Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu korraldab koroonaviiruse leviku tõkestamiseks töö ümber

Riigikogu juhatus otsustas nõupidamisel fraktsioonide esindajatega, et Riigikogu lahendab 1. maini vaid ajakriitilisi küsimusi.  

Vanematekogu teeb Riigikogule ettepaneku muuta kuni eriolukorra lõpuni igal esmaspäevasel istungil täiskogu töö ajagraafikut selliselt, et täiskogu istung toimub üksnes esmaspäeviti ja infotund kolmapäeviti. Avalikkus ja meedia saavad istungeid jälgida veebiülekandena.

Riigikogu komisjonid kogunevad ainult esmaspäeviti, vältimatu vajaduse korral sagedamini. Komisjonide istungitele kutsutakse külalisi vastavalt vajadusele ning eelistatud on külaliste osalemine videosilla vahendusel.

Riigikogu liikmete kõik välislähetused on tühistatud, lähetuse vältimatu vajaduse otsustab Riigikogu juhatus. Riigikogu liikmetel on tungivalt soovitatud mitte reisida välismaale ning siseriiklike kohtumiste puhul püüda vältida kokkusaamisi Toompea lossis.

Ajutiselt on piiranud nende inimeste sissepääs Toompea lossikompleksi, kelle külastused ei ole otseselt seotud Riigikogu tööga. Toompea lossi külastamine ekskursioonideks, näituste külastamiseks ja istungite jälgimiseks on keelatud.

Palume kõigil ajakirjanikel Riigikogu töö kajastamisel eelistada kaugtöö võimalusi ning Riigikogu liikmetelt kommentaaride saamiseks eelistada telefoniintervjuud. Fotode ja videomaterjali saamiseks palume pöörduda Riigikogu Kantselei avalike suhete osakonna poole.

Lisaks tegi vanematekogu põhiseaduskomisjonile ülesandeks töötada välja regulatsioon, mis võimaldaks eriolukorras komisjonide istungite korraldamist elektrooniliste sidevahendite vahendusel.

Tegemist on ajutiste piirangutega. Jälgime olukorra arengut ja informeerime teid uutest otsustest.

Olukorra hindamiseks ja edasiste tegevuste arutamiseks koguneb vanematekogu regulaarselt eeldatavalt kolmapäeviti kell 9.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
631 6356, 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee 
Päringud: press@riigikogu.ee

Riigikogu eelinfo 17. – 23. maini

Head ajakirjanikud!

Riigikogu Kantselei on seoses viirushaiguse COVID-19 puhanguga võtnud kasutusele vajalikud ettevaatusabinõud. Palume ajakirjanikel Toompea lossis olles kanda maske ja hoida intervjueeritavaga vähemalt kahemeetrist vahet.

Täname mõistva suhtumise eest!

Esmaspäev, 17. mai

Kell 15 – Riigikogu kaugosalusega istung

Riigikogu kinnitab töönädala päevakorra.

Riigikogu liikmete arupärimisele vaktsineerimise korraldamise kohta (nr 65) vastab tervise- ja tööminister Tanel Kiik, rahumeelsete valitsusvastaste meeleavalduste mahasurumise kohta (nr 67) vastab siseminister Kristian Jaani ja Eesti riigikaitse nõrgestamise kohta (nr 76) vastab kaitseminister Kalle Laanet.

Riigikogu liikmete kõnesoovide korral toimub vaba mikrofon.

Kell 11 – komisjonide istungid

keskkonnakomisjoni ja majanduskomisjoni ühisel videoistungil – kell 11.10: kollektiivsest pöördumisest „Kaitseme koos Eesti merd! Keelustame STS-operatsioonid Eesti merel“, kutsutud kollektiivse pöördumise, Keskkonnaministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad;

keskkonnakomisjoni videoistungil – kell 12: atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu (345 SE), kutsutud Keskkonnaministeeriumi esindaja;

kultuurikomisjoni videoistungil – kell 11.10: kohtumine Eesti Meediaettevõtete Liidu esindajatega, kutsutud Eesti Meediaettevõtete Liidu juhtaja Merle Viirmaa-Treifeldt, Äripäeva peadirektor Igor Rõtov ja Ekspress Grupi juht Mari-Liis Rüütsalu;

maaelukomisjoni videoistungil – kell 11.10: tori tõugu hobuste säilitamisest ja aretamisest, kutsutud Maaeluministeeriumi, Põllumajandus- ja Toiduameti, Eesti Maaülikooli, Eesti Hobusekasvatajate Seltsi, Vana-Tori Hobuse Ühingu ja Saksilon OÜ esindajad;

majanduskomisjoni videoistungil – kell 12: infoühiskonna teenuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (359 SE), kutsutud elektroonilise side seaduse, ehitusseadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (301 SE), kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Justiitsministeeriumi esindajad;

põhiseaduskomisjoni videoistungil – kell 11.15: Euroopa Parlamendi valimise seaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse (Euroopa Parlamendi liikme osalemine kohaliku omavalitsuse volikogu töös) eelnõu (389 SE); kodakondsuse seaduse § 13 muutmise seaduse eelnõu (329 SE), välismaalaste seaduse, kõrgharidusseaduse ning õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seaduse eelnõu (354 SE), kutsutud Siseministeeriumi ja algataja esindajad;

rahanduskomisjoni videoistungil – kell 11.15: eluasemelaenudest regionaalses vaates, kutsutud Maaelu Edendamise Sihtasutuse, Kredexi, Pangaliidu, Eesti Panga ja Maaeluministeeriumi esindajad;

riigikaitsekomisjoni väljasõiduistungil – kell 11.30: Kaitsepolitsei aastaraamatust 2020/2021, kutsutud Kaitsepolitseiameti esindajad;

sotsiaalkomisjoni videoistungil – kell 11.10: pikaajalise hoolduse olukorrast, kutsutud sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindajad; perehüvitiste seaduse ja töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu (300 SE);

väliskomisjoni videoistungil – Iisraeli ja palestiinlaste konflikti arengutest ning küsimuse arutelust ÜRO Julgeolekunõukogus, kutsutud Eesti suursaadik Iisraelis Sulev Kannike;

õiguskomisjoni videoistungil – kell 11.15: kriminaalmenetluse seadustiku muutmise eelnõu (sideandmed kriminaalmenetluses), kutsutud Justiitsministeeriumi esindaja;

julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjonis – kell 13.30: järelevalvemeetmetest, kutsutud Kaitseväe luurekeskuse ülem Margo Grosberg;

korruptsioonivastase erikomisjoni videoistungil – kell 13.30: Õiguskantsleri muudatusettepanekud kohaliku omavalitsuse korralduse seadusesse ja korruptsioonivastasesse seadusesse, kutsutud Õiguskantsleri Kantselei esindaja; huvide deklareerimise tehnilisest arendamisest ja deklarantide ringist; huvide deklaratsioonide kontrollimisest; juuni töökavast;

riigieelarve kontrolli erikomisjonis – kell 13.15: vaktsineerimise korraldusest, kutsutud tervise- ja tööminister Tanel Kiik; kriisimeetmete kasutamisest, kutsutud tervise- ja tööminister Tanel Kiik, ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt ning Rahandusministeeriumi ja Riigikontrolli esindajad; istung on avalik, toimub veebiülekanne.

Sündmused

Kell 11 – Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) Eesti delegatsiooni esimees Maria Jufereva-Skuratovski osaleb videosilla vahendusel ENPA õigusasjade ja inimõiguste komitee istungil.

Kell 16 – NATO Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni esimees Oudekki Loone osaleb videosilla vahendusel NATO PA kevadistungi alalise komitee kohtumisel.

Kell 17.30 – NATO Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni liikmed osalevad videosilla vahendusel NATO PA kevadisel plenaaristungil.

Teisipäev, 18. mai

Kell 10 – Riigikogu kaugosalusega istung

Teine lugemine – neli eelnõu: Riigikogu otsuse „Julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni moodustamine“ muutmise eelnõu (334 OE); Riigikogu otsuse „Riigieelarve kontrolli erikomisjoni moodustamine“ muutmise eelnõu (336 OE); Riigikogu otsuse „Korruptsioonivastase erikomisjoni moodustamine“ muutmise eelnõu (337 OE); loomakaitseseaduse ja looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (219 SE).

Esimene lugemine – kolm eelnõu: alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (370 SE); ravikindlustuse seaduse § 55 täiendamise seaduse eelnõu (363 SE); Riigikogu otsuse „Riigikogu otsus „Riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamise ja renoveerimise pingerea kinnitamine““ eelnõu (387 OE).

Kell 14 – komisjonide istungid

keskkonnakomisjoni videoistungil – biolagunevate jäätmete sertifitseerimisest, kutsutud Sertifitseerimiskeskuse, Ringmajandusettevõtete Liidu ja Keskkonnaministeeriumi esindajad; petitsioonist referendumi korraldamiseks „Kas lageraied peaksid Eestis olema keelatud?“;

kultuurikomisjoni videoistungil meediateenuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (327 SE), kutsutud muudatusettepanekute esitajate, Kultuuriministeeriumi ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti esindajad;

maaelukomisjoni videoistungil veterinaarseaduse eelnõu (384 SE), kutsutud maaeluminister Urmas Kruuse;

majanduskomisjoni videoistungil – planeerimisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (378 SE), kutsutud riigihalduse minister Jaak Aab; ehitusseadustiku § 97 muutmise seaduse eelnõu (362 SE); ehitusseadustiku ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seadus (koduomanike omavalitsuste kõnniteede koristamise kohustusest vabastamine) eelnõu (369 SE); elektroonilise side seaduse, ehitusseadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (301 SE), kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad;

põhiseaduskomisjoni videoistungil – Riigikohtu esimehe ülevaade kohtukorralduse, õigusemõistmise ja seaduste ühetaolise kohaldamise kohta, kutsutud Riigikohtu esimees Villu Kõve; Riigikogu otsuse „Eesti keele õppe arengu probleemkomisjoni moodustamine“ muutmise eelnõu (335 OE); Riigikogu otsuse „Rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjoni moodustamine“ muutmise eelnõu (338 OE);

rahanduskomisjoni videoistungil Eesti Vabariigi ja Mauritiuse Vabariigi vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu (385 SE); Eesti Panga 2020. aasta aruandest, kutsutud Eesti Panga esindajad; Finantsinspektsiooni 2020. aasta aruandest, kutsutud Finantsinspektsiooni esindajad;

riigikaitsekomisjoni väljasõiduistungil julgeolekuolukorra arengutest;

sotsiaalkomisjoni videoistungil – erihoolekande olukorrast, kutsutud sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo, Sotsiaalkindlustusameti, SA Autismifond „Toetan Erilist Elu“, Õiguskantsleri Kantselei, ASi Hoolekandeteenused, Eesti Linnade ja Valdade Liidu ning Eesti Puuetega Inimeste Koja esindajad;

väliskomisjoni videoistungil – väliskomisjoni tellitud uuringust „Eesti huvid ja võimalused seoses globaalsete arengutega Arktikas järgneval kümnendil“, kutsutud Eesti Välispoliitika Instituudi, Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse ning Tartu Ülikooli esindajad; istung on avalik, toimub veebiülekanne;

õiguskomisjoni videoistungildekriminaliseerimise vajadusest karistusseadustikus, kutsutud Justiitsministeeriumi, prokuratuuri, kohtute ja advokatuuri esindajad.

Sündmused

Kell 10.30 – Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) Eesti delegatsiooni asendusliige Vilja Toomast osaleb videosilla vahendusel ENPA võrdsete võimaluste ja diskrimineerimisvastase komitee istungil.

Kell 13 – Riigikogu esimees Jüri Ratas kohtub videosilla vahendusel Horvaatia parlamendi esimehe Gordan Jandrokovićiga.

Kell 16 – Riigikogu esimees Jüri Ratas kohtub videosilla vahendusel Ungari parlamendi esimehe László Kövériga.

Kolmapäev, 19. mai

Kell 12 – infotund

Kell 14 – Riigikogu kaugosalusega istung

Kolmas lugemine – kolm eelnõu: väärteomenetluse seadustiku ja liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu (216 SE); perehüvitiste seaduse ja töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu (300 SE); konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (325 SE).

Teine lugemine – kaks eelnõu: Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsiooni ratifitseerimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (364 SE); hädaolukorra seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (350 SE).

Esimene lugemine – viis eelnõu: Euroopa Parlamendi valimise seaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse (Euroopa Parlamendi liikme osalemine kohaliku omavalitsuse volikogu töös) eelnõu (389 SE); kollektiivlepingu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (383 SE); veeseaduse muutmise seaduse eelnõu (381 SE); toote nõuetele vastavuse seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (372 SE); e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduse, isikut tõendavate dokumentide seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (376 SE).

Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035. Ettekande teevad väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt ja kultuurikomisjoni liige Marko Šorin.

Noortevaldkonna arengukava 2021–2035. Ettekande teevad haridus- ja teadusminister Liina Kersna ja kultuurikomisjoni liige Kristina Šmigun-Vähi.

Sündmused

Kell 10.30 –Eesti-Kreeka parlamendirühm kohtub videosilla vahendusel Kreeka parlamendi Kreeka-Eesti parlamendirühmaga.

Kell 13 – Eesti-Aserbaidžaani parlamendirühm kohtub videosilla vahendusel Aserbaidžaani parlamendi Aserbaidžaani-Eesti parlamendirühmaga.

Neljapäev, 20. mai

Kell 10 – Riigikogu kaugosalusega istung

Riigikohtu esimehe Villu Kõve ülevaade kohtukorralduse, õigusemõistmise ja seaduste ühetaolise kohaldamise kohta.

Kell 14 – komisjonide istungid

keskkonnakomisjoni videoistungil – Eestimaa Looduse Fondi ja Estwatchi koostatud uuringust „Kui hästi on hoitud kaitsealused suure loodusväärtusega metsad“, kutsutud Eestimaa Looduse Fondi, Estwatchi ja Keskkonnaministeeriumi esindajad;

väliskomisjoni videoistungil – kohtumised suursaadikukandidaatidega, kutsutud Välisministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov ja suursaadikukandidaadid;

riigieelarve kontrolli erikomisjonis – kell 8.30: Riigieelarve baasseaduse muutmise plaanidest, kutsutud õiguskantsler Ülle Madise, riigikontrolör Janar Holm ja Rahandusministeeriumi esindajad.

Sündmus

Kell 11 – Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) Eesti delegatsiooni liige Urmas Reitelmann ja asendusliige Vilja Toomast osalevad videosilla vahendusel ENPA sotsiaal-, tervishoiu ja säästliku arengu komitee istungil.

Reede, 21. mai

Komisjonide istungid

Euroopa Liidu asjade komisjoni videoistungil – kell 10.45: seisukoha andmine Euroopa Komisjoni teatisele „Kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelise Euroopa kujundamine – Euroopa Liidu uus kliimamuutustega kohanemise strateegia“, kutsutud Keskkonnaministeeriumi esindajad;

Euroopa Liidu asjade komisjoni ja väliskomisjoni ühisel videoistungil – kell 11.15: Eesti seisukohad 24.–25. mail toimuval Euroopa Ülemkogul, kutsutud peaminister Kaja Kallas.

Sündmused

Riigikogu esimees Jüri Ratas külastab Eesti kodukandi aasta küla konkursi raames koos hindamiskomisjoniga Uhtna küla Lääne-Virumaal, Kauksi küla Ida-Virumaal ja Avinurme küla Jõgevamaal.

Kell 10 – Balti Assamblee Eesti delegatsiooni esimees Aadu Must, BA julgeoleku- ja kaitsekomisjoni aseesimees Urve Tiidus, riigikaitsekomisjoni esimees Enn Eesmaa, aseesimees Leo Kunnas ja liige Raivo Tamm osalevad Balti Assamblee, Beneluxi parlamendi ja Põhjamaade Nõukogu videokonverentsil „Kõikehõlmav julgeoleku ja kaitsealane koostöö“.

Kell 11 – Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) Eesti delegatsiooni asendusliige Raivo Tamm osaleb videosilla vahendusel ENPA kultuuri-, teadus-, haridus- ja meediakomitee istungil.

Kell 14 – Parlamentidevahelise Liidu (IPU) Eesti delegatsiooni esimees Aivar Kokk ning liikmed Helle-Moonika Helme, Toomas Kivimägi ja Marika Tuus-Laul osalevad videosilla vahendusel IPU 12 Plus grupi videokohtumisel.

Kell 17.40 – väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson osaleb videosilla vahendusel National Democratic Institute’i (NDI) korraldatud Ukraina-teemalisel üritusel „Combatting Disinformation and Bolstering Digital Security in Ukraine“.

Pühapäev, 23. mai

Sündmus

23. – 28. mai
Riigikogu liikmed Merry Aart, Peeter Rahnel ja Timo Suslov osalevad XLIII Kõrgematel Riigikaitsekursustel (Roosta).

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
tel 631 6592, 510 6179
e-post merilin.kruuse@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

EKRE: Riigikogu peaks tegema avalduse Venemaa põlisrahvaste toetuseks

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsioon tegi Riigikogule ettepaneku võtta vastu poliitiline avaldus Venemaa põlisrahvaste toetuseks.

EKRE fraktsiooni liikme Ruuben Kaalepi sõnul oleks avalduse eesmärk juhtida tähelepanu aastakümneid kestnud venestamispoliitikale paljude Venemaa põlisrahvaste suhtes, mis on viimastel aastatel hoogustunud.

„Avalduses mõistetaks hukka Venemaa Föderatsiooni võimude poolt ellu viidav venestamispoliitika, mille näideteks on seadusandlikud takistused rahvuskeelte õppimisele ning õpetamisele haridusasutustes, usuvabaduse piiramine, põlisrahvaste õigusi toetavate rahumeelsete meeleavalduste mahasurumine repressioonide ja füüsilise jõu abil, põlisrahvaste huve kaitsvate kodanikuliikumiste ekstremistlikuks kuulutamine ning sulgemine, põlisrahvaste õiguste eest seisvate aktivistide represseerimine, vangistamine ja põhjendamatult psühhiaatriahaiglasse paigutamine ning põlisrahvaste õiguse saada osa oma põlistes elupaikades leiduvate loodusressursside kasutamisest ignoreerimine,“ selgitas Kaalep.

Ta juhib tähelepanu, et Venemaa tegevus põlisrahvaste suhtes on selges vastuolus ÜRO Peaassamblee poolt 13. septembril 2007 vastu võetud põlisrahvaste õiguste deklaratsiooniga.

„Riigikogu peaks oma avalduses kinnitama vajadust uurida, kas Venemaa tegevus vastab ÜRO 9. detsembri 1948 genotsiidi vältimise ja karistamise konventsioonis toodud genotsiidi definitsioonile, mille järgi genotsiidis loetakse muu hulgas rahvuslikule, etnilisele, rassilisele või usulisele üksusele tahtlikult selliste elutingimuste pealesurumist, mis põhjustab üksuse täielikku või osalist hävimist,“ ütles Kaalep.

„Avalduses toetataks kõigi rahvaste kustumatut enesemääramise õigust ning rõhutataks vajadust toetada Venemaa põlisrahvaste säilimist ja tutvustada nende ajalugu, kultuuri ja olukorda kogu maailmas. Ühtlasi oleks avalduse eesmärk pöörduda ÜRO, Euroopa Liidu ja nende liikmesriikide poole üleskutsega tunnustada Venemaa põlisrahvaste vääramatut õigust säilitada oma rahvuslik omapära, keel ja kultuur ilma igasuguse diskrimineerimise või tagakiusamiseta.“

 

Korruptsioonivastane erikomisjon kuulas Ratase selgitusi avaliku raha kasutamisest

Komisjoni esimehe Eduard Odinetsi sõnul kinnitas Ratas komisjonile, et ta ei ole reegleid rikkunud, et kõik kulud on olnud põhjendatud ning tulenenud eranditult tema tööst peaministrina.

„Jüri Ratas kinnitas komisjoni liikmetele, et ta ei ole lasknud Riigikantseleil kinni maksta midagi, mis oleks seotud tema isiklike või Keskerakonna kuludega ning kõik Riigikantselei tehtud kulutused olid seotud tema peaministri tööga,“ rääkis Odinets.

Komisjoni aseesimees Valdo Randpere leidis, et kõrgete riigiametnike kulutuste jälgimisega on kohati mindud liiale ning tegelikult oleks vaja teha selgeks, millised on näiteks peaministri tööks ettenähtud vahendid. Randpere pidas kummaliseks, et pärast ametiaja lõppu hakatakse uurima aastatetaguseid kulutusi. Ta pidas õigeks, et probleemidele tuleb tähelepanu juhtida juba ametiajal.

Istungil küsiti Rataselt ajakirjanduses ilmunud kulutuste kohta tema peaministriks oleku ajal. Ratas vastas, et ta on oma tööd teinud alati südamega ja peaministrina lähtudes sellest, et ta esindab tervet Eesti ning kõik kulutused on olnud tööga seotud, ettenähtud reeglite ja summade piires. Ratase sõnul oli Riigikantseleis peaministri büroo esinduskuludeks ette nähtud 24 000 eurot aastas ja seda ei ületatud. Kulude planeerimine ja täitmine oli Ratase sõnul professionaalsete töötajate ülesanne ja tema isiklikult sellega ei tegelenud.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
6316356; 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee   
Päringud: press@riigikogu.ee

 

Riigikogu liikmed moodustasid Eesti filmi toetusrühma

Toetusrühma esimees Anti Poolamets ütles, et Eesti filmitoodang on läinud aasta-aastalt kvaliteetsemaks ning jõudis EV100 tähistamisel uute verstapostideni. „Piirangute aeg on hakanud saavutatud taset kõigutama ja filmide rahastamise oluline langus hakkab valusalt tunda andma. Seisame Riigikogus selle eest, et teadvustataks meie filmitootjate probleeme. Senist edu ei tohi käest lasta,“ rääkis Poolamets.

Toetusrühma liikmed

Riigikogu Eesti filmi toetusrühma aseesimees on Tarmo Kruusimäe ja rühma kuuluvad ka Leo Kunnas, Helle-Moonika Helme, Ruuben Kaalep, Paul Puustusmaa, Uno Kaskpeit, Henn Põlluaas, Rene Kokk, Merry Aart ja Siim Pohlak.

Riigikogus moodustatud parlamendirühmad aitavad Riigikogu liikmetel suhelda teiste riikide parlamentidega, viia ellu välispoliitikat ja tutvustada Eestit mujal maailmas. Toetusrühmade kaudu saavad Riigikogu liikmed ja fraktsioonid tõmmata tähelepanu konkreetsele teemale ning toetada ja kaitsta kitsama eluvaldkonna huve.

XIV Riigikogu on moodustanud kokku 67 parlamendirühma ja 82 toetusrühma.

Parlamendirühmade nimekiri

Toetusrühmade nimekiri

Riigikogu pressiteenistus
Veiko Pesur
tel 631 6353, 55 590 595
e-post veiko.pesur@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Menetlusse võeti eelnõu kriminaalmenetluse seadustiku muutmiseks

Õiguskomisjoni 12. mail algatatud kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (392 SE).

Eelnõu algatamine tuleneb Euroopa Liidu Kohtu 2. märtsi otsusest, milles leiti, et prokuratuuri ei saa pidada sõltumatuks asutuseks andmaks lube sideandmete päringuteks, kuivõrd prokuratuur ise juhib kriminaalmenetlust ja esindab kohtus riiklikku süüdistust. Eelnõuga lahendatakse sõltumatuse küsimus sideandmete lubade andmisel. Peale vältimatu vajaduse tuleb lubade andmisel arvestada ka kuriteo raskust ja laadi ning päringuga kaasnevat isikuõiguste riivet. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

Põhiseaduskomisjoni 12. mail algatatud Euroopa Parlamendi valimise seaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seadus (Euroopa Parlamendi liikme osalemine kohaliku omavalitsuse volikogu töös) eelnõu (389 SE).

Eelnõu kaotab piirangud, mille kohaselt Euroopa Parlamendi liikmed ei või osaleda valla- ja linnavolikogude töös. Eelnõuga antakse neile võimalus kaasa rääkida oma elukohajärgse kohaliku omavalitsuse elu korraldamisel.

Muudatustega ühtlustatakse Euroopa Parlamendi liikmetele kohalduvaid volikogu liikmeks olemise nõudeid Riigikogu liikmetele kohalduvate kehtivate reeglitega.

Euroopa Parlamendi liikmetele kohaliku omavalitsuse volikogudesse kuulumise õiguse andmine ei muuda volikogusse kuulumist parlamendi liikmete jaoks kohustuslikuks. Euroopa Parlamendi liikmetel on võimalik otsustada, kas nad soovivad parlamendi ja volikogu liikme mandaate ühitada või mitte. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni 12. mail esitatud Riigikogu otsuse “Perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakendamise põhimõtete heakskiitmine regionaalse ebavõrdsuse vähendamiseks” eelnõu (390 OE).

Eelnõu eesmärk on peatada regionaalse ebavõrdsuse suurenemine. Eelnõuga seatakse eesmärgiks aeglasema kasvutempoga regioonide kasvu kiirendamine.

Seletuskirjas märgitakse, et kuna regionaalne ebavõrdsus väljendub kõige tugevamalt piirkondliku majanduse arengus ja inimeste rändes Tallinnasse, Tartusse või välismaale, on oluline kohapealsetel töökohtadel senisest suurem palga kasv või inimeste oskustele vastavate töökohtade loomine, mis saavutatakse ettevõtluse toetamisega.

Eelnõu sisaldab kolme põhimõtet, millest valitsus peab lähtuma Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika rahastamiskava koostamisel, muutmisel ja elluviimisel. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Riigikogu liikmete Peeter Ernitsa, Jaak Juske, Ruuben Kaalepi, Uno Kaskpeiti, Martin Helme, Riho Breiveli, Leo Kunnase, Merry Aarti, Siim Pohlaku, Anti Poolametsa, Helle-Moonika Helme, Mart Helme, Henn Põlluaasa, Rene Koka, Alar Lanemani, Kert Kingo, Paul Puustusmaa, Jaak Valge, Tarmo Kruusimäe, Urmas Reitelmanni ja Kalle Grünthali esitatud Riigikogu avalduse “Venemaa põlisrahvaste toetuseks” eelnõu (391 AE).

Riigikogu avalduse eesmärgiks on juhtida tähelepanu aastakümneid kestnud venestamispoliitikale paljude Venemaa põlisrahvaste suhtes, mis on viimastel aastatel eriti hoogustunud.

Avalduses mõistetakse hukka Venemaa Föderatsiooni võimude poolt ellu viidav venestamispoliitika. Riigikogu avaldusega soovitakse toetada kõigi rahvaste kustumatut enesemääramise õigust. Ühtlasi rõhutatakse vajadust toetada Venemaa põlisrahvaste säilimist ning tutvustada nende ajalugu, kultuuri ja olukorda kogu maailmas. Juhtivkomisjoniks määrati väliskomisjon.

Riigikogu liikme Viktoria Ladõnskaja-Kubitsa algatatud Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse eelnõu (393 SE).

Eelnõu muudab nõukogusse ERRi tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjate nimetamise regulatsiooni. Muudatuse eesmärgiks on tagada ERR tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjatest nõukogu liikmete nimetamise suurem sõltumatus poliitilisest protseduurist. Eelnõu kohaselt jääb Riigikogu liikmetest nõukogu liikmete nimetamise korraldus muutmata – Riigikogu nimetab ühe esindaja igast Riigikogu fraktsioonist. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal, 631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud:
 press@riigikogu.ee

 

 

 

 

 

 

Riigikogu eelinfo reedeks, 14. maiks

Komisjonide istungid

Euroopa Liidu asjade komisjoni videoistungil – kell 10: Eesti seisukohad 17. mail toimuval ELi üldasjade nõukogu mitteametlikul kohtumisel, kutsutud välisminister Eva-Maria Liimets; Eesti seisukohad 17. mail toimuval eurorühma kohtumisel ja 18. mail toimuval ELi majandus- ja rahandusnõukogu istungil (ECOFIN), Eesti seisukohad 18. mail toimuval mitteametlikul ELi ühtekuuluvuspoliitika ministrite kohtumisel, kutsutud rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus; seisukoha andmine: Euroopa Komisjoni teatis metaaniheite vähendamise ELi strateegia kohta, kutsutud Keskkonnaministeeriumi esindaja; Eesti seisukohad 17.–18. mail toimuval ELi haridus-, noorte, kultuuri- ja spordinõukogu istungil (EYCS), kutsutud kultuuriminister Anneli Ott ning haridus- ja teadusminister Liina Kersna;

väliskomisjoni videoistungil – kell 9: seisukoha andmine: Euroopa Komisjoni teatise „Kaubanduspoliitika läbivaatamine – avatud, kestlik ja jõuline kaubanduspoliitika“ (COM (2021) 66) kohta, Eesti seisukohad 20. mail Brüsselis toimuval ELi välisasjade nõukogu kaubandusministrite kohtumisel, kutsutud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt;

korruptsioonivastase erikomisjoni erakorralisel videoistungil – kell 8: ajakirjanduses avaldatud väidetest avalike vahendite erahuvides kasutamise kohta, kutsutud Riigikogu esimees Jüri Ratas.

Sündmused

Riigikogu esimees Jüri Ratas külastab Eesti kodukandi aasta küla konkursi raames koos hindamiskomisjoniga Adila küla Raplamaal, Käru küla Järvamaal ja Metsküla Viljandimaal.

NATO Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni esimees Oudekki Loone, aseesimees Ants Laaneots, liige Andres Metsoja ja asendusliige Leo Kunnas osalevad videosilla teel NATO PA kevadistungil.

Riigikogu pressiteenistus
Liisa Johanna Lukk
tel 631 6456, 53 310 789
e-post liisajohanna.lukk@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Riigikogus läbis teise lugemise ajutiselt vanemahüvitise arvestamist muutev eelnõu

Valitsuse algatatud perehüvitiste seaduse ja töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu (300 SE) kohaselt ei vähenda COVID-19 haigust põhjustava SARS-CoV-2 koroonaviiruse levikust tingitud ja registreeritud töötus vanemahüvitise suurust. Eelnõu järgi jäetakse vanemahüvitise suuruse arvestamise perioodist välja aeg, mil inimene oli Töötukassas töötuna arvele võetud. Kehtiva seaduse kohaselt jäetakse arvestusperioodist välja vaid töövõimetuslehel oldud aeg.

Eelnõuga nähakse ette, et vanemahüvitise suuruse arvestamise aluste muutmine on tähtajaline meede, mida rakendatakse ajavahemikus 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2023 sündinud laste eest määratud vanemahüvitise suuruse arvutamisel. Kuna vanemahüvitise suuruse arvutamise aluseks on arvestusperiood 21 kalendrikuud enne lapse sündi, millest on maha lahutatud raseduse aeg ehk üheksa kuud, siis jääb sel perioodil sündinud laste puhul vanemahüvitise arvestusperioodi ajavahemik 1. märts 2020 kuni 28. veebruar 2023. Seletuskirja järgi moodustab mõjutatud sihtrühma umbes 3 protsenti last saavatest peredest.

Sotsiaalkomisjon otsustas lisada eelnõusse sätted, mis reguleerivad perehüvitiste maksmist ja isapuhkuse kasutamist surnult sündinud lapse korral ning 16–19-aastaste laste eest peretoetuste maksmist õppeaasta alguses.

Istungi stenogramm

Videosalvestist istungist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
tel 631 6592, 510 6179
e-post merilin.kruuse@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Riigikogu võttis vastu neli seadust

Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud krediidiasutuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (312 SE), mille peamisteks eesmärkideks on finantsstabiilsuse tagamine ja suurendamine, eelkõige pangandussektori usaldusväärsuse ja läbipaistvuse tagamine ning pankade (krediidiasutuste) nn vastupanuvõime tõstmine stressi- või kriisiolukordades. Samuti krediidiasutusele proportsionaalsemate nõuete kehtestamine ja nõuete suurem sidumine krediidiasutuse võetud riskidega.

Seaduse vastuvõtmise poolt oli 92 Riigikogu liiget.

Valitsuse algatatud riigivaraseaduse muutmise seadus (308 SE) sätestab ühtsed ja selged alused riigi tarkvara avalikkusele tasuta kasutamiseks andmiseks ja riigivara valitsejate vaheliseks riigi tarkvara ristkasutuseks.

Seletuskirja kohaselt on praktikas selgunud, et kehtiv regulatsioon ei arvesta intellektuaalse vara kasutamisega (sh kasutamiseks andmisega) seotud iseärasustega, eeskätt riigile kuuluva tarkvaraga seotud tehingutes. Kehtivas õiguses puuduvad selged alused tarkvara avalikkusele tasuta kasutamiseks andmiseks ning tarkvara riigivara valitsejate vaheliseks samaaegseks kasutamiseks (nn tarkvara ristkasutuseks).

Seaduse vastuvõtmise poolt oli 92 Riigikogu liiget.

Valitsuse algatatud nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse muutmise seadusega (347 SE) tehtavad muudatused aitavad toetada Terviseametit tervishoiualase hädaolukorra lahendamisel, sealhulgas järelevalve tegemisel.

Ka seni kehtinud seadus nägi ette võimaluse nõuda nakkushaiguste epideemilise leviku tõkestamiseks desinfektsiooni, desinsektsiooni, kahjuritõrje või puhastuse korraldamist ning terviseuuringute korraldamist ja nakkushaiguse diagnoosimist või selle korraldamist, samuti võisid Terviseamet ja valitsus kohustada haiglat ja sotsiaalteenust osutavat asutust kehtestama külastuspiirangu.

Eriti ohtliku nakkushaiguse ja vältimatu vajaduse korral võivad Terviseamet ja valitsus vastu võetud seaduse järgi ka asutused ajutiselt sulgeda või nende tegevust piirata. Peale koosolekute ja ürituste keelamise võimaldab seadus kehtestada nõudeid nende korraldamisele.

Seadusega võimaldatakse nakkushaiguse epideemiaga seotud eri- või hädaolukorras kaasata Terviseameti ülesannete täitmisse politseid ja teisi korrakaitseorganeid. Siiani on kaasamise regulatsioon puudunud, mistõttu on Terviseamet saanud korrakaitseorganitega koostööd teha vaid ametiabi taotluste või ametnike vahetamise kaudu. Regulatsiooni loomine lihtsustab ja kiirendab kaasamist. Korrakaitseorgani kaasamise otsustab valitsus Terviseameti ettepanekul. Kaasamise täpsemad tingimused ja kord kehtestatakse valitsuse määrusega.

Kui seni kehtinud seaduse kohaselt sai väärteo korras karistada karantiinireeglite rikkumise eest, siis uue seadusega luuakse võimalus inimesi vastutusele võtta ka siis, kui nad on rikkunud valitsuse või Terviseameti kehtestatud nõudeid, näiteks maskikandmise kohustust või liikumisvabaduse või ürituste korraldamise piiranguid. Nakkushaiguse epideemilise leviku tõkestamise nõuete rikkumise eest saab karistada rahatrahviga kuni 100 trahviühikut ehk 400 eurot, juriidilist isikut rahatrahviga kuni 13 000 eurot.

Läbirääkimistel võtsid sõna Priit Sibul (I), Mart Helme (EKRE), Mart Võrklaev (R), Siret Kotka (K) ja Indrek Saar (SDE).

Seaduse vastuvõtmise poolt oli 56 Riigikogu liiget, vastuhääli oli 39.

Valitsuse algatatud karistusseadustiku muutmise seadusega (mittesularahalised maksevahendid) (351 SE) võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu direktiiv, mis käsitleb mittesularahaliste maksevahenditega seotud pettuste ja võltsimise vastast võitlust ja millega asendatakse nõukogu varasem raamotsus.

Liikmesriikidel on märkimisväärseid lünki ja erinevusi õigusnormides, mis käsitlevad mittesularahaliste maksevahenditega seotud pettusi ja võltsimist, seda liiki kuritegevuse takistamist ning sellega seotud muu raske ja organiseeritud kuritegevuse ärahoidmist, avastamist ja selle eest karistamist. See muudab politsei- ja õigusalase koostöö keeruliseks ja vähem tõhusaks. Sellest tingituna ajakohastati nõukogu raamotsust, et lisada sinna täiendavad sätted süütegude, eelkõige arvutikelmuse ja karistuste, ennetusmeetmete ja ohvriabi ning piiriülese koostöö kohta.

Uue direktiivi vastuvõtmine tõi kaasa ka vajaduse üle vaadata riigisisesed õigusaktid, mis reguleerivad mittesularahaliste maksevahenditega seotud kuritegevuse vastast võitlust Eestis. Seadusega tõstetakse muu hulgas omastamise sanktsiooni ülemmäära ehk vangistust ühelt aastalt kahele aastale. Tehakse ka muid muudatusi, et direktiiv riigisisesesse õigusesse üle võtta.

Seaduse vastuvõtmise poolt oli 90 Riigikogu liiget.

Riigikogu võttis vastu ühe otsuse

Valitsuse esitatud Riigikogu otsusega „„Riigi pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035““ heakskiitmine“ (262 OE) luuakse raamistik, mis koondab riigisiseselt kokku lepitud ning rahvusvahelisi kohustusi arvestavad olulisemad Eesti strateegilised sihid ja tegevussuunad; seob pikaajalise strateegia rahastamisega, st arvestab riigi rahanduse väljavaadetega ja võimalustega ning on aluseks eelarveliste otsuste tegemisel, sh struktuurivahendite planeerimiseks ja kasutamiseks; annab aluse Eesti seisukohtade kujundamiseks rahvusvahelistes koordinatsiooniprotsessides (sh Euroopa Liidu poliitika planeerimises osalemise tasemel). Strateegiaga luuakse tingimused riigi strateegilise ja tulemusjuhtimise paremaks korraldamiseks, sh strateegiadokumentide arvu vähendamiseks ning ÜRO säästva arengu eesmärkide keskseks integreerimiseks riigi arengudokumentidesse.

Läbirääkimistel võtsid sõna Siim Kallas (R), Jaak Valge (EKRE), Leo Kunnas (EKRE), Kersti Sarapuu (K), Alar Laneman (EKRE), Riina Sikkut (SDE), Viktoria Ladõskaja-Kubits (I), Tarmo Kruusimäe (I), Peeter Ernits (EKRE) ja Siim Pohlak (EKRE).

Kunnas tegi fraktsiooni nimel ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Ettepaneku poolt hääletas 19, vastu oli 69 ning erapooletuks jäi 1 Riigikogu liige.

Otsuse vastuvõtmise poolt hääletas 71 Riigikogu liiget, vastuhääli oli 18 ning erapooletuks jäi 3 Riigikogu liiget.

Teise lugemise läbis kaks eelnõu

Valitsuse algatatud konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (325 SE) sätestatakse riigisisene selge õiguslik alus ebaseadusliku ja väärkasutatud riigiabi tagasinõudmiseks olukorras, kus Euroopa Komisjon ega Euroopa Liidu Kohus ei ole sellist otsust teinud. Kuna ükski Euroopa Liidu õiguse säte ei ole kohustanud sõnaselgelt liikmesriike ilma Euroopa Komisjoni otsuseta abi tagasi nõudma, ei olnud riigiabi andjatele ja riigiabi saajatele senini üheselt selge, kas abi tagasinõudmine liikmesriigi asutuse enda algatusel on abi andnud asutuse õigus või kohustus. Seletuskirjas märgitakse, et 2019. aasta kevadel tehtud otsusega Euroopa Kohus kõrvaldas selle ebaselguse ning kinnitas, et kui riigiabi on antud ebaseaduslikult, on liikmesriigi asutuse kohustuseks nõuda ka ilma Euroopa Komisjoni vastavasisulise menetluseta riigiabi omal algatusel tagasi. Sellistel juhtudel on abi ebaseaduslikkuse juhtude tuvastajaks abi andja ise, kes teeb ka vastava tagasinõude otsuse.

Seadus sätestab, et ebaseadusliku riigiabi tagasinõudmise kohustust ei ole sellisel juhul, kui Euroopa Komisjon on tagantjärele teinud otsuse tunnistada ebaseaduslik abi siseturuga kokkusobivaks. Samas, kuna ka nendel juhtudel, kui ebaseaduslik riigiabi on tagantjärele tunnistatud siseturuga kokkusobivaks, tuleb liikmesriigil nõuda riigiabi saajalt tagasi intress ebaseaduslikult abilt, sätestatakse eelnõuga intressi maksmise kohustus ja täpsustatakse intressimäära arvutamist ja kohaldamismeetodeid. Intressimäära arvutamine ja kohaldamismeetodid on sarnased sellega, kui intressi maksmise kohustus kaasneb ebaseadusliku või väärkasutatud abi tagasi nõudmisega. Euroopa Komisjoniga sarnase intressi arvestamise põhimõtte kohaldamine riigisiseses õiguses tagab intressi arvestamise ja meetodi kohaldamise ühetaolisuse.

Õiguskomisjoni algatatud väärteomenetluse seadustiku ja liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõuga (216 SE) luuakse õiguslikud eeldused lühimenetluse raames alternatiivsete mõjutusvahendite kohaldamiseks. Muudatus võimaldab sõiduki juhile määrata mõjutusmeetmena 45-minutilise rahunemispeatuse, mille vältel on sõiduki juht koos sõidukiga kohustatud viibima kohtuvälise menetleja määratud asukohas.

Rahunemispeatusega luuakse veel üks võimalus mõjutada inimese liikluskäitumist ja kiiruspiirangutest kinnipidamist varases staadiumis, mil toime pandud rikkumine ja liikluskäitumises tehtud vead ei ole veel nii tõsised, et peaksid kaasa tooma karmi sanktsiooni, kuid on piisavad, et neile tähelepanu pöörata. 45-minuti pikkuse rahunemispeatuse saavad eelnõu järgi trahvi maksmise asemel valida need kiiruseületajad, kes ei ületanud lubatud piirkiirust rohkem kui 20 kilomeetrit tunnis.

Eelnõule lisatud muudatused puudutavad isiku kaebeõigust mõjutusmeetme kohaldamisega seoses. Kui isik, kes vabastati mõjutustrahvi tasumisest, on kinni pidanud otsuses märgitud mõjutusmeetme tingimustest, siis on temal või tema esindajal õigus 15 päeva jooksul lühimenetluse otsuse kättesaamisest arvates nõuda kohtuväliselt menetlejalt tõendite vormistamist ja edastamist ning vaidlustada lühimenetluse otsus, esitades kaebuse maakohtule.

Samuti sätestatakse, et kui isik ei ole kinni pidanud lühimenetluse otsuses märgitud mõjutusmeetme tingimustest, edastatakse talle selle kohta vastavasisuline teade. Eeldatavasti märgitakse teates ära, et isik ei ole kinni pidanud mõjutusmeetme tingimustest ning sellest tulenevalt on tal kohustus täita talle juba kinnipidamisel kättetoimetatud lühimenetluse otsuses märgitud kohustus tasuda trahv.

Läbirääkimistel võtsid sõna Tarmo Kruusimäe (I) ja Riina Sikkut (SDE),

Riigikogus oli üks ettekanne

Siseminister Kristian Jaani tutvustas siseturvalisuse arengukava aastateks 2020–2030, milles lepitakse kokku eesmärgid ja tegevussuunad selleks, et Eestit järgmisel kümnendil turvalisena hoida.

Jaani sõnul on arengukavas seatud turvalisuse keskmesse inimene – tema elu, tervis ja vara ning turvaline elukeskkond. „Meie eesmärk on, et Eestis inimesed tunnevad end turvaliselt ja aitavad ise kaasa sellele, et nende kodus ja riigis laiemalt oleks turvaline ning et samas oleks meie riigis olemas professionaalne ja kaasaegne siseturvalisuse eest seisev ametkond,“ ütles Jaani.

Ministri sõnul on olulisemad muutused, mida on järgmisel 10 aastal turvalise Eesti loomiseks vaja, koondanud viide fookusesse: ennetava ja turvalise elukeskkonna kujundamine; kiire ja asjatundlik abi; kindel sisejulgeolek; tõhus rahvastikuhaldus ning viiendaks tark ja innovaatiline siseturvalisus.

„Olulisemad muutused, mis on vaja neis valdkondades järgmisel 10 aastal teha, on seotud inimeste kaasamise, sihistatud ennetustegevuse, kriisideks valmisoleku ning info- ja kommunikatsiooni-tehnoloogilise võimekuse arendamisega,“ rääkis siseminister.

Eesti inimesed tunnevad end ministri sõnul turvaliselt: 92 protsenti inimestest leidis 2020. aastal avaliku arvamuse uuringule vastates, et Eesti on elamiseks turvaline riik ning 2017. aasta statistika kohaselt on Eesti Euroopa Liidus turvatunde pingereas seitsmendal kohal. „Tahame hoida järgmisel kümnel aastal turvatunnet vähemalt samal tasemel, kuid anname aru, et pidevalt muutuvas maailmas on see tõsine väljakutse,“ ütles Jaani.

Läbirääkimistel võtsid sõna Kalvi Kõva (SDE), Marek Jürgenson (K), Mart Helme (EKRE), Hanno Pevkur (R) ja Alar Laneman (EKRE).

Istung lõppes kell 18.47.

Istungi stenogramm.

Videosalvestist istungist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Veiko Pesur
tel 631 6353, 55 590 595
e-post veiko.pesur@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Riigikogu esimees kõneles Tšehhi ametikaaslasega andmeturvalisuse tagamisest e-riigis

Ratas kinnitas kohtumise alguses Eesti ja Tšehhi häid omavahelisi suhteid ja meenutas, et tänavu on eriline aasta meie kahe riigi suhetes, sest tähistame 100 aasta möödumist diplomaatiliste suhete loomisest ja 30 aasta möödumist diplomaatiliste suhete taastamist.

„Eesti ja Tšehhi kahepoolsed suhted on väga head,“ ütles Ratas ja avaldas lootust, et digitaalse koostöö valdkonnas on veelgi rohkem võimalik ära teha. Ka Tšehhi parlamendi esimees kinnitas, et nad on huvitatud e-teenuste arendamisest ja Eesti x-tee kogemustest. Ratas rääkis Eesti e-teenuste näitel andmete kasutamise turvalisuse olulisusest, samuti küberturvalisusest laiemalt. Ta lisas, et tšehhide osalemine Tallinnas asuvas NATO Küberkaitsekoostöö Keskuses on veel üks hea näide viljakast koostööst.

Riigikogu esimees tänas Tšehhit panuse eest meie regiooni julgeoleku tagamisel ja Tšehhi vägede osalemise eest NATO lahingugrupis Leedus. Ratas meenutas, et Tšehhi esimene missioon Ämari baasis oli ajalooline ja Eesti oleks tänulik, kui Tšehhi osaleks taas Balti õhuturbemissioonil.

Ratas esitas Tšehhi ametikaaslasele kutse osaleda juunis Eesti korraldataval esimesel Kolme mere algatuse parlamentaarsel foorumil. Ratas ütles, et kuna Kolme mere algatus (3SI) on kujunenud praktiliseks koostöövorminguks, on oluline suurendada ka parlamentide vahelist koostööd. „Parlamentidel on võimalust hõlbustada Kolme mere algatuse praktiliste eesmärkide saavutamist,“ rääkis ta. „Parlamentide laiem kaasamine annab olulise panuse formaadi nähtavuse suurendamisse ja suurepärase võimaluse kinnitada riikide pühendumust formaadile.“

Tšehhi parlamendi esimees andis videokohtumisel ülevaate viimastest arengutest suhetes Venemaaga. Ratas kinnitas ametikaaslasele, et Eesti  jälgib olukorda tähelepanelikult. „Eesti on väljendanud oma solidaarsust ja täielikku toetust Tšehhile,“ kinnitas ta. „Oleme arvamusel, et Venemaa on oma tegevusega ilmselgelt rikkunud Tšehhi suveräänsust.“

Kohtumise fotod (autor: Erik Peinar, Riigikogu)

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
6316356; 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee   
Päringud: press@riigikogu.ee

Riigikogu infotunnis käsitleti rahanduspoliitilisi valikuid hariduses

Saar ütles küsimust esitades, et laste huvitegevuse riigipoolne täiendav rahastamine on toonud huviringidesse kümneid tuhandeid lapsi, kes seal enne ei käinud. Ta viitas Tartu Ülikooli aruandele, mis ütleb, et aastal 2018 oli huvitegevusse kaasatud lapsi üle 93 000 ja aastal 2019, üle 113 000. Saar soovis teada, kes sundis valitsusel riigi eelarvestrateegias kärpima laste huvitegevusele mõeldud vahendeid.

Peaminister Kaja Kallas ütles oma vastuses, et huvihariduse korraldamine on kohalike omavalitsuste ja mitte riigi ülesanne. Ta märkis, et riik on maksnud kohalikele omavalitsustele toetust huvihariduse korraldamiseks omavalitsuste piires. Kallase sõnul saavad kohalikud omavalitsused 2,42 miljardit eurot tulu ja see on iga kohaliku omavalitsuse enda otsustada, mida ta selle rahaga teeb.

Kallase sõnul kasvavad kohalike omavalitsuste tulud järgmistel aastatel: 2023. aastal 3,5 protsenti, 2024. aastal 1,8 protsenti, 2025. aastal veel 3,5 protsenti. Kallas möönis, et laste huvihariduse toetus kohalikele omavalitsustele on seni olnud 14 miljonit eurot ja järgmises riigi eelarvestrateegias saab see olema 7 miljonit eurot.

Valitsusjuhi sõnul on huvihariduse toetust kasutatud väga erinevalt. „On teatud omavalitsusi, kes on selle huvihariduse toetuse suunanud selgelt ja kasutanud seda huvihariduse korraldamiseks ja pannud sinna ka oluliselt ise juurde, sest see on olnud selle kohaliku omavalitsuse prioriteet,“ kõneles Kallas. Samas on tema sõnul omavalitsusi, kus seda nii suureks prioriteediks ei peeta ja on omavalitsusi, kus selle toetuse kasutamine tegelikult ei ole aidanud lahendada neid probleeme, mis huvihariduses on.

Kallas rõhutas, et kohalikud omavalitsused saavad tegelikult raha juurde ja peavad ise kandma kohustust, kuidas huviharidust korraldada ja rahastada ning arvestama, et raha kasutus lähtuks lastest huvidest.

Jevgeni Ossinovski juhtis peaministri tähelepanu sellele, et hariduse rahastamise osakaal SKT-st langeb järgmisel aastal 6-protsendilt 5-protsendile ning et õpetajate palk hakkab maha jääma Eesti keskmisest palgast. Ta soovis peaministrilt teada, millele võiks loota Eesti õpetajad ja kõrgharidussektor Kaja Kallase juhitud valitsuse ajal.

Peaminister nõustus küsijaga, et eesmärk on olnud hoida õpetajate palka või saavutada 120 protsenti Eesti keskmise palga tasemest. Kallase sõnul on õpetajate palk praegu 102 protsenti ja järgmisel aastal 100 protsenti Eesti riigi keskmisest palgast.

Kallas möönis, et õpetajate palga küsimus ongi suur probleem. „Kehtivas riigi eelarvestrateegias oli ette nähtud õpetajate palgatõusuks null eurot,“ rääkis ta. „Tegime pingutusi, et leida raha õpetajate palga tõusuks. Ma tean, et see kolm protsenti on väga vähe, aga see on ikkagi parem kui null.“

Peaminister Kaja Kallas vastas veel Tarmo Kruusimäe küsimusele Kaitseväe otsuste kohta, Kert Kingo küsimusele riigi toimimisest ning Jaak Juske küsimusele hariduse rahastamise kohta.

Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus vastas infotunnis Sven Sesteri küsimusele  ettevõtete konkurentsivõime kohta ning Heljo Pikhofi küsimusele pensionipoliitika ja teise samba väljamaksete kohta.

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas vastas Alar Lanemani küsimusele Pärnu uue silla rahastamise toetuse olukorra ja plaanitavate otsuste kohta.

Infotunni stenogramm.

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu
(Salvestis jõuab veebi viivitusega)

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
6316356; 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee   
Päringud: press@riigikogu.ee