Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu korraldab koroonaviiruse leviku tõkestamiseks töö ümber

Riigikogu juhatus otsustas nõupidamisel fraktsioonide esindajatega, et Riigikogu lahendab 1. maini vaid ajakriitilisi küsimusi.  

Vanematekogu teeb Riigikogule ettepaneku muuta kuni eriolukorra lõpuni igal esmaspäevasel istungil täiskogu töö ajagraafikut selliselt, et täiskogu istung toimub üksnes esmaspäeviti ja infotund kolmapäeviti. Avalikkus ja meedia saavad istungeid jälgida veebiülekandena.

Riigikogu komisjonid kogunevad ainult esmaspäeviti, vältimatu vajaduse korral sagedamini. Komisjonide istungitele kutsutakse külalisi vastavalt vajadusele ning eelistatud on külaliste osalemine videosilla vahendusel.

Riigikogu liikmete kõik välislähetused on tühistatud, lähetuse vältimatu vajaduse otsustab Riigikogu juhatus. Riigikogu liikmetel on tungivalt soovitatud mitte reisida välismaale ning siseriiklike kohtumiste puhul püüda vältida kokkusaamisi Toompea lossis.

Ajutiselt on piiranud nende inimeste sissepääs Toompea lossikompleksi, kelle külastused ei ole otseselt seotud Riigikogu tööga. Toompea lossi külastamine ekskursioonideks, näituste külastamiseks ja istungite jälgimiseks on keelatud.

Palume kõigil ajakirjanikel Riigikogu töö kajastamisel eelistada kaugtöö võimalusi ning Riigikogu liikmetelt kommentaaride saamiseks eelistada telefoniintervjuud. Fotode ja videomaterjali saamiseks palume pöörduda Riigikogu Kantselei avalike suhete osakonna poole.

Lisaks tegi vanematekogu põhiseaduskomisjonile ülesandeks töötada välja regulatsioon, mis võimaldaks eriolukorras komisjonide istungite korraldamist elektrooniliste sidevahendite vahendusel.

Tegemist on ajutiste piirangutega. Jälgime olukorra arengut ja informeerime teid uutest otsustest.

Olukorra hindamiseks ja edasiste tegevuste arutamiseks koguneb vanematekogu regulaarselt eeldatavalt kolmapäeviti kell 9.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
631 6356, 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee 
Päringud: press@riigikogu.ee

Riigikogu toetas sel õppeaastal eksamite lahti sidumist gümnaasiumi lõpetamisest tingimustest

Valitsuse algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seadusega (349 SE) tehakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses muudatused tulenevalt käesoleva õppeaasta õppekorralduslikest erisustest, mis omakorda tulenevad COVID-19 haigust põhjustava SARS-CoV-2 koroonaviirusest tingitud epidemioloogilisest olukorrast. Seetõttu nähakse ette erisused tavapärastest lõpetamise tingimustest gümnaasiumi eksamite osas, antakse võimalus muuta eksamite läbiviimise aegu ning vajadusel kehtestada täiendavaid lisaeksamite aegu. Samuti sätestatakse erisused põhikooli ja gümnaasiumi õpilaste hindamise korralduses 2020/2021. õppeaastaks.

Seaduse kohaselt ei ole riigieksamite, neid asendavate rahvusvaheliselt tunnustatud eksamite, gümnaasiumi koolieksami ja õpilasuurimuse või praktilise töö sooritamine käesoleval õppeaastal gümnaasiumi lõpetamise tingimusteks.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 81 Riigikogu liiget.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
631 6356, 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Riigikogu muutis kaitseväeteenistuse dokumentide kättetoimetamise elektrooniliseks

Kaitseväeteenistuse seaduse § 15 muutmise seaduse (324 SE) alusel toimetatakse kaitseväekohustuslase kohta tehtud otsused ja muud dokumendid kaitseväekohustuslasele üldjuhul kätte elektrooniliselt Eesti teabevärava teenuse kaudu ja saadetakse elektronposti aadressil isikukood@eesti.ee.

Kaitseväekohustuslane võib taotleda dokumentide kättetoimetamist muul elektronposti aadressil või lihtkirjaga, esitades selleks vajalikud kontaktandmed. Lisaks võib dokumendi kätte toimetada lihtkirjaga, väljastusteatega tähtkirjaga või muul haldusmenetluse seaduses ettenähtud viisil.

Elektrooniliselt saadetud dokument loetakse kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel dokumendi kättesaadavaks tegemisest arvates ja lihtkirjaga või tähtkirjaga saadetud dokument loetakse kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel saatmisest arvates, kui pole tõendatud dokumendi varasem kättetoimetamine.

Kui dokumenti ei ole võimalik kätte toimetada elektrooniliselt, lihtkirjaga või tähtkirjaga, võib dokumendi koostanud ametiasutus selle avaldada võrguväljaandes „Ametlikud Teadaanded“.

Seaduse poolt hääletas 86 ja vastu oli 3 Riigikogu liiget. Erapooletuks jäi 1 Riigikogu liige.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
631 6356, 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Riigikogu seadustas väärteo ohvrile toimiku avaldamise

Muudatus annab võimaluse pärast väärteo asjaoludega tutvumist kaaluda, kas pöörduda tsiviilhagiga kohtusse või püüda kahju hüvitamise osas kokku leppida kohtuväliselt. Praegu tuleb väärteotoimikuga tutvumiseks esmalt pöörduda kohtusse, kes saab toimiku välja nõuda.

Seaduse järgi on väärteo tagajärjel tervisekahjustuse või varalist kahju saanud isikul ja tema esindajal pärast väärteoasjas lahendi tegemist, samuti pärast selle jõustumist õigus tutvuda kogu väärteotoimikuga. Kannatanule ei avaldata toimikus olevaid teiste isikute eriliiki isikuandmeid, nagu rassiline või etniline päritolu, seksuaalne sättumus, poliitilised vaated või terviseandmed.

Menetleja väljastab taotluse esitamisel koopia menetlusdokumendist või väärteotoimikust isikule, kellel on sellega tutvumise õigus. Peale väärteo tagajärjel tervisekahjustuse või varalist kahju saanud isiku ja tema esindaja on see õigus ka menetlusalusel isikul ja tema kaitsjal. Alates 21. leheküljest tuleb iga väljastatud lehekülje eest tasuda 30 senti riigilõivu.

Õiguskomisjoni algatatud väärteomenetluse seadustiku § 62 muutmise seaduse (215 SE) poolt hääletas 93 Riigikogu liiget.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
631 6356, 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Riigikogu eelinfo neljapäevaks, 15. aprilliks

Kell 10 – Riigikogu kaugosalusega istung

Täiskogu istungi päevakorda on kavandatud keskkonnakomisjoni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Kliimaneutraalne Eesti aastaks 2035?“ arutelu. Ettekande teevad Eesti Rohelise liikumise juhatuse liige ja huvikaitse ekspert Madis Vasser, keskkonnakomisjoni esimees Yoko Alender, keskkonnaminister Tõnis Mölder ning Cambridge’i Ülikooli kliimamuutuste majanduse vanemteadur ja ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni teadus- ja tehnoloogianõukogu aseesimees Annela Anger-Kraavi.

Olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu saab alata juhul, kui Riigikogu on lõpetanud töönädala eelnevate päevakorrapunktide menetluse.

Kell 14 – komisjonide istungid

kultuurikomisjoni videoistungil – riiklikult tähtsate kultuuriehitiste menetlusprotsessist; Riigikogu otsuse „Riigikogu liikmest Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu liikme nimetamine“ eelnõu ettevalmistamine;

riigieelarve kontrolli erikomisjonis – kell 8.30: 2021. aasta lisaeelarve meetmetest, kutsutud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt, tervise- ja tööminister Tanel Kiik, sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo, maaeluminister Urmas Kruuse ning Riigikontrolli esindajad; istung on avalik, toimub veebiülekanne (ruum L333 ja videosild).

Sündmused

Kell 9 – Riigikogu esimees Jüri Ratas kohtub videosilla vahendusel Soome parlamendi esimehe Anu Vehviläineniga.

Kell 11 – Riigikogu esimees Jüri Ratas kohtub videosilla vahendusel Euroopa Parlamendi presidendi David Sassoliga.

Kell 11 – väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kohtub videosilla vahendusel Saudi Araabia suursaadiku Faisal Ghulamiga.

Kell 12.15 – Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) Eesti delegatsiooni liige Urmas Reitelmann ja asendusliige Vilja Toomast osalevad videosilla vahendusel ENPA sotsiaal-, tervishoiu ja säästliku arengu komitee istungil.

Kell 15.30 – Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) Eesti delegatsiooni liige Eerik-Niiles Kross osaleb videosilla vahendusel ENPA liikmesriikide kohustuste täitmise järelevalve ehk monitooringu komitee istungil.

Kell 16 – väliskomisjon kohtub videosilla vahendusel Ukraina Ülemraada väliskomisjoniga.

Riigikogu pressiteenistus
Liisa Johanna Lukk
tel 631 6456, 53 310 789
e-post liisajohanna.lukk@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Riigikogu infotunnis räägiti elust maapiirkondades

Aart märkis, et mitmed inimesed on viirusekriisi ajal maale kolinud, kuid sinna püsivalt elama jäämiseks puudub sobiv keskkond. Ta soovis teada, millised on riigi plaanid, et maapiirkonnad elavneksid ning et inimesed sinna elama tahaksid ja saaksid jääda.

Riigihalduse ministri sõnul on välja töötatud mitmeid tegevusi ja meetmeid, mis aitaksid kaasa maapiirkondadesse elama asumisele. Ta tõi esile maapiirkondades lairibaühendusele juurdepääsu tagamist, viimastel aastatel lisandunud vahendeid kruusateede tolmuvabaks muutmiseks ning erinevaid konkurentsivõimet tugevdavaid programme. Samuti märkis Aab, et kolm aastat tagasi tõsteti omavalitsuste tulubaasi, suunates sinna 200 miljonit eurot lisaraha.

Minister rääkis, et viimastel aastatel on avatud kaks uut regionaalprogrammi – Ida-Virumaa ning Kagu-Eesti programmid, kus rakendatakse erinevaid kohaliku keskkonna ja ettevõtluse arenguks vajalikke meetmeid ja toetusi. Tema sõnul on aasta lõpuks valmimas ka regionaalarengu tegevusprogramm, kus ministeeriumid ja riigiasutused määravad kindlaks tegevused eelkõige väljaspool Tallinna ning Harju-, Tartu- ja Pärnumaad asuvate piirkondade arendamiseks.

Aab märkis, et viimastel aastatel on rajatud Euroopa Liidu vahendite eest üle Eesti tervisekeskusi, mis on mõeldud esmatasandi tervishoiu tarbeks. Seejuures on aga tema sõnul probleemiks vajaliku personali leidmine. „Oleme maale asumist toetanud ka riiklikult, aga jätkuvalt see pole piisav. Pigem on inimeste puudus tihtipeale probleemiks,“ ütles ta. Samas tõi ta aga positiivse tendentsina välja Soomest tagasipöördujaid, kes sageli just maale elama asuda soovivad, ning osade piirkondade positiivset migratsioonisaldot.

Peaminister Kaja Kallas vastas Priit Sibula küsimusele poliitilise kultuuri, Indrek Saare küsimusele haiguspäevade õiglase hüvitamise, Mihhail Lotmani küsimusele valge raamatu, Martin Helme küsimusele politseiriigi, Aivar Koka küsimusele aktsiisipoliitika ning Kert Kingo küsimusele õigusriigi kohta.

Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo vastas Helmen Küti küsimusele pandeemiaga seoses valdkonnas toimuva ning Heljo Pikhofi küsimusele pensionipoliitika kohta.

Infotunni stenogramm

Riigikogu pressiteenistus
Liisa Johanna Lukk
tel 631 6456, 53 310 789
e-post liisajohanna.lukk@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Maaelukomisjon: Eesti piima hind ei tohi alla jääda naabritele

Maaelukomisjoni esimees Tarmo Tamm märkis, et Eesti piimatootjad on Euroopa ja maailma mastaabis edukad, mis näitab sektori võimekust ja potentsiaali. „Me ei tohiks neid võimalusi maha mängida ja peame edaspidigi püsima turu konkurentsis,“ sõnas Tamm. Ta lisas, et piimatooted on hea ekspordiartikkel. „Me ei saa aga leppida sellega, et veerand kogu toodetavast piimast viiakse teistesse riikidesse. Peame suutma toorpiima ise väärindada ja raha Eestisse jätta. Eesti tööstusel on valmidus piima rohkem ümber töödelda olemas.“

Tamm toonitas, et ei saa leppida ka sellega, et piima hind poes on tunduvalt alla omahinna, kuna see ei anna võimalust jätkusuutlikuks tootmiseks. „Tekib küsimus, miks peaks piima müüma odavamalt kui vett ja miks jääme piima hinna osas alla oma naabritele,“ ütles Tamm. Esimees osutas, et arutelu eesmärk oli algatada diskussioon, mille tulemusel võiks jõuda selleni, et nii piima tootjad kui ka tööstused saaksid õiglase hinna ja oma töö eest väärika tasu.

„Meie kõigi eesmärk on, et Eesti piimakari ei väheneks. Praegu on Eestis üle 80 000 lehma ja nagu täna kuulsime, siis kaaluvad nii mõnedki talud piimakarja pidamise lõpetamist, samas kui Eestil on potentsiaali palju suuremaks lehmakarjaks,“ sõnas Tamm. Ta lisas, et komisjon sai tänaselt istungilt palju mõtteainet ja tuleb selle teema juurde kindlasti tagasi.

Komisjoni liige Ivari Padar ütles, et olukorra parandamiseks tuleb üle vaadata toetused piimatootjatele ning piima hind peab sektori püsimiseks ja arenemiseks tõusma, jäädes seejuures vastuvõetavaks tarbijale. „Eesti piimandussektori säilimiseks on vajalik, et piima hind ei jääks alla naaberriikidele. See aitaks ühtlasi kaasa sellele, et eksport ja siseturg oleks tasakaalus ning väärindaksime ka oma toorpiima Eestis, mitte välismaal,“ lausus Padar.

Istungil toodi välja, et tarbijale ei tohi jätta muljet, et piim peabki olema odav. Märgiti, et piima ja juustu hind on olnud pea 15 aastat samal tasemel ning peab tulema mingi murdumine. Kõlama jäi ettepanek, et poed ei tohiks tooteid müüa alla omahinna, kui selleks pole tarnijalt saadud eraldi luba. Veel toodi välja vajadus sisetarbimist suurendada ning lähenemine, et piimanduses peavad eksport ja siseturg olema tasakaalus. Korduvalt toonitati, et riiklikud toetused peaksid olema naaberriikidega vähemalt võrdsel tasemel.

Istungil osalesid Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja (EPKK) piimatoimkonna esimees Pillerin Puskar, EPKK nõukogu aseesimehed Jaanus Murakas ja Tanel-Taavi Bulitko ning liige Margus Muld, EPKK juhatuse liige Meeli Lindsaar, AS Selver ostudirektor Katrin Riisalu ning Maaeluministeeriumi kantsler Tiina Saron.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
tel 631 6592, 510 6179
e-post merilin.kruuse@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Väliskomisjon saatis esimesele lugemisele Eesti ja Soome vahelist töörännet puudutava pöördumise

„Eesti ja Soome on kogu viirusekriisi jooksul teinud tihedat koostööd, et leida lahendusi tõstatunud probleemidele. Hindame seda koostööd kõrgelt ning täname Soome ametivõime nende abi eest Eesti inimeste kolmandatest riikidest koju toomisel viiruse esimese laine ajal,“ rääkis komisjoni esimees Marko Mihkelson. Samas tõdes ta, et alates 27. jaanuarist Eesti ja Soome vahelise tavapärase töörände sulgemise tõttu on olukord mitmete eestlaste jaoks keeruliseks muutunud.

„Vaid teatud kitsaste elualade esindajatele avatud töörände tõttu on raskesse seisu sattunud näiteks need Eesti elanikud, kes töötavad Soomes töölepingu alusel. Need tuhanded inimesed jagavad tööd ja kodu kahe riigi vahel ning paljud neist pole mitme kuu jooksul kordagi kodumaale pere juurde tulla saanud,“ märkis Mihkelson. Ta lisas, et eelmisel nädalal arutas väliskomisjon ka samal teemal Riigikogule esitatud kollektiivset pöördumist, millega soovitakse tagada võimalus piiriüleseks pendelrändeks Eesti ja Soome vahel.

Komisjoni aseesimees Jüri Luik rõhutas, et probleem on akuutne ning puudutab paljusid inimesi ja perekondi. „Pöördumises märgime, et loodame leida kahe riigi vahelises koostöös usaldusmeetmed, mis vähendaksid viiruse levikut, kuid võimaldaksid taastada piiriüleste töötajate liikumise Eesti ja Soome vahel. Kui see ei peaks olema täies mahus võimalik, siis tuleks koostöös Eestiga leida ajutine režiim, mis võimaldaks visiite perekondade juurde ja tagasi,“ ütles ta.

Komisjon tegi ettepaneku võtta Eesti Vabariigi Riigikogu pöördumine Soome Vabariigi Eduskunta poole (322 PE) Riigikogu täiskogu päevakorda esimeseks lugemiseks 22. aprillil.

Riigikogu pressiteenistus
Liisa Johanna Lukk
tel 631 6456, 53 310 789
e-post liisajohanna.lukk@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Riigikogu eelinfo kolmapäevaks, 14. aprilliks

Kell 12 – infotund

Riigikogu liikmete küsimustele vastavad peaminister Kaja Kallas, riigihalduse minister Jaak Aab ning sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.

Kaja Kallas vastab küsimustele poliitilise kultuuri, haiguspäevade õiglase hüvitamise, valge raamatu, politseiriigi, aktsiisipoliitika, õigusriigi ning koroonakriisi juhtimise kohta.

Jaak Aab vastab küsimusele regionaalpoliitika kohta.

Signe Riisalo vastab küsimustele pandeemiaga seoses valdkonnas toimuva ning pensionipoliitika kohta.

Kell 14 – Riigikogu kaugosalusega istung

Teisipäevase täiskogu istungi tööaja lõppemise tõttu jätkub ministritele Riigikogu liikmete poolt esitatud arupärimistele vastamine. Arupärimisele maksupoliitika kavandamise kohta (nr 54) vastab rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus ning Eesti poliitika kohta Hiinas (nr 55) ja demokraatia ja õigusriigi põhimõtete järgimise kohta Euroopa Liidus (nr 61) vastab välisminister Eva-Maria Liimets.

Samuti on teisipäevase istungiaja lõppemise tõttu kolmandal lugemisel valitsuse algatatud väärteomenetluse seadustiku § 62 muutmise seaduse eelnõuga (215 SE).

Esimesel lugemisel on samal põhjusel neli eelnõu – Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Riigikogu liikme Raimond Kaljulaidi algatatud ravikindlustuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (341 SE), Isamaa fraktsiooni algatatud ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (330 SE), Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (331 SE) ning Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (339 SE).

Kolmas lugemine – kuus eelnõu:

Valitsuse algatatud riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõuga (356 SE) tehakse muudatused, mis seonduvad riigi 2021. lisaeelarve seaduse rakendamisega.

Esiteks laiendatakse ministeeriumi valitsemisala vahendite arvelt riigisisese toetusprogrammi elluviimisega seotud halduslepingu sõlmimise võimalust riigi osalusel asutatud sihtasutusele. Teiseks täiendatakse seadust uue paragrahviga COVID-19 põhjustava viiruse levikuga seotud kriisi leevendamiseks ette nähtud toetusprogrammide üldtingimuste kehtestamiseks.

Valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seaduse § 15 muutmise seaduse eelnõu (324 SE) järgi edastatakse kaitseväekohuslastele otsuseid ja muidu dokumente edaspidi paberkandja asemel elektrooniliselt riigiportaali eesti.ee kaudu. Kättetoimetatuks loetakse dokument, mille saatmisest on möödunud 30 päeva. Kaitseväekohuslase põhjendatud taotlusel või dokumendi koostaja muul kaalutlusel võib riigikaitsekohustust sisaldavaid dokumente kätte toimetada ka muu kanali kaudu või muul viisil, näiteks posti teel.

Valitsuse algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu (349 SE).

Eelnõuga tehakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses muudatused tulenevalt käesoleva õppeaasta õppekorralduslikest erisustest, mis omakorda tulenevad COVID-19 haigust põhjustava SARS-CoV-2 koroonaviirusest tingitud epidemioloogilisest olukorrast. Seetõttu nähakse eelnõuga ette erisused tavapärastest lõpetamise tingimustest gümnaasiumi eksamite osas, antakse võimalus muuta eksamite läbiviimise aegu ning vajadusel kehtestada täiendavaid lisaeksamite aegu. Samuti sätestatakse erisused põhikooli ja gümnaasiumi õpilaste hindamise korralduses 2020/2021. õppeaastaks.

Eelnõu kohaselt ei ole riigieksamite, neid asendavate rahvusvaheliselt tunnustatud eksamite, gümnaasiumi koolieksami ja õpilasuurimuse või praktilise töö sooritamine käesoleval õppeaastal gümnaasiumi lõpetamise tingimusteks.

Valitsuse algatatud loovisikute ja loomeliitude seaduse ning sotsiaalmaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (360 SE) kohaselt muudetakse loovisikute ja loomeliitude seadust, et seaduses ette nähtud reservi saaks täiendavalt paigutada lisaraha. Vabakutseliste loovisikute osa loomesektoris tervikuna on suurenenud ning ka töö tegemise viisid muutunud. Kindla tööandjata sihtrühm on kultuurivaldkonnas üks rohkem kannatanud tööturu osalisi.

Eelnõuga võimaldatakse maksta suuremale hulgale loovisikutele loometoetusi ning seoses  koroonakriisiga leevendatakse ajutiselt ka toetuse taotlemise tingimusi. Loometoetus on kuue kuu jooksul makstav töötasu alammäära (584 eurot) suurune toetus.

Kuni 2021. aasta lõpuni kaotatakse nõue loometoetust saanul kahe aasta jooksul uut toetust mitte taotleda. Samuti on tal õigus saada loometoetust ka juhul, kui loometoetuse maksmisele eelnenud kuul on saadud kuni ühe loometoetuse suuruses tulu, töövõimetoetust või töövõimetuspensioni. Sarnased muudatused tehti seadusesse ka aasta tagasi, 2020. aasta kevadel jõustunud seadusemuudatusega, kuid need kehtisid eriolukorra ajal ja kuus kuud pärast selle lõppu.

Püsiva iseloomuga muudatused puudutavad loomeliidu toetuse kujunemise aluseid. Muudatusega nähakse ette, et loometoetuse reservi võib erandjuhul suurendada riigieelarvest või valitsuse selleks eraldatud vahenditest, kui seaduse sätestatud alusel eraldatud summast loometoetuste maksmiseks abivajajatele ei piisa.

Püsiva iseloomuga on ka muudatus, millega määratakse nende vabakutseliste loovisikute, kes ei kuulu ühtegi loomeliitu, loometoetuste taotluste menetlejaks ja toetuste maksjaks Kultuuriministeerium. Kehtiva seaduse alusel on see ülesanne loomeliitudel. Lisaks täpsustakse sotsiaalmaksu arvestamise korda olukorras, kus loovisik kuulub korraga mitmesse loomeliitu.

Valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (355 SE) luuakse seaduslik alus COVID-19 põhjustava viiruse levikuga seonduvate meetmete kasutuselevõtuks, mille rahaline pool tagatakse riigi 2021. aasta lisaeelarvega.

Eelnõuga nähakse ette mitu COVID-19 seotud regulatsiooni, mis on vajalikud selleks, et isikutel oleks tagatud sujuv asjaajamine haldusorganitega või tagatud võimalus puududa töölt lähikontaktseks olemise tõttu ja saada haigushüvitist juba teisest haiguslehe päevast alates.

Tulenevalt COVID-19 pandeemia olukorrast on tõusetunud vajadus tagada tervise infosüsteemi poolt mugav lahendus, et tõendada teatud kinnitusi kas vaktsineerituse, negatiivse testi vms kohta (nn vastavustõend). Muudatus on muu hulgas seotud ka Euroopa Liidu rohelise digitõendi projektiga.

Paljud riigid on COVID-19 leviku piiramiseks võtnud kasutusele meetmed, mis seavad isikule teatud piiranguid riiki sisenemisel (nt eneseisolatsiooni kohustus) ning isikutel tuleb erinevate nõuete täitmiseks esitada mitmesuguseid dokumente, nagu arstitõendid, testitulemused või kinnitused. Rohelise digitõendi projekti skoobis on kolm kasutusjuhtu: immuniseerimise ja tervenemise tõendamine ning testi tulemuse kinnitamine. Sõltumata Euroopa Liidu rohelise digitõendi projektist, soovib Eesti võimaldada tervise infosüsteemi andmete pinnalt väljatöötatud tõendamise lahendust oma kodanikele. Tegevus käib isiku enda soovi alusel (genereerida see tõend ja võimaldada seda vaadata, või mitte). Infosüsteemis olevate andmete säilitustähtajad on toodud tervishoiuteenuste korraldamise seaduses ning meditsiinilisi andmeid säilitatakse üldjuhul tähtajatult ning teatud andmetele on sätestatud lühem tähtaeg. Kuna vastavustõendite tähtajatut säilitamist ei ole vaja, tuuakse eelnõus lühem tähtaeg.

Valitsuse algatatud riigi 2021. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu (357 SE).

Lisaeelarve maht on 641 miljonit eurot, mis on Eesti elanike, ettevõtete, ühiskonna ning tervishoiusüsteemi abistamiseks. Meetmete pakett sisaldab vahendeid töötasu toetuste maksmiseks majandusharudes, kus töömaht piirangute tõttu väheneb, haigushüvitiste hüvitiste jätkamist alates teisest haiguspäevast, lisameetmeid vaimse tervise hoidmiseks, erihoolekandele ja rehabilitatsioonile, lisavahendeid ravimitele, vaktsineerimisele, kriisijuhtimisele ning toetusmeetmeid turismisektorile, kultuurikorraldajatele ja loovisikutele. Lisaeelarvesse on lisatud ka pensioni II samba maksed peatanud isikutele ette nähtud kompensatsioon 117 miljoni euro ulatuses, millega 2021. aasta riigieelarves ei oldud arvestatud.

Eelnõule lisatud muudatustega on planeeritud vahendid hoolekande asutustele, kellel 2021. aastal on tekkinud seoses COVID-19 haigestumistega asutuses täiendavad tööjõukulusid, mida ei ole eelnevalt rahastatud Vabariigi Valitsuse reservi vahenditest. Täiendavate tööjõukulude hüvitist saavad taotleda hoolekandeasutused, kus teenuse osutamise asukohas on tuvastatud COVID-19 haigusjuhtumid ning hoolekande asutustes ei ole esimese vaktsineerimise laine kahe doosiga vaktsineerimine läbiviidud.

Samuti jäetakse reservi kalandussektorile kriisi leevendamiseks ette nähtud eelarvevahendid. Kalandussektorile COVID-19 levikuga seotud kriisi leevendamiseks ette nähtud eelarvevahendite reservi jätmine on seotud kavatsusega rakendada toetusmeedet sügisel. See annab veel juhul, kui suvel peaksid mingil määral kalatoodete turustamise võimalused uuesti avanema, võimaluse turustamise raskuste tõttu ettevõtetesse kogunenud toodangu osaliseks realiseerimiseks. Samuti on vaja toetusmeetme rakendamiseks esitada Euroopa Komisjonile riigiabi andmise loataotlus.

Teine lugemine – kaks eelnõu:

Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Moldova Vabariigi vahelise sotsiaalkindlustuslepingu muutmise protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu (318 SE) kohaselt kaasajastatakse protokolliga kahe riigi vahelist sotsiaalkindlustuslepingut arvestades eelkõige Eestis läbiviidud töövõimereformi, sest enam ei määrata töövõimetuspensioni. Samuti on protokollis arvestatud Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärusest tulenevaid nõudeid ja teise lepingupoole ettepanekul tehakse muudatusi tulenevalt Moldova pensionisüsteemist, näiteks on sealsed invaliidsuspensionid asendatud töövõimetuspensionidega.

Sotsiaalkindlustuslepingu eesmärk on tagada isikutele pensionikindlustus ühest riigist teise liikumisel või kui lepingupoolte riikides elavad inimesed on töötanud ja omandanud pensioniõigusi teineteise territooriumitel. Sotsiaalkindlustuslepingu järgi määrab ja maksab kumbki lepingupool pensioni vaid oma kindlustusperioodide eest ja sõltumata sellest, kumma riigi territooriumil inimene elab.

Seletuskirjas märgitakse, et Eesti ja Moldova vahelise sotsiaalkindlustuslepingu alusel maksti 2020. aastal Eesti vanaduspensioni üheksale Moldovas elavale pensionärile ja Moldova maksis samal ajal vanaduspensioni kümnele Eestis elavale pensionärile.

Valitsuse algatatud jäätmeseaduse ja pakendiseaduse muutmise seaduse eelnõu (190 SE) muudetakse jäätmete liigiti kogumise, laiendatud tootjavastutuse, jäätmetekke vältimise, kohaliku omavalitsuse üksuste ja riigi jäätmekavade ning jäätmete ringlussevõtu tõhustamisega seotud nõudeid ja meetmeid, et saavutada paremad tulemused jäätmete korduskasutamise ettevalmistamises ja ringlussevõtus. Samuti täpsustatakse vastutussätete sõnastusi ja karistusmäärasid. Eelnõuga võetakse üle ja täidetakse ELi vastavatest direktiividest tulenevad kohustused.

Esimene lugemine – üks eelnõu:

Valitsuse algatatud perehüvitiste seaduse ja töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõuga (300 SE) toetatakse lastega perede heaolu. Muudetakse tähtajaliselt vanemahüvitise suuruse arvestamise aluseid leevendamaks lastega peredele sotsiaal-majanduslikke mõjusid, kui vanemahüvitise suuruse vähenemine tuleneb COVID-19 haigust põhjustava SARS-CoV-2 koroonaviiruse tõttu töötuks jäämise põhjusest.

Eelnõu kohaselt jäetakse vanemahüvitise suuruse arvestamise perioodist välja aeg, kui inimene oli Töötukassas töötuna arvele võetud. Kehtiva regulatsiooni kohaselt jäetakse vastavast arvestusperioodist välja vaid töövõimetuslehel oldud aeg.

Eelnõuga nähakse ette, et vanemahüvitise suuruse arvestamise aluste muutmine on tähtajaline meede, mida rakendatakse ajavahemikus 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2023 sündinud laste eest määratud vanemahüvitise suuruse arvutamisel. Kuna vanemahüvitise suuruse arvutamise aluseks on arvestusperiood 21 kalendrikuud enne lapse sündi, millest on maha lahutatud raseduse aeg ehk üheksa kuud, siis jääb eelnimetatud perioodil sündinud laste puhul vanemahüvitise arvestusperioodi ajavahemik 1. märts 2020 kuni 28. veebruar 2023.

Eelnõu kohaselt ei vähenda COVID-19 haigust põhjustava SARS-CoV-2 koroonaviiruse levikust tingitud ja registreeritud töötus vanemahüvitise suurust. Mõjutatud sihtrühma moodustab ligikaudu 3 protsenti last saavatest peredest

Sündmused

Kell 11 –  Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) Eesti delegatsiooni asendusliige Vilja Toomast osaleb videosilla vahendusel ENPA võrdsete võimaluste ja diskrimineerimisvastase komitee istungil.

Kell 12 – väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kohtub videosilla vahendusel Usbekistani suursaadiku Kadambay Sultanoviga.

Riigikogu pressiteenistus
Liisa Johanna Lukk
tel 631 6456, 53 310 789
e-post liisajohanna.lukk@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Menetlusse võeti toodete turujärelevalvega seotud eelnõu

Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse valitsuse 12. aprillil algatatud toote nõuetele vastavuse seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (372 SE).

Muudatusega laiendatakse turujärelevalveasutuste järelevalvepädevusi seoses e-kaubanduses müüdavate toodetega. Asutused saavad juurdepääsu sideandmetele, et neil oleks võimalus tuvastada veebilehe omanikke ja vajadusel piirata veebiliidesele juurdepääsu, nõuda infosisu eemaldamist või hoiatuse kuvamist. Muudatuste eesmärk on tagada võimalikult operatiivselt ohtlike toodete müügilt kõrvaldamine.

Samuti tõhustatakse järelevalvet kolmandatest riikidest pärit toodete üle, selleks kehtestatakse ehitustoodete, isikukaitsevahendite, küttegaasi põletavate seadmete, mänguasjade Euroopa Liidu turul kättesaadavaks tegemisel uus nõue, mille kohaselt peab nende toodete puhul olema tootja poolt määratud Euroopa Liidus asutatud kontaktisik, kelle poole lisaküsimuste või probleemide korral pöörduda ning kes vastutab deklaratsioonide olemasolu, kontrolli ja vajadusel parandusmeetmete tegemise eest.

Piiriüleses koostöös võetakse Euroopa Liidu järelevalveasutuste vahel kasutusele digitaalne töökorraldus ja infovahetus. Täpsustatakse turujärelevalveasutuste pädevust liikluses kasutatavate kergliikurite ja avatud kategooria mehitamata õhusõidukite üle, muudatuste kohaselt ei tee nende seadete turujärelevalvet mitte transpordiamet vaid tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet. Samuti suurendatakse karistuste mõjutuse eesmärgil juriidiliste isikute vastutuse trahvisummat 3200 eurolt 32 000 euroni.  Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal, 631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

 

Riigikogus läbis teise lugemise tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise eelnõu

Valitsuse algatatud eelnõuga (355 SE) luuakse seaduslik alus COVID-19 põhjustatava viiruse levikuga seonduvate meetmete kasutuselevõtuks, mille rahaline pool tagatakse riigi 2021. aasta lisaeelarvega. Eelnõuga nähakse ette mitu COVID-19 seotud regulatsiooni, mis on vajalikud selleks, et isikutel oleks tagatud sujuv asjaajamine haldusorganitega või tagatud võimalus puududa töölt lähikontaktseks olemise tõttu ja saada haigushüvitist alates teisest haiguslehe päevast.

Tulenevalt COVID-19 pandeemia olukorrast on tõusetunud vajadus tagada tervise infosüsteemi poolt mugav lahendus, et tõendada teatud kinnitusi kas vaktsineerituse, negatiivse testi vms kohta (nn vastavustõend). Muudatus on muu hulgas seotud ka Euroopa Liidu rohelise digitõendi projektiga.

Paljud riigid on COVID-19 leviku piiramiseks võtnud kasutusele meetmed, mis seavad isikule teatud piiranguid riiki sisenemisel (nt eneseisolatsiooni kohustus) ning isikutel tuleb erinevate nõuete täitmiseks esitada mitmesuguseid dokumente, nagu arstitõendid, testitulemused või kinnitused. Rohelise digitõendi projekti skoobis on kolm kasutusjuhtu: immuniseerimise ja tervenemise tõendamine ning testi tulemuse kinnitamine. Sõltumata Euroopa Liidu rohelise digitõendi projektist, soovib Eesti võimaldada tervise infosüsteemi andmete pinnalt väljatöötatud tõendamise lahendust oma kodanikele. Tegevus käib isiku enda soovi alusel (genereerida see tõend ja võimaldada seda vaadata või mitte). Infosüsteemis olevate andmete säilitustähtajad on toodud tervishoiuteenuste korraldamise seaduses ning meditsiinilisi andmeid säilitatakse üldjuhul tähtajatult ning teatud andmetele on sätestatud lühem tähtaeg. Kuna vastavustõendite tähtajatut säilitamist ei ole vaja, tuuakse eelnõus lühem tähtaeg.

Eelnõu teine lugemine algas eilsel istungil, kuid jäi siis istungiaja lõppemise tõttu pooleli. Eilsel istungil võtsid läbirääkimistel sõna Priit Sibul (I), Tarmo Kruusimäe (I), Helmen Kütt (SDE), Siim Pohlak (EKRE), Kalle Grünthal (EKRE), Mart Helme (EKRE), Helle-Moonika Helme (EKRE), Lauri Läänemets (SDE), Mihhail Lotman (I), Siret Kotka (K), Jevgeni Ossinovski (SDE), Ruuben Kaalep (EKRE), Kert Kingo (EKRE), Paul Puustusmaa (EKRE), Martin Helme (EKRE), Eduard Odinets (SDE), Henn Põlluaas (EKRE), Urmas Reitelmann (EKRE), Raimond Kaljulaid (SDE), Peeter Ernits (EKRE), Heljo Pikhof (SDE), Riina Sikkut (SDE), Merry Aart (EKRE), Leo Kunnas (EKRE), Anti Poolamets (EKRE) ja Alar Laneman (EKRE). Läbirääkimised jätkusid tänasel istungil, kus võtsid sõna Riho Breivel (EKRE), Rene Kokk (EKRE), Andres Metsoja (I), Jaak Valge (EKRE), Helir-Valdor Seeder (I) ja Indrek Saar (SDE).

Helmen Kütt (SDE) ja Siim Pohlak (EKRE) tegid oma fraktsioonide nimel ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Ettepaneku poolt hääletas 40 ja vastu 56 Riigikogu liiget. Seega ei leidnud ettepanek toetust ja eelnõu teine lugemine lõpetati.

Teise lugemise läbis veel üks eelnõu

Teise lugemise läbis valitsuse algatatud riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (356 SE), milles tehtavad muudatused seonduvad riigi 2021. aasta lisaeelarve seaduse rakendamisega. Eelnõuga laiendatakse ministeeriumi valitsemisala vahendite arvelt riigisisese toetusprogrammi elluviimisega seotud halduslepingu sõlmimise võimalust riigi osalusel asutatud sihtasutusele. Peale selle täiendatakse seadust uue paragrahviga COVID-19 põhjustava viiruse levikuga seotud kriisi leevendamiseks ette nähtud toetusprogrammide üldtingimuste kehtestamiseks.

Helle-Moonika Helme tegi Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Ettepaneku poolt hääletas 16 ja vastu 62 Riigikogu liiget. Seega ei leidnud ettepanek toetust ja eelnõu teine lugemine lõpetati.

Arupärimine diskrimineerimisest

Riigikogu liikmed Heljo Pikhof, Eduard Odinets, Lauri Läänemets, Jaak Juske ja Helmen Kütt esitasid kultuuriministrile arupärimise perede diskrimineerimise kohta ajendatuna juhtumist Tartu Kunstimuuseumis (nr 50). Muuseum keeldus müümast perepiletit koos kahe lapsega muuseumi külastada soovinud emale, kuna leidis, et perepileti müümiseks peab koos lastega olema kaks täiskasvanut. Arupärijad soovisid teada, mida on Kultuuriministeerium ette võtnud, et vältida taolisi seaduserikkumisi teistes riigimuuseumides.

Kultuuriminister Anneli Ott ütles oma vastuses, et Tartu Kunstimuuseumis toimunud vahejuhtum on kahetsusväärne, kuid see on üksikjuhtum ja varem selliseid kaebuseid ministeeriumile esitatud pole. Ott sõnas, et ministeerium palus muuseumidel üle vaadata, kuidas nad on sooduspileteid reguleerinud, kuna seadus näeb ette, et sooduspilet on kuni kahele täiskasvanule ja lastele. Ta märkis, et täiskasvanu ei pea seejuures olema pereliige, vaid tähtis on, et laste turvalisus oleks tagatud. Oti sõnul võivad perepiletiga muuseumi külastada ka näiteks kaks sõbrannat oma alaealiste lastega. Ta kinnitas, et seaduse tõlgendamist on muuseumile selgitatud ja märkis, et see nõue kehtib peale riigimuuseumide ka halduslepingu alusel riigile kuuluvatele muuseumidele. „Peame väga oluliseks, et seda võrdse kohtlemise printsiipi kõik meie muuseumid järgiksid,“ lausus Ott.

Läbirääkimistel võtsid sõna Eduard Odinets (SDE), Kalle Grünthal (EKRE), Peeter Ernits (EKRE), Tarmo Kruusimäe (I), Mart Helme (EKRE) ja Aadu Must (K).

Istungi stenogramm

Videosalvestist istungist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
tel 631 6592, 510 6179
e-post merilin.kruuse@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee