Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu korraldab koroonaviiruse leviku tõkestamiseks töö ümber

Riigikogu juhatus otsustas nõupidamisel fraktsioonide esindajatega, et Riigikogu lahendab 1. maini vaid ajakriitilisi küsimusi.  

Vanematekogu teeb Riigikogule ettepaneku muuta kuni eriolukorra lõpuni igal esmaspäevasel istungil täiskogu töö ajagraafikut selliselt, et täiskogu istung toimub üksnes esmaspäeviti ja infotund kolmapäeviti. Avalikkus ja meedia saavad istungeid jälgida veebiülekandena.

Riigikogu komisjonid kogunevad ainult esmaspäeviti, vältimatu vajaduse korral sagedamini. Komisjonide istungitele kutsutakse külalisi vastavalt vajadusele ning eelistatud on külaliste osalemine videosilla vahendusel.

Riigikogu liikmete kõik välislähetused on tühistatud, lähetuse vältimatu vajaduse otsustab Riigikogu juhatus. Riigikogu liikmetel on tungivalt soovitatud mitte reisida välismaale ning siseriiklike kohtumiste puhul püüda vältida kokkusaamisi Toompea lossis.

Ajutiselt on piiranud nende inimeste sissepääs Toompea lossikompleksi, kelle külastused ei ole otseselt seotud Riigikogu tööga. Toompea lossi külastamine ekskursioonideks, näituste külastamiseks ja istungite jälgimiseks on keelatud.

Palume kõigil ajakirjanikel Riigikogu töö kajastamisel eelistada kaugtöö võimalusi ning Riigikogu liikmetelt kommentaaride saamiseks eelistada telefoniintervjuud. Fotode ja videomaterjali saamiseks palume pöörduda Riigikogu Kantselei avalike suhete osakonna poole.

Lisaks tegi vanematekogu põhiseaduskomisjonile ülesandeks töötada välja regulatsioon, mis võimaldaks eriolukorras komisjonide istungite korraldamist elektrooniliste sidevahendite vahendusel.

Tegemist on ajutiste piirangutega. Jälgime olukorra arengut ja informeerime teid uutest otsustest.

Olukorra hindamiseks ja edasiste tegevuste arutamiseks koguneb vanematekogu regulaarselt eeldatavalt kolmapäeviti kell 9.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
631 6356, 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee 
Päringud: press@riigikogu.ee

Maaelukomisjon: Eesti piima hind ei tohi alla jääda naabritele

Maaelukomisjoni esimees Tarmo Tamm märkis, et Eesti piimatootjad on Euroopa ja maailma mastaabis edukad, mis näitab sektori võimekust ja potentsiaali. „Me ei tohiks neid võimalusi maha mängida ja peame edaspidigi püsima turu konkurentsis,“ sõnas Tamm. Ta lisas, et piimatooted on hea ekspordiartikkel. „Me ei saa aga leppida sellega, et veerand kogu toodetavast piimast viiakse teistesse riikidesse. Peame suutma toorpiima ise väärindada ja raha Eestisse jätta. Eesti tööstusel on valmidus piima rohkem ümber töödelda olemas.“

Tamm toonitas, et ei saa leppida ka sellega, et piima hind poes on tunduvalt alla omahinna, kuna see ei anna võimalust jätkusuutlikuks tootmiseks. „Tekib küsimus, miks peaks piima müüma odavamalt kui vett ja miks jääme piima hinna osas alla oma naabritele,“ ütles Tamm. Esimees osutas, et arutelu eesmärk oli algatada diskussioon, mille tulemusel võiks jõuda selleni, et nii piima tootjad kui ka tööstused saaksid õiglase hinna ja oma töö eest väärika tasu.

„Meie kõigi eesmärk on, et Eesti piimakari ei väheneks. Praegu on Eestis üle 80 000 lehma ja nagu täna kuulsime, siis kaaluvad nii mõnedki talud piimakarja pidamise lõpetamist, samas kui Eestil on potentsiaali palju suuremaks lehmakarjaks,“ sõnas Tamm. Ta lisas, et komisjon sai tänaselt istungilt palju mõtteainet ja tuleb selle teema juurde kindlasti tagasi.

Komisjoni liige Ivari Padar ütles, et olukorra parandamiseks tuleb üle vaadata toetused piimatootjatele ning piima hind peab sektori püsimiseks ja arenemiseks tõusma, jäädes seejuures vastuvõetavaks tarbijale. „Eesti piimandussektori säilimiseks on vajalik, et piima hind ei jääks alla naaberriikidele. See aitaks ühtlasi kaasa sellele, et eksport ja siseturg oleks tasakaalus ning väärindaksime ka oma toorpiima Eestis, mitte välismaal,“ lausus Padar.

Istungil toodi välja, et tarbijale ei tohi jätta muljet, et piim peabki olema odav. Märgiti, et piima ja juustu hind on olnud pea 15 aastat samal tasemel ning peab tulema mingi murdumine. Kõlama jäi ettepanek, et poed ei tohiks tooteid müüa alla omahinna, kui selleks pole tarnijalt saadud eraldi luba. Veel toodi välja vajadus sisetarbimist suurendada ning lähenemine, et piimanduses peavad eksport ja siseturg olema tasakaalus. Korduvalt toonitati, et riiklikud toetused peaksid olema naaberriikidega vähemalt võrdsel tasemel.

Istungil osalesid Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja (EPKK) piimatoimkonna esimees Pillerin Puskar, EPKK nõukogu aseesimehed Jaanus Murakas ja Tanel-Taavi Bulitko ning liige Margus Muld, EPKK juhatuse liige Meeli Lindsaar, AS Selver ostudirektor Katrin Riisalu ning Maaeluministeeriumi kantsler Tiina Saron.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
tel 631 6592, 510 6179
e-post merilin.kruuse@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Väliskomisjon saatis esimesele lugemisele Eesti ja Soome vahelist töörännet puudutava pöördumise

„Eesti ja Soome on kogu viirusekriisi jooksul teinud tihedat koostööd, et leida lahendusi tõstatunud probleemidele. Hindame seda koostööd kõrgelt ning täname Soome ametivõime nende abi eest Eesti inimeste kolmandatest riikidest koju toomisel viiruse esimese laine ajal,“ rääkis komisjoni esimees Marko Mihkelson. Samas tõdes ta, et alates 27. jaanuarist Eesti ja Soome vahelise tavapärase töörände sulgemise tõttu on olukord mitmete eestlaste jaoks keeruliseks muutunud.

„Vaid teatud kitsaste elualade esindajatele avatud töörände tõttu on raskesse seisu sattunud näiteks need Eesti elanikud, kes töötavad Soomes töölepingu alusel. Need tuhanded inimesed jagavad tööd ja kodu kahe riigi vahel ning paljud neist pole mitme kuu jooksul kordagi kodumaale pere juurde tulla saanud,“ märkis Mihkelson. Ta lisas, et eelmisel nädalal arutas väliskomisjon ka samal teemal Riigikogule esitatud kollektiivset pöördumist, millega soovitakse tagada võimalus piiriüleseks pendelrändeks Eesti ja Soome vahel.

Komisjoni aseesimees Jüri Luik rõhutas, et probleem on akuutne ning puudutab paljusid inimesi ja perekondi. „Pöördumises märgime, et loodame leida kahe riigi vahelises koostöös usaldusmeetmed, mis vähendaksid viiruse levikut, kuid võimaldaksid taastada piiriüleste töötajate liikumise Eesti ja Soome vahel. Kui see ei peaks olema täies mahus võimalik, siis tuleks koostöös Eestiga leida ajutine režiim, mis võimaldaks visiite perekondade juurde ja tagasi,“ ütles ta.

Komisjon tegi ettepaneku võtta Eesti Vabariigi Riigikogu pöördumine Soome Vabariigi Eduskunta poole (322 PE) Riigikogu täiskogu päevakorda esimeseks lugemiseks 22. aprillil.

Riigikogu pressiteenistus
Liisa Johanna Lukk
tel 631 6456, 53 310 789
e-post liisajohanna.lukk@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Riigikogu eelinfo kolmapäevaks, 14. aprilliks

Kell 12 – infotund

Riigikogu liikmete küsimustele vastavad peaminister Kaja Kallas, riigihalduse minister Jaak Aab ning sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.

Kaja Kallas vastab küsimustele poliitilise kultuuri, haiguspäevade õiglase hüvitamise, valge raamatu, politseiriigi, aktsiisipoliitika, õigusriigi ning koroonakriisi juhtimise kohta.

Jaak Aab vastab küsimusele regionaalpoliitika kohta.

Signe Riisalo vastab küsimustele pandeemiaga seoses valdkonnas toimuva ning pensionipoliitika kohta.

Kell 14 – Riigikogu kaugosalusega istung

Teisipäevase täiskogu istungi tööaja lõppemise tõttu jätkub ministritele Riigikogu liikmete poolt esitatud arupärimistele vastamine. Arupärimisele maksupoliitika kavandamise kohta (nr 54) vastab rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus ning Eesti poliitika kohta Hiinas (nr 55) ja demokraatia ja õigusriigi põhimõtete järgimise kohta Euroopa Liidus (nr 61) vastab välisminister Eva-Maria Liimets.

Samuti on teisipäevase istungiaja lõppemise tõttu kolmandal lugemisel valitsuse algatatud väärteomenetluse seadustiku § 62 muutmise seaduse eelnõuga (215 SE).

Esimesel lugemisel on samal põhjusel neli eelnõu – Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Riigikogu liikme Raimond Kaljulaidi algatatud ravikindlustuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (341 SE), Isamaa fraktsiooni algatatud ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (330 SE), Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (331 SE) ning Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (339 SE).

Kolmas lugemine – kuus eelnõu:

Valitsuse algatatud riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõuga (356 SE) tehakse muudatused, mis seonduvad riigi 2021. lisaeelarve seaduse rakendamisega.

Esiteks laiendatakse ministeeriumi valitsemisala vahendite arvelt riigisisese toetusprogrammi elluviimisega seotud halduslepingu sõlmimise võimalust riigi osalusel asutatud sihtasutusele. Teiseks täiendatakse seadust uue paragrahviga COVID-19 põhjustava viiruse levikuga seotud kriisi leevendamiseks ette nähtud toetusprogrammide üldtingimuste kehtestamiseks.

Valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seaduse § 15 muutmise seaduse eelnõu (324 SE) järgi edastatakse kaitseväekohuslastele otsuseid ja muidu dokumente edaspidi paberkandja asemel elektrooniliselt riigiportaali eesti.ee kaudu. Kättetoimetatuks loetakse dokument, mille saatmisest on möödunud 30 päeva. Kaitseväekohuslase põhjendatud taotlusel või dokumendi koostaja muul kaalutlusel võib riigikaitsekohustust sisaldavaid dokumente kätte toimetada ka muu kanali kaudu või muul viisil, näiteks posti teel.

Valitsuse algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu (349 SE).

Eelnõuga tehakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses muudatused tulenevalt käesoleva õppeaasta õppekorralduslikest erisustest, mis omakorda tulenevad COVID-19 haigust põhjustava SARS-CoV-2 koroonaviirusest tingitud epidemioloogilisest olukorrast. Seetõttu nähakse eelnõuga ette erisused tavapärastest lõpetamise tingimustest gümnaasiumi eksamite osas, antakse võimalus muuta eksamite läbiviimise aegu ning vajadusel kehtestada täiendavaid lisaeksamite aegu. Samuti sätestatakse erisused põhikooli ja gümnaasiumi õpilaste hindamise korralduses 2020/2021. õppeaastaks ning luuakse kogu põhikooli ja gümnaasiumi ulatuses võimalus kasutada hindamisel kirjeldavaid sõnalisi hinnanguid numbriliste hinnete asemel.

Eelnõu kohaselt ei ole riigieksamite, neid asendavate rahvusvaheliselt tunnustatud eksamite, gümnaasiumi koolieksami ja õpilasuurimuse või praktilise töö sooritamine käesoleval õppeaastal gümnaasiumi lõpetamise tingimusteks.

Valitsuse algatatud loovisikute ja loomeliitude seaduse ning sotsiaalmaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (360 SE) kohaselt muudetakse loovisikute ja loomeliitude seadust, et seaduses ette nähtud reservi saaks täiendavalt paigutada lisaraha. Vabakutseliste loovisikute osa loomesektoris tervikuna on suurenenud ning ka töö tegemise viisid muutunud. Kindla tööandjata sihtrühm on kultuurivaldkonnas üks rohkem kannatanud tööturu osalisi.

Eelnõuga võimaldatakse maksta suuremale hulgale loovisikutele loometoetusi ning seoses  koroonakriisiga leevendatakse ajutiselt ka toetuse taotlemise tingimusi. Loometoetus on kuue kuu jooksul makstav töötasu alammäära (584 eurot) suurune toetus.

Kuni 2021. aasta lõpuni kaotatakse nõue loometoetust saanul kahe aasta jooksul uut toetust mitte taotleda. Samuti on tal õigus saada loometoetust ka juhul, kui loometoetuse maksmisele eelnenud kuul on saadud kuni ühe loometoetuse suuruses tulu, töövõimetoetust või töövõimetuspensioni. Sarnased muudatused tehti seadusesse ka aasta tagasi, 2020. aasta kevadel jõustunud seadusemuudatusega, kuid need kehtisid eriolukorra ajal ja kuus kuud pärast selle lõppu.

Püsiva iseloomuga muudatused puudutavad loomeliidu toetuse kujunemise aluseid. Muudatusega nähakse ette, et loometoetuse reservi võib erandjuhul suurendada riigieelarvest või valitsuse selleks eraldatud vahenditest, kui seaduse sätestatud alusel eraldatud summast loometoetuste maksmiseks abivajajatele ei piisa.

Püsiva iseloomuga on ka muudatus, millega määratakse nende vabakutseliste loovisikute, kes ei kuulu ühtegi loomeliitu, loometoetuste taotluste menetlejaks ja toetuste maksjaks Kultuuriministeerium. Kehtiva seaduse alusel on see ülesanne loomeliitudel. Lisaks täpsustakse sotsiaalmaksu arvestamise korda olukorras, kus loovisik kuulub korraga mitmesse loomeliitu.

Valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (355 SE) luuakse seaduslik alus COVID-19 põhjustava viiruse levikuga seonduvate meetmete kasutuselevõtuks, mille rahaline pool tagatakse riigi 2021. aasta lisaeelarvega.

Eelnõuga nähakse ette mitu COVID-19 seotud regulatsiooni, mis on vajalikud selleks, et isikutel oleks tagatud sujuv asjaajamine haldusorganitega või tagatud võimalus puududa töölt lähikontaktseks olemise tõttu ja saada haigushüvitist juba teisest haiguslehe päevast alates.

Tulenevalt COVID-19 pandeemia olukorrast on tõusetunud vajadus tagada tervise infosüsteemi poolt mugav lahendus, et tõendada teatud kinnitusi kas vaktsineerituse, negatiivse testi vms kohta (nn vastavustõend). Muudatus on muu hulgas seotud ka Euroopa Liidu rohelise digitõendi projektiga.

Paljud riigid on COVID-19 leviku piiramiseks võtnud kasutusele meetmed, mis seavad isikule teatud piiranguid riiki sisenemisel (nt eneseisolatsiooni kohustus) ning isikutel tuleb erinevate nõuete täitmiseks esitada mitmesuguseid dokumente, nagu arstitõendid, testitulemused või kinnitused. Rohelise digitõendi projekti skoobis on kolm kasutusjuhtu: immuniseerimise ja tervenemise tõendamine ning testi tulemuse kinnitamine. Sõltumata Euroopa Liidu rohelise digitõendi projektist, soovib Eesti võimaldada tervise infosüsteemi andmete pinnalt väljatöötatud tõendamise lahendust oma kodanikele. Tegevus käib isiku enda soovi alusel (genereerida see tõend ja võimaldada seda vaadata, või mitte). Infosüsteemis olevate andmete säilitustähtajad on toodud tervishoiuteenuste korraldamise seaduses ning meditsiinilisi andmeid säilitatakse üldjuhul tähtajatult ning teatud andmetele on sätestatud lühem tähtaeg. Kuna vastavustõendite tähtajatut säilitamist ei ole vaja, tuuakse eelnõus lühem tähtaeg.

Valitsuse algatatud riigi 2021. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu (357 SE).

Lisaeelarve maht on 641 miljonit eurot, mis on Eesti elanike, ettevõtete, ühiskonna ning tervishoiusüsteemi abistamiseks. Meetmete pakett sisaldab vahendeid töötasu toetuste maksmiseks majandusharudes, kus töömaht piirangute tõttu väheneb, haigushüvitiste hüvitiste jätkamist alates teisest haiguspäevast, lisameetmeid vaimse tervise hoidmiseks, erihoolekandele ja rehabilitatsioonile, lisavahendeid ravimitele, vaktsineerimisele, kriisijuhtimisele ning toetusmeetmeid turismisektorile, kultuurikorraldajatele ja loovisikutele. Lisaeelarvesse on lisatud ka pensioni II samba maksed peatanud isikutele ette nähtud kompensatsioon 117 miljoni euro ulatuses, millega 2021. aasta riigieelarves ei oldud arvestatud.

Eelnõule lisatud muudatustega on planeeritud vahendid hoolekande asutustele, kellel 2021. aastal on tekkinud seoses COVID-19 haigestumistega asutuses täiendavad tööjõukulusid, mida ei ole eelnevalt rahastatud Vabariigi Valitsuse reservi vahenditest. Täiendavate tööjõukulude hüvitist saavad taotleda hoolekandeasutused, kus teenuse osutamise asukohas on tuvastatud COVID-19 haigusjuhtumid ning hoolekande asutustes ei ole esimese vaktsineerimise laine kahe doosiga vaktsineerimine läbiviidud.

Samuti jäetakse reservi kalandussektorile kriisi leevendamiseks ette nähtud eelarvevahendid. Kalandussektorile COVID-19 levikuga seotud kriisi leevendamiseks ette nähtud eelarvevahendite reservi jätmine on seotud kavatsusega rakendada toetusmeedet sügisel. See annab veel juhul, kui suvel peaksid mingil määral kalatoodete turustamise võimalused uuesti avanema, võimaluse turustamise raskuste tõttu ettevõtetesse kogunenud toodangu osaliseks realiseerimiseks. Samuti on vaja toetusmeetme rakendamiseks esitada Euroopa Komisjonile riigiabi andmise loataotlus.

Teine lugemine – kaks eelnõu:

Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Moldova Vabariigi vahelise sotsiaalkindlustuslepingu muutmise protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu (318 SE) kohaselt kaasajastatakse protokolliga kahe riigi vahelist sotsiaalkindlustuslepingut arvestades eelkõige Eestis läbiviidud töövõimereformi, sest enam ei määrata töövõimetuspensioni. Samuti on protokollis arvestatud Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärusest tulenevaid nõudeid ja teise lepingupoole ettepanekul tehakse muudatusi tulenevalt Moldova pensionisüsteemist, näiteks on sealsed invaliidsuspensionid asendatud töövõimetuspensionidega.

Sotsiaalkindlustuslepingu eesmärk on tagada isikutele pensionikindlustus ühest riigist teise liikumisel või kui lepingupoolte riikides elavad inimesed on töötanud ja omandanud pensioniõigusi teineteise territooriumitel. Sotsiaalkindlustuslepingu järgi määrab ja maksab kumbki lepingupool pensioni vaid oma kindlustusperioodide eest ja sõltumata sellest, kumma riigi territooriumil inimene elab.

Seletuskirjas märgitakse, et Eesti ja Moldova vahelise sotsiaalkindlustuslepingu alusel maksti 2020. aastal Eesti vanaduspensioni üheksale Moldovas elavale pensionärile ja Moldova maksis samal ajal vanaduspensioni kümnele Eestis elavale pensionärile.

Valitsuse algatatud jäätmeseaduse ja pakendiseaduse muutmise seaduse eelnõu (190 SE) muudetakse jäätmete liigiti kogumise, laiendatud tootjavastutuse, jäätmetekke vältimise, kohaliku omavalitsuse üksuste ja riigi jäätmekavade ning jäätmete ringlussevõtu tõhustamisega seotud nõudeid ja meetmeid, et saavutada paremad tulemused jäätmete korduskasutamise ettevalmistamises ja ringlussevõtus. Samuti täpsustatakse vastutussätete sõnastusi ja karistusmäärasid. Eelnõuga võetakse üle ja täidetakse ELi vastavatest direktiividest tulenevad kohustused.

Esimene lugemine – üks eelnõu:

Valitsuse algatatud perehüvitiste seaduse ja töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõuga (300 SE) toetatakse lastega perede heaolu. Muudetakse tähtajaliselt vanemahüvitise suuruse arvestamise aluseid leevendamaks lastega peredele sotsiaal-majanduslikke mõjusid, kui vanemahüvitise suuruse vähenemine tuleneb COVID-19 haigust põhjustava SARS-CoV-2 koroonaviiruse tõttu töötuks jäämise põhjusest.

Eelnõu kohaselt jäetakse vanemahüvitise suuruse arvestamise perioodist välja aeg, kui inimene oli Töötukassas töötuna arvele võetud. Kehtiva regulatsiooni kohaselt jäetakse vastavast arvestusperioodist välja vaid töövõimetuslehel oldud aeg.

Eelnõuga nähakse ette, et vanemahüvitise suuruse arvestamise aluste muutmine on tähtajaline meede, mida rakendatakse ajavahemikus 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2023 sündinud laste eest määratud vanemahüvitise suuruse arvutamisel. Kuna vanemahüvitise suuruse arvutamise aluseks on arvestusperiood 21 kalendrikuud enne lapse sündi, millest on maha lahutatud raseduse aeg ehk üheksa kuud, siis jääb eelnimetatud perioodil sündinud laste puhul vanemahüvitise arvestusperioodi ajavahemik 1. märts 2020 kuni 28. veebruar 2023.

Eelnõu kohaselt ei vähenda COVID-19 haigust põhjustava SARS-CoV-2 koroonaviiruse levikust tingitud ja registreeritud töötus vanemahüvitise suurust. Mõjutatud sihtrühma moodustab ligikaudu 3 protsenti last saavatest peredest

Sündmused

Kell 11 –  Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) Eesti delegatsiooni asendusliige Vilja Toomast osaleb videosilla vahendusel ENPA võrdsete võimaluste ja diskrimineerimisvastase komitee istungil.

Kell 12 – väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kohtub videosilla vahendusel Usbekistani suursaadiku Kadambay Sultanoviga.

Riigikogu pressiteenistus
Liisa Johanna Lukk
tel 631 6456, 53 310 789
e-post liisajohanna.lukk@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Menetlusse võeti toodete turujärelevalvega seotud eelnõu

Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse valitsuse 12. aprillil algatatud toote nõuetele vastavuse seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (372 SE).

Muudatusega laiendatakse turujärelevalveasutuste järelevalvepädevusi seoses e-kaubanduses müüdavate toodetega. Asutused saavad juurdepääsu sideandmetele, et neil oleks võimalus tuvastada veebilehe omanikke ja vajadusel piirata veebiliidesele juurdepääsu, nõuda infosisu eemaldamist või hoiatuse kuvamist. Muudatuste eesmärk on tagada võimalikult operatiivselt ohtlike toodete müügilt kõrvaldamine.

Samuti tõhustatakse järelevalvet kolmandatest riikidest pärit toodete üle, selleks kehtestatakse ehitustoodete, isikukaitsevahendite, küttegaasi põletavate seadmete, mänguasjade Euroopa Liidu turul kättesaadavaks tegemisel uus nõue, mille kohaselt peab nende toodete puhul olema tootja poolt määratud Euroopa Liidus asutatud kontaktisik, kelle poole lisaküsimuste või probleemide korral pöörduda ning kes vastutab deklaratsioonide olemasolu, kontrolli ja vajadusel parandusmeetmete tegemise eest.

Piiriüleses koostöös võetakse Euroopa Liidu järelevalveasutuste vahel kasutusele digitaalne töökorraldus ja infovahetus. Täpsustatakse turujärelevalveasutuste pädevust liikluses kasutatavate kergliikurite ja avatud kategooria mehitamata õhusõidukite üle, muudatuste kohaselt ei tee nende seadete turujärelevalvet mitte transpordiamet vaid tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet. Samuti suurendatakse karistuste mõjutuse eesmärgil juriidiliste isikute vastutuse trahvisummat 3200 eurolt 32 000 euroni.  Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal, 631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

 

Riigikogus läbis teise lugemise tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise eelnõu

Valitsuse algatatud eelnõuga (355 SE) luuakse seaduslik alus COVID-19 põhjustatava viiruse levikuga seonduvate meetmete kasutuselevõtuks, mille rahaline pool tagatakse riigi 2021. aasta lisaeelarvega. Eelnõuga nähakse ette mitu COVID-19 seotud regulatsiooni, mis on vajalikud selleks, et isikutel oleks tagatud sujuv asjaajamine haldusorganitega või tagatud võimalus puududa töölt lähikontaktseks olemise tõttu ja saada haigushüvitist alates teisest haiguslehe päevast.

Tulenevalt COVID-19 pandeemia olukorrast on tõusetunud vajadus tagada tervise infosüsteemi poolt mugav lahendus, et tõendada teatud kinnitusi kas vaktsineerituse, negatiivse testi vms kohta (nn vastavustõend). Muudatus on muu hulgas seotud ka Euroopa Liidu rohelise digitõendi projektiga.

Paljud riigid on COVID-19 leviku piiramiseks võtnud kasutusele meetmed, mis seavad isikule teatud piiranguid riiki sisenemisel (nt eneseisolatsiooni kohustus) ning isikutel tuleb erinevate nõuete täitmiseks esitada mitmesuguseid dokumente, nagu arstitõendid, testitulemused või kinnitused. Rohelise digitõendi projekti skoobis on kolm kasutusjuhtu: immuniseerimise ja tervenemise tõendamine ning testi tulemuse kinnitamine. Sõltumata Euroopa Liidu rohelise digitõendi projektist, soovib Eesti võimaldada tervise infosüsteemi andmete pinnalt väljatöötatud tõendamise lahendust oma kodanikele. Tegevus käib isiku enda soovi alusel (genereerida see tõend ja võimaldada seda vaadata või mitte). Infosüsteemis olevate andmete säilitustähtajad on toodud tervishoiuteenuste korraldamise seaduses ning meditsiinilisi andmeid säilitatakse üldjuhul tähtajatult ning teatud andmetele on sätestatud lühem tähtaeg. Kuna vastavustõendite tähtajatut säilitamist ei ole vaja, tuuakse eelnõus lühem tähtaeg.

Eelnõu teine lugemine algas eilsel istungil, kuid jäi siis istungiaja lõppemise tõttu pooleli. Eilsel istungil võtsid läbirääkimistel sõna Priit Sibul (I), Tarmo Kruusimäe (I), Helmen Kütt (SDE), Siim Pohlak (EKRE), Kalle Grünthal (EKRE), Mart Helme (EKRE), Helle-Moonika Helme (EKRE), Lauri Läänemets (SDE), Mihhail Lotman (I), Siret Kotka (K), Jevgeni Ossinovski (SDE), Ruuben Kaalep (EKRE), Kert Kingo (EKRE), Paul Puustusmaa (EKRE), Martin Helme (EKRE), Eduard Odinets (SDE), Henn Põlluaas (EKRE), Urmas Reitelmann (EKRE), Raimond Kaljulaid (SDE), Peeter Ernits (EKRE), Heljo Pikhof (SDE), Riina Sikkut (SDE), Merry Aart (EKRE), Leo Kunnas (EKRE), Anti Poolamets (EKRE) ja Alar Laneman (EKRE). Läbirääkimised jätkusid tänasel istungil, kus võtsid sõna Riho Breivel (EKRE), Rene Kokk (EKRE), Andres Metsoja (I), Jaak Valge (EKRE), Helir-Valdor Seeder (I) ja Indrek Saar (SDE).

Helmen Kütt (SDE) ja Siim Pohlak (EKRE) tegid oma fraktsioonide nimel ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Ettepaneku poolt hääletas 40 ja vastu 56 Riigikogu liiget. Seega ei leidnud ettepanek toetust ja eelnõu teine lugemine lõpetati.

Teise lugemise läbis veel üks eelnõu

Teise lugemise läbis valitsuse algatatud riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (356 SE), milles tehtavad muudatused seonduvad riigi 2021. aasta lisaeelarve seaduse rakendamisega. Eelnõuga laiendatakse ministeeriumi valitsemisala vahendite arvelt riigisisese toetusprogrammi elluviimisega seotud halduslepingu sõlmimise võimalust riigi osalusel asutatud sihtasutusele. Peale selle täiendatakse seadust uue paragrahviga COVID-19 põhjustava viiruse levikuga seotud kriisi leevendamiseks ette nähtud toetusprogrammide üldtingimuste kehtestamiseks.

Helle-Moonika Helme tegi Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Ettepaneku poolt hääletas 16 ja vastu 62 Riigikogu liiget. Seega ei leidnud ettepanek toetust ja eelnõu teine lugemine lõpetati.

Arupärimine diskrimineerimisest

Riigikogu liikmed Heljo Pikhof, Eduard Odinets, Lauri Läänemets, Jaak Juske ja Helmen Kütt esitasid kultuuriministrile arupärimise perede diskrimineerimise kohta ajendatuna juhtumist Tartu Kunstimuuseumis (nr 50). Muuseum keeldus müümast perepiletit koos kahe lapsega muuseumi külastada soovinud emale, kuna leidis, et perepileti müümiseks peab koos lastega olema kaks täiskasvanut. Arupärijad soovisid teada, mida on Kultuuriministeerium ette võtnud, et vältida taolisi seaduserikkumisi teistes riigimuuseumides.

Kultuuriminister Anneli Ott ütles oma vastuses, et Tartu Kunstimuuseumis toimunud vahejuhtum on kahetsusväärne, kuid see on üksikjuhtum ja varem selliseid kaebuseid ministeeriumile esitatud pole. Ott sõnas, et ministeerium palus muuseumidel üle vaadata, kuidas nad on sooduspileteid reguleerinud, kuna seadus näeb ette, et sooduspilet on kuni kahele täiskasvanule ja lastele. Ta märkis, et täiskasvanu ei pea seejuures olema pereliige, vaid tähtis on, et laste turvalisus oleks tagatud. Oti sõnul võivad perepiletiga muuseumi külastada ka näiteks kaks sõbrannat oma alaealiste lastega. Ta kinnitas, et seaduse tõlgendamist on muuseumile selgitatud ja märkis, et see nõue kehtib peale riigimuuseumide ka halduslepingu alusel riigile kuuluvatele muuseumidele. „Peame väga oluliseks, et seda võrdse kohtlemise printsiipi kõik meie muuseumid järgiksid,“ lausus Ott.

Läbirääkimistel võtsid sõna Eduard Odinets (SDE), Kalle Grünthal (EKRE), Peeter Ernits (EKRE), Tarmo Kruusimäe (I), Mart Helme (EKRE) ja Aadu Must (K).

Istungi stenogramm

Videosalvestist istungist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
tel 631 6592, 510 6179
e-post merilin.kruuse@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Reformierakond: EKRE tegevus parlamendis takistab kriisiabi jõudmist inimeste ja ettevõteteni

“EKRE annab teist päeva Riigikogu saalis venitusetendust, mille eesmärk on takistada lisaeelarve ja sellega koos käivate seaduste vastuvõtmise edenemist,” selgitas fraktsiooni juht Mart Võrklaev.

Tema sõnul on valitsus lubanud, et sadadesse miljonitesse ulatuvad abimeetmed avanevad kohe, kui lisaeelarve Riigikogu juhataja haamrilöögiga vastu võetakse. “Inimesed ja ettevõtted vajavad kindlust, et saavad piirangute tingimustes riigi abile loota. EKRE pahatahtlik venitamine paneb selle aga tugeva löögi alla,” märkis Võrklaev. „Eile kasutas Ruuben Kaalep kaheksa minutit Riigikogu aega, et lugeda ette vene kirjaniku raamatut. Iga selline trikk viib meid kriisi lahendamisest sammu kaugemale.“

Ta lisas, et opositsioonierakonna tegevus on silmakirjalik, sest eelmise viiruselaine ajal tegi toona opositsioonis olnud Reformierakond kriisiga seotud seaduste vastuvõtmisel koalitsiooniga koostööd, kuigi ka neis oli mitmeid vaieldavaid kohti. “Martin Helme parlamenti toodud lisaeelarve teine ja kolmas lugemine olid samal nädalal, nüüd ei sobi talle aga samal nädalal menetleda eelarvega kaasas käivaid tehnilisi seadusi,” tõi Võrklaev näite.

Võrkaeva sõnul on Reformierakonna fraktsiooni kindel seisukoht nii lisaeelarve kui sellega seonduvad teised seadused veel sel nädalal vastu võtta. „Opositsioonil on absoluutselt õigus küsida küsimusi ja avaldada seisukohti ja Riigikogu peabki need ära kuulama ka siis, kui selleks läheb vaja öö- ja hommikutunde. Aga kriisiabi väljamaksmise venitamist me lubada ei kavatse,“ lõpetas Võrklaev.

Sotsiaalkomisjon käsitleb avalikul istungil probleeme isikukaitsevahendite kasutamisel

Sotsiaalkomisjoni esimees Siret Kotka ütles, et viimasel ajal on viiruse tõrje ja kaitsevahendite kasutamise ning kasulikkuse kohta kõlanud palju vastakaid sõnumeid. „Seetõttu on ka inimestel keeruline otsustada, millistest allikatest lähtuda. Ja see on vaieldamatult probleem. Soovime avalikul istungil selgust ja ülevaadet reeglitest, kuidas isikukaitsevahendeid õigesti kasutada ning kuidas riik ise käitub ja soovitab teistel käituda, et me ei satuks uuesti tervisekriisi,“ rääkis Kotka.

Istungile on kutsutud Riigikantselei strateegiabüroo direktor Henry Kattago, Terviseameti peadirektori asetäitja Mari-Anne Härma ja nakkushaiguste osakonna nõunik Irina Dontšenko ning Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna nõunik Sille Pihlak.

Avalik virtuaalne istung algab kell 15 ja on jälgitav veebist.

Riigikogu pressiteenistus
Veiko Pesur
tel 631 6353, 55 590 595
e-post veiko.pesur@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Riigikogus läbis teise lugemise põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise eelnõu

Valitsuse algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõuga (349 SE) tehakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses muudatused tulenevalt käesoleva õppeaasta õppekorralduslikest erisustest, mis omakorda tulenevad COVID-19 haigust põhjustava SARS-CoV-2 koroonaviirusest tingitud epidemioloogilisest olukorrast. Seetõttu nähakse eelnõuga ette erisused tavapärastest lõpetamise tingimustest gümnaasiumi eksamite osas, antakse võimalus muuta eksamite läbiviimise aegu ning vajadusel kehtestada täiendavaid lisaeksamite aegu. Samuti sätestatakse erisused põhikooli ja gümnaasiumi õpilaste hindamise korralduses 2020/2021. õppeaastaks ning luuakse kogu põhikooli ja gümnaasiumi ulatuses võimalus kasutada hindamisel kirjeldavaid sõnalisi hinnanguid numbriliste hinnete asemel.

Eelnõule teise lugemise käigus lisatud muudatuse kohaselt ei ole riigieksamite, neid asendavate rahvusvaheliselt tunnustatud eksamite, gümnaasiumi koolieksami ja õpilasuurimuse või praktilise töö sooritamine käesoleval õppeaastal gümnaasiumi lõpetamise tingimusteks. Samuti täpsustati teise lugemise käigus seaduse jõustumise aega. Kuna esimene riigieksam toimub 19. aprillil, siis on oluline, et muudatused eksamikorralduses jõustuksid esimesel võimalusel ehk Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval.

Läbirääkimistel võttis sõna Tarmo Kruusimäe.

Teise lugemise läbis veel üks eelnõu

Valitsuse algatatud loovisikute ja loomeliitude seaduse ning sotsiaalmaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (360 SE) kohaselt muudetakse loovisikute ja loomeliitude seadust, et seaduses ette nähtud reservi saaks täiendavalt paigutada lisaraha. Vabakutseliste loovisikute osa loomesektoris tervikuna on suurenenud ning ka töö tegemise viisid muutunud. Kindla tööandjata sihtrühm on kultuurivaldkonnas üks rohkem kannatanud tööturu osalisi.

Eelnõuga võimaldatakse maksta suuremale hulgale loovisikutele loometoetusi ning seoses  koroonakriisiga leevendatakse ajutiselt ka toetuse taotlemise tingimusi. Loometoetus on kuue kuu jooksul makstav töötasu alammäära (584 eurot) suurune toetus.

Kuni 2021. aasta lõpuni kaotatakse nõue loometoetust saanul kahe aasta jooksul uut toetust mitte taotleda. Samuti on tal õigus saada loometoetust ka juhul, kui loometoetuse maksmisele eelnenud kuul on saadud kuni ühe loometoetuse suuruses tulu, töövõimetoetust või töövõimetuspensioni. Sarnased muudatused tehti seadusesse ka aasta tagasi, 2020. aasta kevadel jõustunud seadusemuudatusega, kuid need kehtisid eriolukorra ajal ja kuus kuud pärast selle lõppu.

Püsiva iseloomuga muudatused puudutavad loomeliidu toetuse kujunemise aluseid. Muudatusega nähakse ette, et loometoetuse reservi võib erandjuhul suurendada riigieelarvest või valitsuse selleks eraldatud vahenditest, kui seaduse sätestatud alusel eraldatud summast loometoetuste maksmiseks abivajajatele ei piisa.

Püsiva iseloomuga on ka muudatus, millega määratakse nende vabakutseliste loovisikute, kes ei kuulu ühtegi loomeliitu, loometoetuste taotluste menetlejaks ja toetuste maksjaks Kultuuriministeerium. Kehtiva seaduse alusel on see ülesanne loomeliitudel. Lisaks täpsustakse sotsiaalmaksu arvestamise korda olukorras, kus loovisik kuulub korraga mitmesse loomeliitu.

Ühe eelnõu teine lugemine jäi istungiaja lõppemise tõttu pooleli

Valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (355 SE) luuakse seaduslik alus COVID-19 põhjustava viiruse levikuga seonduvate meetmete kasutuselevõtuks, mille rahaline pool tagatakse riigi 2021. aasta lisaeelarvega.

Eelnõuga nähakse ette mitu COVID-19 seotud regulatsiooni, mis on vajalikud selleks, et isikutel oleks tagatud sujuv asjaajamine haldusorganitega või tagatud võimalus puududa töölt lähikontaktseks olemise tõttu ja saada haigushüvitist juba teisest haiguslehe päevast alates.

Tulenevalt COVID-19 pandeemia olukorrast on tõusetunud vajadus tagada tervise infosüsteemi poolt mugav lahendus, et tõendada teatud kinnitusi kas vaktsineerituse, negatiivse testi vms kohta (nn vastavustõend). Muudatus on muu hulgas seotud ka Euroopa Liidu rohelise digitõendi projektiga.

Paljud riigid on COVID-19 leviku piiramiseks võtnud kasutusele meetmed, mis seavad isikule teatud piiranguid riiki sisenemisel (nt eneseisolatsiooni kohustus) ning isikutel tuleb erinevate nõuete täitmiseks esitada mitmesuguseid dokumente, nagu arstitõendid, testitulemused või kinnitused. Rohelise digitõendi projekti skoobis on kolm kasutusjuhtu: immuniseerimise ja tervenemise tõendamine ning testi tulemuse kinnitamine. Sõltumata Euroopa Liidu rohelise digitõendi projektist, soovib Eesti võimaldada tervise infosüsteemi andmete pinnalt väljatöötatud tõendamise lahendust oma kodanikele. Tegevus käib isiku enda soovi alusel (genereerida see tõend ja võimaldada seda vaadata, või mitte). Infosüsteemis olevate andmete säilitustähtajad on toodud tervishoiuteenuste korraldamise seaduses ning meditsiinilisi andmeid säilitatakse üldjuhul tähtajatult ning teatud andmetele on sätestatud lühem tähtaeg. Kuna vastavustõendite tähtajatut säilitamist ei ole vaja, tuuakse eelnõus lühem tähtaeg. 

Läbirääkimistel võtsid sõna Priit Sibul (I), Tarmo Kruusimäe (I), Helmen Kütt (SDE), Siim Pohlak (EKRE), Kalle Grünthal (EKRE), Mart Helme (EKRE), Helle-Moonika Helme (EKRE), Lauri Läänemets (SDE), Mihhail Lotman (I), Siret Kotka (K), Jevgeni Ossinovski (SDE), Ruuben Kaalep (EKRE), Kert Kingo (EKRE), Paul Puustusmaa (EKRE), Martin Helme (EKRE), Eduard Odinets (SDE), Henn Põlluaas (EKRE), Urmas Reitelmann (EKRE), Raimond Kaljulaid (SDE), Peeter Ernits (EKRE), Heljo Pikhof (SDE), Riina Sikkut (SDE), Merry Aart (EKRE), Leo Kunnas (EKRE), Anti Poolamets (EKRE) ja Alar Laneman (EKRE).

Kütt ja Pohlak tegid oma fraktsioonide nimel ettepanekud eelnõu teine lugemine katkestada, kuid istungiaja lõppemise tõttu hääletamiseni ei jõutud. Eelnõu teine lugemine jätkub homsel istungil.

Istungiaja lõppemise tõttu lükkus järgmisele istungile ka valitsuse algatatud riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (356 SE), milles tehtavad muudatused seonduvad riigi 2021. lisaeelarve seaduse rakendamisega.

Edasi lükkusid ka ministrite vastamised Riigikogu liikmete esitatud arupärimistele.

Samuti jäi istungiaja lõppemise tõttu ära vaba mikrofon.

Istung lõppes kell 24.00.

Istungi stenogramm.

Videosalvestist istungist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Veiko Pesur
tel 631 6353, 55 590 595
e-post veiko.pesur@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Riigikogu eelinfo teisipäevaks, 13. aprilliks

Kell 10 – Riigikogu kaugosalusega istung

Esmaspäevase täiskogu istungi tööaja lõppemise tõttu jätkub valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (355 SE) teine lugemine.

Samuti on esmaspäevase istungiaja lõppemise tõttu esimesel lugemisel valitsuse algatatud riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (356 SE), milles tehtavad muudatused seonduvad riigi 2021. lisaeelarve seaduse rakendamisega.

Teisipäevasele istungile lükkusid ka ministrite vastused Riigikogu liikmete esitatud arupärimistele. Riigikogu liikmete arupärimisele perede diskrimineerimise kohta (nr 50) vastab kultuuriminister Anneli Ott, maksupoliitika kavandamise kohta (nr 54) vastab rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus ning Eesti poliitika kohta Hiinas (nr 55) ja demokraatia ja õigusriigi põhimõtete järgimise kohta Euroopa Liidus (nr 61) vastab välisminister Eva-Maria Liimets.

Kolmas lugemine – üks eelnõu:

Õiguskomisjoni algatatud väärteomenetluse seadustiku § 62 muutmise seaduse eelnõuga (215 SE) luuakse regulatsioon, mis võimaldab otseselt väärteo tagajärjel tervisekahjustuse või varalist kahju saanud isikul ja tema esindajal pärast väärteoasjas lahendi tegemist, samuti pärast selle jõustumist tutvuda väärteomenetluses kogutud teabega. Selline õigus ei laiene väärteotoimikus olevatele teiste isikute eriliiki isikuandmetele. Kehtiv regulatsioon takistab väärteo tõttu kahju saanud isikutel oma õigusi piisava efektiivsusega kaitsta.

Muudatus hõlmab lisaks väärteo tõttu vahetult varalist kahju saanud isikutele ka neid isikuid, kellel on otseselt väärteo tagajärjel tekkinud tervisekahjustus, sest nt liiklusõnnetuste puhul esineb vahel olukordi, kus ainsaks kahjuks ongi tervisekahjustus. Isikute ringi on piiritletud otseselt väärteo tagajärjel tervisekahjustuse või varalist kahju saanud isikutega selleks, et vältida vaidlusi moraalse kahju osas, mis väärteomenetluses üldreeglina ka võimalik ei tohiks olla.

Muudatus annab võimaluse väärteo asjaoludega tutvumise pinnalt kaaluda, kas kohtusse pöördumine tsiviilhagiga on põhjendatud või mitte ja kas on võimalik saavutada kohtuväline kokkulepe kahju hüvitamise osas. Vastasel korral peaks väärteo tagajärjel vahetult tervisekahjustuse või varalise kahju saanud isik ja tema esindaja kõigepealt pöörduma kohtusse, kes siis saaks väärteotoimiku kohtuväliselt menetlejalt välja nõuda.

Samuti sätestatakse eelnõuga väärteotoimikust koopiate saamise eesmärgipärasus. Menetleja väljastab vastava taotluse esitamisel täieliku koopia menetlusdokumendist või väärteotoimikust isikule, kellel on sellega tutvumise õigus. Lisaks otseselt väärteo tagajärjel tervisekahjustuse või varalist kahju saanud isikule ja tema esindajale on see õigus ka menetlusalusel isikul ja tema kaitsjal.

Esimene lugemine – neli eelnõu:

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Riigikogu liikme Raimond Kaljulaidi algatatud ravikindlustuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (341 SE).

Eelnõuga täiendatakse ravikindlustuse seadust uue täiendava ajutise töövõimetuse kindlustusjuhtumiga, milleks on nakatumine uudsesse ohtlikku nakkushaigusse COVID-19, mille korral on kindlustatul õigus saada haigushüvitist alates esimesest töövabastuse päevast 100 protsenti inimese sissetulekust. Muuhulgas muudetakse käesoleva aasta 1. jaanuaril jõustunud tähtajaline haigushüvitiste maksmise regulatsioon tähtajatuks, kuna tänase seisuga ei ole teada, millal viirusepuhang taandub.

Seletuskirjas märgitakse, et eelnõuga tehtavate muudatuste eesmärk on ennetada tööealiste nakatumist ja vältida töökohapõhiseid nakkuskoldeid.

Isamaa fraktsiooni algatatud ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (330 SE).

Eelnõuga sätestatakse, et kindlustatud isikule makstakse karantiini korral haigushüvitist, välja arvatud juhtudel, kui isiku suhtes on karantiin kehtestatud nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 27 sätestatud alusel ning seetõttu, et ta keeldus nakkushaiguse diagnoosimisest ja diagnoosimise nõue oli kehtestatud isiku riiki sisenemise eeltingimusena või kohustusena teha seda viivitamatult pärast riiki sisenemist.

Seletuskirjas märgitakse, et vältida ulatuslikumaid piiriülese liikumise piiranguid, on asjakohane kehtestada üldine testimispõhimõte. Seda põhimõtet toetas ka teadusnõukogu. Varasema sellise süsteemi  mitterakendamine on tulenenud sellest, et ravikindlustuse seadus näeb ette diagnoosimisest keeldumisel haigushüvitisega tasustatava karantiini rakendamise. Samas, kehtiva tagurpidise eneseisolatsiooni süsteemi puhul eneseisolatsioonis oleku eest haigushüvitist ei maksta.

Sellise süsteemi võimaldamine asetab põhirõhu üldise testimise kehtestamisele piiriüleses liikumises ning loobub õigusliku võimalusest taotleda reeglite ühtlustamist ennekõike meie regiooni riikidega.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõuga (331 SE) muudetakse karistusseadustiku (KARS) regulatsioone selliselt, et sisuliselt taastatakse 2015. aasta 1. jaanuarile eelnenud olukord, millal KARS sisaldas norme juriidiliste isikute sundlõpetamise kohta.

Seletuskirjas märgitakse, et eelnõuga soovitakse luua võimalus juriidiliste isikute, sealhulgas erakondade likvideerimiseks juhul, kui nad sooritavad kriminaalse iseloomuga teo.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõuga (339 SE) suurendatakse nooremate kui kuueteistaastaste laste kaitset seksuaalkuritegude eest.

Seletuskirjas märgitakse, et Eesti on hetkel kehtiva karistusseadustiku alusel vähemuses Euroopa Liidu liikmesriikidest, kus täiskasvanud isik võib olla seksuaalsuhtes vähemalt neljateistaastase alaealisega. Arvestades alaealiste vastaste seksuaalkuritegude hulka kõikidest seksuaalkuritegudest, on vajalik suurendada alaealiste kaitset kuritegevuse eest, mis avaldab pikaajalist mõju laste arengule ja psüühikale.

Kell 14 – komisjonide istungid

keskkonnakomisjoni videoistungil – keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (keskkonnaregistri seaduse kehtetuks tunnistamine) eelnõu (292 SE), kutsutud Eesti Keskkonnauuringute Keskuse, Keskkonnaagentuuri ja Keskkonnaministeeriumi esindajad; metsaregistri andmete väärkasutusest, kutsutud Eesti Erametsaliidu ja Keskkonnaministeeriumi esindajad;

kultuurikomisjoni videoistungil – loovisikute ja loomeliitude seaduse ning sotsiaalmaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (360 SE); põhikooli ja gümnaasiumiseaduse eelnõu (349 SE); autoriõiguse seaduse muutmise seaduse eelnõu (autoriõiguse direktiivide ülevõtmine) (368 SE), kutsutud justiitsminister Maris Lauri;

maaelukomisjoni videoistungil – piimandussektorist, kutsutud sektori ja Maaeluministeeriumi esindajad;

majanduskomisjoni videoistungil – Rail Balticu projekti hetkeseisust, Tallinna-Helsingi tunneli projektist, kutsutud majandus- ja taristuminister Taavi Aas; arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile: Eesti seisukohad Euroopa Liidu digiteenuste õigusakti eelnõu kohta, kutsutud Justiitsministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti esindajad;

põhiseaduskomisjoni videoistungil – Euroopa Kohtu kohtuniku kandidaadi kuulamine, kutsutud kandidaat Küllike Jürimäe ja Välisministeeriumi esindaja; isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (366 SE), kutsutud siseminister Kristian Jaani; Vabariigi Presidendi valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (340 SE), kutsutud Justiitsministeeriumi esindaja;

rahanduskomisjoni videoistungil – krediidiasutuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (312 SE); tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (306 SE); kollektiivsest pöördumisest „Ei katuseraha jagamisele abordivastasele liikumisele“;

riigikaitsekomisjoni väljasõiduistungil – julgeolekuolukorra arengutest, kutsutud Kaitseministeeriumi valitsemisala esindajad;

sotsiaalkomisjoni videoistungil – uuringu koostamise ideest – genoomi struktuuri seosest COVID-19 põdemisega, kutsutud Eesti Teaduste Akadeemia liige, molekulaarbioloog Mart Saarma, Eesti Teaduste Akadeemia liige, geeniteadlane Andres Metspalu, Tartu Ülikooli Eesti geenivaramu bioinformaatik Reedik Mägi, Vähiuuringute Tehnoloogia Arenduskeskuse juht Riin Ehin, Riigikogu Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov, Sotsiaalministeeriumi esindaja; jätkub kell 15 avaliku istungina – COVID-19 haigust ennetavast käitumisest, isikukaitsevahendite kasutamisest, kutsutud Riigikantselei, Sotsiaalministeeriumi ja Terviseameti esindajad; istungist toimub veebiülekanne;

väliskomisjoni videoistungil – arengutest Türgis, kutsutud Eesti suursaadik Türgi Vabariigis Annely Kolk ning Türgi ja Lähis-Ida ekspert Hille Hanso; pöördumise „Eesti Vabariigi Riigikogu pöördumine Soome Vabariigi Eduskunta poole“ eelnõu (322 PE);

õiguskomisjoni videoistungil – lähisuhtevägivallast ja narkokuritegevusest koroona perioodil, kutsutud Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher ning Siseministeeriumi ja Justiitsministeeriumi esindajad.

Riigikogu pressiteenistus
Liisa Johanna Lukk
tel 631 6456, 53 310 789
e-post liisajohanna.lukk@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Erikomisjon: vaktsineerimise korralduses on vaja selgust

Komisjoni esimehe Urmas Reinsalu sõnul on vaktsineerimine riigis ülioluline protsess ja seda ei saa juhtida dokumendiga, mida ei ole kinnitatud ja mida muudetakse moel, mida ei saa jälgida. „Oluline on paika panna, kes mis otsuseid on pädev langetama,“ ütles Reinsalu. 

Komisjoni võttis teadmiseks terviseministri seisukoha, et valitsus kavatseb saavutada mai esimese nädala lõpuks üle 80-aastaste eakate vaktsineerimise taseme 80 protsenti ja aprilli lõpuks üle 70-aastaste inimeste hulgas 70 protsenti.

Komisjoni liige Annely Akkermann ütles, et praegu on vaktsineeritud küllalt vähe eakaid, mille põhjus võib olla see, et neil pole oma tervise või ühistranspordi korralduse tõttu võimalik vaktsineerima minna. Eakate inimeste transpordi korraldamiseks võiks tema sõnul kasutada kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajate abi.

Komisjon võttis teadmiseks, et valitsusel on peaministri kinnitusel koroonakriisist väljumise plaani projekt koos indikaatoritega koostatud. Komisjon peab asjakohaseks selle plaani kinnitamist ja avalikustamist.

Komisjon võttis Riigikontrolli osundustele tuginedes seisukoha, et valitsusel tuleb kinnitada vaktsineerimise plaan ja seal tuleb määratleda seiresüsteem ning kordusvaktsineerimise korraldus.

Reinsalu loetles, et vaktsineerimise plaanis peavad olema kirjas vaktsineerimises kaasatud asutuste ülesanded, määratleda tuleb vaktsineerimise kommunikatsioonijuht ja vaktsineerimise üldvastutaja ning korraldada tuleb isikute vaktsineerimine, kes ise ei saa liikuda vaktsineerimiskohtadesse.

Lisaks tuleb paika panna vastutus, kes otsustab vanuselised ja tegevusalalised kitsendused ning vaktsineerimiskava lisana üldvaktsineerimise kava, kus on kirjas ka üldvaktsineerimisele registreerimise põhimõtted. Kõigile perearstidele tuleb kättesaadavaks teha info nimistusse kuuluvate isikute vaktsineerimise kohta.

Erikomisjon pidas vajalikuks saada materjalid vaktsineerimise juhtimise korralduse kohta, vaktsineerimise juhtrühma otsused ja protokollid, eelisvaktsineeritute gruppide nimistu ning materjalid selle otsustamise korralduse kohta, muudatused vaktsineerimiskavas ja piirangutest väljumise plaani projekti koos indikaatoridega.

Komisjonile tutvustasid vaktsineerimise korraldust ja piirangutest väljumise plaani peaminister Kaja Kallas ning tervise- ja tööminister Tanel Kiik. Lisaks ministritele osalesid istungil riigikontrolör Janar Holm ja Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna juhataja Heli Laarmann.

Videosalvestist istungist saab vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
631 6356, 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee