Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu korraldab koroonaviiruse leviku tõkestamiseks töö ümber

Riigikogu juhatus otsustas nõupidamisel fraktsioonide esindajatega, et Riigikogu lahendab 1. maini vaid ajakriitilisi küsimusi.  

Vanematekogu teeb Riigikogule ettepaneku muuta kuni eriolukorra lõpuni igal esmaspäevasel istungil täiskogu töö ajagraafikut selliselt, et täiskogu istung toimub üksnes esmaspäeviti ja infotund kolmapäeviti. Avalikkus ja meedia saavad istungeid jälgida veebiülekandena.

Riigikogu komisjonid kogunevad ainult esmaspäeviti, vältimatu vajaduse korral sagedamini. Komisjonide istungitele kutsutakse külalisi vastavalt vajadusele ning eelistatud on külaliste osalemine videosilla vahendusel.

Riigikogu liikmete kõik välislähetused on tühistatud, lähetuse vältimatu vajaduse otsustab Riigikogu juhatus. Riigikogu liikmetel on tungivalt soovitatud mitte reisida välismaale ning siseriiklike kohtumiste puhul püüda vältida kokkusaamisi Toompea lossis.

Ajutiselt on piiranud nende inimeste sissepääs Toompea lossikompleksi, kelle külastused ei ole otseselt seotud Riigikogu tööga. Toompea lossi külastamine ekskursioonideks, näituste külastamiseks ja istungite jälgimiseks on keelatud.

Palume kõigil ajakirjanikel Riigikogu töö kajastamisel eelistada kaugtöö võimalusi ning Riigikogu liikmetelt kommentaaride saamiseks eelistada telefoniintervjuud. Fotode ja videomaterjali saamiseks palume pöörduda Riigikogu Kantselei avalike suhete osakonna poole.

Lisaks tegi vanematekogu põhiseaduskomisjonile ülesandeks töötada välja regulatsioon, mis võimaldaks eriolukorras komisjonide istungite korraldamist elektrooniliste sidevahendite vahendusel.

Tegemist on ajutiste piirangutega. Jälgime olukorra arengut ja informeerime teid uutest otsustest.

Olukorra hindamiseks ja edasiste tegevuste arutamiseks koguneb vanematekogu regulaarselt eeldatavalt kolmapäeviti kell 9.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
631 6356, 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee 
Päringud: press@riigikogu.ee

Riigikogu eelinfo 25. – 31. oktoobrini

Esmaspäev, 25. oktoober

Kell 15 – täiskogu istung

Riigikogu kinnitab töönädala päevakorra.

Teine lugemine – üks eelnõu: kollektiivlepingu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (383 UA).

Avaliku teenistuse 2020. aasta aruande ülevaade, ettekandja riigihalduse minister Jaak Aab.

Riigikogu liikmete kõnesoovide korral toimub vaba mikrofon.

Kell 11 – komisjonide istungid

Euroopa Liidu asjade komisjonis – kell 13.30: Eesti seisukohtadest 28. oktoobril toimuval majandus- ja rahandusnõukogu mitteametlikul videokohtumisel, kutsutud rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus; seisukoha andmine Euroopa Komisjoni määruse eelnõu ettepanekule Euroopa digitaalse identiteedi kohta, kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad; seisukoha andmine Euroopa Komisjoni määruse eelnõu ettepanekule tehisintellekti kohta, kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Justiitsministeeriumi esindajad; Eesti seisukohtadest 26. oktoobril toimuval erakorralisel Euroopa Liidu transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika nõukogu (energeetika) kohtumisel, kutsutud majandus- ja taristuminister Taavi Aas;

keskkonnakomisjonis – kell 11.10: 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (464 SE), kutsutud keskkonnaminister Tõnis Mölder;

kultuurikomisjonis – kell 11.10: Eesti Teaduste Akadeemia seaduse ajakohastamisest ning kõrghariduse rahastamisest olulise tähtsusega riikliku küsimusena, kutsutud Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere; noorsootöö seaduse muutmise seaduse eelnõu (411 SE) (A. Rei nõupidamisruum);

maaelukomisjoni videoistungil – kell 11.10: kohtumine Eesti Maaülikooli esindajatega;

majanduskomisjoni videoistungil – kell 11.10: konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (442 SE), kutsutud justiitsminister Maris Lauri; kergliikuritest liikluses ja seonduvatest liiklusohutusprobleemidest, kutsutud Transpordiameti ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad;

rahanduskomisjoni videoistungil – kell 11.15: Riigikogu otsuse „Riigi 2020. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine“ eelnõu (432 OE), kutsutud rahandusminister Keit- Pentus Rosimannus ja riigikontrolör Janar Holm;

riigikaitsekomisjonis – 21. – 22. oktoobril Brüsselis toimunud NATO kaitseministrite kohtumisest, kutsutud kaitseminister Kalle Laanet;

sotsiaalkomisjoni videoistungil – kell 11.10: COVID-19 olukorrast Eestis, kutsutud peaminister Kaja Kallas, tervise- ja tööminister Tanel Kiik, õiguskantsler Ülle Madise, Eesti Haiglate Liidu juhatuse esimees Urmas Sule ning Eesti Eratervishoiuasutuste Liidu, Eesti Arstide Liidu, Eesti Perearstide Seltsi ning Terviseameti esindajad; istung on avalik, toimub veebiülekanne;

väliskomisjonis – kell 11.30: kohtumine Vabariigi Presidendiga (presidendi kantselei);

õiguskomisjoni videoistungil – töölepingu seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (403 SE), kutsutud Sotsiaalministeeriumi, Eesti Ametiühingute Keskliidu, Eesti Teenindus ja Kaubandustöötajate Ametiühingu ning Eesti Kaubandus-Tööstuskoja esindajad; arvamuse andmine Riigikohtule tsiviilkohtumenetluse seadustiku põhiseaduspärasuse kohta (tsiviilasi nr 2-21-4217);

julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjonis – kell 13.30: kuritegudest ja tõendite kogumisest, kutsutud Justiitsministeeriumi ja Riigiprokuratuuri esindajad;

korruptsioonivastases erikomisjonis – kell 13.30: riigivaraseaduse ja haldusmenetluse seaduse rakendamisest riigi vahendite kasutamisel ning riigi osalusega äriühingu ja riigi osalusel asutatud sihtasutuse juhatuse ja nõukogu liikme ning asutajaõiguste teostaja rolli ja vastutuse piiritlemisest, kutsutud Justiitsministeeriumi, Rahandusministeeriumi ja Õiguskantsleri Kantselei esindajad (ruum L 332);

eesti keele õppe arengu probleemkomisjonis – kell 13.30: eesti keele õppe tõhustamisest muukeelsetes koolides, kutsutud haridus- ja teadusminister Liina Kersna (ruum L 333).

Teisipäev, 26. oktoober

Kell 10 – täiskogu istung

Esimene lugemine – kaks eelnõu: kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (400 SE) ja noorsootöö seaduse muutmise seaduse eelnõu (411 SE).

Õiguskantsleri ettepanek anda nõusolek Riigikogu liikmelt Mailis Repsilt saadikupuutumatuse äravõtmiseks ja tema suhtes kohtumenetluse jätkamiseks, ettekandja õiguskantsler Ülle Madise.

Kell 14 – komisjonide istungid

kultuurikomisjonis koolieelse lasteasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (415 SE), kutsutud eelnõu algataja esindaja, Riigikogu liige Heljo Pikhof ning Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajad (A. Rei nõupidamisruum);

majanduskomisjoni videoistungil – ehitusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (395 SE); liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu (414 SE), kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja;

põhiseaduskomisjoni videoistungil – avaliku teabe seaduse muutmise seaduse eelnõu (409 SE), kutsutud Justiitsministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Eesti Infotehnoloogia- ja Telekommunikatsiooni Liidu, MTÜ Open Knowledge ning Eesti Kaubandus-Tööstuskoja esindajad; erakonnaseaduse (EKS) § 81 (erakonna liikmete avalikustamine) muutmise seaduse eelnõu (416 SE), kutsutud algataja ning Justiitsministeeriumi esindajad;

rahanduskomisjoni videoistungil pandikirjaseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (407 SE); 2021. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (431 SE);

riigikaitsekomisjonis – julgeolekuolukorra arengutest, kutsutud Kaitseministeeriumi valitsemisala esindajad;

sotsiaalkomisjonis – Õiguskantsleri kirjast „Saatekirja nõue androloogi vastuvõtule saamiseks“; kollektiivsest pöördumisest „Peatame Eestis toksilisi aineid sisaldavate maskide levitamise“, kutsutud Sotsiaalministeeriumi esindaja; kollektiivsest pöördumisest „Noortele tasuta menstruaaltarvikud“;

Sündmused

Kell 10 – maaelukomisjoni esimees Tarmo Tamm võtab sõna konverentsi „Aasta Põllumees 2021: Eesti põllumajanduse suured eesmärgid“ avamisel ja õnnitleb aasta põllumehe ja rahvapõllumehe tiitli nominente (Riigikogu konverentsisaal). Virtuaalselt osalemiseks saab registreeruda siin.

Pärast täiskogu istungi lõppu on Parlamentidevahelise Liidu delegatsiooni (IPU) Eesti rühma juhatuse valimised (osalevad kõik Riigikogu liikmed).

Kolmapäev, 27. oktoober

Kell 12 – infotund

Kell 14 – täiskogu istung

Kolmas lugemine – kaks eelnõu: kollektiivlepingu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (383 UA) (juhul, kui teine lugemine lõpetatakse) ja veterinaarseaduse eelnõu (384 SE).

Teine lugemine – kolm eelnõu: rahvusvahelise raudteeveo konventsiooni ja selle lisade muudatuste heakskiitmise seaduse eelnõu (386 SE); äriseadustiku ja raamatupidamise seaduse muutmise seaduse (digilahendused äriühinguõiguses) eelnõu (394 SE); võlaõigusseaduse ja tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse (digitaalse sisu, tarbijalemüügi ning muudetud tarbija õiguste direktiivide ülevõtmine) eelnõu (404 SE).

Esimene lugemine – 14 eelnõu: Riigikogu avalduse „Venemaa põlisrahvaste toetuseks“ eelnõu (391 AE); ravimiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (413 SE); ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (467 SE); õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (420 SE); perelepitusseaduse eelnõu (438 SE); keskkonnaseire seaduse muutmise seaduse eelnõu (440 SE); maa hindamise seaduse, maamaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (406 SE); riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu (421 SE); kogumispensionide seaduse, maksukorralduse seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (468 SE); tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (469 SE); konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (442 SE); riigilõivuseaduse, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (443 SE); ehitusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (430 SE); meresõiduohutuse seaduse täiendamise seaduse eelnõu (455 SE).

Neljapäev, 28. oktoober

Kell 10 – täiskogu istung

Riigieelarve kontrolli erikomisjoni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Olukord koroonaviiruse tõrjumisel“ arutelu, ettekandjad riigieelarve kontrolli erikomisjoni esimees Urmas Reinsalu, tervise- ja tööminister Tanel Kiik ning Eesti Perearstide Seltsi juhatuse esinaine Le Vallikivi.

Kell 14 – komisjoni istung

kultuurikomisjonis – Eesti Rahvusraamatukogu aastaaruandest, kutsutud Eesti Rahvusraamatukogu nõukogu esimees Peeter Rahnel ja peadirektor Janne Andresoo (A.Rei nõupidamisruum).

Sündmus

Kell 18 – Riigikogu aseesimees Hanno Pevkur kõneleb videosilla vahendusel Mehhikos toimuval nutikate linnade tippkohtumisel „Digitaalsed valitsused ja kodanike osalus” e-valitsemise teemal.

Reede, 29. oktoober

Sündmus

Kell 7 – Euroopa Liidu asjade komisjoni, majanduskomisjoni ja keskkonnakomisjoni energeetika-teemaline väljasõit Ida-Virumaale.

Välislähetused

20. – 26. oktoober
Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni esimees Mati Raidma osaleb presidendivalimiste vaatlemisel Usbekistanis.

22. – 27. oktoober
Euroopa Parlamentidevahelise Kosmosekonverentsi (EISC) Eesti delegatsiooni liikmed Andrei Korobeinik ja Raivo Tamm osalevad Rahvusvahelise Astronautika Föderatsiooni parlamendiliikmete eriüritusel teemal „Space Solutions for the Benefit of Civil Society“ Dubais Araabia Ühendemiraatides.

26. – 29. oktoober
Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson osaleb Eesti, Läti ja Leedu väliskomisjonide esimeeste visiidil Moldovasse.

30. oktoober – 4. november
Riigikogu Eesti-Aserbaidžaani parlamendirühma esimees Sven Sester, aseesimees Mihhail Korb ning liikmed Erki Savisaar ja Imre Sooäär on visiidil Aserbaidžaanis.

31. oktoober – 12. november
Keskkonnakomisjoni esimees Yoko Alender osaleb ÜRO kliimamuutuste konverentsi 26. istungil (COP26) Glasgows Suurbritannias.

Riigikogu pressiteenistus
Veiko Pesur
tel 631 6353, 55 590 595
e-post veiko.pesur@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Riigikogu esimees kõneles ENPA liikmesriikide ametikaaslastele kliimapoliitikast

„Meil kõigil on ühine mure ja vastutustunne eduka ja jätkusuutliku Euroopa loomisel,“ ütles Ratas Ateenas peetud kõnes. „Kliimamuutustega võitlemine on iga riigi jaoks pakiline väljakutse, kuid me peame selles nägema kui võimalust. See on võimalus kaasajastada meie majandust ja tagada jätkusuutlik kasv.“

Ratase sõnul on puhas ja tervislik keskkond kõigi inimõiguste tagamisel oluline komponent. Ta tõi näiteks, et iga inimese õigus heale füüsilisele ja vaimsele tervisele, pereelule ja eraelu puutumatusele sõltub olulisel määral ökosüsteemidest.

„Peame tunnistama, et loodusel pole piire. Õhk, mida hingame, vesi, mida joome, ja maa, kus me elame, on meie kõigi vastutus,“ sõnas Ratas. „Igal inimesel on õigus puhtale, tervislikule ja jätkusuutlikule keskkonnale.“

Ratas andis ametikaaslasetele ülevaate Riigikogu tööst rahvusvaheliste standardite ja lepingute siseriiklikku seadusandlusse integreerimisel ja kliimaga seotud seadusemuudatuste rakendamisest vastavalt paketile Fit for 55. Ta selgitas, et Eesti teeb koostööd ekspertidega, et läbi viia valdkonna teadusuuringuid ning arendada uusi tehnoloogilisi lahendusi ja uuendusi.

Ratas lisas, et hariduse, projektide ja keskkonnakonkursside kaudu on Eesti kaasanud ka noori. „Noored kui otsustajate võrdsed partnerid on olulised kliimameetmetesse panustajad,“ ütles ta. „Usume kindlalt, et reguleerimisprotsessi avatus koos täpsete analüüsidega aitab tõsta üldsuse teadlikkust rohepöörde tähtsusest ja võimalustest.“

Riigikogu esimehe tänases ja homses päevakavas on ka mitmed kahepoolsed kohtumised ametikaaslastega. Täna kohtus Ratas Prantsusmaa Rahvusassamblee asepresidendi Laetitia Saint-Pauliga ning Belgia parlamendi esindajatekoja presidendi Eliane Tillieux’ ja senati presidendi Stéphanie D’Hose’iga.“ Kohtumistel rõhutati häid vastastikuseid parlamentaarseid suhteid ja koostööd julgeolekuga, energeetikaga ja kliimamuutustega seotud küsimustes.   

Konverentsi fotod

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
631 6356, 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

 

 

Menetlusse võeti eelnõu alaealisele lapsele elatise kindlaksmääramise korra kohta

Valitsuse 21. oktoobril algatatud perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (474 SE).

Eelnõuga luuakse alaealisele lapsele elatise kindlaksmääramise kord, mis vastab Eesti elustandardile ja on paindlik.

Eelnõus määratakse uued kriteeriumid, mida tuleb elatise summa kindlaksmääramisel arvesse võtta. Eelnõu kohaselt kujuneb elatise summa lapse reaalseid vajadusi, kohustatud isiku võimalusi ja tema poolt lapsega koos veedetava aja hulka, ülalpidamist saama õigustatud laste arvu ning perele makstavat lapsetoetust ja lasterikka pere toetust arvesse võttes.

Eelnõuga asendatakse senine miinimumelatise summa, milleks on pool valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, õiglasemate ja paindlikumate elatise arvutamise alustega. 2021. aastal on miinimumelatise summaks 292 eurot kuus ühe lapse kohta.

Seletuskirjas märgitakse, et praegune miinimumelatis ei täida enam kohtumenetluses lihtsustavat funktsiooni ega pruugi kaitsta ka elatist saava lapse huve. Seni elatise kindlaksmääramisel aluseks võetud töötasu alammäär  on valdava osa kohustatud isikute jaoks liiga kõrge. See ei kajasta lapsele tehtavaid tegelikke kulutusi, elatist saavate laste arvu, kohustatud isiku varalist seisundit ega tema poolt lapsega koos veedetava aja hulka. Miinimumpalga kiire tõusu tõttu on paljud elatist maksma kohustatud vanemad tahtmatult võlgniku staatusesse sattunud, kuna miinimumelatise maksmine käib neile üle jõu. Samal põhjusel tuleb üha sagedamini ette ka algselt erandina planeeritud elatise vähendamist alla miinimumi. Eeltoodust tulenevalt on elatisvaidluste lahendamine kohtus muutunud keerukaks, tuues pooltele sageli kaasa suured õigusabikulud ja ajakulu. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

Valitsuse 21. oktoobril algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse ja kogumispensionide seaduse muutmise seaduse eelnõu (475 SE).

Eelnõu on esitatud riikliku pensionikindlustuse seaduse rakendamisel praktikas tõusetunud probleemide lahendamiseks ja õigusselguse tagamiseks. Samuti muudetakse kogumispensionide seadust.

Riikliku pensionikindlustuse seaduse muudatuste kohaselt nähakse ette toitjakaotuspensioni maksmise jätkamine 18–24-aastastele õppuritele septembrikuus olenemata sellest, kas andmed õppimise kohta on riiklikusse andmekogusse (EHIS) juba kantud või mitte. Kehtiva korra järgi makstakse oktoobris tagantjärele eelneva kuu toitjakaotuspension, kuid selletõttu tekib pensioni saajatel ühekuuline sissetulekuta periood.

Välisriigis elavatel pensionäridel on pensioni saamiseks võimalik edaspidi oma elusolekut tõendada ka elektroonilise kanali kaudu. Kehtiva korra järgi tuleb esitada elukohariigi ametiasutuse või Eesti välisesinduse kinnitatud kirjalik tõend.

Nähakse ette, et juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmeks oleku aeg arvatakse pensioniõigusliku staaži hulka, kui sellel perioodil maksti sotsiaalmaksu.

Kogumispensionide seaduse muudatuse kohaselt võib II sambast pensionile läinud puuduva töövõimega isik hakata uuesti II sambas raha koguma või pensioni saamise peatada, kui ta ei ole veel vanaduspensionieas, kuid tema töövõime on vahepeal taastunud. Praegu selline õigus puudub.

Riikliku pensionikindlustuse seaduse muudatused on kavandatud jõustuma 1 .veebruaril 2022 ja kogumispensionide seaduse muudatused 1. jaanuaril 2023.  Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud:
 press@riigikogu.ee

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Riigikogus läbis esimese lugemise ajutise haigushüvitise maksmiskorra pikendamine

Valitsuse algatatud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse ning töölepingu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (456 SE) näeb ette jätkata kuni 2022. aasta lõpuni haigushüvitise maksmist alates teisest haiguspäevast tööandja poolt kuni viienda haiguspäevani ning Eesti Haigekassa poolt alates kuuendast haiguspäevast. Seega jätkub eelnõu järgi kuni 2022. aasta lõpuni praegu kehtiv süsteem, mille kohaselt on esimene haiguspäev töötaja omavastutus, tööandjate vastutus haigushüvitiste tasumisel on teine kuni viies päev ning Eesti Haigekassa vastutus algab kuuendast haigestumise päevast.

Seletuskirjas märgitakse, et haiguspäevade varasem hüvitamine võimaldab inimestel juba esimeste haigussümptomite tekkimise korral koju jääda, ilma et nad kaotaksid seetõttu oluliselt oma sissetulekutes.

Muudatuste rakendamisel tekib 2022. aastal lisakulu 19 miljonit eurot, millest 12,4 miljonit eurot kaetakse riigieelarvest ja ülejäänu katab Eesti Haigekassa omavahenditest.

Seadus on kavandatud jõustama tähtajaliselt 1. jaanuarist 2022 kuni 31. detsembrini 2022.

Läbirääkimistel võtsid sõna Jevgeni Ossinovski (SDE), Oudekki Loone (K) ja Mart Helme (EKRE).

Istungi stenogramm

Videosalvestist istungist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
tel 631 6592, 510 6179
e-post merilin.kruuse@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Mati Raidma vaatleb valimisi Usbekistanis

„Usbekistan on viimastel aastatel ellu viinud mitmeid reforme ja eesootavad valimised annavad võimaluse näidata, kuidas need praktikas töötavad,“ lausus Raidma. „Valimisi sõidavad vaatlema saadikud väga paljudest riikidest, mis kinnitab rahvusvahelise kogukonna valmisolekut Usbekistani ja riigi rahvast nende demokraatlikkusele suunatud teel toetada,“ sõnas Raidma. Ta lisas, et vaatlejad soovivad loomulikult anda valimistele oma ausa ja erapooletu hinnangu.

Vaatlusmissioonidele lähetamine on tähtis osa OSCE tööst alates 1993. aastast. Kohapeal jälgitakse valimiste korraldamise legitiimsust ja vastavust demokraatia traditsioonidele. OSCE PA raames vaatleb valimisi üle 70 rahvusparlamentide liikme 24 riigist. Kokku osaleb valimiste vaatlemise missioonil Usbekistanis enam kui 300 vaatlejat.

Lisainfo:
Mati Raidma +372 507 4112

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
tel 631 6592, 510 6179
e-post merilin.kruuse@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Riigikogu eelinfo reedest pühapäevani, 22.–24. oktoobrini

Reede, 22. oktoober

Komisjoni istung

Euroopa Liidu asjade komisjoni videoistungil – kell 10: seisukoha andmine Euroopa Liidu direktiivi 2004/37/EÜ muutmise eelnõu käsitleva Euroopa Parlamendi raporti „Töötajate kaitse tööl kantserogeenide või mutageenidega kokkupuutest tulenevate riskide eest“ kohta, kutsutud Sotsiaalministeeriumi esindaja; seisukoha andmine Euroopa Komisjoni teatise Euroopa tööstusstrateegia ajakohastamise kohta, kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad; seisukoha andmine Euroopa Komisjoni avaliku konsultatsiooni „Romusõidukite Euroopa Liidu õigusnormide läbivaatamine“ kohta, kutsutud Keskkonnaministeeriumi esindaja.

Sündmus

Riigikogu liikmed Tiiu Aro, Margit Sutrop, Eerik-Niiles Kross ja Rene Kokk osalevad XLIV Kõrgematel Riigikaitsekursustel Roostal.

Laupäev, 23. oktoober

Sündmus

Kell 13.30 – Riigikogu esimees Jüri Ratas kohtub videosilla vahendusel Eesti Organisatsioonide Võrgustiku Soomes liikmetega.

Välislähetused

20.–26. oktoober
Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni esimees Mati Raidma osaleb presidendivalimiste vaatlemisel Usbekistanis.

21.–22. oktoober
Riigikogu esimees Jüri Ratas osaleb Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) parlamentide esimeeste kohtumisel Ateenas Kreekas.

21.–24. oktoober
Euroopa Liidu asjade komisjoni aseesimees Riina Sikkut ja liige Anti Poolamets osalevad Eesti delegatsiooni liikmetena Euroopa tuleviku konverentsi töös Strasbourgis Prantsusmaal.

21.–24. oktoober
Riigikogu liige Peeter Ernits osaleb perepoliitika-teemalisel kongressil Dresdenis Saksamaal.

22.–27. oktoober
Euroopa Parlamentidevahelise Kosmosekonverentsi (EISC) Eesti delegatsiooni liikmed Andrei Korobeinik ja Raivo Tamm osalevad Rahvusvahelise Astronautika Föderatsiooni parlamendiliikmete eriüritusel teemal „Space Solutions for the Benefit of Civil Society“ Dubais Araabia Ühendemiraatides.

Riigikogu pressiteenistus
Liisa Johanna Lukk
tel 631 6456, 53 310 789
e-post liisajohanna.lukk@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Riigikogu esimees osaleb ENPA liikmesriikide parlamendiesimeeste kohtumisel Ateenas

Kohtumisel vahetatakse kogemusi ja ideid COVID pandeemiast tingitud tervisekriisiga toimetuleku, kliimamuutusest tingitud väljakutsete ning Euroopa kodanike ühise tuleviku teemadel.

Riigikogu esimehel on Ateenas kavas ka mitmed kahepoolsed kohtumised ametikaaslastega.

Pärast koroonakriisiist tingitud distantseerumist saavad 47 liikmesriigi parlamentide esimehed võimaluse kohtuda ning vahetada konverentsi avapaneelis arvamusi ja kogemusi, kuidas edasi liikuda praeguses tervisekriisis.

Arutelu teine paneel keskendub keskkonnaprobleemidele. Ülemaailmse poliitika peamine eesmärk praegu ja lähitulevikus on tegeleda kliimamuutusest tingitud väljakutsega. Seejuures on parlamentide roll väga oluline riiklike prioriteetide seadmisel, juhendamisel ja järelevalve teostamisel ning piisavate vahendite tagamisel. Samuti on oluline nende panus sidusrühmade vahelise dialoogi edendamisel kohalikul, riiklikul, piirkondlikul ja rahvusvahelisel tasandil.

Konverentsi lõpetavad arutelud Euroopa kodanike ühise tuleviku teemadel, kus lähtekohtadena on välja toodud noorte hääle tugevdamine, innovatsioon ja areng tehnoloogilise tuleviku poole, tagades samas demokraatliku kontrolli selle üle, et keegi ei jääks maha.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
631 6356, 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

 

 

 

 

 

 

2022. aasta riigieelarve

Valitsuse algatatud 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (464 SE) kohaselt on 2022. aasta riigieelarve tulude maht on 13,13 miljardit, kulude maht on 13,64 miljardit eurot ja investeeringute maht 716 miljonit eurot. Kulude maht ületab tulude mahtu, ent struktuurne positsioon on paranenud nii võrreldes eelmise aasta kui riigieelarve strateegiaga aastateks 2022-2025. Kaitsekulutused moodustavad SKP-st 2,3 protsenti ning teadus- ja arenduskulud 1 protsent SKP-st.

Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus ütles, et kõikidele koroonakriisi vintsutustele vaatamata on Eesti ennast kiiresti kogunud majanduslikus mõttes, ja pärast sügavat kukkumist 2020. aastal on majandus taastumas.

Rahandusministri sõnul leevendab järgmise aasta riigieelarve eelnõu ikka veel tunda andvat kriisivalu. „Aga ennekõike on 2022. aasta riigieelarve keskmes Eesti pikaajalised huvid. Meid ümbritsevas majanduskeskkonnas on määramatust jätkuvalt palju. Kasvuprognoosid lähtuvad eelkõige eeldustest, et vaktsineerimine saab kännu tagant lahti ja et inimesi ja majandust ahistavaid lauspiiranguid rohkem taluda ei tule,“ ütles Pentus-Rosimannus.

Ta võrdles majanduskasvu erinevates riikides ja selgitas, et Euroopa Liidu üks kõige kiiremini taastunud majandusi on just Eestis. „Selle aasta teises kvartalis ületas meie SKP kriisieelset taset juba 6,7 protsendiga.“

Rahandusminister selgitas, et palgakasv aeglustus oluliselt eelmise aasta eriolukorra ajal, aga praegu on sissetulekud taas väga jõudsalt kasvamas. Erasektor veab palgakasvu ja see palgakasv jõuab sel aastal 7 protsendini ja püsib igal järgmisel neljal aastal üle 5 protsendi aastas. Sotsiaalmaksu parem tasumine kasvatab järgmisel aastal ka keskmist vanaduspensioni ligi 8 protsenti, nii jõuab pension uuel aastal 590 euroni.

Rahandusministeerium prognoosib Eesti sisemajanduse kogutoodangu kasvuks 2022. aastal 4 protsenti. Majanduse kogumaht jõuab järgmisel aastal 32,4 miljardi euroni. „Inimeste sissetulekud kasvavad, maksulaekumised paranevad, kõige tundlikumad ja tuleviku jaoks olulised valdkonnad saavad tubli tuge. Paraneb ka riigi rahanduslik seis. Kulude kasv on kontrolli all, puudujääk väheneb ja me liigume selle poole, et tulud ja kulud saaksid tasakaalu,“ ütles minister.

„Eesti pikaajaliseks huviks on, et keskmine sissetulek, keskmine palk tõuseks meil Euroopa Liidu tippu ja keskmine pension moodustaks ühel hetkel vähemalt 40 protsenti keskmisest palgast. Järgmisel aastal tõusevad õpetajate palgad 7,3 protsenti, tõusevad arstide-õdede palgad 8 protsenti, kõrgharidusega kultuuritöötajate palga alammäär 7,5 protsenti, päästjate palga alammäär 12 protsenti, eesliinil töötavate politseinike palga alammäär 5 protsenti, ja nagu öeldud, pensionieas olevate inimeste jaoks pensionid tõusevad ligi 8 protsenti,“ selgitas Pentus-Rosimannus.

Eesti pikaajaliseks huviks on olla ka rahvusvahelises majanduskonkurentsis võitjate hulgas, olla rahvusvahelises tööjaotuses kõrget väärtust loov osaline. Maailma majanduses toimub roheline ja digitaalne tehnoloogiarevolutsioon. „Meie inimeste kindlama tuleviku pärast investeerime me järgmisel aastal uue perioodi eurotoetustest rohe- ja digipöördesse 190 miljonit eurot. Aga ühest aastast kaugemale vaadates, lähiaastatel saab euroraha toel rohe- ja digipööre Eestis rahastatud 2,2 miljardi euroga. Ma kasutan võimalust, et tänada eelmist valitsust, kes selle kavaga algust tegi,“ ütles minister.

„Kulude kontrolli all hoidmine nõuab igal juhul poliitikutelt valikuid ja nõuab ka pingutust. Kasvava majanduse tingimustes, muide, eriti.  2022. aasta eelarvet kokku pannes oleme valitsuskabinetiga seda silmas pidanud. Riigieelarve tulud kasvavad järgmisel aastal 17 protsenti, kulud kasvavad järgmisel aastal 3 protsenti. Veel aasta tagasi 2022. aastaks kavandatud 4,9 protsendilisest struktuursest puudujäägist jõuame järgmise aasta eelarvega 2,6 protsendilisse defitsiiti. See on 739 miljonit parem positsioon,“ ütles rahandusminister.  Tema sõnul on minna veel tükk maad, enne kui jälle tulud ja kulud Eestis klappima saame. „Aga pika sammu Eesti pikaajalistes huvides oleva heas vormis riigirahanduse poole liigume teie abiga siiski.“

„Eesti lühiajaliseks mureks, nagu kogu maailmas praegu, on tervisekriis. Kriisiga toimetulekuks ja kriisi tekitatud kahjude tervendamiseks panustame järgmisel aastal otseselt üle 150 miljoni euro. See raha läheb muu hulgas viiruse tõttu koolide kinni-lahti käimisest põhjustatud õpilünkade parandamiseks – 12 miljonit eurot; läheb vaktsineerimise korraldamiseks – üle 38 miljoni euro; läheb testimiseks – üle 19 miljoni euro. Ja esmakordselt suuname riigieelarvest 3 miljonit eurot ka selleks, et süsteemselt vaimse tervise teemadele tähelepanu pöörata,“ selgitas rahandusminister.

Rahanduskomisjoni esimees Erki Savisaar andis ülevaate komisjonis ministritega toimunud sisulistest arueludest valdkondade kaupa. Lisaks sellele osales komisjoni istungil eelarvenõukogu esimees Raul Eamets, kes tutvustas eelarvenõukogu arvamust majandusprognoosi kohta, mis on ühtlasi ka eelarve aluseks.

Läbirääkimistel võtsid sõna fraktsioonide esindajad Kersti Sarapuu (K), Riina Sikkut (SDE), Mart Helme (EKRE), Mart Võrklaev (RE) ja Aivar Kokk (I), kes esitasid oma seisukohad ja hinnangud järgmise aasta riigieelarve seaduse eelnõu kohta.

Peaministri poliitiline avaldus riigieelarve üleandmisel

Peaminister Kaja Kallas ütles, et on üleantud riigieelarve üle uhke, sest see on heade uudiste eelarve, mis aitab hoida Eesti inimesi ning toetada Eesti majanduse jätkuvat arengut. „See hooliv ja vastutustundlik riigieelarve on saanud teoks suuresti tänu sellele, et meie majandus on kriisist tempokalt taastunud.“

Peaminister tõi välja riigieelarvel kolm peamist suunda – riigi igapäevased kulutused kontrolli alla, investeeringud inimestesse ja Eestile kiire ja jätkusuutliku arengu tagamine.

Kallas rääkis, et valitsus hakkab esitatud eelarvega parandama ka viimastel aastatel riigi rahakotti uuristatud auku ja soovib juba järgmisel aastal jõuda väiksema kui 3-protsendilise defitsiidini. Eelarve järgi püsib riigi võlakoormus järgmisel aastal 20 protsendi piires SKTst, ulatudes 6,4 miljardi euroni ja aastaks 2025 7,8 miljardi euroni.

Palgatõusudeks kavandatud vahenditest tõi peaminister esile õpetajad, tervishoiutöötajad, politseinikud, päästjad, kultuuritöötajad. Õpetajate palga alammäär tõuseb üle 7 protsendi, sama palju tõuseb ka kultuuritöötajate palk. Politseiametniku miinimumpalk tõuseb pea 5 protsenti ja päästja miinimumpalk ligi 12 protsenti. Keskmine pension kasvab seitse protsenti.

Arstide ning õdede miinimumtunnitasu tõus on üle seitsme protsendi ning hooldustöötajatel kümme protsenti. Riigi rahastatud hoolekandeteenuste osutajate palgad tõusevad õendustöötajatega samale tasemele.

Kallase sõnul on pandeemial olnud ka nähtamatud ohvrid ning seetõttu toetatakse eelarvest vaimset tervist ja rahastatakse tegevusi, mis aitavad tasandada laste õpilünki. Lisaks luuakse perelepituse süsteemi.

Kohalike omavalitsuste tulubaas kasvab täna Riigikogule üleantud Riigieelarve eelnõu järgi üle 100 miljoni euro, millele lisandub lastele huvihariduse pakkumisel üle 10 miljoni euro.

Peaminister kinnitas, et kaitsekulude eelarve püsib vähemalt kahel protsendil SKTst. Järgmisel aastal suunatakse riigikaitsesse võrreldes tänavusega 103 miljonit eurot rohkem, kokku ligi 750 miljonit eurot, mis moodustab üle 2,3 protsendi SKTst.

Eelarvest saab veel lisaraha eestikeelne haridus. Kaheksa miljonit eurot on mõeldud eestikeelse haridussüsteemi arendamiseks ja muu emakeelega laste rühmadesse lasteaedades ja üldhariduskoolides rahastuse eestikeelse lisaõpetaja kaasamiseks.

Digiriigi arenguks ja küberturvalisuse tagamiseks eraldatakse 30 miljonit eurot. Teadus- ja arendustegevuse rahastamist suurendatakse 29,5 miljoni euro võrra, kokku ligikaudu 300 miljoni euroni.

Valitsusjuht märkis, et järgmisel aastal jäävad ära kõik varasemalt planeeritud aktsiistõusud. „Me ei tõsta aktsiise, sest me ei taha veelgi kiirendada hinnatõusu. Samuti on meil plaanis lisada eelarvele kõrge elektrihinna kompenseerimist võimaldavad meetmed,“ kõneles Kallas. „Kui elektrihind püsib pikalt ebamõislikult kõrgel tasemel, siis me aitame selle mõju meie inimestele ja ettevõtjatele vähendada. Inimesed ei peaks tundma teadmatust ja ärevust energiaturgude hinnašokkide ees.“

Kallas lisas veel, et 2022. aasta eelarve panustab ka strateegias toodud kaugematesse sihtidesse ja sellesse, et Eesti inimesed ja riik oleksid hästi hoitud kohe praegu. Ta märkis, et järgmisel nädalal kinnitab Euroopa Komisjon Eesti taastekava, mis toob investeeringud avaliku sektori rohe- ja digivaldkonna projektidesse.

Läbirääkimistel võtsid sõna fraktsioonide esindajad

Helir-Valdor Seeder (I) kritiseeris, et järgmise aasta eelarve eelnüus pole Eesti majandust puudutava elektrienergia järsu hinnatõusu leevendamiseks meetmeid. Ta tõi välja, et lahendamata on jäetud hübriidsõda ja ebaseaduslikku piiri ületamist puudutavad probleemid ning ei ole oluliseks peetud kiirendatud korras piiritõkete väljaehitamist. Avalikus sektoris töötavate inimeste palkade tõusus pidas Seeder ebapiisavaks, sest see ei kata ära inflatsiooni.

Seeder pidas pensionäride nörritamiseks, et erakorraline pensionitõus ja pensionide tulumaksuvabastus tuleb alles 1. jaanuaril 2023. Seeder rõhutas, et pensionireform on juba alanud, inimestele on raha välja makstud ja sealt pealt laekuvad tulud riigieelarvesse juba sellel aastal ja seetõttu tuleks erakorraline pensionitõus ellu viia 1. jaanuarist 2022.

Ka Martin Helme (EKRE) küsis oma sõnavõtus, miks ei toimu pensionitõus juba järgmisel aastal ja meenutas, et teise pensionisamba reformi üks eesmärke oli teha võimalikuks täna makstavat sotsiaalmaksu maksta välja täna pensioni saavatele inimestele.

Lisaks tõi Helme välja, et 2022. aasta eelarve 600 miljoni euroga miinuses. Eelarve eelnõus kavandatud kärbetest suurem osa on tema sõnul petukaup ehk virtuaalne, kus ühe käega võetakse ühelt ministeeriumi eelarve realt üks summa ära ja teise käega antakse teisele eelarve reale sama summa või veel suurem summa tagasi.

Indrek Saare (SDE) sõnul käib tuleva aasta riigieelarve ümber silmamoondus. Tema sõnul kõlab ühelt poolt rahandusministri suust kärperetoorika ning manitsused kokkuhoiule, teisalt jagatakse siin-seal miljoneid juurde, kuigi nende miljonite katteallikad on teadmata.

Saar leidis, et tänu hoogsale majanduskasvule on Eesti riigieelarve puudujääk tuleval aasta vähenemas 400 miljoni euro võrra, aga ometi on jätkuvalt plaanis jätta jõusse kevadel plaanitud 50 miljoni euro kärbe. Laste huvihariduse võimalused Saare sõnul mitte ei avardu, vaid vähenevad, sest eelarverealt kaob siiski 4 miljonit eurot, kevadel kavandatud 7 miljoni euro asemel. Õpetajate lubatud palgatõusus pidas Saar ilmselgelt liiga väheseks olukorras, kus Eestis on palgaralli ja samas ajaperioodis, tõuseb keskmine palk kaks korda enam.

Mart Võrklaev (RE) tõi välja omapoolsed rõhuasetused. Selle eest, et riigieelarve tulusid on meil 13,1 miljardit ja kulusid 13,6 miljardit eurot, peab tema sõnul tänama eeskätt Eesti inimesi ja ettevõtjaid, kes on majanduse taas hooga käima tõmmanud. Ta lisas, et oma osa on ka valitsuse otsustel, kellega seati eesmärgiks tühje kärpeid eelarvesse mitte jätta.

Võrklaev rõhutas ka jõupingutusi, mida valitsus on teinud, et kriisi eesliinil töötavad meditsiinitöötajad, politseinikud ja õpetajad, aga ka teised riigiteenistujad saaksid oma tänuväärse töö eest väärikat palka. Samuti märkis ta riigikaitsekulusid, Eesti välispiiri väljaehitamist, eestikeelsele haridusele üleminekut. Võrklaev osundas, et valitsus võttis vastu põhimõttelise otsuse ning riigi jaoks teise samba lõhkumisest vabanevat raha pensionisüsteemist välja ei viida.

Erki Savisaar (K) ei nõustunud oma sõnavõtus opositsiooni kriitikaga. Eelarve prioriteedina nimetas ta pensionitõusu. Savisaar rääkis, et järgmisel aastal saavad pensionärid arvestada keskmiselt 342 euro suuruse lisarahaga, kaks-kolm korda suuremat lisa on tema sõnul oodata ka 2023. aastal. Üksi elava pensionäri toetus tõuseb aga järgneval aastal 115-lt eurolt 200-ni.

Savisaar tõi eelarve eelnõust esile transpordiga seotud kulutused. Ühistranspordi toetuseks läheb tema sõnul järgneva nelja aasta jooksul kokku üle 400 miljoni euro. Rahastatakse ka mitmeid regionaalseid planeeringuid, millest ta mainis Suure Väina püsiühendust, Tallinna ringraudteed, Harju maakonna maavarade teemaplaneeringut. Samuti jätkuvad teeehitus- ja hooldustööd, millest ta nimetas Võõbu-Mäo teelõigu neljarealiseks ehitamist, Kose-Mäo, Tartus Riia maantee eritasandilise ristmiku rajamise jätkumist ja uue neljarealise maantee ehitustöid Pärnu-Uulu teelõigul. Oodata on ka olemasoleva raudtee elektrifitseerimist ja kuue täiendava elektrirongi valmimist ning Rail Balticu projekteerimis- ja ehitustegevuse jätkumist.

Riigikogus läbis esimese lugemise järgmise aasta riigieelarve eelnõu

Valitsuse algatatud 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (464 SE) kohaselt on 2022. aasta riigieelarve tulude maht on 13,13 miljardit, kulude maht on 13,64 miljardit eurot ja investeeringute maht 716 miljonit eurot. Kulude maht ületab tulude mahtu, ent struktuurne positsioon on paranenud nii võrreldes eelmise aasta kui riigieelarve strateegiaga aastateks 2022-2025. Kaitsekulutused moodustavad SKP-st 2,3 protsenti ning teadus- ja arenduskulud 1 protsent SKP-st.

Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus ütles, et kõikidele koroonakriisi vintsutustele vaatamata on Eesti ennast kiiresti kogunud majanduslikus mõttes, ja pärast sügavat kukkumist 2020. aastal on majandus taastumas.

Rahandusministri sõnul leevendab järgmise aasta riigieelarve eelnõu ikka veel tunda andvat kriisivalu. „Aga ennekõike on 2022. aasta riigieelarve keskmes Eesti pikaajalised huvid. Meid ümbritsevas majanduskeskkonnas on määramatust jätkuvalt palju. Kasvuprognoosid lähtuvad eelkõige eeldustest, et vaktsineerimine saab kännu tagant lahti ja et inimesi ja majandust ahistavaid lauspiiranguid rohkem taluda ei tule,“ ütles Pentus-Rosimannus.

Ta võrdles majanduskasvu erinevates riikides ja selgitas, et Euroopa Liidu üks kõige kiiremini taastunud majandusi on just Eestis. „Selle aasta teises kvartalis ületas meie SKP kriisieelset taset juba 6,7 protsendiga.“

Rahandusminister selgitas, et palgakasv aeglustus oluliselt eelmise aasta eriolukorra ajal, aga praegu on sissetulekud taas väga jõudsalt kasvamas. Erasektor veab palgakasvu ja see palgakasv jõuab sel aastal 7 protsendini ja püsib igal järgmisel neljal aastal üle 5 protsendi aastas. Sotsiaalmaksu parem tasumine kasvatab järgmisel aastal ka keskmist vanaduspensioni ligi 8 protsenti, nii jõuab pension uuel aastal 590 euroni.

Rahandusministeerium prognoosib Eesti sisemajanduse kogutoodangu kasvuks 2022. aastal 4 protsenti. Majanduse kogumaht jõuab järgmisel aastal 32,4 miljardi euroni. „Inimeste sissetulekud kasvavad, maksulaekumised paranevad, kõige tundlikumad ja tuleviku jaoks olulised valdkonnad saavad tubli tuge. Paraneb ka riigi rahanduslik seis. Kulude kasv on kontrolli all, puudujääk väheneb ja me liigume selle poole, et tulud ja kulud saaksid tasakaalu,“ ütles minister.

„Eesti pikaajaliseks huviks on, et keskmine sissetulek, keskmine palk tõuseks meil Euroopa Liidu tippu ja keskmine pension moodustaks ühel hetkel vähemalt 40 protsenti keskmisest palgast. Järgmisel aastal tõusevad õpetajate palgad 7,3 protsenti, tõusevad arstide-õdede palgad 8 protsenti, kõrgharidusega kultuuritöötajate palga alammäär 7,5 protsenti, päästjate palga alammäär 12 protsenti, eesliinil töötavate politseinike palga alammäär 5 protsenti, ja nagu öeldud, pensionieas olevate inimeste jaoks pensionid tõusevad ligi 8 protsenti,“ selgitas Pentus-Rosimannus.

Eesti pikaajaliseks huviks on olla ka rahvusvahelises majanduskonkurentsis võitjate hulgas, olla rahvusvahelises tööjaotuses kõrget väärtust loov osaline. Maailma majanduses toimub roheline ja digitaalne tehnoloogiarevolutsioon. „Meie inimeste kindlama tuleviku pärast investeerime me järgmisel aastal uue perioodi eurotoetustest rohe- ja digipöördesse 190 miljonit eurot. Aga ühest aastast kaugemale vaadates, lähiaastatel saab euroraha toel rohe- ja digipööre Eestis rahastatud 2,2 miljardi euroga. Ma kasutan võimalust, et tänada eelmist valitsust, kes selle kavaga algust tegi,“ ütles minister.

„Kulude kontrolli all hoidmine nõuab igal juhul poliitikutelt valikuid ja nõuab ka pingutust. Kasvava majanduse tingimustes, muide, eriti.  2022. aasta eelarvet kokku pannes oleme valitsuskabinetiga seda silmas pidanud. Riigieelarve tulud kasvavad järgmisel aastal 17 protsenti, kulud kasvavad järgmisel aastal 3 protsenti. Veel aasta tagasi 2022. aastaks kavandatud 4,9 protsendilisest struktuursest puudujäägist jõuame järgmise aasta eelarvega 2,6 protsendilisse defitsiiti. See on 739 miljonit parem positsioon,“ ütles rahandusminister.  Tema sõnul on minna veel tükk maad, enne kui jälle tulud ja kulud Eestis klappima saame. „Aga pika sammu Eesti pikaajalistes huvides oleva heas vormis riigirahanduse poole liigume teie abiga siiski.“

„Eesti lühiajaliseks mureks, nagu kogu maailmas praegu, on tervisekriis. Kriisiga toimetulekuks ja kriisi tekitatud kahjude tervendamiseks panustame järgmisel aastal otseselt üle 150 miljoni euro. See raha läheb muu hulgas viiruse tõttu koolide kinni-lahti käimisest põhjustatud õpilünkade parandamiseks – 12 miljonit eurot; läheb vaktsineerimise korraldamiseks – üle 38 miljoni euro; läheb testimiseks – üle 19 miljoni euro. Ja esmakordselt suuname riigieelarvest 3 miljonit eurot ka selleks, et süsteemselt vaimse tervise teemadele tähelepanu pöörata,“ selgitas rahandusminister.

Rahanduskomisjoni esimees Erki Savisaar andis ülevaate komisjonis ministritega toimunud sisulistest arueludest valdkondade kaupa. Lisaks sellele osales komisjoni istungil eelarvenõukogu esimees Raul Eamets, kes tutvustas eelarvenõukogu arvamust majandusprognoosi kohta, mis on ühtlasi ka eelarve aluseks.

Läbirääkimistel võtsid sõna fraktsioonide esindajad Kersti Sarapuu (K), Riina Sikkut (SDE), Mart Helme (EKRE), Mart Võrklaev (RE) ja Aivar Kokk (I), kes esitasid oma seisukohad ja hinnangud järgmise aasta riigieelarve seaduse eelnõu kohta.

Riigikogu võttis vastu ühe seaduse

Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi Valitsuse ja Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendatud Kuningriigi Valitsuse vahelise investeeringute soodustamise ja kaitse lepingu lõpetamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse (401 SE) vastuvõtmise poolt hääletas 79 Riigikogu liiget.

2018. aastal tegi Euroopa Kohus otsuse, mis lõpetas aastaid kestnud vaidluse selle üle, kas ELi liikmesriigid võivad omavahelise kahepoolse investeeringute soodustamise ja kaitse lepingu alusel pöörduda rikkumise tuvastamiseks vahekohtusse. Kohus leidis, et see ei ole ELi õigusega kooskõlas. Pärast seda deklareerisid liikmesriigid, nende seas ka Ühendkuningriik, et kõik ELi-sisesed investeeringute kaitse lepingud lõpetatakse ühiselt mitmepoolse lepinguga või siis kahepoolse kokkuleppe alusel. ELi liikmesriikide vahelisele kahepoolsete investeerimislepingute lõpetamise lepingule kirjutati alla 5. mail 2020 ja see jõustus 29. augustil 2020. Enne seda oli Eesti kahepoolselt lõpetanud investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse lepingud Itaalia, Tšehhi, Taani ja Poolaga.

Ühendkuningriik otsustas ELi ühisest lepingust loobuda ning lõpetada kahepoolsed investeerimislepingud ELi riikidega kahepoolselt. Sama tegid ka Austria, Rootsi ja Soome. Kahepoolsed kokkulepped Rootsi ja Soomega on Eesti ratifitseerinud ning kokkulepe Austriaga ootab allakirjutamist.

Lepingute lõpetamise vajadus tuleneb ELi õigusaktidest, mille kohaselt tuleb kõiki ELi liikmesriikide investoreid kohelda võrdselt. Investeeringute soodustamise ja kaitse lepingud käsitlevad valdkondi, mis on reguleeritud ELi õigusega – eelkõige asutamisvabadust ning kapitali ja maksete vaba liikumist. Seega reguleerib liikmesriikide investeeringute kaitset ja investorite võrdset kohtlemist ELi õigus ning liikmesriikide kahepoolsetel lepingutel puudub sisuline mõte.

Kuna Ühendkuningriik ei ole enam ELi liige, reguleerib nüüd ELi ja Ühendkuningriigi investorite võrdset kohtlemist Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi vaheline kaubandus- ja koostööleping.

Riigikogu lõpetas veel  seitsme eelnõu esimese lugemise

Valitsuse algatatud politsei ja piirivalve seaduse täiendamise seaduse eelnõu (408 SE).

Eelnõu näeb ette raskendada teabe sattumist nende inimeste kätte, kes võiksid teavet kasutada kuritegelikel eesmärkidel. Eesmärgi saavutamiseks pikendatakse politsei ja piirivalve seaduses politsei andmekogu andmete töötlemise viisi, tehnoloogilisi lahendusi ja turvameetmeid kajastava teabe juurdepääsupiirangut pikemaks ajaks, kui seda näeb ette praegune avaliku teabe seaduse regulatsioon. Kui avaliku teabe seaduse järgi on juurdepääsupiirangu tähtaeg kuni 5 aastat, seda võib pikendada kuni 5 aasta võrra, siis eelnõus nähakse ette võimalus pikendada juurdepääsupiirangu tähtaega kokku kuni 30 aastaks.

Läbirääkimistel võttis sõna Kert Kingo (EKRE).

Valitsuse algatatud väärteomenetluse seadustiku, liiklusseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (457 SE).

Muudatuste eesmärk on suurendada liiklusohutust selle kaudu, et kohalikud omavalitsused (KOV) saavad võimaluse paigaldada koostöös riigiga oma haldusterritooriumile automaatseid liiklusjärelevalve süsteeme. Nendega tuvastatud rikkumiste eest laekuvast trahvitulust 50 protsenti kantakse KOV-i eelarvesse. Eraldatud rahaga saab KOV katta näiteks automaatsete liiklusjärelevalvesüsteemide soetamise ja haldamise kulud või soetada uusi seadmeid või kasutada trahviraha muul viisil kohaliku liiklusohutuse suurendamiseks.

Eelnõu järgi suureneb lubatud sõidukiiruse ületamise eest kirjalikus hoiatamismenetluses või lühimenetluses trahvi suuruse arvestamiseks kasutatav summa seniselt kolmelt eurolt viiele eurole. Lähtudes sellest muudatusest suurendatakse väärteomenetluse seadustikus maksimaalse hoiatustrahvi ehk automaatse liiklusjärelevalve süsteemiga määratava trahvi määra 190 eurolt 300 eurole ja mõjutustrahvi maksimaalmäära 80 eurolt 100 eurole. Lisaks nähakse eelnõuga ette muudatused väärteomenetluse seadustikus ja maksukorralduse seaduses, et luua Maksu- ja Tolliametile tõhusamad võimalused nõuda sisse 1. jaanuarist 2019 rakendatava lühimenetluse käigus määratud mõjutustrahvid. Muudatus võimaldab Maksu- ja Tolliameti määratud mõjutustrahvid sisse nõuda ilma kohtutäiturita.

Läbirääkimistel võtsid sõna Tarmo Kruusimäe (I) ja Henn Põlluaas (EKRE).

Isamaa fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Hääletus: 19 poolt, 49 vastu. Ettepanek ei leidnud toetust. Eelnõu esimene lugemine lõpetati.

Valitsuse algatatud riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (436 SE).

Eelnõuga suurendatakse riigieelarve detailsust ja läbipaistvust, optimeeritakse riigieelarve ja riigi eelarvestrateegia koostamise protsesse ning pannakse alus riigi pikaajalise arengustrateegia loomisele. Eelnõu on seotud 2022. aasta riigieelarvega.

Eelnõuga muudetakse riigieelarve liigendust puudutavaid sätteid, millega tehakse iga-aastase riigieelarve seaduse tegevuspõhine vaade detailsemaks. Ettepaneku kohaselt minnakse kaks astet detailsemaks – programmi tegevuse tasemele. Tegevuspõhine detailsus kasvab kuuekordselt. Perioodi 2022–2025 eelarvestrateegias oleva 38 programmi asemel tekiks valitsemisalade 2022. a eelarvetesse kokku 240 programmi tegevust. Investeeringutes tuuakse seaduses välja objektid, mis konkreetsel aastal on mahult 10 miljonit ja suuremad. Muud majanduslikku sisu kirjeldatakse jätkuvalt riigieelarve seletuskirjas.

Eelnõuga korrigeeritakse riigieelarve paindlikkuse reegleid, mis võimaldab riigieelarve detailsuse suurenedes säilitada tasakaal seadusandliku ja täidesaatva võimu otsustuspädevuses. Alates 2022. a riigieelarvest määratakse iga-aastase riigieelarve tekstiparagrahvis, millisel määral annab Riigikogu ministrile võimaluse eelarvet kasutamise käigus muuta. 2022. a riigieelarve eelnõus plaanitakse ette näha, et programmi tegevuste vahel on ilma seadust muutmata võimalik vahendeid üle kanda kuni 25 protsenti juhul, kui programmi tegevuse eelarve on kuni 4 miljonit eurot. Vahemikus neli miljonit kuni kakssada miljonit on paindlikkuse kasv lineaarne ning see suureneb ühelt miljonilt viie miljoni euroni, jäädes sellele tasemele püsima. Investeeringute puhul on lubatud üle kümne miljoni suuruste eelarveridade vahel ümber tõsta kuni 20 protsenti vastavast mahust.

Samuti vähendatakse riigieelarve ja eelarvestrateegia protsessi ressursikulu, viies eelarveliste tulude ja kulude puhul sisuliste ja detailsete arutelude arvu valitsuse tasandil aastas kahelt ühele ja RES/RE dokumentide koostamise sügisesse. Kevadel esitatakse jätkuvalt Euroopa Komisjonile stabiilsusprogramm eelarvepoliitiliste suundadega: eelarvepositsioon, võlakoormus, tulu ja kulutasemed.

Eelnõuga sõnastatakse uue strateegilise arengudokumendina riigi pikaajaline arengustrateegia, mis loob õigusliku aluse poliitikavaldkondade terviklikule strateegiale „Eesti 2035“.

Läbirääkimistel võttis sõna Aivar Kokk (I).

Valitsuse algatatud hasartmängumaksu seaduse ja riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (459 SE).

Kehtiva seaduse kohaselt läheb 47,8 protsenti laekunud hasartmängumaksust Eesti Kultuurkapitalile ja ülejäänud osa neljale ministeeriumile – Sotsiaalministeeriumile, Kultuuriministeeriumile, Haridus- ja teadusministeeriumile ja Rahandusministeeriumile.

Eelnõu kohaselt ei sätesta seadus enam ministeeriume, nende haldusala konkreetseid valdkondi ega hasartmängumaksu kui rahastamisallikat. Hasartmängumaksu tulu laekub edaspidi riigi üldistesse tuludesse ning ministeeriumidele jääb paindlikkus otsustada valdkondade üle, mida ja millises mahus rahastatakse. Eesti Kultuurkapitali rahastamismudelit eelnõuga ei muudeta ning kehtima jääb senine kord.

Vastavalt riigi eelarvestrateegia 2022-2025 raames tehtud otsusele jäävad aastateks 2022-2025 ministeeriumidele riigieelarve alusel eraldatavad vahendid 2021. aasta kevadprognoosis fikseeritud tasemele ja ei muutu automaatselt maksulaekumise suurenemise või vähenemisega.

Eelnõuga täiendatakse ka riigieelarve seadust, et kohaliku omavalitsuse üksustel oleks jätkuvalt võimalus rakendada hetkel osaliselt hasartmängumaksust rahastatavat maakondade arengustrateegiate elluviimise toetusprogrammi.

Läbirääkimistel võtsid sõna Heiki Hepner (I) ja Eduard Odinets (SDE).

Isamaa fraktsioon ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Hääletus: 21 poolt, 45 vastu. Ettepanek ei leidnud toetust. Eelnõu esimene lugemine lõpetati.

Valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõuga (458 SE) võetakse üle ELi aktsiisiala direktiivid.

Aktsiisi maksmise üldist korraldust reguleerivast direktiivist tulenevad peamised muudatused on seotud ELi ülese elektroonilise saatelehe nõude kehtestamisega aktsiisikaubale. Eelnõuga nähakse ette, et aktsiisiga maksustatud kauba vedamisel teise liikmesriiki tuleb vormistada EMCSis elektrooniline saateleht.

EMCS on ELi ülene saatelehtede elektrooniline süsteem, mida kasutatakse aktsiisiga maksustamata kaupade saatelehe vormistamiseks veol liikmesriikide vahel. EL laiendab seda süsteemi ka saatelehe vormistamiseks aktsiisikaubale, mis on lähtekohas aktsiisiga maksustatud ja mida veetakse teise liikmesriiki. Täna kasutab Eesti ettevõtja riigisisest elektroonilist süsteemi SADHES, tulevikus tuleb hakata tegema saatelehe menetlust EMCSis.

Sujuvaks eksportimiseks saab lisaks ekspordi tolliprotseduurile kasutada edaspidi ka välistransiidiprotseduuri. Kehtiva õiguse kohaselt loetakse aktsiisikaup ekspordituks selle väljatoimetamise momendist ELi aktsiisiterritooriumilt. Muudatuse järgi saab kaupa lugeda ekspordituks ka välistransiidiprotseduuri rakendamise momendist, see tähendab juba enne seda, kui  kaup on füüsiliselt ELi aktsiisiterritooriumilt välja toimetatud. Selline muudatus võimaldab ettevõtjal kokku hoida ressurssi aktsiisitagatiste arvelt. Välistransiidiprotseduuri rakendamisel tagatakse maksud tollireeglite alusel, mis katavad ka aktsiisi.

Alkoholi spetsiifilisi küsimusi reguleeriva direktiivi muudatustest tulenevalt kaasajastatakse alkoholi kaubakoode, täpsustatakse aktsiisivabastuse põhimõtteid alkoholi kasutamisel tootmisseadmete puhastamiseks ning kehtestatakse põhimõtted, kuidas ettevõtja tõendab teise riigi ametiasutusele oma staatust väikeettevõtjana.

Seaduse rakendamise kulud on seotud peamiselt IT-arendustöödega, mis on ca 200 000 eurot. IT-arenduse kulud kaetakse maksu- ja tolliameti 2022. aasta eelarvest ja iga-aastased hoolduskulud ca 20 000 eurot taotletakse kuludele eelneva aasta riigi eelarvestrateegia raames.

Valitsuse algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (460 SE).

Eelnõuga nähakse alates 1. jaanuarist ette käibemaksuvabastus Euroopa Komisjoni ja ELi õiguse alusel asutatud ametite või asutuste poolt imporditavale kaubale ning soetatavale kaubale ja teenusele, mida kasutatakse käimasolevale COVID-19 pandeemiale reageerimiseks. ELi ametid ja asutused on rahvusvahelised organisatsioonid, mille suhtes kohaldatakse ELi privileegide ja immuniteetide protokolli. Maksuvabastus on näiteks olukorras, kus ELi asutus või amet ostab kaupu ja teenuseid selleks, et reageerida COVID-19 pandeemiast tulenevale hädaolukorrale ja sellised ostud tehakse tasuta kättesaadavaks liikmesriikidele või kolmandatele isikutele.

Alates 1. juulist nähakse ette Euroopa Liidu kaitsetegevusele sarnane käibemaksuvabastus, mis on ette nähtud Põhja- Atlandi lepingu osalisriigi relvajõudude kaitsetegevusele. NATO kaitsetegevus on olnud käibemaksudirektiiviga hõlmatud alates 1977. aastast. Siiani pole direktiivis olnud aga maksusoodustust ELi kaitsetegevusega seotud kauba võõrandamisele või importimisele või teenuste osutamisele.

Lisaks nähakse alates 1. juulist ette, et maksuvabastus ei kohaldu enam meenemüntidele, seal hulgas investeeringumüntidele, välja arvatud investeeringukuld. Meenemünte soetavate füüsiliste isikute jaoks on edaspidi meenemündi hind käibemaksu võrra kallim.

Samuti täiendatakse alates 1. juulist seadust ja tuuakse välja, et kauba eksportimiseks, importimiseks ja liiduvälise kauba veoks osutatav veoteenus ja sellise veoga seotud teenused maksustatakse nullprotsendilise käibemaksumääraga üksnes siis, kui teenus osutatakse otse kaubasaatjale või kaubasaajale.

Samuti muudetakse alates 1. juulist kassapõhise käibemaksuarvestuse erikorra alusel maksukohustuse tekkimise põhimõtet. Kui erikorda rakendavast maksukohustuslasest sõltumatul põhjusel ei ole võõrandatud kauba või osutatud teenuse eest kauba lähetamisele või kättesaadavaks tegemisele või teenuse osutamisele järgnenud kahe kalendrikuu jooksul tasutud, siis erinevalt kehtivast korrast ei tule tal selliselt käibelt käibemaksu deklareerida ega tasuda. Samas pole maksukohustuslasel, kes jättis erikorda rakendavale maksukohustuslasele kauba või teenuse eest tasumata, õigus selliselt tehingult kuni arve tasumiseni sisendkäibemaksu maha arvata. Seega erikorda rakendavale isikule ei teki maksukohustust kauba võõrandamine ja teenuse osutamine, kui nende eest ei ole tasutud.

Valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning vedelkütuse erimärgistamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (461 SE).

Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muudatusega  langetati 2020. aasta 1. maist kuni 2022. aasta 30. aprillini elektri- ja teatud kütuste aktsiisimäärasid. Määrade langetamise eesmärk oli leevendada COVID-19 viiruse levikust tingitud kriisi mõjusid kütuse tarbijatele ja kergendada majanduslikku toimetulekut. Kuigi majandus on taastunud kiiresti, ei ole kõikides sektorites kriisieelne tase saavutatud ning kiireneva inflatsiooni tingimustes ei soovita anda lisatõuget hindade tõusule. Sellega seoses pikendatakse langetatud määrade kehtivust aasta võrra nii, et langetatud aktsiisimäärad kehtivad 2023. aasta 30. aprillini. Lisaks kehtestatakse alates 2023. aasta 1. maist nelja-aastane kütuse- ja elektriaktsiiside lauge taastamine kriisieelsele tasemele. Viimane annab nii erasektorile kui tarbijale aega hinnatõusuga aegsasti kohaneda.

Vedelkütuse erimärgistamise seaduse muutmisega pikendatakse ühe aasta võrra põlevkivi kaevandavate ettevõtjate õigust kasutada eriotstarbelist diislikütust 2022. aasta 30. aprilli asemel 2023. aasta 30. aprillini. Eelnõu kohaselt lubatakse eriotstarbelise diislikütuse kasutamist põlevkivikaevanduste- ja karjääride territooriumitel, karjääritehnikas ja seadmetes, sh kaevandusmasinates ning põlevkivi ja tuha transpordiks kasutatavates masinates. Pikendamisega toetatakse põlevkivi kaevandavate ettevõtjate konkurentsivõimet.

Läbirääkimistel võtsid sõna Aivar Kokk (I) ja Aivar Sõerd (RE).

Istung lõppes kell 20.55.

Istungi stenogramm:

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu

(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
6316351, 51902837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

 

 

Riigikogu eelinfo neljapäevaks, 21. oktoobriks

Kell 10 – täiskogu istung

Esimene lugemine – üks eelnõu:

Valitsuse algatatud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse ning töölepingu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (456 SE).

Eelnõu näeb ette jätkata kuni 2022. aasta lõpuni haigushüvitise maksmist alates teisest haiguspäevast tööandja poolt kuni viienda haiguspäevani ning Eesti Haigekassa poolt alates kuuendast haiguspäevast. Seega jätkub kuni 2022. aasta lõpuni praegu kehtiv süsteem, mille kohaselt on esimene haiguspäev töötaja omavastutus, tööandjate vastutus haigushüvitiste tasumisel on teine kuni viies päev ning Eesti Haigekassa vastutus haigushüvitise tasumisel tekib alates kuuendast haigestumise päevast.

Seletuskirjas märgitakse, et haiguspäevade varasem hüvitamine võimaldab inimestel juba esimeste haigussümptomite tekkimise korral koju jääda, ilma et nad kaotaksid seetõttu oluliselt oma sissetulekutes.

Kavandatud muudatuste rakendamisel tekib 2022. aastal lisakulu 19 miljonit eurot, millest 12,4 miljonit eurot kaetakse riigieelarvest ja ülejäänud kulud katab Eesti Haigekassa omavahenditest.

Seadus on kavandatud jõustada tähtajaliselt 2022. aasta 1. jaanuarist 31. detsembrini.

Kell 14 – komisjonide istungid

sotsiaalkomisjonis – kollektiivlepingu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse uuesti arutamine (383 UA);

väliskomisjoni videoistungil – teenuste korraldusest välisriikides elavatele Eesti kodanikele, kutsutud Välisministeeriumi ja Siseministeeriumi esindajad;

õiguskomisjonis – äriseadustiku ja raamatupidamise seaduse muutmise seaduse (digilahendused äriühinguõiguses) eelnõu (394 SE), kutsutud Justiitsministeeriumi, Eesti Advokatuuri ja Audiitorkogu esindajad; võlaõigusseaduse ja tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse (digitaalse sisu, tarbijalemüügi ning muudetud tarbija õiguste direktiivide ülevõtmine) eelnõu (404 SE), kutsutud Justiitsministeeriumi ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoja esindajad;

riigieelarve kontrolli erikomisjoni videoistungil – kell 9: Riigikontrolli kontrolliaruandest, kutsutud Riigikontrolli esindajad.

Sündmused

Riigikogu liikmed Tiiu Aro, Margit Sutrop, Eerik-Niiles Kross ja Rene Kokk osalevad XLIV Kõrgematel Riigikaitsekursustel Roostal.

Kell 15 – Riigikogu liige Lauri Läänemets kõneleb Arenguseire Keskuse veebiseminaril „Kuidas saaks energiapööre Eestis olla ühtaegu tõhus, tulus ja valutu?“. Registreeruda saab siin.

Kell 18.30 – väliskomisjoni liikmed kohtuvad Hollandi väliskomisjoniga.

Välislähetused

21.–22. oktoober
Riigikogu esimees Jüri Ratas osaleb Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) parlamentide esimeeste kohtumisel Ateenas Kreekas.

21.–24. oktoober
Euroopa Liidu asjade komisjoni aseesimees Riina Sikkut ja liige Anti Poolamets osalevad Eesti delegatsiooni liikmetena Euroopa tuleviku konverentsi töös Strasbourgis Prantsusmaal.

21.–24. oktoober
Riigikogu liige Peeter Ernits osaleb perepoliitika-teemalisel kongressil Dresdenis Saksamaal.

Riigikogu pressiteenistus
Liisa Johanna Lukk
tel 631 6456, 53 310 789
e-post liisajohanna.lukk@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee