Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu korraldab koroonaviiruse leviku tõkestamiseks töö ümber

Riigikogu juhatus otsustas nõupidamisel fraktsioonide esindajatega, et Riigikogu lahendab 1. maini vaid ajakriitilisi küsimusi.  

Vanematekogu teeb Riigikogule ettepaneku muuta kuni eriolukorra lõpuni igal esmaspäevasel istungil täiskogu töö ajagraafikut selliselt, et täiskogu istung toimub üksnes esmaspäeviti ja infotund kolmapäeviti. Avalikkus ja meedia saavad istungeid jälgida veebiülekandena.

Riigikogu komisjonid kogunevad ainult esmaspäeviti, vältimatu vajaduse korral sagedamini. Komisjonide istungitele kutsutakse külalisi vastavalt vajadusele ning eelistatud on külaliste osalemine videosilla vahendusel.

Riigikogu liikmete kõik välislähetused on tühistatud, lähetuse vältimatu vajaduse otsustab Riigikogu juhatus. Riigikogu liikmetel on tungivalt soovitatud mitte reisida välismaale ning siseriiklike kohtumiste puhul püüda vältida kokkusaamisi Toompea lossis.

Ajutiselt on piiranud nende inimeste sissepääs Toompea lossikompleksi, kelle külastused ei ole otseselt seotud Riigikogu tööga. Toompea lossi külastamine ekskursioonideks, näituste külastamiseks ja istungite jälgimiseks on keelatud.

Palume kõigil ajakirjanikel Riigikogu töö kajastamisel eelistada kaugtöö võimalusi ning Riigikogu liikmetelt kommentaaride saamiseks eelistada telefoniintervjuud. Fotode ja videomaterjali saamiseks palume pöörduda Riigikogu Kantselei avalike suhete osakonna poole.

Lisaks tegi vanematekogu põhiseaduskomisjonile ülesandeks töötada välja regulatsioon, mis võimaldaks eriolukorras komisjonide istungite korraldamist elektrooniliste sidevahendite vahendusel.

Tegemist on ajutiste piirangutega. Jälgime olukorra arengut ja informeerime teid uutest otsustest.

Olukorra hindamiseks ja edasiste tegevuste arutamiseks koguneb vanematekogu regulaarselt eeldatavalt kolmapäeviti kell 9.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
631 6356, 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee 
Päringud: press@riigikogu.ee

Peaminister Kaja Kallas vastas arupärimisele kriisiinfo kohta

Arupärijad märkisid, et COVID-19 kriisi valguses on oluline, et valitsuse otsused toimuksid läbipaistvalt ning, et need oleksid selgesti mõistetavad. Paraku on valitsuse mitmed senised otsused ja ka edasised tegevused koroonaviiruse leviku tõkestamisel salastatud. Usaldusväärne informatsioon kriisi eest vastutavatelt ametiasutustelt ning valitsuselt on kriisi tingimustes olulise tähtsusega, sest need suurendavad Eesti ühiskonna, ettevõtjate, meedia ja ekspertide usaldust kriisijuhtimisse ning pakuvad vajalikku stabiilsust.

Kallas selgitas, et need raportid sisaldavad ametiasutuste ülevaateid, mis on vajalikud otsuste langetamiseks. „Ja ma juhin tähelepanu sellele, et need ei ole mitte salajased, nagu teie ütlete, vaid need on asutusesiseseks kasutamiseks,“ ütles Kallas. Ta viitas asjaolule, et põhjuseks, miks nad on asutusesiseseks kasutamiseks on see, kas see raportis sisalduv informatsioon on mõeldud avaliku teabe seaduse alusel asutusesiseseks kasutamiseks või mitte. Otsuse langetavad asutuste juristid. Valitsus on edastanud Riigikogu liikmetele koroonaviirusega seotud ülevaatlikku teavet. „Minu soov oli see, et Riigikogu liikmed oleksid samas inforuumis kui valitsuse liikmed ehk siis teiega jagatakse täpselt sedasama situatsioonikeskuse raportit, midagi valitsuse liikmed näevad,“ ütles Kallas.

Peaminister selgitas, et asutusesiseseks kasutamiseks on teave sisejulgeoleku tagamise, riigi kaitsepoliitika kujundamise, riigikaitse korraldamise, sealhulgas riigi sõjalise kaitse planeerimise, ettevalmistamise ja juhtimise või riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse korraldamisega tegeleva teabevaldaja struktuuriüksuse ülesannete ja koosseisu, ametniku ja töötaja ning tema ülesannete kohta, kui sellise teabe avalikuks tulek ohustab riigi julgeolekut või riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitset, samuti seaduses sätestatud muu teave.

Kallas märkis majanduses tekkinud olukorra kohta, et koroonaviirusest tulenevad täiendavad piirangud on tabanud paljusid ettevõtlussektoreid. „Tänaseks on valitsus heaks kiitnud ka ministrite kehtestatavad toetusmeetmete määruste eelnõud ja kõik on selle eesmärgiga, et võimalikult kiiresti need kompensatsioonimehhanismid tööle saada ja ettevõtjad, kes on hädas, seda abi kiiresti saaksid,“ selgitas Kallas.

Peaminister möönis, et inimeste vaktsineerimist on saatnud samuti vähene informatsiooni avalikustamine ja suur segadus, vaktsineerimise tempo on madal, riski- ja eelisnimekirjades olevate inimeste vaktsineerimine lünklik, geograafiliselt on vaktsineerimine ebaühtlane. „Vaktsineerimise põhiprobleem on see, et meil on vaktsiinide defitsiit, need tarned, mis meil on kokku leppinud, ei laeku õigel ajal ja vastavalt sellele ei saa me kiiresti süstida,“ selgitas Kallas Ta lisas, et kõik vaktsiinid, mis tulevad, need me kasutame nii kiiresti kui võimalik ära. „Vaktsineerimise kõige suurem probleem, oli see, et seda vaktsineerimise plaani ei olnud valmis koostatud varasemalt.

Vaktsineerimise paremaks korraldamiseks läbi perearstide on meil suur abi olnud Sixfoldi tehtud vaktsiinide tellimise süsteemist, mis arvestab perearstide riskirühmade suurust ja võimaldab perearstidel logistiliselt jälgida, kui kaugel nende vaktsiin parasjagu on. Perearstid on selle tellimissüsteemiga üldiselt rahul.

Kallas ütles, et tänu ka eelmise valitsuse otsustele osaleme COVID-19 vastaste vaktsiinide ühishankes, mille raames on tänaseks  nn Euroopa vaktsineerimisportfellis kaheksa tootja COVID-19 vastased vaktsiinid, et hajutada riske, mis võivad realiseeruda vaktsiinide väljatöötamisel. Tänaseks on meil eelostulepingud Euroopa Liidu tasemel sõlmitud kaheksast tootjast  kuue vaktsiinitootjaga. Need on AstraZeneca, Sanofi, Janssen Pharmaceutica, Curevac ja Pfizer-BioNTech. Müügiloani on neist jõudnud neli tootjat: AstraZeneca, Jansssen Pharmaceutica, Moderna ja Pfizer-BioNTech.

Kallase sõnul on kokku eelisostulepingute alusel Eesti taotlenud ligi 4 miljonit vaktsiinidoosi, mis katab üle 2 miljoni inimese vaktsineerimise. Aprillis ja mais on prognoositavad tarnekogused 939 536 doosi, millest laekunud praegu on 70 620 doosi. „Liiga optimistlik ei tasu olla, et need doosid kõik, mis ma ütlesin, laekuvad, sellepärast, et siiani ei ole need prognoositud kogused vastanud tegelikele tarnetele,“ ütles peaminister.

„Me oleme tihedalt suhelnud Euroopa Komisjoniga ja teiste liikmesriikidega, et saada täiendavaid doose. Tänaseks on meie olukorda ka arvestatud, nii et me oleme saanud Pfizer-BioNTechilt 150 000 täiendavat doosi viimase selle otsusega ja kokku siis 215 000 doosi vaktsiini,“ ütles Kallas.

Küsimuste vastuste voorus oli elav arutelu peaministri ja Riigikogu liikmete vahel jagatava informatsiooni sisu ja ulatuse kohta.

Läbirääkimistel võtsid sõna Sven Sester (I), Tarmo Kruusimäe (I), Helir-Valdor Seeder (I), Andres Metsoja (I) ja Urmas Reinsalu (I).

Riigikogu liikmete arupärimisele vastasid veel siseminister Kristian Jaani kodakondsuse andmise kohta (nr 58) ning haridus- ja teadusminister Liina Kersna eestikeelse hariduse olukorra kohta Ida-Virumaal (nr 62).

Vabas mikrofonis võttis sõna Andres Metsoja.

Istung lõppes kell 18.31.

Istungi stenogramm:

Videosalvestist istungist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal, 631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: 
press@riigikogu.ee

 

 

Korruptsioonivastane erikomisjon tutvus Freeh lepingu lõpetamise hetkeseisuga

Erikomisjoni esimehe Eduard Odinetsi sõnul nentis komisjon, et õigusabilepingu lõpetamine on keerukas protsess, kus pooltel on erinevad arusaamad. „Advokaadibüroo küsib Eesti riigilt raha tehtud töö eest ja lisaks lepingu ülesütlemisest tingitud leppetrahvi, kuid ministeerium kahtleb tehtud töö sisus ja on esitanud vastuväited arvete osas,“ rääkis Odinets.

Odinetsi sõnul selgus rahandusministeeriumi ülevaatest, et praeguseks on riik advokaadibüroole tasunud arvete alusel ligi 600 000 eurot ning ligi 200 000 euro arvete eest ootab ministeerium enne tasumist tehtud töö üleandmist. Leppetrahvi suuruseks on 2 protsenti lepingu tasust ehk 60 000 eurot.  

Komisjoni aseesimehe Valdo Randpere sõnul kinnitas minister komisjonile, et ministeerium ei tunnista esitatud arveid ilma konkreetsete selgitusteta, mida nende arvete eest on tehtud ega ka leppetrahvi, kuna lepingu ütles ühepoolelt üles Freeh Sporkin ja Sullivan.

Randpere lisas, et ministri sõnul tegeleb asjaga ka ministeeriumi sisekontroll. „Juhul kui selgub, et raha on makstud, kuid teenust vastu ei ole saadud, siis on minu küsimus, kas need summad saaks pöörata nende isikute vastu, kes initsieerisid ja aktsepteerisid mitte millegi eest tehtud alusetuid väljamakseid,“ kõneles Randpere.

Erikomisjon soovib lähiajal kohtuda Eesti Vabariigi justiitsatašeega USA-s, Indrek Tibariga, kes muude teemade seas tegeleb rahapesu tõkestamise valdkonnaga. 

Valitsuskabinet otsustas 18. veebruaril lõpetada vastastikusel kokkuleppel kolme miljoni euro suuruse õigusnõustamise lepingu , mis sõlmiti eelmise valitsuse ajal USA advokaadibürooga Freeh Sporkin & Sullivan LLP´ga. Valitus otsustas, et lepingu lõpetamisel vabanevad rahalised vahendid suunatakse edaspidi muudeks rahapesuvastase võitlusega seotud tegevusteks.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
631 6356, 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

 

 

Erikomisjon peab oluliseks olemasolevate eurorahade venitusteta kasutamist  

Komisjoni esimehe Urmas Reinsalu sõnul tuleb olemasoleva finantsperspektiivi vahendid venitusteta rakendada, et välistada nende tagasimaksmist.

„Arvestades tulevikuvahendite üle 4 miljardi euro suurust mahtu, mis moodustab ligi poole meie jooksvas riigieelarvest, peab komisjon vajalikuks olla kursis kõigi eurorahad kasutamist puututavate materjalidega,“ märkis komisjoni esimees.

Reinsalu sõnul peab komisjoni väga oluliseks ka kaasamist, mistõttu tuleb läbivalt küsida huviorganisatsioonide kooskõlastusi ja hinnanguid kõikide Euroopa Liidu vahendite planeerimise kohta.

Teisalt soovib komisjon olla jooksvalt kursis Euroopa Komisjoni tagasisidega läbirääkimistel Eesti esitatud taotluste kohta ning tutvuda ka otsustega kavandavate muudatuste kohta juba esmalt esitatud struktuuritoetuste rakendamise kavasse.

Reinsalu sõnul kavatseb erikomisjon parlamendis 6. mail läbi viia olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu struktuuritoetuste uue perspektiivi ja valikute üle.  

Videosalvestist istungist saab järele vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
631 6356, 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

 

Riigikogu eelinfo teisipäevaks, 20. aprilliks

Kell 10 – Riigikogu kaugosalusega istung

Esimene lugemine – kaks eelnõu:

Riigikogu liikmete Oudekki Loone, Lauri Läänemetsa, Riina Sikkuti, Marika Tuus-Laulu, Jaanus Karilaiu, Helmen Küti, Siret Kotka, Martin Repinski ja Jaak Valge algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (306 SE) võimaldatakse mittetulundusühingutel, sealhulgas ametiühingutel, maksta oma liikmetele toetust tulumaksuvabalt, vältimaks toetuste topeltmaksustamist tulumaksuga.

Seletuskirjas märgitakse, et lisaks võimaldab eelnõu suuremat paindlikkust ettevõtjapoolse töötervishoiuga seotud kulude maksuvabastuses, võttes arvesse meie ettevõtluskeskkonna mitmekesisust ja vajaduste piisavalt laia diapasooni, luues sama ajal ka suurema õigusselguse terminite „erisoodustus“ ja „ettevõtlusega seotud kulu“ tähendusväljas.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Riigikogu liikme Raimond Kaljulaidi algatatud erakonnaseaduse ja täitemenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (321 SE).

Eelnõu eesmärk on tõsta demokraatliku poliitika usaldusväärsust, suurendades kontrolli erakondade rahastamise läbipaistvuse üle. Selleks täpsustab eelnõu Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni (ERJK) õigusi ning muudab selgemaks rikkumiste eest rakendatavad sanktsioonid. Täiendavate ülesannete täitmiseks nähakse ette ka ERJK eelarve suurendamist.

Kell 14 – komisjonide istungid

keskkonnakomisjoni videoistungil – rohehangetest, kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi, Rahandusministeeriumi ning huvigruppide esindajad;

kultuurikomisjonis – riiklikult tähtsate kultuuriehitiste otsuse eelnõu ettevalmistamine (Riigikogu konverentsisaal);

maaelukomisjoni videoistungil – kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (365 SE), kutsutud maaeluminister Urmas Kruuse;

majanduskomisjoni videoistungil – kohtumine Maksu- ja Tolliameti juhiga, kutsutud Maksu- ja Tolliameti peadirektor Madis Jääger; meresõiduohutuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (284 SE); konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (325 SE), kutsutud Rahandusministeeriumi esindajad;

põhiseaduskomisjoni videoistungil – Riigikogu otsuse „Riigikogu otsuse „Julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni moodustamine“ muutmine“ eelnõu (334 OE); Riigikogu otsuse „Riigikogu otsuse „Riigieelarve kontrolli erikomisjoni moodustamine“ muutmine“ eelnõu (336 OE); Riigikogu otsuse „Riigikogu otsuse „Korruptsioonivastase erikomisjoni moodustamine“ muutmine“ eelnõu (337 OE);

rahanduskomisjoni videoistungil – kohtumine Eelarvenõukogu esindajatega; Eesti Vabariigi ja Saksamaa Liitvabariigi vahelise 1996. aasta 29. novembril allakirjutatud tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise lepingu muutmise protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu (352 SE); Riigikogu otsuse „Euroopa Liidu taaskäivitamise kava rahastamise ja Euroopa Liidu Nõukogu otsuse omavahendite süsteemi kohta heakskiitmine“ eelnõu (353 OE);

riigikaitsekomisjoni videoistungil – kaitseministri asutatud nõuandvast kojast riigikaitse küsimustes, kutsutud kaitseminister Kalle Laanet; arvamuse andmine hädaolukorra seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (350 SE) kohta;

sotsiaalkomisjoni videoistungil – nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (347 SE), kutsutud Sotsiaalministeeriumi ja Justiitsministeeriumi esindajad ning muudatusettepanekute esitajad;

väliskomisjoni väljasõiduistungil – julgeolekuolukorra arengutest, kutsutud Kaitseministeeriumi esindajad; Kagu-Eesti piiriülese liikumisega seotud julgeolekuküsimustest, kutsutud Siseministeeriumi ja Välisministeeriumi esindajad (Kaitseministeerium);

õiguskomisjoni videoistungil – väärteomenetluse seadustiku ja liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu (216 SE).

Sündmused

Kell 12 – Riigikogu esimees Jüri Ratas osaleb videosilla teel NB8 spiikrite kohtumisel.

Kell 18 – Eesti-Prantsuse parlamendirühma esinaine Hele Everaus kohtub videosilla teel Prantsuse-Eesti parlamendirühma esimehe Luc Lamirault’ga.

Kell 19 – Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) Eesti delegatsiooni juht Maria Jufereva-Skuratovski osaleb ENPA õigusasjade ja inimõiguste komitee istungil.

Kell 19 – Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) Eesti delegatsiooni liige Eerik-Niiles Kross osaleb videosilla vahendusel ENPA liikmesriikide kohustuste täitmise järelevalve ehk monitooringu komitee istungil.

Kell 19 – Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) Eesti delegatsiooni asendusliige Raivo Tamm osaleb ENPA poliitikaasjade ja demokraatia komitee istungil.

Riigikogu pressiteenistus
Liisa Johanna Lukk
tel 631 6456, 53 310 789
e-post liisajohanna.lukk@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Ratas kõneles Norra ametikaaslasega kahepoolsete suhete tugevdamisest  

„Norra on mulle väga südamelähedane,“ ütles Ratas Norra ametikaaslasele. „Kahepoolsed suhted meie riikide vahel on väga head, jagame samu väärtusi, meie riikide vahel on tihe kaubandus- ja investeerimissuhtlus, me mõlemad hindame innovatsiooni, digitaalset arengut, rohemajandust ja sotsiaalset kaasatust,“ loetles Riigikogu esimees ühiseid huvisid ja koostöö valdkondi. Tema sõnul tuleb senisest enam ühiselt tähelepanu pöörata Läänemere kaitsele.  

Pooled kinnitasid vastastikuseid häid suhteid inimeste ja ettevõtete tasemel ja avaldasid lootust, et loodetavasti sel aastal taastub turism, mis aitab koostöö hoogustumisele kaasa.

Tänasel kohtumisel puudutati ka homset NB8 videokoosolekut, kus Põhja- ja Baltimaad otsivad koos lahendusi koroonakriisis lahendamiseks ja piirangute leevendamiseks. „Pandeemia on meile seadnud palju piiranguid ja sundinud kasutama ka digitaalseid tööriistu, kuid nüüd otsime ühtse perena võimalusi ja ideid kriisist väljumiseks,“ rääkis Ratas.

Ratas andis ametikaaslasele ülevaate hetkeolukorrast Eestis ja ütles, et riik on aeglaselt, kuid kindlalt kriisist taastumas. „Piirangud ja vaktsineerimised toimivad samm-sammult, kuid me peame olema piirangute tühistamisel väga ettevaatlikud ja alustama leevendusi seal, kus see kõige rohkem aitab,“ sõnas Ratas viidates koolidele.

Ratas tutvustas Riigikogu tööd koroonakriisi ajal ja rääkis, et parlament töötab kaugrežiimis kuni selle kuu lõpuni ning mai töökord otsustatakse aprilli viimasel nädalal.

Kaitsekoostöös tänas Ratas Norrat panuse eest piirkonna julgeoleku tugevdamisse. „Norra panus tugevdab piirkonna julgeolekut ja on solidaarsuse hea näide,“ lausus Ratas. „Üha olulisem meie ühiskondade jaoks on küberjulgeolek ja selles vallas peame jätkama koostööd nii kahepoolselt kui ka NATO-s.“

Riigikogu esimees esitas Norra ametikaaslasele kutse tulla kahepoolsele visiidile Eestisse, kui asjaolud seda võimaldavad.

Kohtumise fotod. (autor: Erik Peinar, Riigikogu Kantselei)

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
631 6356, 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

 

Rahanduskomisjon saatis krediidiasutuste finantsstabiilsust tagava eelnõu teisele lugemisele

Rahanduskomisjoni esimees Erki Savisaar ütles, et eelnõuga tehtavate muudatuste kaudu tagame ja suurendame finantsstabiilsust. „Eelkõige on see seotud pangandussektori usaldusväärsuse ja läbipaistvuse tagamise ning krediidiasutuste vastupanuvõime tõstmisega stressi- või kriisiolukordades,“ selgitas Savisaar. Ta lisas, et eelnõuga kehtestatakse proportsionaalsed nõuded krediidiasutusele ja seotakse need paremini krediidiasutuse võetud riskidega.

Savisaar märkis, et komisjon viis eelnõusse muudatused, millega määratakse kindlaks Riigikontrolli volitused ja õigused auditeerida Finantsinspektsiooni tegevust ning täpsustas krediidiasutustele nõutavat algkapitali suuruse määra.

Eelnõus sätestatakse, et Riigikontroll saab hinnata Finantsinspektsiooni juhtimise tulemuslikkust üksnes seoses inspektsiooni järelevalve all olevate krediidiasutuste ja investeerimisühingutega. Muudatusega antakse nüüd Riigikontrollile veidi laiem voli teha juhtimise tulemuslikkuse auditit määratlemata täpselt, millise subjektidega on tegu. See annab õiguse teha juhtimise tulemusauditit muuhulgas ka näiteks kindlustusandjate üle.

Rahanduskomisjoni aseesimehe Aivar Koka sõnul tagatakse uute reeglitega, et pankadel oleks piisavalt kapitali ootamatute kahjude katmiseks ja nad oleksid valmis vastu pidama majanduslikele šokkidele. „Järelevalve ja kontrolli tugevdamise kaudu saame paremini tagada finantsstabiilsust,“ ütles Kokk.  Ta märkis, et eelnõusse lisasime muudatuse, mis kaitseb II ja III pensionisambast väljavõtjate raha. Muudatuse kohaselt ei kuulu panga pankrotivara hulka AS Pensionikeskus poolt sinna panka paigutatud raha, mis on mõeldud kogumispensioni sisse- või väljamaksete tegemiseks. Kui makse on teele pandud enne panga makseraskuste tekkimist või tema tegevusele piirangute kehtestamist, siis see arveldus viiakse lõpuni ka juhul, kui enne arvelduse lõpuleviimist on pank muutunud maksejõuetuks või tema tegevusele on rakendatud piiranguid.   

Valitsuse algatatud krediidiasutuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (312 SE)  põhineb vastavatel Euroopa Liidu finantsvaldkonna õigusaktidel. Euroopa Komisjoni 2016. aasta novembris esitatud pangandusreformi pakett on samm kriisijärgse Euroopa õiguslike reformide lõpule viimise suunas. Paketi eesmärgiks seati nn riskide vähendamine pangandussektoris ja sellekohased riskide vähendamise meetmed võimaldavad edasiminekut ühtse pangandusliidu ja kapitaliturgude liidu väljakujundamisel. Reformid vastavad ka G20 rahvusvaheliste partneritega kokku lepitud standarditele ja finantskriisist saadud õppetundidele.

Direktiividest tulenevad reeglid vähendavad pangandussektori riske, tugevdavad pankade võimet vastu pidada võimalikele šokkidele ja ajakohastavad pangandussektoris kehtivaid ühtseid reegleid.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal, 631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

 

 

ENPA otsib lahendusi vaktsineerimispassi kasutuselevõtuga kerkinud probleemidele

ENPA Eesti delegatsiooni juht Maria Jufereva-Skuratovski sõnul algatasid Eesti ja veel 15 riigi delegatsioonid seoses vaktsineerimispassi kasutuselevõtuga ettepaneku resolutsiooniks, millega kaitstaks inimeste põhiõigusi. „See on vajalik, kuna enne vaktsineerimispassi kasutuselevõttu peame lahenduse leidma mitmele põhimõttelistele küsimustele. Näiteks inimõiguste tagamisele, liikumisvabadusele, isikuandmete kaitsele ja teenustele ligipääsule. Erilist tähelepanu tuleb pöörata võltspasside tuvastamisele digikeskkonnas,“ märkis ta.

Delegatsiooni liige Urmas Reitelmann ütles, et praegu ollakse teadmatuses, millisel kujul vaktsineerimispassid tulevad. „Kindlasti seab vaktsineerimispass inimesed silmitsi ebavõrdse kohtlemisega – osad on vaktsineeritud ja osad vaktsineerimata. Viimased ei pruugi oma olukorras ise süüdi olla,“ sõnas ta.

Lisaks näeb Reitelmann võimalikku ohtu ka tehnilise lahenduse poolelt. „Kui tegemist on elektroonilise passi või nn koroonaäpiga, võib sellega kaasneda riigile ja üleilmsetele tehnoloogiahiidudele nagu Google või Apple võimalus kodanikke või inimgruppe reaalajas jälgida ning inimõigused ja privaatsus võivad selle läbi ohtu sattuda,“ rääkis Reitelmann.

Teisipäeval esineb sõnavõtuga Ministrite Komitee eesistuja Angela Merkel, sellele järgnevas arutelus soovib Jufereva-Skuratovski peatuda Euroopa Nõukogu liikmesriikide vaheliste konfliktide teemadel.

Teisipäeval õhtul võtab delegatsiooni liige Raimond Kaljulaid sõna OECD rolli kohta maksualase ebaõigluse vastu võitlemisel ja digimajanduse maksustamisel.

Kolmapäeval esineb delegatsiooni liige Vilja Toomast sõnavõtuga debatis, millega nõutakse Valgevenes toimunud inimõiguste rikkumiste üle rahvusvahelise uurimise korraldamist.

Videokohtumistel osalevad lisaks Jufereva-Skuratovskile, Toomastile ja Kaljulaidile ka delegatsiooni liikmed Eerik-Niiles Kross ja Raivo Tamm.

Riigikogu pressiteenistus
Merje Meisalu
tel 631 6300, 529 9512
e-post merje.meisalu@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Erikomisjon arutab avalikul istungil eurorahade kasutamist

Komisjoni esimehe Urmas Reinsalu sõnul on Eestile eraldatav struktuuritoetuste maht hinnanguliselt 3 miljardit eurot. „Nii suure summa kasutamine peab olema hästi läbi mõeldud, et selle raha abil anda tõuge majanduse taastumiseks kriisist,“ ütles Reinsalu.

Reinsalu märkis, et kuna Eesti majandus on viimase viie aastaga tublisti Euroopa Liidu keskmisega võrreldes kasvanud, siis järgmisel eelarveperioodil väheneb Eestile eraldatavate toetuste maht, kuid siiski saab Eesti ka edaspidi Euroopa Liidu eelarvest rohkem toetusi, kui ise sinna maksab.

Istungile on kutsutud majandus- ja taristuminister Taavi Aas, keskkonnaminister Tõnis Mölder ning Rahandusministeeriumi ja Riigikontrolli esindajad.

Avalik istung algab kell 13.15 ja seda on võimalik jälgida veebiülekandes.

Videosalvestist istungist saab vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
631 6356, 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Riigikogu eelinfo esmaspäevaks, 19. aprilliks

Kell 15 – Riigikogu kaugosalusega istung

Riigikogu kinnitab töönädala päevakorra.

Riigikogu liikmete arupärimisele olulise kriisiinfo salastamise kohta (nr 59) vastab peaminister Kaja Kallas, kodakondsuse andmise kohta (nr 58) vastab siseminister Kristian Jaani ning eestikeelse hariduse olukorra kohta Ida-Virumaal (nr 62) vastab haridus- ja teadusminister Liina Kersna.

Riigikogu liikmete kõnesoovide korral toimub vaba mikrofon.

Kell 11 – komisjonide istungid

Euroopa Liidu asjade komisjoni videoistungil – kell 13.30: Eesti seisukohad 23. aprillil toimuval mitteametlikul Euroopa Liidu keskkonnanõukogu videokohtumisel, kutsutud Keskkonnaministeeriumi esindaja; Eesti seisukohad 23. aprillil toimuval mitteametlikul Euroopa Liidu energeetikaministrite videokohtumisel, kutsutud majandus- ja taristuminister Taavi Aas; seisukoha andmine: Euroopa Komisjoni määruse eelnõu ettepanek, mis käsitleb digiteenuste ühtset turgu (digiteenuste õigusakt) ja millega muudetakse direktiivi 2000/31/EÜ, kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad; seisukoha andmine: Euroopa Komisjoni määruse eelnõu ettepanek, mis käsitleb konkurentsile avatud ja õiglaseid turge digisektoris (digiturgude õigusakt), kutsutud Justiitsministeeriumi esindaja;

keskkonnakomisjoni videoistungil – kell 11.10: arvamuse andmine – põhiseaduslikkuse järelevalve asi nr 5-21-3;

maaelukomisjoni videoistungil – kell 11.10: kalandusturu korraldamise seaduse ja karistusregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu (310 SE), kutsutud Maaeluministeeriumi esindajad;

majanduskomisjoni videoistungil – kell 11.10: tehisintellekti reguleerimise plaanidest, kutsutud Justiitsministeeriumi esindajad; riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu (308 SE);

rahanduskomisjoni videoistungil – kell 11.15: krediidiasutuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (312 SE); Rahandusministeeriumi ülevaade riigieelarve 2022–2025 strateegia koostamise protsessist; kollektiivsest pöördumisest „Ei katuseraha jagamisele abordivastasele liikumisele“;

riigikaitsekomisjoni videoistungil – Riigi Infosüsteemi Ameti küberturvalisuse 2021. aasta aastaraamatust, kutsutud Riigi Infosüsteemi Ameti esindaja; arvamuse andmine hädaolukorra seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule (350 SE);

sotsiaalkomisjoni videoistungil – kell 11.10: nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (347 SE), kutsutud Sotsiaalministeeriumi, Justiitsministeeriumi, Siseministeeriumi ja MTÜ Eesti Tsiviilallianss esindajad ning muudatusettepanekute esitajad; Euroopa Liidu asjade komisjonile arvamuse andmine. Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni ettepanekute kohta, millega kehtestatakse koostalitlusvõimeliste vaktsineerimis-, testimis- ja tervenemistõendite väljastamise, kontrollimise ja aktsepteerimise raamistik (roheline digitõend), kutsutud Sotsiaalministeeriumi esindaja; arvamuse andmine Riigikohtule põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 5-21-2;

väliskomisjoni videoistungil – „Inimõigusdiplomaatia alused ja tegevuskava“, kutsutud Välisministeeriumi esindaja; Riigikogu pöördumise „Eesti Vabariigi Riigikogu pöördumine Soome Vabariigi Eduskunna poole“ eelnõu (322 PE);

õiguskomisjoni videoistungil – kell 11.15: karistusseadustiku muutmise seaduse (mittesularahalised maksevahendid) eelnõu (351 SE), kutsutud Justiitsministeeriumi esindaja; siseturvalisuse arengukava 2020–2030;

eesti keele õppe arengu probleemkomisjoni videoistungil – kell 13.30: olulise tähtsusega riikliku küsimuse kavandamine;

korruptsioonivastase erikomisjoni videoistungil – kell 13.30: korruptsioonivastase tegevuskava 2021–2025 rakendamise käigust ja plaanidest ning Vabariigi Valitsuses viimati kinnitatud teemakohastest juhenditest, kutsutud justiitsminister Maris Lauri; advokaadibüroo Freeh Sporkin ja Sullivaniga sõlmitud lepingu täitmisest ja lõpetamisest, kutsutud rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus; komisjoni töökavast mais 2021;

riigieelarve kontrolli erikomisjonis – kell 13.15: Euroopa Liidu 2021–2027 eelarveperioodi põhimõtetest ning 2014–2020 eelarveperioodi täitmisest, kutsutud Rahandusministeeriumi esindajad, majandus- ja taristuminister Taavi Aas, keskkonnaminister Tõnis Mölder ning Riigikontrolli esindajad; istung on avalik, toimub veebiülekanne (ruum L333 ja videosild).

Sündmused

Kell 11.30 – Riigikogu esimees Jüri Ratas kohtub videosilla teel Norra parlamendi esimehe Tone Wilhelmsen Trøeniga.

Kell 14 – väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kohtub videosilla vahendusel Läti ja Leedu väliskomisjonide esimeestega.

Kell 15 – ENPA Eesti delegatsiooni juht Maria Jufereva-Skuratovski osaleb videosilla vahendusel assamblee õigusasjade ja inimõiguste komitee istungil.

Kell 15 – Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) Eesti delegatsiooni liige Eerik-Niiles Kross osaleb videosilla vahendusel ENPA liikmesriikide kohustuste täitmise järelevalve ehk monitooringu komitee istungil.

Kell 15 – ENPA Eesti delegatsiooni asendusliige Raivo Tamm osaleb videosilla vahendusel assamblee poliitikaasjade ja demokraatia komitee istungil.

Kell 15 – Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) Eesti delegatsiooni asendusliige Vilja Toomast osaleb videosilla vahendusel assamblee võrdsete võimaluste ja diskrimineerimisvastase komitee istungil.

Riigikogu pressiteenistus
Liisa Johanna Lukk
tel 631 6456, 53 310 789
e-post liisajohanna.lukk@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Riigikogu esimees Pärnus: meil on lootust piiranguteta suvele

“Selleks peame koroonaviirusesse nakatumisi stabiilses languses hoidma. Pärnu Haiglas ja Ristiku Tervisekeskuses arutatu andis lootust, et õige varsti saame piiranguid järkjärgult leevendama hakata. Linnajuhid ning turismisektori ja Töötukassa esindajad kinnitasid valmisolekut suvehooaega sammhaaval alustada,” lausus Jüri Ratas. “Oluline on selge leevenduste ajakava paika saada. Samuti võiksime ka tänavu Eestis puhata – turism vajab jätkuvalt meie kõigi tuge.”

Suuruselt neljandas linnas Eestis edeneb töö, mis muudab Pärnu veelgi suuremaks turismikeskuseks. “Pärnu lennujaam on praegu üks suur ehitustanner, kus töötavad kopad, buldooserid ja veoautod. Oktoobris hakkab see taas tööle. Siis käivitub uuesti lennuühendus Pärnu ja Ruhnu vahel. Samuti avaneb lennujaam tšarter- ja eralendudele, aga ka rahvusvaheliste liinilendude jaoks. Esimesi külalisi ootab operaator Soomest, Rootsist ja Lätist,” märkis Riigikogu esimees.

Tuleval aastal võib alata Rail Balticu raudtee peatuse ehitus. “Praegu käib töö selle nimel, et kuue aasta pärast saab Rail Baltic reaalsuseks. Sellega koos aga turvaline 41-minutiline sõit Tallinnast Pärnusse ning sealt edasi Riiga. Kindlust Rail Baltica rajamise kohta andis hiljutine Euroopa Parlamendi otsus, mille kohaselt eraldatakse Eestile, Lätile ja Leedule juba varasemalt eraldatud summade kõrval täiendavalt 1,4 miljardit,“ tõi Jüri Ratas välja.

On ka muid arendusi, mis Pärnusse inimesi toovad. “Praegu on rajamisel kunstmuruga jalgpalliväljak, millele lisanduvad sisehall ja naturaalmuruga väljak. Tegemist saab olema ainulaadse kompleksiga piirkonnas ning ma ei välista, et halli valmides on eriti talveperioodil Pärnus treenimisest huvitatud ka Läti jalgpallurid,” sõnas Jüri Ratas.

Riigikogu esimees kohtus Pärnu Haigla, Ristiku Tervisekeskuse, Eesti Töötukassa, Hotell Estonia, Kaubandus- ja Tööstuskoja ning Forwardspace töötajatega. Samuti külastas Pärnu lennujaama, Rail Balticu peatust, Pärnu julgeolekumaja, Raja lasteaeda ja maikuus valmivat promenaadi. Lisaks vastas ta Pärnu elanike küsimustele.