Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu eelinfo 1. – 7. maini

Teisipäev, 2. mai

Kell 10 – täiskogu istung

Riigikogu kinnitab töönädala päevakorra.

Riigikogu hääletab juhatuse ettepanekut viia infotund läbi teisipäeval, 2. mail kell 13—14.

Esimene lugemine – 2 eelnõu: Riigikogu otsuse „„Eesti julgeolekupoliitika alused” heakskiitmine“ eelnõu (395 OE); keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muutmise seaduse eelnõu (415 SE).

Teine lugemine – 1 eelnõu: välisteenistuse seaduse ja avaliku teenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (324 SE).

Kell 14 – komisjonide istungid

keskkonnakomisjonis – Riigikogu otsuse „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“ heakskiitmine eelnõu (410 OE), kutsutud Eesti Keskkonnaühenduste Koja, Keskkonnaõiguse Keskuse, Eesti Planeerijate Ühingu, Eesti Teaduste Akadeemia, Eesti Mäetööstuse Ettevõtjate Liidu, Riigikontrolli, Eesti Taastuvenergia Koja ja Eesti Energia esindajad (ruum L333);

kultuurikomisjonis – OSKA süsteem ja uuringud, ettevõtjate ootused kutseharidusele, kutsutud Kutsekoja, OSKA programmi, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, Eesti Kutseõppe Edendamise Ühingu, valitsuse majandusarengu töögrupi, Eesti Tööandjate Keskliidu, Kaubandus-Tööstuskoja ning haridus- ja teadusministeeriumi esindajad (ruum L241);

maaelukomisjonis – Eesti Maaülikooli veterinaarõppe rahastamine, kutsutud Eesti Maaülikooli rektor Mait Klaassen, maaeluministeeriumi, haridus- ja teadusministeeriumi, rahandusministeeriumi ja Eesti Põllumeeste Keskliidu esindajad (ruum L332);

majanduskomisjonis – Rail Baltica tasuvusanalüüsi tutvustus ja arutelu, kutsutud ühisettevõtte RB Rail AS, Ernst and Young Baltic, OÜ Rail Baltic Estonia, rahandusministeeriumi ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi esindajad; ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu (188 SE) (kokkuleppevedu) ettepanekute kava ja muudatusettepanekute kontseptsiooni tutvustus, kutsutud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi esindajad (konverentsisaal);

põhiseaduskomisjonis – maavalitsuste tegevuse lõpetamisest tulenev Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (432 SE), kutsutud riigihalduse minister Mihhail Korb, rahandusministeeriumi, siseministeeriumi ja valimisteenistuse esindajad; kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja teiste haldusreformi elluviimisega seotud seaduste muutmise seaduse eelnõu (433 SE), kutsutud riigihalduse minister Mihhail Korb, rahandusministeeriumi ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi esindajad;

rahanduskomisjonis – ülevaade Eesti Panga 2016. aasta aruandest; ülevaade Finantsinspektsiooni 2016. aasta aruandest; rahandusministeeriumi ülevaade riigi eelarvestrateegiast 2018 – 2021 ja stabiilsusprogrammist 2017;

riigikaitsekomisjonis – Eesti Vabariigi valitsuse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse kaitsekoostöö kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (430 SE), kutsutud kaitseminister Margus Tsahkna; käibemaksuseaduse ja riigikaitseseaduse muutmise seaduse (Eesti Vabariigi valitsuse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse kaitsekoostöö kokkuleppe rakendamine) eelnõu (431 SE), kutsutud kaitseminister Margus Tsahkna; elutähtsate teenuste osutajatele riigikaitselise töökohustusega töökohtade määramine, kutsutud kaitseministeeriumi esindajad; riigikaitseseaduse § 7 muutmise seaduse eelnõu (438 SE);

sotsiaalkomisjonis – Eesti Diabeediliidu pöördumine, kutsutud pöördujate, töötukassa, sotsiaalministeeriumi, sotsiaalkindlustusameti ja haigekassa esindajad; kollektiivsed pöördumised „Kanepituru parema reguleerimise ettepanekud Riigikogule“ ja „Ravikanep tuleb patsientidele reaalselt kättesaadavaks teha“;

väliskomisjonis – välisministeeriumi ülevaade strateegilisest kommunikatsioonist, kutsutud välisministeeriumi esindaja; ülevaade 23. aprillil toimunud Prantsusmaa presidendi valimistest, kutsutud Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadur Kalev Stoicescu;

õiguskomisjonis – asjaõigusseaduse rakendamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (tehnovõrgu talumise tasu muutmine) eelnõu (405 SE), kutsutud justiitsministeeriumi, Talumiskohustusega Omanike Liidu, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu, Telia Eesti AS, Elektrilevi OÜ, AS Gaasivõrgud, Elering AS, Adven Eesti AS ja Omanike Keskliidu esindajad.

Kolmapäev, 3. mai

Kell 13 – infotund

Kell 14 – täiskogu istung

Eesti Panga 2016. aasta aastaaruanne
Ettekandja Eesti Panga president Ardo Hansson

Finantsinspektsiooni 2016. aasta aastaaruanne
Ettekandja Finantsinspektsiooni juhatuse esimees Kilvar Kessler

Kolmas lugemine – 2 eelnõu: riigihangete seaduse eelnõu (204 SE); raudteeseaduse ja ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu (398 SE).

Teine lugemine – 2 eelnõu: keskkonnaseadustiku üldosa seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (397 SE); konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (386 SE).

Esimene lugemine – 2 eelnõu: Riigikogu otsuse „Eesti Rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjatest Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu liikmete nimetamine“ eelnõu (437 OE); liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu (399 SE).

Sündmused

Kell 11.30 – Arenguseire Keskuse arenguseire tegevuskava 2017-2018 tutvustav seminar. Avakõne teeb Riigikogu majanduskomisjoni esimees Aivar Kokk, tegevuskava tutvustab Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov. Paneeldiskussioonis „Arenguseire – kellele ja milleks?“ osalevad arenguseire nõukoja liige ja Tallinna Tehnikaülikooli rektor Jaak Aaviksoo, arenguseire nõukoja liige ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts, Riigikogu liige Maris Lauri ning ettevõtja ja endine Arengufondi nõukogu esimees Raivo Vare (Komandandi maja, Toompea 1).

Kell 12 – väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kohtub Eestisse akrediteeritud Põhjamaade suursaadikutega.

Kell 13 – Riigikogu esimees Eiki Nestor avab Vene Muuseumi ja erakogudest pärit Ivan Sokolovi maalide näituse. Toompea lossi sissepääsuks on vaja isikut tõendavat dokumenti (Toompea lossi lõunatiiva 3. korrusel kunstigaleriis).

Kell 15.30 – riigikaitsekomisjoni liikmed osalevad Ämari lennubaasis toimuval NATO Balti õhuturbeoperatsiooni üksuste vahetuse tseremoonial, mille avakõne peab riigikaitsekomisjoni esimees Hannes Hanso.

Neljapäev, 4. mai

Kell 10 – täiskogu istung

Esimene lugemine – 7 eelnõu: Eesti väärtpaberite keskregistri seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (428 SE); kindlustustegevuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (429 SE); kogumispensionide seaduse ja investeerimisfondide seaduse muutmise seaduse eelnõu (427 SE); audiitortegevuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (409 SE); liiklusseaduse, autoveoseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (419 SE); liiklusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (406 SE); lõhkematerjaliseaduse eelnõu (418 SE).

Kell 14 – komisjonides istungid

kultuurikomisjonis – Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu tegevuse ülevaade, kutsutud ERRi juhatuse esimees Margus Allikmaa ning ERRi juhatuse ja nõukogu esindajad (ruum L241);

põhiseaduskomisjonis kell 13: Euroopa Parlamendi valimise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (400 SE), kutsutud algataja, justiitsministeeriumi ja valimisteenistuse esindajad;

rahanduskomisjonis – tulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (412 SE);

riigikaitsekomisjonis – kell 13.30: Kaitsepolitseiameti 2016. aasta aastaraamatu riigikaitse lai käsitlus, kutsutud siseministeeriumi valitsemisala esindajad; küberhügieen ja –turvalisus, kutsutud Riigi Infosüsteemi Ameti esindaja;

väliskomisjonis – Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ning Eesti Teenusmajanduse Koja välismajanduse tegevusest, kutsutud Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ja Eesti Teenusmajanduse Koja esindajad;

õiguskomisjonis – Eesti seisukohad Schengeni infosüsteemi paketi kohta, arvamuse andmine ELi asjade komisjonile, kutsutud siseministeeriumi, justiitsministeeriumi ning politsei- ja piirivalveameti esindajad.

Reede, 5. mai

Sündmused

Kell 10 – riigikaitsekomisjoni liikmed osalevad Eesti Reservohvitseride Kogu konverentsil “Riigikaitseõiguse ja rahvusvahelise sõjaõiguse”, mille avakõne peab riigikaitsekomisjoni esimees Hannes Hanso (konverentsisaal).

Kell 13 – väliskomisjoni kohtumine välisministeeriumi juhtkonnaga (välisministeerium).

Välislähetused

29. aprill – 1. mai
Riigikogu liige Oudekki Loone osaleb konverentsil „Sovranita’ monetaria e sviluppo economico” ja kohtumistel seoses võrdõiguslikkuse poliitikatega tööturul Bolognas, Itaalias.

4. – 5. mai
Riigikogu liige Kalle Palling osaleb digitaalse arengu töögrupi koosolekul Brüsselis, Belgias.

5. – 6. mai
Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Toomas Vitsut külastab Itaalia parlamendi Senati kutsel Pozzallo põgenikekeskust Sitsiilias, Itaalias.

7. – 8. mai
Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Toomas Vitsut osaleb Eesti, Läti, Leedu ja Poola parlamentide ELi asjade komisjonide esimeeste kohtumisel Zelazowa Wolas, Poolas.

Riigikogu pressiteenistus
Kati Varblane
T: 631 6353, 516 9152
kati.varblane@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

 

Noored lõid kaasa EKRE fraktsiooni esindamisel Riigikogu simulatsioonil

Riigikogus toimus 26-27. aprillil kahel päeval noorteparlamendi simulatsioon, kus esimesel päeval tutvuti fraktsioonide tööga ning teisel päeval korraldati täispikk istung.

Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste Instituudi üliõpilasnõukogu Civitas poolt korraldatud simulatsioonil arutlesid üliõpilased endi algatatud seaduseelnõude üle. EKRE fraktsiooni rolli harjutanud noored esitasid otsuse eelnõu, mis keelaks valitsusel senisel kujul Rail Balticu projektiga edasi liikumast. Vaatamata tugevale tööle sai eelnõu 21 poolt- ja 28 vastuhäält, mistõttu teda siiski vastu ei võetud.

Noored said õpetliku kogemuse Eesti parlamendi ja fraktsioonide töö köögipoolest.

FOTOL: EKRE fraktsiooni noored saadikud Riigikogus saalis

Rohkem infot, 

Urmas Espenberg, EKRE fraktsiooni nõunik

mob. 58-141-650

Arenguseire Keskus tutvustab avaseminaril oma tegevust

Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilovi sõnul on tegevuskavas kaks suunda. „Arenguseire Keskus teeb analüüse ühiskonna ja majanduse arengustsenaariumide kohta, mis vaatavad tulevikku vähemalt kümneaastases perspektiivis. Hoiame silma peal ka maailma olulisematel mõttekodadel ja uurime, mida tähendavad seal tehtavad analüüsid Eesti jaoks,“ ütles Danilov.

Danilovi sõnul on arenguseire ülesandeks ka varajaste märkide ja uute trendide avastamine ning nende tähenduse analüüs. „Eestis ei ole täna võimalik saada süstemaatilist ja regulaarset ülevaadet maailma olulisemate mõttekodade töödest. Arenguseire Keskus hakkab seda pakkuma, seejuures asetades mõttekodade info ja järeldused Eesti konteksti,“ ütles Danilov.

Arenguseire Keskuse uuringute juht Meelis Kitsing selgitas, et arenguseire tähendabki erinevate arengustsenaariumide loomist. „Eesmärk ei ole pakkuda ühte kindlat tegevuskava, vaid mängida läbi erinevaid alternatiive, tuues välja nende plussid ja miinused. Otsustajate jaoks tuuakse välja peamised valikud ja sammud, mis suurendavad erinevate stsenaariumide realiseerumise tõenäosust,“ märkis Kitsing.

Esimeste töödena on keskusel kavas läbi viia kolm suurt uurimisprojekti, mis analüüsivad avaliku (e-)valitsemise tulevikku, tuleviku töösuhete mängureegleid ning pikaajalisi tootlikkuse arenguid:

Kõikide uuringute puhul kaardistatakse praegune olukord, süstematiseeritakse olemasolevate uuringute tulemused ja luuakse alternatiivsed stsenaariumid aastani 2030.

Kolm uurimisteemat valiti välja üle 20 erineva ettepaneku seast. Tegevuskava koostamisele eelnes põhjalik eeltöö, kuhu olid kaasatud Riigikogu liikmed, ametnikud, erinevate valdkondade tippeksperdid, teadlased, ettevõtluse ja tehnikavaldkonna esindajad. Kokku oli kaasatud ligi 30 organisatsiooni.

Tegevuskava on kooskõlastanud Riigikogu majanduskomisjon ja arenguseire nõukoda, kes hiljem ka hindab arenguseire tegevuskava täitmist.

Tänavu jaanuaris Riigikogu Kantselei juures tööd alustanud Arenguseire Keskuses on praegu neli töötajat. Uuringute läbiviimisel kaasatakse lai ring eksperte ja valdkondade asjatundjaid nii Eestist kui välismaalt. Igale uuringule moodustatakse ka võtmepartneritest ja teemast huvitatud Riigikogu liikmetest juhtgrupp.

Avaseminari programm:

11.30   Riigikogu majanduskomisjoni esimehe Aivar Koka avasõnad
11.40   Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilovi arenguseire tegevuskava tutvustus
11.50   Paneeldiskussioon „Arenguseire – kellele ja milleks?“, kus osalevad:

Paneeli modereerib Riigikogu majanduskomisjoni nõunik-sekretariaadijuhataja Kaido Rosin.

12.30   Kokkuvõte Arenguseire Keskuse juhatajalt Tea Danilovilt
12.40   Vaba arutelu kohvi, tee ja suupistetega. Ajakirjanikel on võimalus intervjuudeks.

Avaseminar toimub Komandandi majas (Riigikogu hoone vastas Toompea 1).

Lisainfo: www.riigikogu.ee/arenguseire

Riigikogu delegatsioon arutab Euroopa kolleegidega välis- ja julgeolekupoliitikat

Praeguse Euroopa Liidu Nõukogu eesistujamaa Malta eestvedamisel arutatakse Euroopa naabruspoliitikat, valitsevat olukorda Vahemerel ja Lähis-Ida piirkonnas. Töögruppides on kõne all võitlus propaganda ja valeinformatsiooniga, rändekriisi leevendamine ning Euroopa Liidu ja NATO suhted.

Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson ütles, et viimasel ajal maailmas toimuv on arutelu keskmesse toonud hübriidsõja tõhususe, kus tüüpiliste sõjapidamise vahendite hulka on sulandunud info- ja küberrelvad.

Mihkelsoni sõnul püütakse vastuoluliste sõnumite ja ajaloo ühekülgse tõlgendusega igapäevaselt destabiliseerida poliitilisi jõude. Seepärast on tema sõnul eriti oluline, et Euroopa Liit austaks jätkuvalt põhiõigusi ja -vabadusi, sealhulgas sõnavabadust ja meedia sõltumatust.

Riigikaitsekomisjoni esimees Hannes Hanso tõi murekohana välja, et aastatel 2005 kuni 2015 vähenes Euroopa riikide kulud riigikaitsele peaaegu 11 protsendi võrra. Seda viga on tema sõnul juba asutud parandama, kuid kaugeltki kõik riigid ei ole veel kaitsekulutuste taset piisavalt tõstnud.

Hanso peab oluliseks Euroopa Liidu ja NATO vahelist kaitsekoostööd, mis juba Varssavis kokku lepiti. Ta lisas, et vastutus Euroopa julgeoleku eest jaguneb nii Euroopa Liidu kui tema kodanike vahel.

Eesti delegatsiooni kuuluvad veel riigikaitsekomisjoni liikmed Oudekki Loone ja Marianne Mikko ning väliskomisjoni aseesimees Keit Pentus-Rosimannus ja komisjoni liige Henn Põlluaas.

Järgmine ühise välis- ja julgeolekupoliitika ning ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (CFSP/CSDP) konverents toimub Tallinnas 7.- 9. septembril Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise ajal ja selle korraldamise eest vastutavad Riigikogu riigikaitse- ja väliskomisjon.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
631 6356, 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee 
Päringud: press@riigikogu.ee

 

VIDEOUUDIS: Katainen näeb Eestil olulist rolli Euroopa Liidu tuleviku kujundamisel

Vaata videost intervjuud asepresident Jyrki Kataineniga:

„Vajame poliitilisi juhiseid selle kohta, millises suunas Euroopa Liit peaks arenema, et süvendada kaitsealast koostööd,“ ütles Katainen. „Meil on vaja tugevat riikide poliitilist vastutust, et anda juhiseid selle kohta, milline peaks olema uus 27 riigiga Euroopa Liit. Ja selles on eesistujariigi roll väga oluline.“

Oluliste teemadena Eesti eesistumise ajal nimetas Katainen veel majandus- ja rahaliidu tulevikku, sotsiaalset mõõdet ning Euroopa Liidu rolli rahvusvahelisel areenil.

Riigikogu esimehe Eiki Nestori sõnul ei alga kuuekuuline eesistumise periood kunagi tühjalt kohalt, ega lõppe ka äkitselt, vaid eesistujariigid teevad omavahel koostööd ning jätkavad teiste alustatut.

Eesti võtab eesistumise üle Maltalt ja annab teatepulga edasi Bulgaariale, kellele omakorda järgneb Austria. Eesti, Bulgaaria ja Austria parlamendi esimehed allkirjastasid koostöökava selle nädala alguses Bratislavas.

Riigikogu korraldab Eesti eesistumise ajal Euroopa Liidu liikmesriikide parlamentide osalusel seitse konverentsi. Juba juulis kohtuvad Tallinnas rahvusparlamentide Euroopa Liidu asjade komisjonide esimehed.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
631 6356, 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee 
Päringud: press@riigikogu.ee

Herkel: Olukord Põhja-Kaukaasias ei või ununeda

ENPA Eesti delegatsiooni liige Andres Herkel rõhutas oma sõnavõtus, et paljud aktuaalsed inimõiguste või julgeolekupoliitika probleemid on kaudselt seotud Tšetšeenias juhtunuga.

„Venemaa ei ole peatunud, sest teda ei ole peatatud. Tšetšeenia järel tuli Lõuna-Osseetia, Lõuna-Osseetia järel Krimm ja Ukraina ning seejärel Süüria,“ ütles Herkel.

„2000. aastate algul Tšetšeeniast alguse saanud karistamatuse sündroom hakkas levima mujale Põhja-Kaukaasiasse. Toimus ühiskondade demoderniseerimine ja islamiseerimine. Piinamised, inimeste kadumine, vägivald naiste suhtes ja isegi niinimetatud aumõrvad on tänaseni levinud,“ selgitas Herkel.

Herkeli sõnul ei olnud Euroopa Nõukogu raportööridel regioonile ligipääsu, dialoog Vene poolega katkes täielikult ning raport pandi kokku teiste inimõigusorganisatsioonide andmestikele tuginedes.

„Tuleb olla tänulik inimestele ja organisatsioonidele, kes tänaseni suudavad Vene Föderatsioonis, sealhulgas Põhja-Kaukaasias inimõiguste kaitsega tegeleda,“ ütles Herkel ning tõi esile, et raporti kokkupanemisele aitasid kaasa Memoriaal, Nižni Novgorodi piinamisvastane komitee, Norra Helsingi komitee ning Oslos loodud Natalia Estemirova dokumentatsioonikeskus.

ENPA resolutsioon inimõiguste olukorra kohta Põhja-Kaukaasias (inglise keeles)

Riigikogu pressiteenistus
Kati Varblane
T: 631 6353, 516 9152
kati.varblane@riigikogu.ee 
Päringud: press@riigikogu.ee 

 

Osalemine konverentsil

Riigikaitsekomisjoni esimees Hannes Hanso ning liikmed Oudekki Loone ja Marianne Mikko osalevad 26-28. aprillil Maltal toimuval Euroopa Liidu parlamentidevahelise ühise välis- ja julgeolekupoliitika ning ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (CFSP/CSDP) konverentsil

ENPA alustas liikmesriikide survel korruptsioonisüüdistuste uurimist

Riigikogu esimehe Eiki Nestori sõnul oli seitsme riigi soov, et toimuks erapooletu uurimine võimalike korruptsiooni asjaolude tuvastamiseks. „Kui senised katsed pole meil vilja kandnud, siis nüüd on uurimist alustatud ja loodetavasti saabub peagi ka selgus,“ ütles Nestor.

Pöördumise allkirjastasid seitsme NB8 riigi ehk Rootsi, Norra, Taani, Islandi, Eesti, Läti ja Leedu parlamentide esimehed.

ENPA Eesti delegatsiooni juhi Marianne Mikko hinnangul peaks vähemalt üks uurimisgrupi liikmetest olema auväärne ja Euroopas tuntud poliitik. „Vahetult pärast NB8 parlamentide esimeeste kirja üleandmist ENPA presidendile korruptsioonisüüdistuste uurimiseks tehti see ka teoks. Mul on hea meel, et ENPA suutis selles küsimuses olla otsustav ning anda signaal, et korruptsiooni ei tolereerita,“ ütles Mikko ning lisas, et korruptsioonil pole kohta inimõiguste organisatsioonis.

Itaalias Milano kohtus on käimas protsess parlamendiliikme Luca Volonté üle, keda süüdistatakse Aserbaidžaanist raha saamises, mille vastutasuks ta olevat teinud riigile sobivat poliitikat ENPA-s.

Riigikogu pressiteenistus
Kati Varblane
T: 631 6353, 516 9152
kati.varblane@riigikogu.ee 
Päringud: press@riigikogu.ee 

 

Mikko: ENPA tugevdab järelevalvet Türgi üle

ENPA Eesti delegatsiooni juhi Marianne Mikko sõnul ei ole ENPA varem teinud otsust, kus riik viiakse monitooringujärgsest etapist tagasi monitooringu faasi. „Tegu on ajaloolise sammuga, kus Türgi üle hakkab toimuma tugevam järelevalve demokraatlike institutsioonide ja õigusriigi põhimõtete järgimise üle ning inimõiguste kaitsmise osas,“ ütles ENPA monitooringukomitee Türgi raportöör ja ENPA asepresident Mikko.

Raport tunnistab, et kuigi Türgi on keerulises olukorras riigipöördekatse ja terrorirünnakute tõttu, on ENPA siiski mures erakorralise seisukorra kehtestamise ja selle ebaproportsionaalsete mõjude pärast. Näidetena tuuakse riigiametnike, kohtunike, prokuröride ja akadeemikute massiivse vallandamise, meedia ja mittetulundusühingute sulgemise ning piiratud juurdepääsu õiguskaitsele. Samuti on murettekitavad parlamendiliikmete ja ajakirjanike kinnipidamised ja põhiseaduse muudatused.

ENPA monitooringukomitee kutsus Türgit üles võtma kiiresti vastu abinõusid olukorra parandamiseks, lõpetama eriolukord ning vabastama parlamendiliikmed ja ajakirjanikud.

ENPA istungil esitlesid Türgi raportit monitooringukomitee raportöörid Marianne Mikko ja Ingebjørg Godskesen.

Fotod ENPA istungilt

Lisainfo: Marianne Mikko, +372 5646 3614

Riigikogu pressiteenistus
Kati Varblane
T: 631 6353, 516 9152
kati.varblane@riigikogu.ee 
Päringud: press@riigikogu.ee 

 

Nestor Euroopa spiikritele: demokraatia arengu väljakutse on võitlus libauudistega

Konverentsi paneelis, kus arutati parlamentaarse töö kodanikele lähemale toomist, jagasid rahvusparlamendid oma paremaid kogemusi. Nestor ütles oma sõnavõtus, et parlamendi dialoog oma riigi rahvaga peab olema püsiv, aus ja selge, sest see on ainus võimalus võidelda libauudiste fenomeni vastu.

„Demokraatiale on võitlus libauudiste vastu suur väljakutse, see nõuab meie töö suuremat avatust,“ ütles Nestor. „Võitluses libauudiste vastu on parlamendil oluline roll.“  

Riigikogu esimees rääkis Eesti kogemusest e-valitsemisel, e-hääletamisest ja allkirja andmisest. Ta ütles, et Riigikogu istungid on avalikud ja neid saab jälgida veebiülekandes.

Vaata videost Riigikogu esimehe Eiki Nestori sõnavõttu Euroopa spiikrite konverentsil.

Riigikogu esimehe Eiki Nestori sõnavõtt spiikrite konverentsil Bratislavas, 24.04.2017

Esmaspäeva hommikul arutasid spiikrid Euroopa Liidu tuleviku ja rahvusparlamentide rolli üle Euroopa Liidu ühtsuse suurendamisel, kus peaettekande pidasid Euroopa Parlamendi president Antonio Tajani ja Euroopa Komisjoni asepresident Jyrki Katainen.

Esmaspäeval sõlmis Nestor koos kahe järgmise eesistujariigi Bulgaaria ja Austriga ühisdeklaratsiooni. Pühapäeval kohtus Nestor parlamentaarse dimensiooni troika liikmetega Luxembourgist ja Slovakkiast ning Euroopa Parlamendi presidendi Antonio Tajaniga.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
631 6356, 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee 
Päringud: press@riigikogu.ee