Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu eelinfo 24. – 30. juulini

Neljapäev, 27. juuli

Kell 17 – Riigikogu aseesimees Enn Eesmaa osaleb Ukraina saadiku vastuvõtul.

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
marie.kukk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Riigikogu eelinfo reedeks, 21. juuliks

Komisjonis

Euroopa Liidu asjade komisjonis – kell 10: ülevaade 24.-25. juulil toimuvast mitteametlikust konkurentsivõime nõukogu (teadus) kohtumisest, kutsutud haridus- ja teadusminister Mailis Reps; ülevaade ELi ja Ühendkuningriigi vahelistest läbirääkimistest Ühendkuningriigi EL-ist välja astumiseks, kutsutud Eesti eriesindaja ELi juures Matti Maasikas.

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
marie.kukk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Mihkelson ja Mitsuya pidasid tähtsaks Eesti-Jaapani suhete arendamist

Kohtumisel tõdeti, et aastate jooksul on kahe riigi vahel kujunenud head suhted. Mihkelson märkis, et äsja heaks kiidetud Euroopa Liidu ja Jaapani vaheline vabakaubandusleping avab jõustumise järel Eesti ettevõtetele suuremaid võimalusi Jaapani turule jõudmiseks.

Mitsuya tunnustas Eestit Euroopa Liidu eesistujana ning märkis, et Jaapanil on Eesti digivaldkonna arengutest nii mõndagi õppida.

Vestluse käigus keskenduti viimase ajal toimunud dünaamilistele arengutele rahvusvahelises julgeolekuolukorras. Eesti jälgib suure tähelepanuga arenguid seoses Põhja-Korea raketikatsetustega, mis on ohuks mitte ainult Põhja-Korea naabritele, vaid kogu rahvusvahelisele kogukonnale.

Mihkelson rõhutas, et maailma stabiilsust ja rahu ohustavad arengud nõuavad sarnaseid väärtusi jagavate riikide ühtsust ja jõupingutusi rahvusvahelise õiguse järgimisel.

Kohtumisel toonitati, et vaatamata väga headele suhetele on tähtis tihendada Jaapani ja Eesti parlamendiliikmete omavahelist koostööd.

Kohtumise fotod.

Lisainfo: Marko Mihkelson, 514 1442

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
6316351, 51902837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

EKRE fraktsioon: ootame kultuuriminister Saarelt vastust, kas valitsus kiidab heaks kultuurileht Sirbi riigivaenuliku tegevuse

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon saatis kultuuriminister Indrek Saarele avaliku kirja, milles soovib ministri hinnangut kultuurilehe Sirp otsusele avaldada oma külgedel selgelt eestluse suhtes vaenulik arvamusartikkel.

Avalik kiri Eesti Vabariigi kultuuriminister Indrek Saarele

Kultuurilehe Sirp 14. juuli numbrist võisime lugeda Mikk Pärnitsa arvamusartiklit „Lühike ülevaade Eestist kui apartheidiriigist“, kus võrreldakse eestlust natsismi ja fentanüüliga ning nimetatakse laulupidu ajupesuks, autoritaarse mõttemaailma tööriistaks ja riiklikuks psühholoogiliseks operatsiooniks, mille ohvriks on meie lapsed.

Pärnitsa artiklil poleks põhjust pikemalt peatuda, kui see oleks ilmunud Kremli kontrollitud meedias või mõnes erablogis. Ent artikli ilmumine riigi poolt rahastatud kultuurilehes paneb küsima, kas Sirbi toimetus adub oma rolli avaliku arvamuse kujundamisel või on eestluse lammutamine nende teadlik tegevus ja toimub tööandja ehk valitsuse heakskiidul.

„Lühike ülevaade Eestist kui apartheidiriigist” on tekst, mis ründab Eesti riigi ja rahva enesekuvandit, näidates eestlust ahistava, teisi kultuure alla suruva ja arengut pidurdava mõttemudelina. Samasisulisi, meie riiki inimvaenuliku apartheidi režiimina kujutavaid tekste toodab järjekindlalt Kremli propaganda, mille eesmärk on kahtluse alla seada eestlaste õigus oma riigile.

Kui Sirbi toimetus peaks Pärnitsa artikli avaldamist õigustama “sooviga tõsta esile ühiskonnas levivaid arvamusi”, siis ei kaalu see argument üles Eesti vastu suunatud õõnestustööd. Tuletame meelde, et meie riik on loodud selge eesmärgiga, milleks on eesti keele ja kultuuri, eesti identiteedi kaitsmine. Põhiseaduse järgi peab riik tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade. Mitte ükski riik ei ole nii vaba, et lubaks lammutada oma tugisambaid. Mitte ükski riik ei rahasta väljaandeid, mis levitavad sellesama riigi ja rahva suhtes vaenulikke seisukohti.

Pärnitsa teksti avaldamist võiks pidada ühekordseks provokatsiooniks, kui Sirp poleks varemgi silma paistnud vasakpoolse ja sellest tulenevalt rahvuslikku ideoloogiat tauniva hoiakuga. Lehe artiklite valik annab põhjust arvata, et oma rahva identiteedi lammutamine “kriitilise analüüsi”, “dekonstruktsiooni” ja teiste moevoolude kattevarjus on toimetuse ametlik poliitika, millele on antud riiklik tunnustus.

Palume teil ministrina anda hinnang Sirbi toimetuse tegevusele ning võtta selge seisukoht küsimuses, kas Eesti juhtival kultuurilehel on lubatud propageerida riigivaenulikke seisukohti. Valvevastust, et „minister ei sekku toimetuse töösse“ ja „Eestis on sõnavabadus“ ei pea me ammendavaks ning loeme sellest välja valitsuse heakskiidu põhiseaduse vastasele tegevusele.

 

Riigikogu Kantselei direktorina alustab tööd Peep Jahilo

„Astun ametisse põksuva südamega, sest Riigikogu ja selle kantselei näol on tegu ühe olulisima põhiseadusliku institutsiooniga Eestis. Usun, et pühendunud ja asjatundlike töötajate kaasabil tagame Eesti Vabariigi jaoks oluliste otsuste vastuvõtmise ja Riigikogu igapäevase toimimise parimal võimalikul tasemel – avatult, professionaalselt ja ausalt,“ ütles Peep Jahilo. „Annan omapoolse panuse selleks, et Riigikogu tegevus oleks kõigile arusaadav ja maine tugev. Loodan uues ametis ära kasutada ka neid oskusi ja kogemusi, mida olen omandanud 25 aasta jooksul diplomaatias ning Välisministeeriumis tegutsedes.“

Jahilo on oma pikaaegse diplomaadi karjääri jooksul töötanud Eesti suursaadikuna Hollandis, Indias, Albaanias, Kreekas, Küprosel, Islandil ja Norras, olnud Eesti alaline esindaja OPCW juures ning nõunik/ajutine asjur Suurbritannias. Aastatel 2009-2012 oli Jahilo välisministeeriumi haldusküsimuste asekantsler. Ta on töötanud samas ka siseauditi osakonna ja personaliosakonna peadirektorina. Aastatel 1992-1993 oli ta Vabariigi Presidendi välisnõunik.

Peep Jahilo on abielus, kolme tütre ja poja isa.

Riigikogu juhatus kuulutas kantselei direktori konkursi välja jaanuaris. Riigikogu juhatus koostöös vanematekoguga valis Jahilo kantselei direktoriks konkursile laekunud 26 kandidaadi hulgast välja märtsis. Tema ametiaeg algas 15. juulil ning kestab viis aastat.

Riigikogu Kantselei senise juhataja Maria Alajõe tähtajaline leping lõppes 14. juulil.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
6316351, 51902837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Riigikogu eelinfo 17. – 23. juulini

Kolmapäev, 19. juuli

Kell 11.30 – väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kohtub Jaapani Esindajatekoja väliskomisjoni esimehe Norio Mitsuyaga (ruum L251).

Reede, 21. juuli

Euroopa Liidu asjade komisjonis – kell 10: ülevaade 24.-25. juulil toimuvast mitteametlikust konkurentsivõime nõukogu (teadus) kohtumisest, kutsutud haridus- ja teadusminister Mailis Reps; ülevaade ELi ja Ühendkuningriigi vahelistest läbirääkimistest Ühendkuningriigi EL-ist välja astumiseks, kutsutud Eesti eriesindaja ELi juures Matti Maasikas.

Välislähetused

10. – 17. juuli
Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson esineb Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumist tutvustavatel sündmustel ja osaleb kahepoolsetel kohtumistel Ameerika Ühendriikide Kongressi liikmetega Washingtonis, USA-s.

Riigikogu pressiteenistus
Kati Varblane
T: 631 6353, 516 9152
kati.varblane@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Maapäev 100

EV100 Noorte Maapäev

Riigikogu istungisaalis kuulutati välja Noorte Maapäeva valimised. EV100 Noorte Maapäev annab õpilastele võimaluse mängult osaleda 100 aastat tagasi toimunus ning jutustada iseseisva Eesti riigi tekkelugu.

Noorte Maapäeva valimiste väljakuulutamine Riigikogus

Noorte maapäeva valitakse 106 noort, mis on välja arvutatud saja aasta taguse skeemi ja praeguse rahvaarvu põhjal – igal linnal on 20 000 elaniku kohta üks mandaat, samuti arvutatakse mandaadid maakondade jaoks. Nii valitakse noorte maapäeva noored kõikidest Eesti maakondadest ja linnadest. Valimised korraldab Eesti Õpilasesinduste Liit.

Valimistel edukaks osutunud noored rahvasaadikud kogunevad esimest korda 14. juulil, kui möödub 100 aastat maapäeva esimesest kogunemisest. 106 noort osalevad augustis arvamusfestivalil. Tähistamaks 100 aasta möödumist maapäeva kõrgeimaks võimuks kuulutamisest, kogunevad noored rahvasaadikud 28. novembril Riigikogu istungisaali, et võtta vastu ühisdeklaratsioon.

Noorte maapäev vastab küsimusele, mis saaks siis, kui Eesti noored peaksid võtma täna teatepulga üle.

Maapäev 100

Aprill 1917

8. aprill (26. märts) – Eesti Vabariiklaste Liit korraldas Petrogradis suurmanifestatsiooni, milles osales ligi 40 000 eestlast, sealhulgas 12 000 sõjaväelast.

Eestlaste meeleavaldus Petrogradis, 8. apr. (26. märts) 1917. Eesti Vabadussõda 1918-1920. 1. Tallinn: Mats, 1996, lk. 26. Eestlaste meeleavaldus Petrogradis, 8. apr. (26. märts) 1917. Eesti Vabadussõda 1918-1920. 1. Tallinn: Mats, 1996, lk. 26.

 Eestlaste meeleavaldus Petrogradis, 8. apr. (26. märts) 1917. Eesti Vabadussõda 1918-1920. 1. Tallinn: Mats, 1996, lk. 26.

10. aprill (28. märts) – Tallinna kinos „Grand-Marina“ toimus aktiivsete eestlastest sõjaväelaste algatusel üldine sõjaväelaste koosolek, kus tuldi rahvusväeosade loomise mõttega esmakordselt laiema avalikkuse ette. Moodustati poliitikutest ja sõjameestest ajutine komisjon, hilisema nimega Eesti Sõjaväelaste Büroo.

Eesti sõjaväelaste manifestatsioon Petrogradis, 8. apr. (26. märts) 1917. Vitali Lokk. Eesti rahvusväeosad 1917-1918. Tallinn: Argo, 2008.

Eesti sõjaväelaste manifestatsioon Petrogradis, 8. apr. (26. märts) 1917. Vitali Lokk. Eesti rahvusväeosad 1917-1918. Tallinn: Argo, 2008.

12. aprill (30. märts) – Venemaa Ajutine Valitsus andis välja määruse “Eestimaa kubermangu administratiivse halduse ja kohaliku omavalitsuse ajutise korra kohta”, mille kohaselt Liivimaa kubermangu eestlastega asustatud alad liideti Eestimaa kubermanguga. Kubermangu komissari kohusetäitjaks määrati Jaan Poska.

Eestimaa kubermangu komissar Jaan Poska.

Jaan Poska

20. (7.) aprill – Petrogradi sõjaväeringkonna ülemjuhataja kindralleitnant Lavr Kornilov võttis Petrogradis vastu eesti sõjameeste paraadi ja andis nõusoleku eesti rahvusväeosade moodustamiseks.

20.–22. (7.–9.) aprill – Tartus toimus Peeter Põllu ja Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi korraldatud Eestimaa I rahvahariduse kongress, kus arutati emakeelse kooli küsimusi.

21. (8.) aprill – Petrogradis asutati Eesti Sõjaväeosade Organiseerimise Keskkomitee, mille ülesandeks oli eesti väeosade moodustamine.

Eesti Sõjaväeosade Organiseerimise Keskkomitee. Eesti Vabariigi loomispäevilt 1917-1925 : sündmuste ülevaade piltes ja kirjeldusis. Tallinn : A. Vannas, 1925, lk. 8.

Eesti Sõjaväeosade Organiseerimise Keskkomitee. Eesti Vabariigi loomispäevilt 1917-1925 : sündmuste ülevaade piltes ja kirjeldusis. Tallinn : A. Vannas, 1925, lk. 8.

25. (12.) aprill – Tallinnas moodustati 1. Eesti jalaväepolk, mille ülemaks määrati 23. mail polkovnik Aleksander Tõnisson.

Kindralmajor Aleksander Tõnisson

Kindralmajor Aleksander Tõnisson

Mai 1917

Jüri Vilms

Jüri Vilms

Eduard Laaman

Eduard Laaman

Jaan Tõnissoni portree

Jaan Tõnisson

6. mai (23. aprill) – Tallinnas loodi Eesti Radikaalsotsialistlik Partei (Jüri Vilms, Eduard Laaman jt), mis partei I kongressil nimetati Eesti Tööerakonnaks.

10. mai (27. aprill) – Eestimaa Kubermangu Teataja lisas avaldati täpsemad juhised valdade valijameeste valimiseks.

13. mai (30. aprill) – Jaan Tõnissoni algatusel kujundati Eesti Rahvameelne Eduerakond ümber Eesti Demokraatlikuks Erakonnaks.

14. (1.) mai – ajalehes Postimees avaldati „Eesti Demokraatliku Erakonna põhimõtete projekt”, mille sisuks oli föderaalne Venemaa ja Eesti autonoomia.

20. (7.) mai – Venemaa Ajutise Valitsuse sõjaminister Aleksandr Kerenski andis ametliku loa 1. eesti polgu loomiseks, mis pidi asuma väljaspool Tallinna. 1. eesti polgu lõplik komplekteerimine toimus Rakveres.

1. Eesti polgu ohvitserid polgu lahkumisel Tallinnast Rakveresse.

1. Eesti polgu ohvitserid polgu lahkumisel Tallinnast Rakveresse. Eesti Vabadussõda 1918-1920. I osa. Tallinn : Vabadussõja Ajaloo Komitee, 1937, lk. 67.

Vene sõjaministri luba 1. Eesti polgu formeerimiseks

Vene sõjaministri luba 1. Eesti polgu formeerimiseks. Eesti Vabadussõda 1918-1920. I osa. Tallinn : Vabadussõja Ajaloo Komitee, 1937, lk. 526.

28. (15.) mai – ajalehes Postimees ilmus „Eesti Maarahva Liidu poliitilise eeskava alusjooned”, milles pooldati Venemaa föderatiivset vabariiki, mis koosneks rahvuslik-territoriaalsetest osariikidest.

Juuni 1917

5. juuni (23. mai) – Eestimaa kubermangus toimusid Maanõukogu valimised, valiti valdade valijamehed. Iga vald moodustas ühe valimisringkonna, hääleõigus oli alates 20. eluaastast nii naistel kui meestel. Paljudes valdades ei suudetud valijate nimekirju kokku saada ja seal toimusid valimised alles juuni teisel poolel.

Valimised Vihterpalu vallas. RA, ERA.78.1.32, l. 7

13. juuni (31. mai) – Tallinnas asutati Eestimaa Sotsiaaldemokraatlik Ühendus (August Rei, Mihkel Martna jt).

August Rei
August Rei

Mihkel Martna

14.–15. (1.–2.) juuni – Rakveres toimus Eesti sõjaväeliste organisatsioonide esindajate konverents, kus valiti ajutine keskorganisatsioon – Eesti Sõjaväelaste Keskbüroo
Ilmumist alustas ajaleht Eesti SõjameesEesti sõjaväelaste konverentsist osavõtjad
Eesti sõjaväelaste konverentsist osavõtjad. Eesti Vabadussõda 1918-1920. I osa. Tallinn : Vabadussõja Ajaloo Komitee, 1937, lk. 62-63.

Juuli 1917

1.–5. juuli (18.–22. juuni) – Eesti Sõjaväelaste Keskkomitee korraldas I eesti sõjaväelaste kongressi, kus nõuti Eestile autonoomiat Venemaa rahvaste föderatsioonis. Valiti Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee eesotsas Konstantin Pätsiga.

I eesti sõjaväelaste kongressI eesti sõjaväelaste kongressist osavõtjad.
Eesti Vabadussõda 1918-1920. I. Tallinn: Vabadussõja Ajaloo Komitee, 1937.

7.–8. juuli (24.–25. juuni) – Maakondade valijatekogude koosolekul valisid valijamehed Maanõukogu – üks liige 20 000 elaniku kohta.

14. (1.) juuli – Tallinnas Toompea lossi Valges saalis toimus Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu avaistung. Kinnisel hääletamisel valiti ühehäälse enamusega esimeheks tööerakondlane Artur Vallner. Maanõukogu avakõne pidas kubermangukomissar Jaan Poska, kes rõhutas sündmuse tähtsust eesti rahvale.

Toompea lossi valge saal, kus peeti Maanõukogu istungeid

Toompea lossi valge saal, kus peeti Maanõukogu istungeid. Toompea loss. Tallinn: Riigikogu Kantselei, 2008, lk. 84

15. (2.) juuli – Tallinnas “Estonia” teatrisaalis toimus Eestimaa rahvakongress. Saadikuteks olid maaelanikkonda esindavad Maanõukogu valijamehed ning linnavolikogude, ühiskondlike organisatsioonide ja nõukogude esindajad.

16.–17. (3.–4.) juuli – Tallinnas “Estonia” kontserdisaalis kogunes Eesti rahvuskongress. Kongressil võeti vastu otsus “Eestimaa tulevase korralduse kohta”, milles taotleti rahvastele enesemääramisõigust, Venemaal demokraatliku föderatiivse vabariigi loomist jms.

Rahvuskongressi juhatus
Rahvuskongressi juhatus. 1. rida vasakult: William (Villem) Tomingas, Juhan Kukk, Ado Birk, Peeter Põld, Konstantin Päts (esimees), Jüri Vilms, Mihkel Juhkam, Julius Seljamaa. Tagareas: Theodor Käärik, Juhan Kalm, Julius Tarmisto (Grünberg), Adam Randalu (Bachmann). RA, EFA.24.0-138222

27. (14.) juuli – Maanõukogu valis abiesimeesteks Jaan Teemanti ja Jüri Vilmsi ning sekretäriks Mart Kiiratsi.

28. (15.) juuli – Maanõukogu võttis vastu vallanõukogude valimiste ajutised määrused ja otsused maavalitsuse korralduse kohta.

August 2017

2.–3. august (20.–21. juuli) – moodustati esimene maavalitsus, mille juhatajaks valiti Jaan Raamot.

Jaan Raamot

Jaan Raamot

15. (2.) august – Maanõukogu tegi ettepaneku kehtestada koolides emakeelne õppetöö.

19. (6.) august – Tallinnas ja Narvas toimusid linnavolikogude valimised.

23. (10.) august – Maanõukogu võttis vastu maakonnanõukogude kodukorra.

24. (11.) august – Maanõukogu võttis vastu Eestimaa koolivalitsuse ajutise korralduse.

Eestimaa koolivalitsuse ajutine korraldus

Eestimaa koolivalitsuse ajutine korraldus

Maanõukogu liikmete allkirjad, 21. (8. vkj) augusti istung. RA, EAA.78.1.134, l. 18

Maanõukogu liikmete allkirjad, 21. (8. vkj) augusti istung. RA, EAA.78.1.134, l. 18

Ülevaate koostas Eesti Rahvusraamatukogu.

Mihkelson: Eestil on USAs kohustustest hooliva liitlase kuvand

“Eesti ja USA suhted on täna väga intensiivsed,“ ütles Mihkelson pärast kohtumist. „Seda on kindlasti mõjutanud Eesti kui kohustustest hooliva liitlase kuvand, mis on väga heaks eelduseks koostöö laiendamiseks, sealhulgas ka kaubandussuhete vallas.“

Royce andis kohtumisel põhjaliku ülevaate Esindajatekojas käimasolevast debatist Venemaa sanktsioonieelnõu osas, mis suurendaks oluliselt Kongressi rolli Venemaa vastaste sanktsioonide otsustamise üle. Mihkelsoni sõnul avaldas Royce lootust, et juba lähipäevadel suudetakse eelnõu heaks kiita.

Kohtumisel räägiti ka Venemaa mõjutustegevuse vastu suunatud sammudest. Mihkelson omakorda juhtis tähelepanu sellele, et Eesti ja USA võiksid tõsta oma koostöö küberkaitse vallas senisest praktilisemale tasemele.

Royce saabub Eestisse visiidile augusti esimesel poolel.

Lisaks Royce’ile kohtus Mihkelson väliskomisjoni aseesimehe Eliot Engeliga ning kongresmenide Mike Gallagheri, Brian Fitzpatricku, Gregory Meeksi, Joe Wilsoni ja teistega.

Neljapäeval esines Mihkelson Kongressis toimunud USA ja Euroopa Liidu suhteid käsitlenud seminaril, kus ta tutvustas Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise prioriteete. Teisipäeval pidas Mihkelson avakõne Washingtoni ühes tuntumas mõttekojas Atlantic Council toimunud Venemaa suurõppuse Zapad teemalisel seminaril.

Epp-Mare Kukemelk
Kommunikatsioonijuht
Riigikogu Kantselei

tel +372 631 6356
mob +372 515 3903
Lossi plats 1a, 15165 Tallinn. 
www.riigikogu.ee

Riigikogu eelinfo reedest pühapäevani, 14. – 16. juulini

Komisjonis

Euroopa Liidu asjade komisjonis – kell 10: Eesti seisukohad 17. juulil toimuval välisasjade nõukogu istungil, kutsutud välisminister Sven Mikser; ülevaade 19.-21. juulil toimuvast mitteametlikust tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste (EPSCO) nõukogu kohtumisest, kutsutud sotsiaalkaitseminister Kaia Iva, tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski; ülevaade 17.-18. juulil toimuvast mitteametlikust konkurentsivõime ja telekommunikatsiooni ministrite kohtumisest, kutsutud majandus- ja taristuminister Kadri Simson, ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo; ülevaade 17.-18. juulil toimuvast põllumajandus- ja kalandus nõukogu istungist, kutsutud maaeluminister Tarmo Tamm ja keskkonnaministeeriumi esindaja; ülevaade COSACi esimeeste kohtumisest 9.-10. juulil Riigikogus.

Välislähetused

10. – 17. juuli
Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson esineb Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumist tutvustavatel sündmustel ja osaleb kahepoolsetel kohtumistel Ameerika Ühendriikide Kongressi liikmetega Washingtonis, USA-s.

13. – 15. juuli
Riigikogu liige Urve Tiidus osaleb kolmandal Hiina ning Kesk- ja Ida-Euroopa riikide noorte poliitika liidrite foorumil “New Ideas, New Thinking and New Actions in the Implementation of the “Belt and Road”Initiative” Bukarestis, Rumeenias.

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
marie.kukk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

PARLEU2017.EE lehel on leitav Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise parlamentaarse mõõtme info

Veebilehel avaldame uudiseid ja videolugusid eesti, inglise ja prantsuse keeles.

Kõiki parlamentide vahelisi konverentse saavad huvilised jälgida veebis otseülekandena.

Sotsiaalmeedias jagame värskeimat infot Riigikogu Facebook-i ja Twitter-i kontol eesti ja inglise keeles. Kõigi konverentside fotogaleriid leiate Flickr-i keskkonnast ja sealt saavad pilte alla laadida nii delegaadid kui ajakirjanikud.

Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise parlamentaarsete konverentside kajastamiseks peavad kõik meedia esindajad end akrediteerima veebis. Akrediteerimine on vajalik igale konverentsile eraldi. Akrediteerimiskaardi saab kätte isikut tõendava dokumendi alusel (pass, ID-kaart, juhiluba, pressikaart) konverentsi toimumise kohas enne ürituse algust. Eesistumisega seotud konverentside toimumise ajal ei kehti Riigikogu püsiakrediteeringud.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
Telefon: 631 6356, 515 3903
E-post: epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee 
Päringud: press@riigikogu.ee