Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Nestor: kohtute sõltumatusele ei ole alternatiivi

Nestor rääkis, et mitmes noore demokraatiaga riigis on keeruline ja raske sõltumatut kohtuvõimu luua. Ta meenutas, et kui kakskümmend aastat tagasi loodi Eestis aluseid kohtuvõimu asjus, oli ka siin vaidlusi, aga mitte kunagi selle üle, kas kohtuvõim peaks olema sõltumatu või mitte.

„Näen aga seda, et nii mõneski demokraatlikus riigis on kohtuvõimu sõltumatus pandud rahva poolt valitud saadikute tahtel küsimärgi alla,“ ütles Nestor. „Kahjuks pean tunnistama, et esimest korda 25 aasta jooksul on ka meie parlamendis õnneks küll väike rühm saadikuid, kes sisuliselt sõltumatut kohtuvõimu ründavad. Neid on vähe, aga nad on olemas.“

Nestor väljendas veenumust, et Eestis ei saavuta nad kunagi sellist mõjujõudu, et neil õnnestuks oma rumalaid ideid ellu viia. Samas on mõnes teises riigis nende esindatus juba nii suur, et kohtute sõltumatust tuleb kaitsta.

„Need liikumised toetuvad valijatele, kes ei tunne ennast selles uues avatud, integreeritud ja globaliseerunud maailmas turvaliselt. Nad ei tea mida teha ja populistid on võimu nimel valmis neile kohe lahendusi pakkuma. Need lahendused on lihtsad, arusaadavad ja alati valed,“ ütles Nestor.

Euroopa kõrgemate kohtute esimehed kogunevad Eestis esmakordselt. Riigikohtu esimehe Priit Pikamäe juhitava kohtumise keskseks teemaks on võimude lahususe tagamine. 

Fotod kohtumisest.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
631 6356, 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee 
Päringud: press@riigikogu.ee

Mihkelson: põhja-lõuna kaubatee on Eesti võimalus

Mihkelson ütles Euroopa Liidu eesistujariigi esindajana, et positiivselt innustunud Euroopa riigina on Eesti huvides võimalikult innovaatiline, aga samas ühenduse eritasandilist potentsiaali kasutav tasakaalustatud areng.

“Eesti on tänaseks poliitiliselt üks enim integreerunud lääneriike. Samas on ilmne, et meie rahvusvahelise konkurentsivõime kasv on võimalik siis, kui meie füüsilised ja digitaalsed ühendused loovad uusi võimalusi rahvusvahelises kaubanduses osalemiseks,” ütles Mihkelson.

Mihkelsoni hinnangul on üheks põnevaks tulevikuvõimaluseks Eestile põhja-lõuna kaubatee. Kliimamuutused on juba praegu loonud võimaluse, et Põhja-Jäämeri muutub laevatatavaks, mis omakorda paneb aluse täiesti uuele globaalsele kaubateele Euroopa ja Aasia vahel.

“Seepärast ei kõla üldsegi utoopiliselt, et ühel hetkel võiks Norra Arktilisest sadamalinnast Kirkenesist alguse saada kaubatee lõunasse,” ütles Mihkelson. Ta lisas, et Soome juba hindab raudtee tasuvust Rovaniemi ja Kirkenesi vahel ning samas on ühe enam jutuks idee Helsingi ja Tallinna vahelisest tunnelist. „Kui siia lisada juba ehitusjärku jõudev Rail Baltic, siis on loodud head eeldused täiesti uue ja Eestile võimalusi pakkuva transpordikoridori tekkeks,“ ütles ta.

Euroopa perifeersete ja mereliste regioonide aastakonverents (CPMR General Assembly) toimub tänavu Helsingis 18.- 20. oktoobrini. Konverentsi ettekanded käsitlevad kliimamuutustega kohanemist, lennunduse järgmisi samme, ühtekuuluvuspoliitikat, integreeritud merenduspoliitika, energiaühendust ja puhta energia paketti, Euroopa tulevikku ja Euroopa Liidu eelarve prioriteete.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
631 6356, 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee 
Päringud: press@riigikogu.ee

Hanso: ajateenistuse läbimine peab ühiskonnas muutuma erandist reegliks

Komisjoni esimehe Hannes Hanso sõnul peaks ajateenistusse minema minimaalselt pooled aastakäigu kutsealustest, kuid praegu asub aega teenima vaid kolmandik. „Teenistusse peavad sisenema parimad poisid ja tüdrukud,“ ütles Hanso. „Ajateenistuse läbimine peab muutuma ühiskonnas erandist reegliks, praegu see veel nii ei ole.“

„Konkreetsed plaanid ja eesmärgid on võetud, nüüd tuleb nende poole samm-sammult liikuda,“ ütles Hanso, kelle sõnul on selleks mitu võimalust. Ta tõi näiteks, et esmalt tuleb tõhustada kutsete kättetoimetamise efektiivsust, kasutades muu hulgas elektroonilisi kanaleid. Teiseks vaadatakse üle ajateenijatele kehtestatud tervisenõuded ja muudetakse need oluliselt paindlikumaks. „Ütleme nii, et konnasilmade ja õietolmu allergiaga tulevikus kaitseväest ei vabastata,“ lausus Hanso.

Komisjoni esimehe sõnul vajab kindlasti ülevaatamist arstlike komisjonide töö, kus statistika näitab tõsiseid anomaaliaid. Ta tõi näiteks, et kui Kuressaares vastab esmasel läbivaatusel tervisenõuetele vaid iga neljas kutsealune, siis Haapsalus peaaegu iga teine. „On ju selge, et saarlased pole poole haigemad kui läänemaalased, seepärast peame arste riigikaitse teemadel senisest oluliselt paremini informeerima,“ ütles Hanso.

Hanso sõnul peaks ajateenistuse läbimine andma eelise ka kõrgkoolidesse sisenemisel ja olema trumbiks tööturul. Nii tuleks tööandjal igal tööintervjuul küsida, kas kandidaat on ajateenistuse läbinud või mitte.

Kaitseväel on ka ambitsioonikas plaan suurendada neidude huvi ajateenistuse vastu. Järgmisel aastal on eesmärk naisajateenijate arvu kolmekordistada. Hanso sõnul peab naiste ajateenistus muutuma loomulikuks osaks riigikaitsest ja seda teed on juba läinud kõik Põhjala riigid.  

Komisjoni liikme Madis Millingu sõnul teevad kõige paremat reklaami ajateenistusele ajateenijad ise. „Võime teha palju kalleid kampaaniaid, aga parimat reklaami teevad tulevastele ajateenijatele – oma vendadele ja õdedele – rahulolevad ajateenijad ise,“ ütles Milling. Ta rõhutas ka riigikaitseõpetuse olulisust üldhariduskoolides.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
631 6356, 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee 
Päringud: press@riigikogu.ee

Riigikogus läbis esimese lugemise põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise eelnõu

Valitsuse algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (519 SE) suurendab tugispetsialistide toetust, et tõsta lastele vajalike tugiteenuste kättesaadavust. Lisaks nähakse ette regulatsioon riiklike haridusstipendiumite ja –preemiate maksmiseks haridusasutustes töötavatele inimestele.

Eelnõu järgi on põhihariduse korraldamine haridusliku erivajadustega õpilaste ehk tuge vajavate õpilaste osas, kohaliku omavalitsuse üksuse ülesanne. Kuigi ka senini on lähtutud kaasava hariduse põhimõttest, mille kohaselt peaksid tuge vajavad õpilased üldjuhul õppima elukohajärgses koolis ja ühtse põhikooli riikliku õppekava järgi. Kehtiva õiguse järgi on riigil kohustus asutada ja pidada koole raskema haridusliku erivajadustega õpilastele. Riik jätkab erivajadusega lastele suunatud koolide pidamist, leppides kohaliku omavalitsuse üksustega kokku nende pidamise võimalikus üleandmises.

Eelnõu kohaselt toimub õpilasele tõhustatud toe või eritoe vajaduse hindamine koolivälise nõustamismeeskonna ja kooli koostöös. Koolil on õigus õppetöö läbiviimist vastavalt kohandada. Selleks nähakse nii munitsipaalkoolide kui ka eraüldhariduskoolide pidajatele lisaks haridustoetusele ette vahendid kooli tegevuskuludeks nagu näiteks kohandatud õppevahendid ja keskkond. Lisaks suurendatakse kohalike omavalitsuste võimekust, milleks eraldatakse toetust ka üldist tuge pakkuvate tugispetsialistide teenuse kättesaadavuseks.

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps tutvustas oma ettekandes antud eelnõu ja selle eesmärke.

Kultuurikomisjoni esimees Aadu Must rääkis komisjoni istungil kõlanud erinevatest ettepanekutest ja seisukohtadest.

Läbirääkimistel võtsid sõna ja esitasid oma seisukohad Heljo Pikhof Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist, Liina Kersna Reformierakonna fraktsioonist, Tiina Kangro Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioonist ning Krista Aru Vabaerakonna fraktsioonist.

Fraktsioonide esindajate seisukohtade läbivaks jooneks oli teemaga mitte kiirustada, antud teemat veel arutada ja leida kitsaskohtadele lahendused.

Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati 2. november kell 17.15.

Riigikogus läbis teise lugemise üks eelnõu:

Sotsiaalkomisjoni algatatud ravimiseaduse § 76 täiendamise seaduse eelnõu (481 SE) näeb ette meetmed, et kindlustada ravimite järjepidev kättesaadavus Eesti patsientidele. Eelnõu mõjutab ja motiveerib tegelikkuses ravimi müügiloa hoidjaid oma müügiloaga ravimeid Eestis turustama.

Riigikogus läbis esimese lugemise veel üks eelnõu:

Valitsuse algatatud erakooliseaduse muutmise seaduse eelnõu (520 SE) loob aluse riigi osalemiseks eraüldhariduskoolide tegevuskulude katmiseks. Eelnõuga tagatakse erakoolidele tegevustoetus kohaliku omavalitsuse üksuste keskmisel tasemel ja luuakse jätkusuutlik erakoolide rahastamise kava 2020+. Eelnõu ei puuduta eraüldhariduskooli pidajatele riigieelarvest eraldatava haridustoetuse andmise printsiipe õpetajate, direktorite ja õppealajuhatajate tööjõukulude, samuti muude kooli õppekava täitmiseks ja kooli pidamiseks vajalike kulude osas. Samuti on jätkuvalt kohaliku omavalitsuse üksusel õigus eraüldhariduskoolide pidajaid tegevuskulude katmisel toetada.

Eelnõu järgi on toetust tegevuskulude katmiseks riigieelarvest võimalik eraüldhariduskoolil taotleda, kui on täidetud järgmised nõuded: koolile antud tähtajatu tegevusluba; koolis ei ole õppemaksu või õppemaks on õpilase kohta keskmiselt kuus kuni teatud protsendini töötasu alammäärast; kooli tegevusest saadud kasum investeeritakse õppe- ja kasvatustegevusse; kooli eelarve ja hariduskulud on avalikud ning koolil puudub maksuvõlg riigi ees. Nimetatud nõuete täitmisel saab eelnõu järgi toetust taotleda alates 2018. a 1. septembrist. Toetuse arvutamise aluseks on õpilaste arv 10. novembri seisuga ja selle kohaliku omavalitsuse üksuse, mille haldusterritooriumil eraüldhariduskool tegutseb, üldhariduskooli õppekoha keskmine tegevuskulu. Toetust ei eraldata nõuete mittetäitmisel, samuti on valdkonna eest vastutaval ministril õigus toetus tagasi nõuda, kui toetust on eraldatud ebaõigete andmete alusel.

Kehtiva erakooliseaduse kohaselt eraldatakse eraüldhariduskoolidele tegevuskulude toetust 2019. aasta 31. detsembrini. Toetuse suurus on 75 protsenti selle kohaliku omavalitsuse üksuse, mille haldusterritooriumil eraüldhariduskool tegutseb, üldhariduskooli keskmisest tegevuskulust 2016. aastal. Eelnõu kohaselt jääb senine regulatsioon kehtima, samuti nähakse ette üleminekusätted õppemaksu lae kohaldamiseks.

Läbirääkimistel võtsid sõna Martin Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist, Jürgen Ligi Reformierakonna fraktsioonist, Toomas Jürgenstein Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist, Priit Sibul Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioonist ning Krista Aru Vabaerakonna fraktsioonist.

Riigikogu täiskogu istungi tööaja lõppemise tõttu liigub järgmise istungi päevakorda õiguskomisjoni algatatud välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (472 SE) esimene lugemine.

Istungi stenogramm http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/201710191000.

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu (NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
marie.kukk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Riigikogus moodustati naisteühendus

Liisa Oviiri sõnul on vajadus ühenduse järele ilmne, kuivõrd Eesti ühiskonna mitmed valukohad puudutavad otseselt naisi või on seotud soolise ebavõrdsusega.

„Eestis valitseb juba aastaid Euroopa Liidu üks sügavamaid soolisi palgalõhesid ning paljud naised ja mehed kannatavad perevägivalla või seksuaalse ahistamise käes. Peale selle on meie naised, kes on meestest keskmiselt haritumad, sageli nii riigijuhtimises kui ka ettevõtete juhtkondades alaesindatud,“ lausus Oviir. Ta lisas, et nendele teemadele kavatseb ühendus keskenduda.

Probleemidele lahenduste otsimise ja seadusandlike algatuste kõrval kavatseb ühendus erinevaid teemasid ka avalikkuses tõstatada. Samuti plaanib ühendus jälgida, et kõigis uutes seadustes oleks head õigusloome tava järgides arvestatud ka soolise aspektiga. „Naiste eest seismine tähendab ka meeste eest seismist. Mida rohkem on ühiskond sooliselt tasakaalus, seda paremini ühiskonnal läheb,“ sõnas Oviir.

Ühendusse kuuluvad veel Monika Haukanõmm, Olga Ivanova, Tiina Kangro, Tarmo Kruusimäe, Helmen Kütt, Oudekki Loone, Marianne Mikko ja Barbi Pilvre.

Toetusrühmade ja ühenduste kaudu saavad Riigikogu liikmed ja fraktsioonid tõmmata tähelepanu konkreetsele teemale ning toetada ja kaitsta kitsama eluvaldkonna huve.

XIII Riigikogu on moodustanud kokku 59 parlamendirühma ja 73 ühendust.

Parlamendirühmade nimekiri

Ühenduste nimekiri

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
tel 631 6353, 516 9152
merilin.kruuse@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Menetlusse võeti eelnõu alkoholimäärade tõusu tühistamiseks

Eelnõu näeb ette tühistada 2016. aasta lõpus kehtestatud järsud alkoholi aktsiisimäärade tõusud ja taastada need aktsiisid 2015. aastal otsustatud tasemel. Seletuskirjas märgitakse, et sellega väheneb maksu mittelaekumise risk riigieelarvele, paraneb Eesti tootjate ja kaupmeeste turupositsioon ning maksumäärades saabub kiirem õigusselgus. Eelnõu muudatustega nähakse positiivset mõju eelkõige Lõuna- ja Põhja-Eesti kaubandusele ja turismile, Eesti tootjatele ning Eesti riigieelarvele. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

 

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Herkel: kohalike omavalitsuste teadlikkus korruptsioonivastase seaduse nõuete täitmisest on nõrk

Vabaerakonna fraktsioon esitas tänasel Riigikogu istungil peaminister Jüri Ratasele arupärimise kohalikes omavalitsustes toimuva korruptsiooni kohta ning soovib teada, millised sammud on valitsusel kavas, et tagada korruptsioonivastase seaduse nõuete parem täitmine, kohalike omavalitsuste ning riigiasutuste töö läbipaistvus ja nende sisekontrolli tõhusus.

 „Faktid kinnitavad, et korruptsioon on Eesti omavalitsustes, ka meie kõige suuremates linnades, vägagi levinud. Ka tänavu juunis valminud Riigikontrolli audit „Korruptsioonivastase seaduse rakendamine kohalikes omavalitsustes“ jõuab järeldusele, et probleemiks on nii kohalike omavalitsuste vähene teadlikkus korruptsioonivastase seaduse nõuetest kui ka omavalitsuste sisekontrollisüsteemi nõrkus,“ ütles Vabaerakonna saadik Andres Herkel.

„Peaminister on küll korduvalt kinnitanud, et tema juhtimisel ei ole korruptsioonile Keskerakonnas kohta, aga tegelikkuses on Augeiase tallid ikka veel puhastamata. Selle näiteks on korruptsioonis süüdi mõistetud Narva poliitikute Fjodor Ovsjannikovi ja Aleksandr Moissejevi äsjane kandideerimine Narva Volikokku Keskerakonna nimekirjas,“ lisas Herkel.

Ka on Keskerakonna juhitud Tallinnas võetud taas linna palgale omastamises süüdi mõistetud endine Kesklinna vanem Alar Nääme ning altkäemaksu võtmises süüdistatav Tallinna Sadama endine tippjuht Allan Kiil.

Vabaerakonna saadikud soovivad peaminister Jüri Rataselt teada, kuidas ta hindab korruptsiooniennetuse seisukohalt kohaliku tasandi poliitiliste tippjuhtide korruptsioonialast teadlikkust ning milline on poliitiliselt määratud omavalitsusjuhtide taustakontroll korruptsiooniriskide minimeerimiseks. Samuti soovib fraktsioon teada, kas selline kontroll üldse toimib, kes seda teeb ja kuidas. Samuti, millises arengujärgus on kohalike omavalitsuste ja nende allasutuste tehingute täieliku läbipaistvuse tagamine Riigiraha veebilehel. Saadikud soovivad veel teada, kas tahtlikult toimepandud kuriteo eest karistatud isiku Alar Nääme töölevõtmine Sõle spordikeskusesse on õiguspärane. Samuti huvitab Vabaerakonna fraktsiooni, kuidas erakonnad kasutavad neile eraldatud riigieelarvelist toetust (kokku 5,4 miljonit eurot) ning kas selle raha kasutamisele tuleb anda selgem sihtotstarve, et oleks tagatud ka koolituste, sealhulgas korruptsioonivastase koolituse läbiviimine erakondades.

„Valdav osa sellest rahast kulub praegu valimisreklaamiks, vahel ka endiste erakonnajuhtide tekitatud võlgade ja muude võlgade kinni maksmiseks,“ lõpetas Herkel.

Vastavalt korruptsioonivastase seadusele peab riigi- või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus tagama avalikku ülesannet täitva ametiisiku korruptsiooni ennetamise alase teadlikkuse ning kohustustest kinnipidamise kontrolli.

 

Lisainfo:
Andres Herkel
Riigikogu Vabaerakonna saadik
505 6540
andres.herkel@riigikogu.ee

 
Maria Murakas
Vabaerakonna kommunikatsiooninõunik
5219572, 631 6544
Maria.Murakas@riigikogu.ee

 

Riigikogu menetleb 2018. aasta riigieelarvet

2018. aasta riigieelarve üleandmine Riigikogule

„Anname oma panuse inimeste elukeskkonna parandamiseks, ühiskondliku võrdsuse suurendamiseks, majanduse pikaajalise ja jätkusuutliku kasvu tagamiseks ning julgeoleku kindlustamiseks,“ ütles peaminister riigieelarve seaduse eelnõu tutvustades.

„Valitsuse eelarvepoliitika on tugev ja vastutustundlik. Valitsussektori võlakoormus langeb ja maksukoormus ei suurene. Valitsussektori eelarvepositsioon on praeguse prognoosi järgi tasakaalulähedane. Riigi tulud ja kulud ületavad järgmisel aastal esmakordselt 10 miljardi euro piiri. Riigieelarve suunab kokku 3,1 miljardit eurot sotsiaalvaldkonda, 1,4 miljardit tervishoidu ning ühe miljardi haridusse. Kaitsevaldkonda panustame 26 miljonit eurot rohkem kui eelmisel aastal ehk 528 miljonit eurot ja see on suurim kaitse-eelarve maht Eesti ajaloos,“ rääkis Ratas.

Läbirääkimistel võtsid sõna Andres Ammas Vabaerakonna fraktsioonist, Jürgen Ligi Reformierakonna fraktsioonist, Kalvi Kõva Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist, Helir-Valdor Seeder Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioonist ning Mihhail Stalnuhhin Keskerakonna fraktsioonist.

„Põhiküsimuseks on ja jääb küsimus eelarve tasakaalust,“ ütles Andres Ammas. Tema sõnul on laristamine tulevaste põlvede arvelt väga suur viga.

Jürgen Ligi hinnangul on selle valitsuse poliitikas rahakasutamine pidevalt ebatäpne, ülemäärane ja Eestile üle jõu käiv.

Kalvi Kõva ütles, et tuleva aasta eelarve on tulevikku suunatud eelarve, mis viib ellu perepoliitikat, suurendab lastega perede heaolu ja viib kindlasti tõusule ka sündivuse.

Helir-Valdor Seederi sõnul on eelarve koostamise käigus liigutud õiges suunas ja koalitsiooni ühe osapoolena ollakse optimistid, et tulevikus saavutatakse kasvava majanduse olukorras tasakaalus eelarve.

Mihhail Stalnuhhini hinnangul on tegemist unistuste eelarvega ning loodab, et see eelarve hakkab tõesti tööle ning on kasuks kogu Eesti rahvale.

2018. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (521 SE)

Tuleva aasta riigieelarve seaduse eelnõu järgi on eelarve kulude ja investeeringute maht 10,58 miljardit eurot ja tulude maht 10,33 miljardit eurot. Kulud kasvavad 2017. aastaga võrreldes 922 miljoni euro võrra ehk 9,5 protsenti, tulud kasvavad 986 miljoni euro võrra ehk 10,6 protsenti.

Eelarvest rahastatavad tegevused toetavad valitsuse riigi eelarvestrateegias määratud nelja prioriteeti: edendada Eesti majanduskasvu, suurendada Eesti rahvaarvu, tugevdada julgeolekut ning suurendada ühiskondlikku heaolu ja sidusust.

Maksuvaba tulu reformiga tõuseb madala ja keskmise palgaga töötajate maksuvaba tulu määr 500 eurole. Kuni 1200 eurot teenivatele inimestele jääb kuni 64 eurot kuus rohkem raha kätte. Madalama palgaga töötajate netopalk tõuseb kuni 15 protsenti. Maksuvaba tulu reformiga seoses väheneb riigi tulu kokku arvestuslikult 182 miljonit eurot.

Majanduse kestliku kasvuvõime toetuseks on taristuinvesteeringud. Valitsus kavatseb investeerida 56,7 miljonit eurot oluliste taristuobjektide väljaehitamiseks ning elukeskkonna arendamiseks. Jätkub riigi, omavalitsuste ja erasektori koostöös lairiba jaotusvõrgu väljaehitamine ja algab Haapsalu raudtee esimese etapi ehitus.

Teehoiu investeeringuid on kavas 227 miljoni euro eest, sealhulgas Kose-Mäo maanteelõigu 4-realiseks ehitamine, Tallinna ringtee välja ehitamine 2+2-realiseks Jüri-Väo lõigus, Reidi tee ehitus, Haabersti ristmiku renoveerimine ning Väo liiklussõlme ehitamine Tallinn-Narva maanteel liiklusohutuse tõstmiseks.

Kaitsekulutused on 2018. aastal prognoositavalt 2,11 protsenti SKPst. Iseseisva kaitsevõime tugevdamiseks panustatud 2 protsendile SKPst lisanduvad NATO liitlasüksuste vastuvõtuks vajalikud investeeringud ning riigikaitseinvesteeringute programmi kulud.

Tervishoiu rahastamise reformiga suunatakse järgmise viie aasta jooksul tervishoiuteenuste kättesaadavuse parandamiseks kokku üle 300 miljoni euro lisaraha, millest 34 miljonit eurot 2018. aastal. Lisaraha annab võimaluse lühendada ravijärjekordi ja parandada tervishoiuteenuste kättesaadavust.

Riik hakkab tasuma mittetöötavate vanaduspensionäride eest sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa, mis jõuab järk-järgult 2022. aastaks 13 protsendini keskmisest vanaduspensionist. Haigekassa hakkab vastutama osa seni riigieelarvest rahastatud tervishoiuteenuste eest.

Riigieelarvest palka saavate töötajate palgafond suureneb 2,5 protsenti. Lisanduva palgafondi täpsema jaotuse asutuste ja ametikohtade vahel teeb iga ministeeriumi valitsemisala ise. Palgafond kasvab rohkem – 4,5 protsenti – siseturvalisuse valdkonna töötajatel, sealhulgas politseinikel, päästjatel, vanglateenistujatel ja tolliametnikel, ja samuti sotsiaalhoolekande töötajatel.

Jätkub ka õpetajate palgatõus, selleks on haridus- ja teadusministeeriumi eelarves 36 miljonit eurot rohkem kui 2017. aastal. Kultuuritöötajate ja noortetreenerite palgatõusuks on eelarves 10 miljonit eurot. Prokuröride palkade tõstmiseks lisandub 0,6 miljonit eurot aastas, et tagada palkade konkurentsivõime. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Rahanduskomisjon alustas tuleva aasta riigieelarve menetlemist

Riigikogu rahanduskomisjoni 28. septembri istungil alustati eelnõu (521 SE) menetlemist. Kõigepealt kuulati ära rahandusminister Toomas Tõniste selgitused.

Rahanduskomisjoni esimehe Mihhail Stalnuhhini sõnul on kavas eelnõu menetluse käigus laiapõhjaline arutelu koos ministeeriumide esindajatega,  samuti on kavas põhjalikult analüüsida kõiki ekspertide esitatud seisukohti.  Tuleva aasta eelarve arvestab 3.3 protsendilise majanduskasvuga ja kavandab selle 0,25 protsendilise miinusega. Tänasel komisjoni istungil olid kesksed kõneained majanduse stimuleerimine ja eelarve defitsiit.

 „Rahanduskomisjon on kavandanud kohtumised Eesti Panga ja Eelarvenõukogu esindajatega oktoobris, et kuulata ära nende seisukohad tuleva aasta eelarve kohta. Nimetatud asutused on teatavasti juhtinud tähelepanu vajadusele  tasakaalus eelarve järele,“ ütles Stalnuhhin.

Rahanduskomisjon otsustas saata tuleva aasta riigieelarve eelnõu (521 SE) Riigikogu täiskogu istungile esimeseks lugemiseks 18. oktoobril ettepanekuga esimene lugemine lõpetada.

Riigikogu 18. oktoobri istungil läbis tuleva aasta riigieelarve eelnõu esimese lugemise

Valitsuse algatatud 2018. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (521 SE) kohaselt arvestab tuleva aasta eelarve 3,3 protsendilise majanduskasvuga ja kavandab selle 0,25 protsendilise miinusega.

Rahandusminister Toomas Tõniste ütles, et valitsus on riigieelarve koostamisel aluseks võtnud Rahandusministeeriumi viimase prognoosi, mille kohaselt on SKP reaalkasv 2018. aastal 3,3 protsenti. Palgakasvuks prognoosib ministeerium 5,2 protsenti, hinnatõusuks 2,7 protsenti, tööhõive kasvuks 0,4 protsenti. „Järgmisel aastal on meie sisemajanduse kogutoodangu mahuks ligi 24,5 miljardit eurot,“ ütles minister. Rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt toetavad sellist kasvu nii tugev ekspordipartnerite kasv kui ka investeeringute suurenemine. Prognoosi eelduseks on võetud, et välisnõudlus tugevneb järgmisel aastal 3,8 protsenti. Selle taustal prognoositakse ekspordi kasvuks 4 protsenti, mis tähendab, et meie eksportivad ettevõtted suudavad veidi oma turuosa kasvatada. Tõniste hinnangul toetab suuremal määral siinsete eksportivate ettevõtete kasvuvõimalusi Soome, Rootsi ja Läti impordinõudlus. Ka Venemaa majandus on kasvurajal tagasi, panustades pärast kolme aastast langust välisnõudlusesse taas positiivselt. Seega kokkuvõttes saame me 2018. aastal rääkida meile sobiva taseme lähedase majanduskasvu taastumisest, ütles Tõniste.

Minister selgitas, et valitsussektori eelarve on struktuursest tasakaalust SKP arvestuses vaid 0,25 protsendi kaugusel. „Meie maksukoormus püsib eelmise aasta tasemel ehk on ka tuleval aastal 34,4 protsenti SKP-st ja laenukoormus langeb 0,4 protsendi võrra SKP-st, jäädes 8,6 protsendi tasemele.

Eelnõu järgi on eelarve kulude ja investeeringute maht 10,58 miljardit eurot ja tulude maht 10,33 miljardit eurot. Kulud kasvavad 2017. aastaga võrreldes 922 miljoni euro võrra ehk 9,5 protsenti, tulud kasvavad 986 miljoni euro võrra ehk 10,6 protsenti.

Eelarvest rahastatavad tegevuste kaudu nähakse ette toetada valitsuse riigi eelarvestrateegias määratud nelja prioriteeti: edendada Eesti majanduskasvu, suurendada Eesti rahvaarvu, tugevdada julgeolekut ning suurendada ühiskondlikku heaolu ja sidusust.

Rahanduskomisjoni esimees Mihhail Stalnuhhin andis juhtivkomisjoni esindajana ülevaate eelarve menetlemisest komisjoni istungitel. Tema sõnul oli keskne kõneaine seotud Eelarvenõukogu ja Eesti Panga seisukohtadega eelarves kavandatava defitsiidiga. Samuti arutati eelarvet valdkondade kaupa ministeeriumide esindajatega. Kaasamisprotsess eelarve menetlemisel jätkub.

Läbirääkimistel võtsid sõna fraktsioonide esindajad. Jürgen Ligi (RE) suhtus kriitiliselt tuleva aasta riigieelarvesse ja pidas selle koostamist vastutustundetuks. Ta taunis riigieelarve struktuurset defitsiiti viimist. Martin Helme (EKRE) hinnangul on Eesti maksupoliitika vastustundetu, mis mõjub negatiivselt riigi maksulaekumistele. Tema arvates tuleks makse hoopis langetada. Kersti Sarapuu (KE) sõnul on tuleva aasta riigieelarve suunatud inimeste heaolule. Ta rõhutas, et maksukoormus ei suurene. Kohalikele omavalitsustele eraldatakse tulumaksust laekuvatest vahenditest protsentuaalselt suurem osakaal. Kalvi Kõva (SDE) pidas tähtsaks maksureformi vähem palka saavate inimeste seisukohalt. Tema arvates ei anna 0,25 protsendiline struktuurne puudujääk põhjust dramaatiliseks suhtumiseks, sest trend on suunatud lähemate aastate jooksul eelarve tasakaalu viimisele. Andres Ammas (EVA) märkis, et tuleva aasta eelarve põhiküsimuseks on eelarve tasakaal. Ta taunis majanduskasvuga seotud soodsal ajal reservide kasutamist, mida tuleks varuks hoida hoopis halvemateks aegadeks. Sven Sester (IRL) viitas muutustele riigieelarve eraldistes, mis on suunatud inimestele heaolu tõstmisele ja tõi välja rea kavandatud palgatõuse. Samuti tähtsustas riigikaitsele suunatud eraldiste suurendamist. Tema sõnul parandatakse tervishoiu rahastamist ja suurenevad investeeringud. Tuleva aasta eelarve on vastutustundlik, ütles Sester.

Eesti Reformierakonna fraktsioon tegi ettepaneku tuleva aasta riigieelarve eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Hääletus: 36 poolt, 52 vastu. Ettepanek ei leidnud toetust. Esimene lugemine lõpetati. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 1. novembril kell 17.15.

Gunnar Paal
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee

Riigikogus läbis esimese lugemise tuleva aasta riigieelarve eelnõu

Rahandusminister Toomas Tõniste ütles, et valitsus on riigieelarve koostamisel aluseks võtnud Rahandusministeeriumi viimase prognoosi, mille kohaselt on SKP reaalkasv 2018. aastal 3,3 protsenti. Palgakasvuks prognoosib ministeerium 5,2 protsenti, hinnatõusuks 2,7 protsenti, tööhõive kasvuks 0,4 protsenti. „Järgmisel aastal on meie sisemajanduse kogutoodangu mahuks ligi 24,5 miljardit eurot,“ ütles minister. Rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt toetavad sellist kasvu nii tugev ekspordipartnerite kasv kui ka investeeringute suurenemine. Prognoosi eelduseks on võetud, et välisnõudlus tugevneb järgmisel aastal 3,8 protsenti. Selle taustal prognoositakse ekspordi kasvuks 4 protsenti, mis tähendab, et meie eksportivad ettevõtted suudavad veidi oma turuosa kasvatada. Tõniste hinnangul toetab suuremal määral siinsete eksportivate ettevõtete kasvuvõimalusi Soome, Rootsi ja Läti impordinõudlus. Ka Venemaa majandus on kasvurajal tagasi, panustades pärast kolme aastast langust välisnõudlusesse taas positiivselt. Seega kokkuvõttes saame me 2018. aastal rääkida meile sobiva taseme lähedase majanduskasvu taastumisest, ütles Tõniste.

Minister selgitas, et valitsussektori eelarve on struktuursest tasakaalust SKP arvestuses vaid 0,25 protsendi kaugusel. „Meie maksukoormus püsib eelmise aasta tasemel ehk on ka tuleval aastal 34,4 protsenti SKP-st ja laenukoormus langeb 0,4 protsendi võrra SKP-st, jäädes 8,6 protsendi tasemele.

Eelnõu järgi on eelarve kulude ja investeeringute maht 10,58 miljardit eurot ja tulude maht 10,33 miljardit eurot. Kulud kasvavad 2017. aastaga võrreldes 922 miljoni euro võrra ehk 9,5 protsenti, tulud kasvavad 986 miljoni euro võrra ehk 10,6 protsenti.

Eelarvest rahastatavad tegevuste kaudu nähakse ette toetada valitsuse riigi eelarvestrateegias määratud nelja prioriteeti: edendada Eesti majanduskasvu, suurendada Eesti rahvaarvu, tugevdada julgeolekut ning suurendada ühiskondlikku heaolu ja sidusust.

Rahanduskomisjoni esimees Mihhail Stalnuhhin andis juhtivkomisjoni esindajana ülevaate eelarve menetlemisest komisjoni istungitel. Tema sõnul oli keskne kõneaine seotud Eelarvenõukogu ja Eesti Panga seisukohtadega eelarves kavandatava defitsiidiga. Samuti arutati eelarvet valdkondade kaupa ministeeriumide esindajatega. Kaasamisprotsess eelarve menetlemisel jätkub.

Läbirääkimistel võtsid sõna fraktsioonide esindajad. Jürgen Ligi (RE) suhtus kriitiliselt tuleva aasta riigieelarvesse ja pidas selle koostamist vastutustundetuks. Ta taunis riigieelarve struktuurset defitsiiti viimist. Martin Helme (EKRE) hinnangul on Eesti maksupoliitika vastustundetu, mis mõjub negatiivselt riigi maksulaekumistele. Tema arvates tuleks makse hoopis langetada. Kersti Sarapuu (KE) sõnul on tuleva aasta riigieelarve suunatud inimeste heaolule. Ta rõhutas, et maksukoormus ei suurene. Kohalikele omavalitsustele eraldatakse tulumaksust laekuvatest vahenditest protsentuaalselt suurem osakaal. Kalvi Kõva (SDE) pidas tähtsaks maksureformi vähem palka saavate inimeste seisukohalt. Tema arvates ei anna 0,25 protsendiline struktuurne puudujääk põhjust dramaatiliseks suhtumiseks, sest trend on suunatud lähemate aastate jooksul eelarve tasakaalu viimisele. Andres Ammas (EVA) märkis, et tuleva aasta eelarve põhiküsimuseks on eelarve tasakaal. Ta taunis majanduskasvuga seotud soodsal ajal reservide kasutamist, mida tuleks varuks hoida hoopis halvemateks aegadeks. Sven Sester (IRL) viitas muutustele riigieelarve eraldistes, mis on suunatud inimestele heaolu tõstmisele ja tõi välja rea kavandatud palgatõuse. Samuti tähtsustas riigikaitsele suunatud eraldiste suurendamist. Tema sõnul parandatakse tervishoiu rahastamist ja suurenevad investeeringud. Tuleva aasta eelarve on vastutustundlik, ütles Sester.

Eesti Reformierakonna fraktsioon tegi ettepaneku tuleva aasta riigieelarve eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Hääletus: 36 poolt, 52 vastu. Ettepanek ei leidnud toetust. Esimene lugemine lõpetati. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 1. novembril kell 17.15.

Riigikogu võttis vastu seaduse

Valitsuse algatatud rahvusvahelise raudteeveo konventsiooni ja selle lisade muudatuste heakskiitmise seadusega (474 SE) kiidetakse heaks rahvusvahelise raudteeveo konventsiooni (COTIF) ja selle lisade 2015. aasta muudatused. Konventsioon reguleerib rahvusvahelist raudteeliiklust, sealhulgas on kehtestatud vagunite ja infrastruktuuri kasutamise, samuti kaupade ja reisijateveo ühtsed eeskirjad. Muudatused on täpsustava iseloomuga, mis aitavad kaasa konventsiooni paindlikule toimimisele. Lühendatakse organisatsiooni eelarveperioodi seniselt 6 aastalt 3 aastale, mis muudab ka liikmemaksu arvestusperioodi. See võimaldab tulu paremini planeerida ning eelarvet täpsemalt koostada. Seaduse vastuvõtmise poolt oli 81 Riigikogu liiget.

Riigikogu lõpetas viie eelnõu teise lugemise

Valitsuse algatatud rahvastikuregistri seaduse eelnõu (382 SE) sisaldab uut terviklikku kaasajastatud regulatsiooni. Eelnõu sätestab rahvastikuregistri andmete koosseisu ja rahvastikuregistri pidamise, elukoha andmete rahvastikuregistrisse kandmise, isikukoodi andmise, andmete töötlemise, andmetele juurdepääsu tagamise ning nende tegevuste üle järelevalve teostamise korra.

Olulise muudatusena antakse rahvastikuregistrisse kantud andmetele õiguslik tähendus. Õiguslikku tähendust ei ole kontaktandmetel (e-posti aadressil ja telefoninumbril) ning ütluspõhistel perekonnaseisuandmetel, mille puhul puuduvad registris alusdokumentide andmed. Eelnõu lühendab elukoha aadressi esitamise tähtaegu. Kehtiva seaduse kohaselt peab inimene esitama uue elukoha andmed 30 päeva jooksul pärast uude elukohta kolimist, edaspidi on see 14 päeva. Uuendusena teavitatakse ruumi omanikku e-posti aadressi eesti.ee kaudu tema ruumidega seotud andmete muutmisest.

Eelnõuga tehakse ka mitmeid muudatusi registri pidamise osas. Juurdepääsude võimaldamisel on loobutud kehtivas seaduses sätestatud mitmepoolsete lepingute sõlmimisest. Juurdepääsu saamiseks esitatavate taotluste ja juurdepääsuõiguste menetlemiseks luuakse uus juurdepääsude menetlemise töökeskkond.

Valitsuse algatatud toiduseaduse ja söödaseaduse muutmise seaduse eelnõu (487 SE) viibe seadusse viited uuele ELi vastavale määrusele uuendtoidu valdkonnas. Peamine muudatus on seotud uuendtoidu kasutuselevõtmise loamenetlusega. Senine liikmesriigi tasandi loamenetlus muudetakse ELi-üleseks keskseks loamenetluseks. Seaduse jõustumisel pole enam vaja uuendtoidukomisjoni, kuna nimetatud toidu turule lubamise otsuse teeb edaspidi Euroopa Komisjon, mis küsib ohutushinnangut Euroopa Toiduohutusametilt. Seletuskirjas märgitakse, et uuendtoit on toit, mida enne 1997. aastat ei ole ELis olulisel määral toiduna kasutatud.

Valitsuse algatatud kalandusturu korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (465 SE) täiendab kalamajandusliku riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmise korraldamise ja andmete avalikustamise reegleid. Euroopa Komisjoni määruse rakendamiseks kehtestatakse abi andmise läbipaistvamaks muutev menetlusprotseduur.

Siseriikliku menetlusreegli kohaselt peab abi andja maaeluministeeriumi kaudu veebilehel avalikustama kalamajandusliku riigiabi andmised, mis ületavad enam kui 30 tuhat eurot. Euroopa Komisjon on liikmesriikidele loonud ühtse vabatahtlikult kasutatava veebirakenduse TAM (Transparency Aid Module). Selle kaudu andmete avalikustamine on väiksema kulu ja töökoormusega, kui eraldi ühtse tõhusa otsingu ja allalaadimisfunktsiooniga veebilehe loomine.

Samuti kohustatakse abi andjaid (PRIA, Maaeluministeerium, sihtasutused, sh Keskkonnainvesteeringute Keskus, Maaelu Edendamise Sihtasutus jt) registreerima riigiabi puudutavat infot konkurentsiseaduse alusel loodud riigiabi andmise registris. See lihtsustab erinevate piirmäärade jälgimist.

Valitsuse algatatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse eelnõu (459 SE) on varasema seaduse uus redaktsioon. Uute rahvusvaheliste rahapesu ja terrorismi rahastamise standardite kehtestamisega ja nende ülevõtmisega Euroopa Liidu õigusesse. Nähakse ette muudatused äriregistri teenuste ringis. Tulevikus saavad juriidilised isikud oma tegelike kasusaajate andmeid hoida ja teised isikuid neid andmeid vaadata elektrooniliselt äriregistri kaudu. Lisaks reguleeritakse panga- ja maksekontode kohta info edastamine pädevatele asutustele.

Valitsuse algatatud kindlustustegevuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (429 SE) võetakse üle ELi direktiiv, mis reguleerib kindlustuse turustamise nõudeid. Direktiivi eesmärk on kindlustuse turustamise nõuete ühtlustamine erinevates kindlustuse müügikanalites, et tagada klientide kaitse.

Eelnõuga kohustatakse esmakordselt kindlustusandjat kirja panema kindlustustoote väljatöötamise ja kindlustusturule toomise etapid. Eelnõu täiendatakse müüginõuete regulatsiooni juhuks, kui kindlustust pakutakse koos teise toodete või teenustega. Eelnõu täiendab kliendile kindlustuse kohta esitatava teabe sisule esitatavaid nõudeid.

Riigikogu lõpetas veel kolme eelnõu esimese lugemise

Valitsuse algatatud 2017. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (510 SE). kohandab eelarvekulusid seoses muutunud vajadustega. Kulude ja tulude kogumaht selle tulemusel ei muutu. Täpsustuvad ministeeriumide ja teiste asutuste jooksva aasta kulud ja samal kombel on neid jooksva aasta riigieelarve muudatusi tehtud igal sügisel. Kokku esitas valitsus riigikogule 54 muudatusettepanekut. Nende hulgas on Euroraha kaasfinantseerimise jäägi arvelt suunatakse kolm miljonit eurot sotsiaalteenuste osutamiseks, sh erivajadustega laste rehabilitatsiooniks ja abivahendite järjekorra likvideerimiseks. Kaasrahastamise jäägist suunatakse ka laboriseadmete soetamiseks kokku 1,4 miljonit eurot Sotsiaalministeeriumi, Justiitsministeeriumi ja Maaeluministeeriumi alla kuuluvatele asutustele. Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas suunatakse 2,4 miljonit eurot valitsuse hariduskulude toetusfondi kohalikele omavalitsustele õpetajate palga tarbeks. Sotsiaalministeeriumi valitsemisala sees suunatakse ravimite eelarveülejäägist 100 000 eurot Põlva haiglale, et nad saaksid paremini koostööd teha Tartu Ülikooli kliinikumiga. Samuti läheb ravimite eelarveülejäägi arvelt 186 000 eurot kiirabiteenusele ja 14 000 eurot Kihnu helikopteriplatsi tarbeks, mis on vajalik kiirabiteenuse osutamiseks. Samuti tehti veel rida muudatusi eelarveraha ümbersuunamisel.

Valitsuse algatatud väärtpaberituru seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (507 SE) võetakse üle ELi finantsinstrumentide turgude vastav direktiiv, mille põhieesmärk on investorite kaitse tugevdamine. Finantsturgudel tegutseb üha rohkem investoreid, samas muutuvad pakutavad teenused ja väärtpaberid järjest keerukamaks.

Eelnõu näeb ette väärtpaberite välja töötamise, heakskiitmise ja klientidele turustamise nõuded. Investeerimisühingul tuleb välja töötada vastav sisekord. Nõudeid kohaldatakse ka investeerimishoiuste soovitamisele ja turustamisele. Muudatuse eesmärk on tagada, et väärtpaberite väljatöötamine ja turustamine toimuks läbimõeldult, investeerimisühingu juhtkonna teadmisel, et klientidele pakutakse üksnes selliseid investeerimisvõimalusi, mis vastavad nende vajadustele ja soovitud eesmärkidele.

Täiendatud on väärtpaberiga seotud korralduste täitmise reegleid. Jätkuvalt peab investeerimisühing tagama, et täidab kliendi korraldused kliendi jaoks parimatel võimalikel tingimustel. Eelnõu kohaselt tuleb kliendile selgitada, kuidas erineb tavakliendi ja asjatundliku kliendi korralduste täitmine, juhul kui see erineb. Samuti sätestatakse investeerimisühingu kohustus registreerida ja säilitada kliendiga peetud telefonikõned ja elektrooniline suhtlus.

Seletuskirjas märgitakse, et kehtiv seadus ei taga kliendile piisavat läbipaistvust hüvede ja tasude osas, mida investeerimisühing saab või annab seoses teenuse osutamisega. Näiteks võib portfellivalitsemise teenust osutav investeerimisühing saada vahendustasu, kui ta omandab kliendi portfelli teatud fondi osakuid. Investeerimisühing peab edaspidi sellised tasud ja hüved kliendile avaldama enne teenuse osutamist.

Eelnõu täiendab investeerimisnõustamise tingimusi. Finantsinspektsioonile pannakse kohustus kehtestada nõuded investeerimisnõustaja pädevusele.

Valitsuse algatatud kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse ja prokuratuuriseaduse muutmise seaduse eelnõu (513 SE) muudatuse kohaselt prokuröride, välja arvatud abiprokurörid, ametipalk sätestatakse Vabariigi Valitsuse määruse asemel seadusega.

Seletuskirjas märgitakse, et kohtunike ja prokuröride ametipalkade võrreldava konkurentsivõime tagamine on oluline avalikus sektoris tööjõu vaba liikumise soodustamiseks, prokuröride sõltumatuse tagamiseks ning kiiret ja tõhusat kohtueelset uurimist, samuti kvaliteetset riiklikku süüdistust kindlustava asutuse efektiivseks tegutsemiseks. Selleks tuleb prokuröride palgad sätestada kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduses.

Istung lõppes kell 19.08.

Istungi stenogramm:

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu

(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega)

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Riigikogu eelinfo neljapäevaks, 19. oktoobriks

Kell 10 – täiskogu istung

Teine lugemine – 1 eelnõu:

Sotsiaalkomisjoni algatatud ravimiseaduse § 76 täiendamise seaduse eelnõu (481 SE) näeb ette meetmed, et kindlustada ravimite järjepidev kättesaadavus Eesti patsientidele. Eelnõu mõjutab ja motiveerib tegelikkuses ravimi müügiloa hoidjaid oma müügiloaga ravimeid Eestis turustama.

Esimene lugemine – 3 eelnõu:

Valitsuse algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (519 SE) muudab hariduslike erivajadustega õpilastele õppe korraldamisega seonduvat regulatsiooni. Eelnõu suurendab tugispetsialistide toetust, et tõsta lastele vajalike tugiteenuste kättesaadavust. Lisaks nähakse eelnõuga ette regulatsioon riiklike haridusstipendiumite ja –preemiate maksmiseks haridusasutustes töötavatele inimestele.

Eelnõu järgi on põhihariduse korraldamine haridusliku erivajadustega õpilaste ehk tuge vajavate õpilaste osas, kohaliku omavalitsuse üksuse ülesanne. Kuigi ka senini on lähtutud kaasava hariduse põhimõttest, mille kohaselt peaksid tuge vajavad õpilased üldjuhul õppima elukohajärgses koolis ja ühtse põhikooli riikliku õppekava järgi, siis kehtiva õiguse järgi on riigil kohustus asutada ja pidada koole raskema haridusliku erivajadustega õpilastele. Riik jätkab erivajadusega lastele suunatud koolide pidamist leppides kohaliku omavalitsuse üksustega kokku nende pidamise võimalikus üleandmises.

Eelnõu järgi on koolis tagatud vähemalt eripedagoogi, logopeedi, psühholoogi ja sotsiaalpedagoogi (tugispetsialistid) teenus. Kui tugispetsialisti pakutav üldine tugi ei anna õpilase arenguks soovitud tulemusi, siis on koolil võimalik õpilasele rakendada valdkonna eest vastutava ministri moodustatud koolivälise nõustamismeeskonna soovitusel ja vanema nõusolekul tõhustatud tuge või erituge.

Eelnõu järgi toimub õpilasele tõhustatud toe või eritoe vajaduse hindamine koolivälise nõustamismeeskonna ja kooli koostöös. Koolil on õigus õppetöö läbiviimist vastavalt kohandada. Selleks nähakse nii munitsipaalkoolide kui ka eraüldhariduskoolide pidajatele lisaks haridustoetusele ette vahendid kooli tegevuskuludeks (näiteks kohandatud õppevahendid ja keskkond). Lisaks suurendatakse kohalike omavalitsuste võimekust eraldades toetust ka üldist tuge pakkuvate tugispetsialistide teenuse kättesaadavuseks.

Eelnõu näeb ette haridusvaldkonna töötajate tunnustamiseks riiklike hariduspreemiaid. Valdkonna eest vastutav minister määrab riiklikke haridusstipendiume.

Valitsuse algatatud erakooliseaduse muutmise seaduse (520 SE) loob aluse riigi osalemiseks eraüldhariduskoolide tegevuskulude katmiseks. Eelnõuga tagatakse erakoolidele tegevustoetus kohaliku omavalitsuse üksuste keskmisel tasemel ja luuakse jätkusuutlik erakoolide rahastamise kava 2020+. Eelnõu ei puuduta eraüldhariduskooli pidajatele riigieelarvest eraldatava haridustoetuse andmise printsiipe õpetajate, direktorite ja õppealajuhatajate tööjõukulude, samuti muude kooli õppekava täitmiseks ja kooli pidamiseks vajalike kulude osas. Samuti on jätkuvalt kohaliku omavalitsuse üksusel õigus eraüldhariduskoolide pidajaid tegevuskulude katmisel toetada.

Eelnõu järgi on toetust tegevuskulude katmiseks riigieelarvest võimalik eraüldhariduskoolil taotleda, kui on täidetud järgmised nõuded: koolile antud tähtajatu tegevusluba; koolis ei ole õppemaksu või õppemaks on õpilase kohta keskmiselt kuus kuni teatud protsendini töötasu alammäärast; kooli tegevusest saadud kasum investeeritakse õppe- ja kasvatustegevusse; kooli eelarve ja hariduskulud on avalikud ning koolil puudub maksuvõlg riigi ees. Nimetatud nõuete täitmisel saab eelnõu järgi toetust taotleda alates 2018. a 1. septembrist. Toetuse arvutamise aluseks on õpilaste arv 10. novembri seisuga ja selle kohaliku omavalitsuse üksuse, mille haldusterritooriumil eraüldhariduskool tegutseb, üldhariduskooli õppekoha keskmine tegevuskulu. Toetust ei eraldata nõuete mittetäitmisel, samuti on valdkonna eest vastutaval ministril õigus toetus tagasi nõuda, kui toetust on eraldatud ebaõigete andmete alusel.

Kehtiva erakooliseaduse kohaselt eraldatakse eraüldhariduskoolidele tegevuskulude toetust 2019. aasta 31. detsembrini. Toetuse suurus on 75 protsenti selle kohaliku omavalitsuse üksuse, mille haldusterritooriumil eraüldhariduskool tegutseb, üldhariduskooli keskmisest tegevuskulust 2016. aastal. Eelnõu kohaselt jääb senine regulatsioon kehtima, samuti nähakse ette üleminekusätted õppemaksu lae kohaldamiseks.

Õiguskomisjoni algatatud välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (472 SE) näeb ette Eesti ühiskonnale ohtliku välismaalase pagulasseisundi kehtetuks tunnistamise ning välja- või tagasisaatmise võimaluse, kui pagulasseisundi saanud välismaalast on karistatud tahtliku isikuvastase, alaealisevastase, narkootikumidega seotud või üldohtliku kuriteo, väljapressimise või esimese astme kuriteo eest vangistusega.

Kehtiva seaduse kohaselt on võimalik pagulasseisund kehtetuks tunnistada, kui on põhjendatud alus pidada välismaalast ohtlikuks riigi julgeolekule või kui välismaalase suhtes on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus esimese astme kuriteos. Seega ei võimalda kehtiv regulatsioon reageerida olukordadele, kus välismaalase poolt toime pandud kuritegu ei kvalifitseeru esimese astme kuriteoks, kuid on oma olemuselt siiski eriti raske.

Kell 14 – komisjonide istungid

riigikaitsekomisjonis – kell 13.05: ülevaade ajateenistusest, kutsutud Kaitseministeeriumi asekantsler Meelis Oidsalu;

sotsiaalkomisjonis – sotsiaalhoolekande seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (489 SE), kutsutud Sotsiaalministeeriumi esindaja.

Välislähetused

19. – 20. oktoober
Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kohtub Helsingis Eesti suursaadikuga ja ütleb avasõnad Conference of Peripheral Maritime Regions konverentsil Soomes (19. oktoober) ning teeb ettekande mõttekoja The Institute of International and European Affairs korraldatud Euroopa Liidu eesistumise teemalisel arutelul Dublinis Iirimaal (20. oktoober).

19. – 28. oktoober
Väliskomisjoni liige Maire Aunaste osaleb MTÜ Mondo projekti Media4Development raames korraldataval ja Euroopa Komisjoni rahastataval õppereisil Accras Ghanas.

19. – 20. oktoober
Riigikogu liige Marianne Mikko osaleb Euroopa Sotsiaaldemokraatliku Partei naisorganisatsiooni (PES Women) koosolekul Brüsselis Belgias.

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
marie.kukk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee