Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Kooseluseadus jääb paraku jõusse: riigikogu ei toetanud EKRE algatatud kooseluseaduse tühistamist

Riigikogu hääletas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esitatud kooseluseaduse tühistamise eelnõu paraku esimesel lugemisel menetlusest välja. Kooseluseaduse tühistamise eelnõu menetlusest välja lükkamise poolt hääletas 47 saadikut, vastu oli 19 ning 20 ei osalenud hääletusel.

Hääletus näitas seega, et kooseluseadust toetavad jätkuvalt üksmeelselt Reformierakonna ja sotside saadikud. Vastu on EKRE ja enamik IRLi liikmeid. Enamik Vabaerakonna ja Keskerakonna saadikud jättis sel korral hääletamata.

EKRE fraktsiooni juhi Martin Helme sõnul ei lepi EKRE asjaoluga, et kooseluseaduse tühistamise eelnõu teisipäeval esimesel lugemisel riigikogu menetlusest välja hääletati, ning kindlasti saab selle üle taas hääletada veel enne järgmisi valimisi.

“Kooseluseadus on kohutavalt halb seadus, see, kuidas see vastu võeti, on poliitilise protsessi vägistamine, see mõnitab õigusriigi kõiki põhimõtteid,” rääkis Helme teisipäeval riigikogus.

Eelnõu oli pandud esmalt riigikogu 12. oktoobri istungi päevakorda teise punktina, kuid kuna Keskerakonna algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu Ida-Virumaa tulevikuperspektiividest võttis istungil kogu aja, lükkus kooseluseaduse tühistamise eelnõu järgmisele istungile.

Rohkem infot 

EKRE fraktsiooni esimees

Martin Helme mobiil 533-00002

Riigikogu kunstisaalis on foto- ja installatsiooninäitus „Maal. Veel.“

Riigikogu esimehe Eiki Nestori sõnul teeb näituse huvitavaks autorite oskus leida fotode ja installatsiooni kaudu üles värviküllus ja dünaamika, mis ergutab vaataja mõttemaailma.

Näituse sisuks on mõttelood inimeste tööst ja toimetustest. Autorid püüavad panna väljapaneku kaudu mõtlema inimeste elu väärtuste üle. Nad on ise mõtestanud oma töid: „Kas elu maal, mida ümbritseb kolmest küljest vesi, tähendab elu isolatsioonis? Või on ümbritseval veel hoopis ühendav roll. Elu kesk vesi – kus vesi on ehk ühest küljest piir – teisalt aga sild.“

Avatav näitus on „väikeste inimeste“ seeria järjekordne vahepeatus valikuga uuemaist ja varasemaist pilt-lugudest.

Silja Saarepuu on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunsti osakonna 1999. aastal ja kaitsnud interdistsiplinaarsete kunstide magistrikraadi 2004. aastal. Villu Plink on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunsti osakonna 2002. aastal, täiendanud ennast aastatel 2000-2001 New Yorgis, töötades Ilja Kabakovi assistendina ja kaitsnud interdistsiplinaarsete kunstide magistrikraadi 2006. aastal. Alates 1995. aastast on mõlemad kunstnikud osalenud paljudel kohalikel ja rahvusvahelistel kaasaegse kunsti, tegevuskunsti ja kaasaegse ehtekunsti projektides ning ühisnäitustel.

Näituse korraldab Eesti Kunstnike Liit koostöös Riigikogu Kantseleiga. Näitus jääb avatuks kuni tuleva aasta 5. jaanuarini. Selle vaatamiseks tööpäevadel kella 10-16 on Toompea lossi sisenemisel vaja esitada isikut tõendav dokument.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Sotsiaalkomisjon kuulas huvigruppide arvamusi seoses asendushoolduse korraldusega

Sotsiaalkomisjoni esimees Helmen Kütt kinnitas, et huvigruppide ettepanekud ja mured võetakse komisjonis tõsiselt arutlusele ning vajadusel viiakse muudatused teisele lugemisele minevasse seaduseelnõusse sisse.

Istungil jäi kõlama küsimus seoses nõudega lapsi kasvatavatele inimestele, kel peab eelnõu järgi olema kõrgharidus. Komisjoni liikme Liina Kersna sõnul võiks kaaluda üleminekuaega, mille jooksul saaks praegused töötajad haridust juurde omandada. „Nõuded võiksid olla paindlikumad, kuid samas peaks riik andma selge sõnumi, et lastega, eriti traumeeritud lastega, peaksid töötama professionaalid,” lausus Kersna.

Veel räägiti istungil näiteks seaduse rakendumisest, vajaliku registri loomisest ja rahastusest.

Asenduskoduteenuse korraldamise õigus läheb seoses maavalitsuste kadumisega uuest aastast kohalikele omavalitsustele. Maavalitsuste senised ülesanded seoses asendushooldusega jaotatakse kohalike omavalitsuste ja Sotsiaalkindlustusameti vahel. Tegevuslubade väljastamise õigus läheb Sotsiaalkindlustusametile, kes teeb edaspidi ka järelevalvet.

Istungil olid esindatud SOS Lasteküla, Eesti Laste ja Noorte Hoolekandeasutuste Ühendus, Eesti Linnade Liit, Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet, Eesti Maaomavalitsuste Liit, Sotsiaalkindlustusamet, Lastekaitse Liit ja Sotsiaalministeerium.

Kuulamine aitab komisjonil sotsiaalhoolekande seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (489 SE) ette valmistada teiseks lugemiseks. Komisjon jätkab eelnõu üle arutamist neljapäevasel istungil.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
tel 631 6353, 510 6179
e-post merilin.kruuse@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Riigikogu liikmed moodustasid Eesti-Rwanda parlamendirühma

Parlamendirühma juht märkis, et Rwanda on kiiresti arenev Aafrika Liitu kuuluv riik, kellega Eesti võiks teha koostööd. „Genotsiidi tragöödia üle elanud Rwanda on unikaalne väikeriik, mida soovime lähemalt tundma õppida,“ ütles Mikko. „Samuti saaksime Rwanda kogemustest üht-teist õppida. Näiteks seda, milliseid valikuid teeb riik, mille eesotsas on rohkem naisi kui mehi.”

Eesti-Rwanda parlamendirühma kuuluvad veel Tiina Kangro, Meelis Mälberg, Mart Nutt, Heljo Pikhof ja Terje Trei.

Riigikogu liikmed saavad parlamendirühmade kaudu suhelda teiste riikide parlamentidega, viia ellu välispoliitikat ja tutvustada meie riiki mujal maailmas.

XIII Riigikogu on moodustanud kokku 59 parlamendirühma ja 73 ühendust.

Parlamendirühmade nimekiri

Ühenduste nimekiri

Lisainfo: Marianne Mikko, +372 5646 3614

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
tel 631 6353, 510 6179
e-post merilin.kruuse@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Riigikogu eelinfo kolmapäevaks, 18. oktoobriks

Kell 13 – infotund

Riigikogu liikmete küsimustele on vastamas justiitsminister Urmas Reinsalu peaministri ülesannetes, majandus- ja taristuminister Kadri Simson ning kultuuriminister Indrek Saar.

Justiitsminister Urmas Reinsalu peaministri ülesannetes vastab küsimustele valimisringkondade muutmise, Euroopa Liidu prokuratuuri loomise kava ning õiguskindluse kohta.

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson vastab küsimustele riigieelarve ning Rail Balticu asjaajamise kohta.

Kultuuriminister Indrek Saar vastab küsimusele ministeeriumi regionaalpoliitiliste plaanide kohta.

Kell 14 – täiskogu istung

Teine lugemine – 6 eelnõu:

Valitsuse algatatud rahvusvahelise raudteeveo konventsiooni ja selle lisade muudatuste heakskiitmise seaduse eelnõuga (474 SE) kiidetakse heaks rahvusvahelise raudteeveo konventsiooni (COTIF) ja selle lisade 2015. aasta muudatused. Konventsioon reguleerib rahvusvahelist raudteeliiklust, sealhulgas on kehtestatud vagunite ja infrastruktuuri kasutamise, samuti kaupade ja reisijateveo ühtsed eeskirjad. Muudatused on täpsustava iseloomuga, aidates kaasa konventsiooni paindlikumale toimimisele. Näiteks lühendatakse organisatsiooni eelarveperioodi seniselt 6 aastalt 3 aastale. Sellega seoses lühendatakse ka liikmemaksu arvestusperioodi, mis võimaldab tulusid paremini planeerida ning eelarvet täpsemalt koostada. Viimastel aastatel on Eesti liikmemaksu suurus jäänud vahemikku 5648-8940 Šveitsi franki aastas.

Valitsuse algatatud rahvastikuregistri seaduse eelnõuga (382 SE) esitatakse uus terviklik kaasajastatud regulatsioon. Kõige olulisema muudatusena antakse rahvastikuregistrisse kantud andmetele õiguslik tähendus. Õiguslikku tähendust ei ole kontaktandmetel (e-posti aadressil ja telefoninumbril) ning ütluspõhistel perekonnaseisuandmetel, mille puhul puuduvad registris alusdokumentide andmed. Eelnõuga lühendatakse elukoha aadressi esitamise tähtaegu. Kehtiva seaduse kohaselt peab inimene esitama uue elukoha andmed 30 päeva jooksul pärast uude elukohta kolimist, edaspidi on see 14 päeva. Uuendusena teavitatakse ruumi omanikku e-posti aadressi eesti.ee kaudu tema ruumidega seotud andmete muutmisest.

Eelnõuga tehakse ka mitmeid olulisi muudatusi registri pidamise osas – juurdepääsude võimaldamisel on loobutud kehtivas seaduses sätestatud mitmepoolsete lepingute sõlmimisest, juurdepääs otsustatakse edaspidi haldusaktiga, samuti luuakse juurdepääsu saamiseks esitatavate taotluste ja juurdepääsuõiguste hõlpsamaks menetlemiseks uus juurdepääsude menetlemise töökeskkond.

Valitsuse algatatud toiduseaduse ja söödaseaduse muutmise seaduse eelnõuga (487 SE) viiakse seadusse viited uuele ELi vastavale määrusele uuendtoidu valdkonnas. Peamine muudatus on uuendtoidu kasutuselevõtmise loamenetlusega. Senine liikmesriigi tasandi loamenetlus muudetakse ELi-üleseks keskseks loamenetluseks. Seaduse jõustumisel pole enam vaja uuendtoidukomisjoni, kuna nimetatud toidu turule lubamise otsuse teeb edaspidi Euroopa Komisjon küsides ohutushinnangut Euroopa Toiduohutusametilt. Seletuskirjas märgitakse, et uuendtoit on toit, mida enne 1997. aastat ei ole ELis olulisel määral toiduna kasutatud.

Valitsuse algatatud kalandusturu korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõuga (465 SE) täiendatakse kalamajandusliku riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmise korraldamise ja andmete avalikustamise reegleid. Euroopa Komisjoni määruse rakendamiseks kehtestatakse abi andmise läbipaistvamaks muutev menetlusprotseduur.

Siseriikliku menetlusreegli kohaselt peab abi andja maaeluministeeriumi kaudu veebilehel avalikustama kalamajandusliku riigiabi andmised, mis ületavad enam kui 30 tuhat eurot. Euroopa Komisjon on liikmesriikidele loonud ühtse vabatahtlikult kasutatava veebirakenduse TAM (Transparency Aid Module). Selle kaudu andmete avalikustamine on väiksema kulu ja töökoormusega, kui eraldi ühtse tõhusa otsingu ja allalaadimisfunktsiooniga veebilehe loomine.

Samuti kohustatakse abi andjaid (PRIA, Maaeluministeerium, sihtasutused, sh Keskkonnainvesteeringute Keskus, Maaelu Edendamise Sihtasutus jt) registreerima riigiabi puudutavat infot konkurentsiseaduse alusel loodud riigiabi andmise registris. See lihtsustab erinevate piirmäärade jälgimist. Muudatused kajastavad seni toiminud ja EL õigusaktides sätestatud reegleid.

Valitsuse algatatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse eelnõu (459 SE) on varasema seaduse uus redaktsioon. Uute rahvusvaheliste rahapesu ja terrorismi rahastamise standardite kehtestamisega ja nende ülevõtmisega Euroopa Liidu õigusesse. Nähakse ette muudatused äriregistri teenuste ringis. Tulevikus saavad juriidilised isikud oma tegelike kasusaajate andmeid hoida ja teised isikuid neid andmeid vaadata elektrooniliselt äriregistri kaudu. Lisaks reguleeritakse panga- ja maksekontode kohta info edastamine pädevatele asutustele.

Valitsuse algatatud kindlustustegevuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (429 SE) võetakse üle ELi direktiiv, mis reguleerib kindlustuse turustamise nõudeid. Direktiivi eesmärk on kindlustuse turustamise nõuete ühtlustamine erinevates kindlustuse müügikanalites, et tagada klientide kaitse.

Eelnõuga kohustatakse esmakordselt kindlustusandjat kirja panema kindlustustoote väljatöötamise ja kindlustusturule toomise etapid. Eelnõu täiendatakse müüginõuete regulatsiooni juhuks, kui kindlustust pakutakse koos teise toodete või teenustega. Eelnõu täiendab kliendile kindlustuse kohta esitatava teabe sisule esitatavaid nõudeid.

Esimene lugemine – 4 eelnõu:

Valitsuse algatatud 2017. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (510 SE). Muudatustega kohandatakse eelarvekulusid seoses muutunud vajadustega. Kulude ja tulude kogumaht selle tulemusel ei muutu. Täpsustuvad ministeeriumide ja teiste asutuste jooksva aasta kulud ja samal kombel on neid jooksva aasta riigieelarve muudatusi tehtud igal sügisel. Kokku esitab valitsus riigikogule 54 muudatusettepanekut. Nende hulgas on Euroraha kaasfinantseerimise jäägi arvelt suunatakse kolm miljonit eurot sotsiaalteenuste osutamiseks, sh erivajadustega laste rehabilitatsiooniks ja abivahendite järjekorra likvideerimiseks. Kaasrahastamise jäägist suunatakse ka laboriseadmete soetamiseks kokku 1,4 miljonit eurot Sotsiaalministeeriumi, Justiitsministeeriumi ja Maaeluministeeriumi alla kuuluvatele asutustele. Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas suunatakse 2,4 miljonit eurot valitsuse hariduskulude toetusfondi kohalikele omavalitsustele õpetajate palga tarbeks. Sotsiaalministeeriumi valitsemisala sees suunatakse ravimite eelarveülejäägist 100 000 eurot Põlva haiglale, et nad saaksid paremini koostööd teha Tartu Ülikooli kliinikumiga. Samuti läheb ravimite eelarveülejäägi arvelt 186 000 eurot kiirabiteenusele ja 14 000 eurot Kihnu helikopteriplatsi tarbeks, mis on vajalik kiirabiteenuse osutamiseks.

Valitsuse algatatud 2018. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (521 SE) järgi on eelarve kulude ja investeeringute maht 10,58 miljardit eurot ja tulude maht 10,33 miljardit eurot. Kulud kasvavad 2017. aastaga võrreldes 922 miljoni euro võrra ehk 9,5 protsenti, tulud kasvavad 986 miljoni euro võrra ehk 10,6 protsenti. Eelarvest rahastatavad tegevused toetavad valitsuse riigi eelarvestrateegias määratud nelja prioriteeti: edendada Eesti majanduskasvu, suurendada Eesti rahvaarvu, tugevdada julgeolekut ning suurendada ühiskondlikku heaolu ja sidusust.

Valitsuse algatatud väärtpaberituru seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (507 SE) võetakse üle ELi finantsinstrumentide turgude vastav direktiiv, mille põhieesmärk on investorite kaitse tugevdamine. Finantsturgudel tegutseb üha rohkem investoreid, samas muutuvad pakutavad teenused ja väärtpaberid järjest keerukamaks. Eelnõul on mõju eelkõige nendele investeerimisühingutele, mis peavad oma tööprotsesse täiustama ja välja töötama või oma sisekorda parandama.

Eelnõu näeb ette väärtpaberite välja töötamise, heakskiitmise ja klientidele turustamise nõuded. Investeerimisühingul tuleb välja töötada vastav sisekord. Nõudeid kohaldatakse ka investeerimishoiuste soovitamisele ja turustamisele. Muudatuse eesmärk on tagada, et väärtpaberite väljatöötamine ja turustamine toimuks läbimõeldult, investeerimisühingu juhtkonna teadmisel, et klientidele pakutakse üksnes selliseid investeerimisvõimalusi, mis vastavad nende vajadustele ja soovitud eesmärkidele.

Seletuskirjas märgitakse, et kehtiv seadus ei taga kliendile piisavat läbipaistvust hüvede ja tasude osas, mida investeerimisühing saab või annab seoses teenuse osutamisega. Näiteks võib portfellivalitsemise teenust osutav investeerimisühing saada vahendustasu, kui ta omandab kliendi portfelli teatud fondi osakuid. Investeerimisühing peab edaspidi sellised tasud ja hüved kliendile avaldama enne teenuse osutamist.

Täiendatud on väärtpaberiga seotud korralduste täitmise reegleid. Jätkuvalt peab investeerimisühing tagama, et täidab kliendi korraldused kliendi jaoks parimatel võimalikel tingimustel. Eelnõu kohaselt tuleb kliendile selgitada, kuidas erineb tavakliendi ja asjatundliku kliendi korralduste täitmine, juhul kui see erineb. Samuti sätestatakse investeerimisühingu kohustus registreerida ja säilitada kliendiga peetud telefonikõned ja elektrooniline suhtlus.

Eelnõu täiendab investeerimisnõustamise tingimusi. Finantsinspektsioonile pannakse kohustus kehtestada nõuded investeerimisnõustaja pädevusele.

Valitsuse algatatud kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse ja prokuratuuriseaduse muutmise seaduse eelnõuga (513 SE) tehakse muudatus, mille kohaselt prokuröride, välja arvatud abiprokurörid, ametipalk sätestatakse Vabariigi Valitsuse määruse asemel seaduses.

Seletuskirjas märgitakse, et kohtunike ja prokuröride ametipalkade võrreldava konkurentsivõime tagamine on oluline avalikus sektoris tööjõu vaba liikumise soodustamiseks, prokuröride sõltumatuse tagamiseks ning kiiret ja tõhusat kohtueelset uurimist, samuti kvaliteetset riiklikku süüdistust kindlustava asutuse efektiivseks tegutsemiseks. Selleks tuleb prokuröride palgad sätestada kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduses.

Sündmused

Kell 12 – väliskomisjon kohtub Türgi Euroopa Liidu asjade ministri Ömer Çelikiga.

Kell 12.30 – Riigikogu esimees Eiki Nestor avab Silja Sarapuu ja Villu Plingi näituse „Maal. Veel.“ (Toompea lossi kunstisaal).

Välislähetused

16. – 18. oktoober
Riigikogu liige Yoko Alender osaleb Suurbritannia parlamendi Mindfulness seminaril Londonis.

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
marie.kukk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Hannes Hanso: piirileping Venemaaga toetab Eesti julgeolekut

„Eesti-Vene piirilepingute heaks on mitu aastakümmet töötanud erinevad valitsused ja riigikogu koosseisud. Nende lepete kinnitamine mõlema maa parlamendis annab rahvusvahelise õigusselguse, mis peaks olema meie kõigi ühine eesmärk. Riikidevaheliste piirilepingute eksisteerimine on normaalsus ja puudumine erand,“ märkis Hanso enne seda, kui riigikogu lükkas selge häälteenamusega tagasi EKRE katse peatada lepete ratifitseerimisprotsess. “Tegu on meie julgeolekut selgelt kahjustava ettepanekuga,” lisas ta.

Hanso sõnul on uues julgeolekukeskkonnas ja migratsioonikriisi tingimustes vajadus kindlalt paika pandud piiri järele veelgi suurem. „Pall on hetkel Venemaa käes, kes on ratifitseerimisprotsessi külmutanud. Piirilepetega saab edasi liikuda vaid siis, kui selleks on valmis ka teine pool. Mul on raske öelda, millal Venemaal vastav poliitiline tahe tekib.  Eesti saab siin ilmutada mõistlikku, strateegilist kannatust. Nii olulise teemaga ei tohi poliitmänge mängida. See pole Eesti julgeoleku huvides. See pole rahvuslikes huvides,” rääkis Hanso.

Täiendav info:

Hannes Hanso, 53332467

Aivar Sõerd: magusamaks on loodud eelarveaukude täitmiseks

„Pole olemas uuringuid, mis tõestaks, et magustatud jookide maks suudaks inimeste kehakaalu vähendada ja nende tervislikku käitumist mõjutada. Magusamaks mõjutab tootegruppi, mille osakaal suhkrut sisaldavatest toodetest Tervise Arengu Instituudi uuringu kohaselt on vaid 5-8 % ja kalorite tarbimisest vaid 1,5 protsenti maksubaasist, samas jäävad välja muud suure suhkrusisaldusega tooteliigid,“ selgitas Sõerd maksubaasi kujunemist.

„Magusamaks toob kaasa märkimisväärse halduskulu ja bürokraatia ning uued mittetootlikud töökohad avalikus sektoris. Ernst&Young analüüsile tuginedes kaob joogisektoris 560 tootlikku töökohta ning juba praeguseks aktiivne alkoholi piirikaubandus saab hoogu juurde. Taani kogemus näitas, et enne nende valitsuse poolt maksu tühistamist, kasvas piirikaubandus kolmandikuni turumahust ja tuhanded inimesed kaotasid töö,“ on Sõerd uue maksu suhtes negatiivselt meelestatud.

„Tegelikult on tootjad viimase 17 aasta jooksul vähendanud toodete suhkrusisaldust enam kui 12 % ja aastaks 2020 on vabatahtlikult võetud eesmärgiks vähendada suhkrusisaldust veel 10%. Inimeste tervisliku käitumise muutmiseks on vaja enamat kui uut maksu. Rasvumise peatamiseks on eelkõige tarvis suurendada inimeste toitumisalast teadlikkust, motiveerida rohkem liikuma ning parandada toodete märgistust,“ tutvustas Sõerd ettevõtjate plaane.

Sõerdi sõnul on koalitsioon magustatud jookide maksu eelnõuga tänaseks jõudnud nii sisulisse kui õiguslikku ummikusse, mida näitab tõsisasi, et poole aasta jooksul pole suudetud tänaseks valmis kirjutada isegi erandite ja riigiabi taotlust Euroopa Komisjonile.

Lisainfo:

Aivar Sõerd
Reformierakonna fraktsioon
aivar.soerd@riigkogu.ee

Riigikogu võttis vastu lennuliikluse ohutusega seotud seaduse

Eurocontroli eesmärk on tõhustada riikidevahelist koostööd lennuliikluse korraldamisel Euroopas, sealhulgas muuta lennuliiklus Euroopa õhuruumis sujuvamaks, ohutumaks ja efektiivsemaks.

Euroopa Lennuliikluse Ohutuse Organisatsioon Eurocontrol on Euroopas keskne lennuliikluse korraldamisega tegelev valitsustevaheline organisatsioon, mis loodi 1960 ja millel on 41 liikmesriiki. Eesti on Eurocontroli liige alates 1. jaanuarist 2015.

Seadusega ratifitseeritakse Eurocontroli konventsiooni 1997. a ja 2002. a protokollid, mille alusel Euroopa Liit ühineb Eurocontroliga. Eesti Vabariik kirjutas mõlemale protokollile alla 26. novembril 2014. aastal Brüsselis.

Euroopa Liit saab liikmeks, kui protokolli ühinemise kohta on ratifitseerinud, vastu võtnud või heaks kiitnud ühelt poolt kõik allakirjutanud riigid ja teiselt poolt kõik Euroopa Liidu liikmesriigid.

Riigikogus läbis teise lugemise üks eelnõu:

Valitsuse algatatud kalapüügiseaduse muutmise seaduse eelnõuga (491 SE) tagatakse seaduse ettenähtud kalapüügiga seonduvate andmete kogumine ja nende kajastamine selleks moodustatud andmekogus, mis on kooskõlas kehtivate õigusaktidega registreeritud riigi infosüsteemi haldussüsteemis (RIHA).

Eelnõu tagab ka Euroopa Liidu õiguse ja seaduses kehtestatud kalapüügiga seonduvate andmete kogumise, analüüsimise ja edastamise kehtestatud volitusnormide alusel. Kutselise kalapüügi registrisse kogutavaid andmeid saavad kasutada nii andmete esitajad, kalapüügi korraldamise ja järelvalvega seotud ametkonnad, kalavarusid uurivad teadlased ja muud huvigrupid. Pärast kutselise kalapüügi registri nõuetekohast registreerimist RIHA-s ning seoses muude riiklike registrite ja andmekogudega kutselise kalapüügi registri jaoks vajalike liidestusvõimaluste kasutamisega lihtsustub andmete kättesaadavus  ja väheneb kodanike halduskoormus.

Eelnõu muudab kalalaevade registri vaba püügivõimsuse kasutamise selgemaks ja tõhusamaks. Kutselise kalapüügiga tegeleval isikul tekib võimalus kiiremini leida püügil kasutatava kalalaeva registreerimiseks vajalik piiratud püügivõimsus, kuna vaba püügivõimsust omavatel ettevõtetel väheneb võimalus vaba püügivõimsust piiramatult enda omandis hoida. Seega lüheneb teatud juhtudel ooteaeg kalalaeva kalalaevade registrisse kandmiseks. Väheneb võimalus teha fiktiivseid tehinguid kalalaevade registris vaba aeguva püügivõimsuse konkreetse ettevõtja käes hoidmise aja pikendamiseks.

Keskkonnakomisjon esitas eelnõule kuus muudatusettepanekut. Viis muudatusettepanekut on normitehnilist laadi. Üks muudatusettepanek on vormistatud Maaeluministeeriumi ettepaneku alusel. Antud komisjonipoolse muudatusettepanekuga sätestataksegi seaduse tasemel piirang just sellise püügivõimaluse jaotamisele, mida ei jaotata ajaloolise püügiõiguse alusel, sest püügivõimaluste määramisest keeldumise juures ei ole oluline see, kas püügivõimalusi jaotatakse ajaloolise püügiõiguse alusel või mitte, vaid see, kas taotlejale on võimalik kalapüügiluba anda.

Riigikogus läbis esimese lugemise üks eelnõu:

Valitsuse algatatud turismiseaduse, võlaõigusseaduse ja tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõuga (492 SE) võetakse Eesti õigusesse üle ELi pakettreiside ja seotud reisikorraldusteenuste direktiiv, mis parandab tarbijakaitset.

Tulevikus loetakse pakettreisiks seda, kui ühelt reisikorraldajalt on soetatud vähemalt kaks reisiteenust korraga. Pakettreisiga on edaspidi tegu ka siis, kui reis on veebis ühes kohas ise kokku pandud. Samad nõuded kohalduvad eelnõu järgi ka näiteks majutus-, autorendi- ja reisijaveoettevõtetele, kes pakuvad reisijale reisiteenuste kogumeid. Kui reisija saab reisijaveoettevõttes sama broneerimise käigus peale transporditeenuse valida ka näiteks giidiga ekskursiooni, siis on ka see pakettreis ja reisikorraldaja võtab vastutuse kogu lepingu eest. Eelnõu näeb ette, et pakettreisi korraldajal peab olema tagatis, mis võimaldab tema maksejõuetuse korral reisijad kodumaale tagasi toimetada ja makstud reisitasu tagastada.

Riigikogu menetlusest langes välja kaks eelnõu:

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud kooseluseaduse kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu (461 SE) nägi ette tunnistada kehtetuks kooseluseaduse sisu ja eesmärgid.

Läbirääkimistel võtsid sõna Valdo Randpere Reformierakonna fraktsioonist, Liisa Oviir Sotsiaaldemokraatliku erakonna fraktsioonist, Marko Pomerants Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioonist ning Jüri Adams Vabaerakonna fraktsioonist.

Juhtivkomisjon ettepaneku poolt eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata hääletas 47 saadikut ja vastu oli 19 saadikut. Seega langes eelnõu menetlusest välja.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele peatamaks Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelise piirilepingu ratifitseerimise protsess“ eelnõu (476 OE) nägi ette katkestada Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vaheline piirilepingu ratifitseerimine ning võtta tagasi oma allkiri eelpool nimetatud piirilepingult.

Läbirääkimistel võtsid sõna Henn Põlluaas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist, Hannes Hanso Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist, Igor Gräzin Reformierakonna fraktsioonist ning Andres Herkel Vabaerakonna fraktsioonist.

Otsuse eelnõu vajas vastuvõtmiseks Riigikogu koosseisu häälteenamust. Otsuse eelnõu vastuvõtmise poolt oli 9 saadikut ja vastu 63 saadikut. Otsuse eelnõu ei leidnud toetust ja langes menetlusest välja.

Riigikogu ei toetanud Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud magustatud joogi maksu seaduse muutmata kujul vastuvõtmist:

Riigikogus oli magustatud joogi maksu seaduse (457 UA) uuesti arutamine.

Läbirääkimistel võtsid sõna Heljo Pikhof Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist, Jürgen Ligi Reformierakonna fraktsioonist ja Andres Ammas Vabaerakonna fraktsioonist.

Seaduse muutmata kujul vastuvõtmise poolt polnud keegi, vastu oli 62 saadikut ja erapooletuid saadikuid oli 1. Seadus jäi muutmata kujul vastu võtmata. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 31. oktoober kell 17.15.

Istungi stenogramm http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/201710171000.

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu (NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
marie.kukk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Kohtumine Rootsi ajakirjanikega

Kell 13:30 kohtub riigikaitsekomisjoni esimees Hannes Hanso Rootsi ajakirjanikega. Patrik Oksanen, toimetaja, Hudiksvalls Tidning;  Olof Jonmyren, toimetaja, Södermanlands Nyheter.

Menetlusse võeti eelnõu Balti Assamblee delegatsiooni koosseisu muutmiseks

Eelnõu näeb ette arvata delegatsiooni koosseisust välja Olga Ivanova ja Aivar Kokk ning nimetada delegatsiooni liikmeteks Urve Tiidus ja Sven Sester. Juhtivkomisjoniks määrati väliskomisjon.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee