Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu korraldab koroonaviiruse leviku tõkestamiseks töö ümber

Riigikogu juhatus otsustas nõupidamisel fraktsioonide esindajatega, et Riigikogu lahendab 1. maini vaid ajakriitilisi küsimusi.  

Vanematekogu teeb Riigikogule ettepaneku muuta kuni eriolukorra lõpuni igal esmaspäevasel istungil täiskogu töö ajagraafikut selliselt, et täiskogu istung toimub üksnes esmaspäeviti ja infotund kolmapäeviti. Avalikkus ja meedia saavad istungeid jälgida veebiülekandena.

Riigikogu komisjonid kogunevad ainult esmaspäeviti, vältimatu vajaduse korral sagedamini. Komisjonide istungitele kutsutakse külalisi vastavalt vajadusele ning eelistatud on külaliste osalemine videosilla vahendusel.

Riigikogu liikmete kõik välislähetused on tühistatud, lähetuse vältimatu vajaduse otsustab Riigikogu juhatus. Riigikogu liikmetel on tungivalt soovitatud mitte reisida välismaale ning siseriiklike kohtumiste puhul püüda vältida kokkusaamisi Toompea lossis.

Ajutiselt on piiranud nende inimeste sissepääs Toompea lossikompleksi, kelle külastused ei ole otseselt seotud Riigikogu tööga. Toompea lossi külastamine ekskursioonideks, näituste külastamiseks ja istungite jälgimiseks on keelatud.

Palume kõigil ajakirjanikel Riigikogu töö kajastamisel eelistada kaugtöö võimalusi ning Riigikogu liikmetelt kommentaaride saamiseks eelistada telefoniintervjuud. Fotode ja videomaterjali saamiseks palume pöörduda Riigikogu Kantselei avalike suhete osakonna poole.

Lisaks tegi vanematekogu põhiseaduskomisjonile ülesandeks töötada välja regulatsioon, mis võimaldaks eriolukorras komisjonide istungite korraldamist elektrooniliste sidevahendite vahendusel.

Tegemist on ajutiste piirangutega. Jälgime olukorra arengut ja informeerime teid uutest otsustest.

Olukorra hindamiseks ja edasiste tegevuste arutamiseks koguneb vanematekogu regulaarselt eeldatavalt kolmapäeviti kell 9.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
631 6356, 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee 
Päringud: press@riigikogu.ee

Väliskomisjonide juhid: Nord Stream 2 on vastuolus eesmärgiga ehitada üles demokraatlik, vaba ja edukas maailm

„Ajalugu on näidanud, et Venemaa kasutab oma energiaeksporti survemehhanismina naaberriikide vastu. Gaasijuhe suurendab Euroopa energiasõltuvust, mis omakorda nõrgestab Euroopa vastupanu pahatahtlikule mõjutustegevusele,“ rääkis Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson. „Projekti lõpuleviimine annab Venemaale veel ühe võimaluse Ukraina kui olulise energiatransiidiriigi tähtsuse kahandamiseks ning riigi survestamiseks,“ lisas ta.

Väliskomisjonide esimehed toonitavad kirjas USA Esindajatekoja väliskomisjoni esimehele Gregory Meeksile ning vabariiklaste esindajale komisjonis Michael McCaul’ile, et Eesti, Läti ja Leedu ning enamik teisi Euroopa riike, nagu ka Euroopa Parlament, on korduvalt kutsunud Euroopa Liitu peatama Nord Stream 2 projekti. „Kui projekt viiakse lõpule vastavalt plaanidele, on Venemaa taaskord tõestanud, et läänemaailma põhimõtteid ja väärtusi on võimalik lörtsida ja raha eest maha müüa,“ märgivad allakirjutanud.

„NATO idatiiva riikidena oleme kindlalt veendunud vajaduses töötada käsikäes Ameerika Ühendriikidega, et kaitsta meie ühiseid väärtusi ja tugevdada Atlandi-üleseid sidemeid Euroopa ja USA vahel. Samuti näeme vajadust ja võimalust koostööks Gruusia, aga ka Ukraina, Moldova ja Valgevene rahva aitamisel nende demokraatiale ja jõukusele suunatud püüdluste saavutamisel,“ mainitakse kirjas. „Me peame üheskoos seisma vastu Venemaa püüetele hoida neid riike oma „huvisfääris“ sellega, et kultiveeritake usaldamatust demokraatlike institutsioonide suhtes ja püütakse lüüa mõrasid Atlandi-ülestesse suhetesse.“

Riigikogu väliskomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni, Läti Seimi väliskomisjoni esimehe Rihards Kolsi ning Leedu Seimi väliskomisjoni esimehe Žygimantas Pavilionise kirja ingliskeelne täistekst.

Riigikogu pressiteenistus
Liisa Johanna Lukk
tel 6316456, 53310789
e-post liisajohanna.lukk@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Eesti-Armeenia parlamendirühma liikmete avaldus

Oleme sügavalt veendunud, et vägivald ei ole lahendus probleemidele. Mägi-Karabahhi staatuse küsimust saab lahendada ainult rahumeelselt ja diplomaatiliste vahendite abil.

Edasimineku saavutamiseks on väga oluline lahendada humanitaarküsimusi, eriti sõjavangide viivitamatut ja tingimusteta tagasisaatmist. Humanitaarküsimuste lahendamine, nagu ka hoidumine vaenulikust retoorikast, on esimesed, kuid vajalikud sammud usalduse ja rahu õhkkonna loomiseks Armeenia ja Aserbaidžaani vahel.

Avaldusele on alla kirjutanud Raivo Tamm, Mihhail Lotman, Mati Raidma, Tarmo Kruusimäe ja Paul Puustusmaa.

Lisainfo:
Raivo Tamm
Eesti-Armeenia parlamendirühma esimees
Telefon +372 6316572
raivo.tamm@riigikogu.ee

 

Maaelukomisjon sai ülevaate põllumeestele eraldatavast lisarahast

Maaelukomisjoni esimees Tarmo Tamm avaldas heameelt, et ühise pingutuse tulemusel saab põllumeestele eraldatud sedavõrd korralik toetus. „See on põllumeestele jätkuvas kriisis suureks abiks,“ lausus Tamm. „Loodetavasti aitab kõige rängemini mõjutatud sektoritele antav erakorraline abi tagada, et maale jäävad töökohad alles,“ lisas esimees.

Komisjoni aseesimees Merry Aart ütles, et põllumeestele ja maal tegutsevatele ettevõtetele on toetus väga oluline. „Lisarahast on enam kasu, kui on hoolikalt läbi mõeldud, kuidas ja kellele seda antakse. Oluline on, et toetus jõuaks eelkõige nendeni, keda koroona kõige rohkem puudutas,“ ütles ta. Aart toonitas, et tagatud peab olema aus konkurents.

Maaeluminister Urmas Kruuse sõnul kasvab põllumajandussektorile suunatud erakorraline toetus 12 miljonilt 15,8 miljonile eurole ja lisaraha selleks tuleb Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) omavahenditest. Erakorralise abi algse eelarvega võrreldes said raha juurde sea-, maasika- ja maheteraviljakasvatus ning toetatavate sektorite nimekirja lisati mahemunakana- ja vutikasvatus.

Erakorralist toetust makstakse jaotusettepaneku järgi piimakarjakasvatajatele 4,3 miljonit, seakasvatajatele 3,67 miljonit, veisekasvatajatele 2,2 miljonit ning lamba- ja kitsekasvatajatele 700 000 eurot. Köögiviljasektorile on ette nähtud 530 000, maasikakasvatajatele 1,65 miljonit, kartulikasvatajatele 1,13 miljonit, maheteraviljale 1,5 miljonit, mahemunakanadele 100 000 ja vuttidele 25 000 eurot.

Taotlusi on plaanis vastu võtta e-PRIA kaudu 15.–22. märtsini ja toetused tuleb välja maksta selle aasta jooksul.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
tel 631 6592, 510 6179
e-post merilin.kruuse@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Riigikogu eelinfo esmaspäevaks, 1. märtsiks

Komisjonide istungid

Euroopa Liidu asjade komisjoni videoistungil – kell 13.45: seisukoha andmine Euroopa terviseliidu paketi kohta, kutsutud Sotsiaalministeeriumi esindaja; Eesti seisukohad 1. märtsil toimuval turismiministrite videokonverentsil, Eesti seisukohad kaubandusministrite 2. märtsil toimuval mitteametlikul videokohtumisel, kutsutud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt; seisukoha andmine Euroopa Komisjoni ja Nõukogu andmehalduse määruse eelnõu kohta, kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad;

kultuurikomisjoni videoistungil – kell 14: Haridus- ja Teadusministeeriumi kavandatavatest ettepanekutest riigi eelarvestrateegiasse, Haridus- ja Teadusministeeriumi tööplaanidest, kollektiivsest pöördumisest kõrghariduse ja teadus-arendustegevuse rahastuse korrastamiseks, kutsutud haridus- ja teadusminister Liina Kersna;

maaelukomisjoni videoistungil – kell 10: põllumajandussektorile eraldatud lisatoetustest, kutsutud maaeluminister Urmas Kruuse.

Sündmused

Kell 14.30 – Eesti-Georgia parlamendirühm kohtub Georgia suursaadiku Archil Karaulashviliga.

NATO Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni esimees Oudekki Loone ja aseesimees Ants Laaneots osalevad NATO PA kolme komitee videokohtumisel ja kohtumisel Põhja-Atlandi Nõukoguga (NAC).

Riigikogu pressiteenistus
Liisa Johanna Lukk
tel 6316456, 53310789
e-post liisajohanna.lukk@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Riigikogu eelinfo 1. – 7. märtsini

Head ajakirjanikud!

Riigikogu Kantselei on seoses viirushaiguse COVID-19 puhanguga võtnud kasutusele vajalikud ettevaatusabinõud. Palume ajakirjanikel Toompea lossis olles kanda maske ja hoida intervjueeritavaga vähemalt kahemeetrist vahet.

Täname mõistva suhtumise eest!

Esmaspäev, 1. märts

Komisjonide istungid

Euroopa Liidu asjade komisjoni videoistungil – kell 13.45: seisukoha andmine Euroopa terviseliidu paketi kohta, kutsutud Sotsiaalministeeriumi esindaja; Eesti seisukohad 1. märtsil toimuval turismiministrite videokonverentsil, Eesti seisukohad kaubandusministrite 2. märtsil toimuval mitteametlikul videokohtumisel, kutsutud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt; seisukoha andmine Euroopa Komisjoni ja Nõukogu andmehalduse määruse eelnõu kohta, kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad;

kultuurikomisjoni videoistungil – kell 14: Haridus- ja Teadusministeeriumi kavandatavatest ettepanekutest riigi eelarvestrateegiasse, Haridus- ja Teadusministeeriumi tööplaanidest, kollektiivsest pöördumisest kõrghariduse ja teadus-arendustegevuse rahastuse korrastamiseks, kutsutud haridus- ja teadusminister Liina Kersna;

maaelukomisjoni videoistungil – kell 10: põllumajandussektorile eraldatud lisatoetustest, kutsutud maaeluminister Urmas Kruuse.

Sündmused

Kell 14.30 – Eesti-Georgia parlamendirühm kohtub Georgia suursaadiku Archil Karaulashviliga.

NATO Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni esimees Oudekki Loone ja aseesimees Ants Laaneots osalevad NATO PA kolme komitee videokohtumisel ja kohtumisel Põhja-Atlandi Nõukoguga (NAC).

Teisipäev, 2. märts

Sündmused

Balti Assamblee Eesti delegatsiooni liikmed osalevad Põhjamaade Nõukogu korraldatavatel majanduse-, digi- ja antibiootikumiresistentsuseteemalistel seminaridel.

NATO Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni esimees Oudekki Loone ja aseesimees Ants Laaneots osalevad NATO PA kolme komitee videokohtumisel ja kohtumisel Põhja-Atlandi Nõukoguga (NAC).

Kolmapäev, 3. märts

Sündmused

Kell 10 – väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kohtub Gruusia parlamendi väliskomisjoni esimehe Nikoloz Samkharadzega.

Balti Assamblee Eesti delegatsiooni liikmed osalevad Põhjamaade Nõukogu korraldatavatel majanduse-, digi- ja antibiootikumiresistentsuseteemalistel seminaridel.

Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson osaleb Portugali Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise parlamentaarse välis- ja julgeolekupoliitika (CFSP) ning julgeoleku- ja kaitsepoliitika (CSDP) videokonverentsil.

Neljapäev, 4. märts

Sündmused

Kell 10 – Euroopa Liidu asjade komisjoni liikmed Urve Tiidus ja Tarmo Kruusimäe ning sotsiaalkomisjoni liige Hele Everaus osalevad Euroopa Liidu liikmesriikide parlamentidevahelisel videokohtumisel „Me oleme tugevad: naised juhtimas võitlust Covid-19 vastu“.

Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson osaleb Portugali Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise parlamentaarse välis- ja julgeolekupoliitika (CFSP) ning julgeoleku- ja kaitsepoliitika (CSDP) videokonverentsil.

Reede, 5. märts

Sündmus

Kell 15 – Balti Assamblee Eesti delegatsiooni liige Helmen Kütt ja Riigikogu liige Hele Everaus osalevad videosilla vahendusel Balti Assamblee heaolukomisjoni istungil.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
tel 631 6592, 510 6179
e-post merilin.kruuse@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Väliskomisjonide juhid avaldavad muret Gruusias tekkinud sisepoliitilise kriisi pärast

Riigikogu väliskomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni sõnul on viimased arengud välja toonud, kui ebakindlad on demokraatia ja vabadus Gruusias. „Rõhutame kolleegidega, et Gruusia kuulumine Euroopa pere vabade liikmete hulka on väljaspool kahtlust, kuid seda ohustavad vägivald ja rünnakud vabaduse vastu. Iga mõra Gruusia demokraatlikus arengus üksnes süvendab lõhet nende endi strateegiliste eesmärkide saavutamise ja hetkeolukorra vahel,“ rääkis ta.

„Destabiliseeriv ja demokraatiavastane tegevus, mis algas pärast parlamendivalimisi ja jätkus kuni hiljutise ajani, näitab, milline on kõigi võimuga seotud ametikohtadel olevate isikute isiklik vastutus vaoshoituse ülesnäitamisel ja millised on tagajärjed kogu rahvale, kui seda ei tehta,“ märgivad väliskomisjonide esimehed avalduses.

Avaldusele allakirjutanud kutsuvad Gruusia kodanikke üles tulema kokku, et leida lahendused viimastel aastatel esile kerkinud probleemidele ning mitte võtma Gruusia rahva huvide vastaselt kasutusele taktikaid, mille kohaldamist teiste puhul oleme näinud. 

Väliskomisjonide esimeeste avalduse täistekst.

Riigikogu pressiteenistus
Liisa Johanna Lukk
tel 6316456, 53310789
e-post liisajohanna.lukk@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Keskkonnakomisjon arutas RMK tegevust metsade majandamisel

Valitsuse soovist tulenevalt arutati RMK raiesurve vähendamise ja metsa majanduslike, kultuuriliste ja looduskaitseliste eesmärkide tasakaalustamise võimalusi. 

Keskkonnakomisjoni liikmed uurisid säästliku metsamajandamise põhimõtete, riigimetsa seisundi ja metsmajandamise praktikate kohta kõrgendatud avaliku huviga aladel.

Komisjoni esinaine Yoko Alender tervitas RMK initsiatiivi tugevdada kompetentsi kohalike kogukondade kaasamisel: „Keskkonnademokraatia on üha kasvav valdkond, kus kõik osapooled saavad jõudumööda osaleda, sõnumeid edastada, huve ja tegevusi selgitada ja kokkuleppeid otsides olukorda parandada. On hea meel kuulda, et RMK teadvustab eesti inimeste suurt huvi ja muret metsade käekäigu üle ja teeb koostööd ka teadlaste ja spetsialistidega, et oma kompetentsi ja praktikat parandada,“ ütles Alender.

Avalikkusele on vaja paremini ja täpsemalt tutvustada piirkondi, kus soovitakse teha lageraiet. Samuti on vaja tutvustada oma tegevuse sisu ja eesmärke nendes piirkondades. Lisaks oli kõne all RMK raiesurve kujunemine riigi rahanduspoliitika, metsanduspoliitika ja turuolukorra koosmõjus ja RMK roll stabiilse puidutagavara tagajana. RMK selgituste kohaselt on nad töötanud välja konkreetsed printsiibid, millest lähtutakse raieplaanide koostamisel.

KAH-alade majandamisel on RMK kokku leppinud põhimõtted, et lageraied tehakse maastikku sobituvalt, et lageraielangile jäetakse säilikpuud kasvama gruppidena, et lageraie järgselt uuendatakse raiesmik raiele järgneval uuendamisperioodil. KAH-aladel on RMK kehtestamas põhimõtet, et edaspidi enne huvitatud kogukonnaliikmetega suhtlemist raietega ei alustata ja metsateatisi  ei esitata. 

RMK hinnangul võib RMK raiesurve väheneda sel põhjusel, et kasvab kaitstud metsade osakaal. RMK andmetel kasvas riigimetsas tänavu jaanuaris rangelt kaitstava metsa, kus raiet ei tehta, pindala 300 000 hektarini. 2020. aasta jaanuari andmete kohaselt on RMK hallatavat metsamaad 1 029 902 hektarit, millest range kaitse all on 29,2% (300 220 ha), majanduspiirangutega 7,1% (73 419) ja majandatavat metsa 63,7% (656 263 ha). Eesti on rangelt kaitstava metsamaa osakaalu poolest teisel kohal Euroopa Liidus. Vaid Soomes on kaitstavaid alasid rohkem kui Eestis.  

Komisjoni istungil osalesid RMK juhatuse liikmed Aigar KallasTavo Uuetalu ning Kristjan Tõnisson ja Keskkonnaministeeriumi asekantsler Marku Lamp.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal, 631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

 

Riigikogu eelinfo reedeks, 26. veebruariks

Komisjoni istung

Euroopa Liidu asjade komisjoni videoistungil – kell 10: seisukoha andmine Euroopa Komisjoni avalikule konsultatsioonile taastuvenergia- ja energiatõhususdirektiivide ülevaatuse kohta.

Sündmused

Kell 12.30 – Balti Assamblee Eesti delegatsiooni esimees Aadu Must ja aseesimees Johannes Kert osalevad videosilla vahendusel Balti Assamblee, Põhjamaade Nõukogu ja Beneluxi parlamendi presiidiumite kohtumisel.

Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni esimees Sven Sester ning delegatsiooni liikmed Heljo Pikhof ja Marko Šorin osalevad videosilla vahendusel OSCE PA talveistungil.

Riigikogu pressiteenistus
Liisa Johanna Lukk
tel 6316456, 53310789
e-post liisajohanna.lukk@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Mihhail Lotman soovib haridus- ja teadusministrilt vastust teadusgrantide rahastuse vähenemise kohta

Riigikogu liige Mihhail Lotman andis täna haridus- ja teadusminister Liina Kersnale üle arupärimise teadusgrantide rahastuse mahu vähenemise kohta aastal 2021.

9. veebruaril 2021 avaldas Eesti Teadusagentuur oma kodulehel informatsiooni 2021. aasta järeldoktori-, stardi- ja rühmagrandi taotlusvooru tingimuste kohta. Uudises märgitakse, et taotlusvooru hinnanguline maht on 6,2 miljonit eurot, mis on võrreldes varasemate aastatega märkimisväärselt väiksem. 2020. aastal oli taotlusvooru maht 16 miljonit eurot ja 2019. aastal 18,8 miljonit.

Mihhail Lotman meenutas arupärimist üle andes, et Kaja Kallas rääkis ametisse astumisel teaduse olulisusest, kuigi koalitsioonileppes Eesti teadusest ei räägita. „Valitsus peab keskenduma lahendustele. See aasta ei tohi olla must aasta Eesti teaduse jaoks,“ ütles Lotman.

Teadusgrantide rahastamise vähenemist selgitab Teadusagentuur varasema rahastamise ebastabiilsusega, mööndes samas, et 2021. aastal grantide eelarve iseenesest suurenes. Teatavasti tõusis Isamaa, Keskerakonna ja EKRE valitsuskoalitsiooni poolt koostatud 2021. aasta riigieelarvega teadus- ja arendustegevuse rahastamine käesoleval aastal esmakordselt 1 protsendini SKP-st. Riigieelarve seletuskirja kohaselt eraldas eelmine valitsus lisavahendeid kokku 56 miljonit eurot.

Lotman soovib arupärimises teada, kuidas selgitab minister asjaolu, et hoolimata teadus- ja arendustegevuse lisarahastusest 56 miljoni euro võrra ei suudeta ministri vastutusalas tagada järeldoktori-, stardi- ja rühmagrantide rahastamist 2020. aastaga võrreldaval tasemel. Samuti soovib Lotman vastust sellele, kuidas mõjutab riigi antavate teadusgrantide rahalise mahu vähenemine erasektori panust teadusrahastusse ja milliseid meetmeid kavandab ministeerium erasektori panuse suurendamiseks teadusrahastuses. Nimelt peab kehtiva riigieelarve seletuskirja kohaselt baasfinantseerimise ja uurimistoetuste jätkuv kasv võimaldama ülikoolidel jätkata akadeemiliste karjäärimudelite elluviimisega ning aitama kaasa tihedama koostöö arendamisele ettevõtete ja teadusasutuste vahel.

Eeltoodust tulenevalt soovib Mihhail Lotman teada, milliste ettepanekutega teadus- ja arendustegevuse rahastamiseks minnakse vastu eelseisvatele riigieelarve strateegia läbirääkimistele.

Riigikogus läbi teise lugemise sotsiaalhoolekande seadust muutev eelnõu

Valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (295 SE) eelnõuga võimaldatakse asendushooldusteenust pakkuvas perekodus sõlmida perevanemaga lisaks kehtivas seaduses ettenähtud käsunduslepingule ka tööleping. Nähakse ette erisused töölepingu sõlmimisel vaid töö- ja puhkeajas, mis tagab perevanematele võrreldavad sotsiaalsed garantiid teiste töölepingu seaduse alusel töötavate isikutega. Kehtiva regulatsiooni järgi saab perevanemaga sõlmida lepingu, mis on oma olemuselt eritingimustega võlaõiguslik käsundusleping ja kehtestatud tingimusi ei muudeta.

Eelnõuga luuakse võimalus saada peretoetusi, näiteks lapsetoetust, eestkostetava lapse toetust, üksikvanema lapse toetust, lasterikka pere toetust, samuti ka puudega õppuri õppetoetust ja puudega vanema toetust, kui kuni 19-aastane laps on kantud Sotsiaalministeeriumi hallatava riigiasutuse statsionaarse õppega täienduskoolituse kursuse nimekirja. Muudatus puudutab Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses õppivaid vanemaid kui 16-aastasi lapsi, kes ei oma õpilase staatust ja seetõttu jäävad eelnimetatud toetustest ilma. Kehtiva regulatsiooni järgi on peretoetuste maksmine õppimisega seonduvalt seotud õppetööga põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes.

Eelnõuga tehakse ka muid muudatusi, näiteks kehtestatakse ühtsed riigilõivumäärad tegevusloa alusel osutatavatele sotsiaalteenustele (sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus, turvakoduteenus ja väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenus), järelhooldusteenuse puhul on kohaliku omavalitsuse üksustel võimalus toetusfondi vahendite arvelt kasutada vahendeid kõikidele asendushoolduselt ja eestkostelt lahkunud isikutele kuni nende 24. eluaasta lõpuni, mis kehtiva regulatsiooni järgi on vanuseliselt erinev.

Esimese lugemise läbis üks eelnõu

Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Soome Vabariigi valitsuse vahelise investeeringute soodustamise ja kaitsmise lepingu muutmise ja lõpetamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (294 SE) näeb ette lepingu muutmise enne lõpetamist, kuna selle sätete järgi kehtib leping selle jõusoleku ajal tehtud investeeringute suhtes veel järgneva kümne aasta jooksul pärast lepingu kehtivuse lõppemist. Seega tuleb lepingut muuta, et selle lõpetamisel lõppeks täielikult ka lepingu kohaldamine.

Lepingu lõpetamine on vajalik, et tagada Euroopa Liidu  õigusaktidest tulenevalt kõikide ELi liikmesriikide investorite võrdne kohtlemine. Investeeringute soodustamise ja kaitse lepingud käsitlevad valdkondi, mis on reguleeritud ELi õigusega – eelkõige asutamisvabadust ning kapitali ja maksete vaba liikumist. Seega reguleerib liikmesriikide investeeringute kaitset ja investorite võrdset kohtlemist ELi õigus ning liikmesriikide kahepoolsetel lepingutel puudub sisuline mõte. Kuigi ELi õigus on liikmesriigi sõlmitud lepingute suhtes ülimuslik, võib lepingutele tuginemine siiski kaasa tuua liikmesriikide investorite ebavõrdse kohtlemise, sõltuvalt sellest, kas investeeringute kaitse leping on sõlmitud või mitte. Ka Euroopa Komisjon on ELi õigusega vastuolu välistamiseks nõudnud liikmesriikide omavaheliste lepingute lõpetamist ning alustanud viie liikmesriigi vastu rikkumismenetluse.

Istungi stenogramm.

Videosalvestist istungist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Veiko Pesur
tel 631 6353, 55 590 595
e-post veiko.pesur@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee