Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu eelinfo esmaspäevaks, 16. detsembriks

Kell 15 – täiskogu istung

Riigikogu kinnitab töönädala päevakorra.

Kolmas lugemine – üks eelnõu:

Valitsuse algatatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/788 „Euroopa kodanikualgatuse kohta“ rakendamise seaduse eelnõuga (74 SE) langetatakse kodanikualgatuse toetusavalduse allkirjastamise vanuse alammäära seniselt 18 aastalt 16 aastale. Kodanikualgatuse korraldajate rühmadele siseriiklikes küsimustes abistavaks siseriiklikuks kontaktpunktiks määratakse Siseministeerium.

Võrreldes kehtiva seadusega ei muudeta riigisiseseid valitsusasutusi, kes täidavad määrusest tulenevaid kohustusi seoses toetusallkirjade kontrollimisega ning toetusavalduse üksikssüsteemide vastavuse tõendamisega.

Euroopa kodanikualgatus on osalusdemokraatia vahend, mis võimaldab teha ettepanekuid õiguslike muudatuste kohta kõigis valdkondades, kus Euroopa Komisjon on pädev esitama seadusandlikke ettepanekuid (nt keskkond, põllumajandus, energeetika, transport või kaubandus).

Kodanikualgatus peab koguma üks miljon toetushäält vähemalt seitsmest liikmesriigist. Algatus võimaldab eri liikmesriikide kodanikel mõjutada EL-i poliitika kujundamist. Uus määrus kehtestati selleks, et suurendada EL-i kodanike võimalust osaleda demokraatlikus elus ja muuta Euroopa kodanikualgatus korraldajate ja taotlejate jaoks vähem koormavaks ja kasutajasõbralikumaks ning seeläbi tuua EL-i kodanikele lähemale.

Esimene lugemine – üks eelnõu:

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud Riigikogu otsuse „Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamine tõe väljaselgitamiseks siseministri väidete kohta prokuratuuri poliitilisest kallutatusest“ eelnõu (107 OE) näeb ette moodustada Riigikogu uurimiskomisjon, et selgitada välja, kas siseministri väidetel prokuratuuri sõltumatuse ja poliitilise kallutatuse kohta on alust ning teha ettepanekud poliitilise mõjutamisega seotud riskide maandamiseks. Komisjoni kuuluks igast fraktsioonist üks liige.

Riigikogu liikmete esitatud arupärimistele vastavad haridus- ja teadusminister Mailis Reps haridusvaldkonna kohta (nr 13) ja eestikeelsetes koolides õppivate mitte-eesti koduse keelega laste ebavõrdse kohtlemise kohta (nr 9) ning keskkonnaminister Rene Kokk jäätmemajanduse kohta (nr 8).

Riigikogu liikmete kõnesoovide korral toimub vaba mikrofon.

Kell 11 – komisjonide istungid

Euroopa Liidu asjade komisjonis – kell 13.30: Eesti seisukohtadest 19. detsembril toimuval Euroopa Liidu keskkonnanõukogu istungil, kutsutud Keskkonnaministeeriumi asekantsler Marku Lamp; olmevee kvaliteedi direktiivi eelnõust, kutsutud Sotsiaalministeeriumi esindajad;

keskkonnakomisjonis – kell 11.10: metsavargustest; Madridis toimunud COP25 kliimakonverentsist;

kultuurikomisjonis – kell 11.10: Haridus- ja Teadusministeeriumi asutuste ja sihtasustuste ühendamisest, kutsutud ministeeriumi kantsler Mart Laidmets; komisjoni tööst;

maaelukomisjonis – kell 12: komisjoni tööst;

majanduskomisjonis – kell 11.10: kohtumine Elektrilevi juhtidega;

põhiseaduskomisjonis – kell 11.15: õiguskantsleri 10. mai pöördumisest, kutsutud Õiguskantsleri Kantselei, Rahandusministeeriumi, Justiitsministeeriumi ja Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindajad ning Riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni esimees Katri Raik;

rahanduskomisjonis – kell 11.15: kollektiivsest pöördumisest „Jagame Eesti Euroopa Liidu toetuste taotlemisel ja rakendamisel kaheks piirkonnaks“; maksualase teabevahetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (89 SE); Eesti Vabariigi ja Guernsey vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (116 SE); Eesti Panga seaduse muutmise seaduse eelnõu (97 SE);

riigikaitsekomisjonis – 9.–11. detsembril Washingtonis toimunud NATO PA Transatlantilisest foorumist;

sotsiaalkomisjonis – kell 11.10: narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (99 SE); ravimite kättesaadavusest, kutsutud Sotsiaalministeeriumi, Ravimiameti, Eesti Apteekrite Liidu, Eesti Ravimihulgimüüjate Liidu, MTÜ Ravimitootjate Liidu ja Eesti Haiglate Liidu esindajad; Eesti Panga mõjuanalüüsist pensionisüsteemi muudatuste kohta, kutsutud Eesti Panga president Madis Müller;

väliskomisjonis – 12. detsembril toimunud Ühendkuningriigi erakorralistest parlamendivalimistest, kutsutud Eesti Londoni saatkonna esindaja (videokonverents); arengutest Moldovas, kutsutud Eesti diplomaat Moldovas (videokonverents) ja Välisministeeriumi esindaja; ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Singapuri Vabariigi vahelise investeeringute kaitse lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (104 SE); esindajate nimetamisest Välisministeeriumi poolt loodavasse Arktika Nõukogu töörühma; välispoliitika arutelust olulise tähtsusega riikliku küsimusena Riigikogu täiskogul;

õiguskomisjonis kell 11.15: relvaseaduse, riigilõivuseaduse ja strateegilise kauba seaduse muutmise seaduse (tulirelvadirektiivi ülevõtmine) eelnõu (62 SE); kutsutud Siseministeeriumi esindajad;

julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjonis – kell 13.30: komisjoni tööst;

korruptsioonivastases erikomisjonis – kell 13.30: rahandusministri osalusest Aidu tuulepargi vaidluses, kutsutud rahandusminister Martin Helme;

riigieelarve kontrolli erikomisjonis – kell 13.15: Riigikontrolli kontrolliaruandest, kutsutud Riigikontrolli esindajad;

rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjonis – kell 13.30: Eesti rändestatistikast, kutsutud Statistikaameti esindaja.

Riigikogu pressiteenistus
Liisa Johanna Lukk
tel 631 6456, 53 310 789
e-post liisajohanna.lukk@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Eesti peakokad käivad koolides lastele söögi valmistamist õpetamas

Eesti Peakokkade Ühendus käivitas tänavu koostöös Maaeluministeeriumiga projekti, mille käigus õpetavad peakokad 6.-8. klassi õpilastele, kuidas valmistada tervislikku ja maitsvat toitu. EPÜ presidendi Taigo Lepiku sõnul algatati projekt seetõttu, et kaugeltki mitte kõik lapsed ei toitu regulaarselt tervislikult.

„Selge on see, et täiskasvanuid on hilja ümber kasvatada. Projekti raames me mitte ainult ei tutvusta õpilastele retsepte, vaid õpetame, kuidas roogasid valmistada,” lausus Lepik, kes töötab president Kersti Kaljulaidi peakokana. “Need lapsed, kes on meie koolituse läbinud, saavad omakorda vanematele söögi valmistamist õpetada.”

Eesti toidu toetusrühma esimees Maria Jufereva-Skuratovski toonitas, et tegemist on väga tähtsa projektiga. “Kahjuks mõned lastevanemad ei jõua oma tiheda töögraafiku tõttu tagada oma lastele täisväärtuslikku toitumist. Seetõttu on oluline, et laps oskaks ise endale värsketest toorainetest süüa teha,” ütles Jufereva-Skuratovski.

Jufereva-Skuratovski avaldas lootust, et ka uus maaeluminister Arvo Aller toetab projekti jätkumist. “Eesti toidu toetusrühma liikmed on arvamusel, et toiduvalmistamise koolitused peaksid toimuma igas Eesti koolis. Nendest oskustest ja teadmistest sõltub meie laste tervis,” rõhutas Jufereva-Skuratovski.

Projekti „Peakokad koolides“ ootenimekirjas on praegu 100 kooli üle Eesti. Koolitused viiakse läbi kevadel ja sügisel. Pakutud retseptidega on võimalik tutvuda leheküljel www.eestitoit.ee.

Kersti Sarapuu: tulumaksuseaduse muudatused parandavad lasterikaste perede elukvaliteeti

“Naised, kes sünnitavad aasta lõpus, on rahaliselt ebasoodsamas olukorras, kui näiteks suvel sünnitanud naised. Lapse sünniga kaasneb palju väljaminekuid ning ainulaadset peresündmust ei saa maksukoormuse ja väheneva sissetulekuga ära rikkuda,” lausus Sarapuu. “Ka need naised, kellele on hüvitist makstud eelmisel aastal, saavad parandada oma tänavust tuludeklaratsiooni ja seda võimalust tagantjärele kasutada.”

Sarapuu lisas, et tulumaksust vabastatakse riigieelarvest makstavad toetused lasterikka pere elamistingimuste parendamiseks ja väikeelamu energiatõhususe suurendamiseks. “2018. aastal suurenes märkimisväärselt kolmanda lapse sündide arv peredesse. Seda on 530 last rohkem kui aasta varem ja üle 800 lapse võrra enam kui 2014. aastal. Soovime, et lapsed saaksid üles kasvada inimväärsetes ja igakülgset arengut soosivates tingimustes,” kinnitas Sarapuu, lisades, et lasterikaste perede igakülgne toetamine ja Eesti rahvaarvu kasvatamine on Keskerakonna üks prioriteete.

Täiendav maksuvaba tulu lapse eest suureneb alates kolmandast lapsest 100 euro võrra kuus. Alates 2020. aastast hakkab täiendav maksuvaba tulu alates kolmandast lapsest olema 3048 eurot aastas. Kui peres kasvab kolm last, siis on täiendav maksuvaba tulu 4896 eurot aastas. Nelja lapse korral on summa 7944 eurot.

Eelnõuga võetakse üle ka Euroopa Liidu direktiiv kolmandate riikidega seotud maksustamise ebakõlade kohta, mille eesmärk on vältida topeltmittemaksustamist.

Riigikogu eelinfo 16.–22. detsembrini

Esmaspäev, 16. detsember

Kell 15 – täiskogu istung

Riigikogu kinnitab töönädala päevakorra.

Kolmas lugemine – üks eelnõu: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/788 „Euroopa kodanikualgatuse kohta“ rakendamise seaduse eelnõu (74 SE).

Esimene lugemine – üks eelnõu: Riigikogu otsuse „Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamine tõe väljaselgitamiseks siseministri väidete kohta prokuratuuri poliitilisest kallutatusest“ eelnõu (107 OE).

Riigikogu liikmete esitatud arupärimistele vastavad haridus- ja teadusminister Mailis Reps haridusvaldkonna kohta (nr 13) ja eestikeelsetes koolides õppivate mitte-eesti koduse keelega laste ebavõrdse kohtlemise kohta (nr 9) ning keskkonnaminister Rene Kokk jäätmemajanduse kohta (nr 8).

Riigikogu liikmete kõnesoovide korral toimub vaba mikrofon.

Kell 11 – komisjonide istungid

Euroopa Liidu asjade komisjonis – kell 13.30: Eesti seisukohtadest 19. detsembril toimuval Euroopa Liidu keskkonnanõukogu istungil, kutsutud Keskkonnaministeeriumi asekantsler Marku Lamp; olmevee kvaliteedi direktiivi eelnõust, kutsutud Sotsiaalministeeriumi esindajad;

keskkonnakomisjonis – kell 11.10: metsavargustest; Madridis toimunud COP25 kliimakonverentsist;

kultuurikomisjonis – kell 11.10: Haridus- ja Teadusministeeriumi asutuste ja sihtasustuste ühendamisest, kutsutud ministeeriumi kantsler Mart Laidmets; komisjoni tööst;

maaelukomisjonis – kell 12: komisjoni tööst;

majanduskomisjonis – kell 11.10: kohtumine Elektrilevi juhtidega;

põhiseaduskomisjonis – kell 11.15: õiguskantsleri 10. mai pöördumisest, kutsutud Õiguskantsleri Kantselei, Rahandusministeeriumi, Justiitsministeeriumi ja Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindajad ning Riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni esimees Katri Raik;

rahanduskomisjonis – kell 11.15: kollektiivsest pöördumisest „Jagame Eesti Euroopa Liidu toetuste taotlemisel ja rakendamisel kaheks piirkonnaks“; maksualase teabevahetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (89 SE); Eesti Vabariigi ja Guernsey vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (116 SE); Eesti Panga seaduse muutmise seaduse eelnõu (97 SE);

riigikaitsekomisjonis – 9.–11. detsembril Washingtonis toimunud NATO PA Transatlantilisest foorumist;

sotsiaalkomisjonis – kell 11.10: narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (99 SE); ravimite kättesaadavusest, kutsutud Sotsiaalministeeriumi, Ravimiameti, Eesti Apteekrite Liidu, Eesti Ravimihulgimüüjate Liidu, MTÜ Ravimitootjate Liidu ja Eesti Haiglate Liidu esindajad; Eesti Panga mõjuanalüüsist pensionisüsteemi muudatuste kohta, kutsutud Eesti Panga president Madis Müller;

väliskomisjonis – 12. detsembril toimunud Ühendkuningriigi erakorralistest parlamendivalimistest, kutsutud Eesti Londoni saatkonna esindaja (videokonverents); arengutest Moldovas, kutsutud Eesti diplomaat Moldovas (videokonverents) ja Välisministeeriumi esindaja; ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Singapuri Vabariigi vahelise investeeringute kaitse lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (104 SE); esindajate nimetamisest Välisministeeriumi poolt loodavasse Arktika Nõukogu töörühma; välispoliitika arutelust olulise tähtsusega riikliku küsimusena Riigikogu täiskogul;

õiguskomisjonis kell 11.15: relvaseaduse, riigilõivuseaduse ja strateegilise kauba seaduse muutmise seaduse (tulirelvadirektiivi ülevõtmine) eelnõu (62 SE), kutsutud Siseministeeriumi esindajad;

julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjonis – kell 13.30: komisjoni tööst;

korruptsioonivastases erikomisjonis – kell 13.30: rahandusministri osalusest Aidu tuulepargi vaidluses, kutsutud rahandusminister Martin Helme;

riigieelarve kontrolli erikomisjonis – kell 13.15: Riigikontrolli kontrolliaruandest, kutsutud Riigikontrolli esindajad;

rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjonis – kell 13.30: Eesti rändestatistikast, kutsutud Statistikaameti esindaja.

Teisipäev, 17. detsember

Kell 10 – täiskogu istung

Teine lugemine – üks eelnõu: Eesti Panga seaduse muutmise seaduse eelnõu (97 SE).

Esimene lugemine – üks eelnõu: ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu (118 SE).

Kell 14 – komisjonide istungid

keskkonnakomisonis – kell 13: komisjoni tööst;

majanduskomisjonis – kohtumine väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kaimar Karuga; komisjoni tööst;

rahanduskomisjonis – kell 15: kohtumine Pangaliidu esindajatega (LHV pank);

riigikaitsekomisjonis – riigikaitseseaduse eelnõu (112 SE), karistusseadustiku muutmise seaduse (riigikaitsevastased süüteod) eelnõu (113 SE), kriminaalmenetluse seadustiku, halduskohtumenetluse seadustiku ja karistusseadustiku ning teiste seaduste muutmise seaduse (kriminaal-, väärteo- ja kohtumenetluse erisused erakorralise ja sõjaseisukorra ajal) eelnõu (114 SE), kutsutud justiitsminister Raivo Aeg ja Kaitseministeeriumi ametnikud;

sotsiaalkomisjonis – psühhiaatrilise abi seaduse § 3 täiendamise seaduse eelnõu (115 SE), kutsutud: eelnõu algataja esindaja, Sotsiaalministeeriumi, Õiguskantsleri Kantselei ning Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajad; komisjoni tööst;

väliskomisjonis – Eesti liikmelisusest ÜRO Julgeolekunõukogus aastatel 2020–2021 ja aktuaalsetest välispoliitilistest küsimustest, kutsutud välisminister Urmas Reinsalu;

õiguskomisjonis – aktuaalsetest probleemidest kriminaalmenetluses, kutsutud Riigikohtu esimees Villu Kõve ja Tartu Ringkonnakohtu esindaja; äriseadustiku, tõestamisseaduse ja notari tasu seaduse muutmise seaduse eelnõu (101 SE).

Sündmus

Kell 11 – väliskomisjoni esimees Enn Eesmaa kohtub Jaapani suursaadiku Hajime Kitaokaga.

Kolmapäev, 18. detsember

Kell 12 – infotund

Kell 14 – täiskogu istung

Kolmas lugemine – kaks eelnõu: tarbijakaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (103 SE); maksualase teabevahetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (89 SE).

Teine lugemine – üks eelnõu: relvaseaduse, riigilõivuseaduse ja strateegilise kauba seaduse muutmise seaduse (tulirelvadirektiivi ülevõtmine) eelnõu (62 SE).

Sündmused

Kell 9.30 – parlamendirühmade juhtide kohtumine (Riigikogu konverentsisaal).

Kell 10 – riigikaitsekomisjon külastab kaitsetööstusettevõtet Milrem LCM.

Neljapäev, 19. detsember

Kell 10 – täiskogu istung

Kolmas lugemine – üks eelnõu: narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (99 SE).

Komisjoni istung

õiguskomisjonis – kell 9: riigi peaprokuröri kandidaadist, kutsutud justiitsminister Raivo Aeg ja peaprokuröri kandidaat Andres Parmas;

Sündmus

Kell 9 – väliskomisjoni ja rahanduskomisjoni liikmed kohtuvad USA Kongressi nõunikega.

Välislähetus

18.–23. detsember
Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni Parlamentaarse Assamblee (OSCE PA) Eesti delegatsiooni liikmed Heljo Pikhof ja Johannes Kert osalevad parlamendivalimiste vaatlemisel Taškendis Usbekistanis.

Riigikogu pressiteenistus
Veiko Pesur
tel 631 6353, 55 590 595
e-post veiko.pesur@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Keskerakonna valimislubadus saab teoks: nelja Eesti linna ehitatakse jalgpallihallid!

Järgmisel aastal alustatakse Kultuuriministeeriumi ja Eesti Jalgpalli Liidu koostöös praeguste plaanide kohaselt sisehallide ehitamist Tartus, Haapsalus, Viljandis ja Raplas. Riigikogu liige ja Haapsalu Linnavolikogu esimees Jaanus Karilaid ütleb, et halli valmimist on Läänemaal kaua oodatud.

“Haapsalus on korralikul tasemel muru- ja kunstmuruväljak, kuid talvel tuleb harjutada võimlates. Sama probleem kimbutab ka teisi Läänemaa omavalitsusi,” lausub Karilaid. “Jalgpall kogub Läänemaal järjest rohkem populaarsust ning treenerid teevad noortega head ja tänuväärset tööd. Jalgpallihalli valmides saame viia treeningtöö uuele tasemele.”

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps tunneb headmeelt, et valitsus ja parlament toetavad Keskerakonna algatust. “Iga spordile investeeritud euro toob inimeste tugevama tervise näol raha mitmekordselt tagasi,” sõnab Reps. “Tegemist on pilootprojektiga, millele tuleb kindlasti jätk. Iga maakonnakeskus vajab vähemalt üht jalgpallihalli. Tallinna kogemus on näidanud, et huvi jalgpalli mängimise vastu on suur aastaringselt.”

Täismõõtmelise jalgpalli sisehalli ehitamine läheb maksma umbes 1,2 miljonit eurot ja ülalpidamine jääb omavalitsuste kanda. Võrreldes Põhja-Euroopa riikidega on Eesti jalgpalli infrastruktuuri osas alles lapsekingades. Eestis oli mõne aasta taguse uuringu järgi üks jalgpalliväljak iga 9571 elaniku kohta, Soomes on vastav number 1338. Teisisõnu – Eesti jalgpalliharrastajatel on väiksemad võimalused trenni tegemiseks. Ka sisehalle on Soomes kümneid enam kui meil.

“Islandi jalgpallikoondise viimaste aastate edule pandi alus käesoleva sajandi alguses, kui omavalitsused alustasid jalgpalliliidu eestvedamisel sisehallide rajamisega,” selgitab Karilaid. “Jalgpallihall võimaldab spordialaga tegeleda aastaringselt ja meie noored saavad seeläbi konkurentidega samaväärsetes tingimustes harjutada.”

Riigikogu jalgpalli toetusrühma juht ja Lüganuse Vallavolikogu esimees Dmitri Dmitrijev lubab, et ta seisab selle eest, et 2021. aastal rajatakse jalgpallihall ka Ida-Virumaale. “Narva, Kohtla-Järve ja Sillamäe on suurte traditsioonidega jalgpallilinnad, noortega tegeletakse aktiivselt ka Kiviõlis ja Jõhvis. Ida-Virumaa jalgpallurid väärivad paremaid treenimisvõimalusi.”

Riigikogu eelinfo reedest pühapäevani, 13.–15. detsembrini

Reede, 13. detsember

Komisjoni istung

Euroopa Liidu asjade komisjonis – kell 10: Eesti seisukohtadest 16.–17. detsembril toimuval Euroopa Liidu põllumajanduse ja kalanduse nõukogu istungil, kutsutud keskkonnaminister Rene Kokk ja maaeluminister Arvo Aller.

Sündmus

Kell 10 – Eesti-Georgia parlamendirühma liikmed ja väliskomisjoni esimees Enn Eesmaa kohtuvad Georgia suursaadiku Archil Karaulashviliga (A. Rei nõupidamisruum).

Pühapäev, 15. detsember

Sündmus

Kell 16 – Riigikogu aseesimees Siim Kallas osaleb Jõgeval üle-eestilise jõulurahu väljakuulutamisel.

Välislähetused

12.–13. detsember
Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) Eesti delegatsiooni liige Indrek Saar osaleb ENPA kodukorra komisjoni ja ENPA büroo kohtumistel Pariisis Prantsusmaal.

11.–14. detsember

Riigikogu liige Keit Pentus-Rosimannus osaleb kliimaneutraalsuse teemalisel konverentsil COP25 Madridis Hispaanias.

Riigikogu pressiteenistus
Liisa Johanna Lukk
tel 631 6456, 53 310 789
e-post liisajohanna.lukk@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Riigikogu arutas õigusriigi olukorda olulise tähtsusega riikliku küsimusena

Ettekanded tegid Reformierakonna fraktsiooni esimees Kaja Kallas, Eesti Advokatuuri esimees Jaanus Tehver ning endine riigiprokurör ja ühingu Korruptsioonivaba Eesti juhatuse liige Steven-Hristo Evestus.

Kaja Kallas märkis oma ettekandes, et Eesti on alates taasiseseisvumise ajast olnud õigusriik, kus on ülimaks reeglid, millele kõik kodanikud positsioonist sõltumata võrdselt alluvad. Ta tõdes, et võimuriigi paratamatu kaasprodukt on seevastu korruptsioon ning kontrollimatu võim jagab rahvatulu ümber võimu ja mitte rahva huvides.

„Ministrid kasutavad telefoniõigust, survestades oma alluvuses olevaid ametkondi tegema valitud ettevõtjatele soodsaid otsuseid. Ministrid seavad järjepidevalt kahtluse alla riigi toimimise usaldusväärsust, külvates kahtlusi ametkondade töö suhtes, aga ka õigusriigi üle valvavate institutsioonide tegevuse suhtes. Ja lõpuks, ministrid teatavad oma sammude õigustamiseks, et nende arusaam õigusriigist ongi teistsugune kui see, mis Eestis on seni kehtinud,“ tõi Kallas näiteid liikumisest õigusriigist kaugemale võimuriigi suunas.

Reformierakonna fraktsiooni esimees ütles, et õigusriik ei muutu võimuriigiks üleöö, vaid see toimub järk-järgult. „Skandaal skandaali järel muutuvad inimesed apaatsemaks, ametkonnad ja ametnikud alalhoidlikumaks,“ sõnas Kallas. Tema sõnul on ja peab jääma õigusriik Eesti elu ja Eesti edu aluseks. „Kui õigusriik on ohus – ja ma usun, et enamik meist mõistab neid ohte –, siis, lugupeetud saadikud, see on meie kõigi, eriti aga koalitsioonisaadikute käes,“ ütles Kallas.

Jaanus Tehver avaldas oma ettekandes arvamust, et õigusriigi põhialused seisavad Eestis kindlalt. „Ma julgen öelda, et õigusriigi põhimõtted on saanud osaks meie kultuurist ja identiteedist. See fakt iseenesest on kõige parem garantii, et need põhimõtted jäävad ka kestma,“ sõnas ta.

Siiski on Eesti Advokatuuri esimehe sõnul ühiskonnas laiem probleem usaldamatuse õhutamine läbi konfliktide otsimise ja nende võimendamise tänapäeva meedia vahendite ja viiside kaudu. See ei jäta tema hinnangul mõjutamata ka õigusriigi toimimise eeldusi. Tehver väitis, et Eestis on nii prokuratuur kui ka kohtud seadusandlikust ja täitevvõimust sellisel määral sõltumatud, et meil ei algatata ega menetleta mingisuguseid poliitilisi või muudest õigusvälistest ajenditest tingitud uurimisi või kohtuasju. Kohtute sõltumatus on tema sõnul Eestis ka kõigi rahvusvaheliste indikaatorite järgi väga hästi tagatud.

Tehver ütles lõpetuseks, et tema arvates õigusriik Eestis ohus ei ole. „Palun uskuge selle toimimisse! Usaldage selle reegleid ja institutsioone. Seadusandjana on teie võimuses õigusriigi põhimõtteid veelgi kindlustada ja, uskuge mind, see teenib pikas perspektiivis nii koalitsiooni kui ka opositsiooni, kõigi poliitiliste jõudude, meie kõigi huve,“ ütles Tehver Riigikogule.

Korruptsioonivaba Eesti juhatuse liikme Steven-Hristo Evestuse hinnangul on mitmed õigusriigi eetilised aluspõhimõtted ja väärtushinnangud sattunud viimasel ajal löögi alla. Evestuse sõnul on korruptsioonivastane riikide ühendus GRECO andnud Eestile juhised, mis tuleb täita järgmise aasta juunikuuks. Üheks neist juhistest on see, et ministrite ja nende poliitnõunike tegevused peavad olema läbipaistvad ehk need peavad rajanema taas kord eetikal ja üldiselt aktsepteeritud väärtushinnangutel, märkis ta.

„Tänasel päeval me oleme olukorras, kus me oleme pidanud kõik, riigi kodanikud sealjuures, olema siis kas osapoolteks või siis hinnanguandjateks situatsioonis, kus me oleme kõik saanud täpsemalt teada, mida tähendab korruptsioonivastases seaduses lahti kirjutatud huvide konflikt või mida üldse tähendab korruptsioonioht,“ ütles Evestus. Ta lisas, et oleks oodanud õigusriigis otsuste põhjenduseks sisulisi selgitusi.

Evestuse sõnul ei ole me praegu siiski õigusriiki kaotamas. Ta ütles, et usub, et ametnikkond ei ole kellegi tahte järgi politiseeritud, et uurimisasutused ja prokuratuur on suutlikud oma igapäevases töös ja õigusemõistja ei ole kallutatud. „Aga ma arvan seda, et meie igapäevased eetilised aluspõhimõtted väärivad meeldetuletamist ja nende üle tuleb diskuteerida,“ lisas ta.

Läbirääkimistel võtsid fraktsioonide nimel sõna Paul Puustusmaa (EKRE), Mihhail Lotman (I) ja Kaja Kallas (R). Sõna võtsid ka Peeter Ernits (EKRE), Raimond Kaljulaid, Jürgen Ligi (R) ja Tarmo Kruusimäe (I).

Riigikogu võttis vastu ühe seaduse:

Valitsuse algatatud meretöö seaduse ja meresõiduohutuse seaduse muutmise seadusega (56 SE) võetakse Eesti seadusesse üle kaks Euroopa Liidu direktiivi ja viiakse Eesti õigus kooskõlla Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) meretöö konventsiooni 2016. aastal vastuvõetud muudatustega.

Seaduse kohaselt peab reeder alla 24 meetri pikkustel kalalaevadel töötavate isikutega sõlmima meretöölepingu. Hetkel kehtib sellistel kalalaevadel töölepingu alusel töötavatele isikutele tavapärane tööõiguse regulatsioon. Meretööleping tagab töötajatele täiendava kaitse. Näiteks peab reeder tagama korrapärase toitlustamise ja meditsiinilise abi osutamise laeval. Kalalaeva all peetakse silmas laeva, mida kasutatakse kala kaubanduslikuks püügiks.

Seadusega kehtestatakse samuti finantstagatissüsteem nii laevapere liikme hülgamise kui ka laevapere liikmete tööõnnetusest ja kutsehaigestumisest põhjustatud kulude hüvitamiseks. Piisav finantstagatis peab olema kõigil reederitel, kelle laevadel peab olema meretöötunnistus. Finantstagatiseks võib olla vastutuskindlustus, pangagarantii või muu tagatis, mis võimaldab tagada hüvitise maksmise.

Seletuskirjas märgitakse, et valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega tagatise piisavuse hindamise ja suuruse arvutamise põhimõtted. Tagatise piisavust hindab Veeteede Amet meretöötunnistuse andmisel. Kõik Eesti lipu all sõitvad laevad, millel on meretöötunnistus, juba omavad vastutuskindlustust.

ILO meretöö konventsiooni muudatuse kohaselt on võimalik meretöötunnistuse kehtivuse lõppemisel olemasolevat tunnistust kuni viieks kuuks pikendada. Seda juhul, kui laev on edukalt läbinud ülevaatuse meretöötunnistuse uuendamiseks, kuid laevale ei ole kohe võimalik väljastada uut tunnistust. Kehtiva õiguse kohaselt tunnistuse pikendamise võimalus puudub.

Seadus jõustub üldises korras. Seaduse kohaselt kehtestatakse üleminekusäte, mille kohaselt alates 2020. aasta 1. jaanuarist loetakse alla 24 meetri pikkusel kalalaeval töötavate töötajatega sõlmitud tööleping meretöölepinguks. Kehtivad töölepingud tuleb seadusega vastavusse viia 2020. aasta 31. detsembriks.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 93 Riigikogu liiget.

Fotod istungilt.

Istungi stenogramm.

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu
(Salvestis jõuab veebi viivitusega)

Riigikogu pressiteenistus
Kristi Sobak
tel 631 6592, 51 906 975
e-post kristi.sobak@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Menetlusse võeti eelnõu kogumispensionide seaduse muutmiseks

Eelnõuga soovitakse luua suurem paindlikkus kogutud varade kasutamiseks pensionieas ning võimaldatakse teatud selgelt piiritletud juhtudel varade vajaduspõhist kasutamist ka kogumise faasis. Samuti annab eelnõu inimestele võimaluse suurendada kohustusliku kogumispensioni makseid. Eelnõu soodustab pikaajalist säästmist pensionipõlveks läbi toetava maksurežiimi.

Seletuskirjas märgitakse, et suurem säästmine pensionipõlveks tööaastatel võimaldab saavutada kõrgemat asendusmäära ning vähendada vaesusriski ilma makse või pensioniiga täiendavalt tõstmata. Kehtiv väljamaksete kord, mis sisuliselt annab ainsaks väljamaksevõimaluseks kindlustuslepingu, on liiga jäik ja seda võib pidada peale 2019. aasta sügisest kehtima hakanud muudatusi kogumispensioni süsteemi suurimaks probleemiks. Pensionisüsteemi muutused puudutavad kogu Eesti elanikkonda, omavad pikaajalist mõju inimeste finantskäitumisele ja investeeringutele Eesti majandusse ning mõjutavad inimeste usaldust oma riigi suhtes. Seetõttu peavad muudatused olema põhjalikult läbi kaalutud ning tehtud kiirustamata ja eri huvirühmi kaasates. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

 

Sotsiaalkomisjon saatis apteegireformi puudutava eelnõu esimesele lugemisele

Kehtiv seadus näeb ette vertikaalse integratsiooni keelu, proviisori omandipiirangu ning haruapteekide kaotamise üle 4000 elanikuga linnades.

Sotsiaalkomisjoni esimees Tõnis Mölder ütles, et praeguse seaduse järgi tohib aprillist apteegi omanik olla ainult proviisor ja see piirang tühistatakse. Samuti ei pea üle 4000 elanikuga linnades lõpetama haruapteegid oma tegevust, sest üldapteek ja selle haruapteek võivad olla vähem kui 20 000 elanikuga asustustüksuses. „Kaks kolmandikku apteeke ei vasta kolm kuud enne seaduse kehtima hakkamist nõuetele. See on suur probleem rahvatervisele ja ravimite kättesaadavusele,“ rääkis Mölder.

Komisjoni esimees lisas, et haruapteekidele kehtestatud 20 000 elaniku piir vajab veel sisulist analüüsi ja läbiarutamist. „Seaduseelnõu üleandjate eesmärk ei olnud kindlasti kvaliteedi langus, vaid anda tänastele omanikele võimalus muuta haruapteegid põhiapteekideks,“ ütles ta.

Sotsiaalkomisjoni aseesimees Helmen Kütt sõnas, et ravimiseaduse muutmisega probleemid ei kao, vaid süvenevad. „Anname selle eelnõuga seadust muutma asudes signaali, et seadusi ei peagi täitma. Ka Ravimiamet on leidnud, et muudatused viivad selleni, et kuigi teenus on formaalselt hästi kättesaadav, kannatab selle osutamise sisuline kvaliteet,“ märkis ta.

Kütt pidas kahetsusväärseks, et komisjoni esimees ei olnud tänasele istungile kutsunud ei sotsiaalministrit ega ka Sotsiaalministeeriumi esindajat, kellele oleks saanud küsimusi esitada. „Toetust ei leidnud opositsiooni soov muudatusettepanekuteks 20 tööpäeva saada ja see näitab selgelt, et mingit sisulist arutelu loota pole. See muudatus tehakse lihtsalt toore jõuga ära ning tegelikud probleemid, nagu ravimite kättesaadavus ja inimeste elu ohtu sattumine selle tõttu, ei leidnud sel nädalal käsitlemist, kuigi ma esmaspäeval selleks ettepaneku tegin. Väga kahju,“ ütles Kütt.

Ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu (118 SE) on täiskogus esimesel lugemisel 17. detsembril.

Riigikogu pressiteenistus
Veiko Pesur
tel 631 6353, 55 590 595
e-post veiko.pesur@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Pentus-Rosimannus debateerib Madridis Frans Timmermansiga kliimapoliitika üle

“On hea võimalus näidata, et Eestis on pealehakkamist olla eestvedajate hulgas ja pakkuda lahendusi,“ ütles Pentus-Rosimannus. „ Kliimaneutraalsusele üleminek on lähemate kümnendite kõige mastaapsem Euroopa Liidu ettevõtmine, aga see on ka oluline võimalus nii Eesti ülikoolidele ja teadlastele kui ka meie uue tehnoloogia ettevõtetele. Pealegi on Eestil juba praegu lahendusi pakkuda.“  

Pentus-Rosimannus rõhutas, et kliimamõju vähendamisel on oluline nii riikide ühine tegutsemine kui iga riigi eraldiseisev panus. “Edukamad on need, kes alustavad varem, pingutavad rohkem ja suudavad ühe eesmärgi nimel tööle panna nii riigi-, era-, kui ka teadussektori,” selgitas Pentus-Rosimannus.

“Eile Euroopa Komisjoni esitletud Rohelise kokkuleppega soovitakse koos kaasrahastusega suunata 100 miljardit eurot haavatavamate piirkondade toetuseks. Kindlasti tuleks seda kasutada Ida-Virumaa põlevkivijärgseks taassünniks. Uues seitsmeaastases Euroopa eelarves on Eesti kindel huvi suurendada raha tehnoloogiahüpet toetavale Eesti teadusele,” rääkis Pentus-Rosimannus.

Tänase üleilmse kliimakohtumise raames toimuva debati korraldab Euroopa Komisjon ning sellel osalevad Komisjoni asepresident Frans Timmermans, ettevõtlussektorit esindab Iberdola tegevjuht José Galan, Euroopa liikmesriikide valitsustest on kutsutud osalema Hispaania valitsuse liige Teresa Ribera ning liikmesriikide parlamentidest Riigikogu liige Keit Pentus-Rosimannus

Eile avaldatud Euroopa Liidu Rohelises kokkuleppes keskendutakse kliimamuutuste vastasele võitlusele ja keskkonda säästvatele eesmärkidele. Roheline kokkulepe hõlmab transpordi, energeetika, põllumajanduse, ringmajanduse ja bioloogilise mitmekesisuse valdkondi. Euroopa Liit peaks aastaks 2035 vähendama heitkoguseid 55 protsenti ja muutuma 2050. aastaks kliimaneutraalseks, s.t. paiskama õhku süsinikusaastet ainult sama palju, kui seda suudetakse siduda.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
631 6356, 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee 
Päringud: press@riigikogu.ee