Riigikogu juhatus otsustas nõupidamisel fraktsioonide esindajatega, et Riigikogu lahendab 1. maini vaid ajakriitilisi küsimusi.
Vanematekogu teeb Riigikogule ettepaneku muuta kuni eriolukorra lõpuni igal esmaspäevasel istungil täiskogu töö ajagraafikut selliselt, et täiskogu istung toimub üksnes esmaspäeviti ja infotund kolmapäeviti. Avalikkus ja meedia saavad istungeid jälgida veebiülekandena.
Riigikogu komisjonid kogunevad ainult esmaspäeviti, vältimatu vajaduse korral sagedamini. Komisjonide istungitele kutsutakse külalisi vastavalt vajadusele ning eelistatud on külaliste osalemine videosilla vahendusel.
Riigikogu liikmete kõik välislähetused on tühistatud, lähetuse vältimatu vajaduse otsustab Riigikogu juhatus. Riigikogu liikmetel on tungivalt soovitatud mitte reisida välismaale ning siseriiklike kohtumiste puhul püüda vältida kokkusaamisi Toompea lossis.
Ajutiselt on piiranud nende inimeste sissepääs Toompea lossikompleksi, kelle külastused ei ole otseselt seotud Riigikogu tööga. Toompea lossi külastamine ekskursioonideks, näituste külastamiseks ja istungite jälgimiseks on keelatud.
Palume kõigil ajakirjanikel Riigikogu töö kajastamisel eelistada kaugtöö võimalusi ning Riigikogu liikmetelt kommentaaride saamiseks eelistada telefoniintervjuud. Fotode ja videomaterjali saamiseks palume pöörduda Riigikogu Kantselei avalike suhete osakonna poole.
Lisaks tegi vanematekogu põhiseaduskomisjonile ülesandeks töötada välja regulatsioon, mis võimaldaks eriolukorras komisjonide istungite korraldamist elektrooniliste sidevahendite vahendusel.
Tegemist on ajutiste piirangutega. Jälgime olukorra arengut ja informeerime teid uutest otsustest.
Olukorra hindamiseks ja edasiste tegevuste arutamiseks koguneb vanematekogu regulaarselt eeldatavalt kolmapäeviti kell 9.
Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
631 6356, 515 3903
[email protected]
Päringud: [email protected]
Riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu ja liige Peeter Tali kohtusid Euroopa Liidu sõjalise komitee esimehe (CEUMC) kindral Robert Briegeriga.
Riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu kohtus Prantsusmaa suursaadiku residentsis kontradmiral Cédric Chetaillega.
Komisjoni istung
Euroopa Liidu asjade komisjoni videoistungil – kell 9: Eesti seisukohad 4.–5. detsembril toimuval Euroopa Liidu justiits- ja siseküsimuste nõukogu istungil, kutsutud justiitsminister Kalle Laanet ja siseminister Lauri Läänemets; Eesti seisukohad 4. detsembril toimuval Euroopa Liidu transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika nõukogu (transport), kutsutud Kliimaministeeriumi esindajad; Eesti seisukohad 5. detsembril toimuval Euroopa Liidu transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika nõukogu (telekommunikatsioon), kutsutud majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo; Eesti seisukohad 7.–8. detsembril toimuval konkurentsivõime nõukogu kohtumisel (teadus), kutsutud haridus- ja teadusminister Kristina Kallas.
Sündmus
Kell 8.51 – Kaitseliidu Tallinna maleva Toompea malevkonna esindajad assisteerivad malevkonna moodustamise aastapäeva puhul riigilipu heiskamist Pika Hermanni torni.
Välislähetused
27. november – 6. detsember
Riigikogu liige Kristo Enn Vaga osaleb konverentsil „Effective legislative practices and constituent outreach“ Washingtonis Ameerika Ühendriikides.
29. november – 2. detsember
Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson, aseesimees Henn Põlluaas ning liikmed Anti Poolamets ja Luisa Rõivas on väliskomisjoni visiidil Ateenas Kreekas.
29. november – 4. detsember
LGBT+ kogukonna toetusrühma esimees Eduard Odinets osaleb Victory Institute’i konverentsil Washingtonis Ameerika Ühendriikides.
30. november – 1. detsember
Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) Eesti delegatsiooni liige Eerik-Niiles Kross osaleb ENPA õiguskomisjoni kohtumisel Pariisis Prantsusmaal.
30. november – 2. detsember
Balti Assamblee Eesti delegatsiooni esimees Timo Suslov osaleb Beneluxi Parlamentidevahelise Assamblee istungil Middleburgis Hollandis.
30. november – 4. detsember
Riigikogu liige Martin Helme osaleb algatuse Identiteedi ja Demokraatia partei (ID) juhtide kohtumisel Firenzes Itaalias.
Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
tel 631 6592, 510 6179
e-post [email protected]
päringud [email protected]
Väliskomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni sõnul jagavad Eesti ja Kreeka nii partneritena Euroopa Liidus kui ka liitlastena NATOs samu väärtusi, aga ka muresid, mis puudutavad Euroopa julgeolekuolukorda ning rändesurvega toimetulekut piiridel.
Mihkelsoni sõnul soovib komisjon saada kohtumistel ülevaate arengutest Kreeka ja Türgi suhetes ning olukorrast piiril – kui rändesurve Kreeka maismaapiiril on kevadest alates olnud stabiilne, siis merel on toimunud tugev tõus. Samuti arutatakse tema sõnul vajalikke samme, et viia Ukraina vastu agressioonisõda pidav Venemaa strateegilise lüüasaamiseni ja aidata Ukrainal sõda võita, ning räägitakse Eesti ja Kreeka koostööst, sealhulgas majandussuhete ning kaitse- ja digikoostöö tihendamise võimalustest.
Kahe päeva jooksul kohtuvad väliskomisjoni liikmed Ateenas Kreeka parlamendi riigikaitse- ja väliskomisjoni juhi Dora Bakoyannise, parlamendi aseesimehe ja Euroopa Liidu asjade komisjoni juhi Ioannis Plakiotakise, Kreeka migratsiooni- ja asüüliministri Dimitris Kairidise, asevälisministri Alexandra Papadopoulou ja rahvusliku luureteenistuse peadirektori Themistoklis Demirisega.
Samuti on delegatsioonil kohtumised Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti Frontex Kreeka ja Küprose kontori juhi Grigorios Apostolou, mõttekoja Eliamep peadirektori Maria Gavouneli ning Kreeka rannavalve esindajatega.
Lisaks komisjoni esimehele osalevad visiidil väliskomisjoni aseesimees Henn Põlluaas ning liikmed Anti Poolamets ja Luisa Rõivas. Tegu on väliskomisjoni esimese visiidiga aprillis ametisse astunud parlamendikoosseisus.
Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
[email protected]
päringud: [email protected]
„Ida-Virumaa ettevõtlus on muutuses ja seal tegutseb palju innovaatilisi ettevõtteid. Üks piirkonna tugevustest on kindlasti tööstuskompetents. Kohtume erinevate ettevõtetega, et paremini mõista, mis on Ida-Virumaal tegutsemise võimalused ja väljakutsed ning mida saaks veel teha sealse ettevõtluse elavdamiseks,“ ütles Reformierakonna fraktsiooni majandustöörühma juht Andres Sutt.
Sutt tõi välja, et täna külastavad Reformierakonna saadikud Kiviõli Keemiatööstust ning Ragn-Sellsi, mis muuhulgas uurib põlevkivituha väärindamise ja ringlusse suunamise võimalusi. Samuti kohtutakse Ida-Viru Turismiklastri esindajatega, külastatakse Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa kolledžit, kus toimub ka ümarlaud energeetikutega, ning kood/Jõhvi programmeerimiskooli.
Neljapäeval külastavad majanduse ja kliima töörühma liikmed Sillamäe sadamat, NPM Silmeti tehast ning kohtuvad Töötukassa, Ida-Viru Investeeringute Agentuuri ja Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu esindajatega.
Reformierakonna hariduse töörühm külastab 29.-30. novembril Ida-Virumaa haridusasutusi, eesmärgiga tutvuda eestikeelsele haridusele ülemineku edusammude ja väljakutsetega nii alus-, üld-, kutse- kui ka kõrghariduses.
“Töögrupile pakuvad huvi nii õpetajate kvalifikatsiooni ja keeleoskuse tagamine kui ka õpilaste edasijõudmine. Kuna esimesena, juba 2024. aastal lähevad eestikeelsele õppele üle lasteaiad, siis on just alushariduses toimuv erilise tähelepanu all ja töögrupp ootab huviga kohtumist Jõhvi lasteaedadega. Kavas on külastada Kiviõli 1. Keskkooli, Kohtla-Järve Gümnaasiumi, Narva Gümnaasiumi, Kohtla-Järve Taltechi Virumaa kolledžit, Kood Jõhvit, TÜ Narva Kolledžit, Sillamäe Kutsehariduskeskust ja mitmes majas laiali paiknevat asutust Jõhvi lasteaiad,” sõnas haridustöörühma juht Margit Sutrop.
Riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu esines Vihulas Kõrgemal Elanikkonnakaitse Kursusel ettekandega ning juhtis paneeldiskussiooni. |
Mihkelson esineb kell 15 algaval paneelarutelul, kus võtavad sõna ka Prantsusmaa Euroopa Liidu asjade minister Laurence Boone, Ukraina parlamendi eurointegratsiooni komisjoni esimees Ivanna Klõmpuš-Tsintsadze ning Saksamaa välisministeeriumi Euroopa asjade riigiminister Anna Lührmann.
Mihkelsoni sõnul on Venemaa täiemahuline sissetung Ukrainasse toonud kaasa Eesti, Läti, Leedu ja Poola mõjujõu kasvu. „Lisaks Ukraina otsesele abistamisele oleme kujundanud Euroopa arusaama nii Venemaa agressioonisõjast Ukrainas kui ka laiemalt sellest, kuidas tagada meie piirkonna julgeolek ja muuta võimalikuks püsiva rahu taastamine Euroopas,“ ütles ta.
Ta rõhutas, et Venemaa kujutab kogu Euroopale eksistentsiaalset ohtu, mis lähiaastatel üksnes kasvab. „Ainus võimalus vältida katastroofilisi tagajärgi kogu Euroopa julgeolekule on aidata Ukraina võidule ja viia Venemaa strateegilise lüüasaamiseni,“ lausus Mihkelson ning lisas, et selleks tuleb jätkata Ukraina toetamist. „Peame töötama pidevalt selle nimel, et suurendada sanktsioonide ja muude piiravate meetmete kaudu agressiooni hinda Venemaale. Samuti on oluline toetada Ukrainat teel Euroopa Liidu ja NATO liikmeks, kuid ennekõike vajab Ukraina praegu relvi, laskemoona ja kõikvõimalikku abi, mis aitab võita lahinguväljal,“ ütles ta.
Kogu päeva kestvat Berliini välispoliitika foorumit, kus arutatakse valitsuse esindajate ja välispoliitika ekspertidega rahvusvahelist olukorda ning Saksamaa välis- ja majanduspoliitikas toimuvaid muutusi, saab kogu päeva vältel jälgida veebiülekandes. Foorumit korraldab mõttekoda Körber-Stiftung koos Saksamaa välisministeeriumiga.
Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
[email protected]
päringud: [email protected]
Riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu ja liige Peeter Tali kohtusid Balti Kaitsekolledži vanemstaabiohvitseride kursuslastega.
Euroopa Liidu asjade komisjoni liige Luisa Rõivas ütles, et kõige olulisem arutelu on COSACi täiskogus Ukraina teemal. Ta rõhutas, et osa Euroopa Liidu pikaajalisest toetusest Ukrainale on julgustada ja toetada riiki Euroopa Liiduga liitumise protsessis ning selleks vajalike reformide elluviimisel.
„Euroopa Komisjoni soovitus on alustada Ukraina ja Moldovaga liitumisläbirääkimisi. Eesti saab ja peab oma kogemusest lähtudes aitama Ukrainal ja Moldoval liitumiseks valmistuda. Euroopa Liiduga liitumise perspektiiv annab riikidele lootust ja motivatsiooni, et suuri reforme ellu viia ja võidelda euroopalikke väärtusi kandva riigi vabaduse eest,“ lausus Rõivas. Ta lisas, et Ukrainat tuleb toetada igal võimalikul viisil ning jätkata Venemaa survestamisega sanktsioone rakendades ja neid karmistades.
Komisjoni liikme Anti Poolametsa sõnul on oluline ka rände- ja varjupaigareformi teemaline arutelu. „Euroopa Liit peab rändesurvega rohkem tegelema,“ toonitas Poolamets, kelle sõnul on tähtis ühist õigusraamistikku ajakohastada ja vältida varjupaikade ülekoormamist sisserändajatega, kes rahvusvahelist kaitset ei vaja. „Julgeoleku suurendamiseks tuleb Euroopa Liidu välispiire tugevdada ja piiriületajaid kontrollida. Samuti peab Euroopa Liit tähelepanelikult jälgima Soome- ja Eesti-vastaseid ränderündeid ning toetama Venemaa agressiivse käitumise vastu,“ lausus Poolamets.
Täna on COSACi täiskogu päevakorras Hispaania ülevaade riigi Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise prioriteetidest, Euroopa Liidu rändepakt ning debatt energiakriisi ja rohepöörde teemal. Homme keskendub COSACi täiskogu olukorrale Ukrainas ja riigi suhetele Euroopa Liiduga, samuti Euroopa Liidu strateegilisele autonoomiale ja suhetele Ladina-Ameerikaga.
Rahvusparlamentide Euroopa Liidu asjade komisjonide täiskogu istung toimub Hispaania pealinnas Madridis 26.–28. novembrini. Eesti delegatsiooni kuuluvad Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni liikmed Luisa Rõivas, Kadri Tali, Anti Poolamets, Maido Ruusmann ja Katrin Kuusemäe.
COSAC on 27 liikmesriigi rahvusparlamentide Euroopa Liidu asjade komisjone ühendav koostööformaat.
Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
tel 631 6592, 510 6179
e-post [email protected]
päringud [email protected]
Töövisiidi käigus külastati kohalikke põllumajandus- ja toidutootmisettevõtteid. Näiteks Põlvamaa üht suurimat põllumajandusettevõtjat Agrone, kes on võtnud südameasjaks olla teerajaja keskkonna säästmisel ja hoidmisel. Samuti kohtuti piirkonna ühe suurima tööandja, Karni lihatööstuse esindajatega.
Töövisiidil osalenud riigikogulased märkisid kohtumiste järel, et piirkonna ettevõtjatel on siiras soov panustada kohalikku kogukonda ning areneda tootearenduse ja innovatsiooni kaudu pidevalt edasi.