Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu korraldab koroonaviiruse leviku tõkestamiseks töö ümber

Riigikogu juhatus otsustas nõupidamisel fraktsioonide esindajatega, et Riigikogu lahendab 1. maini vaid ajakriitilisi küsimusi.  

Vanematekogu teeb Riigikogule ettepaneku muuta kuni eriolukorra lõpuni igal esmaspäevasel istungil täiskogu töö ajagraafikut selliselt, et täiskogu istung toimub üksnes esmaspäeviti ja infotund kolmapäeviti. Avalikkus ja meedia saavad istungeid jälgida veebiülekandena.

Riigikogu komisjonid kogunevad ainult esmaspäeviti, vältimatu vajaduse korral sagedamini. Komisjonide istungitele kutsutakse külalisi vastavalt vajadusele ning eelistatud on külaliste osalemine videosilla vahendusel.

Riigikogu liikmete kõik välislähetused on tühistatud, lähetuse vältimatu vajaduse otsustab Riigikogu juhatus. Riigikogu liikmetel on tungivalt soovitatud mitte reisida välismaale ning siseriiklike kohtumiste puhul püüda vältida kokkusaamisi Toompea lossis.

Ajutiselt on piiranud nende inimeste sissepääs Toompea lossikompleksi, kelle külastused ei ole otseselt seotud Riigikogu tööga. Toompea lossi külastamine ekskursioonideks, näituste külastamiseks ja istungite jälgimiseks on keelatud.

Palume kõigil ajakirjanikel Riigikogu töö kajastamisel eelistada kaugtöö võimalusi ning Riigikogu liikmetelt kommentaaride saamiseks eelistada telefoniintervjuud. Fotode ja videomaterjali saamiseks palume pöörduda Riigikogu Kantselei avalike suhete osakonna poole.

Lisaks tegi vanematekogu põhiseaduskomisjonile ülesandeks töötada välja regulatsioon, mis võimaldaks eriolukorras komisjonide istungite korraldamist elektrooniliste sidevahendite vahendusel.

Tegemist on ajutiste piirangutega. Jälgime olukorra arengut ja informeerime teid uutest otsustest.

Olukorra hindamiseks ja edasiste tegevuste arutamiseks koguneb vanematekogu regulaarselt eeldatavalt kolmapäeviti kell 9.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
631 6356, 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee 
Päringud: press@riigikogu.ee

Riigikogu eelinfo kolmapäevaks, 29. septembriks

Kell 12 – infotund

Riigikogu liikmete küsimustele vastavad infotunnis peaminister Kaja Kallas, haridus- ja teadusminister Liina Kersna ning tervise- ja tööminister Tanel Kiik.

Kaja Kallas vastab küsimustele õpetajate palkade, valitsuse välispoliitika, koroonakriisi, ravikindlustuse, Eesti Vabariigis vähemuste diskrimineerimise ning ühiskonda lõhestava retoorika kohta koroonahaigete ravimisel.

Liina Kersna vastab küsimusele tervisekriisi tingimustes õppetöö korraldamise kohta.

Tanel Kiik vastab küsimusele e-sigarettide riigisisese kaugmüügikeelu otstarbekuse ja tulemuslikkuse kohta.

Kell 14 – täiskogu istung

Kolmas lugemine – kaks eelnõu:

Valitsuse algatatud elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu (156 SE) eesmärgiks on suurendada konkurentsi taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise vähempakkumistel, vähendada fossiilkütuste kasutamist elektritootmisel ning parandada Eesti elektrienergia tootmise varustuskindlust.

Senise regulatsiooni kohaselt tohib siseriikliku taastuvenergia eesmärgi täitmiseks korraldatavatel vähempakkumisel osaleda vaid selline tootmisseade, mis ei ole enne vähempakkumist elektrienergiat tootnud. Eelnõu kohaselt võib tulevikus sellisel vähempakkumisel osaleda ka olemasolev tootja, motiveerimaks selliseid tootjaid edaspidi kasutama elektritootmise sisendina fossiilkütuste asemel taastuvaid energiaallikaid. Sellisel juhul võib vähempakkumise võitjale maksta toetust iga vähempakkumise kohta kuni kahe aasta jooksul alates vähempakkumise objektiks olnud taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise alustamisest.

Elektri vähempakkumiste regulatsiooni tuuakse sisse ka tagatiste süsteem, et tõhusamalt tagada, et vähempakkumiste võitjad lubatud tegevused ellu viiksid.

Valitsuse algatatud e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduse, isikut tõendavate dokumentide seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (376 SE) sätestatakse e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduses ning isikut tõendavate dokumentide seaduses selge eID-alane asutuste vaheline pädevus- ja vastutusjaotus.

Eelnõuga kaasajastatakse regulatsiooni, mis puudutab eraõiguslike e-identimise süsteemide usaldusväärsuse taseme hindamist. Paralleelselt täiendatakse riigilõivuseadust, lisades RIA toimingute juurde e-identimise süsteemi usaldusväärsuse taseme hindamise taotluse läbivaatamise eest kohaldatav riigilõiv.

2017. aasta sügisel ilmnenud ID-kaardi turvanõrkuse lahendamise käigus tõusis esile vajadus korrastada isikut tõendavaid dokumente, e-identimist ja usaldusteenuseid puudutavat õigusruumi ning ka nende valdkondade eest vastutavate riigiasutuste omavahelist töö- ja vastutusjaotust.

Eelnõuga muudetakse ka isikut tõendavate dokumentide seadust, viies muuhulgas sisse muudatused Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2019/1157 rakendamiseks.

Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035. Ettekande teevad majandus- ja taristuminister Taavi Aas ning majanduskomisjoni esimees Kristen Michal.

Transpordi pikka vaadet iseloomustavad arengukava kohaselt mugavad, ohutud, rohelised ja kiired ühendused ning nende koostoime. Peamine fookus on transpordivahendite ja -süsteemi keskkonnajalajälje vähendamine, et aidata kaasa kliimaeesmärkide saavutamisele nii aastaks 2030 kui ka 2050.

Teine lugemine – üks eelnõu:

Valitsuse algatatud toote nõuetele vastavuse seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (372 SE).

Muudatusega laiendatakse turujärelevalveasutuste järelevalvepädevusi seoses e-kaubanduses müüdavate toodetega. Asutused saavad juurdepääsu sideandmetele, et neil oleks võimalus tuvastada veebilehe omanikke ja vajadusel piirata veebiliidesele juurdepääsu, nõuda infosisu eemaldamist või hoiatuse kuvamist. Muudatuste eesmärk on tagada võimalikult operatiivselt ohtlike toodete müügilt kõrvaldamine.

Samuti tõhustatakse järelevalvet kolmandatest riikidest pärit toodete üle, selleks kehtestatakse ehitustoodete, isikukaitsevahendite, küttegaasi põletavate seadmete, mänguasjade Euroopa Liidu turul kättesaadavaks tegemisel uus nõue, mille kohaselt peab nende toodete puhul olema tootja poolt määratud Euroopa Liidus asutatud kontaktisik, kelle poole lisaküsimuste või probleemide korral pöörduda ning kes vastutab deklaratsioonide olemasolu, kontrolli ja vajadusel parandusmeetmete tegemise eest.

Piiriüleses koostöös võetakse Euroopa Liidu järelevalveasutuste vahel kasutusele digitaalne töökorraldus ja infovahetus. Täpsustatakse turujärelevalveasutuste pädevust liikluses kasutatavate kergliikurite ja avatud kategooria mehitamata õhusõidukite üle, muudatuste kohaselt ei tee nende seadete turujärelevalvet mitte Transpordiamet, vaid Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Samuti suurendatakse karistuste mõjutuse eesmärgil juriidiliste isikute vastutuse trahvisummat 3200 eurolt 32 000 euroni.

Esimene lugemine – seitse eelnõu:

Isamaa fraktsiooni algatatud kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (388 SE) välistatakse Eesti kodakondsuse andmine ja taastamine isikutele, keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest.

Riigikogu liikmete Tarmo Kruusimäe, Raivo Tamme, Üllar Saaremäe, Madis Millingu, Kert Kingo, Kalle Grünthali, Andres Metsoja ja Paul Puustusmaa algatatud tubakaseaduse muutmise seaduse eelnõu (412 SE).

Eelnõuga soovitakse sätestada regulatsioon seni täpselt reguleerimata tubakavabale huuletubakale, et seeläbi tagada toodete ohutus. Samuti soovitakse korrigeerida sätteid, mis seatud eesmärgile vastupidiselt on kaasa toonud salakaubanduse ja terviseriskide kasvu. Ühtlasi muudetakse sätteid, mille tõttu on vähenenud vähem kahjulike toodete kättesaadavus võrreldes kahjulikumate toodetega.

Valitsuse algatatud liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu (414 SE).

Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle ELi direktiiv, mis näeb ette muuta teemaksude tasumine Euroopa Liidu siseselt mugavamaks, sealjuures kehtestatakse piiriülese teabevahetuse regulatsioon teemaksude tasumata jätmise korral.

Vaatamata asjaolule, et Eestis teekasutustasu automaatse tuvastuse kaudu ei koguta, tuleb direktiiv üle võtta minimaalses kohustuslikus ulatuses, see tähendab osas, mis tuleneb Euroopa elektroonilise teemaksu kogumise teenuse (EETS) osutajate õigusest registreerida oma tegevus igas ELi liikmesriigis. Seetõttu peab iga liikmeriik kooskõlas direktiiviga nägema ette nõuded kasutatavatele tehnoloogiatele ja seadmestikule ning sätestama nii teenuse osutajate kui ka kasutajate õigused ja kohustused.

Valitsuse algatatud energiamajanduse korralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (382 SE).

Eelnõuga võetakse üle ELi taastuvenergia direktiiv, mille eesmärk on suurendada taastuvenergia tootmist ja tarbimist nii kodumajapidamistes kui ka suurtootjate ja -tarbijate tasandil.

Taastuvenergia direktiivi ülevõtmisega tehtavad muudatused saab jagada sisu ja teemakäsitluste järgi kolmeks: riigi taastuvenergia eesmärgid ja nende arvutamise põhimõtted koos päritolutunnistuste temaatikaga; enda jaoks taastuvast energiaallikast toodetud energia tarbimise hoogustamine ja lihtsustamine, mille hulka kuuluvad planeeringud, haldus-ja loamenetlused; biokütuste säästlikkuse kriteeriumid.

Valitsuse algatatud rahvusvahelise raudteeveo konventsiooni ja selle lisade muudatuste heakskiitmise seaduse eelnõu (386 SE).

Rahvusvahelise raudteeveo konventsioon COTIF on reisijate, pagasi ja kaupade rahvusvahelist raudteevedu käsitlev ühtne õigusnormide süsteem. COTIF-i ühtseid reegleid rakendatakse lisaks rahvusvahelise raudteetranspordile ka sellega seotud maantee- ja veetranspordis.

1.detsembri 2020. aasta seisuga kuulub OTIFi 50 liikmesriiki Euroopast, Põhja-Aafrikast ja Kesk-Aasiast, samuti Jordaania, organisatsioonina ka Euroopa Liit. Organisatsiooni liikmeteks on kõik EL-i liikmesriigid peale Küprose ja Malta, kuna nendes riikides ei ole raudteed. Konventsiooni lisades sisalduvaid ühtseid reisijate- ja kaubaveoreegleid (CIV ja CIM) rakendatakse raudteedel enam kui 250 000 km ulatuses.

Valitsuse algatatud ehitusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (395 SE).

Ehitusseadustikku muudetakse seoses ELi teetaristu ohutuse korraldamise direktiivi Eesti õigusesse ülevõtmisega. Kuivõrd direktiivi reguleerimisala laiendati, tuleb direktiiviga ettenähtud liiklusohutuse meetmed rakendada lisaks üleeuroopalise teedevõrgu TEN-T teedele ka kõigil põhimaanteedel ning ELi vahendite abil ehitatud avalikult kasutatavatel maanteedel.

Pädev asutus, kelleks on valdavalt Transpordiamet, peab direktiivist tulenevalt hindama liiklusohutusele avalduvat mõju, viima läbi liiklusohutuse auditeerimist, hindama teedevõrgu liiklusohutust ning teostama perioodilist tee ohutuse kontrolli. Kui kohalikud omavalitsused ehitavad tulevikus maanteid ELi vahendite kaasamisel, siis lisaks senistele TEN-T teedele tuleb täita pädeva asutuse kohustusi ka nende poolt ELi vahenditega ehitatud maanteedel.

Valitsuse algatatud planeerimisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (378 SE) näeb ette keskse planeeringute andmekogu loomise. Eelnõu eesmärk on kaasajastada kogu planeerimismenetlust ja hoida kokku ressursse.

Keskse planeeringute andmekogu kaudu saab hoida ja avalikustada teavet kehtivate planeeringute, nende juurde kuuluvate lisade ning planeeringumenetluse käigus tehtud otsuste kohta.

Eelnõuga viiakse planeerimismenetluse normid kooskõlla haldusmenetluse seadusega, mille kohaselt on võimalik ka planeerimismenetluses dokumente kätte toimetada ja teateid saata elektrooniliselt. Praegu saadavad planeeringu koostamise korraldajad teateid ja dokumente planeerimismenetluses ainult posti teel tähitud kirjaga.

Samuti nähakse ette võimalus pidada avalikke arutelusid elektrooniliselt. Eelnõu kohaselt saab planeerimismenetluses kaasatud isikutele saata edaspidi teateid ka korteriühistute kaudu.

Sündmused

Kell 10 – Riigikogu esimees Jüri Ratas osaleb XVII Rahvusvahelisel Merenduskonverentsil (Tallink SPA & Conference Hotel).

Kell 10 – Riigikogu vaimse tervise toetusrühma esimees Vilja Toomast avab ja juhatab vaimse tervise teemalist seminari „Covid-19 kriisi tulem – vaimne tervis vajab riiklikku tähelepanu“ (Riigikogu konverentsisaal).

Kell 12 – Riigikogu esimees Jüri Ratas esineb videosilla vahendusel sõnavõtuga ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni veekonventsiooni tippkohtumisel paneelis „Transboundary water cooperation as a key for regional peace and stability“.

Kell 17 – väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson osaleb Tšehhi suursaadiku vastuvõtul.

Välislähetus

27.–30. september
Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) Eesti delegatsiooni liige Eerik-Niiles Kross osaleb ENPA IV osaistungi töös Strasbourgis Prantsusmaal. Videosilla vahendusel osalevad osaistungil ka delegatsiooni juht Maria Jufereva-Skuratovski, liige Urmas Reitelmann ning asendusliikmed Raivo Tamm ja Vilja Toomast.

Riigikogu pressiteenistus
Liisa Johanna Lukk
tel 631 6456, 53 310 789
e-post liisajohanna.lukk@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Riigikogu käsitles CO2 kvoodi hinnatõusu mõju riigieelarvele ja ühiskonnale

Ettekande tegid riigieelarve kontrolli erikomisjoni esimees Urmas Reinsalu, majandus- ja taristuminister Taavi Aas ja Baltic Energy Partners OÜ juhatuse liige Marko Allikson.

Reinsalu märkis oma ettekandes, et senised prognoosid elektri hinna kujunemise kohta ei ole vett pidanud ja need ohustavad kõiki Eesti kodutarbijaid, ettevõtteid ja sellega seoses kogu meie majanduse konkurentsivõimet ja inimeste toimetulekut.

Reinsalu tõi välja, et ettevõtted ja tarbijad maksavad kõrgemat elektrihinna seoses CO2 kauplemishinna tõusuga ja see raha laekub tegelikkuses täies mahus riigieelarvesse. „Kui tarbijatele koormus kerkib, siis see ei tähenda sugugi, et riigieelarvesse laekuv raha jõuab tegelikkuses tarbijatele tagasi,“ rääkis Reinsalu ja lisas, et elektri hinna tõus sellel aastal läheb Eesti tarbijatele maksma prognoositavalt vähemalt 250 miljonit eurot.

Reinsalu sõnul on riigil vaja selget ja kiretut analüüsi nii emissioonikaubanduse mõjule kui ka kliimapoliitikale, mis on nende asjade maksumus Eesti tarbijatele. „Me vajame selget ja kiretut analüüsi hüppeliselt kasvanud energiadefitsiidi tingimustes sellest, milliseks kujuneb meie riigi elektrivarustuskindlus,“ ütles Reinsalu. Ta meenutas, et koroonakriisi alguses, kus riikide piirid sulgusid, seisid riigid iseenda eest oma riigi elanike ees. „Ei ole vähematki kahtlust ka börsitingimustes, tekib hüppeline defitsiit, siis riigid hakkavad langetama kiretuid otsuseid, eelistades varustuskindluse tagamist oma riigi elanikele, oma riigi tarbijatele.“

Veel tõi Reinsalu välja, et elektritootmise varustuskindluse kõrvale on vaja selget seisukohta, mida Euroopa praegune emissioonikaubanduse dünaamika tähendab elektritarbijatele.

Reinsalu tõi välja, millised võimalused on regulatiivsel turul valitsusel tegutseda. Ta nimetas taastuvenergia tasu, mida tarbijad maksavad. „Meil on võimalus taastuvenergia tasu täies mahus tühistada ja kompenseerida see taastuvenergia tootjatele siis vastavalt riigieelarvelise sihteraldisega, nagu teeb suur hulk Euroopa riike,“ pakkus Reinsalu.

Teiseks märkis ta, et tuleb üle vaadata energiavarustuskindluse tagamine ja Eestis põlevkivienergeetika sulgemisotsus. „Peame kiiresti suurendama ka KredExi toetusi ja lihtsustama toetusmehhanisme elamufondi, sealhulgas eramute energiatõhususe suurendamiseks ja lokaalse energia tootmise edendamiseks,“ kõneles Reinsalu.

Reinsalu hinnangul on elektriturg poliitiliselt moonutatud turg, kuid tema sõnul peab riik kasutama mehhanisme, et hind tarbijatele kosmosesse ei läheks. Riigile laekuv raha käibemaksu ja CO2 rahaühikute eest tuleb tema sõnul kasutada automaatse stabilisaatori väljatöötamiseks, nagu on mitmetes Euroopa riikides asutud seda venitusteta tegema.

Minister Aas selgitas elektri hinna tõusu põhjuseid. Ta märkis, et hinda kujundavad üle Euroopa fossiilseid elektrijaamad, mille hind sõltub CO2 kvoodist ja kütuse maailmaturuhinnast.

Ministri sõnul oli erakordselt ilus suvi, mitte üksnes Eestis, aga ka Skandinaavias ning sademete vähesus tähendas seda, et Norra hüdroelektrijaama tammide taga kogunes vett tavapärasest vähem. Seetõttu tuleb ministri sõnul töös hoida elektrijaamu, mis kasutavad fossiilkütuseid. Samas on käimas majanduse kiire taastumine mitte üksnes meil siin Euroopas, vaid ka Aasias, Põhja-Ameerikas ja taastumise taastumine on tekitanud erakordselt suure energianõudluse ja see omakorda liikvele lükanud ka fossiilsete energiakandjate maailmaturu hinnad.

Aas ütles, et valitsusel ei ole hooba, et suurendada sademeid Norras või tekitada tuult, mis suurendaks Euroopa tuuleparkide toodangut. Ka ei ole valitsuse võimuses kuigi palju globaalsel turul kujunevat fossiilsete kütuste hindu mõjutada. „Elektri hinna kujunemisel on ainsad Euroopa Liidu energeetika- ja kliimapoliitikast sõltuvad komponendid CO2 heitmekaubanduse süsteem ning meetmed, millega kiirendada taastuvenergia turule toomist,“ ütles Aas. Ta lisas, et mõlemas suunas on valitsus astunud samme, kuid kumbki ei ole kiire lahendus ega võluvits, kuid aitab selliseid probleeme tulevikus vältida.

Aas toonitas, et hinnasurve põhjuseks on kõrge kütuse hind, eelkõige maagaasi hind. „Kui maagaasi hind maailmaturul hakkab langema või normaliseerub sademete hulk sarnaseks, nagu see on olnud viimasel 10 aastal keskmiselt, langeb ka elektri turuhind,“ kõneles Aas. Tema sõnul on pikaajaline lahendus hinnašoki vältimiseks taastuvenergia ja sellele üleminekuga igapäevaselt ka tegeletakse.

Aas meenutas, et Riigikogu menetluses on elektrituruseaduse muudatus 156 SE, mis loob laiemad võimalused ka Narva elektrijaamades kalli fossiilkütuse asendamiseks CO2-vaba jäätmepuiduga. Samuti jõuab järgmise aasta alguses lõpusirgele Eesti merealade planeering ja saab hakata tegelema tuuleparkide arendamisega merel.

Aasa sõnul on õige olnud eelmise Eesti valitsuse otsus, hoida Eestis alles ja igal ajal kättesaadav vähemalt 1000 megavatti juhitavat tootmisvõimsust. Ta möönis, et on perioode, kus seda võimsust ei lähe vaja, kuid tänavune aasta näitab selgelt, et esineb perioode, kus me ei saa hakkama üksnes ilmastikust sõltuvate taastuvenergiajaamadega.

Ettevõtja Allikson rääkis oma ettekandes elektrienergia turuhinnast. Allikson selgitas, kuidas elektriturud toimivad. Ta tõi välja, et hinda börsil määrab marginaalne tootja ehk viimane turule pääsev elektrijaam oma muutuvkulude baasilt. Euroopa elektritootmisest on umbes 20 protsenti maagaasipõhine. „Kui hinnad kerkivad spot-turul siin umbes 100–160 euro juurde, siis see on ka see tase, millega tänasel päeval on võimalik gaasielektrijaamast elektrit toota,“ rääkis Allikson. Tema sõnul sisaldab see CO2 kulu, see sisaldab kütusekulu, see sisaldab ka opereerimiskulusid. Kui hind tõuseb kõrgustesse, siis hinna määrajaks ongi gaasijaamad.

Ta tõi ka välja, et Balti riikides on lisaks omad põhjused, mis on hinda mõjutanud ülespoole. Esimesena mainis ta, et 2021. aasta novembrist alates on vähendatud tarneid Vene-Valgevene piiridel, sest Leedu ei ole soovinud osta Astravetsi tuumaenergiat. Teiseks mõjutab meie hinda ka see, et meie ühendused Lätiga on suuremad kui varem. „Tegelikult Läti ja Leedu on olnud alati kõrgemas hinnapiirkonnas ja seetõttu hinnad ühtlustuvad. Me ei ole enam Soomega samas hinnas, meie hinnad on mõnevõrra kõrgemad,“ kõneles Allikson. Ta möönis, et Soome on olnud iseenesest tulevikku vaatavalt väga tubli. „Nendel hakkab järgmisel aastal käima uus tuumajaam ja on tulemas juurde oluliselt uusi tuulevõimsusi. Nii et ilmselt jääb Soome odavama hinnaga piirkonnaks ka edaspidi.“

Allikson peatus enda ettekandes ka pikaajalisemal prognoosil. „Kõik, mis tõuseb, hinna mõttes, ilmselt ka langeb,“ sõnas ta ja selgitas, et pikas perspektiivis eeldatakse, et Põhjamaades tuleb juurde elektriühendusi, hinnad ühtlustuvad eri piirkondade vahel ning pikaajaliselt nähakse hinnataset endiselt madalamalt.

Allikson märkis, et Eestis ei toodeta piisavalt palju elektrienergiat – kui tarbimine on üle 1000 megavati, siis tootmine on üle 900 megavatti tasemel. „See tähendab seda, et meil on elektrit puudu ja meil on alati elektrit vaja osta,“ tõdes ta. „Kui ostetav elekter on kõrgema hinnaga, siis meie hind on kõrgem, sõltumata sellest, mis hinnaga Narva Elektrijaamad soovivad müüa.“

Alliksoni sõnul ei ole võimalik CO2 kauplemissüsteemi ja elektriturgu eraldada. „Ei saa öelda, et me oleme nagu CO2 turus sees ja elektriturus ei ole või vastupidi,“ tõi ta välja paratamatuse. Samuti pole tema hinnangul mõistlik muuta taastuvenergiale kehtivaid toetusi. „Sellepärast, et see muudab Eesti, kus on vaja taastuvenergia investeeringuid, investoritele mitte atraktiivsemaks, vaid pigem vähem atraktiivseks, aga on vaja rohkem investeeringuid, mitte vähem investeeringuid,“ selgitas ta.

Allikson tõi välja, mida Riigikogu saab teha, et elektri hinda mõjutada. Tema sõnul saavad poliitikud mõjutada elektri hinna administratiivset osa. „Saate kasutada CO2 kõrgemaid oksjonitulusid kas elektriarve komponentide või hinnatõusu kompenseerimiseks ja aktsiisi või käibemaksu saab alati alandada,“ sõnas ta.

Muus osas mõjub elektri hinnale ilm. Gaasihindu aitaks Alliksoni sõnul vähendada gaasi tarbimise vähenemine. Pikemas perspektiivis on tema sõnul aga vaja uusi ühendusi – Estlink 3, taastuvenergia arengu kiirendamine, salvestustehnoloogiate arendamine, energiatõhusus, tarbimise paindlikkus ja tuumaenergia ning vesiniku võimaluste väljaselgitamine, loetles ta.

Läbirääkimistel võtsid fraktsioonide nimel sõna Helir-Valdor Seeder (I), Dmitri Dmitrijev (K), Jevgeni Ossinovski (SDE), Kristen Michal (RE) ja Henn Põlluaas (EKRE). Sõna võtsid veel Jürgen Ligi (RE), Martin Helme (ERKE), Peeter Ernits (EKRE), Mart Helme (EKRE) ja Tarmo Kruusimäe (I).

Istungi stenogramm

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
tel 631 6356, 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee                                      

Menetlusse võeti eelnõu riigieelarve seaduse muutmiseks

Valitsuse 27. septembril algatatud riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (436 SE).

Eelnõu eesmärk on suurendada riigieelarve detailsust ja läbipaistvust, optimeerida riigieelarve ja riigi eelarvestrateegia koostamise protsesse ning anda alus riigi pikaajalise arengustrateegia loomisele. Eelnõu on seotud 2022. a riigieelarvega.

Eelnõuga muudetakse riigieelarve liigendust puudutavaid sätteid, millega tehakse iga-aastase riigieelarve seaduse tegevuspõhine vaade detailsemaks. Ettepaneku kohaselt minnakse kaks astet detailsemaks – programmi tegevuse tasemele. Tegevuspõhine detailsus kasvab kuuekordselt. Perioodi 2022–2025 eelarvestrateegias oleva 38 programmi asemel tekiks valitsemisalade 2022. a eelarvetesse kokku 240 programmi tegevust. Investeeringutes tuuakse seaduses välja objektid, mis konkreetsel aastal on mahult 10 miljonit ja suuremad. Muud majanduslikku sisu kirjeldatakse jätkuvalt riigieelarve seletuskirjas.

Eelnõuga korrigeeritakse riigieelarve paindlikkuse reegleid, mis võimaldab riigieelarve detailsuse suurenedes säilitada tasakaal seadusandliku ja täidesaatva võimu otsustuspädevuses. Alates 2022. a riigieelarvest määratakse iga-aastase riigieelarve tekstiparagrahvis, millisel määral annab Riigikogu ministrile võimaluse eelarvet kasutamise käigus muuta. 2022. a riigieelarve eelnõus plaanitakse ette näha, et programmi tegevuste vahel on ilma seadust muutmata võimalik vahendeid üle kanda kuni 25 protsenti juhul, kui programmi tegevuse eelarve on kuni 4 miljonit eurot. Vahemikus neli miljonit kuni kakssada miljonit on paindlikkuse kasv lineaarne ning see suureneb ühelt miljonilt viie miljoni euroni, jäädes sellele tasemele püsima. Investeeringute puhul on lubatud üle kümne miljoni suuruste eelarveridade vahel ümber tõsta kuni 20 protsenti vastavast mahust.

Eelnõuga vähendatakse riigieelarve ja eelarvestrateegia protsessi ressursikulu, viies eelarveliste tulude ja kulude puhul sisuliste ja detailsete arutelude arvu valitsuse tasandil aastas kahelt ühele ja RES/RE dokumentide koostamise sügisesse. Kevadel esitatakse jätkuvalt Euroopa Komisjonile stabiilsusprogramm eelarvepoliitiliste suundadega: eelarvepositsioon, võlakoormus, tulu ja kulutasemed.

Eelnõuga sõnastatakse uue strateegilise arengudokumendina riigi pikaajaline arengustrateegia, mis loob õigusliku aluse poliitikavaldkondade terviklikule strateegiale „Eesti 2035“.Seaduse jõustumine on ette nähtud 1. detsembril 2021. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Valitsuse 27. septembril algatatud elektroonilise side seaduse, ehitusseadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (437 SE).

Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik  (sidedirektiiv), mille ülevõtmise tähtaeg oli 21. detsembril 2020.

Seletuskirjas märgitakse, et võrreldes 2002. aastaga, mil liberaliseeriti telekommunikatsiooni turg ja võeti vastu uus õigusraamistik, on elektroonilise side turg (sideturg) kiiresti edasi arenenud ja elektroonilise side sektor (sidesektor) on muutunud majanduselu tähtsamaks osaks. Sidesektor on digitaalmajanduse võimaldaja. Sellega koos on muutunud ka elektroonilise side teenuse (sideteenus) tarbijate käitumisharjumused, üha enam kasutatakse traditsiooniliste sideteenuste (telefoni- ja mobiiltelefoniteenus) asemel andmesidel põhinevadi uusi teenuseid nn OTT-teenuseid (Over The Top teenus), mis pakuvad traditsioonilistele sideteenustele sarnaseid teenuseid. OTT-teenused on näiteks Skype, WhatsApp, Viber jt. Selleks, et tagada samaväärne tarbijate õiguste kaitse, nagu on traditsiooniliste sideteenuste puhul, ka OTT-teenustele, laiendatakse sideteenuse mõistet selliselt, et sideteenuse alla kuuluvad ka OTT-teenused. Selle tulemusena koheldakse kõiki sideturul tegutsevaid elektroonilise side teenuse ettevõtjaid (sideettevõtja) võrdselt ehk teisisõnu allutatakse sideregulatsiooni alla kõik sideturul tegutsevad sideettevõtjad.

Eelnõuga suurendatakse tarbijaõigusi, seda eelkõige sideteenuse lepingu lepingueelse teabe ja lepingu lühikokkuvõtte esitamise näol. Lepingueelse teabega antakse tarbijale võimalikult üksikasjalik ülevaade pakutavast sideteenusest, mis peaks ära hoidma arusaamatusi lepingus sätestatud sideteenuse ja reaalsuse vahel. Lepingu lühikokkuvõttega antakse tarbijale ülevaade kõige olulisematest punktidest sidelepingus – sideteenuse kirjeldus, tasu, lepingu tähtaeg, pikendamine, lõpetamine jne.

Ühtse Euroopa Liidu (EL) sideturu tagamise eesmärgil ühtlustatakse EL-is raadiosagedusalade kasutusele võtmise eeskirjad, sealhulgas sätestatakse ühtsed tähtajad uute raadiosageduste kasutuselevõtuks.

Eelnõuga soodustatakse väga suure läbilaskevõimega sidevõrkude ehitamise eesmärgil väikese levialaga raadiosagedusi kasutatavate juurepääsupunktide kasutuselevõttu riigi või kohaliku omavalituse üksuse omandis või kasutuses ehitisele (nt avalikud ehitised, tänavalambid, valgusfoorid jne). Tulenevalt tehnoloogiast vajavad väga suure läbilaskevõimega sidevõrgud suurel hulgal väikese levialaga raadiosagedusi kasutatavate juurdepääsupunktide kasutuselevõttu, mis tagavad sidevõrgu kättesaadavuse ja katkematu leviala. See muudatus sätestatakse ehituseadustiku muudatusega.

Eelnõuga täpsustakse nõudeid sidevõrkude riist- ja tarkvara kasutamisele, et nende kasutamine ei ohustaks riigi julgeolekut. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Valitsuse 27. septembril algatatud perelepitusseaduse eelnõu (438 SE).

Eelnõuga töötatakse välja riikliku perelepitusteenuse regulatsioon, mille eesmärk on võimaldada vanemate lahkumineku korral sõlmida laste heaolust lähtuvad kokkulepped lapse elukorraldust puudutavates küsimustes nii kohtuväliselt kui ka varajases faasis kohtumenetluse ajal.

Eelnõuga reguleeritakse perelepitusteenuse osutamise ja selle käigus läbiviidava lepitusmenetluse korda ning perelepitusse suunamise aluseid. Lisaks sätestatakse nõuded perelepitajatele ning luuakse teenuse riikliku rahastamise alused. Eelnõu sätestab erisused kehtivast lepitusseadusest, mis annab küll üldise raami lepitusmenetluse läbiviimiseks, kuid ei sätesta erinevat liiki lepitusmenetluste erisusi. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

Valitsuse 27. septembril algatatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (439 SE).

Eelnõuga luuakse alus Eesti maaelu arengukava 2014-2020 meetme tegevuse “Toetus nõustajate järelkasvu arendamiseks” rakendamiseks, samuti lükatakse ELi üleminekumäärusest tulenevalt kahe aasta võrra edasi mitmeid MAK-i meetmete rakendamisega seotud tähtaegasid. Lisaks tehakse kaks tehnilist muudatust.

Maaeluministrile antakse võimalus kehtestada oma määrusega nõustajate järelkasvu koolitusprogrammi puhul toetuse taotlejale ja saajale ning toetatavatele tegevustele täpsemad nõuded, samuti antakse võimalus kehtestada käskkirjaga nimetatud programmile esitatavad nõuded ehk nõuded isikutele, kes saavad programmis osaleda, nõuded lektoritele, juhendajatele ja mentoritele, programmi sisu puudutavad nõuded, valdkonnad, milles on kõige suurem vajadus programmi läbiviimiseks.

MAK-i meetmete rakendamisega seotud tähtaegasid käsitlevad muudatused seisnevad maaeluministrile antavas õiguses jagada kasutamata jäävad LEADER-projektitoetuse eelarvevahendid LEADER tegevusgruppide vahel ümber 2023. aastal, MAK-i rahastamisvahendisse tagasi laekuvate vahendite kasutamist käsitlevate tähtaegade pikendamises kahe aasta võrra ning nn osaliselt tasutud kuludokumentide rakendamise skeemi kasutamise võimaluse lõpptähtaja pikendamises samuti kahe aasta võrra, seniselt 2023. a 1. juulilt 2025. a 1. juulini. Juhtivkomisjoniks määrati maaelukomisjon.

Valitsuse 27. septembril algatatud keskkonnaseire seaduse muutmise seaduse eelnõu (440 SE).

Eelnõuga nähakse ette keskkonnaagentuuri (KAUR) keskkonnaandmete analüüsi ja prognoosi tasuliste teenuste osutamise õiguslikud alused. Muudatuse eesmärk on vähendada KAURi töökoormust ja klientide halduskoormust. Teenusest huvitatud ettevõtjatega saab sõlmida teenuse osutamise lepingud, mille alusel ettevõtja vabaneb sagedastest päringutest.

Eelnõu kohaselt võib KAUR keskkonnaseire programmi väliselt osutada oma põhitegevusega seotud keskkonnaandmete analüüsi ja prognoosi tasulisi teenuseid. Sellised teenused on eriotstarbeline ilmaprognoos, prognoosmudelid, tasuline sünoptikute telefon, tuuleroosi koostamine, meteoroloogiliste ja hüdroloogiliste andmete analüüs, hüdroloogilised insenertehnilised arvutused. Tasulisi teenuseid kasutavad kliendid, kes vajavad võrreldes tasuta avalikult saadavate teenustega spetsiifilisemaid andmeid tulenevalt oma personaalsetest vajadustest. Selliste andmete kogumine eeldab sageli mahukat analüüsi ning eraldi prognooside koostamist. Enim kasutavad tasulisi teenuseid meedia-, energeetika- ja ehitusettevõtted ning sadamad.

Sätestatakse ka tasuliste teenuste ülem- ja alammäärad teenuse liikide kaupa ning volitusnorm keskkonnaministrile kehtestada tasuliste teenuste täpsustatud loetelu ja tasu määrad.

Seletuskirjas märgitakse, et riiklikku keskkonnaseiret rahastatakse riigieelarvest, kuid ajalooliselt on olnud vajadus selliste tasuliste teenuste järele. Näiteks möödunud aastal esitasid 61 klienti KAURile 267 teenuse tellimust, mille omatulu maht oli umbes 140 000 eurot. Eestis puuduvad meteoroloogiliste ja hüdroloogiliste teenuste teised pakkujad, kuna teenused on tihedalt seotud suurte andmemahtudega. Neid teenuseid vajavaid väikeseid sihtgruppe on teenindanud juba KAURi eelkäijad oma põhiülesannete kõrvalt. Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.

Valitsuse 27. septembril algatatud keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (keskkonnaregistri seaduse kehtetuks tunnistamine) eelnõu (441 SE).

Eelnõuga ajakohastatakse keskkonnateabe käitlemise korda riigi andmekogudes.

Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks keskkonnaregistri seadus (KeRS). Uus kord vastab sellele, kuidas keskkonnateavet on tegelikult kogutud, sh eristab seni keskkonnaregistri alaminfosüsteemideks nimetatud infosüsteemid iseseisvate andmekogudena. Valdav osa keskkonnaregistri senistest nimistutest ja andmetest on praegu ja on ka eelnõus koondatud Eesti looduse infosüsteemi (EELIS). Mitme seni ka keskkonnaregistri nimistuks loetud andmestiku suhtes on vahepealsel ajal loodud eraldi andmekogud või infotehnoloogiliselt sõltumatud infosüsteemid. Eelnõuga sätestatakse kohustus luua keskkonnateavet sisaldavatele andmekogudele juurdepääsuks ja liidestamiseks ühtne infotehnoloogiline pöördumispunkt (veebikeskkond) niivõrd, kuivõrd see on infotehnoloogiliselt võimalik ja majanduslikult otstarbekas.

Eelnõuga täiendatakse keskkonnaseadustiku üldosa seadust, atmosfääriõhu kaitse seadust, jäätmeseadust, tööstusheite seadust ja veeseadust sätetega asjakohase registreeringu taotlemise ja menetlemise ning registreerimistõendi andmise kohta keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS.

Metsaseaduse muudatustega seatakse juurdepääsupiirangud metsaregistrisse kantud erametsamaa sellistele andmetele, mis võimaldavad hinnata füüsilisest isikust metsaomaniku vara ja majandusseisu ning mida peetakse füüsiliste isikute puhul koos isiku tuvastamist võimaldavate andmetega isikuandmeteks. Samuti täiendatakse metsaseadust riikliku metsade statistilise valikmeetodiga inventeerimise (SMI) regulatsiooniga.

Eelnõuga muudetakse keskkonnaseadustiku üldosa seadust ning 11 muud seadust. Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.

Valitsuse 27. septembril algatatud konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (442 SE).

Eelnõuga sätestatakse alused, millest tulenevalt rahastataks Konkurentsiameti ülesandeid ka järelevalvetasudest. Eelnõu kohaselt võetakse järelevalvetasusid reguleeritavate hindadega monopoolsetelt ettevõtetelt. Järelevalvetasu lülitatakse lõpptarbijatele osutatavate teenuste hinda. Ettevõtetele ei lisandu täiendavat halduskoormust. Tasumäärad sätestatakse seaduses ja nende üle ei saa kaubelda. Nii tagatakse ameti sõltumatus.  Sarnane rahastusmudel on kasutusel Eestis Finantsinspektsiooni rahastamisel. Samuti kasutab seda enamik Euroopa riikide majandusregulaatoreid. Ameti teine tegevussuund – konkurentsijärelevalve – jääks jätkuvalt riigieelarvest rahastatavaks.

Materiaalõiguslikult kehtestab eelnõuga kavandatu peamise muudatusena konkurentsiseaduses alused järelevalvetasude maksmisele. Lisaks muudetakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadust (ÜVVKS), millest tulenevalt määratakse Konkurentsiameti kontrolli alla kõigi vee-ettevõtjate hinnaregulatsioon. Seoses eelnimetatud muudatustega muudetakse eelnõuga ka elektrituruseadust, kaugkütteseadust, lennundusseadust, maagaasiseadust, postiseadust ja sadamaseadust. Viimati nimetatud eriseadustesse lisatakse viide selle kohta, et Konkurentsiametile makstakse järelevalvetasu konkurentsiseaduses sätestatud alustel ja korras. 

Seletuskirjas märgitakse, et Konkurentsiamet on muuhulgas tarbija huve kaitsev ühendasutus. Esiteks on Konkurentsiamet konkurentsiasutus, kelle ülesandeks on vajadusel kohaldada meetmeid konkurentsi taastamiseks ja säilitamiseks, teiseks on ta kaheksa reguleeritud tegevusala järelevalveasutus-majandusregulaator, sh monopoolsete ettevõtete hinnareguleerija.

Konkurentsiamet reguleerib elektri-, maagaasi-, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni, kaugkütte-, raudtee-, posti-, lennundus- ning sadamate sektorit. Regulatsiooni vajalikkus tuleneb nimetatud sektorite ettevõtjate monopoolsest seisundist turul. Sõltumatu regulaatori asutamise kohustus tuleneb Euroopa Liidu (EL) õigusaktidest. Näiteks korraldab amet EL-i ülese elektri- ja gaasituru funktsioneerimist. Tegemist on spetsiifiliste turgudega, millel on palju EL-i üleseid reegleid, mille rakendamine ei ole regulaatorita võimalik. Lisaks koordineerib amet koostöös välismaiste sõsarasutustega mitmeid EL-i üleseid taristuprojekte, nagu elektrisüsteemi sünkroniseerimine, Eesti–Soome gaasiühendus jt.

Eestis valitseb olukord, kus mõlema avaliku raudtee infrastruktuuri ettevõtja AS Eesti Raudtee ja Edelaraudtee AS–i tegevuskulusid rahastatakse riigieelarvest. Kuna taolise olukorra muutumist ei ole ette näha ka tulevikus ning lisanduv järelevalvetasu makstaks samuti riigieelarvest, ei oleks see kooskõlas põhimõttega, et teenuse eest tasuvad  konkreetse teenuse tarbijad, millest rahastatakse Konkurentsiameti järelevalvetööd. Lähtuvalt eeltoodust ei kehtestata järelevalvetasu maksmise kohustust raudteesektoris tegutsevatele ettevõtjatele. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Valitsuse 27. septembril algatatud riigilõivuseaduse, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (443 SE).

Eelnõuga tõstetakse kohtu, äriregistri, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri ning kommertspandiregistri toimingute riigilõivumäärasid, lihtsustatud menetluste ja maksekäsu kiirmenetluse piirmäära ning piirmäärasid, mis on seotud menetlusosalise edasikaebeõigusega. Lisaks muudetakse menetlusdokumentide kättetoimetamise tingimusi ning maksekäsu kiirmenetlust puudutavaid sätteid.

Eelnõuga viiakse kohtusse ja Tartu Maakohtu registriosakonda pöördumisel tasutavad riigilõivumäärad kooskõlla viimastel aastatel muutunud majandusnäitajatega. Enamik eelnõuga muudetavaid riigilõivumäärasid kehtib alates 1. jaanuarist 2011.

Seletuskirjas märgitakse, et kohtu lõivumäärade tõstmine on vajalik, et ajakohastada kohtu toimingutega seotud riigilõive selliselt, et eelnõuga kehtestatavad riigilõivumäärad kataksid osaliselt kohtu tegevuskulude kasvu ning välistaksid pahatahtlikud või ilmselgelt perspektiivitud kohtusse pöördumised ning suunaksid vaidluse osapooli otsima kohtuväliseid lahendusi. Registriosakonna toimingute  lõivumäärade tõstmine on samuti vajalik, et ajakohastada toimingutega seotud riigilõive ja et eelnõuga kehtestatavad riigilõivumäärad kataksid osaliselt registriosakonna tegevuskulude kasvu, mille järel on võimalik pakkuda paremat teenust ning tagada registris olevate andmete õiguskindlus.

Äriregistris olevate ettevõtete arv on aastatega kasvanud, mistõttu on suurenenud ka infosüsteemide haldamise kulud. Järgnevatel aastatel on kavas veelgi arendada äriregistri infosüsteeme, et muuta süsteem kasutajasõbralikumaks ja automatiseerida eri infoväljade täitmine. Näiteks 2021. aastal valmib Registrite ja Infosüsteemide Keskusel uus äriregistri portaal, mis koondab kodanike ja ettevõtjate jaoks ühte keskkonda nii teabesüsteemi kui ettevõtjaportaali võimalused.

Kohtuametnike hinnangul ei ole kohtusse pöördumine sageli enam viimaseks ja kaalutletud variandiks, vaid kohtusse esitatakse avaldusi teise poolega eelnevaid läbirääkimisi pidamata ja menetluse perspektiivikust kaalumata, kuna kohtuskäimine on inflatsiooni ja elatustaseme tõusu tõttu teiste teenustega võrreldes odavnenud. Eestis on ettevõtte asutamine võrreldes ülejäänud maailmaga väga lihtne, kuid kandeavaldusi esitatakse puudustega ning avalduste kontrollimine ja puuduste kõrvaldamine toob kaasa osakonna töökoormuse kasvu.

Arvestades muutunud majandusnäitajaid, on riigilõivumäärade mõistlikus ulatuses tõstmisega võimalik tagada menetlusökonoomiat, ohustamata isikute ettevõtlusvabadust ning põhiõigust pöörduda kohtusse. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

Valitsuse 27. septembril esitatud Riigikogu otsuse “Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe koosseisus” eelnõu (444 OE).

Eelnõu võimaldab panustada kuni 24 kaitseväelasega Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe (inglise keeles Joint Expeditionary Force – JEF) koosseisu.

Seletuskirjas märgitakse, et JEF on Ühendkuningriigi algatatud, omanduses ja juhitav ning teiste riikide liikmesusega tahtekoalitsioon. JEF koondab sarnaselt mõtlevaid ja ühise ohutunnetusega riike, mis on üldjuhul valmis kiiresti ja paindlikult panustama operatsioonidesse kogu sõjapidamise ja kriisihaldamise spektris alates humanitaarkriisidest kuni konventsionaalse sõjapidamiseni. JEF-i koosseisu määravad riigid alalises valmiduses olevad sõjalised võimed, mis moodustavad ühtselt juhitava erinevaid väeliike hõlmava ühendväe. JEF suudab tegutseda iseseisvalt või mõne muu suurema sõjalise üksuse koosseisus. JEF-i kasutamine on paindlik – võimalikke operatsioone saavad algatada ja sellel osaleda kas kõik või vaid asjast huvitatud liikmesriigid. Liikmesriikide ühise otsuse alusel on JEF-i fookuses julgeoleku tagamine Läänemere piirkonnas ja Atlandi ookeani põhjaosas, tugevdades seeläbi kaitse- ja heidutushoiakut Balti riikides. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.

Valitsuse 27. septembril esitatud Riigikogu otsuse “Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu väljaõppemissioonil Mosambiigis” eelnõu (445 OE).

Eelnõu võimaldab järgmisel aastal panustada kuni viie kaitseväelasega Euroopa Liidu väljaõppemissioonile EUTM Mozambique.

Seletuskirjas märgitakse, et Euroopa Liidu uuel sõjalisel missioonil EUTM Mozambique osalemine on Eestile oluline nii välis- kui kaitsepoliitiliselt. Eesti üks prioriteetidest on osaleda EL-i ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika elluviimisel ning arendada koostööd strateegiliste EL-i lõunatiiva liitlastega. Missioonil osalemisega panustab Eesti solidaarselt teiste liikmesriikidega Euroopa Liidu sõjalisse operatsiooni. Missiooni juhtriigiks on Portugal, kelle jaoks on Mosambiigis toimuv kõrge poliitilise nähtavusega ning üks käimasoleva EL-i eesistumise prioriteetidest. Eestile on oluline Portugali osas üles näidata solidaarsust, kuna Portugal on panustanud Balti riikide julgeoleku toetamisse, panustades NATO Balti õhuturbe missiooni neli korda Leedust, Šiauliaist 2007, 2014, 2016 ja 2018 ning plaanib naasta septembris 2021 ja võimalusel ka tulevikus. Portugali kui NATO liitlase toetus alliansi idatiiva julgeoleku tugevdamisel on Eestile ja Läänemere regioonile laiemalt oluline ka edaspidi. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.

Valitsuse 27. septembril esitatud Riigikogu otsuse “Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve” eelnõu (446 OE).

Eelnõu võimaldab panustada kuni 10 kaitseväelasega USA juhitavale rahvusvahelisele sõjalisele operatsioonile Inherent Resolve.

Operatsiooni eesmärk on ISIL-i vastane võitlus esmajoones Iraagis ja Süürias ning üks oluline ülesanne on ka Iraagi julgeolekujõudude koolitamine. Inherent Resolve keskendub pärast ISIL-i füüsilist lüüasaamist stabiliseerimise toetamisele Iraagis ja Süürias ning toetab Iraagi valitsust julgeolekuvallas. Iraagi julgeolekujõudude väljaõppe toetamisel tehakse tihedat koostööd NATOga ja Iraagi valitsusega. ISIL on koalitsiooni tegevuse tõttu oluliselt nõrgenenud ja ei kontrolli enam alasid Iraagis ega Süürias, kuid ISIL on endiselt suuteline korraldama rünnakuid nii piirkonnas kui üleilmselt.

Seletuskirjas märgitakse, et osalemine rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides kinnitab Eesti pühendumust panustada koormajagamisse rahu ja stabiilsuse saavutamiseks maailmas. USA juhitava tahtekoalitsiooni operatsioonil osalemine toetab ka väga head Eesti ja Ameerika Ühendriikide vahelist liitlassuhet ning kaitse- ja julgeolekualast koostööd. Ühtlasi annab operatsioonil osalemine Kaitseväele olulise operatsioonialase väljundi, mis aitab suures pildis kaasa Kaitseväe terviklikule arengule.

Tulenevalt Iraagi väljaõppe vajadustest ning tingituna operatsiooni võimalikust rõhuasetuse kohandamise vajadusest, võimaldab eelnõus sätestatud kaitseväelaste piirarv (10) vajaduse tekkides Eestil operatsiooni täiendavalt ja paindlikult panustada. Eesti kaitseväelased ei osale sõjalistel operatsioonidel Süüria territooriumil. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.

Valitsuse 27. septembril esitatud Riigikogu otsuse “Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonil Iraagis” eelnõu (447 OE).

Eelnõu võimaldab panustada kuni 5 kaitseväelasega Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonile Iraagis.

NATO mittelahinguline väljaõppe- ja nõustamismissioon NMI loodi Bagdadis oktoobris 2018. Missiooni tegevus on suunatud alliansi lõunasuunalt lähtuvate ohtude vastu laiemalt, aidates Iraagil üles ehitada kestlikud, läbipaistvad, kaasavad ja tõhusad julgeolekustruktuurid, et suurendada nende võimekust terrorismivastases võitluses, ISIL-i tagasipöördumise takistamises ning riigi stabiliseerimisel. Selle saavutamiseks nõustab NATO Iraagi julgeolekustruktuure. NMI annab Iraagi julgeolekujõududele väljaõpet tihedas koostöös Iraagi valitsusega. NMI nõustab ja teostab väljaõpet, kuid ei osale koos Iraagi jõududega lahinguoperatsioonides.

Seletuskirjas märgitakse, et osalemine missioonil Iraagis annab Eestile võimaluse aidata aktiivselt kaasa alliansi lõunatiivalt lähtuvate ohtude maandamisel, panustada NATO kollektiivsesse julgeolekusse ning toetada liitlasi ja partnerriike terrorismivastases võitluses. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.

Valitsuse 27. septembril esitatud Riigikogu otsuse “Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu sõjalisel missioonil EUNAVFOR Med/Irini” eelnõu (448 OE).

Eelnõu võimaldab panustada kuni kuue kaitseväelasega operatsioonile EUNAVFOR Med/Irini.

Operatsiooni EUNAVFOR Med/Irini esmane eesmärk on Liibüale kehtestatud ÜRO relvaembargo rakendamise toetamine. See hõlmab ka rahvusvahelistes vetes Liibüa ranniku lähedal inspektsioonide läbiviimist laevadele, mida kahtlustatakse relvade või nendega seotud materjalide transportimisel Liibüasse või Liibüast, lähtudes ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonist 2292 (2016). Lisaks sellele toetab missioon ka ÜRO meetmete rakendamist illegaalse naftaekspordi tõkestamiseks Liibüast, Liibüa mereväe ja piirivalve väljaõpet ja ülesehitamist ning salakaubanduse ja inimeste smugeldamise võrgustike lõhkumist.

Eesti panus operatsiooni EUNAVFOR Med/Irini oli aastal 2021 kaks staabiohvitseri EUNAVFOR Med/Irini peakorteris Roomas. Arvestades EUNAVFOR Med/Irini olulisusega julgeolekualastele väljakutsetele vastamisel Euroopa Liidu lõunapiiride lähistel võimaldab eelnõus sätestatud kaitseväelaste piiraarv (kuus) vajadusel operatsiooni täiendavalt panustada. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.

Valitsuse 27. septembril esitatud Riigikogu otsuse “Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni valmidusüksuste koosseisus” eelnõu (449 OE).

Eelnõu võimaldab panustada kuni 280 kaitseväelasega Põhja-Atlandi Organisatsiooni (NATO) valmidusüksuste koosseisu.

NATO reageerimisjõudude (NATO Response Force − NRF) loomine otsustati Praha tippkohtumisel 2002. aastal. NRF on kõrgvalmiduses üksus, mis suudab ellu viia sõjalisi operatsioone mistahes maailma punktis. NRF-il on võtmeroll NATO lühikese etteteatamisajaga kollektiivkaitseoperatsioonide käivitamisel. NRF allub SACEUR-ile (Supreme Allied Commander Europe). NRF-i siirmise otsustab Põhja-Atlandi Nõukogu. NRF-i täismehitatuse tagamine on otseselt Eesti riigi huvides, sest NRF tagab NATO pühendumuse heidutusele ja kollektiivkaitsele.

Lisaks sellele täidab Eesti oma liitlaskohustusi panustades ka NATO valmidusinitsiatiivi (NATO Readiness Initiative – NRI) alates 2021. aasta algusest. NRI lepiti kokku NATO tippkohtumisel Brüsselis 2018. aastal. Algatuse eesmärk on tõsta liitlaste vägede valmidust, et oleksime vajadusel valmis oma vägedega kiiresti reageerima, sh kollektiivkaitse olukordades. Need üksused on lisaks juba NRF-is olevatele vägedele. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.

Valitsuse 27. septembril esitatud Riigikogu otsuse “Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu väljaõppemissioonil ja ÜRO rahutagamismissioonil Malis”  eelnõu (450 OE). 

Eelnõu võimaldab panustada kuni kümne kaitseväelasega Euroopa Liidu (EL) väljaõppemissioonile Malis ja kuni viie kaitseväelasega Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) rahutagamismissioonile Malis.

EUTM Mali eesmärk on toetada Mali relvajõudude sõjalise võime arendamist, et Mali oleks võimeline ise panustama riigi elanikkonna ja territooriumi kaitsmisesse, ning parandada julgeolekuolukorda Malis. Lisaks sellele toetatakse poliitilise stabiilsuse saavutamist ja Alžiiri rahuleppe rakendamist, tõhustamaks riigivõimu ja õigusriikluse taastamist üle Mali. EUTM Mali toetab Saheli piirkonda laiemalt läbi G5 Saheli ühendväe operatsioonialase võimekuse parandamise ja piirkondliku koostöö tihendamise, keskendudes esmajoones ühistele julgeolekuohtudele, eelkõige terrorismile ja inimkaubandusele.

EUTM Mali mandaat kehtib kuni 18. maini 2024 ning operatsiooniala laiendati kogu Mali territooriumile teistele Saheli riikidele, keskendudes esmajoones Burkina Fasole ja Nigerile.

MINUSMA strateegiline eesmärk on toetada 2015. aastal sõlmitud Mali rahu- ja leppimisleppe rakendamist. Missiooni teine strateegiline eesmärk on Mali laiaulatusliku strateegia rakendamise hõlbustamine kaitsmaks tsiviilisikuid, vähendamaks kogukondadevahelist vägivalda ning taastamaks riigivõimu ja tagamaks peamiste avalike teenuste osutamist esmajoones Kesk-Malis. MINUSMA kohandab mandaadi elluviimisel oma tegevusi, arvestades piirkonnas toimuvaid arenguid ning tõhustades koordinatsiooni teiste piirkonnas tegutsevate rahvusvaheliste ja piirkondlike ühenduste ning G5 Saheliga.

Seletuskirjas märgitakse, et Mali väljakutseteks on stabiilsuse ja julgeoleku suurendamine kogu riigis ning Eesti aitab sellesse panustada läbi osalemise rahvusvahelises väljaõppealases koostöös. Läbi selle koostöö panustab Eesti Euroopat mõjutavate ohtude vastasesse ühisesse võitlusesse, kaasaarvatud terrorismivastasesse võitlusesse ja rändeprobleemide lahendamisse. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.

Valitsuse 27. septembril esitatud Riigikogu otsuse “Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsel rahutagamismissioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süürias” eelnõu (451 OE).

Eelnõu võimaldab panustada kuni kuue kaitseväelasega Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) rahutagamismissioonile Lähis-Idas.

UNTSO on ÜRO esimene rahuvalvemissioon, mis on puhtalt vaatlusmissioon. UNTSO tegevuspiirkond on Lähis-Ida, täpsemalt Egiptus, Iisrael, Jordaania, Liibanon ja Süüria. Missiooni peakorter asub Jeruusalemmas. UNTSO sõjalised vaatlejad on tegutsenud piirkonnas läbi aastakümnete, olles vaenulike poolte vahel ning hoides sellega ära lokaalsete kokkupõrgete eskaleerumise suureks konfliktikoldeks Lähis-Idas.

Seletuskirjas märgitakse, et ÜRO liikmesriigina panustab Eesti julgeoleku tagamisse kriisipiirkondades. Osalemine ÜRO missioonidel on Eesti jaoks olnud oluline ning on olulisemgi nüüd, mil Eesti on olnud ÜRO Julgeolekunõukogu valitud liige aastatel 2020–2021. Eesti kaitseväelaste osalemine ÜRO operatsioonidel aitab tugevdada Eesti panust ÜRO tegevusse rahu kindlustamisel.

Eesti sõjalised vaatlejad osalevad UNTSO missiooni koosseisus alates 1997. aastast. 2014. aastast suurendati Riigikogu otsusega Eesti panust missioonil kuni kuue kaitseväelaseni, kes täidavad staabiohvitseri ja sõjalise vaatleja ametikohti. Kuni kuue kaitseväelasega jätkatakse ka 2022. aastal. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.

Valitsuse 27. septembril esitatud Riigikogu otsuse “Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Prantsusmaa juhitud sõjalisel operatsioonil sihtüksuses Takuba Malis ja Nigeris (endise nimega „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Prantsusmaa sõjalisel operatsioonil Barkhane Malis“)” eelnõu (452 OE).

Eelnõu võimaldab panustada kuni 75 kaitseväelasega Prantsusmaa juhitud sõjalisse operatsiooni sihtüksuses Takuba Malis ja Nigeris.

Osalemine operatsioonil selle erioperatsioonide sihtüksuses Takuba aitab süvendada strateegilist suhet Eesti ja Prantsusmaa vahel, mis baseerub lisaks jagatud väärtusruumile ka ühisel arusaamal julgeolekukeskkonnast ning seda mõjutavatest ohtudest. Prantsusmaa osaleb aktiivselt NATO heidutushoiaku tugevdamisel Läänemere piirkonnas, panustades oma liitlasüksuste kohalviibimisega Balti riikide julgeolekusse. Prantsusmaa valitsusliikmed ja kõrged sõjaväelased on Eesti panust operatsiooni hinnanud väga kõrgelt ning tunnustanud operatsiooni raames tehtud Eesti kaitseväelaste tööd.

Lisaks sellele aitab osalemine operatsioonil ja selle erioperatsioonide sihtüksuses Takuba tagada stabiilsuse ja julgeolekuolukorra parandamist Malis ja Nigeris. Mali kaitseväelaste väljaõpetamisel toetab Eesti Mali armee võimete suurendamist, et Mali suudaks ise kindlustada oma julgeolekut, k.a. võidelda tõhusamalt relvastatud mässuliste ja terroristlike rühmituste vastu piirkonnas. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.

Valitsuse 27. septembril esitatud Riigikogu otsuse “Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil sellesse esmakordsel panustamisel” eelnõu (453 OE).

Eelnõu võimaldab kasutada kuni 50 kaitseväelast riigikaitseseaduse § 34 lõike 4 alusel, mille kohaselt määrab Riigikogu oma otsusega igaks aastaks piirarvu kaitseväelastele, kes võivad osaleda Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu (EL) või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) juhitaval rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil, välja arvatud kollektiivse enesekaitse operatsioonil, sellesse esmakordsel panustamisel. Eesti täpne panus ja selle suurus oleneb konkreetse operatsiooni vajadustest ning otsustatakse riigikaitseseaduse alusel valitsuse korraldusega. Kaitseväe edasine kasutamine samal operatsioonil otsustakse üldkorras Riigikogu otsusega.

Konfliktid ja kriisid maailma eri regioonides võivad eskaleeruda ootamatult ja kiiresti ning vajaduse korral peab Eesti olema suuteline kiiresti ja paindlikult lähetama Kaitseväe üksusi kriisi- või konfliktipiirkonda, et panustada rahvusvahelise stabiilsuse tagamisse ja kaitsta niiviisi ka Eesti julgeolekuhuve. Käesoleva mandaadi andmine võimaldab Eestil võimalikult paindlikult reageerida kiiresti eskaleeruvale olukorrale, mis ei mahu muude riigikaitseseaduses sätestatud kiiret reageerimist võimaldavate erandite alla (nt NATO reageerimisjõudude koosseisus osalemine). Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.

Valitsuse 27. septembril esitatud Riigikogu otsuse “Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel ÜRO rahuvalvemissioonil Liibanonis” eelnõu (454 OE).

Eelnõu võimaldab panustada kuni kolme kaitseväelasega Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) missioonile UNIFIL (United Nations Interim Force in Lebanon).

ÜRO rahuvalvemissioonil on oluline stabiliseeriv roll Liibanonis ja kogu piirkonnas, mõjudes heidutavalt vägivalla levikule. Missiooni peamine ülesanne on jälgida olukorda piirkonnas, aidates kaasa vaenutegevuste tekkimise ärahoidmisele ning rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamisele, ning toetada Liibanoni valitsust riigivõimu kindlustamisel riigi lõunaosas. UNIFIL-i tegevuspiirkond paikneb Litani jõe ja Sinise joone (ÜRO poolt 7. juunil 2000 kinnitatud piirijoon Iisraeli ja Liibanoni vahel) vahelisel alal.

ÜRO liikmesriigina panustab Eesti julgeoleku tagamisse kriisipiirkondades. Eesti kui kollektiivsesse julgeolekusse panustav riik jälgib tähelepanelikult Lähis-Idas toimuvat ja sealsete sündmuste julgeolekupoliitilist mõju stabiilsusele Lähis-Idas ja mujal maailmas. Osalemine ÜRO missioonidel on Eesti jaoks olnud oluline ning on olulisemgi nüüd, mil Eesti on olnud ÜRO Julgeolekunõukogu valitud liige aastatel 2020–2021. Eesti kaitseväelaste osalemine ÜRO operatsioonidel aitab tugevdada Eesti panust ÜRO tegevusse rahu kindlustamisel. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
6316351, 51902837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Majanduskomisjon saatis elektroonilise side seadust muutva eelnõu esimesele lugemisele

Majanduskomisjoni esimehe Kristen Michali sõnul on eelnõu üheks eesmärgiks võimalike turvariskide vähendamine. „Tegemist on osaga küber- ja julgeolekuhügieenist ning me soovime, et avalikud teenused ja selleks vajalik infrastruktuur oleks tagatud meile sobivalt. Eelnõu jõustumisel hakatakse võimalikku ohtu riigi julgeolekule hindama üldreeglina riist- või tarkvara kasutusloa menetluses,“ selgitas Michal.

Majanduskomisjoni liige Kalvi Kõva lisas, et sisuliselt on komisjon ja täiskogu seda eelnõu juba menetlenud, kuid et kevadel toimunud obstruktsiooni tõttu ei olnud võimalik seadust kevadistungjärgul vastu võtta, siis aegusid varasemas eelnõus kehtestatud jõustumistähtajad ning valitsus võttis eelnõu tagasi. „Teema on seega kõigile tuttav ja loodetavasti uue eelnõu menetlemisel enam takistusi ei tule,“ ütles ta.

Eelnõuga suurendatakse lepingueelse teabe ja lepingu kokkuvõttega sidelepingu läbipaistvust, mis aitab ära hoida arusaamatusi sidelepingu ja tegelikkuse vahel. Sidelepingut sõlmides on tarbijatel parem ülevaade osutatavast sideteenusest. Samas sõltub kohaldatava regulatsiooni ulatus pakutava sideteenuse olemusest.

Samuti sätestatakse nõuded ühtlustatud raadiosageduste andmisele, soodustatakse väikese levialaga raadiosagedusi kasutatavate juurdepääsupunktide kasutuselevõttu, mis kiirendab uue põlvkonna sidevõrgu kiiret rajamist ning sätestatakse nõuded kaasinvesteerimisele.

Lisaks täpsustatakse eelnõuga nõudeid sidevõrkudele ja -teenustele riigi julgeoleku tagamiseks. Eelnõu kohaselt on sideettevõtja riigi julgeoleku tagamiseks kohustatud taotlema sidevõrgu riist- või tarkvara kasutamiseks, sealhulgas riistvara väljavahetamiseks ning tarkvara uuendamiseks loa Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametilt. Võimalikud keelud või kasutamise tingimused kooskõlastab Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni põhimääruses nimetatud organ.

Eelnõu kohaselt jõustub seadus 15. detsembril.

Valitsuse algatatud elektroonilise side seaduse, ehitusseadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (437 SE) on esimesel lugemisel 13. oktoobril.

Eelnõu tutvustasid ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt.

Riigikogu pressiteenistus
Veiko Pesur
tel 631 6353, 55 590 595
e-post veiko.pesur@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Riigikogu liikmed moodustasid e-kaubanduse toetusrühma

E-kaubanduse toetusrühma esimehe Marko Tormi sõnul on e-kaubandus viimastel aastatel kasvanud kiires tempos nagu on kasvanud ka selle mõju majanduse käekäigule. „Tegemist on tänapäevase ja hoogsalt edeneva sektoriga, kus hõivatute osakaal suureneb iga-aastaselt,“ ütles ta.

„E-kaubandus moodustab kogu kaubandusest viiendiku, olles samas kiires kasvus. Valdkonna olulisemaid tegijaid koondavasse katusorganisatsiooni Eesti E-kaubanduse Liitu kuulub ligi 400 ettevõtet,“ rääkis Torm.

Tormi hinnangul on toetusrühma loomisel oluline e-kaubanduse teemade üle arutlemine ja kitsaskohtade mõistmine ka parlamentaarsel tasandil. „See tähendab vahetut kontakti sektoriga ja sõnumeid valdkonna ettevõtjaid koondavatelt esindusorganisatsoonidelt. Sektori väljakutseid sisuliselt mõistev seadusandja on siht, mille poole soovime liikuda,“ lisas Torm.

Toetusrühma liikmed

E-kaubanduse toetusrühma aseesimees on Raimond Kaljulaid ning toetusrühma kuuluvad ka Toomas Kivimägi, Jüri Jaanson, Kristina Šmigun-Vähi, Sven Sester, Timo Suslov, Kaido Höövelson, Aivar Viidik, Tiiu Aro, Riho Breivel, Kalvi Kõva, Andrus Seeme, Toomas Järveoja, Helmen Kütt ja Annely Akkermann.

Riigikogus moodustatud parlamendirühmad aitavad Riigikogu liikmetel suhelda teiste riikide parlamentidega, viia ellu välispoliitikat ja tutvustada Eestit mujal maailmas. Toetusrühmade kaudu saavad Riigikogu liikmed ja fraktsioonid tõmmata tähelepanu konkreetsele teemale ning toetada ja kaitsta kitsama eluvaldkonna huve.

XIV Riigikogu on moodustanud kokku 67 parlamendirühma ja 90 toetusrühma.

Parlamendirühmade nimekiri

Toetusrühmade nimekiri

Riigikogu pressiteenistus
Veiko Pesur
tel 631 6353, 55 590 595
e-post veiko.pesur@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse külastamine

Kell 14. Riigikaitsekomisjon külastab väljasõiduistungi raames Riigi Kaitseinvesteeringute Keskust.

Riigikogu arutab elektrienergia hinnatõusu vähendamise võimalusi

Istungil teevad ettekande Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni esimees Urmas Reinsalu, majandus- ja taristuminister Taavi Aas ja Baltic Energy Partners OÜ juhatuse liige Marko Allikson.

Reinsalu sõnul vajab Eesti selget plaani, kuidas elektri hinnatõusu lainele vastu seista. “Plaani aluseks peab olema kiretu hinnang praeguse olukorra põhjuste ja tulevikustsenaariumite kohta,“ ütles Reinsalu, kelle sõnul peab Eesti inimeste ja majanduse huvides tegutsema kohe.

„Riigil on turumajanduse tingimustes rida tööriistu, mida peame julgema kasutada ja see julgus peab Eesti valitsusel olema ka Euroopa Liidu elektrihinda mõjutava kliimapoliitika kujundamisel,“ märkis Reinsalu. „Meie huve ei kaitse keegi teine, vastasel juhul ootab tarbijaid lähikümnendil ees lisaks selle aasta täiendavatele 250 miljoni euro suurustele arvetele elektri eest miljardite eurode suurune täiendav koormus.“

Ettekannetele järgnevad küsimused sõnavõtjatele ja fraktsioonide ning Riigikogu liikmete sõnavõtud.

Kell 10 algavat istungit saab otseülekandes jälgida Riigikogu kodulehel ja Facebooki lehel.

Videosalvestist istungist saab vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
631 6356, 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

 

 

Riigikogu komisjonid arutavad heategevuse rolli üle ühiskonnas

Ühise istungi avab Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Toomas Kivimägi, kelle sõnul on heategevuslikud organisatsioonid viimaste aastate jooksul märkimisväärselt palju teinud ühiskonna nõrgemate ja toetust vajavate inimeste abistamiseks.

„Kes meist ei teaks Jõulutunnelit, vähiravifondi „Kingitud elu“ või Toidupanka? Need ja paljud teised organisatsioonid on tohutu töö ära teinud ja seda ennekõike tänu heatahtlike annetajate abile,“ rääkis Kivimägi. „Ent minu põhipostulaat on järgmine: nende inimeste hulk, kes on suutelised veelgi enam valmis annetama, on kordades suurem, kui need, kes on seda seni teinud. Vaja on leida tee nende juurde. Seda me täna arutamegi, kuidas riigi, ettevõtjate ja kodanikuühiskonna koostöös heategevusele veelgi hoogu juurde anda.“  

Arutelule on kutsutud siseminister Kristian Jaani otsib ettekandes vastuseid küsimustele, kuidas elab Eesti kodanikuühiskond ning millised on viimaste aastate olulisemad arengud ja järgmiste aastate peamised suunad.

SA Poliitikauuringute Keskus „Praxis“ juhataja Urmo Kübar pöörab tähelepanu väikestele sammudele, mis aitavad soodustada heategevust. Ettevõtja ja tehnoloogiaettevõtte Bolt kaasasutaja Martin Villig kõneleb sellest, kuidas kasutada tehnoloogiaettevõtjate potentsiaali annetajatena ning kuidas tänane keskkond soodustab ettevõtjate annetamist ja millised on takistavad tegurid. Samuti käsitleb ta tehnoloogiaettevõtjate perspektiivi annetamisel ja idusektori potentsiaal mõjusate vabaühenduste toetamisel. 

Heateo Sihtasutuse liige, tegevjuht Pirkko Valge räägib kuidas annetuste toel kiiremini, kõrgemale ja kaugemale jõuda. Ta annab ülevaate, mis on peamised tegevused, milleks annetusi kasutatakse ja mis on selle väärtus riigile ning räägib annetusi saanud vabaühenduste tegevuse mõjust.

Riigikogu kodanikuühiskonna toetusrühma nimel võtab sõna esimees Heiki Hepner.

Arutelu tõlgitakse viipekeelde. Arutelu saab jälgida otseülekandes Riigikogu kodulehel.

Videosalvestist saab vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
631 6356, 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Riigikogus läbis esimese lugemise avaliku sektori valduses oleva teabe kohta

Eelnõu (409 SE) peamine eesmärk on avaandmete kättesaadavuse ja taaskasutatavuse suurendamine innovatsiooni ja majanduse edendamiseks, siseturu sujuvam toimimine ning infoühiskonna edendamine.

Eelnõu muudatustega jõustatakse ELi vastavast direktiivist avaandmete ja avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta tulenevad nõuded. Eelnõu teiseks eesmärgiks on lahendada praktilised kitsaskohad, mis on kerkinud kehtivas seaduses sätestatud avaandmete mõiste ja taaskasutamisega seonduvate põhimõtete tõlgendamisel.

Seletuskirjas märgitakse, et avaliku sektori valduses olev teave on viimase pea kahekümne aasta jooksul omandanud järjest enam tähtsust ja uut tähendust. Andme- ja platvormimajanduse arengu tulemusena on mõistetud, et seda teavet tuleks taaskasutada nii palju kui võimalik. Euroopa tasandil viis see teadlikkus avaliku sektori teabe taaskasutamise direktiivi (PSI direktiiv) vastuvõtmiseni 2003. aastal. Selle eesmärgiks oli luua soodsad tingimused siseturu arendamiseks. Mõisteti, et avaliku sektori valduses olev teave on digitaalse infosisuga seotud toodete ja teenuste oluliseks algmaterjaliks ning muutub infotehnoloogiliste võimaluste arenedes veelgi olulisemaks andmeallikaks.

Avaliku teabe laiem taaskasutatavus võimaldas Euroopa ettevõtetel muu hulgas ära kasutada teabe potentsiaali, toetas majanduskasvu ja töökohtade loomist.

Läbirääkimistel võtsid sõna Heiki Hepner (I), Kalle Grünthal (EKRE) ja justiitsminister Maris Lauri.

Esimesel lugemisel lükati tagasi Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakendamise põhimõtete heakskiitmine regionaalse ebavõrdsuse vähendamiseks“ eelnõu (390 OE), millega sooviti kiirendada aeglasema kasvutempoga regioonide kasvu, et peatada regionaalse ebavõrdsuse suurenemine.

Läbirääkimistel võtsid sõna Eduard Odinets (SDE) ja Heiki Hepner (I).

Juhtivkomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Hääletus: 44 poolt, 24 vastu. Eelnõu langes menetlusest välja.

Vabas mikrofonis võtsid sõna Kalle Grünthal ja Peeter Ernits.

Istung lõppes kell 18.26.

Istungi stenogramm:

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu

(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
6316351, 51902837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

 

Maaelukomisjon saatis esimesele lugemisele maareformi lõpetava eelnõu

Maaelukomisjoni esimees Tarmo Tamm lausus, et eelnõuga lahendatakse seoses maareformiga ilmnenud probleeme. „Maareformi käigus tekkis kinnisasjade vahele tuhandeid iseseisva kasutusvõimaluseta maatükke ja ribasid, mille liitmiseks piirneva kinnisasjaga tuleb teha ebamõistlikult aeganõudev ja suure halduskoormusega maareformi menetlus, et maaribast moodustada eraldi kinnisasi,“ sõnas Tamm. „Eelnõu järgi saab aga sellise maatüki piirneva kinnisasjaga liita palju hõlpsamini – ilma eraldi kinnisasja moodustamata, lihtsa maakorraldustoiminguga. Reformimata maatükki ei kanta kinnistusraamatus enam eraldi registriossa, vaid muudetakse olemasoleva kinnisasja piire,“ selgitas esimees.

Juunikuise seisuga on Maa-ameti andmetel Eesti maismaast reformimata veel umbes 21 100 maaüksust, mille pindala ulatub 18 400 hektarini.

Komisjoni aseesimees Merry Aart osutas, et maareformi üks suurem kitsaskoht on kinnistule juurdepääsu küsimus, kuivõrd paljud varem laiemalt kasutuses olnud teed hakkasid pärast maade tagastamist või erastamist kuuluma eraomanikele, kes ei luba neid teistel kasutada.

„Juurepääsuprobleemide lahendamist on kavas eelnõuga lihtsustada. Erateele saab juba praegu seada sundvalduse, kogu avalikuks kasutamiseks vajaliku ala määrata haldusaktiga ja see info on kõigile maakatastrist nähtav. Seejuures on siiani olnud kitsaskohaks ühtse hinnakirja puudumine, mille järgi tee eest kasutustasu määrata,“ sõnas aseesimees. „Eelnõuga nähakse avalikus kasutuses teede kasutustasude määramiseks ette ühtne kasutustasude määr, mis on reeglina kolm protsenti maa väärtusest.“

Peale selle luuakse eelnõuga võimalus kortermaja-aluse maa reformimiseks, kui eluruumi omanik ei ole tähtajaks esitanud taotlust korteriomandi seadmiseks. Samuti võimaldatakse suur osa hoonestusõigusega koormatud kinnisasjadest, mis valdavalt on eluhooned, võõrandada nende hoonestajatele.

Eelnõu järgi koondatakse maa erastamisel, tagastamisel ja korteriomandi seadmisel sõlmitud maa järelmaksulepingute haldamine ja riigi nimel hüpoteegipidaja ülesannete täitmine Maa-ametisse, kes on maa erastamise korraldaja. Maa-ametile antakse seega üle ka Riigi Tugiteenuste Keskuse hüpoteegipidaja ülesanded ja võlamenetluse tegevused.

Eelnõu tutvustasid komisjonile maaeluminister Tõnis Mölder, Keskkonnaministeeriumi riigivara osakonna nõunik Glen Roosaar ja Maa-ameti peadirektori asetäitja Triinu Rennu.

maaeluminister Tõnis Mölder, Keskkonnaministeeriumi riigivara osakonna nõunik Glen Roosaar ja Maa-ameti peadirektori asetäitja Triinu Rennu. Foto: Erik Peinar, Riigikogu Kantselei

Komisjon otsustas saata valitsuse algatatud maareformi seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (418 SE) Riigikogu täiskogu istungile esimesele lugemisele 13. oktoobril.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
tel 631 6592, 510 6179
e-post merilin.kruuse@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee