Keskerakond: Riigikogu uurimiskomisjon peab uurima ka Epsteini tegevuse seoseid Eestiga
“Ajakirjanduse andmetel on Epsteini globaalse kupeldamisäriga seotud hulgaliselt mõjukaid poliitikuid, ettevõtjaid ja teisi avaliku elu tegelasi. USA justiitsministeeriumi poolt avalikustatud toimikutes mainitakse Eestit enam kui 200 korral ja seal on viide ka Eesti peaministrile, kelleks toona oli Taavi Rõivas. Mitmed asjatundjad on kinnitanud, et Epsteiniga seotud tegevustega on tugevasti seotud Venemaa eriteenistused ning seega peame äärmiselt oluliseks välja selgitada juhtumiga seotud üksikasjad,” lausus Keskerakonna fraktsiooni esimees Lauri Laats.
Kui peaks leidma kinnitust tõsiasi, et aastatel 2014-2016 valitsust juhtinud Taavi Rõivas oli Epsteiniga ühenduses ja osales tema ettevõtmistes, siis võib see Lauri Laatsi hinnangul tähendada julgeolekuohtu tervele riigile. “Tähelepanuväärne on, et Epsteini kirjavahetuse aeg, milles Eesti peaministrit mainitakse, langeb ajaliselt kokku Taavi Rõivase visiidiga USA-sse,” märkis Lauri Laats.
“Toimikutes kajastatu ei saa jääda spekulatsioonide tasemele ning meil peab olema kindel teadmine, kas Taavi Rõivas oli Epsteiniga seotud või mitte. Kaalul ei ole ainult endise peaministri maine, vaid Eesti riigi julgeolek laiemalt. Keskerakond teeb ettepaneku, et kolmapäeval Riigikogus kogunev komisjon lisaks selle oma tööplaani,” lisas Lauri Laats.
Riigikogu eelinfo 16.–22. veebruarini
Esmaspäev, 16. veebruar
Kell 15 – täiskogu istung
Riigikogu kinnitab töönädala päevakorra.
Riigikogu liikmete arupärimistele, mis käsitlevad absoluutses vaesuses elavaid lapsi (nr 864), toimetuleku halvenemist ja radikaliseerumise riske Eestis (nr 884), sotsiaalvõrgustike ja -meedia kasutamist laste ja noorte hulgas (nr 885) ning neljandat aastat rekordväikest sündide arvu (nr 890), vastab peaminister Kristen Michal.
Arupärimistele postkontorite sulgemise (nr 872), maakondliku ühistranspordi reformi (nr 873) ning pensionäride ja lastega perede majandusliku olukorra halvendamise kohta (nr 889) vastab regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras ning arupärimisele hambaravi olukorra kohta Eestis (nr 849) vastab sotsiaalminister Karmen Joller.
Riigikogu liikmete kõnesoovide korral toimub vaba mikrofon.
Komisjonide istungid
Keskkonnakomisjonis – kell 11.10: jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõu (799 SE), kutsutud Eesti Ringmajandusettevõtete Liidu, ASi Ragn-Sells, advokaadibüroo Cobalt, Pärnu linnavalitsuse, Hiiumaa vallavalitsuse, MTÜ Eesti Jäätmehoolduskeskuse, OÜ Paikre ning Kliimaministeeriumi esindajad;
maaelukomisjonis – kell 11.10: sigade Aafrika katku õpituvastustest ning kavandatavatest muudatustest Põllumajandus- ja Toiduameti juhtimismudelis ja teenuste korraldamises, kutsutud Põllumajandus- ja Toiduameti esindaja;
majanduskomisjonis – kell 11.10: arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile: Eesti seisukohad kriitiliste toormete määruse muudatuse kohta, kutsutud Kliimaministeeriumi esindajad; arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile: Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, millega luuakse ühtse turu ja tolli programm aastateks 2028-2034 ning millega tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) 2021/444, (EL) 2021/690, (EL) 2021/874 ja (EL) 2021/1077, eelnõu kohta, kutsutud Rahandusministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Maksu- ja Tolliameti esindajad; elektri varustuskindlus, kutsutud ASi Elering ja OÜ Enefit Power esindajad;
põhiseaduskomisjonis – kell 11.15: korruptsioonivastase seaduse muutmise seaduse eelnõu (442 SE), kutsutud Justiits- ja Digiministeeriumi esindaja;
rahanduskomisjonis – kell 11.15: Riigikohtule arvamuse andmine põhiseaduslikkuse järelevalve asi nr 5-26-2 (liiklusseaduse 123. peatükk); mootorsõidukimaksu seaduse kehtetuks tunnistamise ja liiklusseaduses sõiduautode registreerimistasu kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu (782 SE); Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele toiduainete käibemaksu langetamiseks üheksale protsendile“ eelnõu (783 SE); kollektiivne pöördumine „Rahvaalgatus toidukaupadele kehtiva käibemaksumäära vähendamiseks“;
riigikaitsekomisjonis – kell 11.10: ülevaade Brüsselis 11. veebruaril toimunud Euroopa Liidu kaitseministrite ja 12. veebruaril toimunud NATO kaitseministrite kohtumisest, kutsutud Kaitseministeeriumi esindaja; riigikaitsekomisjoni algatatav kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse (ajateenistuse keelenõue) eelnõu;
sotsiaalkomisjonis – kell 11.10: atmosfääriõhu kaitse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (bürokraatia vähendamine) eelnõu (761 SE); tervishoiuteenuste korraldamise seaduse täiendamise seaduse (ohjeldusmeetmete rakendamine) eelnõu (780 SE), kutsutud Sotsiaalministeeriumi, Õiguskantsleri Kantselei, Lääne-Tallinna Keskhaigla, Ida-Viru Keskhaigla, Eesti Psühhiaatrite Seltsi, Eesti Arstide Liidu ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla esindajad;
väliskomisjonis – kell 11.15: välispoliitika arutelu olulise tähtsusega riikliku küsimusena Riigikogu täiskogul – valitsuse ettekanne, Eesti seisukohad 23. veebruaril toimuval Euroopa Liidu välisasjade nõukogu istungil, aktuaalsed välispoliitilised küsimused, kutsutud välisminister Margus Tsahkna; Eesti seisukohad 19.–20. veebruaril toimuval välisasjade nõukogu kaubandusministrite mitteametlikul kohtumisel, kutsutud Välisministeeriumi esindaja; välispoliitika arutelu olulise tähtsusega riikliku küsimusena Riigikogu täiskogul – väliskomisjoni ettekanne; ettepanek uuringu „Väikeriikide huvide kaitse muutuvas rahvusvahelises korras: Eesti valikud pärast senise maailmakorra muutumist“ tellimiseks;
õiguskomisjonis – kell 11.15: võlaõigusseaduse ja tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (796 SE), kutsutud justiits- ja digiminister Liisa Pakosta; „Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ameti tegevust kontrolliva parlamentaarse ühiskontrolli töörühma liikmete nimetamine“ otsuse eelnõu (809 OE);
julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjonis – kell 13.30: julgeolekuolukord, kutsutud Kaitseväe luurekeskuse esindaja; tutvumine dokumentidega;
korruptsioonivastases erikomisjonis – kell 13.15: elektribörsi reeglite kujunemine, manipuleerimise riskide maandamise meetmed ja järelevalve, kutsutud Konkurentsiameti, ASi Elering, Ohutusjuurdluse Keskuse ning Kliimaministeeriumi esindajad; istung on avalik, toimub veebiülekanne (ruum L332);
riigieelarve kontrolli erikomisjonis – kell 13.15: olukord elektriturul ning mõju riigieelarvele, kutsutud Kliimaministeeriumi rohereformi asekantsler Kristi Klaas ja energeetikaosakonna juhataja Rein Vaks, ASi Eesti Energia juhatuse esimees Andrus Durejko, Eesti Teaduste Akadeemia energeetikakomisjoni esimees Jaak Aaviksoo ja liige Arvi Hamburg, Tallinna Tehnikaülikooli elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi professor Argo Rosin, Tallinna Tehnikaülikooli energiatehnoloogia instituudi direktor Alar Konist ning Riigikontrolli esindaja; istung on avalik, toimub veebiülekanne (ruum L333).
Sündmused
Kell 12 – Riigikogu esimees Lauri Hussar kohtub Ukraina Ülemraada asespiikri Olena Kondratjukiga.
Kell 12.35 – Riigikogu aseesimees Toomas Kivimägi kohtub Ukraina Ülemraada asespiikri Olena Kondratjukiga.
Kell 14.30 – Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Peeter Tali kohtub Ukraina Ülemraada asespiikri Olena Kondratjukiga.
Teisipäev, 17. veebruar
Kell 10 – täiskogu istung
Väliskomisjoni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimusena välispoliitika arutelu.
Ettekande teevad välisminister Margus Tsahkna ja väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson.
Kell 14 – komisjonide istungid
Keskkonnakomisjonis – arvamuse andmine Riigikohtule põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 5-25-80, kutsutud Kliimaministeeriumi esindajad; arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile: Eesti seisukohad kriitiliste toormete määruse muudatuse kohta, kutsutud Kliimaministeeriumi esindajad;
kultuurikomisjonis – keeleseaduse, riigilõivuseaduse ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu (740 SE), kutsutud Haridus- ja Teadusministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Keeleameti esindajad;
põhiseaduskomisjonis – erakonnaseaduse muutmise seaduse (oligarhia mõjuvõimu vähendamiseks poliitikas) eelnõu (752 SE), kutsutud Justiits- ja Digiministeeriumi ning algataja esindaja; Vabariigi Presidendi valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (684 SE);
rahanduskomisjoni väljasõiduistungil – rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (640 UA) (Rahapesu Andmebüroos);
riigikaitsekomisjonis – küberturvalisuse aastaraamat 2026, kutsutud Riigi Infosüsteemi Ameti esindaja;
sotsiaalkomisjonis – ravikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (välisravi ning ultraharvik-, ekstemporaalsed ja soodusravimid) eelnõu (764 SE), kutsutud Sotsiaalministeeriumi, Tervisekassa, Eesti Haiglaapteekrite Seltsi, Eesti Proviisorapteekide Liidu, Eesti Ravimihulgimüüjate Liidu ja Eesti Apteekrite Liidu esindajad; kollektiivne pöördumine „Tervisliku ja suitsuvaba elukeskkonna loomine kortermajades“; tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja ravimiseaduse muutmise seaduse (tervishoiutöötaja eneseravi) eelnõu, kutsutud Sotsiaalministeeriumi esindajad;
väliskomisjoni väljasõiduistungil – E-riigi Akadeemia tegevuse prioriteedid ja eesmärgid, osaleb E-riigi Akadeemia esindaja (E-riigi Akadeemia);
õiguskomisjonis – korrakaitseseaduse § 44 täiendamise seaduse eelnõu (774 SE), kutsutud justiits- ja digiminister Liisa Pakosta, Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor Egert Belitšev ning Siseministeeriumi esindajad; korrakaitseseaduse § 44 täiendamise seaduse eelnõu (771 SE), kutsutud justiits- ja digiminister Liisa Pakosta, Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor Egert Belitšev ning Siseministeeriumi ja algatajate esindajad.
Sündmused
Kell 10.15 – Riigikogu esimees Lauri Hussar võtab vastu petitsiooni kanade puurispidamise keelustamise toetuseks.
Kell 13 – põhiseaduskomisjon kohtub ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti Põhja- ja Baltimaade esinduse asejuhi Yolande Ditewigiga.
Kolmapäev, 18. veebruar
Kell 12 – infotund
Kell 14 – täiskogu istung
Riigikohtu liige Martin Triipan annab ametivande.
Riigikogu arutab 28 Riigikogu liikme esitatud kirjalikku nõuet umbusalduse avaldamiseks haridus- ja teadusminister Kristina Kallasele. Umbusaldusavalduse arutelu toimub viimase, 14. päevakorrapunktina.
Arutelul esinevad sõnavõtuga umbusaldusavalduse algatajate esindaja ning minister, kellele iga Riigikogu liige võib esitada kuni kaks küsimust. Pärast seda toimuvad läbirääkimised, kus saavad sõna võtta fraktsioonide esindajad. Seejärel pannakse ministrile umbusalduse avaldamine hääletusele. Ministrile avaldatakse umbusaldust, kui selle poolt hääletab Riigikogu koosseisu enamus ehk vähemalt 51 Riigikogu liiget.
Kolmas lugemine – kaks eelnõu: reklaamiseaduse ja isikuandmete kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu (696 SE), avaliku teabe seaduse ja keeleseaduse muutmise seaduse eelnõu (759 SE).
Teine lugemine – neli eelnõu: inimgeeniuuringute seaduse eelnõu (749 SE), atmosfääriõhu kaitse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (bürokraatia vähendamine) eelnõu (761 SE), atmosfääriõhu kaitse seaduse, jäätmeseaduse ja karistusregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu (778 SE), atmosfääriõhu kaitse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (taastuvenergia direktiivi muudatuste ülevõtmine) eelnõu (697 SE).
Esimene lugemine – kuus eelnõu: Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja meetmed laste sotsiaalmeedia kasutamisest tulenevate vaimse tervise probleemide leevendamiseks“ eelnõu (775 OE), karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku täiendamise seaduse eelnõu (773 SE), kriminaalmenetluse seadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku rakendamise seaduse ning politsei ja piirivalve seaduse muutmise seaduse (teabevahetus Euroopa Liidu liikmesriikide vahel ja Europoliga) eelnõu (784 SE), Ukraina kahjunõuete rahvusvahelise komisjoni asutamise konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu (797 SE), liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu (798 SE), Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmise seaduse eelnõu (757 SE).
Kell 8.30 – komisjonide istungid
Riigieelarve kontrolli erikomisjoni videoistungil – kutsutud Haridus- ja Teadusministeeriumi kõrghariduse valdkonna juht Kristi Raudmäe, Rektorite Nõukogu esimees ja Tallinna Tehnikaülikooli rektor Tiit Land, Rektorite Nõukogu peasekretär Hanna Kanep ning Riigikontrolli esindaja; istung on avalik, toimub veebiülekanne (ruum L333);
Venemaa Föderatsiooni mõjutustegevuse, selle rahastamise viiside ning sellega seotud riskide uurimiskomisjonis – komisjoni tööplaan (ruum R407).
Sündmused
Kell 9 – sotsiaalkomisjoni esimees Signe Riisalo avab konverentsi „Ülekaalu mõjud inimesele ja ühiskonnale“. Aruteluringis osalevad sotsiaalkomisjoni liikmed Irja Lutsar ja Eero Merilind. Konverentsi saab jälgida veebiülekandes (Riigikogu konverentsisaal).
Kell 13 – Riigikogu aseesimees Toomas Kivimägi kohtub Tšehhi suursaadiku Zdeněk Beránekiga.
Neljapäev, 19. veebruar
Kell 10 – täiskogu istung
Rahanduskomisjoni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Kuidas ohjeldada küberkuritegevust finantsvaldkonnas. Tasakaal turvalisuse ja põhiõiguste vahel“ arutelu.
Ettekande teevad rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann, ASi Swedbank finantskuritegude tõkestamise divisjoni direktor Raul Vahtra, advokaadibüroo Widen nõunik Siim Tammer ja Tartu Ülikooli õigusteaduskonna direktor Priit Pikamäe.
Kell 14 – komisjonide istungid
Maaelukomisjonis – kell 8.30: E-Piima tehases toimuv, kutsutud ASi E-Piim Tootmine, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA esindajad;
majanduskomisjonis – liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu (753 SE), kutsutud Kliimaministeeriumi esindajad; planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (683 SE), kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad;
riigikaitsekomisjonis – riigikaitsekomisjoni algatatud kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse (ajateenistuse keelenõue) eelnõu (825 SE); Eesti kui võtmeriik kriitilise tähtsusega materjali ja toodangu osas: minevik, olevik, tulevik, kutsutud kriitilise tähtsusega materjalide ekspert;
väliskomisjoni erakorralisel videoistungil – kell 13.30: Eesti seisukohad 23. veebruaril toimuval Euroopa Liidu välisasjade nõukogu istungil.
Reede, 20. veebruar
Komisjoni istung
Euroopa Liidu asjade komisjoni videoistungil – kell 9: Eesti seisukohad 23. veebruaril toimuval ELi põllumajandus- ja kalandusnõukogu istungil, kutsutud regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras; Eesti seisukohad 24. veebruaril toimuval ELi üldasjade nõukogu istungil, kutsutud välisminister Margus Tsahkna; Eesti seisukohad 26.–27. veebruaril toimuval ELi konkurentsivõime nõukogu istungil (siseturg, tööstus, teadus), kutsutud majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo ning haridus- ja teadusminister Kristina Kallas; seisukoha andmine: kriitiliste toormete määruse (EL) 2024/1252 muutmine, kutsutud energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt ning Kliimaministeeriumi esindajad; seisukoha andmine Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse osas, millega luuakse ühtse turu ja tolli programm aastateks 2028–2034 ning millega tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) 2021/444, (EL) 2021/690, (EL) 2021/785, (EL) 2021/847 ja (EL) 2021/1077 COM(2025) 590, kutsutud Rahandusministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad; Eesti seisukohad 26. veebruaril toimuval Euroopa Liidu üldasjade (ühtekuuluvuspoliitika) nõukogu istungil, kutsutud Rahandusministeeriumi esindaja.
Sündmused
Kell 10 – riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu ja aseesimees Leo Kunnas kohtuvad NATO sõjalise komitee esimehe admiral Giuseppe Cavo Dragonega.
Kell 13.15 – Riigikogu aseesimees Arvo Aller tervitab Tallinna Reaalkooli kooliperet Eesti Vabariigi 108. aastapäeva aktusel Kuberneri aias.
Välislähetused
15.–17. veebruar
NATO Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni esimees Raimond Kaljulaid osaleb Põhja-Atlandi Nõukogu kohtumisel ning NATO PA kaitse- ja julgeolekukomitee, majanduskomitee ning poliitikakomitee ühisistungil Brüsselis Belgias.
18.–20. veebruar
Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni esimees Mati Raidma ja liige Heljo Pikhof osalevad OSCE PA talveistungil Viinis Austrias.
19.–20. veebruar
Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson ning liikmed Eerik-Niiles Kross, Henn Põlluaas, Urmas Reinsalu ja Luisa Rõivas on komisjoni töövisiidil Helsingis Soomes.
20.–22. veebruar
Riigikogu esimees Lauri Hussar osaleb rahvusparlamentide spiikrite ja endiste spiikrite kohtumisel Krakowis Poolas.
21.–26. veebruar
Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) Eesti delegatsiooni liige Eerik-Niiles Kross osaleb ENPA Ukraina delegatsiooni juhi kutsel sõja aastapäeval ja sellega seotud konverentsidel Kiievis Ukrainas.
22.–24. veebruar
Rahanduskomisjoni liikmed Diana Ingerainen ja Riina Sikkut osalevad Euroopa parlamentaarse nädala raames toimuval Euroopa Liidu stabiilsuse, majanduse koordineerimise ja juhtimise konverentsil (SECG) Brüsselis Belgias.
Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
[email protected]
päringud: [email protected]
Mihkelson osaleb Müncheni julgeolekukonverentsil
Koos saadikutega, kes kuuluvad Ukraina toetuseks loodud üleilmsesse parlamentaarsesse võrgustikku United4Ukraine, on Mihkelsonil konverentsi raames arvukalt kohtumisi. Kolme päeva jooksul kohtub ta Moldova presidendi Maia Sandu, Ukraina endise presidendi ja praeguse parlamendiliikme Petro Porošenko, Ameerika Ühendriikide endise abivälisministri Karen Donfriedi ja endise asekaitseministri Celeste Wallanderiga.
Samuti on Mihkelsonil kohtumine Euroopa Liidu sanktsioonide erisaadiku David O’ Sullivani, Saksamaa parlamendi väliskomisjoni liikme Norbert Röttgeni, Ukraina presidendi kantselei asejuhi Ihor Žovkva, Venemaa Sõjavastase Komitee asutaja Mihhail Hodorkovski, demokraatiat edendava ühenduse Renew Democracy Initiative asutaja Garry Kasparovi, Venemaa eksperdi Bill Browderi ja Valgevene demokraatlike jõudude juhi Svjatlana Tsihhanovskajaga.
Kõrgetasemelisel Müncheni julgeolekukonverentsil, mis toimub sel aastal 62. korda, on peatähelepanu all Euroopa julgeolek ja kaitse ning Atlandi-üleste suhete tulevik.
Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
[email protected]
päringud: [email protected]
Euroopa Liidu asjade komisjon toetab Euroopa Konkurentsivõime Fondi loomist
Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Peeter Tali märkis, et Eesti toetab fondi loomist, sest selle eesmärk on tõsta ELi konkurentsivõimet, mis hõlmab ELi autonoomiat, majanduskasvu kiirendamist, tehnoloogilist arengut ja tarneahelate toimepidavust.
„Euroopa Liidu konkurentsivõime otsustav tõstmine, investeerimine innovatsiooni ja julgeolekusse, on meile, eurooplastele, elu ja surma küsimus. Eesti prioriteet on kaitsevaldkonna ja eriti Euroopa kaitsetööstuse, kriitilise taristu, piirüleste ühenduste ja digilahenduste rahastamine,“ lausus Tali.
Eesti peab eriti tähtsaks fondi abil kaitsevalmiduse, kosmosetööstuse ja kriitilise taristu vastupanuvõime arendamist ning digiteenuste ja -taristu tugevdamist. Oluline on toetada ka puhtale energiale ja väiksema heitega tööstusele üleminekut, ELi digitaalset suveräänsust ja küberturvalisust ning tervishoiu, biotehnoloogia, bio- ja põllumajanduse arengut.
Julgeoleku tugevdamisel peab Eesti oluliseks idapiiri liikmesriikide täiendavat toetamist ja võimalust rahastada Euroopa ühishuve teenivaid kaitseprojekte suuremas mahus. Samuti toetab Eesti NATO liitlaste ja Ukraina kaasamist fondi tegevustesse, et tugevdada Euroopa julgeolekut ja koostööd.
Eesti rõhutab, et fondi rahastus peab olema lihtsasti kättesaadav ka väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, tagatud peab olema kõigi liikmesriikide võrdne kohtlemine ning liikmesriikidel peab olema selge ja sisuline roll fondi juhtimisel.
Euroopa Konkurentsivõime Fondi loomise ettepanek on osa ELi järgmisest pikaajalisest eelarvest aastateks 2028–2034. EKF koondab ühtsesse raamistikku 14 olemasolevat ELi rahastamisvahendit, mille kogumahuks on Euroopa Komisjon pakkunud 451 miljardit eurot.
Valitsuse esitatud seisukohti tutvustas majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo. Euroopa Liidu asjade komisjon otsustas valitsuse esitatud seisukohti kooskõlas majanduskomisjoni arvamusega konsensuslikult toetada.
Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
[email protected]
päringud: [email protected]
Riigikogus toimub konverents poiste seksuaalsest väärkohtlemisest
Toetusrühma esimehe Vilja Toomasti sõnul on poiste seksuaalne väärkohtlemine seni olnud Eesti ühiskonnas suuresti tabuteema. “Poisid otsivad abi harva ning nende kogemustest räägitakse avalikkuses vähe. Tegemist on aga tõsise probleemiga, mis on seotud lähisuhtevägivalla ja perekonnasisese ärakasutamisega ning vajab senisest enam tähelepanu ja avatud arutelu,” ütles Toomast.
Toomasti sõnul on see juba kolmas seksuaalvägivalla ennetamisega seonduv konverents, mida vaimse tervise toetusrühm Riigikogus koos seksuaalvägivalla ohvrite tugigruppide koordinaatori Rita Holmiga korraldab. „Esimesena käsitlesime rasket teemat, intsesti ja aasta tagasi rääkisime seksuaalkasvatusest seksuaalvägivalla ennetamisel. Tänase konverentsi eesmärk on koos ekspertidega arutada, kuidas poiste seksuaalset väärkohtlemist paremini ennetada ning kuidas tagada ohvritele õigeaegne ja sobiv abi,” märkis ta.
Seminar toimub Riigikogu konverentsisaalis algusega kell 10 ning seda saab jälgida otseülekandes veebi teel. Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
Konverentsi ajakava
10.00 – Tervitussõnad – Riigikogu vaimse tervise toetusrühma esimees Vilja Toomast ja seksuaalvägivalla ohvrite tugigruppide koordinaator Rita Holm
10.10 – Poiste seksuaalne väärkohtlemine, teema teoreetiline käsitlus ja Soome praktika – gestaltterapeut Tommi P. Pesonen
11.00 – Norra praktikad väärkoheldud poiste ja meeste mitmekülgses toetamises – Odd-Sverre Pedersen, Jarle Holseter
12.30 – Lõunapaus
13.00 – Paneelvestlus väärkohtlemise ohvri ja spetsialistidega, vestlust juhib kliiniline gestaltpsühhoterapeut Kaire Talviste-Baiocco
14.00 – Poiste teraapia iseärasused – kliiniline psühhoterapeut Lemme Haldre
14.30 – Eesti politsei töö seksuaalse väärkohtlemise ohvritega – politsei seksuaalkuritegude ja lastekaitse grupi eriasjade uurija Angelyca Vaerand
15.10 – Lõppsõna
Lisainfo:
Vilja Toomast
Riigikogu vaimse tervise toetusrühma esinaine
[email protected]
501 9158
Riigikogu eelinfo kolmapäevaks, 14. jaanuariks
Kell 12 – infotund
Infotunnis osalevad peaminister Kristen Michal, kaitseminister Hanno Pevkur ja välisminister Margus Tsahkna.
Peaminister vastab küsimustele, milles käsitletakse maksuraha kasutamise valikuid, ühistranspordis soodustuste kaotamist, makse, riigi olukorda, energiaohutust, sotsiaalmeedia mõju lastele, kriitilist demograafilist olukorda, automaksu ja ühistransporti, sümboleid ning valitsuse otsuseid. Kaitseminister vastab küsimustele julgeoleku, lasketiirude ja laskealade ning SmartCapi kaitsefondi rahakasutuse kohta.
Kell 14 – täiskogu istung
Kolmas lugemine – kolm eelnõu
Valitsuse algatatud asjaõigusseaduse § 126 ja notari tasu seaduse muutmise seaduse eelnõu (691 SE) eesmärk on muuta kinnisomandist loobumise korda, et loovutatud kinnisasja omand läheks riigi asemel üle kohalikule omavalitsusele, kes tunneb paremini kohalikke olusid ja vastutab elukeskkonna arendamise eest.
Eelnõuga kehtestatakse ka välistused. Näiteks ei saa kinnisasjast loobuda, kui sellega kaasnevad keerukad kohustused. Notaritele lisandub kohustus neid asjaolusid tõestada, mistõttu tõstetakse ka vastava tehingu notaritasu. Omavalitsustele nähakse eelnõuga kinnisvara haldamiseks ette toetusmeetmed.
Valitsuse algatatud meretöö seaduse muutmise seaduse eelnõu (700 SE) eesmärk on võtta Eesti õigusesse üle rahvusvahelised tööstandardid, et parandada laevapere liikmete ja kalurite töö- ja elutingimusi ning tugevdada meresõiduohutust.
Eelnõuga võetakse meretöö seadusesse üle Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö konventsiooni koodeksi 2022. aasta muudatused ning kolme Euroopa Liidu direktiivi ülevõtmata sätted. Muu hulgas aitavad muudatused lahendada Euroopa Komisjoni algatatud rikkumismenetluse.
Keskkonnakomisjoni algatatud jahiseaduse ja looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõuga (755 SE) lubatakse kasutada öösihikut, et küttida nuhtlusisendeid, vajadusel tõrjuda võõrliike ja hukata vigastatud ulukeid. Eelnõu näeb ette teatud juhtudel tasuta jahiloa väljaandmise ning jahi lubamise kaitsealade sihtkaitse- ja piiranguvööndis.
Eelnõu järgi on Keskkonnaametil õigus kehtestada uluki kaudu leviva haiguse tõkestamiseks, inimese elule või tervisele tekkiva ohu vältimiseks, võõrliigi isendi surmamiseks, uluki tekitatud kahjustuste vältimiseks ja vigastatud uluki surmamiseks tingimused ja ajavahemik, mille jooksul on lubatud ulukite laskmine seisva mootoriga mootor- ja maastikusõidukist, mootor- ja maastikusõidukit muul viisil kasutades, kunstliku valgusallika abil ning öösihikut kasutades.
Väljapoole jahipiirkonda jäävates piirkondades antakse edaspidi jahiluba välja tasuta, kui luba on vaja nuhtlusisendi küttimiseks või looma kaudu leviva haiguse tõkestamiseks. Selline luba kehtib kasutusse andmata jahipiirkonnas või jahimaal, aga ka riigi veekogu osas.
Lisaks sätestatakse eelnõuga erisus, et sihtkaitsevööndis ja piiranguvööndis kehtivad piirangud ei kehti kaitseala valitseja nõusolekul jahipidamisele sigade Aafrika katku ja teiste uluki kaudu levivate haiguste tõkestamise korral.
Teine lugemine – üks eelnõu
Valitsuse algatatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (688 SE) muudab demokraatia tõhustamiseks paindlikumaks elanike kaasamise: kohaliku rahvaalgatuse puhul ei nõuta enam õigusakti eelnõu esitamist, vaid selle võivad elanikud esitada vabas vormis.
Vähemalt kümnel protsendil omavalitsuse hääleõiguslikest elanikest tekib eelnõuga võimalus algatada kohalik rahvaküsitlus, mille lõpliku läbiviimise otsustab volikogu. Samuti lubab eelnõu moodustada peale linnaosa- ja osavallakogude ka muid piirkonnakogusid, mille kaudu saavad kohalikud elanikud esitada valitsustele ja volikogudele ettepanekuid.
Eelnõu täpsustab ka volikogu ja valitsuse töö korraldust, näiteks vabanevad valla- ja linnasekretärid kohustusest juhtida kantseleid, et nad saaksid keskenduda juriidiliste ülesannete täitmisele. Kui seni võis valla- ja linnasekretärina töötada ka kutsetunnistuse alusel, siis alates 2028. aastast on vastavale ametikohale nimetamiseks eelnõu kohaselt vaja õigusalast kõrgharidust.
Eelnõuga lisatakse seadusesse selgesõnaline õigus pidada volikogu ja valitsuse istungeid ja koosolekuid elektrooniliselt, vähendatakse volikogu koosseisu häälteenamust nõudvate küsimuste hulka ning võimaldatakse volikogul seada põhjendatud juhtudel minimaalseid põhiõiguste piiranguid, näiteks lemmikloomade pidamise, heakorra- või kaubandustegevuse eeskirjas. Lisaks saab omavalitsus eelnõuga suuremad õigused kontrollida volikogu kehtestatud eeskirjadest kinnipidamist.
Eelnõuga tehakse muudatus, mille kohaselt võib volikogu lisaks esimehele palgaliseks muuta volikogu aseesimehe koha. Samuti täiendatakse volikogu liikmete volituste peatumise aluseid, nähes volituste lõppemise asemel peatumise ette ka omavalitsuse ametiasutuse ametnikuks nimetamisel.
Veel näeb eelnõu ette võimaluse anda omavalitsusele seadusega või selle alusel pandud kohaliku ülesande täitmine halduslepinguga üle teisele omavalitsusele. Praegu toimub see valdavalt eraõiguslike juriidiliste isikute, näiteks ühiselt moodustatud mittetulundusühingute või sihtasutuste kaudu.
Esimene lugemine – neli eelnõu
Valitsuse algatatud õppetoetuste ja õppelaenu seaduse ning krediidiasutuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (767 SE), millega muudetakse õppelaenusüsteem paindlikumaks ja õppelaen tudengitele kättesaadavamaks, et rohkem kõrgharidust omandada soovivaid noori jõuaks ülikooli ja väheneks nende vajadus samal ajal tööl käia. Eesmärk on süsteemi muuta, et see oleks üliõpilaste jaoks paindlikum, soodsam ja seeläbi atraktiivsem.
Eelnõu olulisim muudatus on käendaja või kinnisvaratagatise nõude kaotamine. Senise tagatise asemel hakkavad pangad hindama taotlejate maksekohustusi ja maksekäitumist. Laenutingimused muutuvad soodsamaks – intressimäär langeb ja tagasimakseperiood pikeneb. Riigi tagatud õppelaenu kommertsintressimäär on eelnõu järgi senise kuni kolme protsendi asemel kuni 1,5 protsenti, millele lisandub kuue kuu euribor. Riik tagab jätkuvalt nii õppelaenu maksimaalmäära, mis on sellest õppeaastast kuni 6000 eurot, kui ka tasumisele kuuluva intressi.
Kui seni tuli õppelaen tagastada kahekordse nominaalse õppeaja jooksul, siis eelnõu järgi pikeneb tähtaeg neljakordseks ning maksimaalne tagasimakseaeg kasvab 20 aastalt 25 aastale. Muudatuse tulemusel on igakuine tagasimakse summa tudengi jaoks väiksem. Praegu võtab õppelaenu aastas umbes 1800 üliõpilast, mis on neli protsenti potentsiaalsetest laenusaajatest. Muudatuste tulemusel laenuvõtjate arv eelduslikult kasvab.
Riigikogu kaheksa liikme algatatud Eesti lipu seaduse täiendamise seaduse eelnõuga (747 SE) soovitakse tagada Eesti lipu eristaatus. Eelnõu järgi võib riigiasutuste, valitsusasutuste, avalik-õiguslike juriidiliste isikute, kohaliku omavalitsuse asutuste ning riigi või kohaliku omavalitsuse hallatavate haridusasutuste hoonetel koos Eesti lipuga heisata teiste riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide lippe vaid ajutiselt ning üksnes protokollilistel eesmärkidel, näiteks välisriikide või rahvusvaheliste organisatsioonide kõrgete esindajate visiitide korral. Eelnõu järgi on neil hoonetel keelatud koos Eesti lipuga heisata ideoloogilist sõnumit kandvaid lippe või avalikult eksponeerida muid ideoloogilist sõnumit kandvaid sümboleid.
Valitsuse algatatud Ukraina vastu toime pandud agressioonikuriteo eritribunali halduskomitee asutamise Euroopa Nõukogu laiendatud osalise kokkuleppe heakskiitmise seaduse eelnõu (760 SE) näeb ette, et Eesti ratifitseerib Euroopa Nõukogu välislepingu, millega lepitakse kokku Ukraina vastu toime pandud agressioonikuriteo eritribunali halduskomitee loomises ja selle tegevuse reguleerimises.
Ukraina ja Euroopa Nõukogu leppisid mullu juulis kokku, et Euroopa Nõukogu egiidi all luuakse agressioonikuriteo eritribunal. Eritribunal on rahvusvaheline kohus, millel on pädevus uurida ja mõista kohut Venemaa agressioonikuritegusid toime pannud isikute üle, sealhulgas Venemaa Föderatsiooni tippjuhtkonna üle ka pärast nende ametiaja lõppu. Tribunalil on õigus agressioonikuriteos süüdi mõistetud isikuid karistada vastavalt rahvusvahelisele õigusele.
Eesti on osalenud eritribunali ettevalmistavas töös alates 2022. aastast, olles osa 40 riigist koosnevast tuumikgrupist, kuhu kuulusid ka Euroopa Liidu ja Euroopa Nõukogu esindajad. Tuumikgrupp lõpetas töö 2025. aasta kevadel, koostades tribunalile vajalike alusdokumentide projektid. Ukraina esitas tribunaliga seotud dokumendid Euroopa Nõukogule mullu 14. mail, mille järel andis Euroopa Nõukogu ministrite asekomitee 24. juunil volituse allkirjastada kokkulepped tribunaliga ning asutada halduskomitee. Kokkuleppele kirjutasid alla Euroopa Nõukogu peasekretär ja Ukraina president 25. juunil ja Ukraina parlament ratifitseeris selle 15. juulil.
Kokkuleppes osalemine toob endaga kaasa eritribunali rahastamise kohustuse. Esialgsel hinnangul on eritribunali kulu 60–70 miljonit eurot aastas, mis jagatakse osalisriikide vahel. Kokkulepe on tähtajatu ning riigi rahaline kohustus saab olema pikaajaline.
Isamaa fraktsiooni algatatud riigieelarve seaduse Eesti Vabariigi põhiseadusega kooskõlla viimise seaduse eelnõu (730 SE) kohaselt tuleb iga riigieelarve programmi kohta eraldi välja tuua tööjõukulud, majandamiskulud, sotsiaal-, investeeringu- ja muud toetused, finants- ja muud kulud, sealhulgas amortisatsioonikulu. Samasugune kulude liigendus soovitakse kehtestada ka põhiseaduslike institutsioonide eelarvetele.
Lisaks soovitakse eelnõuga sätestada, et toetused keskvalitsuse ja teistele juriidilistele isikutele liigendatakse riigieelarves iga juriidilise isiku kaupa eraldi, mis võimaldab täpselt tuvastada, kui palju ühele või teisele juriidilisele isikule riigieelarvega toetust määratakse. Eelnõu näeb ette kaotada ministri õigus muuta riigieelarvega kindlaks määratud piirmääraga vahendite liigendust riigieelarves ja anda vastav õigus üksnes valitsusele.
Välislähetus
14.–17. jaanuar
Eesti-Portugali parlamendirühma esimees Annely Akkermann ja liige Raimond Kaljulaid osalevad ametlikus delegatsioonis Vabariigi Presidendi riigivisiidil Portugali.
Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
[email protected]
päringud: [email protected]
Õiguskomisjon toetab vägivallatsejate viibimiskeelu pikendamist
Komisjoni esimehe Madis Timpsoni sõnul on eelnõu eesmärk lähisuhtevägivalla ohvreid paremini kaitsta. „Kui praegu saab patrullpolitseinik perevägivalla juhtumite puhul määrata vägivallatsejale kuni 12-tunnise viibimiskeelu, siis eelnõu võimaldab kohaldada kuni 72 tunni pikkust viibimiskeeldu,“ lausus Timpson. Ta lisas, et oluline on ohver ja vägivallatseja eraldada, et tagada ohvrile parem kaitse ja turvatunne ning asjaolud välja selgitada.
Komisjoni aseesimees Peeter Ernits märkis, et tänasel õiguskomisjoni istungil ilmnes parlamentaarses praktikas haruldane nähtus, kus siseministri ja justiitsministri seisukohad viibimiskeelu pikkuses erinesid drastiliselt.
Siseminister ütles eelnõu tutvustades, et praegu on viibimiskeeld liiga lühike ega aita vägivallaringist pääseda, samuti ei ole see tema sõnul kooskõlas Istanbuli konventsiooniga. Pikem viibimiskeeld võimaldab kaaluda lähenemiskeelu kehtestamist ning võib päästa elusid. Praegu saab viibimiskeeldu küll prefekti otsusega pikendada, ent prefekt ei tööta nädalavahetustel.
Eelnõu järgi saab politsei viibimiskeeldu rakendada olulise või kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks, et kaitsta perevägivalla ohvrite õigusi. Samuti näeb eelnõu ette, et edaspidi tuleb viibimiskeelu seadmine perevägivalla juhtumite korral protokollida ja kirjalikult kätte toimetada, seda ei saa enam kehtestada suuliselt.
Komisjon tutvus ka justiits- ja digiministri eriarvamusega, milles ta märgib, et viibimiskeeld ei tohi asendada kriminaalmenetlust ning vaja on luua tõhus vaidlustamise ja hüvitamise võimalus. Ta lisas, et inimese elu ja tervis ei tohi kodust välja tõstmise tõttu ohtu sattuda.
Istungil osalesid siseminister Igor Taro ning justiits- ja digiminister Liisa Pakosta.
Komisjon otsustas saata valitsuse algatatud korrakaitseseaduse § 44 täiendamise seaduse eelnõu (774 SE) Riigikogu täiskogu istungile esimesele lugemisele 28. jaanuaril ettepanekuga esimene lugemine lõpetada.
Samuti saatis komisjon esimesele lugemisele Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Riigikogu liikmete Jaak Aabi, Ester Karuse, Tanel Kiige, Andre Hanimägi ja Züleyxa Izmailova algatatud samasisulise eelnõu (771 SE).
Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
[email protected]
päringud: [email protected]
Menetlusse võeti eelnõu riigihangete seaduse muutmiseks
Valitsuse 12. jaanuaril algatatud riigihangete seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (788 SE).
Eelnõuga muudetakse hankemenetlused tõhusamaks ja kiiremaks ning vähendatakse nii hankijate töö- kui ka pakkujate halduskoormust. Oluliselt lihtsustatakse alla rahvusvahelist piirmäära jäävate riigihangete reegleid. Selleks kaotatakse senine kolmetasandiline piirmäärade süsteem, jättes alles vaid lihthanke ja rahvusvahelise piirmäära. Samuti tõstetakse lihthanke piirmäärade väärtusi, et viia need vastavusse muutunud majandusolukorraga. See muudatus vähendab oluliselt hankijate töökoormust.
Riigihanke piirmäära kaotamine ja lihthankemenetluse laiendamine lihtsustab ligikaudu 49% kõikidest riigihangetest, mis statistiliselt tähendab üleminekut keskmiselt 87-päevaselt menetluselt oluliselt kiiremale, ligi 50-päevasele menetlusele. Piirmäärade tõstmisega kasvab ka nn väikeostude osakaal, mille puhul on menetlus veelgi lihtsam. Suuremahulised ja suurema riskiga lepingud jäävad endiselt rangema kontrolli alla. Administratiivset ressurssi hoitakse kokku just väiksemate hangete arvelt.
Lisaks tehakse mitmeid väiksemaid, kuid olulise mõjuga muudatusi bürokraatia vähendamiseks. Näiteks antakse hankijale võimalus kontrollida vaid majanduslikult soodsaima pakkumuse vastavust või valida, milliseid vabatahtlikke kõrvaldamise aluseid konkreetses hankes kohaldada. Riigikaitse valdkonnas riigihangete kiiremaks korraldamiseks lisatakse seadusesse täiendav alus väljakuulutamiseta menetluse korraldamiseks. Need muudatused vähendavad nii hankijate kui ka pakkujate jaoks toimingute arvu ja säästavad aega. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.
Eesti Keskerakonna fraktsiooni 12. jaanuaril algatatud Riigikogu liikme staatuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (791 SE).
Eelnõu eesmärgiks on muuta Riigikogu liikmetele ametipalga maksmist ja siduda see parlamenditöös osalemine töötasu ja hüvitiste maksmisega. Riigikogu liikmete töötasu ja hüvitised seatakse osaliselt sõltuvusse nende osalemisega täiskogu ning komisjonide istungitel. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.
21 Riigikogu liikme 12. jaanuaril esitatud Riigikogu otsuse „Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamine politseijuhtide kriminaalmenetluse ja sellele eelnenud Kaitsepolitseiameti tegevuse õigusriigi põhimõtetele vastavuse uurimiseks“ eelnõu (790 OE).
Eelnõu näeb ette moodustada Riigikogu uurimiskomisjon politseijuhtide kriminaalmenetluse ja sellele eelnenud Kaitsepolitseiameti tegevuse õigusriigi põhimõtetele vastavuse uurimiseks. Komisjon moodustatakse fraktsioonide võrdse esindatuse printsiibist lähtudes selliselt, et iga fraktsioon määrab sinna ühe esindaja.
Komisjoni ülesandeks on selgitada välja ja anda hinnang, kas Elmar Vaherile, Eerik Heldnale ja Aivar Alavarele süüdistuse esitamine ja selle kaitsmine läbi kolme kohtuastme oli õiglane ning kooskõlas õigusriigi põhimõtetega. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.
Isamaa fraktsiooni 13. jaanuaril algatatud maamaksuseaduse muutmise seaduse kodualuse maa maksuvabastuse taastamiseks eelnõu (792 SE).
Eelnõu näeb ette kodualuse maa maksuvabastuse riikliku regulatsiooni taastamise, et tagada koduomanikele kindlustunne ja mitte halvendada nende elujärge. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.
Menetlusse võeti kaks kollektiivset pöördumist
Menetlusse võeti Annika Petersoni algatatud kollektiivne pöördumine „Ülbus ei ole poliitika – Jürgen Ligi peab lahkuma!“ ja edastati see menetlemiseks põhiseaduskomisjonile.
Menetlusse võeti MTÜ Alustavat õpetajat toetav kool algatatud kollektiivne pöördumine „Rahvaalgatus Eesti õpetajaskonna jätkusuutlikkuse toetamiseks“ ja edastati see menetlemiseks kultuurikomisjonile.
Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]
Üliharuldaste haigustega inimesi puudutava ravimite eelnõu läbis Riigikogus esimese lugemise
Vastu võeti üks otsus
Täiskogu võttis vastu väliskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse „Eesti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Läti Vabariigi Parlamentidevahelise Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamine” muutmise (768 OE) kohta, mille kohaselt nimetatakse majanduskomisjoni esindajaks Balti Assamblee Eesti delegatsioonis Jaak Aabi asemel Marek Reinaas.
Balti Assamblee on Eesti, Läti ja Leedu parlamentide konsultatiivne koostööorganisatsioon, mis arutab istungjärkudel, presiidiumis ja komisjonides Balti piirkonda puudutavaid küsimusi. Eesti delegatsiooni moodustamisel arvestatakse poliitiliste jõudude vahekorda Riigikogus ja alatiste komisjonide esindatuse vajadust.
Väliskomisjon juhtivkomisjonina tegi ettepaneku viia läbi eelnõu lõpphääletus. Hääletusel toetas otsuse eelnõu 47 Riigikogu liiget, vastu oli üks ja erapooletuks jäi samuti üks Riigikogu liige.
Kaks eelnõu läbis esimese lugemise
Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (bürokraatia vähendamine) eelnõu (761 SE), mille muudatused lihtsustavad tegevuslubade väljaandmist ja järelevalvet ning kaovad sisutühjad või dubleerivad kohustused. Kehtivad nõuded lubade taotlemisel ja järelevalve tegemisel on kohati ebaproportsionaalsed, dubleerivad ega vasta tegelikele terviseriskidele.
Koolide ja sotsiaalteenuste, näiteks lapsehoiu, asendushoolduse ja turvakodude puhul kaob kohustus küsida tegevusloa taotlemisel eraldi Terviseameti hinnangut. Terviseamet hindab terviseohutust ruumide kasutusele võtmisel ja hiljem järelevalves. See teeb asutuste käivitamise ja teenuste pakkumise kiiremaks.
Eelnõu järgi kaotatakse ka liiga detailirohked nõuded noortelaagritele. Praegu tuleb laagri korraldajal järgida nõudeid näiteks söögiaja kestuse osas, mille täitmist peab Terviseamet kontrollima. Eelnõuga kaotatakse erinõuded noorte- ja projektlaagrite toitlustamisele, et muuta teenuse osutamine paindlikumaks ning vähendada Terviseameti järelevalve vajadust.
Kohalike omavalitsuste osas vabastatakse Terviseamet topeltkontrollist. Eelnõu järgi loobutakse nõudest, et Terviseametile tuleb teadmiseks esitada mürakaardid ja müra vähendamise tegevuskavad, kuivõrd amet saab dokumentidega tutvuda järelevalve käigus.
Esimese lugemise läbis ka valitsuse algatatud ravikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (välisravi ning ultraharvik-, ekstemporaalsed ja soodusravimid) eelnõu (764 SE). Muudatuste eesmärk on võimaldada ultraharuldaste haigustega inimeste kiiremat algust. Samuti muututvad apteegis valmistatavad ravimid muutuks haavatavatele rühmadele jõukohasemaks. Eelnõuga korrastatakse ka välisravi reegleid. Muudatuste jõustumisel väheneb inimeste, ettevõtete ja riigi halduskoormus.
Ultraharvikravimite rahastamise otsustamise kiirus on seni sõltunud sageli tootja ärihuvist ja taotlusest, mis võib võtta kuni 13 kuud. Edaspidi saavad üliharuldase haigusega patsiendid ja nende arstid ravimi rahastamist taotleda ise, kui tootja ei ole veel taotlust esitanud või seda turu väiksuse tõttu ei teegi. Tervisekassa konsulteerib vajadusel ravimikomisjoniga, hindab ravimi mõju, võtab tootjaga ühendust ja lepib kokku hinna. Nii saab Tervisekassa juhatus otsuse langetada kiiremini. Ravi peab jätkuvalt olema tõenduspõhine.
Väga haruldaste haigustega patsientide arv on väike, kuid elusid mõjutavate ravimite kulu suur. 2024. aastal vajas ultraharvikravimit 55 inimest ning nende ravimite kogumaksumus oli 6,5 miljonit eurot. Muudatused võimaldavad aastas kiiremini hüvitada umbes kolme kuni viit uut ultraharvikravimit kuni kümnele patsiendile.
Teise olulise muudatusena saab Tervisekassa hakata hüvitama standardretsepti alusel apteegis valmistatavaid ravimeid. Seni maksid patsiendid apteegis valmistatavate ravimite eest täishinna, eelnõu järgi hakkab eelkõige lastele ja neelamisraskustega inimestele edaspidi kehtima soodusmäär. Standardretseptide loomine teeb ka arstidele ravimi väljakirjutamise ja apteekritele selle valmistamise kiiremaks.
Seletuskirja järgi kirjutas eelmisel aastal apteegis väljastatavaid ravimeid välja ligikaudu 1500 arsti ning neid valmistas 112 apteeki. Vähemalt ühe apteegis valmistatava ravimi ostis umbes 17 500 inimest, lahuste või pulbrite kasutajaid on umbes 700.
Lisaks ühtlustatakse eelnõuga välisravi ja riigisisese ravi korraldust ning muudetakse menetlus kõigi osapoolte jaoks kiiremaks ja õigusselgemaks. Välisravi on ravi või uuring välisriigis, mida võimaldatakse, kui Eestis vajalikku ravi, oskust või tehnoloogiat ei ole. Eelmisel aastal sai Tervisekassa kaudu välisravi 64 inimest.
Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
Riigikogu pressiteenistus
Maiki Vaikla
631 6456, 5666 9508
[email protected]
päringud: [email protected]
Kohtumine Balti Kaitsekolledži kursuslastega
Riigikaitsekomisjoni liikmed Meelis Kiili ja Peeter Tali kohtusid Balti Kaitsekolledži vanemohvitseridest kursuslastega.
