Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

EKRE toob Riigikogu suurde saali arutelu õigussüsteemi reformimise hädavajalikkusest

Neljapäeval, 15. novembril toimub Riigikogus Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse “Vabadusele, õiglusele ja õigusele rajatud riik” arutelu.

Riigikogus esinevad ettekannetega Politsei- ja piirivalveameti kriminaalosakonna endine kriminaalasjade uurija ning Maksu- ja tolliameti endine erimenetluse jurist Kert Kingo, advokaadibüroo Tibar & Partnerid vandeadvokaat Urmas Simon, Harju maakohtu kauaaegne kohtunik Leo Kunman ja EKRE fraktsiooni esimees Martin Helme.

„Kui EKRE tuli kevadel välja justiitsreformi ettepanekuga, tõmbus Eesti õigussüsteemi ladvik ringkaitsesse, raiudes, et reforme pole vaja. Kutsume nüüd Riigikogu ette kõnelema õigusvaldkonna asjatundjad, kes julgevad heita valgust süsteemi mädapaisetele,“ ütles EKRE fraktsiooni esimees Martin Helme.

„Ühtlasi tuleme välja konkreetsete ettepanekutega, kuidas muuta Eesti õigussüsteem õiglasemaks ning tagada inimeste põhiõiguste kaitse riigi omavoli eest.“

Rohkem infot,

EKRE fraktsiooni esimees Martin Helme

mobiil 533 0002

Riigikogu esimees alustab ametlikku visiiti Iisraelis

„Eesti ja Iisraeli suhted on üha tihedamad nii kultuuri kui ka majanduse ja tehnoloogia vallas ning selle üle on ainult hea meel,“ ütles Nestor. Iisrael tähistas tänavu oma 70. ja Eesti 100. sünnipäeva. „30 aastat noorema sõbraga ühendab meid innovatiivsus, aga ka teadmine, et vaba demokraatlik riik pole iseenesestmõistetav, vaid väärtus, mida hoida ja kaitsta iga päev,“ ütles Riigikogu esimees.

Täna külastab Nestor Jeruusalemmas Iisraeli parlamenti, kus kohtub Knesseti esimehe Yuli-Yoel Edelsteini ja opositsiooni esindajatega. Eesti delegatsioon kohtub parlamendis ka küberkaitse alakomitee ja Eesti sõprusgrupi liikmetega. Eiki Nestor osaleb samuti holokausti mälestuskeskuse Yad Vashemi pärjatseremoonial ja allkirjastab sissekande külalisteraamatusse. Õiglaste alleel tehakse peatus eesti teoloogi, luuletaja ja filosoofi Uku Masingu ja tema naise Eha auks istutatud puu juures. Masingud varjasid Saksa okupatsiooni ajal oma kodus juudi üliõpilast, päästes sellega tudengi elu.

Homme saab Eesti delegatsioon Tel Avivis ülevaate Iisraeli innovatsiooni ja iduettevõtete edulugudest. Lisaks külastatakse Eesti suursaatkonda ning kohtutakse Eesti kodanike ja Eestiga seotud kogukonnaga Iisraelis.

Riigikogu esimeest saadab visiidil Eesti-Iisraeli parlamendirühma esimees Keit Pentus-Rosimannus.

Riigikogu pressiteenistus
Kristi Sobak
tel 631 6592, 51 906 975
e-post kristi.sobak@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Erikomisjon arutab Riigikontrolli aastaraportit

“Peame komisjoni istungil arutama kahetsusväärset olukorda, kus Riigikontroll juba kolmandat aastat järjest pöörab tähelepanu Eesti Haigekassa ja Eesti Töötukassa reservide mittesihipärasele kasutamisele,“ märkis erikomisjoni esimees Aivar Sõerd. Esimehe sõnul ei ole Eesti Haigekassa ja Eesti Töötukassa reservide kasutamine riigi likviidsusprobleemide lahendamiseks kooskõlas Eesti Haigekassa seaduse ega ka töötuskindlustuse seadusega. „Need seadused lubavad Rahandusministeeriumil Eesti Haigekassa ja Eesti Töötukassa raha üksnes hoida, aga mitte kasutada igapäevakulude katteks. Rahandusminister on aga liialt kaua viivitanud eelnõu algatamisega, mis selle ebakõla seadustes lahendaks,“ lisas Sõerd.

„Teiseks on nii Riigikontroll kui ka erikomisjon andnud Rahandusministeeriumile konkreetse suunise esitada eelarvestrateegias üksikasjalik selgitus ning aja- ja tegevuskava, kuidas ja milliste riigi rahanduslike protsesside raames valmistutakse Euroopa Liidu toetuste vähenemiseks, kuid ka see suunis on Rahandusministeeriumi poolt täitmata,“ ütles Sõerd.

Sõerd tõi välja, et 2017. aasta valitsussektori eelarve struktuurseks puudujäägiks kujunes 0,7 protsenti SKPst ning nominaalseks puudujäägiks kujunes 0,4 protsenti SKPst.

Riigikontrolör Janar Holm annab Riigikogule aastaraportist ülevaate tänasel täiskogu istungil.

Samuti arutatakse erikomisjoni istungil ettepanekuid Riigikontrolli kontrolliaruande „Erakorraline meditsiin“ juurde.

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
marie.kukk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Väliskomisjon: välisteenistust tugevdaks aukonsulite parem rakendamine

„Eestil on üle maailma ligi 200 aukonsulit, mis on muljetavaldav arv,“ ütles komisjoni esimees Marko Mihkelson. „Komisjoni liikmetel on olnud välislähetustel võimalus kohtuda erinevate aukonsulitega ja me oleme kogenud, et nende hulgas on väga erineva taseme ja võimekusega inimesi, kes võtavad oma kohustusi erinevalt.“

„Aukonsulite roll peaks olema ennekõike majanduskontaktide loomine lisaks sellele, et nad aitavad Eesti kodanike konsulaarküsimustes,“ ütles Mihkelson. „Lihtne on mõõta passide väljastamist ja konsulaarabi juhtumeid, kuid praegu tundub, et aukonsulid on seni vähem kasutatud ressurss majanduskoostöö arendamisel.“

Mihkelsoni sõnul on väliskomisjon sel aastal pööranud tähelepanu välisteenistuse võrgustiku toimimisele ja tugevdamisele. „Praegu näeme kui laiali ja harali on välismajanduspoliitika kujundamine. Siin tuleb leida võimalusi, et koostööd erinevate ametkondade vahel parandada ja välismajanduspoliitika koondada ühtse juhtimise alla,“ ütles Mihkelson.

Komisjoni liikme Henn Põlluaasa sõnul ei saa eesmärk olla lihtsalt mehhaaniline aukonsulite arvu suurendamine, vaid neil peab olema konkreetne roll Eesti esindamisel nii diplomaatilises, majandus- kui muudes sfäärides.

„Peame oskama kasutada nende potentsiaali ja võimekust Eestile kõige suuremat kasu tooval viisil, mis tagaks ka Eesti parima nähtavuse kõikjal. Sealjuures on väga oluline suurendada nende sidusust ja koordineeritud koostööd Välisministeeriumiga,“ ütles Põlluaas.

Komisjon soovis saada ülevaadet kui hästi on aukonsulid informeeritud ja kuidas nad Eesti välisteenistuses osalevad. Komisjonile selgitati, et välisministeerium on aukonsulite ülesandeid ümber vaatamas ja senise konsulaarabi osutamise kõrval pööratakse tulevikus suuremat tähelepanu välismajanduse ja väliskaubanduse arendamisele. Selgitusi jagasid välisministeeriumi konsulaarosakonna peadirektor Kersti Eesmaa ja konsulaarabi büroo lauaülem Katrin Moon-Farouk.

Oktoobri seisuga on Eestil ligi 200 aukonsulit 86 riigis. Enamus aukonsulitest ehk 60 protsenti paikneb Euroopas, sellel järgnevad Põhja-Ameerika ja Aasia 12 protsendiga.  

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
631 6356, 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee 
Päringud: press@riigikogu.ee

 

 

Riigikogu eelinfo kolmapäevaks, 14. novembriks

Kell 13 – infotund

Riigikogu liikmete küsimustele on vastamas peaminister Jüri Ratas, justiitsminister Urmas Reinsalu ja riigihalduse minister Janek Mäggi.

Peaminister Jüri Ratas vastab küsimustele Politsei- ja Piirivalveameti töötajate arvu, valitsuse juhtimise, korruptsiooniohu, Eesti ja Venemaa piirilepingu ratifitseerimise ning ÜRO migratsioonileppe kohta.

Justiitsminister Urmas Reinsalu vastab küsimustele ÜRO migratsioonileppe juriidilise siduvuse ning riigiõiguse uurimise kohta.

Riigihalduse minister Janek Mäggi vastab küsimustele Ida-Virumaa tegevusprogrammi täitmise kohta ning haldusreformi mõju kohta ääremaastumisele.

Kell 14 – täiskogu istung

Ülevaade riigi vara kasutamisest ja säilimisest 2017.–2018. aastal. Ettekande teeb riigikontrolör Janar Holm.

Kolmas lugemine – 4 eelnõu:

Sotsiaalkomisjoni algatatud sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõuga (649 SE) tahetakse alates 1. jaanuarist 2019 anda hoolekandeasutustes elavatele inimestele võimalus saada abivahendeid soodustusega sama põhimõtte alusel kodus elavate inimestega.

Valitsuse algatatud raudteeseaduse, atmosfääriõhu kaitse seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (670 SE) põhieesmärk on üle võtta ELi direktiiv, millega sätestatakse ja täpsustatakse nõudeid, et tagada raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate sõltumatus ja läbilaskevõime taotlejate mittediskrimineeriv kohtlemine ja tõhus konkurents. Lisaks täpsustatakse reguleeriva asutuse õigusi järelevalve teostamisel.

Riigisiseste reisijateveoteenuste turu avamise ja raudteetaristu juhtimise osas välja pakutud muudatused vastavad raudteesüsteemi eesmärkidele ning parandavad selle konkurentsitingimusi ja tõhusust. Muudatused soodustavad majanduskasvu, suurendavad kasutusvõimalusi ja raudteetaristu toimivust ning vähendavad tänu huvide konflikti kõrvaldamisele turule sisenemise takistusi ja tõkkeid. Muudatustega tagatakse ka finantsläbipaistvus ja vähendatakse reguleerimiskulusid, piirates muudatuste rakendamise maksumust.

Direktiivi muudatuse mõjud on Euroopa raudteeturul positiivsed ja Eestile sobivad, sest meil on juba raudteeturg avatud ning raudteeinfrastruktuuri- ja veoettevõtjad eraldatud, mis tagab vedajate võrdse kohtlemise. Direktiiv jätab liikmesriikidele võimaluse teatud tingimustel reisijateveoturgu siiski mõningal määral piirata, kuid Eesti ei pea seda võimalust otstarbekaks ning ei sätestata rangemaid nõudeid, kui direktiiv ette näeb, ega rakenda direktiivi nõudeid enne selle jõustumise kuupäeva.

Valitsuse algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (674 SE) sätestatakse käibemaksuseaduses vautšeritega seotud tehingute maksukäsitlus ja lihtsustatakse impordi käibemaksu käibedeklaratsioonil deklareerimise korda ning elektroonilise side teenuse ja elektrooniliselt osutatava teenuse käibe maksustamise korda.

Vautšerite maksukäsitlus ei ole seni ELi tasandil ühtlustatud olnud, samuti ei ole vautšerite käibemaksuga maksustamine eraldi reguleeritud Eesti õiguses. Vautšeritega seotud tehingute käibemaksukäsitlus on vaja ELi tasandil ühtlustada, kuna piiriüleste tehingute puhul toob ühtsete reeglite puudumine kaasa nii topeltmaksustamist kui ka maksustamata jätmist.

Valitsuse algatatud 2018. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõuga (695 SE) muudetakse riigieelarve seniste vahendite jaotust umbes kahe protsendi ulatuses, mitte aga eelarve mahtu. Iga ministeerium esitas oma valitsemisala puudutavad ettepanekud, kuhu oleks veel sel aastal tarvis vahendeid suunata. Kokku on eelarves 53 muudatust.

Teine lugemine – 3 eelnõu:

Valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (699 SE) tahetakse kehtestada intensiivselt gaasi tarbivatele ettevõtjatele maagaasi soodusaktsiisimäär, mis on 11,30 eurot 1000 m3 kohta. Teise muudatusena näeb eelnõu ette jätta ära aastateks 2019 ja 2020 planeeritud alkoholi aktsiisimäärade tõus. Selle muudatuse eesmärk on vähendada täiendavat survet piirikaubanduse hoogustumisele ja sellest tulenevat aktsiisitulu alalaekumist.

Valitsuse algatatud ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse eelnõu (678 SE).

Ebaaus konkurents on kehtiva konkurentsiseaduse 7. peatüki tähenduses kõlvatu konkurents. Eelnõu eraldab kõlvatu konkurentsi regulatsiooni konkurentsiseadusest, kuhu see süstemaatiliselt ei sobi, korrigeerib keeleliselt kõlvatu konkurentsi terminit selliselt, et see ühtiks selle ingliskeelse vastega ning võtab Eesti õigusesse üle ELi ärisaladuse kaitse vastava direktiivi.

Eelnõu ei muuda sisuliselt kehtivat kõlvatu konkurentsi regulatsiooni muus osas kui ärisaladuse kaitse direktiivist tulenevalt, mille alusel loodud sätted defineerivad ärisaladuse ja selle ebaseadusliku saamise, kasutamise ning avaldamise. Eelnõu kehtestab ärisaladuse kaitseks täiendavad õiguskaitsevahendid ning õiguse nõuda mittevaralist kahju ja saamata jäänud tulu ka deliktiõigusest tulenevate nõuete puhul.

Lisaks taastab eelnõu karistusõigusliku vastutuse kohtumenetluses teatavaks saanud konfidentsiaalse teabe avaldamisele ning laiendab tsiviilkohtumenetluses hagi tagamise regulatsiooni tagatise vastu viisil, et põhjendatud juhtudel peab hageja hagi tagamisel maksma tagatise peale kostja ka kolmandatele isikutele tekkida võiva kahju ulatuses.

Valitsuse algatatud tsiviilseadustiku üldosa seaduse ning võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (627 SE) muudab kohtulahendi või muu täitedokumendiga tunnustatud tsiviilõiguse teatud nõuete aegumistähtaega. Praegu aeguvad kõik täitedokumendiga tunnustatud tsiviilõiguse nõuded kümneaastase tähtaja jooksul.

Eelnõuga sätestatakse, et kahju õigusvastasest tekitamisest tulenevate nõuete ja kriminaalmenetluse raames esitatud tsiviilhagi alusel väljamõistetud nõuete aegumistähtaeg pikeneb kümnelt aastalt 20-le. Näiteks kui kohtuotsusega on ohvri kasuks välja mõistetud hüvitis kehavigastuse tekitamise eest, siis on tulevikus selle nõude aegumistähtajaks 10 aasta asemel 20 aastat. Muudatuse eesmärk on parandada võlausaldaja õiguslikku positsiooni.

Muude tsiviilõiguse nõuete, näiteks müügilepingust tuleneva ostuhinna tasumise nõude või laenulepingust tuleneva nõude aegumistähtajaks jääb 10 aastat.

Esimene lugemine – 9 eelnõu:

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Riigi 2017. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine“ eelnõu (694 OE).

Aruanne annab ülevaate riigieelarves seatud eesmärkide saavutamisest, riigi finantsseisundist, majandustulemustest ja rahavoogudest.

Möödunud aastal olid riigieelarve kulud ja investeeringud kokku 9,3 miljardit eurot. Tulud olid 9,2 miljardit eurot. 2017. aastal ületasid kulud ja investeeringud tulusid 100 miljoni euro võrra. Riigil oli varasid möödunud aasta lõpu seisuga kokku 17,3 miljardi euro väärtuses, mille enamuse moodustasid põhivarad. Varad tervikuna kasvasid aastaga 789 miljoni euro võrra. Riigi konsolideeritud kohustused ulatusid 2017. aasta lõpuks 7,9 miljardi euroni, mis on 485 miljonit rohkem kui aasta varem. Laenukohustused moodustasid sealhulgas 2,9 miljardit eurot ja nad vähenesid aastaga 15,9 miljoni euro võrra.

Aruande juurde kuulub ka Riigikontrolli kontrolliaruanne. Riigikontrolli hinnangul on Eesti riigi 2017. aasta raamatupidamise aastaaruanne olulises osas õige ning kajastab kõigis olulistes osades õiglaselt riigi finantsseisundit ning lõppenud aruandeperioodi majandustulemusi ja rahavoogusid.

Valitsuse algatatud loomakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõuga (734 SE) viiakse Eesti seadusandlus kooskõlla ELi vastava direktiiviga, millega reguleeritakse teaduslikel eesmärkidel kasutatavate loomade kaitset. Eesti on Euroopa Komisjoni hinnangul direktiivi üle võtnud puudulikult ning see on kaasa toonud rikkumismenetluse. Eelnõus kavandatud seadusemuudatused puudutavad loomkatsete läbiviimist, katseloomade pidamist ning seejuures ettevõtja kohustusi.

Seletuskirjas märgitakse, et Euroopa Komisjoni märkused on peaasjalikult tehnilist laadi ning käsitlevad sõnastuse, lause ülesehituse ning puudulike või ebakorrektsete väljendite kasutamisega seonduvaid kitsaskohti. Komisjon leiab, et mitme riigisisese õigusnormi sõnastus ei ole piisavalt täpne, et vastata direktiivis sätestatule. Veel tuuakse märkusena välja, et Eesti õigusaktides on osa direktiivis nimetatud mõisteid, tunnuseid ja elemente määratletud puudulikult, jäetud eraldi määratlemata või puuduvad direktiivi eesmärki toetavad selgesõnalised sisulised väljendid. Komisjon märgib, et mõnda sätet ei ole Eesti õigusesse üle võetud. Ühtlasi leiab komisjon, et direktiiviga kooskõlas olevad haldustavad, mida kirjeldavad Eesti ametiasutused oma vastuses, ei ole direktiivi ülevõtmiseks piisavad.

Valitsuse algatatud taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse, halduskoostöö seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (733 SE) kaasajastab seadust, vähendab riigi funktsioone ja suurendab tootjate omavastutust.

Eelnõuga lihtsustatakse seemnete sertifitseerimise süsteemi selliselt, et seemnetootjal oleks võimalus teha sertifitseeritud seemnekategooria korral põldtunnustamist, kõigi seemnete sertifitseeritavate kategooriate korral võtta proove ja neid ka analüüsida. Neil, kes soovivad teha põldtunnustamist, proovivõtmist või laboratoorset proovide analüüsimist või pakkuda eespool nimetatud teenust, peab olema majandustegevuse luba.

Eelnõu muudatused puudutavad veel puuvilja- ja marjakultuuri sortide sordilehte võtmist. Sordilehte võetavate liikide sortide hulka lisatakse puuvilja- ja marjakultuuride liikide sordid. Siiani on olnud võimalik puuvilja- ja marjakultuuri sorte registreerida, kuid sordilehte neid ei kantud. Alates 2017. aasta 1. jaanuarist hakati koostama Euroopa Liidu ühtset sortide nimekirja FRAUMATIS ning sellega seonduvalt luuaksegi võimalus puuvilja- ja marjakultuuri sordid ka Eestis sordilehte kanda.

Eelnõu muudatus puudutab omatarbeks toodetud seemnete kohta teabe kättesaadavust ja sordiomanikule kaitsealuse sordi kasutamise eest litsentsitasu maksmist. Ehk erisusena on lubatud teatud oluliste põllukultuuride seemet toota oma tarbeks kasutamiseks, kuid ka selle eest tuleb maksta sordiomanikule tasu. Praeguse seaduse kohaselt ei saa sordiomanikud piisavalt teavet omatarbeks toodetud sortide seemnetest, samuti ei saa nad tasu sortide kasutamise eest ning sellest ajendatult ei oma ka informatsiooni ega alust oma õiguste kaitse rakendamiseks. See on viinud sordiomanike huvi langemiseni Eesti turu vastu, mistõttu ei ole Eesti turul kõige uuemaid, saagikamaid ja haiguse ning kahjurikindlamaid sorte. Selleks, et muuta Eesti turu seisu paremuse poole ning tõsta saagikust, on vaja eelnõuga muuta sordikaitse ulatuse sätteid.

Eelnõuga tõstetakse seemnete sertifitseerimisega seonduvaid riigilõive. Riigilõivu tasumisest on vabastatud need seemnetootjad, kes kasutavad eelnõuga loodavat võimalust teha asjakohase tegevusloa olemasolul ise põldtunnustamist ja võtta sertifitseeritavast seemnepartiist proove või kes kasutavad selleks asjakohast tegevusluba omava isiku teenust.

Valitsuse algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu (729 SE) eesmärk on luua võimalus rakendada mõjutusmeetmeid õpilase suhtes, kelle kasutuses on koolis keelatud ese. Kool saab õiguse õpilast ja tema esemeid vaatlemise ja kompimise teel kontrollida ning loa õpilase kappi vaadata.

Eelnõuga luuakse võimalus rakendada õpilaste suhtes täiendavaid mõjutusmeetmeid eesmärgiga tagada turvaline, õppimist soodustav koolikeskkond. Luuakse võimalus rakendada mõjutusmeetmeid õpilaste suhtes, kelle kasutuses koolis on keelatud ese.

Koolil on põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-st 44 tulenevalt kohustus tagada koolis viibivate laste turvalisus ja tervise kaitse. Turvalisuse tagamiseks, ohuolukordade ennetamiseks ning vajadusel sekkumiseks näevad muudatused ette võimaluse koolil rakendada täiendavalt kolme mõjutusmeedet: esiteks selliste esemete ja ainete kooli hoiule võtmine, mis on keelatud põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega, muu asi, mis võib kujutada ohtu õpilase ning teiste isikute elule ja tervisele. Eelnõu kohaselt on lubatud õpilase ja tema esemete kontrollimine vaatlemise ja käega kompimise teel, samuti õpilase kasutuses oleva suletud kapi kontrollimine vaatlemise teel.

Valitsuse algatatud kõrgharidusseaduse eelnõu (725 SE) korrastab ja lihtsustab kõrgharidusega seonduvaid regulatsioone. Eelnõu suurendab paindlikkust nii üliõpilaste kui ka kõrgkoolide jaoks, soodustab kõrgkoolide vahelist koostööd, tugevdab ülikoolide ja ühiskonna seoseid ning võimaldab akadeemilistele töötajatele atraktiivse karjäärimudeli kujundamist. Eelnõuga ei muudeta kõrgharidussüsteemi põhialuseid, see tähendab tasuta õpet, kõrgkoolide ulatuslikku autonoomiat ja kolmeastmelist kõrgharidusõpet.

Seletuskirjas märgitakse, et senine kõrgharidusseadustik on kujundatud 1990. aastatel. Kahekümne aasta jooksul on oluliselt muutunud inimeste ja ühiskonna ootused kõrgharidusele. Õiguslik raamistik peab käima kaasas üliõpilaste muutunud vajadustega – inimesed õpivad kogu elu, liiguvad õppeasutuste, õppetasemete ja riikide vahel ning ootavad õppelt rohkem praktilisust.

Valitsuse algatatud Tallinna Ülikooli seaduse eelnõuga (726 SE) kehtestatakse Tallinna Ülikooli seadus, millega nähakse ette ülikooli eesmärk, ülesanded, juhtimise ning rahastamise alused. Eelnõu on seotud kõrgharidusseaduse eelnõuga.

Eelnõuga nähakse ette ülikooli vastutusala haridus-, humanitaaria-, loodus- ja sotsiaalteadustes, samuti kunstis, õpetajakoolituses ja kasvatusteadustes. Eelnõuga uuendatakse ülikooli juhtimisstruktuuri. Nähes ette, et ülikooli juhtorganid on nõukogu, senat ja rektor.

Eelnõu järgi on ülikoolis strateegilisi otsuseid tegev ja väliseid liikmeid kaasav üheteistkümneliikmeline nõukogu, kelle koosseisu määrab viieks aastaks valitsus. Kehtiva ülikooliseaduse regulatsiooni järgi on nõukogu akadeemiline otsustuskogu, kuhu väliseid liikmeid ei kaasata ja ülikoolivälised liikmed kuuluvad kuratooriumi, mille koosseisu määrab valitsus.

Eelnõuga nähakse täiendavalt ülikooli juhtorganina ette senat, kes on vastutav õppe- ning teadus- ja arendustegevuse küsimustes. Senatil on õigus anda oma pädevuse piires välja määrusi ja võtta vastu otsuseid. Rektor ülikooli juhtorganina ja senati esimehena vastutab ülikooli põhikirja, arengukava ja eelarve täitmise eest.

Ülikooli tegevust rahastatakse riigieelarvest ja rahastamise aluseid ei muudeta. Võrreldes kehtiva õigusega nähakse eelnõus ette muudatus erakooli või eraõigusliku teadus- ja arendusasutuse asutamise kohta. Kui praegu on selle asutamine võimalik juhul, kui tegemist on sihtasutusega, mille üheks asutajaks on riik, siis eelnõu järgi ei ole ülikooli asutatud eraõiguslikul juriidilisel isikul õigust asutada erakooli või eraõiguslikku teadus- ja arendusasutust.

Seaduse planeeritav jõustumise aeg on 1. september 2019. Uus juhtimismudel rakendub täies ulatuses 1. jaanuarist 2020.

Valitsuse algatatud Eesti Kunstiakadeemia seaduse eelnõuga (730 SE) kehtestatakse Eesti Kunstiakadeemia seadus, millega nähakse ette akadeemia eesmärk, ülesanded, juhtimise ning rahastamise alused. Eelnõu on seotud kõrgharidusseaduse eelnõuga.

Eelnõuga nähakse ette akadeemia vastutusala kunsti, disaini ja arhitektuuri valdkondades, samuti tuuakse välja kõrgkooli ülesanne viljeleda kunsti ja teadust, mille hulka kuulub ka spetsiifiline teadusvorm – loomeuurimus. Eelnõuga uuendatakse akadeemia juhtimisstruktuuri nähes ette, et akadeemia juhtorganiteks on nõukogu, senat ja rektor. Eelnõu järgi on akadeemias strateegilisi otsuseid tegev ja väliseid liikmeid kaasav üheksaliikmeline nõukogu, kelle koosseisu määrab viieks aastaks valitsus. Kehtiva ülikooliseaduse regulatsiooni järgi on nõukogu akadeemiline otsustuskogu, kuhu väliseid liikmeid ei kaasata ja ülikoolivälised liikmed kuuluvad kuratooriumi, mille koosseisu määrab valitsus.

Eelnõuga nähakse täiendavalt akadeemia juhtorganina ette senat, kes on vastutav õppe- ning teadus- ja arendustegevuse küsimustes. Senatil on õigus anda oma pädevuse piires välja määrusi ja võtta vastu otsuseid. Rektor akadeemia juhtorganina ja senati esimehena vastutab akadeemia põhikirja, arengukava ja eelarve täitmise eest.

Akadeemia tegevust rahastatakse riigieelarvest ja rahastamise aluseid ei muudeta. Võrreldes kehtiva õigusega nähakse eelnõus ette muudatus erakooli või eraõigusliku teadus- ja arendusasutuse asutamise kohta. Kui praegu on selle asutamine võimalik juhul, kui tegemist on sihtasutusega, mille üheks asutajaks on riik, siis eelnõu järgi ei ole akadeemia asutatud eraõiguslikul juriidilisel isikul õigust asutada erakooli või eraõiguslikku teadus- ja arendusasutust.

Seaduse planeeritav jõustumise aeg on 1. september 2019. Uus juhtimismudel rakendub täies ulatuses 1. jaanuarist 2020.

Valitsuse algatatud Eesti Maaülikooli seaduse eelnõuga (727 SE) kehtestatakse Eesti Maaülikooli seadus, millega nähakse ette ülikooli eesmärk, ülesanded, juhtimise ning rahastamise alused. Eelnõu on seotud kõrgharidusseaduse eelnõuga.

Eelnõuga nähakse ette ülikooli vastutusala maaelu ja maamajanduse arendamisega seotud valdkondades. Eelnõuga uuendatakse ülikooli juhtimisstruktuuri nähes ette, et ülikooli juhivad nõukogu, senat ja rektor. Eelnõu järgi on ülikoolis strateegilisi otsuseid tegev ja väliseid liikmeid kaasav seitsmeliikmeline nõukogu, kelle koosseisu määrab viieks aastaks valitsus. Kehtiva ülikooliseaduse regulatsiooni järgi on nõukogu akadeemiline otsustuskogu, kuhu väliseid liikmeid ei kaasata ja ülikoolivälised liikmed kuuluvad kuratooriumi, mille koosseisu määrab valitsus. Eelnõuga nähakse täiendavalt ülikooli juhtorganina ette senat, kes on vastutav õppe- ning teadus- ja arendustegevuse küsimustes. Senatil on õigus anda oma pädevuse piires välja määrusi ja võtta vastu otsuseid. Rektor ülikooli juhtorganina ja senati esimehena vastutab ülikooli põhikirja, arengukava ja eelarve täitmise eest.

Ülikooli tegevust rahastatakse riigieelarvest ja rahastamise aluseid ei muudeta. Võrreldes kehtiva õigusega nähakse eelnõus ette muudatus erakooli või eraõigusliku teadus- ja arendusasutuse asutamise kohta. Kui praegu on selle asutamine võimalik juhul, kui tegemist on sihtasutusega, mille üheks asutajaks on riik, siis eelnõu järgi ei ole ülikooli asutatud eraõiguslikul juriidilisel isikul õigust asutada erakooli või eraõiguslikku teadus- ja arendusasutust.

Seaduse planeeritav jõustumise aeg on 1. september 2019. Uus juhtimismudel rakendub täies ulatuses 1. jaanuarist 2020.

Valitsuse algatatud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia seaduse eelnõuga (728 SE) kehtestatakse Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia seadus, millega nähakse ette akadeemia eesmärk, ülesanded, juhtimise ning rahastamise alused. Eelnõu on seotud kõrgharidusseaduse eelnõuga.

Eelnõuga nähakse ette akadeemia vastutusala muusika ja teatrikunsti valdkondades, samuti akadeemia roll muusikaalase üldhariduse ja kutsehariduse edendamisel. Eelnõuga uuendatakse akadeemia juhtimisstruktuuri nähes ette, et akadeemia juhtorganiteks on nõukogu, senat ja rektor. Eelnõu järgi on akadeemias strateegilisi otsuseid tegev ja väliseid liikmeid kaasav seitsmeliikmeline nõukogu, kelle koosseisu määrab viieks aastaks valitsus. Kehtiva ülikooliseaduse regulatsiooni järgi on nõukogu akadeemiline otsustuskogu, kuhu väliseid liikmeid ei kaasata ja ülikoolivälised liikmed kuuluvad kuratooriumi, mille koosseisu määrab valitsus. Eelnõuga nähakse täiendavalt akadeemia juhtorganina ette senat, kes on vastutav õppe- ning teadus- ja arendustegevuse küsimustes. Senatil on õigus anda oma pädevuse piires välja määrusi ja võtta vastu otsuseid. Rektor akadeemia juhtorganina ja senati esimehena vastutab akadeemia põhikirja, arengukava ja eelarve täitmise eest.

Akadeemia tegevust rahastatakse riigieelarvest ja rahastamise aluseid ei muudeta. Võrreldes kehtiva õigusega nähakse eelnõus ette muudatus erakooli või eraõigusliku teadus- ja arendusasutuse asutamise kohta. Kui praegu on selle asutamine võimalik juhul, kui tegemist on sihtasutusega, mille üheks asutajaks on riik, siis eelnõu järgi ei ole akadeemia asutatud eraõiguslikul juriidilisel isikul õigust asutada erakooli või eraõiguslikku teadus- ja arendusasutust.

Seaduse planeeritav jõustumise aeg on 1. september 2019. Uus juhtimismudel rakendub täies ulatuses 1. jaanuarist 2020.

Komisjoni istung

riigieelarve kontrolli erikomisjonis – kell 9: ülevaade riigi vara kasutamisest ja säilimisest 2017.–2018. aastal, kutsutud riigikontrolör Janar Holm; ettepanekutest Riigikontrolli kontrolliaruande „Erakorraline meditsiin“ juurde.

Sündmus

Kell 11 – fraktsioonide esindajad kohtuvad valimiste eelmissioonil olevate OSCE inimõiguste teemadele spetsialiseerunud organisatsiooni (ODIHR) ekspertidega (ruum L240).

Välislähetused

11. – 14. november
Väliskomisjoni liige Anne Sulling tutvub Rootsi innovatsioonipoliitika ja ettevõtete lähenemisega innovatsioonile Göteborgis ja Stockholmis.

13. – 16. november
Riigikogu esimees Eiki Nestor on ametlikul visiidil Iisraelis, visiidil osaleb ka Eesti-Iisraeli parlamendirühma esimees Keit Pentus-Rosimannus.

14. – 21. november
NATO Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni esimees Marko Mihkelson ning liikmed Hannes Hanso, Ants Laaneots ja Oudekki Loone osalevad NATO PA aastaistungil Halifaxis Kanadas.

14. – 19. november
Riigikogu liige Lauri Luik osaleb Rahvusvahelise Koolispordi Föderatsiooni (ISF) täitevkomitee ja kohalike korralduskomiteede 2020 istungitel Sotšis Venemaal.

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
marie.kukk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Põhiseaduskomisjon saatis isikuandmete kaitse seaduse eelnõu teisele lugemisele

Põhiseaduskomisjoni esimehe Marko Pomerantsi sõnul viis komisjon eelnõudesse sisse omajagu muudatusi. „Komisjon otsustas, et haldusasjade numbrid jäävad avalikuks, kohtulahendites on ka edaspidi kirjas initsiaalid, mitte pseudonüümid, ning kriminaalmenetluses on süüdistatavate nimed tulevikuski avalikud. Andmekaitse seaduse ja selle rakendusseaduse pärast ajalehed Eestis ilmumata ei jää,“ lausus Pomerants.

Komisjoni liige Peep Aru tõi välja, et komisjon ei pidanud otstarbekaks piirata ligipääsu abieluvararegistri registrikaardile. „Samuti muutis komisjon ligipääsupiirangut surnud inimese andmetele. Kui algses eelnõus oli 30-aastane piirang, siis komisjoni muudatusettepaneku järgi võib surnu andmeid töödelda kümme aastat pärast surma,“ ütles Aru.

Komisjon viis eelnõudesse sisse teisigi muudatusi. Ühe muudatuse järgi tuleb avalikus kohas pildistamisest ja filmimisest teada anda nii, et see oleks arusaadav ja enda jäädvustamist saaks soovi korral vältida.

Istungil osalesid Justiitsministeeriumi avaliku õiguse talituse juhataja Illimar Pärnamägi, sama talituse nõunikud Mirjam Rannula ja Marii-Liisi Makara, karistusõiguse ja menetluse talituse nõunik Julia Antonova ning õiguspoliitika osakonna nooremnõunik Artur Lundalin.

Komisjon otsustas saata valitsuse algatatud isikuandmete kaitse seaduse eelnõu (679 SE) ja isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seaduse eelnõu (650 SE) Riigikogu täiskogu istungile teisele lugemisele 21. novembril.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
tel 631 6353, 510 6179
e-post merilin.kruuse@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Rahanduskomisjon vaatas läbi tuleva aasta riigieelarve muudatusettepanekud

Rahanduskomisjonile laekus kokku 60 muudatusettepanekut. Vabaerakonna fraktsioon tegi 26 ettepanekut, EKRE fraktsioon 16 ja Reformierakonna fraktsioon 10 ettepanekut. Neli Riigikogu liiget tegid samuti oma ettepanekud. Menetluse käigus võttis Vabaerakonna fraktsioon tagasi kolm muudatusettepanekut.

Rahanduskomisjoni esimehe Mihhail Stalnuhhini sõnul ei leidnud esitatud muudatusettepanekud pärast läbivaatamist toetust, sest katteallikateks pakutud lahendused oleksid muutnud eelarves taotletud proportsioone ja püstitatud eesmärkide saavutamist.

„Valitsus ja koalitsioonisaadikud ei toetanud põhimõtteliselt vahendite ümberjagamist üürimajade ehitamise, tasuta ühistranspordi ja Eesti Energia investeeringute arvelt,“ ütles Stalnuhhin. Ta lisas, et rahanduskomisjon tegi 21 muudatusettepanekut, milles on arvesse võetud ministeeriumidega koostöös tehtud ettepanekud vahendite ümberjagamise kohta.

Tuleva aasta eelarve arvestab kolmeprotsendilise majanduskasvuga. Riigieelarve eelnõu kulude ja investeeringute maht on kokku 11,31 miljardit ja tulude maht 11,06 miljardit eurot. Eelarve on nominaalselt 133 miljoni euroga ülejäägis ja struktuurses tasakaalus. Maksukoormus jääb järgnevatel aastatel senisele tasemele.

Seega 2019. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (700 SE) teine lugemine on kavandatud Riigikogu täiskogu istungil 21. novembril.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
päringud: press@riigikogu.ee

Eesti saab europarlamendis ühe koha juurde

Põhiseaduskomisjoni kuuluva Tiit Teriku sõnul on Ühendkuningriigi lahkumisprotsessi ümber veel küllaltki palju segadust, kui aga välja astumine on jõudnud reaalsete sammudeni, saab Eesti Euroopa Parlamenti ühe liikme juurde. „Kuni Brexiti protsess pole veel lõpuni viidud saab Brüsselis Eestit esindada vaid 6 liiget, 7 parlamendiliiget hakkavad oma kohustusi täitma alles pärast seda, kui kõik Ühendkuningriigist Euroopa Liidust lahkumisega seotud formaalsused on täidetud,“ sõnas Tiit Terik.

Riigikogu liikme sõnul tuleneb seadusemuudatus ennekõike Ühendkuningriigi lahkumisega Euroopa Liidust, kuid vajab sellegipoolest teiste liikmeriikide reageerimist. „Brexiti protsess mõjutab ka Eestit, sest kehtivad seadused on vaja toimuvaga vastavusse viia. Samuti on eelnõus sees punkt, mille tulemusel ei pea tulevikus kohtade ümberjaotamise korral asuma kodumaal taaskord seadust muutma,“ sõnas Tiit Terik.

Euroopa Liidu liikmesriigid otsustasid, et Ühendkuningriigist 73 vabaks jäänud kohast 46 mandaati jäetakse reservi, ülejäänud kohad jagatakse ära teiste liikmesriikide vahel. Lisaks Eestile saavad ühe mandaadi juurde ka Poola, Rumeenia, Rootsi, Austria, Taani, Slovakkia, Soome ja Horvaatia. Viis kohta saavad juurde Hispaania ja Prantsusmaa, kolm kohta Holland ja Itaalia. Iirimaa saab Euroopa Parlamendis juurde kaks kohta.

Helmut Hallemaa: Riigireformiga peab kaasnema rahva osaluse tõus, ka presidendi otsevalimine

„Presidendi otsevalimine on oluline rahvademokraatia samm,“ sõnas Hallemaa. Parlamentäär Hallemaa märkis, et „see on inimeste jaoks oluline teema. Kohtumistel rahvaga on ka öeldud, et nii väärikal rahval on õigus oma presidendile.“ „Põhjanaabritel on presidendi otsevalimised. Eestis väidetakse, et otsevalimistel saab president rahvalt justkui liiga suure mandaadi. Soome riik ei ole läinud hukka, presidendil pole täidesaatvat võimu, ta on moraalne majakas, tasakaalustav jõud“, lisas Hallemaa.

Hallemaa rõhutas, et riigireformi tegevuste kavandamisel ja täitmisel peab keskmes olema inimene. „Senistes reformides on inimene paraku jäänud tahaplaanile,“ sõnas Hallemaa. „Eluliselt olulistes teenustes puuduvad edasise, täiendava höövlitöö võimalused. Iga otsuse puhul tuleb eelnevalt hinnata, mida võidab sellest iga konkreetne Eestimaa elanik.“

Hallemaa sõnul peab riik tagama inimestele olulised põhiteenused nende elukohas kõikjal Eestis. „Olulised põhiteenused on seotud põhiseadusest tulenevate ülesannete täitmisega: elu ja tervise kaitse, haridus, sotsiaalriigi tagatised,“ ütles Hallemaa. „Pahupidinäiteid on mõne aasta tagusest avaliku sektori töökohtade arvulisest vähendamisest, Tartu Ülikooli Kliinikumis, Maanteeameti ARK-ides ja mujalgi.“

Eesti on tuntud ja tunnustatud e-riik, osundas Hallemaa, kuid täna tuleb meil siiski ausalt rääkida riigireformi käigus selle Eesti e-tiigri taas ülesse äratamisest, X-tee edasiarendamisest. „Ühtlustamist ja lihtsustamist vajab riigiportaalis erinevate taotluste esitamine, parandada tuleb ametkondade omavahelist andmevahetust,“ sõnas Hallemaa.

Riigireformi probleemkomisjoni liikmetel oli töine kohtumine Riigireformi Sihtasutuse esindajate Raivo Vare, Jüri Raidla, Kristi Liiva ja Kristel Urkega.
Hallemaa tunnustas Riigireformi Sihtasutuse tegijate panust. Nad on Riigireformi probleemkomisjonile nii abiks kui ka heaks partneriks.

Menetlusse võeti eelnõu finantsstabiilsuse tagamiseks

Valitsuse 12. novembril algatatud krediidiasutuste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (750 SE).

Eelnõuga kehtestatakse kord, mis näeb ette krediidiasutuse (panga) emiteeritud tagamata võlainstrumentidest tulenevate nõuete rahuldamisjärgud panga maksejõuetus- ja kriisilahendusmenetluses.

Eelnõuga ajakohastatakse pankade ning investeerimisühingute kapitali-, juhtimise ja ühinemise ning kindlustusandjate nõudeid ja automaatse liikluskindlustuse tekkimise aluseid. Lisaks täiendatakse pankade ja investeerimisühingute kriisilahenduse aluseid ning täpsustatakse Tagatisfondi koostööd teiste Euroopa Liidu liikmesriikide tagatisskeemide ja EL-i institutsioonidega.

Kui praegu on pankadel lubatud ühineda üksnes pankadega, siis edaspidi on pankadel teatud juhtudel võimalik ühineda muude äriühingutega. EL-i õigus niisugust muudatust ei nõua, kuid arvestades, et EL-is on krediidiasutuste regulatsioon märkimisväärses ulatuses harmoniseeritud, võib praegu kehtiv erisus anda krediidiasutuse jurisdiktsiooni valikul olulise eelise mõnele teisele EL-i liikmesriigile, kus taolised piirangud ei kehti.

Eelnõuga suurendatakse finantsstabiilsust ning tagatakse finantssektori usaldusväärsus ja läbipaistvus ning turu jätkusuutlik toimimine. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Valitsuse 12. novembril algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (Eestis tehtud vahekohtu otsuste täidetavaks tunnistamise menetluse loomine) eelnõu (749 SE).

Eelnõuga viiakse vahekohtute regulatsioon vastavusse Riigikohtu praktikaga. Peamise muudatusena soovitakse ühtlustada Eestis tegutsevate vahekohtute otsuste tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise nõuded. Luuakse kohustus, mille kohaselt tuleb kõigi Eestis tegutsevate vahekohtute otsused täidetavaks tunnistada, välja  arvatud Eesti Kaubandus-Tööstuskoja arbitraažikohtu ja Notarite Koja vahekohtu menetluses tehtud otsused. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

Valitsuse 12. novembril esitatud Riigikogu otsuse “Ühendkuningriigi poolt Euroopa Investeerimispangas märgitud kapitali asendamine” eelnõu (751 OE).

Eelnõu näeb ette asendada Ühendkuningriigi poolt Euroopa Investeerimispangas märgitud kapital.

Seletuskirjas märgitakse, et seoses Ühendkuningriigi lahkumisega EL-ist tuleb asendada Ühendkuningriigi osa Euroopa Investeerimispanga kapitalis ülejäänud liikmesriikide osadega. Kui see tegemata jätta, väheneks panga võimekus laenata, samuti satuks ohtu panga AAA krediidireiting, mis võimaldab laenata madalama intressimääraga.

Otsusega volitab Riigikogu rahandusministrit Euroopa Investeerimispanga juhatajate nõukogus hääletama uue kapitalijaotuse poolt. Uue kapitalijaotuse kohaselt asendavad liikmesriigid proportsionaalselt Ühendkuningriigi osa panga kapitalis. Eesti märgitud kapital suureneb 173 020 000 eurolt 206 248 240 euroni. Eesti sissemakstav kapital suureneb 2 963 711 euro võrra kokku 18 395 811 euroni. Otsest rahalist kohustust ei kaasne, sest sissemakstav osa kasvab Euroopa Investeerimispanga varasemate aastate kasumist tekkinud reservide arvelt. Otsus vajab Riigikogu heakskiitu, kuna Eesti riigi kaudne varaline kohustus suureneb. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Õiguskomisjoni 13. novembril algatatud liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu (752 SE).

Eelnõuga võimaldatakse võtta kasutusele teisaldatavad kiiruskaamerad.

Seletuskirjas märgitakse, et kehtiva kiiruskaamerate regulatsiooni sätted ei ole seni võimaldanud kasutusele võtta teisaldatavaid kiiruskaameraid. Kuigi liiklusseaduse kohaselt võib liiklusjärelevalvet teha teisaldatava või statsionaarse tehnilise vahendiga, sätestavad  seaduse sama paragrahvi lõiked  automaatse liiklusjärelevalve süsteemi  puhul võimaluse kasutada üksnes statsionaarseid vahendeid.

Hetkel on Eestis võimalik kasutada kahte kiirusemõõtmise lahendust kolmest ehk käsikaameraga mõõtmine ja statsionaarse kaameraga mõõtmine. Mobiilse kiiruskaamera kasutamise võimalus ei muuda kehtivat õiguskorda ehk tagajärg isikule jääb samaks. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Riigikogu juhatus otsustas võtta menetlusse ka Eesti Vabaerakonna 24. oktoobril algatatud kollektiivse pöördumise „Poliitilise dieedi kolm retsepti“ ja edastas selle menetlemiseks põhiseaduskomisjonile.

Pöördumises kutsutakse üles vähendama erakondade rahastamist, Riigikogu liikmete kuluhüvitisi ja ministrite arvu ning toetama Riigikogus menetlemise käigus sellekohaseid eelnõusid.

Riigikogu juhatus registreeris ka Monika Haukanõmme lahkumise Eesti Vabaerakonna fraktsiooni koosseisust.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee