Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu korraldab koroonaviiruse leviku tõkestamiseks töö ümber

Riigikogu juhatus otsustas nõupidamisel fraktsioonide esindajatega, et Riigikogu lahendab 1. maini vaid ajakriitilisi küsimusi.  

Vanematekogu teeb Riigikogule ettepaneku muuta kuni eriolukorra lõpuni igal esmaspäevasel istungil täiskogu töö ajagraafikut selliselt, et täiskogu istung toimub üksnes esmaspäeviti ja infotund kolmapäeviti. Avalikkus ja meedia saavad istungeid jälgida veebiülekandena.

Riigikogu komisjonid kogunevad ainult esmaspäeviti, vältimatu vajaduse korral sagedamini. Komisjonide istungitele kutsutakse külalisi vastavalt vajadusele ning eelistatud on külaliste osalemine videosilla vahendusel.

Riigikogu liikmete kõik välislähetused on tühistatud, lähetuse vältimatu vajaduse otsustab Riigikogu juhatus. Riigikogu liikmetel on tungivalt soovitatud mitte reisida välismaale ning siseriiklike kohtumiste puhul püüda vältida kokkusaamisi Toompea lossis.

Ajutiselt on piiranud nende inimeste sissepääs Toompea lossikompleksi, kelle külastused ei ole otseselt seotud Riigikogu tööga. Toompea lossi külastamine ekskursioonideks, näituste külastamiseks ja istungite jälgimiseks on keelatud.

Palume kõigil ajakirjanikel Riigikogu töö kajastamisel eelistada kaugtöö võimalusi ning Riigikogu liikmetelt kommentaaride saamiseks eelistada telefoniintervjuud. Fotode ja videomaterjali saamiseks palume pöörduda Riigikogu Kantselei avalike suhete osakonna poole.

Lisaks tegi vanematekogu põhiseaduskomisjonile ülesandeks töötada välja regulatsioon, mis võimaldaks eriolukorras komisjonide istungite korraldamist elektrooniliste sidevahendite vahendusel.

Tegemist on ajutiste piirangutega. Jälgime olukorra arengut ja informeerime teid uutest otsustest.

Olukorra hindamiseks ja edasiste tegevuste arutamiseks koguneb vanematekogu regulaarselt eeldatavalt kolmapäeviti kell 9.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
631 6356, 515 3903
[email protected] 
Päringud: [email protected]

Hussar avas Ukrainas Eesti esimese aukonsulaadi

Hussari sõnul näitab aukonsulaadi avamine, et Eesti soovib tugevdada ja süvendada kahe riigi suhteid. „Eile Kiievis toimunud kohtumistel Ukraina presidendi, parlamendi esimehe ja peaministriga kinnitasin Eesti vankumatut toetust Ukrainale võitluses agressioonisõda jätkava Venemaaga. Me jätkame Ukraina igakülgset toetamist kuni Ukraina võiduni,“ ütles ta.

Hussari sõnul oli Eesti üks esimesi riike, kes alustas Venemaa täiemahulise sissetungi järel Ukraina ülesehitamist. Žõtomõri oblastis on Eesti rajanud Ovrutši linna lasteaia, rahastanud purustatud Malõni silla kapitaalremonti ning alustab koos Olena Zelenska Fondiga sõjas orvuks jäänud Ukraina lastele peremajade ehitamist. „Oma tegevusega tahame ka liitlastele näidata, et Ukraina ülesehitamine pole mitte ainult vajalik, vaid see on ka võimalik,“ ütles Hussar.

Tema sõnul on tööde eesmärk aidata üles ehitada jõukat Ukrainat ja Žõtomõri piirkonda, kus Eesti ja Ukraina ettevõtted, ülikoolid ja inimesed saaksid teha vabalt koostööd. „Aukonsul on võtmeisik Eesti ja Žõtomõri vaheliste kontaktide loomisel ja suhete arendamisel ning vajadusel Eesti kodanike abistamisel konsulaarküsimustes,“ ütles Riigikogu esimees ning soovis Eesti aukonsulile Mõkola Sõtšenkole edu ja jõudu.

Enne aukonsulaadi avamist kohtus Hussar eraldi ka Žõtomõri oblasti kuberneri Vitali Bunetškoga.

Fotod (autor: Erik Peinar / Riigikogu Kantselei)

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
[email protected]
päringud: [email protected]

Kohtumine Prantsusmaa Rahvusassamblee liikmega

Riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu kohtus Prantsusmaa Rahvusassamblee riigikaitsekomisjoni liikme Christophe Blanchet’ga ja kaitseatašee Frédéric Contaliga.

 

Hussar Kiievis: Ukraina tulevik on Euroopa Liidus ja NATOs

Hussari sõnul seisab Ukraina kogu Euroopa ja läänemaailma demokraatlike väärtuste kaitsel. Ta kinnitas kohtumistel Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi, Ülemraada esimehe Ruslan Stefantšuki ja peaminister Denõs Šmõhaliga Eesti jätkuvat solidaarsust ja tugevat toetust Ukrainale ning ütles, et Eesti seisab koos Ukrainaga kuni võiduni.

Hussari kinnitusel jätkab Eesti koos teiste demokraatlike riikidega Ukrainale sõjalise, poliitilise ja majandusliku toetuse andmist. Ta tõi esile, et järgmisel neljal aastal plaanib Eesti anda Ukrainale sõjalist abi umbes 0,25 protsendi ulatuses SKTst ehk enam kui 100 miljoni euro eest aastas. „Kutsume aktiivselt ka oma partnereid ja liitlasi üles suurendama Ukrainale antavat kaitseabi,“ ütles ta.

Hussar rõhutas, et Venemaa sõjakurjategijad tuleb võtta vastutusele Ukrainas toime pandud kuritegude eest ning agressioonikuriteo süüdlased tuleb tuua rahvusvahelise eritribunali ette. „Venemaa peab kandma oma tegude eest vastutust ning kinni maksma Ukrainale tekitatud kahjud. Venemaa agressioon Ukraina vastu ei ole Venemaa ja Ukraina vaheline ega ka vaid Euroopa mure, see on kogu rahvusvahelise kogukonna probleem,“ sõnas ta ning lisas, et Eesti jätkab Venemaa külmutatud varade kasutuselevõttu võimaldava eelnõu menetlemist ning toetab Venemaale uute sanktsioonide kehtestamist seni, kuni viimane Vene sõdur on Ukrainast lahkunud.

Hussar kinnitas kohtumistel, et Eesti jätkab Ukraina tugevat toetamist ka teel Euroopa Liitu ja NATOsse. Tema sõnul oli ELi otsus alustada Ukrainaga ühinemisläbirääkimisi ajalooline. „Teeme kõik endast oleneva, et protsess edeneks ega tekiks viivitusi järgmistes sammudes. NATO tippkohtumiselt Washingtonis ootame aga selget signaali, et Ukraina tee allianssi on pöördumatu ja kindel,“ ütles ta.

Lisaks Hussarile osalesid Kiievis toimunud kohtumistel väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson ning komisjoni liikmed Henn Põlluaas ja Eerik-Niiles Kross.

Fotod (autor: Erik Peinar / Riigikogu Kantselei)

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
[email protected]
päringud: [email protected]

Luksemburgis peetakse nõu kosmosealase koostöö üle

Kadastik tegi EPK liikmesriikidele ettepaneku tuua organisatsiooni eesistumine 2025. aastaks Eestisse.

„Eesti kandidatuur eesistumise kohta võeti liikmesriikide poolt vastu ja avaldati sellele tugevat toetust. Lõplik otsus tehakse EPK sügisesel plenaaristungil, kui liikmesriigid eesistuja riigi üle hääletavad,“ ütles Kadastik.

Ta lisas, et Eesti tähistab siis kümne aasta möödumist liitumisest Euroopa Kosmoseagentuuriga (ESA). Eestis on samuti väljatöötamisel kosmoseseadus.

„EPK eesistumine oleks oluline võimalus Eestile tuua Euroopa fookusesse küberjulgeolek kosmosevaldkonnas ning Eesti kosmosetööstuse võimekus seoses küberjulgeolekuga.”

Samuti on võimalus tuua Ukraina dialoogi pidamiseks EPKiga ning teha Ukrainale ettepanek kandideerida ühenduse assotsieerunud liikmeks. „See oli ka üks Eesti kaalutlusi, kui eelmisel sügisel Eesti, Norra ja Poola eestvedamisel Venemaa liikmelisus organisatsioonis täielikult peatati,“ põhjendas Kadastik.

Euroopa Parlamentidevaheline Kosmosekonverents (European Interparliamentary Space Conference – EISC) asutati 1999. aastal ning selle täisliikmeks võivad olla Euroopa Liidu ja Euroopa Kosmoseagentuuri liikmesriikide rahvusparlamendid, kes on loonud kosmose küsimustega tegelemiseks komisjoni või toetusrühma.

EPK eesmärk on pakkuda Euroopa riikide parlamentidele võimalust vahetada infot, arutleda ja teha analüüse kosmosepoliitika vallas. EPK istungitel vastu võetud resolutsioonid ei ole rahvusparlamentidele siduvad, kuid organisatsioon aitab mõtestada Euroopa riikide seadusandjate rolli kosmose valdkonnaga tegelemisel.

EPK eesistumine roteerub ja kestab ühe aasta. Eesistuja ülesanne on korraldada töötuba, mis käsitleb kosmose teemasid praktilisemast vaatepunktist, ja plenaaristung, kus võetakse vastu aasta olulisemaid küsimusi kajastav resolutsioon.

2017. aastal oli EISC-i eesistuja Eesti. Eesistumise eesmärk on tekitada arutelu, kuidas rakendada ettevõtlust kosmose valdkonnas, ja tegeleda õigusaktidega, mis seda temaatikat reguleerivad.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]

 

 

 

 

Hussar: Venemaa peab vastutama kuritegude ja hävitustöö eest Ukrainas

Hussar ütles kohtumistel Poola parlamendi alamkoja esimehe Szymon Hołownia ja ülemkoja esimehe Małgorzata Kidawa-Błońskaga, et Eesti peab Poolat väga lähedaseks liitlaseks. „Meie ühine eesmärk on jätkata Ukraina toetamist võitluses agressioonisõda pidava Venemaaga. Peame tegema kõik, et aidata Ukrainal sõda võita,“ ütles ta ning tõi esile, et Eesti on võtnud endale kohustuse anda lähiaastatel Ukrainale sõjalist abi vähemalt 0,25 protsendi ulatuses SKTst.

Hussar rõhutas ka, et Venemaa peab Ukrainas toime pandud kuritegude ja hävitustöö eest vastutama. „Agressioonikuriteo süüdlased tuleb tuua rahvusvahelise eritribunali ette ning Venemaa külmutatud varad tuleb kasutusele võtta sõjakahjude hüvitamiseks Ukrainas,“ ütles ta ning avaldas heameelt, et nagu Eestis, nii on ka Poolas küpsemas plaan kasutada Venemaa külmutatud varasid Ukraina ülesehituseks.

Parlamentide juhid arutasid kohtumistel ka piirkonna julgeolekuolukorda, kaitsekulude suurendamise olulisust ning nii kahepoolset kui ka NATO raames tehtavat koostööd. Hussari sõnul möödub märtsis 25 aastat Poola ja 20 aastat Eesti NATOga liitumisest ning äsja on Läänemerest saanud NATO sisemeri. „Rootsi NATOga liitumine tugevdab kogu piirkonna julgeolekut ja annab koostööks uusi võimalusi. NATO on ja jääb meie julgeoleku nurgakiviks,“ ütles ta.

Visiidi käigus külastas Hussar Varssavis kommunismiohvrite memoriaali ja asetas sellele tänase märtsiküüditamise mälestuspäeva puhul pärja. Täna 75 aastat tagasi küüditas Nõukogude okupatsioonivõim Eestist Siberisse enam kui 20 000 inimest.

Riigikogu esimeest saatsid visiidil väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson ning komisjoni liikmed Henn Põlluaas ja Eerik-Niiles Kross.

Fotod (autor: Erik Peinar / Riigikogu Kantselei)

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
[email protected]
päringud: [email protected]

ELAKi liikmed rõhutavad Brüsselis kolleegidele Ukraina toetamise jätkuvat olulisust

„Ukrainat tuleb toetada nii relvade, raha ja humanitaarabiga kui ka Euroopa Liiduga liitumise teel,“ toonitas komisjoni esimees Liisa Pakosta. „Seejuures peab Euroopa Liit tugevdama oma kaitsetööstust ja tegema koostööd Ukrainaga. Eesmärk on aidata Ukrainal sõda võita ja tugevdada ka Euroopa Liidu kaitsevalmidust,“ lausus esimees.

Komisjoni liige Hanah Lahe võtab sõna ka soolise võrdsuse ja palgalõhe teemal ning osutab, et naiste ja noorte osalus poliitikas on liiga madal. „Lähenevad Euroopa Parlamendi valimised annavad kõigile liikmesriikide ja parteide esindajatele hea võimaluse rõhutada soolise võrdsuse, palgalõhe vähendamise, soopõhise vägivalla vastase võitluse ning noorte ja naiste poliitikas osalemise tähtsust,“ märgib Lahe oma kõnes.

Rahvusparlamentide saadikud arutavad COSACi täiskogus veel Euroopa Liidu strateegilise arengu ja tulevikuperspektiivide; avatud strateegilise autonoomia, konkurentsivõime ja tootlikkuse ning demokraatia ja õigusriigi teemal.

Pakosta osaleb ka samal ajal Brüsselis toimuval Euroopa Komisjoni korraldatud arvamusliidrite visiidil, mille raames toimuvad erinevad kohtumised. Arutelude fookuses on Venemaa agressioonisõda Ukrainas, Euroopa kaitsetööstus, õigusriik Euroopa Liidus, valimised Euroopas, digitaalne Euroopa ning Euroopa Liidu eelarvelised prioriteedid.

Lisainfo: Liisa Pakosta tel 502 6191

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
[email protected]
päringud: [email protected]

Kohtumine Ukraina delegatsiooniga

NATO Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni esimees Raimond Kaljulaid, delegatsiooni liikmed Marko Mihkelson ja Meelis Kiili ning riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu ja aseesimees Leo Kunnas kohtusid Ukraina delegatsiooniga, kes osales külalisena nädalavahetusel toimunud NATO PA alalise komitee istungil Riigikogus. Lisaks Stoicescule ja Kunnasele kuuluvad riigikaitsekomisjoni ka Kaljulaid ja Kiili.

Riigikogus koguneb NATO Parlamentaarse Assamblee alaline komitee

NATO PA Eesti delegatsiooni esimehe Raimond Kaljulaidi sõnul on assamblee suur väärtus NATO riikide parlamentide esindajate vahetu dialoog, milleks loovad hea võimaluse assamblee erinevad kohtumised. „Muidugi soovime kolleegidele selgitada Eesti seisukohti ning nägemust Ukraina aitamise ja kollektiivkaitse tugevdamise osas,“ ütles ta.

NATO PA alalise komitee istung algab istungisaalis Riigikogu esimehe Lauri Hussari tervituskõnega laupäeva pärastlõunal. Komitee arutab laupäeval NATO PA presidendi Michal Szczerba juhtimisel nii juuli algul toimuvat Washingtoni tippkohtumist kui ka Ukraina jätkuvat toetamist käsitlevaid deklaratsioone, mille arutelu jätkub assamblee kevadistungil mais. Esimest korda osaleb assamblee kohtumisel täisliikmena ka märtsi algul NATOga ühinenud Rootsi delegatsioon.

Pühapäeval algusega kell 9 esineb Riigikogu istungisaalis peaminister Kaja Kallas, kes ühtlasi vastab saadikute küsimustele. Peaministri pöördumine ja küsimuste-vastuste voor on avalik ning seda saab vaadata ingliskeelsena veebiülekandes. Ajakirjanikel on võimalik komitee istungi avalikku osa, mis kestab umbes 45 minutit, jälgida ka Riigikogu pressirõdul. Hiljem saab avaliku osa salvestist vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

NATO PA alalise komitee istungil esinevad pühapäeval videopöördumisega ka Ukraina parlamendi esimees Ruslan Stefantšuk ja kõnega Ukraina delegatsiooni esimees Jegor Tšernjev.

NATO PA Eesti delegatsiooni juhtiv Kaljulaid, delegatsiooni liikmed Marko Mihkelson ja Meelis Kiili ning riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu ja aseesimees Leo Kunnas peavad Ukraina delegatsiooniga pühapäeval eraldi kohtumise.

Enne istungi algust külastavad alalise komitee liikmed Miinisadamat, kus nad kohtuvad mereväe ülema kommodoor Jüri Saskaga.

Fotod (autor: Erik Peinar / Riigikogu Kantselei)

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
[email protected]
päringud: [email protected]

Rahvusparlamentide fookuses on parlamentaarne diplomaatia rahu ja mõistvuse saavutamisel

„Maailmas on palju sõjalisi konflikte ja nii mõneski kohas on pinged kasvamas. Riikide esindajate omavahelise suhtlemise abil on ehk võimalik midagi ära hoida, mõnele konfliktile lahendus leida – kas siis agressorite ohjamise ja karistamise teel või vahendajaid otsides. Ei tasu unustada, et inimlikul tasandil saadud hea kontakt võib nii mõnegi ukse lahti teha või tüli puhkemata jätta,“ märgib Riigikogu delegatsiooni juht Maris Lauri oma kõnes.

Assamblee raames kogunevad kõik IPU põhikirjajärgsed organid, sealhulgas IPU nõukogu, alalised komiteed, inimõiguste ja Lähis-Ida küsimuste komiteed, samuti naisparlamendiliikmete ja noorte parlamendiliikmete foorumid. Eesti saadikud osalevad 12+ rühma töös, kuhu kuuluvad Euroopa riigid, Kanada, Austraalia ja Uus-Meremaa.

Täiskogu võtab vastu resolutsiooni erakorralise arutelu teemal, samuti kahe alalise komitee resolutsioonid. Rahu ja rahvusvahelise julgeoleku komitee resolutsioon keskendub autonoomsete relvasüsteemide ja tehisintellekti sotsiaalsele ja humanitaarsele mõjule ning säästva arengu, rahandus- ja kaubanduskomitee resolutsioon koostööle rohelise energia kättesaadavuse ning innovatsiooni, vastutustunde ja õigluse edendamisel. Samuti võtab täiskogu vastu lõppdokumendi üldise debati teemal.

Assambleel osalevad sajad saadikud parlamentidest üle maailma. Eestit esindavad 23.–27. märtsini Šveitsis Genfis toimuval Parlamentidevahelise Liidu assambleel IPU Eesti rühma juhatusse kuuluvad president Maris Lauri, asepresidendid Helle-Moonika HelmeHelmen Kütt ja Peeter Tali ning Balti Assamblee Eesti delegatsiooni aseesimees Enn Eesmaa. Assamblee kõrgetasemelise segmendi töös osaleb Riigikogu aseesimees Toomas Kivimägi.

Parlamentidevaheline Liit on maailma vanim ja suurim parlamente ühendav organisatsioon, mis loodi 1889. aastal ning koondab 180 liikmesriiki üle kogu maailma. Eesti kuulus liitu aastatel 1921–1940 ja taastas oma liikmesuse pärast taasiseseisvumist 1991. aastal.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
[email protected]
päringud: [email protected]

Riigikogu eelinfo 25.–31. märtsini

Esmaspäev, 25. märts

Kell 13 – Eesti-Itaalia parlamendirühma liikmed kohtuvad Itaalia suursaadiku Stefano Cataniga.

Kolmapäev, 27. märts

Kell 14.30 – Riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu kohtub Prantsusmaa Rahvusassamblee riigikaitsekomisjoni liikme Christophe Blanchet’ga ja kaitseatašee Frédéric Contaliga.

Neljapäev, 28. märts

Kell 10 – kultuurikomisjoni liige Vadim Belobrovtsev kohtub Mongoolia haridusministri delegatsiooniga.

Välislähetused

22.–27. märts
Parlamentidevahelise Liidu (IPU) Eesti delegatsiooni esimees Maris Lauri ning liikmed Helmen Kütt, Helle-Moonika Helme ja Peeter Tali ning Balti Assamblee Eesti delegatsiooni aseesimees Enn Eesmaa osalevad Parlamentidevahelise Liidu (IPU) 148. assambleel ja 12+ grupi töös Genfis Šveitsis. Riigikogu aseesimees Toomas Kivimägi osaleb Parlamentidevahelise Liidu (IPU) 148. assamblee kõrgetasemelise segmendi töös Genfis Šveitsis (23.–27. märts).

23.–27. märts
Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Liisa Pakosta ning liikmed Hanah Lahe ja Kadri Tali osalevad rahvusparlamentide Euroopa Liidu asjade komisjonide (COSAC) täiskogu istungil Brüsselis Belgias.

25.-26. märts
Euroopa Parlamentidevaheline Kosmosekonverentsi (EPK) Eesti delegatsiooni esimees Mario Kadastik osaleb EPK kevadseminaril Luksemburgis.

25.-26. märts
Riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu osaleb Riigikogu liikmete ja arvamusliidrite visiidil ning kohtumistel Euroopa Komisjoni tippjuhtidega Brüsselis Belgias.

25.–27. märts
Riigikogu esimees Lauri Hussar on ametlikul visiidil Varssavis Poolas ning Kiievis ja Zõtomõris Ukrainas, Riigikogu esimeest saadavad väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson, aseesimees Henn Põlluaas ja liige Eerik-Niiles Kross.

25.–29. märts
Riigikogu liige Rain Epler osaleb Tšehhi Tehnika Ülikooli tuumaenergeetikat käsitlevas töötoas Prahas Tšehhis.

26.–28. märts
Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) Eesti delegatsiooni esimees Liisa Pakosta osaleb ENPA poliitikaasjade ja demokraatia komisjoni kohtumisel Pariisis Prantsusmaal.

Riigikogu pressiteenistus
Maris Meiessaar
631 6353, 5558 3993
[email protected]
päringud: [email protected]