Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu eelinfo neljapäevaks, 17. jaanuariks

Kell 10 – täiskogu istung

Teine lugemine – 1 eelnõu:

Riigikogu liikmete Tanel Talve, Toomas Väinaste, Märt Sultsi, Peeter Ernitsa, Tarmo Kruusimäe, Krista Aru, Jaanus Marrandi, Raivo Aegi, Marko Pomerantsi, Andres Metsoja, Urve Palo, Hannes Hanso, Külliki Kübarsepa, Valeri Korbi, Toomas Pauri, Hardi Volmeri, Toomas Jürgensteini, Heljo Pikhofi, Dmitri Dmitrijevi, Erki Savisaare ja Barbi Pilvre algatatud ehitusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (703 SE) eesmärgiks on lairibateenuse kättesaadavuse kiirendamine menetlustehingute dubleerimise ning menetlusnõuete täitmise kulude vähendamise kaudu.

Eelnõu laiendab seaduse eriregulatsiooni Siseministeeriumi valitsemisala valduses oleva riigipiiri taristule, sealhulgas piiririba väljaehitamiseks riigikaitsemaale. Riigipiiri taristu on Siseministeeriumi valitsemisala valduses olev taristu, mis on ette nähtud riigipiiri valvamiseks ning mille hulka kuuluvad piiririba elemendid ja selle teenindusrajatised. Eelnõuga luuakse seaduse kohaldamise erisused riigipiiri taristu ehitamiseks. Kui seaduse reguleeritava ehitamise kohta käiv teave on üldiselt avalik, siis riigipiiri taristu puhul ei saa ehitist ja ehitamist käsitlev kogu teave olla avalik. Piiririba väljaehitust välispiiri maismaaosa ulatuses korraldab Politsei- ja Piirivalveamet ning väljaehituse projektdokumentatsioon ja tehniline teostus sisaldab salastatud teavet, millest tuleks ehitamisega seotud andmete esitamisel ja lubade taotlemisel lähtuda.

Esimene lugemine – 2 eelnõu:

Õiguskomisjoni algatatud liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu (752 SE) eesmärk on võimaldada võtta kasutusele teisaldatavad kiiruskaamerad.

Seletuskirjas märgitakse, et kehtiva kiiruskaamerate regulatsiooni sätted ei ole seni võimaldanud kasutusele võtta teisaldatavaid kiiruskaameraid. Kuigi liiklusseaduse kohaselt võib liiklusjärelevalvet teha teisaldatava või statsionaarse tehnilise vahendiga, sätestavad  seaduse sama paragrahvi lõiked  automaatse liiklusjärelevalve süsteemi  puhul võimaluse kasutada üksnes statsionaarseid vahendeid.

Hetkel on Eestis võimalik kasutada kahte kiirusemõõtmise lahendust kolmest ehk käsikaameraga mõõtmine ja statsionaarse kaameraga mõõtmine. Mobiilse kiiruskaamera kasutamise võimalus ei muuda kehtivat õiguskorda ehk tagajärg isikule jääb samaks, kuid selle eesmärk on võimaldada liiklusjärelevalve teostajal mõjutada oluliselt suuremat hulka isikuid ka piirkondades, kus see varasemalt võimalik ei olnud.

Riigikogu liikmete Priit Sibula, Hardi Volmeri, Madis Millingu, Tarmo Kruusimäe ja Helir-Valdor Seederi algatatud keeleseaduse muutmise seaduse eelnõuga (756 SE) sätestatakse, et ettekirjutuse täitmatajätmise korral on rakendatava sunniraha ülemmäär juriidilistele isikutele 5120 eurot. Füüsilistele isikutele jääb kehtima senine sunniraha ülemmäär 640 eurot.

Seletuskirjas märgitakse, et eelnõu eesmärk on parandada keeleseaduse täitmist, motiveerida asutuste juhte ja ettevõtjaid positiivselt, panustamaks enam töötajate eesti keele õppesse. Eelnõu võimaldaks Keeleinspektsioonil tulemuslikumalt teostada järelevalvet keeleseaduse täitmise üle.

Kell 14 – komisjonides istungid

kultuurikomisjonis – autoriõiguse seaduse muutmise seaduse eelnõu (757 SE), kutsutud justiitsminister Urmas Reinsalu; põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu (729 SE), kutsutud Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajad;

sotsiaalkomisjonis – kell 13: „Rahvastiku tervise arengukava 2020-2030“ arutelu, kutsutud Sotsiaalministeeriumi esindaja;

õiguskomisjonis – audiitortegevuse seaduse, finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse (finantsvaldkonna väärteokaristuste reform, ELi õigusest tulenevad karistused, vara legaalse päritolu pööratud tõendamiskoormus) eelnõu (771 SE);

riigikaitsekomisjonis – kell 13.05: välispoliitika arengukavast aastani 2030, kutsutud välisminister Sven Mikser;

väliskomisjonis – Eesti seisukohtadest 21. jaanuaril toimuval Euroopa Liidu välisasjade nõukogu istungil ning välispoliitika arutelust olulise tähtsusega riikliku küsimusena Riigikogu täiskogu istungil 12. veebruaril, kutsutud välisminister Sven Mikser; Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele peatamaks Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelise piirilepingu ratifitseerimise protsess“ eelnõu (767 OE), kutsutud eelnõu algatajate esindaja ja Välisministeeriumi esindajad.

Sündmused

Kell 15 – Riigikogu esimees Eiki Nestor osaleb pensioniteemalisel avalikul arutelul (Meriton Grand Conference & Spa hotell).

Kell 17 – väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kohtub Euroopa mõttekoja ECFRi Berliini üksuse juhi Josef Janninguga.

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
tel 631 6456; 58 213 309
e-post marie.kukk@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Peaminister andis ülevaate teadus- ja arendustegevuse olukorrast

Ratas märkis, et eelmise aasta 19. detsembril, vahetult enne jõule, allkirjastasid erakonnad, teadlased ja ettevõtjad teadusleppe. Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamine avalikust sektorist peab tõusma ühe protsendini sisemajanduse kogutoodangust. „Sellise eesmärgi saavutamine eeldab ühiskonna kõigi osaliste panust,“ ütles Ratas. Tema sõnul on rahasummast olulisemad on muutused, milleks valmisolekut poliitikud, teaduskogukond ja ettevõtjad leppega kinnitasid. „On selge, et ettevõtjate ja teadlaste koostöö parandamiseks ei piisa ainult lisaraha andmisest. Teadlased lubasid eelisarendada Eesti majanduse ja ühiskonna arengule suunatud valdkondi ning ettevõtjate esindajad teha enam koostööd teadlaste ja teadusasutustega,“ selgitas peaminister.

Peaminister märkis, et teaduskulutuste osakaal sisemajanduse koguproduktis sõltub nii statistilistest detailidest kui ka majanduskasvust tervikuna. Näiteks, kui majandus kasvab kiiremini kui oli prognoos, langeb ka teaduse rahastamise osakaal SKPs ja on palju rahulolematust. Kui aga SKP peaks langema, kasvab teaduse rahastamise osakaal ilma, et teadlastel rohkem raha oleks. Lisaks korrigeeritakse statistikat, sealhulgas SKP kasvu, metoodiliste täpsustuste käigus veel mitu aastat tagant järele. „See kõik teeb ühe protsendi saavutamise tänamatult sõltuvaks paljudest teguritest. See ei ole aga minu jaoks vabandus. Kindlasti pean vajalikuks teaduse rahastamise jätkuvat kasvu, nagu oleme kõigi erakondade, teadlaste ja ettevõtjatega kokku leppinud,“ kinnitas Ratas.

Riigi eelarvestrateegia 2019–2022 rahastamiskavas nähakse ette lisavahendeid kõrgharidusele ja teadus- ja arendustegevusele haridus- ja teadusministeeriumi haldusalas kokku mahus 60,4 miljonit eurot. 2019. aasta riigieelarves on kavandatud teadus- ja arendustegevusele 220,2 miljonit eurot. Aastatel 2016 ja 2017 oli vastav summa 175 miljonit ning 2018. aastal 206,2 miljonit. „Jah, me pole suutnud käia ühte sammu kiire majanduskasvuga, kuid hüpe on olnud märgatav ja ilmestab meie valikut investeerida tulevikku,“ nentis peaminister.

Ratas tõi oma ettekandes välja senise teadus- ja arendustegevuse erinevad aspektid. Tema hinnangul on Eesti majandusel ja riigil tervikuna on läinud taasiseseisvumisest alates kahtlemata hästi. „Siiski on oluline jätkata majanduse teadus- ja teadmusmahukuse suurendamise kursil. Me ei saa leppida ettevõtete tootlikkuse aeglase kasvu ega Eesti positsiooni halvenemisega Euroopa innovatsiooniliidu tulemustabelis. Me oleme kukkunud 13. kohalt 2015. aastal 15. kohale 2017. aastal,“ ütles Ratas. Ta toonitas, et sihteesmärk aastaks 2020 on 10. koht.

Läbirääkimistel võtsid sõna Jevgeni Ossinovski (SDE), Anne Sulling (R), Krista Aru (EVA),  Marko Pomerants (I) ja Aadu Must (K).

Riigikogu võttis vastu kaks seadust

Valitsuse algatatud politsei ja piirivalve seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (673 SE) korrastab ja täiendab broneeringuinfo edastamise ja töötlemisega seonduvaid sätteid. Seadused viiakse vastavusse EL-i vastava direktiiviga, mis käsitleb broneeringuinfo kasutamist terroriaktide ja raskete kuritegude ennetamiseks, avastamiseks, uurimiseks ja nende eest vastutusele võtmiseks. Direktiivi ülevõtmise tähtaeg oli 25. mai 2018.

Seadus täpsustab andmekogus andmete töötlemist ja teistele asutustele info edastamist puudutavaid sätteid. Andmete säilitamise tähtajad viiakse vastavusse direktiivist tulenevate nõuetega.  

Broneeringuinfo kogumise eesmärk on terroriaktide ja raskete kuritegude ennetamine ja avastamine. Riikides, kus broneeringuinfo töötlemine on juba kasutusel, on see aidanud tabada mitmeid rahvusvaheliselt tegutsevaid kurjategijaid. Broneeringuinfo süsteemi võtavad Euroopa Liidus kasutusele kõik 28 liikmesriiki, lisaks on süsteem kasutusel näiteks USA-s, Kanadas, Austraalias, Uus-Meremaal ja Mehhikos. Reisija jaoks broneeringuinfo süsteemi kasutuselevõtmine muudatusi kaasa ei too.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 75, vastu 7 ja erapooletuks jäi üks saadik.

Valitsuse algatatud perekonnaseisutoimingute seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (723 SE) nähakse ette anda perekonnasündmuse korduv tõend (nt sünnitõend) edaspidi inimese soovi korral mitmekeelsel standardvormil. Sellega välistatakse dokumendi täiendava tõlkimise ja legaliseerimise või muu sarnase formaalsuse vajadus ja asjaajamine muutub inimese jaoks lihtsamaks. Muudatus on vajalik Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse elluviimiseks. Sellega edendatakse kodanike vaba liikumist, lihtsustades teatud avalike dokumentide Euroopa Liidus esitamise nõudeid. Muudatus jõustub 16. veebruaril 2019.

Lisaks luuakse seadusega täiendav võimalus taotleda sünniakti andmete muutmist. Enne 2010. aasta 30. juunit oli emal võimalik lapse sünni registreerimisel taotleda sünniakti isa nime kandmist ka juhul, kui ema ei olnud lapse isaga abielus ja isadust ei olnud keegi omaks võtnud. Sel juhul kanti isa nimi lapse sünniakti ema ütluse alusel, kuigi isadust selliselt ei tekkinud. Kohustusi lapse ees sellisel viisil lisatud isa nimi ühelegi mehele ei toonud. Seadusega sätestatakse võimalus kustutada ema ütluste alusel lapse sünniakti kantud isa andmed, kui selleks on teinud avalduse alaealise lapse seaduslik esindaja või täisealine laps.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 74 ja vastu 6 saadikut.

Riigikogu lõpetas nelja eelnõu esimese lugemise

Valitsuse algatatud tubakaseaduse ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõuga (775 SE) võetakse üle EL-i tubakadirektiivi kaks artiklit, mille alusel hakatakse 20. maist 2019 rakendama üle-Euroopalist tubakatoodete tuvastamise ja jälgimise süsteemi. Selle eesmärgiks on piirata salasigarettide levikut.

Eelnõu kohaselt kehtestatakse tubakatoodete müügipakenditele jälgitavussüsteem, mis tähendab, et iga turustamisahelas osalev ettevõtja, alates tootjast kuni ettevõtjani enne esimest jaemüügiettevõtet, registreerib kõik tema valdusesse jõudnud pakendid ning kogu nende edasise teekonna. Registreerimine võimaldab kordumatu tunnuse abil tuvastada iga tubakatoote müügipakendi tegeliku veoteekonna ning teabe kõikide tubakatoodetega teostatud tehingute kohta.

Jälgitavussüsteemist andmete saamiseks sõlmivad tubakatootjad ja importijad toodetega seotud andmete majutamiseks andmetalletuslepingud. Andmetele juurdepääs on oluline ja peab olema tagatud näiteks andmetest huvitatud asutusele (Eestis Maksu- ja Tolliamet) ning Euroopa Komisjonile.

Tuvastamise- ja jälgimissüsteemi ühe osana võetakse tubakatoodete müügipakendil kasutusele ka tubakatoote autentsuse kontrollimist lihtsustav turvaelement. Eestis kasutusel olev maksumärk vastab EL-i õigusakti nõuetele, mistõttu on otsustatud võtta turvaelemendina kasutusele maksumärk, mis on ühtlasi tubakatoote tootjale ja importijale kõige mugavam lahendus. Juhtudel, kui tootele maksumärki ei paigaldata (duty-free kauplustes), tuleb tootele paigaldada tootja turvaelement. Selle töötab välja tubakatoote tootja või importija, arvestades seaduse ja EL-i õigusakti nõudeid.

Eelnõu kohaselt kohaldatakse jälgitavussüsteemi, registreerimiskohustust ja turvaelemente käsitlevaid sätteid sigarettidele ja isevalmistatavate sigarettide tubakale alates 20. maist 2019 ning muudele tubakatoodetele, sigarettidele ja isevalmistatavate sigarettide tubakale alates 20. maist 2024. Sigaretid ja isevalmistatavate sigarettide tubakas, mis toodeti liidus või mida imporditi liitu enne 20. maid 2019 ja mida ei ole tarbijapakendi tasandil kordumatu tunnusega märgistatud, võivad jääda 20. maini 2020 vabasse ringlusesse.

Läbirääkimistel võttis sõna Tarmo Kruusimäe (I).

Valitsuse algatatud politsei ja piirivalve seaduse ning päästeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (768 SE) korraldatakse senisest paindlikumalt Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) peadirektori asetäitja teenistusse võtmine ning politseiametnike teenistusastmete ülendamine. Samuti soovitakse anda PPA peadirektorile õigus volitada määrama kaitsealused isikud ja nende kaitse teostamise viisid, muuta politseipensioni  arvestamise ja väljamaksmise eest vastutavat asutust ning tagada päästeteenistujatele valveaja kohaldamine. Õigusselguse huvides täiendatakse päästeteenistujate pensioni suurendamise rakendussätet.

Päästeteenistuse seaduses täpsustatakse päästeteenistuja riikliku vanaduspensioni määramise reegleid, mis kehtivad 1. märtsini 2023. Kehtiva korra kohaselt määratakse päästeteenistujale vanaduspension riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel. Lisaks näeb päästeteenistuse seadus ette vanaduspensioni suurenduse 10-50 protsenti olenevalt päästeteenistuja staaži pikkusest (alates 10. aastast). Praktikas on tekkinud küsimus, kas inimene, kellel on nõutav päästeteenistuse staaž olemas, kuid kelle pensioniiga saabub pärast 1. märtsi 2023, jääb pensioni suurendusest ilma. Eelnõu kohaselt säiliks isikul õigus saada vanaduspensioni suurendust.

Samuti nähakse eelnõuga ette õigus saada päästeteenistuja vanaduspensioni suurendust ka inimestel, kes olid seaduse jõustumise ajal (1. märtsil 2008) päästeteenistuses, kuid kes on pärast seda teenistusest lahkunud ja ei lähe pensionile päästeteenistusest. Kehtiva korra kohaselt määratakse ja makstakse päästeteenistuja riiklikku vanaduspensioni pärast töötamise lõpetamist päästeteenistuja ametikohal. Kuni 2017. aasta lõpuni tõlgendati seadust selliselt, et päästeteenistuja vanaduspensioni suurendust saab ainult see päästeteenistuja, kes läheb pensionile vahetult päästeteenistusest. Eelnõu kohaselt saavad päästeteenistuja vanaduspensioni suurendust ka need päästeteenistujad, kes ei jää pensionile vahetult päästeteenistusest, kui pensioni saamise tingimused on täidetud. See puudutab neid, kes olid seaduse jõustumise ajal päästeteenistuses ja kellel on vanaduspensioni suurendamiseks vajalik päästeteenistuse staaž. Suurendust makstakse tagasiulatuvalt ka neile, kellele seni vanaduspensioni suurendust ei arvutatud.

Valitsuse algatatud kaubamärgiseaduse, tööstusdisaini kaitse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (765 SE) antakse intellektuaalomandiõigusega seonduvate vaidluste lahendamise ainupädevus Harju Maakohtule. Kehtivas õiguses on intellektuaalomandit puudutavate tsiviilasjade lahendamise pädevus kõigil Eesti maakohtutel. Praktikas aga jõuab enamus intellektuaalomandi vaidlusi Harju Maakohtusse. Harju Maakohus on ka ainus, kus on intellektuaalomandile spetsialiseerunud kohtunikke.

Teise muudatusena saab Patendiamet võimaluse kasutada kaubamärkide ja tööstusdisainilahenduste puhul elektroonilist menetlust, millega soodustatakse Patendiameti ja isiku vahelist elektroonilist suhtlust. Selleks nähakse ette võimalused teabe elektrooniliseks esitamiseks ja väljastamiseks. Tulevikus on Patendiametil kavas minna üle elektroonilisele menetlusele ja digitaalse registritoimiku pidamisele ka leiutiste (patendid, kasulikud mudelid), mikrolülituse topoloogiate ning geograafiliste tähiste puhul.

Muudatustega lihtsustatakse ka patendivoliniku kutse omandamist vandeadvokaatidel. Kehtiva seaduse järgi peab patendivoliniku kutse soovija olema töötanud vähemalt viimased neli aastat patendivoliniku juures või patendivoliniku äriühingus. Edaspidi loetakse kutse omandamiseks nõutava staaži hulka ka advokaadibüroos tööstusomandi valdkonnas õigusteenuse osutamise aeg. Vandeadvokaatidele aga säilib nõue sooritada patendivoliniku kutseeksam.

Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni algatatud Kaitseväe korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (783 SE) laiendatakse Kaitseväe õigusi isikute taustakontrolli tegemiseks, et veenduda nende sobivuses töötada Kaitseväes või teha koostööd Kaitseväega. Eelnõu kohaselt saab Kaitsevägi taustakontrolliks vajaliku teabe hankimiseks teha toiminguid senisest registrikontrollist laiemas ulatuses ja kasutada konspiratsioonivõtteid, et tagada teabe kogumise varjatus. Samuti nähakse Kaitseväele kaitseväeluure teostamisel uue ülesandena ette koguda ja töödelda teavet Kaitseväe julgeolekuala kaitseks.

Eelnõuga antakse Kaitseväele teabe kogumise ja töötlemise õigus, et tagada nende julgeolekuala kaitse ning ennetada võimalikku ohtu. Nimetatud muudatused on vajalikud selleks, et Kaitsevägi oleks võimeline julgeolekut otseselt mõjutavate intsidentide korral ise ohtu õigel ajal tuvastama ja sellele reageerima.

Istung lõppes kell 17.49.

Istungi stenogramm:

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu

(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega)

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

 

Riigikogu naisteühendus avaldab toetust Eesti esimesele naiste marsile

Naisteühenduse aseesimehe Terje Trei sõnul ei tohiks inimese sugu määrata tema töötasu ega kohtlemist. „Palgalõhe, naistevastane vägivald ja sooline diskrimineerimine on ka Eestis päris probleemid, mida tuleb tunnistada ja millega peab tegelema. Tallinnas toimuva naiste marsiga kutsutakse avalikkust nendele probleemidele ausalt otsa vaatama.“

Ühenduse liige Tarmo Kruusimäe märkis, et alla kolmandiku Riigikogu liikmetest on naised. „Kevadistel valimistel on igaühel meist võimalus seda statistikat parandada ja hääletada mõne targa ja tubli naispoliitiku poolt.“

Naisteühenduse liikme Barbi Pilvre sõnul on oluline, et riik sekkuks rohkem igapäevase hoolduskoormuse jagamisse. „Haigete ja vanemate pereliikmete ning laste eest hoolitsemine langeb tavaliselt naise õlule. See nähtamatu töö välistab tihti teised valikud nagu oma annete arendamine, isiklik karjäär, osalemine avalikus elus ja ka poliitikas. Kui teiste eest hoolitsemisele pühendumine pole just naise vaba valik, peaks riik aitama seda koormust jagada,“ ütles Pilvre.

Parlamentidevahelise Liidu andmetel on maailma parlamendisaadikutest alla 24 protsendi naissoost. Sooline palgalõhe Eestis on statistikaameti andmetel üle 20 protsendi ja Eurostati arvestuse järgi on Eesti sooline palgalõhe Euroopa Liidu suurim. Euroopa Põhiõiguste Ameti uuringu kohaselt on Euroopas üks kolmandik naistest alates 15. eluaastast kogenud mingis vormis füüsilist või seksuaalset vägivalda.

Riigikogu naisteühendus koondab soolise võrdõiguslikkuse ja naiste huvide eest seisjaid. Toetusrühmade ja ühenduste kaudu saavad Riigikogu liikmed ja fraktsioonid tõmmata tähelepanu konkreetsele teemale ning toetada ja kaitsta kitsama eluvaldkonna huve.

Lisainfo:
Barbi Pilvre
tel 56 207 220

Riigikogu pressiteenistus
Kristi Sobak
tel 631 6592, 51 906 975
e-post kristi.sobak@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Peaminister selgitas Riigikogu infotunnis jäätmemajanduse olukorda

 

Peaminister ütles küsimusele vastates, et olmejäätmete ladestamine prügilates on tõusnud. „Kui 2016. aastal oli see 10 protsenti, 2017. aastal 19 protsenti, siis 2018. aastal on see eeldatavalt üle 20 protsendi.“ Ratase sõnul peab pakendite puhul valitsema tootja-vastutab-printsiip.

Võimaliku Euroopa Liidu trahvi nimetas Ratas kõige mustemaks stsenaariumiks, kuid signaali trahvi kohta ei ole Eesti praeguseks saanud. Peaministri sõnul on probleem tõsine ja lahenduse leidmine algab sellest, kuidas motiveerida inimesi senisest enam jäätmeid sorteerima ning kuidas võtta ringlusse rohkem olmejäätmeid. Eesmärk on võtta aastaks 2020 ringlusse 50 protsenti olmejäätmeid praeguse 32 protsendi asemel. „Ja ma arvan, selle nimel tuleb töötada,“ rääkis Ratas.

Palling juhtis tähelepanu, et tegelikult ei tehta asju trahvimist kartes, vaid seepärast, et keskkonnal oleks parem. Peaministri sõnul peab tulevik puhtam olema, et tulevased generatsioonid ei peaks prügistamise küsimusega nii palju tegelema kui praegu tegeletakse.

Lisaks vastas peaminister Martin Helme küsimusele provokatsioonidest poliitikas, Arto Aasa küsimusele huvide konfliktist ja Mart Helme küsimusele topeltstandarditest poliitikas.

Maaeluminister Tarmo Tamm vastas Andres Herkeli küsimusele Põlvamaa arengu ja eurotoetuste ning Henn Põlluaasa küsimusele põllumajandusliku riigiabi kohta.

Rahandusminister Toomas Tõniste vastas Enn Meri küsimusele riigieelarve ülesehitamise kohta.

Infotunni stenogramm

Riigikogu videosalvestisi saab vaadata: https://www.youtube.com/riigikogu
NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega.

Riigikogu pressiteenistus
Veiko Pesur
tel 631 6353, 55 590 595
e-post veiko.pesur@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Rahvusvaheline seminar-töötuba “Teaduselt parlamendile”

Püüame ühiselt aru saada, millisel moel ja formaadis võiks teadlaste nõu kõige paremini jõuda nendeni, kes peavad piiratud faktilise pagasi ja tugeva ajalise surve all tegema otsuseid, mis mõjutavad meie kõigi elu võib-olla veel paljude aastate vältel. 

Räägime suud puhtaks, mida ja kuidas ei tohiks nõuandmisel mitte kunagi teha ning kuidas hoida üksteisest lahus nõuandmine, lobitöö ja kriitika ja protestimine. Kuulame tippspetsialistide soovitusi selle kohta, kuidas levivad ja mil moel interpreteerivad tegelikult meie vestluspartnerid keerukaid ja vastuolulisi signaale. 

Paneme tähele tipp-poliitikute arvamusi, millist tüüpi nõu nad on saanud kasutada. Harjutame esitluskunsti ja seda, kuidas oma teadustulemusi ja mõtteid teiste valdkondade esindajatele lühidalt ja atraktiivselt esitleda. Korjame arutlustest üles parimad mõtted, mida rakendada Eestis teadusnõustamise süsteemi arendamiseks.

Programmiga saab tutvuda siin. Ürituse töökeel on valdavalt inglise keel. 

Osalemine on tasuta, kuid tingimata on vajalik registreerida e-kirjaga aadressil: sekretar@akadeemia.ee või tel +372 644 2129 hiljemalt 21. jaanuaril 2019. Väljastpoolt Tallinna tulevate registreeritud osalejate ööbimiskulud katab Euroopa komisjoni teadusuuringute ühiskeskus.

Eesti Teaduste Akadeemia korraldab seminari koostöös Arenguseire Keskusega ning Euroopa komisjoni teadusuuringute ühiskeskuse (European Commission Joint Research Centre, JRC) algatuse “Science meets Parliaments. Science meets Regions” raames ja toetusel.

Majanduskomisjon saatis Eesti laevandust toetava eelnõu teisele lugemisele

Majanduskomisjoni esimehe Sven Sesteri sõnul laekus rida ettepanekuid, et luua soodsam pinnas ja huvitatus protsessi käivitamiseks. „Eelnõuga peame tagama laevade tulemise Eesti lipu alla, kuid samas kindlustama ka laekumised riigieelarvesse,“ ütles Sester.

Komisjoni esimees lisas, et majanduskomisjon toetas neid muudatusettepanekuid, mis loovad kõige paremad tingimused püstitatud eesmärgi saavutamiseks. Eelnõusse tehtud muudatustest olulisim on meremeeste palga tulumaksust vabastamine. „Kui eesmärk on tuua laevad Eesti lipu alla ja saada riigieelarves tulevikus teenustasu registripidamiselt, tonnaažimaksult ja kaldateenustelt, siis nullprotsendiline meremehe tulumaksumäär toetab seda kindlasti. Selle otsusega tegi majanduskomisjon ajaloolise sammu Eesti kui mereriigi tuleviku kindlustamisel,“ märkis Sester.

Komisjoni aseesimees Toomas Kivimägi ütles, et nullmäära kehtestamisel on võita sada korda rohkem kui kaotada. “Kui me ka tegelikult soovime tuua kaubalaevu Eesti lipu alla, siis meil ei ole pääsu meremeeste palga tulumaksu nullmäärast,” sõnas Kivimägi. “Kompromiss kusagile vahepeale võib olla poliitiliselt elegantne, ent kui see ei korreleeru turutingimustega, siis pole edu loota.” Kivimägi lisas, et praegused tulumaksulaekumised kaubalaevadel sõitvatelt meremeestelt on üks kuni kaks miljonit eurot aastas.

Eelnõu eesmärk on luua soodsamad tingimused välismaa laevade registreerimiseks Eesti laevapereta prahitud laevade registrisse. Selle tulemusena suureneb Eesti laevastik, mis aitab kaasa Eesti majanduse kasvule ja kaldasektori tekkele.

Eesti meremeestel tekib eelnõu järgi võimalus sõlmida Haigekassaga vabatahtlik leping ja saada seeläbi juurdepääs ravikindlustusele.

Majanduskomisjon otsustas laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse muutmise ning tulumaksuseaduse ja nendega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (722 SE) saata Riigikogu täiskogu istungile teisele lugemisele 23. jaanuaril ning seadusena vastuvõtmiseks 13. veebruaril.

Riigikogu pressiteenistus
Veiko Pesur
tel 631 6353, 55 590 595
e-post veiko.pesur@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Riigikogu eelinfo kolmapäevaks, 16. jaanuariks

Kell 13 – infotund

Riigikogu liikmete küsimustele on vastamas peaminister Jüri Ratas, maaeluminister Tarmo Tamm ja rahandusminister Toomas Tõniste.

Peaminister Jüri Ratas vastab küsimustele keskkonnapoliitika kohta, huvide konflikti kohta, provokatsioonide ja topeltstandardite kohta poliitikas ning Keskerakonna programmi kohta.

Maaeluminister Tarmo Tamm vastab küsimustele Põlvamaa arengu ja eurotoetuste ning põllumajandusliku riigiabi kohta.

Rahandusminister Toomas Tõniste vastab küsimusele riigieelarve ülesehitamise kohta.

Kell 14 – täiskogu istung

Kolmas lugemine – 2 eelnõu:

Valitsuse algatatud politsei ja piirivalve seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (673 SE) korrastatakse ja täiendatakse broneeringuinfo edastamise ja töötlemisega seonduvaid sätteid. Eesmärk on viia seadused vastavusse ELi vastava direktiiviga, mis käsitleb broneeringuinfo kasutamist terroriaktide ja raskete kuritegude ennetamiseks, avastamiseks, uurimiseks ja nende eest vastutusele võtmiseks. Direktiivi ülevõtmise tähtaeg oli 25. mai 2018.

Muudatustega täpsustatakse andmekogus andmete töötlemist ja info teistele asutustele edastamist puudutavaid sätteid ning viiakse andmete säilitamise tähtajad vastavusse direktiivist tulenevate nõuetega.

Broneeringuinfo kogumise eesmärk on terroriaktide ja raskete kuritegude ennetamine ja avastamine. Riikides, kus broneeringuinfo töötlemine on juba kasutusel, on see aidanud tabada mitmeid rahvusvaheliselt tegutsevaid kurjategijaid. 2018. aastal võtavad broneeringuinfo süsteemi Euroopa Liidus kasutusele kõik 28 liikmesriiki, lisaks on süsteem kasutusel näiteks USA-s, Kanadas, Austraalias, Uus-Meremaal ja Mehhikos. Reisija jaoks broneeringuinfo süsteemi kasutuselevõtmine muutusi kaasa ei too.

Valitsuse algatatud perekonnaseisutoimingute seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (723 SE) tahetakse anda perekonnasündmuse korduv tõend (nt sünnitõend) edaspidi inimese soovi korral mitmekeelsel standardvormil. Sellega välistatakse dokumendi täiendava tõlkimise ja legaliseerimise või muu sarnase formaalsuse vajadus ja asjaajamine muutub inimese jaoks lihtsamaks. Muudatus on vajalik Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse elluviimiseks. Sellega edendatakse kodanike vaba liikumist, lihtsustades teatud avalike dokumentide Euroopa Liidus esitamise nõudeid. Muudatus jõustub 16. veebruaril 2019.

Lisaks luuakse eelnõuga täiendav võimalus taotleda sünniakti andmete muutmist. Enne 2010. aasta 30. juunit oli emal võimalik lapse sünni registreerimisel taotleda sünniakti isa nime kandmist ka juhul, kui ema ei olnud lapse isaga abielus ja isadust ei olnud keegi omaks võtnud. Sel juhul kanti isa nimi lapse sünniakti ema ütluse alusel, kuigi isadust selliselt ei tekkinud. Kohustusi lapse ees sellisel viisil lisatud isa nimi ühelegi mehele ei toonud. Eelnõuga sätestatakse võimalus kustutada ema ütluste alusel lapse sünniakti kantud isa andmed, kui selleks on teinud avalduse alaealise lapse seaduslik esindaja või täisealine laps.

Peaministri ülevaade teadus- ja arendustegevuse olukorrast ning valitsuse poliitikast selles valdkonnas, ettekandja peaminister Jüri Ratas.

Esimene lugemine – 4 eelnõu:

Valitsuse algatatud tubakaseaduse ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõuga (775 SE) võetakse üle EL-i tubakadirektiivi kaks artiklit, mille alusel hakatakse 20. maist 2019 rakendama üle-Euroopalist tubakatoodete tuvastamise ja jälgimise süsteemi. Selle eesmärgiks on piirata salasigarettide levikut.

Eelnõu kohaselt kehtestatakse tubakatoodete müügipakenditele jälgitavussüsteem, mis tähendab, et iga turustamisahelas osalev ettevõtja, alates tootjast kuni ettevõtjani enne esimest jaemüügiettevõtet, registreerib kõik tema valdusesse jõudnud pakendid ning kogu nende edasise teekonna. Registreerimine võimaldab kordumatu tunnuse abil tuvastada iga tubakatoote müügipakendi tegeliku veoteekonna ning teabe kõikide tubakatoodetega teostatud tehingute kohta.

Jälgitavussüsteemist andmete saamiseks sõlmivad tubakatootjad ja importijad toodetega seotud andmete majutamiseks andmetalletuslepingud. Andmetele juurdepääs on oluline ja peab olema tagatud näiteks andmetest huvitatud asutusele (Eestis Maksu- ja Tolliamet) ning Euroopa Komisjonile.

Tuvastamise- ja jälgimissüsteemi ühe osana võetakse tubakatoodete müügipakendil kasutusele ka tubakatoote autentsuse kontrollimist lihtsustav turvaelement. Eestis kasutusel olev maksumärk vastab EL-i õigusakti nõuetele, mistõttu on otsustatud võtta turvaelemendina kasutusele maksumärk, mis on ühtlasi tubakatoote tootjale ja importijale kõige mugavam lahendus. Juhtudel, kui tootele maksumärki ei paigaldata (duty-free kauplustes), tuleb tootele paigaldada tootja turvaelement. Selle töötab välja tubakatoote tootja või importija, arvestades seaduse ja EL-i õigusakti nõudeid.

Eelnõu kohaselt kohaldatakse jälgitavussüsteemi, registreerimiskohustust ja turvaelemente käsitlevaid sätteid sigarettidele ja isevalmistatavate sigarettide tubakale alates 20. maist 2019 ning muudele tubakatoodetele, sigarettidele ja isevalmistatavate sigarettide tubakale alates 20. maist 2024. Sigaretid ja isevalmistatavate sigarettide tubakas, mis toodeti liidus või mida imporditi liitu enne 20. maid 2019 ja mida ei ole tarbijapakendi tasandil kordumatu tunnusega märgistatud, võivad jääda 20. maini 2020 vabasse ringlusesse.

Valitsuse algatatud politsei ja piirivalve seaduse ning päästeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (768 SE) väljatöötamine on tingitud vajadusest korraldada senisest paindlikumalt politsei- ja piirivalveameti (PPA) peadirektori asetäitja teenistusse võtmine ning politseiametnike teenistusastmete ülendamine. Samuti soovitakse anda PPA peadirektorile õigus volitada määrama kaitsealused isikud ja nende kaitse teostamise viisid, muuta politseipensioni  arvestamise ja väljamaksmise eest vastutavat asutust ning tagada päästeteenistujatele valveaja kohaldamine. Õigusselguse huvides täiendatakse päästeteenistujate pensioni suurendamise rakendussätet.

Päästeteenistuse seaduses täpsustatakse päästeteenistuja riikliku vanaduspensioni määramise reegleid, mis kehtivad 1. märtsini 2023. Kehtiva korra kohaselt määratakse päästeteenistujale vanaduspension riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel. Lisaks näeb päästeteenistuse seadus ette vanaduspensioni suurenduse 10-50 protsenti olenevalt päästeteenistuja staaži pikkusest (alates 10. aastast). Praktikas on tekkinud küsimus, kas inimene, kellel on nõutav päästeteenistuse staaž olemas, kuid kelle pensioniiga saabub pärast 1. märtsi 2023, jääb pensioni suurendusest ilma. Eelnõu kohaselt säiliks isikul õigus saada vanaduspensioni suurendust.

Samuti nähakse eelnõuga ette õigus saada päästeteenistuja vanaduspensioni suurendust ka inimestel, kes olid seaduse jõustumise ajal (1. märtsil 2008) päästeteenistuses, kuid kes on pärast seda teenistusest lahkunud ja ei lähe pensionile päästeteenistusest. Kehtiva korra kohaselt määratakse ja makstakse päästeteenistuja riiklikku vanaduspensioni pärast töötamise lõpetamist päästeteenistuja ametikohal. Kuni 2017. aasta lõpuni tõlgendati seadust selliselt, et päästeteenistuja vanaduspensioni suurendust saab ainult see päästeteenistuja, kes läheb pensionile vahetult päästeteenistusest. Eelnõu kohaselt saavad päästeteenistuja vanaduspensioni suurendust ka need päästeteenistujad, kes ei jää pensionile vahetult päästeteenistusest, kui pensioni saamise tingimused on täidetud. See puudutab neid, kes olid seaduse jõustumise ajal päästeteenistuses ja kellel on vanaduspensioni suurendamiseks vajalik päästeteenistuse staaž. Suurendust makstakse tagasiulatuvalt ka neile, kellele seni vanaduspensioni suurendust ei arvutatud.

Valitsuse algatatud kaubamärgiseaduse, tööstusdisaini kaitse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (765 SE) antakse intellektuaalomandiõigusega seonduvate vaidluste lahendamise ainupädevus Harju Maakohtule. Kehtivas õiguses on intellektuaalomandit puudutavate tsiviilasjade lahendamise pädevus kõigil Eesti maakohtutel. Praktikas aga jõuab enamus intellektuaalomandi vaidlusi Harju Maakohtusse. Harju Maakohus on ka ainus, kus on intellektuaalomandile spetsialiseerunud kohtunikke.

Teise muudatusena saab Patendiamet võimaluse kasutada kaubamärkide ja tööstusdisainilahenduste puhul elektroonilist menetlust, millega soodustatakse Patendiameti ja isiku vahelist elektroonilist suhtlust. Selleks nähakse ette võimalused teabe elektrooniliseks esitamiseks ja väljastamiseks. Tulevikus on Patendiametil kavas minna üle elektroonilisele menetlusele ja digitaalse registritoimiku pidamisele ka leiutiste (patendid, kasulikud mudelid), mikrolülituse topoloogiate ning geograafiliste tähiste puhul.

Muudatustega lihtsustatakse ka patendivoliniku kutse omandamist vandeadvokaatidel. Kehtiva seaduse järgi peab patendivoliniku kutse soovija olema töötanud vähemalt viimased neli aastat patendivoliniku juures või patendivoliniku äriühingus. Edaspidi loetakse kutse omandamiseks nõutava staaži hulka ka advokaadibüroos tööstusomandi valdkonnas õigusteenuse osutamise aeg. Vandeadvokaatidele aga säilib nõue sooritada patendivoliniku kutseeksam.

Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni algatatud Kaitseväe korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (783 SE) laiendatakse Kaitseväe õigusi isikute taustakontrolli tegemiseks, et veenduda nende sobivuses töötada Kaitseväes või teha koostööd Kaitseväega. Eelnõu kohaselt saab Kaitsevägi taustakontrolliks vajaliku teabe hankimiseks teha toiminguid senisest registrikontrollist laiemas ulatuses ja kasutada konspiratsioonivõtteid, et tagada teabe kogumise varjatus. Samuti nähakse Kaitseväele kaitseväeluure teostamisel uue ülesandena ette koguda ja töödelda teavet Kaitseväe julgeolekuala kaitseks.

Eelnõuga antakse Kaitseväele teabe kogumise ja töötlemise õigus, et tagada nende julgeolekuala kaitse ning ennetada võimalikku ohtu. Nimetatud muudatused on vajalikud selleks, et Kaitsevägi oleks võimeline julgeolekut otseselt mõjutavate intsidentide korral ise ohtu õigel ajal tuvastama ja sellele reageerima.

Komisjoni istung

riigieelarve kontrolli erikomisjonis – kell 9: Riigikontrolli kontrolliaruande tutvustus, kutsutud Riigikontrolli esindajad.

Sündmused

Kell 11 – Riigikogu esimees Eiki Nestor kohtub Hispaania Riiginõukogu esinaise María Teresa Fernández de la Vegaga.

Kell 11 – riigikaitsekomisjoni esimees Hannes Hanso kohtub Tallinna Reaalkooli õpilastega.

Kell 18 – Riigikogu esimees Eiki Nestor osaleb Heade Mõtete Klubi vestlusringis.

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
tel 631 6456; 58 213 309
e-post marie.kukk@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Inara Luigas: Reformierakonna tegemata töö on läinud Eestile maksma sadu miljoneid eurosid  

 

„Eestil, nagu ka teistel Euroopa Liidu liikmesriikidel, on võimalik jaotada riik kaheks regiooniks ja saada nii rohkem rahalisi vahendeid. Riigi kaheks jagamine pole rehepaplus, vaid ametlik võimalus, mida paljud riigid kasutavad oma vähemarenenud alade turgutamiseks,“ ütles Luigas. Tema sõnul on tegu lubatud ja õiglase lahendusega, mille eesmärgiks on aidata Euroopal areneda võrdsemas tempos. Jaotamise tulemusena saaks Harjumaa vähem euroraha, kuid teistesse Eesti piirkondadesse tuleks rohkem toetusi ja kogusumma oleks palju suurem, lisas Luigas.

„Paraku on seis selline, et täiendava euroraha saamisega ei ole vaevutud  tegelema Miks me seda võimalust ei ole kasutanud? Miks on Eesti  areng niivõrd Tallinna poole kaldu? Kas me oleme tõesti juba sedavõrd rikkad, et täiendavate kümnete, paarisaja või koguni 700 miljoni euro teenimiseks ei viitsi enam pabereid määrida,“ rääkis Luigas.  „Ei saa olla nõus sellega, et euroraha tuleb paigutada sinna, kus sellest on saajatel rohkem kasu. Ehk siis rikkamad mingu veelgi rikkamaks ja vaesed istugu söötis põllu ääres.“

Luigase hinnangul tulnuks Eesti kaheks jagamisega tegeleda juba 4-5 või veel rohkem aastaid tagasi. „See on küsimus toonastele rahandusministritele ja nende meeskondadele. Või oli see ministeeriumiametnike suurlinnalik veendumus, et Eesti maapiirkondi pole mõtet toetada, et niikuinii ei võta need jalgu alla,“ sõnas ta. „Ei tasu uskuda neid reformierakondlasi, kes nutavad  taga saamata tulu. Just nende tegemata töö on läinud Eestile miljoneid maksma,“ ütles Luigas.

Täiendav info: Inara Luigas, 5168422 

Põhiseaduskomisjon saatis esimesele lugemisele riigivalitsemise põhimõtted

Põhiseaduskomisjoni liikme Helmut Hallemaa sõnul peab riigireformi keskmes olema inimene. „Riigireformi fookuses ei tohiks olla ainult kokkuhoid ja kärpimine, vaid avalike teenuste kvaliteet ja kättesaadavus üle kogu Eesti.“ Ta lisas, et riigi uuendamine on pidev protsess. „Targa riigireformi üks märksõnu peaks olema ka meie kuulsa digitiigri üles äratamine ja edasi arendamine,“ ütles Hallemaa.

Otsuse eelnõu koostas riigireformi arengusuundade väljatöötamise probleemkomisjon koostöös paljude organisatsioonide, ekspertide ja kõikide riigikogu erakondadega. Probleemkomisjoni esimees Tanel Talve selgitas, et dokument võtab kokku ligi kahe-aasta pikkuse töö ja sõnastab riigireformi kesksed põhimõtted, millest peab oma töös lähtuma kogu avalik sektor.

Riigireformi arengusuundade väljatöötamise probleemkomisjoni esitatud Riigikogu otsuse eelnõu “Riigireformi ja hea halduse põhialused” (777 OE) esimene lugemine on kavandatud Riigikogu täiskogu istungile 29. jaanuaril.

Riigikogu pressiteenistus
Kristi Sobak
tel 631 6592, 51 906 975
e-post kristi.sobak@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Rahanduskomisjon toetab tulundusühingu tegutsemist kindlustusühistuna

Rahanduskomisjoni esimees Mihhail Stalnuhhin märkis, et kindlustusühistule kohalduvad samad reeglid, mis aktsiaseltsi vormis tegutsevale kindlustusandjale. „Kindlustusühistu peab taotlema kindlustustegevuseks loa Finantsinspektsioonilt. Samuti peab kindlustusühistu osakapital olema sama suur kui aktsiaseltsist kindlustusandjal,“ ütles Stalnuhhin. Ta selgitas, et kui kindlustusühistu pakub näiteks elu-, vastutus-, krediidi või garantiikindlustust, peab ühistu osakapital olema vähemalt 3 miljonit eurot. Muu kahjukindlustuse pakkumisel peab osakapital olema vähemalt 2 miljonit eurot.

Rahanduskomisjoni aseesimehe Taavi Rõivase sõnul on Eesti on üks väheseid Euroopa Liidu liikmesriike, kus ei ole ühistulise kindlustusandja ärivorm lubatud. „Euroopa kindlustusühistute turumaht moodustab 2016. aasta seisuga ligi kolmandiku Euroopa kindlustusturust asudes põhiliselt Põhjamaades ja Lääne-Euroopa riikides ning paljud neist tegutsevad ka piiriüleselt. Tegu on kasvava trendiga,“ ütles Rõivas.

Kindlustusühistute eripäraks on see, et ühistute tegevus põhineb liikmelisusel ning nad peavad oma tegevuses lähtuma tulundusühistu regulatsioonist. Tulundusühistu on ühistu, mille eesmärgiks on ühise majandustegevuse kaudu toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve. Võrreldes tavalise tulundusühistuga on kindlustusühistule ette nähtud mõned erisused. Näiteks saab kindlustusühistu asutada vaid tähtajatult, sest kindlustusandja tegutsemise luba on tähtajatu. Samuti on eelnõus ette nähtud erand seoses ühistust lahkumisel saadava hüvitise maksmisega. Kui ühistul pole piisavalt vahendeid hüvitise maksmiseks, siis võib põhikirjaga ette näha, et hüvitist ei maksta või pikendatakse väljamakse tegemise tähtaega. Ka kasumi väljamakseid ei tohi teha, kui ühistu omavahendite suurus ei vasta seaduses sätestatud nõuetele.

Eelnõu kohaselt ei piirata ühistu liikmelisusega seonduvat. Kõigil on põhikirjas kokkulepitud tingimustel võimalik kindlustusühistu liikmeks astuda, samuti liikmelisus lõpetada. Ühistud saavad ise otsustada, kas nad kindlustavad ainult oma liikmete kindlustusriske või ka teiste inimeste ja ettevõtete omi, välja arvatud kohustusliku vastutuskindlustuse pakkumise korral. Siis ei tohi kindlustusühistu ette näha tingimusi, mis piiravad kindlustusvõtja õigust sõlmida kindlustusühistuga kindlustusleping.

Rahanduskomisjon otsustas konsensuslikult saata valitsuse 3. detsembril algatatud kindlustustegevuse seaduse ja võlaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõu (769 SE) Riigikogu täiskogu istungile 23. jaanuaril ettepanekuga teine lugemine lõpetada ja viia kolmas lugemine läbi 30. jaanuaril.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee