Riigikogu eelinfo 13.–19. aprillini
Esmaspäev, 13. aprill
Kell 15 – täiskogu istung
Riigikogu kinnitab töönädala päevakorra.
Teine lugemine – üks eelnõu: alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse (RT I 14.12.2021, 1) ja alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse (RT I, 02.01.2025, 1) muutmise seaduse (2026. aasta 1. maiks kavandatud aktsiisitõusude ärajätmine) eelnõu (857 SE).
Esimene lugemine – kaks eelnõu: perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu (808 SE), relvaseaduse ja lõhkematerjaliseaduse muutmise seaduse eelnõu (855 SE).
Riigikogu liikmete arupärimisele Eesti ja Läti majanduskasvu erinevuste kohta (nr 956) vastab Jürgen Ligi.
Arupärimisele noorte kultuuri- ja spordisündmuste ning kultuurivaldkonna tegevuste kättesaadavuse kohta (nr 941) vastab kultuuriminister Heidy Purga.
Arupärimistele, mis käsitlevad RMK metsakasvatuse töökohtade kavandatavat koondamist (nr 935), riigivara kahjustamist looduskaitse- ja kliimapoliitika meetmete rakendamisel (nr 936), CO2-kvooditasusid seoses Eesti ja Itaalia otsustega (nr 937) ja RMK kulutusi (nr 943) vastab energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt.
Riigikogu liikmete kõnesoovide korral toimub vaba mikrofon.
Komisjonide istungid
Euroopa Liidu asjade komisjonis – kell 13.30: seisukoha andmine: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse meetmete raamistik, et hõlbustada kaitseotstarbelise varustuse, sõjaväeliste kaupade ja sõjaväelaste transporti liidus – COM(2025) 847, kutsutud kaitseminister Hanno Pevkur; seisukoha andmine: toidu- ja söödaohutust käsitlevate Euroopa Liidu õigusaktide lihtsustamispaketi algatused – COM(2025) 1020, COM(2025) 1021, COM(2025) 1030, kutsutud regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras ja Sotsiaalministeeriumi esindaja; seisukoha andmine: ELi majandusjulgeoleku tugevdamise teatis – JOIN(2025) 977 ja tegevuskava „RESourceEU“ kriitiliste toormete strateegia rakendamise kiirendamine, et kohaneda uue reaalsusega – COM(2025) 945, kutsutud Välisministeeriumi ja Kliimaministeeriumi esindajad;
keskkonnakomisjonis – kell 11.10: arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile: keskkonnaõiguse lihtsustamise omnibuss – COM(2025) 981-986, kutsutud Kliimaministeeriumi esindajad (konverentsisaal);
kultuurikomisjonis – kell 11.10: keeleseaduse, riigilõivuseaduse ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu (740 SE), kutsutud Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi esindajad; üleminek eestikeelsele haridusele, kutsutud Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse, Haridusameti, Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasiumi, Jõhvi Kesklinna Kooli ning Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajad (ruum L333);
maaelukomisjonis – kell 11.10: loomakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (828 SE), kutsutud eelnõu algatajate, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja, Linnu Talu OÜ, Eesti Muna OÜ, DAVA Foods Estonia ASi ja MTÜ Nähtamatud Loomad esindajad (ruum L332);
majanduskomisjonis – kell 11.10: elektroonilise side seaduse ja infoühiskonna teenuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (862 SE), kutsutud justiits- ja digiminister Liisa Pakosta; ehitusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (riigikaitseliste ehitiste planeerimise ja ehitamise kiirendamine) eelnõu (789 SE), kutsutud Kaitseministeeriumi esindaja; Eesti energiataristu kriisivalmidus, kutsutud Kliimaministeeriumi, Eleringi ja Eesti Energia esindajad;
põhiseaduskomisjonis – kell 11.15: Venemaa mõjutustegevus kriminaalmenetluse raames, kutsutud juhtiv riigiprokurör Taavi Pern; Riigikogu otsuse „Rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjoni moodustamine“ eelnõu (827 OE), kutsutud eelnõu algataja esindaja;
rahanduskomisjonis – kell 11.15: Kultuuriministeeriumi valitsemisala ülevaade 2025. aasta eelarve täitmisest, eelarve jääkidest ja tulemuste hindamisest, kutsutud kultuuriminister Heidy Purga; Sotsiaalministeeriumi valitsemisala ülevaade 2025. aasta eelarve täitmisest, eelarve jääkidest ja tulemuste hindamisest, kutsutud sotsiaalminister Karmen Joller;
riigikaitsekomisjonis – kell 11.10: küberturvalisuse direktiivi NIS 2 ülevõtmise seaduse rakendamine, kutsutud Justiits- ja Digiministeeriumi, Riigi Infosüsteemi Ameti, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu, Telia Eesti ja advokaadibüroo Widen esindajad (August Rei nõupidamisruum);
sotsiaalkomisjonis – kell 11.10: perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu (838 SE), kutsutud Sotsiaalministeeriumi esindajad; arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse uimastite lähteainete jälgimist ja kontrolli ning millega tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 273/2004 ja (EÜ) nr 111/2005 – COM(2025) 747, kutsutud Sotsiaalministeeriumi, Rahandusministeeriumi ja Ravimiameti esindajad; arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrusi (EL) 2017/745 ja (EL) 2017/746 seoses meditsiiniseadmeid ja in vitro diagnostikameditsiiniseadmeid käsitlevate eeskirjade lihtsustamisega ja neist tuleneva koormuse vähendamisega, määrust (EL) 2022/123 seoses Euroopa Ravimiameti toega meditsiiniseadmete eksperdirühmadele ja määrust (EL) 2024/1689 seoses I lisas osutatud liidu ühtlustamisõigusaktide loeteluga – COM(2025) 1023, kutsutud Sotsiaalministeeriumi ja Ravimiameti esindajad;
väliskomisjoni kell 11.20 – kohtumine peaminister Kristen Michaliga (Stenbocki maja);
väliskomisjonis kell 12.30 – Ungari parlamendivalimistest, kutsutud Eesti suursaadik Ungaris Raul Toomas;
õiguskomisjonis – kell 11.30: arvamuse andmine Riigikohtule: karistusregistri seaduse § 28 lõike 2 põhiseaduspärasus, kutsutud Justiits- ja Digiministeeriumi esindajad; tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja võlaõigusseaduse muutmise seaduse (vaigistushagi eest kaitsmise direktiivi ülevõtmine) eelnõu (865 SE), kutsutud justiits- ja digiminister Liisa Pakosta; asjaõigusseaduse ja asjaõigusseaduse rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (864 SE), kutsutud justiits- ja digiminister Liisa Pakosta;
julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjonis – kell 13.30: kohtumine riigi peaprokurör Astrid Asiga, parlamentaarne järelevalve;
korruptsioonivastases erikomisjonis – kell 13.15: Omniva/Eesti Posti erikontrollide järeldused ja erastamise läbipaistvus, kutsutud regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi regionaalarengu asekantsler Sigrid Soomlais, riigivara osakonna valdkonnajuht Sven Mäe ja riigivara osakonna nõunik Kiur Põld, riigikontrolör Janar Holm, Omniva/Eesti Posti finantsjuht Signe Kukin ning Mart Mägi (Eesti Posti juhatuse esimees aastatel 2021–2025) ja Raul Siem (endine väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister); istung on avalik, toimub veebiülekanne (ruum L332).
riigieelarve kontrolli erikomisjonis – kell 13.15: kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi töö- ja võrdsuspoliitika asekantsler Ulla Saar, Tööinspektsiooni peadirektor Kaire Saarep, Maksu- ja Tolliameti peadirektor Raigo Uukkivi, Riigimetsa Majandamise Keskuse metsamajanduse valdkonna juhatuse liige Erko Soolmann ning õigus- ja hangete osakonna juhataja Maarja-Viorika Vasko, Eesti Ametiühingute Keskliidu esimees Kaia Vask, Sotsiaalministeeriumi hüvitiste ja pensionipoliitika osakonna sotsiaalkindlustuspoliitika juht Leili Eenlo, Rahandusministeeriumi riigi osaluspoliitika ja riigihangete osakonna juhataja Tarmo Porgand, Eesti Maksumaksjate Liidu juhatuse esimees Lasse Lehis, Bolti tegevjuht Markus Villig, Omniva juhatuse esimees Martti Kuldma ning Wolti esindaja; istung on avalik, toimub veebiülekanne (ruum L333).
Teisipäev, 14. aprill
Kell 10 – täiskogu istung
Õiguskantsleri ettepanek anda nõusolek Riigikogu liikmelt Tõnis Möldrilt saadikupuutumatuse äravõtmiseks ja tema suhtes kohtumenetluse jätkamiseks.
Esimene lugemine – kaks eelnõu: kohtute seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (kohtumenetluse kiirendamine) eelnõu (854 SE), kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (843 SE).
Kell 14 – komisjonide istungid
Kultuurikomisjonis – riigi kultuuripreemiate ja kultuuristipendiumide seaduse ning spordiseaduse muutmise seaduse eelnõu (824 SE), kutsutud Kultuuriministeeriumi esindaja; Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja meetmed huvihariduse kättesaadavuse parandamiseks“ eelnõu (826 OE), kutsutud eelnõu algataja ning Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajad; õppekäikude rahastamisest, kutsutud Haridus- ja Teadusministeeriumi, Eesti Muuseumide Liidu, avaliku pöördumise ja Eesti Koolijuhtide Ühenduse esindajad;
maaelukomisjonis – regionaal- ja põllumajandusministri 2026. aasta ettekande „Riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ elluviimisest“ teesid, kutsutud regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras;
majanduskomisjonis – riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu (772 SE), kutsutud Rahandusministeeriumi esindajad; audiitortegevuse seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus, kutsutud Rahandusministeeriumi esindajad; konkurentsiseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus, kutsutud Justiits- ja Digiministeeriumi esindaja;
põhiseaduskomisjonis – erakonnaseaduse ja krediidiasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (585 SE), kutsutud Justiits- ja Digiministeeriumi, riigi valimisteenistuse ja Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni esindajad; välismaalaste seaduse muutmise seaduse (tööjõupuudusega tegevusalade erisus) eelnõu (785 SE), kutsutud Siseministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad; välismaalaste seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (ühtne luba) eelnõu (786 SE), kutsutud Siseministeeriumi esindajad;
rahanduskomisjonis – Kliimaministeeriumi valitsemisala ülevaade 2025. aasta eelarve täitmisest, eelarve jääkidest ja tulemuste hindamisest, kutsutud energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt; Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisala ülevaade 2025. aasta eelarve täitmisest, eelarve jääkidest ja tulemuste hindamisest, kutsutud regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras; arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile: Eesti seisukohad pensioni paketi kohta – COM(2025) 840, COM(2025) 842; arvamuse andmine sotsiaalkomisjonile: kollektiivne pöördumine „Käibemaksuvabastus annetajate toel soetatud ravimitele“;
riigikaitsekomisjonis – üleriigiline planeering 2050, kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Kaitseministeeriumi esindajad; arvamuse andmine majanduskomisjonile: tuumaenergia ja -ohutuse seaduse eelnõu (856 SE);
sotsiaalkomisjonis – lapseea vaktsineerimise hõlmatus Eestis, kutsutud Sotsiaalministeeriumi, Terviseameti, Ravimiameti ja Tervisekassa esindajad; tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu algatamine, kutsutud Sotsiaalministeeriumi esindajad;
väliskomisjonis – Eesti huvide kaitse muutuvas maailmakorras: Ukraina tulevik, kutsutud Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse, Välisministeeriumi ja Kaitseministeeriumi esindajad ning Ukraina abistaja Ilmar Raag; Ühendkuningriigi juhitav Ühendekspeditsiooniväge kaitsekoostööformaat (The Joint Expeditionary Force, JEF), kutsutud Kaitseministeeriumi esindaja;
õiguskomisjonis – võlaõigusseaduse ja tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (796 SE), Justiits- ja Digiministeeriumi, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ja Eesti Kindlustusseltside Liidu esindajad; kriminaalmenetluse seadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku rakendamise seaduse ning politsei ja piirivalve seaduse muutmise seaduse eelnõu (teabevahetus Euroopa Liidu liikmesriikide vahel ja Europoliga) (784 SE);
Sündmus
Kell 18.30 – väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson ja liikmed Henn Põlluaas, Eerik-Niiles Kross ning Ester Karuse kohtuvad Jaapani suursaadiku Nakamura Koichiroga.
Kolmapäev, 15. aprill
Kell 12 – infotund
Kell 14 – täiskogu istung
Kolmas lugemine – kolm eelnõu: liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu (798 SE), perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu (838 SE), alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse (RT I 14.12.2021, 1) ja alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse (RT I, 02.01.2025, 1) muutmise seaduse (2026. aasta 1. maiks kavandatud aktsiisitõusude ärajätmine) eelnõu (857 SE).
Teine lugemine – kaks eelnõu: ehitusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (riigikaitseliste ehitiste planeerimise ja ehitamise kiirendamine) eelnõu (789 SE), keskkonnajärelevalve seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (Keskkonnaameti vahetu sunni kohaldamise õiguse laiendamine) eelnõu (811 SE).
Esimene lugemine – üksteist eelnõu: Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele kehtestada taastuvenergia tootmisrajatiste arendajatele kohustuslikud finants- ja vastutustagatise mehhanismid omavalitsuste ja kogukondade kaitseks arendaja pankroti või projekti võõrandamise korral“ eelnõu (810 OE), Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja elektrihinna kriisi leevendamise pakett“ eelnõu (815 OE), Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja peredele suunatud maksusoodustuste pakett“ eelnõu (820 OE), Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja meetmed jääteede trasside püsivaks finantseerimiseks“ eelnõu (817 OE), atmosfääriõhu kaitse seaduse, keskkonnatasude seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (861 SE), töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu (837 SE), Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse eelnõu (819 SE), teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (822 SE), Vabariigi Valitsuse seaduse ja Vabariigi Presidendi töökorra seaduse muutmise seaduse eelnõu (821 SE), käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (818 SE), hasartmängumaksu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (823 SE).
Komisjonide istungid
Riigieelarve kontrolli erikomisjonis – kell 8.30: Riigikontrolli ülevaade „Tehisintellekti lahenduste loomisest avaliku sektori asutustes (kokkuvõtlik ülevaade rahvusvahelisse tehisintellektiteemalisse koostööauditisse)“, kutsutud Justiits- ja Digiministeeriumi digiriigi valdkonna asekantsler Lauri Luht ning AI ja andmete talituse Bürokrati teenuste projektijuht Allar Laaneleht, Riigikantselei Eesti.ai tiimi juht Kirke Maar, Eesti.ai nõukoja esimees Markus Villig, riigikontrolör Janar Holm ja Riigikontrolli auditijuht Toomas Viira; istung on avalik, toimub veebiülekanne (ruum L333);
Venemaa Föderatsiooni mõjutustegevuse uurimiskomisjoni ja väliskomisjoni ühisistungi – kell 9.30: mõjutustegevus Ida-Virumaal, kutsutud Narva Muuseumi, Eesti Rahvusringhäälingu, Narva Eesti Gümnaasiumi ja Narva Noorteparlamendi esindajad (August Rei nõupidamisruum).
Sündmused
Kell 10 – sotsiaalkomisjoni esimees Signe Riisalo ning liikmed Tanel Kiik ja Eero Merilind esinevad sotsiaalkomisjoni ja Arenguseire Keskuse korraldataval konverentsil „Kuidas tasume tulevikus Eesti tervishoiuarve?“ (Riigikogu konverentsisaal ja veebiülekanne WorksUpis). Ajakava ja registreerumine siin.
Kell 13 – väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kohtub Katari suursaadiku Mohammed Abdulla Mohammed Khamis Al Jaberiga.
Kell 16.30 – Riigikogu esimees Lauri Hussar kohtub Saksimaa liidumaa parlamendi esimehe Alexander Dierksiga.
Neljapäev, 16. aprill
Kell 10 – täiskogu istung
Eesti digiühiskonna arengukava 2035 arutelu, ettekannetega esinevad justiits- ja digiminister Liisa Pakosta ja majanduskomisjoni esimees Marek Reinaas.
Komisjoni istung
Riigikaitsekomisjonis – kell 14: julgeolekuolukorra arengud, kutsutud Kaitseministeeriumi valitsemisala esindajad.
Sündmused
Kell 9.30 – Riigikogu esimees Lauri Hussar, väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson ja riigikaitsekomisjoni liige Raimond Kaljulaid esinevad Saksimaa liidumaa parlamendi ja Riigikogu korraldataval Kesk-Euroopa rahvusvahelisel foorumil (Riigikogu konverentsisaal).
Kell 10 – Riigikogu esimees Lauri Hussar kohtub Tšehhi Senati aseesimehe Jiří Drahošiga.
Kell 11 – riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu kohtub Norra parlamendi Keskpartei fraktsiooni poliitiliste nõunikega (August Rei nõupidamisruum).
Kell 11 – NATO Parlamentaarse Assamblee delegatsiooni liige ja Ukraina-NATO parlamentidevahelise nõukogu kaasesimees Marko Mihkelson osaleb veebikohtumisel Saksamaa ja Ukraina parlamendiliikmetega.
Kell 12.45 – kohtub Venemaa Föderatsiooni mõjutustegevuse, selle rahastamise viiside ning sellega seotud riskide uurimiskomisjoni esimees Eerik-Niiles Kross Tšehhi Senati aseesimehe Jiří Drahošiga (ruum L253).
Reede, 17. aprill
Komisjoni istung
Euroopa Liidu asjade komisjoni videoistungil – kell 9: seisukoha andmine: keskkonnaõiguse lihtsustamise omnibusi ettepanekud – COM(2025) 981-986, kutsutud taristuminister Kuldar Leis ja energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt; seisukoha andmine: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse uimastite lähteainete jälgimist ja kontrolli ning millega tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 273/2004 ja (EÜ) nr 111/2005 – COM(2025) 747, kutsutud sotsiaalminister Karmen Joller; seisukoha andmine: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrusi (EL) 2017/745 ja (EL) 2017/746 seoses meditsiiniseadmeid ja in vitro diagnostikameditsiiniseadmeid käsitlevate eeskirjade lihtsustamisega ja neist tuleneva koormuse vähendamisega, määrust (EL) 2022/123 seoses Euroopa Ravimiameti toega meditsiiniseadmete eksperdirühmadele ja määrust (EL) 2024/1689 seoses I lisas osutatud liidu ühtlustamisõigusaktide loeteluga – COM (2025) 1023, kutsutud sotsiaalminister Karmen Joller; seisukoha andmine: Euroopa Komisjoni pensionide pakett – COM(2025) 840, COM(2025) 842, kutsutud Rahandusministeeriumi esindaja.
Sündmus
Kell 12.30 – riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu kohtub Iirimaa Euroopa asjade ja kaitseküsimuste riigiministri Thomas Byrne’iga.
Välislähetused
9.–13. aprill
Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni liige Kristo Enn Vaga, Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni liige Eerik-Niiles Kross ja väliskomisjoni liige Juku-Kalle Raid osalevad parlamendivalimiste vaatlusmissioonil Budapestis Ungaris.
10.–13. aprill
Riigikogu liige Anti Poolamets osaleb ühenduse U-Turn for Europe konverentsil Viinis Austrias.
13.–20. aprill
Parlamentidevahelise Liidu (IPU) Eesti delegatsiooni esimees Maris Lauri, delegatsiooni liikmed Peeter Tali (14.–20.04), Helmen Kütt ja Helle-Moonika Helme ning Riigikogu aseesimees Toomas Kivimägi (14.–20.04) osalevad IPU 152. assambleel Istanbulis Türgis.
14. aprill
Rahanduskomisjoni liige Riina Sikkut osaleb parlamentidevahelise komitee kohtumisel Brüsselis Belgias.
15.–17. aprill
Eesti-Leedu parlamendirühma esimees Enn Eesmaa ja väliskomisjoni liige Luisa Värk saadavad delegatsiooni liikmetena president Alar Karist riigivisiidil Leetu.
16.–17. aprill
Balti Assamblee Eesti delegatsiooni esimees Timo Suslov osaleb Põhjamaade Nõukogu plenaaristungil Oslos Norras.
16.–19. aprill
Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson osaleb Põhja- ja Baltimaade koostöö (NB8) väliskomisjonide esimeeste kohtumisel Riias Lätis (16.–17.04) ning esineb Ditchley Foundationi korraldataval arutelul Oxfordshireis Suurbritannias (17.–18.04).
17.–19. aprill
Riigikogu liige Martin Helme osaleb Euroopa parempoolse poliitilise liikumise Patriots.eu parteijuhtide kohtumisel Milanos Itaalias.
19.–23. aprill
Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) Eesti delegatsiooni esimees Kadri Tali ning liikmed Eerik-Niiles Kross ja Aleksei Jevgrafov (19.–22.04) osalevad ENPA kevadistungil Strasbourgis Prantsusmaal.
Riigikogu pressiteenistus
Maiki Vaikla
631 6456, 5666 9508
[email protected]
päringud: [email protected]
Vaga, Raid ja Kross vaatlevad parlamendivalimisi Ungaris
„Ungari eesseisvad valimised on riigi tuleviku jaoks märgilise tähtsusega ning mõjutavad otseselt ka Ungari suhteid Euroopa Liiduga,“ ütles Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni liige Kristo Enn Vaga, kes osaleb pühapäeval Budapestis toimuval valimiste vaatlusmissioonil.
Vaatlusmissioonil osaleb OSCE PA delegatsioonis 109 rahvusparlamentide liiget 38 riigist. Tihedat koostööd tehakse OSCE demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste bürooga (ODIHR) ja Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) delegatsiooniga, kuhu kuulub 32 liiget. Rahvusvahelise vaatlusmissiooni egiidi all jälgib Ungari parlamendivalimisi kokku üle 350 vaatleja.
Kohapeal hinnatakse valimiste korralduse legitiimsust ja vastavust demokraatlikele tavadele. Vaatlejate ülesanne on hinnata valimiste erinevaid aspekte, sealhulgas kampaaniakeskkonda ja valimispäeva protseduure, ning veenduda, et valimised viiakse läbi läbipaistvalt ja avalikkuse usaldust toetaval viisil.
Riigikogu esindavad vaatlusmissioonil Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni Parlamentaarse Assamblee delegatsioonis OSCE PA Eesti delegatsiooni liige Kristo Enn Vaga ja väliskomisjoni liige Juku-Kalle Raid ning Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee delegatsioonis ENPA Eesti delegatsiooni liige Eerik-Niiles Kross.
Lisainfo: Kristo Enn Vaga +372 5626 7733
Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
[email protected]
päringud: [email protected]
Helmen Kütt valitsusele: toimetulekutoetus tuleb tõsta elatusmiinimumi tasemele
“Toimetulekutoetus on ainus toetus, mis on sihitatud kas vaesusesse sattunud või vaesuses elavatele inimestele. Seda on tõstetud viimastel aastatel kahel korral. Esimene kord tõsteti seda 2022. aasta juunis 200 eurole ja teist korda tõsteti seda 2026. aasta jaanuaris 220 eurole. Kahjuks ei kata toimetulekupiir tegelikult vajadusi ning sotsiaaldemokraadid on teinud korduvalt ettepanekut, et toimetulekupiir peab olema vähemalt elatusmiinimumi suurune,” selgitas riigikogu sotsiaalkomisjoni liige Helmen Kütt eelnõu üle andes.
“2025. aasta arvestuslik elatusmiinimum Eestis oli 361 eurot ja 40 senti. Meie ettepanek tõsta toimetulekutoetus 350 euroni ei kata isegi täies mahus elatusmiinimumi, aga jõuline tõus on kindlasti abiks raskustesse sattunud inimestele. See päriselt aitab puudustkannatavaid peresid! Valitsuse liikmed on seni kahjuks vaid sõnades nõustunud toimetulekupiiri tõstmisega – rahandusminister möönis ETV otsesaates selle vajadust ning sotsiaaldemokraatide hiljutisel kohtumisel sotsiaalministriga tõstatasime samuti kõnealuse teema. Toimetulekupiiri tõstmise otsus tuleb ära teha viivitamatult, et tõus jõustuks juba tänavu sügiseks ja inimesed ei jääks taas hätta kütte- ja elektriarvete tasumise ja muu elukalliduse tõusuga hakkamasaamisel,” rõhutas Kütt.
Sotsiaalkomisjon algatas eelnõu, mis võimaldab suurenenud alampalgal jõuda kohe vanemahüvitisse
Komisjoni esimees Signe Riisalo selgitas: „Õiglane on, et vanemahüvitist saadakse kehtiva alampalga järgi. Tänavu jõuti alamapalga määras kokkuleppele tavapärasest, 1. jaanuarist hiljem, siis on vaja seadusemuudatust, mis tagaks suurema vanemahüvitise juba aprillikuu eest. Samuti tagab see muudatus 60 euro võrra suurema vanemahüvitise nendele vanematele, kellele vanemahüvitis määratakse 2028. aastal sündiva lapse eest.“
Kehtiva seaduse kohaselt toimub vanemahüvitise ümberarvutamine nendele vanemahüvitise saajatele, kellele makstakse hüvitist töötasu alammääras, üks kord kalendriaastas – 1. jaanuaril. Seaduse jõustumisel arvutatakse vanemahüvitis töötasu alammäära muutumisel ümber sõltumata alammäära muutumise kuupäevast. Pered peaksid uues suuruses vanemahüvitise saama juba maikuu väljamaksena. Kui muudatust ei tehta, on ümberarvutamine võimalik alles alates 1. jaanuarist 2027. Muudatus aitab vältida sarnaseid olukordi ka tulevikus, kui sotsiaalpartnerite keskorganisatsioonid jõuavad töötasu alammääras kokkuleppele ning sellest tulenev Vabariigi Valitsuse määruse muutmine toimub pärast 1. jaanuari. Muudatus aitab vältida sarnaseid olukordi ka tulevikus.
Eelnõu seletuskirja järgi on seaduse muutmise eesmärgiks tagada lastega peredele parem majanduslik toimetulek.
Sotsiaalkomisjon algatas ja andis perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu (838 SE) menetlusse eile ning tegi täna ettepanekud võtta eelnõu täiskogu päevakorda 17. märtsil ning eelnõu esimene lugemine lõpetada.
Riigikogu pressiteenistus
Maris Meiessaar
631 6353, 5558 3993
[email protected]
päringud: [email protected]
Riigikogu eelinfo kolmapäevaks, 11. märtsiks
Kell 12 – infotund
Infotunnis osalevad peaminister Kristen Michal, justiits- ja digiminister Liisa Pakosta ning rahandusminister Jürgen Ligi.
Peaminister vastab Riigikogu liikmete küsimustele, mis puudutavad poliitikat, Lähis-Ida olukorda ja selle mõju Eestile, korda tehtud Eestis, energiakriisi, RMK pidu, olukorda riigis, Keskkonnaagentuuri eluslooduse seisundi aruannet (loodus- ja linnudirektiivi aruandlustulemused perioodi 2019−2024 kohta), julgeolekut ning Lähis-Ida kriisi.
Justiits- ja digiminister vastab küsimusele sideteenuste kiiruse ja maksumuse kohta.
Rahandusminister vastab küsimustele riikliku järelevalve kohta Eesti Energia, Enefit Greeni ja Enefit Poweri üle ning Araabia puhkajate 1000-eurose erakorralise toetamise arukuse kohta.
Kell 14 – täiskogu istung
Kolmas lugemine – üks eelnõu
Keskkonnakomisjoni algatatud jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõu (799 SE), mille eesmärk on anda jäätmekäitluses erasektorile rohkem investeerimiskindlust ning parandada konkurentsi ja teenuse kvaliteeti.
Sisetehingute regulatsiooni täiendava eelnõuga muudetakse sätet, mis on seotud jäätmete taaskasutamise ja kõrvaldamise lepingutega. Muudatused kohalduvad kohaliku omavalitsuse korraldusel kogutud jäätmete taaskasutamise ja kõrvaldamise tellimisele.
Eelnõu kohaselt jõustub omavalitsuste kohustus korraldada ka jäätmekäitlus hangete kaudu 1. jaanuaril 2031, et uue nõudega arvestamiseks jääks piisav aeg. Enamik omavalitsusi korraldab juba praegu hankeid ning umbes 10 omavalitsuses kasutatakse sisetehingut. Kui avatud või piiratud hankemenetlus on pakkumuste puudumise tõttu lõppenud, näevad riigihangete seaduse sätted ette võimaluse sisetehinguks ehk väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse kasutamiseks.
Eelnõu on seotud eelmise aasta lõpus vastu võetud seadusemuudatustega, mille peamine eesmärk oli suurendada olmejäätmetes sisalduva teisese toorme kasutuselevõttu. Muudatustega luuakse eeldused Euroopa Liidus kehtestatud taaskasutuse sihttasemete õigeaegseks saavutamiseks.
Teine lugemine – kolm eelnõu
Valitsuse algatatud Ukraina kahjunõuete rahvusvahelise komisjoni asutamise konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõuga (797 SE) luuakse Euroopa Nõukogu raamistikus Ukraina kahjunõuete rahvusvaheline komisjon, mille ülesanne on hinnata Venemaa agressiooniga põhjustatud kahjusid Ukrainas ja määrata hüvitussummad. Komisjon tegeleb registreeritud kahjunõuete sisulise kontrolli ja õiguspärasuse hindamisega.
Komisjoni loomine on osa kolmeosalisest rahvusvahelisest hüvitusmehhanismist. Esimene sammas on kahjude register, mis loodi 2023. aasta mais Euroopa Nõukogu raamistikus ja mis kogub ja registreerib kahjunõudeid koos tõenditega. Praeguseks on registrisse kantud üle 80 000 kahjunõude 13 kategoorias. Teine sammas on kahjunõuete komisjon, mis kontrollib registreeritud nõuete õiguspärasust ja määrab hüvitatavad summad. Kolmanda sammuna tuleb luua kompensatsioonifond, mis hüvitab Ukrainale komisjoni kinnitatud nõuded.
Protsess tugineb ÜRO Peaassamblee 2022. aasta resolutsioonile, mis kinnitab Venemaa kohustust hüvitada rahvusvahelise õiguse rikkumisega tekitatud kahju. Eesti on olnud mehhanismi üks eestvedajaid ja osalenud aktiivselt konventsiooni väljatöötamises. Konventsioon on avatud liitumiseks kõigile Euroopa Nõukogu liikmesriikidele ja teistele riikidele, kes toetasid ÜRO Peaassamblee vastavat resolutsiooni. Venemaa saab komisjoniga ühineda juhul, kui ta tunnistab oma vastutust agressiooni eest ja nõustub kahjud hüvitama.
Eesti allkirjastas konventsiooni mullu detsembris Haagis koos veel 33 riigi ja Euroopa Liiduga. Konventsioon jõustub, kui selle on ratifitseerinud vähemalt 25 allakirjutanut.
Valitsuse algatatud planeerimisseaduse ning ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (683 SE) eesmärk on lihtsustada ja kiirendada planeerimismenetlusi.
Seletuskirja kohaselt võimaldavad muudatused omavalitsustel kiiremini ja paindlikumalt reageerida arendustele, lõpetada vananenud või seiskunud planeeringuid ning vähendada formaalseid ja ajamahukaid kohustusi. Näiteks lõpeb edaspidi detailplaneeringu kehtivus automaatselt, kui selle alusel ei ole 10 aasta jooksul arendustegevust alustatud. Kui kehtivusaega on siiski vaja pikendada, saab seda teha ilma uue avaliku menetluseta. Eelnõuga loobutakse kohaliku omavalitsuse eriplaneeringust, mida seni kasutati näiteks tuuleparkide planeerimisel, ning edaspidi saab selliseid olulise mõjuga ehitisi planeerida detailplaneeringu alusel. Kui omavalitsuse eriplaneeringu keskmine menetlusaeg on olnud neli aastat, siis detailplaneeringuga saab sama tulemuse keskmiselt 2,2 aastaga. Ühtlasi jääb eelnõu kohaselt ära maakonnaplaneeringu vastuvõtmise etapp.
Teise lugemise käigus tehti eelnõule 21 muudatusettepanekut, millest 18 otsustas juhtivkomisjon arvestada täielikult. Muuhulgas lisati eelnõusse säte, mis võimaldab planeerimisalase tegevuse korraldajal määrata planeerimismenetluses toimingu tegemiseks mõistliku tähtaja juhul, kui käesolevas seaduses või muus õigusaktis ei ole toimingu tegemiseks tähtaega sätestatud. Samuti lisati eelnõusse uue planeeringute infosüsteemi PLANIS-e kasutuselevõttu ettevalmistavad sätted, mille alusel hakkab toimuma isikuandmete kogumine ning säilitamine. Muudatuse tulemusel luuakse seaduse tasandil võimalus saata loodava PLANIS-e kaudu planeeringu- ja selle mõjualasse jäävatele isikutele massiteateid planeeringu algatamise või muude planeeringuga seotud menetlustoimingute kohta (nt avaliku arutelu toimumine), et tagada isikute parem kaasatus. Samuti saab Maa- ja Ruumiamet edaspidi õiguse kontrollida nii kohaliku omavalitsuse üksuse kui ka muu planeerimisalase tegevuse korraldaja või asutuse tegevuse tähtaegsust ning kontrollida kohaliku omavalitsuse üksuse tegevust planeerimismenetluse läbiviimisel, nõudes järelevalvatavalt teavet ning tehes vajadusel ettekirjutusi õigusvastasuse või põhjendamatu viivituse kõrvaldamiseks. Ühtlasi täpsustatakse tehnovõrkude ja -rajatistega arvestamise kohustust nii üld- kui detailplaneeringutes. Nähakse ka ette tähtaja seadmine detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise otsuse tegemiseks ning detailplaneeringu muutmise võimaluse lisamine. Muuhulgas jäetakse eelnõust välja muudatused, millega kavandati kaotada planeeringute teadete avaldamise kohustus üleriigilise levikuga ja maakonnalehtedes.
Juhtivkomisjoni ettepanekul eelnõu teine lugemine katkestati, et anda Riigikogu liikmetele võimalus esitada ettepanekuid muutunud teksti kohta ning samuti võimaldada huvirühmadel arvamust avaldada.
Valitsuse algatatud korrakaitseseaduse § 44 täiendamise seaduse eelnõu (774 SE), mis võimaldab määrata perevägivalla ohvrite kaitseks vägivallatsejale kuni 72-tunnise viibimiskeelu.
Kui praegu saab patrullpolitseinik perevägivalla juhtumite puhul määrata vägivallatsejale kuni 12-tunnise viibimiskeelu, siis eelnõu võimaldab kohaldada viibimiskeeldu kuni 72 tundi. Seletuskirja kohaselt kohaldatakse viibimiskeeldu sageli perevägivalla juhtumite korral, kuna see on üks kiiremaid ja tõhusamaid viise, kuidas kaitsta ohvrit vahetu ohu eest ning katkestada vägivallaring.
Eelnõu järgi saab politsei viibimiskeeldu rakendada olulise või kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks, et kaitsta perevägivalla ohvrite õigusi. Viibimiskeelu seadmine tuleb edaspidi perevägivalla juhtumite korral protokollida ja kirjalikult kätte toimetada ning suuliselt ei saa seda enam kehtestada.
Esimene lugemine – kolm eelnõu
Õiguskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse „Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ameti tegevust kontrolliva parlamentaarse ühiskontrolli töörühma liikmete nimetamine“ eelnõuga (809 OE) nimetatakse Europoli tegevust kontrolliva parlamentaarse ühiskontrolli töörühma liikmeteks Riigikogu liikmed Anti Haugas ja Andre Hanimägi. ELi liikmesriikide parlamentide ja Euroopa Parlamendi loodud töörühm kontrollib koostöös liikmesriikide parlamentidega Europoli tegevust, tuginedes ELi toimimise lepingu artiklile 88.
Isamaa fraktsiooni algatatud mootorsõidukimaksu seaduse kehtetuks tunnistamise ja liiklusseaduses sõiduautode registreerimistasu kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu (782 SE) eesmärk on mootorsõidukimaksu seaduse ja sõiduautode registreerimistasu kehtetuks tunnistamine.
Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud Riigikogu liikme staatuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (791 SE) eesmärk on muuta Riigikogu liikmetele ametipalga maksmist ja siduda see parlamenditöös osalemine töötasu ja hüvitiste maksmisega. Riigikogu liikmete töötasu ja hüvitised seatakse osaliselt sõltuvusse nende osalemisega täiskogu ning komisjonide istungitel.
Komisjonide istungid
Riigieelarve kontrolli erikomisjoni ja korruptsioonivastase erikomisjoni ühisel avalikul istungil – kell 8.30: Auvere õlitehase staatuse alahindamisest, kutsutud on rahandusminister Jürgen Ligi, kliimaminister Andres Sutt, Kliimaministeeriumi rohereformi asekantsler Kristi Klaas, Rahandusministeeriumi halduspoliitika asekantsler Kaur Kajak, Eesti Energia ASi juhatuse esimees Andrus Durejko, Eesti Energia ASi juhatuse liige ja Enefit Industry OÜ juhatuse esimees Lauri Karp, Eesti Tööandjate Keskliidu tegevjuht ja Eesti Energia ASi endine juhatuse esimees Hando Sutter, ettevõtja ja Eesti Energia ASi endine nõukogu esimees Väino Kaldoja ning Riigikontrolli kommunikatsioonijuht Priit Simson; istung on avalik, toimub veebiülekanne (ruum L333).
Venemaa mõjutustegevuse uurimiskomisjonis – kell 9.30: Venemaa infomõjutusest.
Sündmus
Kell 11 – Perede ja demograafia toetusrühma konverents „Miks meil lapsi ei ole?“; toimub veebiülekanne (konverentsisaal).
Välislähetused
8.–15. märts
Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) Eesti delegatsiooni juht Kadri Tali osaleb ENPA poliitikaasjade ja demokraatia komisjoni kohtumisel Monacos (9.–10.03) ning ENPA võrdsete võimaluste komisjoni ja naiste olukorra komisjoni istungil New Yorgis USAs (11.–13.03).
10.–13. märts
Rahanduskomisjoni liige Kersti Sarapuu osaleb Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) parlamentaarse võrgustiku kohtumisel Pariisis Prantsusmaal.
10.–15. märts
Keskkonnakomisjoni esimees Yoko Alender osaleb Londonis Ühendkuningriigis poliitilise juhtimise ja poliitika innovatsiooni programmis Open European Dialogue, mis on loodud Euroopa parlamentide liikmetele, kes seisavad silmitsi keerukate ja oluliste poliitiliste väljakutsetega.
10.–15. märts
Rahanduskomisjoni liige Mart Võrklaev osaleb üritustel Diagnostic Residency Week Londonis Ühendkuningriigis.
10.–17. märts
Riigikogu liige Andrei Korobeinik osaleb NXT Summitil New Delhis Indias.
Riigikogu pressiteenistus
Maris Meiessaar
631 6353, 5558 3993
[email protected]
päringud: [email protected]
Menetlusse võeti eelnõu avaliku teenistuse seaduse muutmiseks
Valitsuse 9. märtsil algatatud avaliku teenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (836 SE).
Muudatuste eesmärk on ajakohastada avaliku teenistuse töökorraldust ning muuta riigiasutustes töötavate inimeste töötingimused ja palgakorraldus ühtsemaks ja selgemaks.
Eelnõuga ühtlustatakse ametnike ja töölepinguliste töötajate töötingimusi, tööle asumise nõudeid ja palgakorralduse põhimõtteid. Muudatuste tulemusena muutub juhtimine riigiasutustes lihtsamaks ja läbipaistvamaks ning palgaotsused paremini põhjendatavaks.
Samuti ajakohastatakse mitmeid töökorralduse reegleid. Näiteks ühtlustatakse katseaja ja ületunnitöö hüvitamise regulatsioon töölepingu seadusega ning lihtsustatakse arengu- ja hindamisvestluste korda. Samuti hakatakse kõigile ametiasutuste töötajatele kohaldama ametnikueetika nõudeid.
Muudatused puudutavad ka ametiasutuste juhtimist: keskastmejuhid, näiteks osakonnajuhatajad, nimetatakse edaspidi ametisse viieks aastaks, et toetada karjäärivõimalusi ja parandada juhtimiskvaliteeti. Samuti täpsustatakse ametnike koondamise etteteatamise korda.
Avalikus teenistuses töötab ligikaudu 28 000 inimest, kellest riigi ametiasutustes umbes 6000 ja kohalikes omavalitsustes 3000 ametnikku. Viimase viie aasta jooksul on avaliku teenistuse osakaal püsinud stabiilsena, moodustades umbes 2,8% Eesti tööealisest elanikkonnast. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.
Valitsuse 9. märtsil algatatud töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu (837 SE).
Seadust muudetakse, et lihtsustada alaealiste töötamise reegleid ja muuta noorte tööle võtmine paindlikumaks. Eesmärk on anda 7–17-aastastele rohkem võimalu eakohaseks töötamiseks ja varase töökogemuse omandamiseks, kahjustamata seejuures õppimist, mis jääb alaealise peamiseks kohustuseks.
Muudatuste jõustumisel saavad 7–17-aastased töötada oma pereettevõttes ilmategevusvaldkonna piiranguteta. Samuti võimaldatakse alaealistel koolivaheaegadel töötada senisest pikemalt, kusjuures iga koolivaheaja kohta sätestatakse eraldi maksimaalne töötamise periood.
Lisaks lühendatakse 7–12-aastase alaealise töölevõtmiseks vajaliku Tööinspektsiooni loa menetlustähtaega kümnelt tööpäevalt viiele. Alaealise töötaja iga-aastane põhipuhkus ühtlustatakse täiskasvanute omaga ning see hakkab olema 28 kalendripäeva.
Mõttekoja Praxis analüüsi kohaselt jäi 13–16-aastaseid alaealisi palganud tööandjate arv perioodil 2021–2023 vahemikku 2500–2700. Statistikaameti andmetel oli 2023. aastal ettevõtete koguarv ca 156 200. Seega moodustavad alaealisi palganud ettevõtted ca 1,7% kõikidest ettevõtetest. 13–16-aastaseid palganud tööandjatest on 47% kuni 10 töötajaga ettevõtted, 34% on 10–49 töötajaga ettevõtted ning üle 49 töötajaga ettevõtteid on 19%. Kõige suurem osa nendest ettevõtetest tegutseb majutus- ja toitlustusvaldkonnas (25%), järgnevad hulgi- ja jaekaubandus (14%) ning töötlev tööstus (11%).
Koolivaheaegadel lubatud töötamise perioodi pikendamine leevendab tööjõupuudust suvisel ajal. Praxise analüüsi tarbeks tehtud intervjuudest tööandjatega selgus, et enamik tööandjaid ongi alaealisi palganud peamiselt suvehooajal. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.
Sotsiaalkomisjoni 9. märtsil algatatud perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu (838 SE).
Eelnõu eesmärk on sätestada, et edaspidi võetakse vanemahüvitise määra arvutamise aluseks eelmise kalendriaasta 1. juulil kehtinud töötasu alammäär. Samuti arvutatakse vanemahüvitis töötasu alammäära muutumisel ümber sõltumata alammäära muutumise kuupäevast.
Seaduse muutmise eesmärgiks on tagada lastega peredele parem majanduslik toimetulek. Muudatus mõjutab positiivselt eelkõige kõige haavatavamat vanemahüvitise saajate sihtrühma, kellel arvestusperioodi jooksul sotsiaalmaksuga maksustatav tulu puudus või oli väiksem kui kehtestatud töötasu alammäär ning kellele makstakse vanemahüvitist vanemahüvitise määras või töötasu alammääras.
Kui muudatust ei tehta, toimub kehtiva seaduse kohaselt vanemahüvitise määra muutumine alles alates 1.jaanuarist 2028, samas kui seaduse muutmisel toimub see alates 1.jaanuarist 2027. Seaduse muutmise korral saab töötasu alammäära muutumisel vanemahüvitist ümber arvutada alates 1. aprillist 2026 ehk vastavalt töötasu alammäära muutumisele. Kui muudatust ei tehta, on ümberarvutamine võimalik alles alates 1. jaanuarist 2027.
Muudatus aitab vältida sarnaseid olukordi ka tulevikus, kui sotsiaalpartnerite keskorganisatsioonid jõuavad töötasu alammääras kokkuleppele ning sellest tulenev Vabariigi Valitsuse määruse muutmine toimub pärast 1. jaanuari. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni 9. märtsil algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu (839 SE).
Eelnõu näeb ette lõpetada ELi heitkogustega kauplemise süsteemi riiklik jõustamine.
Seletuskirjas märgitakse, et Euroopa Liidu rohepööre, mis on algusest peale olnud majanduslikult hukutav ning keskkonnakaitse seisukohast küsitav ideoloogiline ja enesehävituslik poliitika, on jõudnud tupikusse. See poliitika on põhjustanud tootmiskulude ja energiahindade järsu tõusu, ettevõtete sulgemise, töökohtade kadumise ning tööstuse massilise väljarände. Tulemuseks on Eesti ja kogu Euroopa konkurentsivõime järsk langus, mis ohustab meie majanduse jätkusuutlikkust, investeeringuid ja inimeste elatustaset. Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.
Keskerakonna fraktsiooni 9. märtsil algatatud liiklusseaduse muutmise seaduse (kergliikurite ja pisimopeedide regulatsioon) eelnõu (840 SE).
Liiklusseadust täiendatakse sättega, mis annab kohalikele omavalitsustele õiguse kehtestada oma territooriumil renditavate või üüritavate kergliikurite, pisimopeedide ja jalgrataste piirarv.
See muudatus võimaldab kohalikel omavalitsustel reguleerida linna või valla ruumi koormust ja liiklusohutust, vähendades seadmete liigset kontsentreeritust tiheasustusega piirkondades või kitsastel kõnniteedel. Näiteks võivad Tallinn või Tartu piirata rendiseadmete arvu vanalinna või koolide ümbruses. Eelnõuga muudetakse ka vanusepiiri kontrolli, juhtimisõiguse kontrolli ja kiivri kasutamisega seotud sätteid. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.
Isamaa fraktsiooni 10. märtsil algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (841 SE).
Eelnõu näeb ette jätta ära aktsiisitõusud – bensiinile, diislile, maagaasile, mis pn plaanitud alates 1. maist. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.
Eesti Keskkonnaerakonna fraktsiooni 10. märtsil esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja kütuse hinnatõusu leevendamise meetmed” eelnõu (842 OE).
Valitsusele tehakse ettepanek alandada mootorikütustele rakendatav käibemaksumäär 13 protsendile üheks aastaks ja jätta ära 1. mail jõustuma planeeritud kütuseaktsiisi tõus mitmetele kütuseliikidele. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.
Menetlusse võeti kaks kollektiivset pöördumist
Menetlusse võeti MTÜ Eesti Keskerakonna Noortekogu algatatud kollektiivne pöördumine „Nõuame Eesti Vabariigi presidendi otsevalimiste kehtestamist!“ ja edastati see menetlemiseks põhiseaduskomisjonile.
Menetlusse võeti Heino Rulli algatatud kollektiivne pöördumine „Eesti lipu kaitseks“ ja edastati see menetlemiseks põhiseaduskomisjonile.
Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]
Parlamendirühm avaldab solidaarsust Aserbaidžaani rahvaga seoses Iraani droonirünnakuga
„Igasugused rünnakud Aserbaidžaani vastu on põhjendamatud ja viivad vaid konflikti eskaleerumiseni. Iseäranis lubamatud on rünnakud tsiviilinfrastruktuuri vastu. Avaldame kaastunnet kõigile puudutatud osapooltele Aserbaidžaanis ja toetame kohese rahu tekkimist kogu Aserbaidžaani territooriumil,“ kirjutab parlamendirühm ühisavalduses.
Eesti-Aserbaidžaani parlamendirühma esimees on Maria Jufereva-Skuratovski ja rühma kuuluvad Jaak Aab, Vadim Belobrovtsev, Züleixa Izmailova, Aleksei Jevgrafov, Ester Karuse, Toomas Kivimägi, Aivar Kokk, Anastassia Kovalenko-Kõlvart, Eerik-Niiles Kross, Lauri Laats, Andres Metsoja, Heljo Pikhof, Juku-Kalle Raid, Urmas Reinsalu ning Aivar Sõerd.
Riigikogu pressiteenistus
Maris Meiessaar
631 6353, 5558 3993
[email protected]
päringud: [email protected]
Kohtumine Iisraeli suursaadikuga
Riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu kohtus Iisraeli suursaadiku Amit Gil Bayaziga.
Keskerakond teeb ettepaneku langetada mootorikütuste käibemaksu ja jätta ära aktsiisitõus
Keskerakonna esimehe Mihhail Kõlvarti sõnul on rahvusvahelise julgeolekuolukorra järsk halvenemine põhjustanud ulatuslikke häireid energia- ja toormeturgudel. “Iraanis toimuva tõttu on kasvanud ebakindlus energiavarustuse suhtes ning tõusnud nafta ja naftatoodete hinnad maailmaturul. Selline hinnatõus kandub kiiresti edasi ka Eesti kütusehindadesse, kuna sõltume suuresti impordist,” lausus ta.
Mihhail Kõlvart märkis, et valitsus peab tegema kõik endast oleneva, et peatada kütuse kallinemine lõpptarbijale. “Mootorikütustele rakendatava käibemaksumäära ajutine vähendamine 13 protsendile on põhjendatud meede, et leevendada erakorralisest rahvusvahelisest olukorrast tingitud kütuse hinnatõusu mõju Eesti majandusele,” selgitas Keskerakonna esimees. “Kütuse kui esmatähtsa ressursi hind mõjutab mitte ainult inimeste toimetulekut, vaid transpordikulude kasvu kaudu ka tööstust, põllumajandust ja lõpuks ka toidukaupade hindu.”
Üldist hinnatõusu aitaks Mihhail Kõlvarti sõnul pidurdada ka 1. mail jõustuva aktsiisitõusu ärajätmine. “Kavandatav aktsiisitõus suurendaks koos 24-protsendilise käibemaksuga kütuse hinda ligi 4 senti liitri kohta ning võtaks tarbijate rahakotist ligi 48 miljonit eurot aastas. Lisanduv väljaminek kandub edasi kaupade ja teenuste lõpphindadesse ning valitsusel on erakorralistes oludes kohustus seda vältida,” sõnas Mihhail Kõlvart.
Mihhail Kõlvart rõhutas, et paljud inimesed, pered ja ettevõtted on mitu aastat kestnud maksutõusude ning majanduslanguse mõjul niigi toimetulekuraskustes, neid on käesoleval aastal tabanud ka erakordselt suured elektriarved ja neil ei ole täna puhvrit täiendavate hinnatõusudega toime tulla.
Riigikogu arutas liikluskorraldust ja veebikaubandust puudutavaid eelnõusid
Teise lugemise läbis valitsuse algatatud liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu (753 SE), mille eesmärk on Eesti õigusesse üle võtta intelligentseid transpordisüsteeme käsitlev Euroopa Liidu direktiiv.
Muudatustega kohustatakse Transpordiametit ja kohalikke omavalitsusi tegema liiklus- ja liikuvusandmed kättesaadavaks masinloetaval kujul. Sellised andmed on näiteks kiiruspiirangud, möödasõidukeelu alad, teetööd, liiklusteavitused ning sõidukite kõrgus- ja massipiirangud. Muudatuste eesmärk on, et nii avaliku kui ka erasektori teenusepakkujad, näiteks Waze ja Google, aga ka teehooldajad, saaksid kasutada andmeid reaalajas.
Seletuskirja kohaselt on koos toimivatel intelligentsetel transpordisüsteemidel potentsiaal parandada liiklusohutust, vähendada nii õnnetusjuhtumite arvu kui ka nende raskust ning suurendada liikluse tõhusust.
Teise lugemise käigus täiendati eelnõu sättega, mis vabastab heiteta veoauto ja selle haagise teekasutustasust ehk elektrilised veoautod ei pea 2031. aastani teekasutustasu maksma.
Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud võlaõigusseaduse ja tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (796 SE), mis näeb ette, et edaspidi peab olema võimalik veebiostust 14 päeva jooksul loobuda sama lihtsalt, kui on internetipoest paari klikiga asja soetamine – selleks peab veebipoes olema taganemisfunktsioon ehk taganemisnupp. Samuti näeb eelnõu ette, et teenuse lõpetamine peab tulevikus olema sama lihtne kui teenuse tellimine. See tähendab, et muudatuse jõustumisel ei saa enam nõuda, et näiteks interneti- või mobiilsidelepingu saab sõlmida veebis, aga lõpetamiseks peab minema kontorisse kohale.
Ühe olulise muudatusena näeb eelnõu ette õiguse nõuda veebis asjaajamisel inimsuhtlust. Kui ettevõtja on suhtluse korraldanud juturoboti kaudu, peab tarbijal olema võimalus suunata vestlus päris nõustajale. See on oluline eriti juhul, kui finantsteenuse toode on keeruline või roboti standardsed vastused jäävad liiga üldiseks. Tarbijal peab olema võimalus suhelda enne lepingu sõlmimist inimesega, et veenduda, kas ta on tehingu tingimustest õigesti aru saanud.
Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu finantsteenuste kaugturustuse direktiiv, mis kohandab tarbijakaitse nõuded nutiajastu kasutusloogikaga, kus finantsteenuseid sõlmitakse üha enam telefoni, veebivormi või vestlusroboti kaudu. Eesmärk on anda tarbijale piisavalt kaitset sidevahenditega sõlmitud tehingute korral. Lepingueelne teave peab olema esitatud selgelt ja olema kasutajale arusaadav ka väikesel ekraanil.
Istungi järel toimub Ando Kivibergi eestvedamisel Eesti-Belgia parlamendirühma moodustamine.
Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
Riigikogu pressiteenistus
Maris Meiessaar
631 6353, 5558 3993
[email protected]
päringud: [email protected]
