Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Nestor president Porošenkole: me loodame näha edukat Ukrainat

„Me loodame näha edukat Ukrainat – tee sinna on keeruline, aga kui Ukraina rahvas seda tahab ja Ukraina poliitikud hoiavad end reformipoliitikal, siis on eesmärk saavutatav,“ ütles Riigikogu esimees.

Ta õhutas Eesti Riigikogu ja Ukraina Ülemraadat tihedale koostööle parlamentarismi ja demokraatlike protsesside süvendamisel ning ühiskonda ja majandust kaasaegseks muutvate, õigusriiki väärtustavate reformide jätkamisel.

Nestor kinnitas kohtumisel Ukraina presidendile, et esmalt peab Venemaa täitma Minski kokkulepped ning alles seejärel saab arutada Venemaa-vastaste sanktsioonide leevendamise või tühistamise üle.

„Eesti on kindlalt nende riikide seas, kes peavad oluliseks püsivat ja laia rahvusvahelist toetust end demokraatlikul reformikursil hoidvale Ukrainale. Selle üks osa on Venemaa-poolse vaenutegevuse lõpetamine Ida-Ukrainas ja Minski kokkulepete täitmine,“ märkis Riigikogu esimees. „Enne ei ole võimalik hakata arutama Venemaa vastaste sanktsioonide tühistamist või leevendamist. Ukrainal peab olema võimalus taastada kontroll oma territooriumi üle.“

Euroopa Liit on näidanud selles küsimuses muljetavaldavat ühtsust, vastates Venemaa-poolsele rahvusvahelise õiguse hülgamisele, lausus Nestor.

Kohtumisel osalesid ka Riigikogu aseesimees Taavi Rõivas, riigikaitsekomisjoni esimees Hannes Hanso ja Eesti-Ukraina parlamendirühma esimees Johannes Kert.

Fotod

Riigikogu pressiteenistus
Urmas Seaver
T: 631 6352; 50 39 907
urmas.seaver@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Riigikogu eelinfo teisipäevaks, 24. jaanuariks

Kell 10 – täiskogu istung

Esimene lugemine – 2 eelnõu:

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni, Eesti Keskerakonna fraktsiooni ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse “Riigikogu probleemkomisjoni moodustamine rahvastikukriisi lahendamiseks” eelnõu (367 OE) kohaselt on probleemkomisjoni ülesandeks uurida nii Eesti vastavaid riiklikke poliitikaid kui ka välisriikide omi ning teha selle põhjal ettepanekuid olukorra parandamiseks.

Eelnõu algatajad märgivad seletuskirjas, et pärast iseseisvuse taastamist on Eesti rahvaarv pidevalt vähenenud ning komisjoni eesmärgiks on leida üles probleemid ja lahendused olukorra muutmiseks. Samuti kuulub komisjoni ülesannete hulka valitsuse tegevuskava üldeesmärgi „Eesti rahvaarvu suurendamine“ monitoorimine, rahaliste ressursside kasutamise analüüsimine ja sellekohaste ettepanekute tegemine.

Vabaerakonna fraktsiooni algatatud erakonnaseaduse muutmise seaduse eelnõuga (325 SE) soovitakse luua tõhus sanktsioon, et takistada erakondade eelarve miinusesse minekut ning võlgu tehtud valimiskampaaniaid. Eelnõu näeb ette, et kui erakonna netovara väärtus majandusaasta lõpu seisuga on kaks aastat järjest negatiivne, siis riigieelarvelise toetuse maksmine peatatakse kaheks aastaks.

Kell 14 – komisjonide istungid

kultuurikomisjonis – Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse eelnõu (351 SE), kutsutud eelnõu algatajad ja kultuuriministeeriumi esindajad; Eesti Rahvusringhäälingu ettepanekute arutamine;

maaelukomisjonis – Eesti seisukohad ELi määruse eelnõu kohta, milles käsitletakse piiritusjookide määratlemist, esitlemist ja märgistamist, piiritusjookide nimetuste kasutamist muude toiduainete esitlemisel ja märgistamisel ning piiritusjookide geograafiliste tähiste kaitset, kutsutud maaeluministeeriumi esindajad;

majanduskomisjonis – maagaasiseaduse muutmise seaduse eelnõu (350 SE), kutsutud majandus- ja taristuminister Kadri Simson; vedelkütuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (361 SE) arutelu esimesele lugemisele saatmiseks, kutsutud majandus- ja taristuminister Kadri Simson;

põhiseaduskomisjonis – kell 13.15: ülevaade ja arutelu riigi osalusega äriühingute juhtimisreformist, millega lahendatakse senine põhiseaduslik riive seoses Riigikogu liikmete nimetamisega riigi osalusega äriühingute nõukogudesse, kutsutud rahandusminister Sven Sester; arvamuse andmine ELi asjade komisjonile Euroopa Komisjoni ettepaneku kohta, mis käsitleb institutsioonidevahelist kokkulepet kohustusliku läbipaistvusregistri loomise kohta, kutsutud justiitsministeeriumi esindaja; Riigikohtule arvamuse andmine maksukorralduse seaduse § 117 lg 1 osas, milles kehtestatakse maksudeklaratsiooni alusel tekkinud maksuvõla tasumisega viivitamise korral tasumisele kuuluva intressi määraks rohkem kui 0,03% päevas põhiseaduspärasuse kohta;

rahanduskomisjonis – väärtpaberituru seaduse ja Finantsinspektsiooni seaduse muutmise seaduse eelnõu (359 SE), kutsutud rahandusminister Sven Sester; rahandusministeeriumi ülevaade mitmeaastasest eelarvelisest finantsraamistikust (MFF) ja ELi omavahendite süsteemist, kutsutud rahandusministeeriumi esindajad;

riigikaitsekomisjonis – informatsioon julgeolekuolukorra arengutest, kutsutud kaitseministeeriumi valitsemisala esindajad;

sotsiaalkomisjonis – kell 13: tubakaseaduse muutmise seaduse eelnõu (357 SE), kutsutud tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski; Eesti seisukohad Ühendkuningriigi EList lahkumise mõjude kohta, arvamuse andmine ELi asjade komisjonile, kutsutud sotsiaalministeeriumi esindaja; Eesti Lastekaitse Liidu pöördumine seoses töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõuga (356 SE), kutsutud Lastekaitse Liidu, tööinspektsiooni ja sotsiaalministeeriumi esindajad; Riigikogu otsuse „ Eesti Haigekassa nõukogu liikme nimetamine“ eelnõu algatamine;

õiguskomisjonis – kell 13: töölepingu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (356 SE), kutsutud justiitsministeeriumi, Eesti Noorteühenduste Liidu, Lennuliiklusteeninduse AS-i, Ametiühingute Keskliidu, Lastekaitse Liidu, Kaubandus-Tööstuskoja, Tallinna Lennujaama, Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu, Eesti Advokatuuri, TALO ja Õpilasesinduste Liidu esindajad.

Sündmused

Kell 16.30 – Eesti-Aafrika parlamendirühma korraldatud seminar „Kas tunnustada Somaalimaad?“, kus teema üle arutlevad Eesti-Aafrika parlamendirühma esimees Mart Nutt ja parlamendirühma liige Oudekki Loone (ruum L262).

Välislähetused

18. – 25. jaanuar
Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson osaleb NATO Parlamentaarse Assamblee kaitse-ja julgeolekukomitee istungil Washingtonis, Ameerika Ühendriikides.

22. – 24. jaanuar
Balti Assamblee delegatsiooni aseesimees Aadu Must osaleb Balti Assamblee presiidiumi töös, Läänemeremaade Parlamentaarse Konverentsi alalise komitee istungil ja töörühma töös Brüsselis, Belgias.

22. – 27. jaanuar
Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) Eesti delegatsiooni juht Marianne Mikko ning delegatsiooni liikmed Raivo Aeg (22.-25.01), Jaak Madison (23.-27.01), Eerik-Niiles Kross (22.-26.01) ja Andrei Novikov (22.-26.01) osalevad ENPA 2017. aasta esimesel osaistungil Strasbourgis, Prantsusmaal.

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
marie.kukk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Riigikaitsekomisjonis tekitasid elavat arutelu relvaseaduse muudatused

Riigikaitsekomisjoni esimehe Hannes Hanso sõnul peab kaasaegses riigis kõik relvi puudutav olema võimalikult täpselt ja korrektselt reguleeritud. „See on valdkond, kus on keerulised valikukohad võimalikult suure vabaduse ning kontrolli- ja reguleerimisvõimekuse vahel.“

„Riigi ja kodanike seisukohalt on oluline mõista, et relvad aitavad samaaegselt nii tagada meie julgeolekut, kuid võivad ka ohustada meie julgeolekut,“ ütles Hanso. „See, kelle käes ja mis tingimustel on relvad, milline on ligipääs relvadele ja mis tingimustel see ligipääs antakse, on väga sisulised küsimused.“ Hanso sõnul saab edasine debatt komisjonis olema tõsine, samas on palju ka emotsionaalseid argumente.

Komisjonile selgitati, et varasema kavaga võrreldes on eelnõus loobutud mõnedest välismaalastele kavandatud relvaloa andmise piirangutest, sealhulgas eesti keeles relvaeksami sooritamise nõudest. Põhjenduseks toodi muukeelsete relvaloa taotlejate arvukus. Võõrkeeles eksami tegemisel peab loa taotleja kinni maksma tõlgi teenuse hinna.

Komisjoni aseesimehe Mart Helme sõnul ei ole keelenõude muudatusest loobumine pädev. „Eesti keel on riigikeel ja ametkondlikuks asjaajamiseks on samuti eesti keele,“ ütles Helme. Tema sõnul on kurb kui nii kergekäeliselt loobutakse eesti keele kaitsmisest.

Komisjoni liige Johannes Kert kritiseeris plaani loobuda eestikeelsest relvaeksamist, millega võetakse inimestel ära täiendav motivatsioon keelt omandada. Ta rõhutas, et keeleoskus on ka ohutustehnika küsimus, näiteks lasketiiru korraldustest või politseiniku käskudest arusaamisel. Temaga nõustus komisjoni liige Madis Milling.

Komisjoni liikme Oudekki Loone sõnul on keelenõude kaotamine pragmaatiline. Ta peab keelenõuet mõttetuks tõkkeks, mis võib takistada näiteks Kaitseliiduga liitumist või spordivõistlustel osalemist. „Mida rohkem austame teiste inimeste emakeelt, seda enam austavad nemad eesti keelt,“ ütles ta.

Olulise muudatusena peavad hakkama relvaloa saamiseks eksamit tegema Eesti kodanikega samadel alustel Eestis elavad välismaalased, kellel oma koduriigis on juba relvaluba olemas.

Kehtima jääb põhimõte, et relvaluba saab taotleda alalise elamisloaga elanik või Eesti kodanik, kes täidab relvaseaduses kehtestatud nõuded.

Eelnõus on loetletud konkreetsed karistusseadustiku sätted, mille korral on õigus relvaloa andmisest keelduda. Näiteks saab edaspidi relvaloa andmisest keelduda tulirelva ja laskemoonaga seotud kuritegude ning riigivastaste kuritegude eest karistatud isikutele. Samuti on võimalik relvaloa andmisest edaspidi keelduda julgeoleku kaalutlustel. Komisjoni liige Johannes Kert tegi ettepaneku, et relvaloast peaksid kindlasti ilma jääma ka roolijoodikud.

Kui varem oli kavatsus piirata eelnõuga enese või vara kaitseks omatavate relvade arvu üheni, siis eelnõuga on soov kohaldada tavalisest karmimaid kollektsioneerimiseks mõeldud sätteid alates enam kui kaheksa relva omamisest. Samas piiratakse sporttulirelvade puhul omatavate padrunite koguhulka 5000ni, võrrelduna praeguse 1000 padruniga iga relva kohta.

Eelnõu jõuab Riigikogu menetlusse eeldatavasti veebruaris.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
631 6356, 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Tsahkna vastas arupärimisele miinijahtija Sakalaga seotud probleemide kohta

Arupärijad viitasid asjaolule, et 17. novembril 2016 leidis Maksu- ja Tolliamet Eesti mereväe miinijahtija Sakala pardalt suures koguses maksumärkideta salaalkoholi ja –sigarette. See polnud kaugeltki esimene kord, kui Eesti merevägi seadusega pahuksisse satub.

Arupärijad soovisid teada, miks ei ole siiani kedagi Sakala meeskonnast vastutusele võetud, selle asemel laev siirdus kohe uuesti missioonile.

Tsahkna selgitas, et miinitõrjealusel Sakala toimunu asjus on alustatud kriminaalmenetlust Maksu- ja Tolliameti eestvedamisel. Samuti on alustatud distsiplinaarmenetlust, mida viib Kaitseväes läbi sõjaväepolitsei. „Tänaseks on ametikohalt lahkunud nii mereväe ülem kui ka Sakala laeva komandör,“ ütles Tsahkna. Ta märkis, et antud miinijahtija on lubatud liitlastele NATO miinitõrjegrupi koosseisus tegutsemiseks kuni 30. juunini käesoleval aastal. Laev ise ühegi mereväelase süüd ei kanna. Seega on vaba siirdumaks tagasi missioonipiirkonda. „Me täidame omalt poolt võetud lubadusi oma liitlaste ees. See konkreetne intsident on saanud moraalse ja eetilise hinnangu Kaitseväe poolt. Konkreetseid asjaolusid uuritakse nii nagu kord ette näeb,“ kinnitas Tsahkna.

Minister ütles: „Nii mereväekapten Sepper kui kaptenmajor Laanemets on hetkel ametikohtadel, mis on tunduvalt madalamal, kui nende auaste ja eelnev teenistuskäik seda eeldab.“ Ta lisas, et kui uurimine ja hiljem nendele materjalidele tuginedes kohus peaks otsustama, et esineb alus kellegi teenistusest vabastamiseks, siis seda ka tehakse.

Tsahkna sõnul on mereväe juhtkond juhtumi valguses vestelnud töötajatega ja neid teavitanud, et merevägi sellist käitumist ei tolereeri. „Mereväe ülema tagasiastumine ja samuti miinitõrjealuse Sakala komandöri tagasiastumine on andnud ka väga selge sõnumi, et Kaitsevägi kannab vastutust ka selle eest, kui Kaitseväe maine saab kannatada;“ ütles kaitseminister. Tema sõnul on juhtunu kindlasti meile täiendav õppetund, mille valguses viime sisse vajalikud sisekontrollimeetmed.

Istungi stenogramm:

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu

(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
6 316351, 51902837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

 

 

Kivimägi ja Michal: Rail Balticu rajamisega tuleb edasi liikuda

„Rail Baltic on kordumatu võimalus vähendada geograafilises mõttes Eesti kui Euroopa Liidu ääremaa staatust. Kaasaegsed ja mitmekesised ühendused on meie jaoks ülimalt olulised ja seda nii reisijate, aga ennekõike majanduse elavdamise kontekstis laiemalt,“ ütles riigikogu majanduskomisjoni aseesimees Toomas Kivimägi.

Kivimägi märkis, et tänase päeva seisuga on Euroopa Liit finantseerinud seda projekti juba rohkem kui 800 miljoni euroga.

„Rail Baltic toob uusi investeeringuid, töökohti ja kaubavoogusid, meie ettevõtluskeskkond muutub oluliselt atraktiivsemaks. Seepärast on Balti riikide koostööd täpsustava Rail Balticu kokkuleppe sõlmimine Eesti jaoks ülioluline,” lausus majanduskomisjoni aseesimees.

Eelmise valitsuse majandus- ja taristuminister Kristen Michal rõhutas samuti, et Rail Balticu raudteeühenduse loomisega tuleb kindlasti edasi minna.

„Venitamine või seiskamine tähendab ühte – lähimatel aastakümnetel uuesti sellist ühenduse loomise võimalust ei tule. Eesti rahva ja majanduskasvu huvides on kiired ja kvaliteetsed ühendused Euroopaga,“ sõnas ta.

„Kui Euroopa ja Eesti jaoks põhimõtteliselt oluline plaan toppab, juuakse šampanjat mitte Tallinnas, vaid Moskvas. Julgustame valitsust juba otsustatud ühenduste plaanidega edasi liikuma,“ lisas Michal.

Tänasel riigikogu majanduskomisjoni istungil oli päevakorras Eesti, Läti ja Leedu vahelise kokkuleppe tutvustus raudteeühenduse Rail Baltic arendamiseks. Kokkulepe on kavas allkirjastada 31. jaanuaril Tallinnas toimuval Balti riikide peaministrite kohtumisel.

Riigikogu majanduskomisjoni aseesimees

Toomas Kivimägi
toomas.kivimagi@riigikogu.ee
+372 5013971

Marianne Mikko kinnitati ENPA asepresidendiks

Mikko sõnul soovib ta ENPA asepresidendina jätkata tööd Türgi seire raportöörina. „Jaanuari alguses toimunud kohtumised Türgi poliitikute, meediaesindajate ja kohtunikega näitasid, et olukord on Türgis tõsine, aga võimude hea tahte korral on võimalik kiiresti loobuda eriolukorrast ja inimõigused taas ausse tõsta,“ ütles Mikko.

Tänavu on lisaks Eestile asepresidendi kohad veel 18 riigil. Asepresidendid asendavad vajadusel ENPA presidenti Pedro Agramunt istungi juhatamisel.

23. – 27. jaanuarini Strasbourgis Prantsusmaal toimuval ENPA istungil on päevakorras demokraatlike institutsioonide olukord Ukrainas, humanitaarkriis Gazas, olukord Liibanonis ning Euroopa julgeolek ja regionaalse stabiilsuse väljakutsed. Samuti arutatakse ajakirjanike vastu toimuvate rünnakute ja meediavabaduse teemal Euroopas.

ENPA Eesti delegatsiooni kuuluvad lisaks Marianne Mikkole veel Raivo Aeg, Eerik-Niiles Kross, Jaak Madison ja Andrei Novikov.

Riigikogu pressiteenistus
Kati Varblane
T: 631 6353, 516 9152
kati.varblane@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Balti Assamblee Eesti eesistumine avati täna Brüsselis

Istungi alguses tegi presiidium ühise pöördumise Eesti, Läti ja Leedu valitsuste vahelise kokkuleppe toetuseks Rail Balticu raudteeühenduse arendamise küsimuses. Kokkulepe on kavas allkirjastada 31. jaanuaril.

Istungit juhatava Eesti delegatsioonijuhi Aadu Musta sõnul keskendub Eesti Balti Assamblee eesistumise ajal Balti riikide seadusandliku ja täidesaatva võimu vahelise suhtluse elavdamisele, et paremini esindada ühiseid piirkondlikke huve.

„Meil on vaja arendada laiaulatuslikumat ja kaasavamat piirkondlikku koostööd ning Balti profiili esiletõstmist rahvusvahelistel foorumitel. Seisukohtade korrapärane kooskõlastamine, eesmärgile suunatud avalik diplomaatia ja strateegiline kommunikatsioon on turvalise Balti regiooni jaoks üliolulised,“ ütles Must.

Must esitles istungil Eesti eesistumisaasta sündmusi, millest tähtsaim on aastaistungi korraldamine 9. – 10. novembril. Tähelepanu all on Balti Ministrite Nõukogu tegevus eelmise aasta istungjärgu otsuste elluviimisel, koostöö rahvusvaheliste partnerite Põhjamaade Nõukogu, Beneluxi parlamendi ning GUAM (Gruusia, Ukraina, Armeenia ja Moldova) Parlamentaarse Assambleega.

23. – 24. jaanuaril toimuvad Brüsselis veel Läänemeremaade parlamentaarse konverentsi alalise komitee ja jätkusuutliku turismi töörühma istungid.

Alalise komitee istungil arutatakse Euroopa Liidu Läänemere strateegia tulemusraportit ning keskkonnakaitse komisjoni HELCOM tegevusaruannet. Olulise küsimusena on kõne all finantsküsimused ja Valgevene parlamendi taotlus vaatlejastaatuse saamiseks Läänemere parlamentaarse konverentsi juures.

Jätkusuutliku turismi töörühm teeb kokkuvõtteid lõppraporti koostamiseks. Arutlusel on turismisektori rahastamine, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete tegevus, maksunduspoliitika ja regiooni pikemaajalised arengukavad.

Riigikogu pressiteenistus
Kati Varblane
T: 631 6353, 516 9152
kati.varblane@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

 

Kohtumine Ukraina presidendiga

Riigikaitsekomisjoni esimees Hannes Hanso ja komisjoni liige Johannes Kert, kes on ühtlasi ka Eesti-Ukraina parlamendirühma esimees, osalevad Riigikogu esimehe Eiki Nestori kohtumisel Ukraina presidendi T. E. hr Petro Proshenko ja viimast saatva delegatsiooniga

Riigikogu eelinfo esmaspäevaks, 23. jaanuariks

Kell 15 – täiskogu istung

Riigikogu kinnitab töönädala päevakorra.

Kaitseminister Margus Tsahkna vastab Riigikogu liikmete esitatud arupärimisele suure koguse salakauba leidmise kohta miinijahtijalt Sakala (nr 282).

Riigikogu liikmete kõnesoovide korral toimub vaba mikrofon.

Kell 11 – komisjonide istungid

keskkonnakomisjonis – Riigikogu otsuse „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ heakskiitmise eelnõu (362 OE), kutsutud keskkonnaministeeriumi ja justiitsministeeriumi esindajad; kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030, kutsutud keskkonnaministeeriumi esindajad; looduskaitseseaduse § 20 täiendamise seaduse eelnõu (373 SE);

kultuurikomisjonis – kell 11.10: Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse eelnõu (351 SE);

maaelukomisjonis – kohtumine riigihalduse ministri Mihhail Korbiga;

majanduskomisjonis – kell 11.10: Eesti, Läti ja Leedu vahelise kokkuleppe tutvustus Rail Baltic raudteeühenduse arendamiseks, kutsutud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi esindaja; kollektiivse pöördumise „Eestimaa kaitseks“ menetlust ettevalmistav arutelu, Rail Baltic kohta komisjonile saadetud kirjad; Eesti Üürnike Liidu algatatud kollektiivne pöördumine omandireformi küsimuses, kutsutud riigihalduse minister Mihhail Korb;

põhiseaduskomisjonis – kell 11.15: hädaolukorra seaduse eelnõu (205 SE), kutsutud siseministeeriumi esindajad;

riigikaitsekomisjonis – hetkeseis direktiivi eelnõuga, millega muudetakse ELi direktiivi relvade omandamise ja valduse kontrolli kohta; siseministeeriumis ja kaitseministeeriumis ettevalmistamisel olevad relvaseaduse muudatused, kutsutud kaitseministeeriumi esindajad; Kaitseliidu küberkaitseüksuse tutvustus, kutsutud Kaitseliidu, Küberkaitseüksuse ja kaitseministeeriumi esindajad;

sotsiaalkomisjonis – kell 11.10: Eesti Seksuaaltervise Liidu pöördumine seoses noorte nõustamiskeskuste võrgustiku reorganiseerimisega, kutsutud sotsiaalministeeriumi esindaja; töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (292 SE); tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (318 SE);

väliskomisjonis – ülevaade Eesti tegevusest soome-ugri hõimurahvaste toetamisel, kutsutud soome-ugri rahvaste konsultatiivkomitee liikmed, Fenno-Ugria Asutuse, kultuuriministeeriumi, välisministeeriumi, haridus- ja teadusministeeriumi ning siseministeeriumi esindajad; Riigikogu otsuse „Riigikogu otsus ˮEuroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamineˮ muutmise eelnõu (372 OE);

õiguskomisjonis kell 11.15: äriseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (juriidilise isiku ja tema juhatuse või seda asendava organi asukoht) eelnõu (347 SE), kutsutud justiitsministeeriumi esindajad, Tööandjate Keskliidu, Kaubandus-Tööstuskoja, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja, Notarite Koja, Eesti Advokatuuri, Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, Riigikohtu ja Pangaliidu esindajad;

korruptsioonivastases erikomisjonis – kell 13.30: ülevaade plaanitavatest muudatustest riigi osalusega äriühingute ja sihtasutuste juhtimises, kutsutud rahandusministeeriumi esindaja (ruum L332);

riigieelarve kontrolli erikomisjonis – kell 13: Riigikontrolli kontrolliaruande „Riigi ja kohalike omavalitsuste tegevus olmejäätmete kogumisel ja taaskasutusse suunamisel“ arutelu, kutsutud keskkonnaministeeriumi, Jäätmekäitlejate Liidu, MTÜ Harjumaa Ühisteenuste Keskuse ja Riigikontrolli esindajad, istung on avalik, toimub veebiülekanne (ruum L 333).

Sündmused

Kell 15.10 – Riigikogu esimees Eiki Nestor kohtub Ukraina presidendi Petro Porošenko ja teda saatva delegatsiooniga. Kohtumisel osalevad riigikaitsekomisjoni esimees Hannes Hanso ja Eesti-Ukraina parlamendirühma esimees Johannes Kert.

Kell 16.45 – Riigikogu aseesimees Taavi Rõivas kohtub Smart Dubai kõrgetasemelise IT-delegatsiooniga (e-Eesti Showroom, Lõõtsa 2A).

Välislähetused

18. – 25. jaanuar
Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson osaleb NATO Parlamentaarse Assamblee kaitse-ja julgeolekukomitee istungil Washingtonis, Ameerika Ühendriikides.

22. – 23. jaanuar
Euroopa Liidu asjade komisjoni aseesimees Jaak Madison osaleb rahvusparlamentide ELi asjade komisjonide esimeeste kohtumisel (COSAC) Maltal.

22. – 24. jaanuar
Balti Assamblee delegatsiooni aseesimees Aadu Must osaleb Balti Assamblee presiidiumi töös, Läänemeremaade Parlamentaarse Konverentsi alalise komitee istungil ja töörühma töös Brüsselis, Belgias.

22. – 27. jaanuar
Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) Eesti delegatsiooni juht Marianne Mikko ning delegatsiooni liikmed Raivo Aeg (22.-25.01), Jaak Madison (23.-27.01), Eerik-Niiles Kross (22.-26.01) ja Andrei Novikov (22.-26.01) osalevad ENPA 2017. aasta esimesel osaistungil Strasbourgis, Prantsusmaal.

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
marie.kukk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Jaak Madison kohtub Euroopa Liidu rahvusparlamentide kolleegidega Maltal

Tegemist on Malta eesistumise parlamentaarse mõõtme traditsioonilise esimese kohtumisega, mille käigus tutvustatakse Malta eesistumise eesmärke. Euroopa Komisjoni asepresident Frans Timmermans annab ülevaate komisjoni 2017. aasta tööprogrammist.

“Malta eesistumise prioriteedid on otseselt seotud ka Eestiga, sest kahtlemata on meie huvides nii Euroopa julgeolekuküsimused, migratsiooni kriisi ohjamine kui ka ühtse digitaalse turu areng,“ ütles Madison.

Madison märkis, et üheks prioriteediks teiste seas on samuti merenduspoliitika, mis kindlasti peaks olema suuremas fookuses ka Eestis. „Arvestades kõikide teemade aktuaalsust, kanduvad need suuresti üle Eesti eesistumisele ja on fookuses teisel ka poolaastal.”

Malta eesistumise programmi keskmes on Euroopa Liidu kodanik ning programmi läbivaks mõtteks soov taasühendada inimesed Euroopa Liiduga (rEUnion).

Malta eesistumise kesksete teemade hulka kuuluvad migratsioonipoliitika edukam rakendamine, ühisturu barjääride kõrvaldamine, terrorismivastase võitluse jätkamine ning sotsiaalse võrdõiguslikkuse tagamine. Malta on esile toonud ka stabiilsuse kindlustamist Euroopa Liidus ja selle naabruses.

Rahvusparlamentide EL asjade komisjoni juhtide kohtumine valmistab ette mai lõpus Maltal toimuvat täiskogu istungit, kus osalevad liikmesriikide EL asjade komisjonide delegatsioonid.

Jaanuaris Slovakkialt üle võetud eesistuja roll on Malta jaoks esmakordne. Juulis annab Malta eestkõneleja roll edasi Eestile. Eesti eesistujana võõrustab EL asjade komisjonide juhte juulis ja täiskogu koguneb Tallinnas novembris.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
631 6356, 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee