Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Kõrgetasemeline transpordiühenduste konverents toob Tallinnasse valdkonna tippjuhid

Riigikogu istungisaalis räägitakse täna lennuühenduste parandamisest, innovaatilistest lahendustest transpordis ja nende kasutusele võtuga seotud seadusemuudatuste vajadusest.

Konverentsi juhatava majanduskomisjoni esimehe Sven Sesteri sõnul muudab innovaatiliste lahenduste kasutuselevõtt põhjalikult meie majandust ja transpordisektorit, mistõttu peame juba täna tegelema seaduste uuendamisega.

Sesteri sõnul nõuab vajalike muudatuste elluviimine poliitikakujundajate head tahet. Selle näiteks ja kinnituseks tõi ta välja, et Riigikogu võttis kevadel vastu ühistranspordi seaduse muudatused, millega anti Uberile roheline tuli tegutsemiseks Eestis.

Transpordiühenduste konverentsi avab reedel Riigikogu esimees Eiki Nestor. Esimeses paneelis arutavad Euroopa Komisjoni transpordivolinik Violeta Bulc, Eesti majandus- ja taristuminister Kadri Simson ja Euroopa Parlamendi transpordi-ja turismikomisjoni esimees Karima Delli Euroopa transpordipoliitika ja Euroopa ühendamise teemadel. Arutelu modereerib Euroopa Komisjoni liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi peadirektor Henrik Hololei.  

Regional Jet nõukogu esimehe Jan Palmeri juhtimisel räägitakse teises paneelis paremast lennuühendusest ja ühenduste paremast planeerimisest Euroopa siseselt. Parimat praktikat jagavad Euroopa Parlamendi liikmed ja Euroopa Komisjoni esindajad. Veel tuleb konverentsil juttu innovatsioonist transpordisektoris, millest on kõnelema kutsutud Rolls-Royce’i, Alstom’i ja Hyperloop One esindajad.

Konverents on avalik ja otseülekannet sellest saab jälgida parleu2017.ee veebilehelt, kust leiab ka konverentsi programmi. Foto- ja/või videomaterjal tehakse esimesel võimalusel kättesaadavaks parleu2017.ee veebilehel ja Riigikogu Flickri kontol ning YouTube’is. Konverentsil osalejate mõtteid jagame Facebookis ja Riigikogu Twitteri kontol.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
631 6356, 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee 
Päringud: press@riigikogu.ee

 

 

Vastupanuvõitluse päeva puhul heiskavad Pika Hermanni torni lipu 21. Kooli õpilased

Riigikogu esimehe Eiki Nestori sõnul on oluline Eesti riigi järjepidevust rõhutavaid sündmusi meeles pidada ja nende tähistamisse ka noori kaasata. „Vabadussõjas haarasid teie eakaaslased relvad, et luua meie iseseisvat riiki. Õige pea läheb vastutus meie riigi tuleviku hoidmise ja selle eest, et sinimustvalge lipp ikka Pika Hermanni torni tõuseks, teie õlgadele,“ lausus Nestor.

Täna heiskavad riigilipu Tallinna 21. Kooli liputoimkonna liikmed Hugo Jõks, Karl Rudolf Kunnas, Karl-Mathhias Madis, Peeter Johan Taukar, Taavi Christopher Tuisk, Kristjan Pekk, Bert Palts ja Joosep Rannu.

Pärast hommikust lipuheiskamise tseremooniat kohtuvad liputoimkonna liikmed ja trummarid Riigikogu esimehe Eiki Nestoriga ning tutvuvad Toompea lossiga.

Tallinna 21. Kooli liputoimkond on 1997. aastast tegutsev õpilasorganisatsioon, mis esitab, valvab ja kaitseb kooli lippu ja vajadusel riigilippu lähtudes Eesti lipu seadusest. Liputoimkond koosneb vabatahtlikest 10.–12. klassi noormeestest.

Vastupanuvõitluse ja Otto Tiefi valitsuse päeva peetakse Riigikogu otsusel riikliku tähtpäevana 11. aastat.

1940. aasta suvel, mil Nõukogude väed okupeerisid Eesti territooriumi, sai Raua tänava koolist ehk nüüdsest Tallinna 21. Koolist Eesti armee sidepataljoni ajutine kodu. Just seal pidasid Eesti vabariigi sõdurid maha oma ainsa lahingu Teises maailmasõjas.

Vastupanu osutas Eesti rahvas taas neli aastat hiljem, kui taganevate Saksa okupatsioonivägede ja pealetungiva punaarmee Tallinna jõudmise eel lehvis 1944. aasta septembris Pika Hermanni tornis sinimustvalge lipp.

Fotod sündmusest. NB! Pildid laekuvad viivitusega.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
tel 631 6353, 510 6179
e-post merilin.kruuse@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Hanno Pevkur: Aärmuslus hävitab demokraatiat

“Vaadates viimase aja sotside ja EKRE meeleheitlikku soovi üksteisele äärmuslikult vastanduda, meenutan, et ei sotsidel, ega EKREl pole võimalust öelda, et kumbki neist Riigikogu saali ei kõlba. Seda, kes siia saali sobib või mitte, saab öelda vaid rahvas,” ütles Pevkur.

Pevkur meenutas viimaste kuude arvamusküsitlusi, mis näitavad, et nii EKREl kui sotsidel on sarnane rahva toetus ja mõlemad erakonnad on täiesti demokraatlikult Riigikokku valitud. “Teil on õigus üksteist vihata, aga see ei tähenda, et teil oleks eristumise nimel õigust kalduda äärmustesse,” lausus Pevkur. “Äärmuslus mistahes vormis teeb riigi kurjaks ja ebademokraatlikuks.”

Reformierakonna esimehe hinnangul on igal ühel meist põhiseadusjärgne kohustus austada arvamuste paljusust ning aktsepteerida erinevusi. Seni, kuni see ei ole kellelegi ohtlik või ei lähe vastuollu seadusega.
“Kellelgi ei ole õigust hukka mõista kedagi selle eest, et ta on paks või peenike, pikk või lühike, heleda või tumeda nahaga, abielus või mitte. Meil kõigil on õigus oma arvamusele ja tunnetele. Muuhulgas ka tunnetele teiste inimeste vastu,” ütles Pevkur lootusrikkalt.

“Me ei taha oma riigis hirmu ja meeleheidet. Me tahame rahu ja kindlust, väärikat ja hirmudeta elu. Me tahame, et Eestis elaksid õnnelikud inimesed,” sõnas Pevkur.

Pevkur rõhutas, et meil on vaja tarkust ning kainet mõistust, mitte sildistada ja solvata, vaid austada ja aktsepteerida üksteist sõltumata soost, rassist või nahavärvist, jäädes kindlaks meie põhiseaduse mõttele ja selles kirjeldatud väärtustele. “Reformierakond kaitseb demokraatiat igal juhul iga päev ja alati, kompromissideta,” võttis Pevkur kokku erakonna mõtted demokraatiast.

Video Hanno Pevkuri kõnest on vaadatav SIIN

Lisainfo:

Hanno Pevkur
Reformierakonna fraktsiooni esimees
hanno.pevur@riigikogu.ee

Riigikogu eelinfo reedest pühapäevani, 22. – 24. septembrini

Sündmused

Kell 7.25 – Riigikogu esimees Eiki Nestor tervitab Tallinna 21. Kooli liputoimkonda, mille liikmed heiskavad vastupanuvõitluse päeva puhul Pika Hermanni torni riigilipu.

Kell 9 – Riigikogu esimees Eiki Nestor avab Euroopa Liidu eesistumise parlamentidevahelise majanduskomisjonide esimeeste konverentsi Euroopa transpordiühenduste teemal (Riigikogu konverentsisaal).

Konverentsi juhatab majanduskomisjoni esimees Sven Sester.

Delegatsiooni kuuluvad veel Riigikogu liikmed Toomas Kivimägi ja Erki Savisaar.

Konverents on avalik ja otseülekannet sellest saab jälgida Riigikogu veebilehelt ja parleu2017.ee veebilehelt, kust leiab ka konverentsi programmi. Foto- ja/või videomaterjal tehakse esimesel võimalusel kättesaadavaks parleu2017.ee veebilehel ja Riigikogu Flickri kontol ning YouTube’is. Konverentsil osalejate mõtteid jagame sotsiaalmeedia vahendusel Riigikogu Facebookis ja Twitteri kontol.

Kell 13 – Riigikogu esimees Eiki Nestor osaleb Eero Epneri raamatu „Konrad Mägi“ esitlusel (KUMU).

Välislähetused

17. – 28. september
Riigikogu aseesimees Taavi Rõivas on visiidil Singapuris ja Malaisias, kus kohtub Singapuri parlamendi asespiikri ja peaministriga, astub üles rahvusvahelisel tehnoloogiakonverentsil Slush Singapore ning on üks peaesinejaid e-valitsemise ja digitaalse ühiskonna teemasid käsitleval konverentsil Innovation Labs World.

21. – 22. september
Balti Assamblee (BA) Eesti delegatsiooni liige Krista Aru osaleb BA haridus-, teadus- ja kultuurikomisjoni istungil Liepājas Lätis.

21. – 23. september
Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) Eesti delegatsiooni liige Andres Herkel osaleb ENPA kultuuri-, teadus-, haridus- ja meediakomitee istungil Pariisis Prantsusmaal.

21. – 29. september
Euroopa Parlamentidevahelise Kosmosekonverentsi (EISC) Eesti delegatsiooni esinaine Liisa Oviir osaleb rahvusvahelise astronautika kongressi parlamendiliikmetele suunatud programmis Adelaide’is Austraalias.

23. – 24. september
Riigikogu Tiibeti toetusrühma aseesimees Artur Talvik ja liige Andres Herkel osalevad Balti riikide parlamentide saadikute kohtumisel dalai-laamaga Riias Lätis.

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
marie.kukk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Kivimägi tutvustas Tšehhi aseministrile Eesti lähenemist sõidujagamisteenusele

Kivimägi tutvustas Bärtlile Eesti kokkuleppevedude regulatsiooni. „See on suurepärane lahendus, kui hinnata seda, et sellega on leppinud ja rahul nii klassikalise taksoteenuse kui ka kokkuleppevedude teenuse pakkujad,“ sõnas Kivimägi.

Tšehhis on samuti üleval küsimus, kas ja kuidas jagamissõiduteenus seaduses lahendada. Praegu seal veel seaduseni jõutud pole, vaid maadeldakse jätkuvalt streikide ning klassikaliste taksovedajate ja Uberi juhtide vaheliste kokkupõrgetega. Kivimägi julgustas ka tšehhe jagamisteenust seadusandlikult reguleerima, märkides, et kui teenus on juba turule tulnud ja see on kasutajale mugav, pole seda mõistlik keelata. Ühtlasi soovitas Kivimägi mõlemat teenusepakkujat võrdselt kohelda ja samas valdkondi mitte üle reguleerida, vaid liberaliseerida.

Riigikogu võttis juunis vastu ühistranspordiseaduse, liiklusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse (188 SE), mis kokkuleppevedude osutamist reguleerib. Seadus jõustub novembris.

Aseminister Bärtlit saatsid Tšehhi suursaadik Eestis Gabriela Tománková ja saatkonna 1. sekretär Alena Teznerová.

Riigikogus olid arutusel demokraatiaga seotud aspektid

Lauristini sõnul on väga oluline ja igavene küsimus väärtuste kohta poliitikas. Ta esitas retoorilise küsimuse. „Miks me siis täna arutame siin erakorralise küsimusena küsimust liberaalsete demokraatlike väärtuste olulisusest Eesti poliitikas?  „Kindlasti mitte sellepärast, et meie sõnum siit saalist läheks, et Eestis liberaalne demokraatia on tõsises ohus, et Eesti demokraatia kuidagimoodi kõigub, et Eesti hakkab minema seda teed, mida Euroopa Liidu liikmesriikide seas peetakse vastuolus olevaks ka Euroopa Liidu põhilepetega,“ ütles Lauristin. Ta selgitas, et Euroopa Liidu põhilepped näevad ette just nimelt seda, et kõik Euroopa Liidu liikmesriigid järgivad liberaalse demokraatia väärtusi, kõik Euroopa Liidu liikmesriigid järgivad põhilisi inimõigusi ja nii igapäevapoliitilised praktikad kui ka seadused, mida vastu võetakse, nendele väärtustele vastavad. Lauristin lisas, et liberaalse demokraatia saatust ja olukorda arutab kogu Euroopa. „Kogu meie senine poliitika joon, kogu meie poliitika edu, kogu Eesti edu on põhinenud sellel, et meil on see n-ö keskmine demokraatlik konsensus olnud kindel, nii nagu ka Euroopa edu,“ ütles Lauristin.

 „Aga lõppkokkuvõttes on ikkagi mingisugune niisugune tasakaal, ta tekib juba sellest väga suure hulga erinevuste üksteist tasandavast jõust. Meil võib tegelikult üks ajalehe artikkel, üks poliitiline kõne, mingisugune üks hüsteeriline karjatus, mingisugune üks kaasus – kui seda hakatakse ära kasutama mitte kogu riigi, mitte ühise arengu huvides, mitte demokraatia huvides, vaid mingi lühiajalise punkti huvides –, tekitada tegelikult palju rohkem segadust kui suures riigis või Euroopas tervikuna,“ ütles Lauristin.

Printsi kõne läbivaks märksõnadeks olid hirm ja kartus. Ta põhjendas: „Põhjus, miks ma täna siin olen, on väga lihtne: mulle tundub, et ma ei ole ainuke, kes kardab. Mulle tundub, et terve Eesti kardab. Keda kardad, Eesti? Kas sa kardad Venemaad? Kas sa kardad Euroopat? Kas sa kardad pagulasi? Kas sa kardad neid, kes pagulasi kardavad? Kas sa kardad liiga suurt meteoriiti, mis ühel päeval tühjusesse ilmub ja ilma ühegi loogilise seletuseta just meie poole suuna võtab? Kardad sa, et me rahvusena kaome? Kardad sa, et rahvususe sildi alla poevad ka need, kes pöörduvad teiste rahvuste vastu? Kardad sa, Eesti, et meid on liiga vähe? Seda oled sa ju alati kartnud. Kardad sa meie keele hääbumist? Kardad sa meie ajaloo, kultuuri, tuleviku, lootuste unistuste purunemist või kardad sa, Eesti, et pööraste muutuste trummel, mis keerleb üha hüpnootilisemal moel, raputab paigast meie vähesegi kindlustunde? Kardad sa vaesust? Kardad sa viha? Kardad sa ebavõrdsust? Sest mina kardan seda kõike.“ Printsi sõnul ei ole inimeste õigustatud hirmude häälteks konverteerimine lahendus, vaid see on küüniline poliittehnoloogia ehk teisisõnu argus. „Ma usun, et paljud teist tegelevad probleemide õhutamise asemel nende lahendamisega. Soovin teile selleks palju jõudu! Aga ärge unustage siis meid, kes me kardame! Ärge unustage meile selgitamast, meiega rääkimast,“ ütles Prints.

Jürgenstein arutles demokraatia sisu üle filosoofilises võtmes. Ta selgitas, et püüab oma ettekandes käsitleda rahvuslust, selle vaimset rikkust ja teatud ohte, mis rahvuslust vaesemaks muudavad. „Kõigepealt mainiksin, et olla rahvuslane on kindlasti austusväärne ja tõsiselt võetav maailmavaateline otsus. Küllap iga eestlane, kes peab oluliseks ning armastab oma keelt ja kultuuri, kannab endaga kaasas suuremal või väiksemal määral rahvuslust. Samas mulle tundub, et oleme jõudnud olukorda, kus end rahvuslaseks pidav inimene peab end täpsustavate sõnadega kaitsma,“ ütles Jürgenstein.

Ta märkis, et viimastel kuudel on meie ajalehtede veergudel toimunud huvitavad debatid natsismi, kommunismi, liberaalsuse, konservatiivsuse, parempoolsuse, vasakpoolsuse teemal. „Olen nende debattide raamistikus tajunud, et on üsna raske mitmete ühiskonnas oluliste ideede nagu võrdsuse, rahvusluse, õigluse või vabaduse puhul leida toetust mõõdukal keskteel asuvatele seisukohtadele. Mulle endale näib, et üheks võimaluseks rahulikult ja mõtestatult keskteed säilitada on ikka ja jälle meeles pidada iseenda maailmavaatega kaasnenud liialdusi,“ ütles Jürgenstein. Tema hinnangul tuleb paljudes küsimustes oma seisukohti muuta ja revideerida. „Teadmised täienevad, me saame teha oma maailma paremaks, õppida vigadest jne. Sellist dünaamilisust ja muutuvust eeldav vaade rahvuslusele sisaldab vältimatult avatust ja dialoogi. Märgin siin lisaks, et avatuse haavatavuseks on ikka olnud asjaolu, et sellest lähtuvad inimesed püüavad inimlikult lahendada probleeme, mis enamasti ei pole nende enda tekitatud. Olgu siis tegemist vähemuste kaitse, õiglasema ühiskonna või võrdsemate võimalustega. Sageli nõuavad need teemad kannatust ja püsivust, kus kõik peavad midagi ohverdama, aga nende probleemidega tegelemine näitab sageli ka maailma solidaarset, rõõmsat ja arenemisvõimelist poolt,“ ütles Jürgenstein.

Läbirääkimistel võtsid sõna Mart Nutt, Andres Herkel, Hanno Pevkur, Martin Helme, Barbi Pilvre, Peeter Ernits, Mart Helme, Jüri Adams, Oudekki Loone, Jaak Madison, Külliki Kübarsepp, Igor Gräzin, Jaanus Marrandi ja Henn Põlluaas, kes kõik tõid esile demokraatiaga seotud erinevad aspektid ja seisukohad.

Istung lõppes kell 13.43.

Istungi stenogramm:

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu

(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega)

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

 

Nestori ja energeetikavolinik Šefčoviči kohtumisel oli juttu elektrituru toimimisest

Nestor rääkis uutest võimalustest energeetikasektoris ja tutvustas rohelise energia kasutamist Eestis. Eesti ja meie lähiriigid on oma elektriturud liberaliseerinud, kuid paljud liikmesriigid pole veel selleni jõudnud. Nestori sõnul töötab Eesti eesistumise ajal selle nimel, et saavutada elektrituru disaini osas liikmesriikide vahel konsensus.

Volinik kiitis Eesti eesistumist ning sõnas, et energeetika vallas on tehtud väga head tööd. Tema sõnul on komisjonil kõrged ootused, et Eesti saavutab puhta energia paketi kõikide põhifailide osas üldise lähenemise.

Energeetikavolinikuga kohtusid ka Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Toomas Vitsut ja majanduskomisjoni esimees Sven Sester ja Euroopa Liidu asjade komisjoni liige Kalle Palling.

Volinik andis kohtumisel ülevaate Euroopa Komisjoni eelnõudest taastuvenergia kasutamise edendamise, energiatõhususe suurendamise, elektrituru disaini ja energialiidu juhtimise kohta. Tema sõnul on Eesti keskkonnasäästlik, kuid väljakutseks on süsinikdioksiidi vähendamine transpordisektoris.

Vitsuti sõnul oleme Eestis uhked selle üle, et meil on piisavalt puhast õhku, kuid selle säilimiseks tuleb seda ka hoida ja transpordisektoril tuleb kohaneda uute keskkonnasõbralike reeglitega.

Palling tõi välja olulise mõtteviisi muutuse, et autot ei ole vaja igaühel omada, vaid seda saab rentida siis kui autot on vaja. Statistika järgi kasutatakse autot keskmiselt ainult üks tund päevas. Pallingu sõnul on jagamismajandus kasvav trend, mis aitab saavutada ka eesmärke CO2 heitmete vähendamiseks.

Sester pakkus aruteluks ühe meetmena, et liikmesriigid võiksid rohkem tähelepanu pöörata energiasäästlikumate transpordivahendite kasutusele võtmisel ostjatele soodustuste tegemist. Selleks võib olla näiteks liikumine ühistranspordirajal, väiksemad registreerimistasud või võimalikud maksuelemendid.

Nii Vitsut, Sester kui Palling rõhutasid, et Baltikumi elektrivõrgu lahtiühendamine Venemaast ja ühendamine Põhjamaade või teiste Euroopa elektrivõrkudega on julgeolekuküsimus ja selles osas valitseb Eestis poliitiline konsensus.

Kohtumiste fotod.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
631 6356, 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee 
Päringud: press@riigikogu.ee

 

 

Henn Põlluaas: Riigikogu läks petukauba õnge ja võttis Istanbuli konventsiooni vastu

EKRE fraktsioon vastustas 20.09 Istanbuli konventsiooni vastuvõtmise, enne hääletamist läbirääkimistel esitas fraktsiooni vastuargumendid Henn Põlluaas.

Lõhestades ühiskonda ja suurendades vastandumist, mõjub konventsioon nagu homoseaduski löögina demokraatlikule ühiskonnale ja selle sidususele. Inimesed kogevad sundperverssusi, mida neile peale sunnitakse riigi sunnina. See vähendab lojaalsust ja armastust riigi vastu. Igat hullust, mis kellelegi pühe tuleb, ei saa normaalsuse ja inimõigusena serveerida. Mis vahet on isikutel, kes peavad ennast Napoleoniks, või neil, kes kujutavad ette, et on teisest soost või sootuks sootud? Mõlemad vajavad abi, mitte takka õhutamist.

Ja veel, Istanbuli konventsiooni sätted, mis kohustavad naisimmigrante vastu võtma koduvägivalla, soolise diskrimineerimise tõttu, loovad olukorra, kus ei olegi enam juhtumit, kus puuduks kohustus asüüli anda ükskõik millisele naisterahvale ja hiljem tema suurearvulisele perekonnale Aafrikast, Lähis-Idast või mujalt. Pole tagakiusamist vajagi, piisab hirmust või väidetavast tagakiusamisest ja konventsioon kohustab neid kõiki vastu võtma. Ainuüksi Aafrikas ja islamiriikides on miljard naist, kes sellistele kriteeriumitele vastavad, sest naisi teatavasti ei kohelda seal võrdsena. Seega kujutab konventsioon endast immigratsioonipumpa, mis varsti uputab Euroopa ja ka Eesti sisserännanutega üha kasvava hooga. Kas seda tahategi?

Me ei vaja Istanbuli konventsiooni, sest igasugune ahistamine ja perevägivald on Eestis niigi taunitav, seadustega keelatud ja karistatav. Meil on kriminaliseeritud kõik vägivallavormid, mida islamiriikides naiste kallal toime pannakse – suguelundite moonutamised, sundabielud, seksuaalne ahistamine, ahistav jälitamine ja nii edasi. Eestis on arvestatud ja ühinetud Istanbuli konventsiooni kõikide positiivsete aspektidega. Ülejäänud radikaalsete ja äärmuslike asjadega kaasaminek ei tule kõne allagi, see on hullumeelne.

Konventsiooni ratifitseerimine tähendab sõda normaalsele ühiskonnale ja räiget vägivalda terve mõistuse vastu. See avab ukse massiimmigratsioonile, võtab ära meie iseotsustamise võimaluse ning avab rohelise tee väärtustel põhineva ühiskonna lammutamisele ja perverssustele.

Rohkem infot

Henn Põlluaas, EKRE fraktsiooni aseesimees 58-541-447

Jaak Madison: riik toetab homoaktiviste, samas kui raha napib isegi vähihaigete raviks

PRESSITEADE 20.09

Riigikogu infotunnis 20.09 päris Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni liige Jaak Madison sotsiaalminister Jevgeni Ossinovskilt aru, miks toetab riik igal aastal kümnete tuhandete eurode eest homopropagandat, ehkki  riigil napib raha isegi vähihaigete raviks.

Madison juhtis tähelepanu, et viimase viie aasta jooksul on sotsiaalministeeriumi kaudu hasartmängumaksu nõukogust toetatud Eesti LGBT Ühingut 172 526 euroga.

„Igal aastal on summa tõusnud ning käesolevaks aastaks on toetussumma tõusnud juba 65 000 euroni. Samal ajal peetakse riigieelarvest üleval ka portaali Feministeerium, mis tegeleb äärmusfeminismi, ebatervete eluviiside ja teiste vasakäärmuslike ideede propageerimisega. Feministeerium sai tänavu riigilt 60 000 eurot,“ ütles Madison.

„Väärib märkimist, et tegemist on korruptsioonihõngulise toetusega, sest sotsiaalministeeriumi kaudu doteeritud LGBT Ühingu üks juhatuse liikmeid on Helen Sööl, kes on sotsiaalministeeriumi võrdsuspoliitikate osakonna endine nõunik ja uue võrdse kohtlemise seaduse põhiautor.“

Madisoni sõnul on traagiline, et kümneid tuhandeid eurosid kulutatakse homopropagandaks ajal, mil riik ei saa vähihaigete raviga hakkama ning ravimite jaoks on sunnitud annetusi koguma vaid suure südamega vabatahtlikud nagu Toivo Tänavsuu.

Rohkem infot,

EKRE fraktsioon Jaak Madison

mobiil 58-171-349

Riigikogu aseesimees Taavi Rõivas kohtus Singapuri parlamendi asespiikriga

Rõivas ja Chong arutasid Eesti ja Singapuri vahelise koostöö tihendamist digivaldkonnas. Rõivase sõnul oleks Eestil palju õppida Singapuri targa linna kontseptsioonist ja selle ellu viimisest, Singapur on omakorda huvi tundnud Eesti e-valitsemise ja digitaalse identiteedi vastu. „Eesti ja Singapur on küll geograafiliselt teineteisest kaugel, kuid riigid mõtlevad paljuski sarnaselt – näiteks nulltolerants korruptsiooni vastu, innovatsiooni toetamine, aga ka digitaalsele arengule rõhu panemine,“ ütles Rõivas.

Singapuris toimus täna ka äriseminar, kus osalesid Eesti ettevõtted ning kohalikud ettevõtjad ja investorid. Eile esines Rõivas rahvusvahelisel tehnoloogiakonverentsil Slush Singapore, kus tutvustas Eesti e-riigi lugu. Homme suundub Rõivas Malaisia pealinna Kuala Lumpurisse, kus on samuti plaanis äriseminarid ning äridelegatsiooni kohtumised.

Rõivas kohtub visiidi käigus ka Singapuri peaministri Lee Hsien Loongi, kommunikatsiooni- ja informatsiooniministri Janil Puthucheary ning kaubandus- ja tööstusvaldkonna ministri Sim Anniga. Samuti peab ta avaliku loengu Singapuri mainekas ülikoolis Lee Kuan Yew School of Public Policy ning on üks peaesinejaid e-valitsemise ja digitaalse ühiskonna teemasid käsitleval konverentsil Innovation Labs World.

Riigikogu aseesimehega koos on Singapuris ja Malaisias 34-liikmeline äridelegatsioon, kuhu kuulub 25 peamiselt tehnoloogiaettevõtet. Esindatud on ka toiduaine- ja kaitsetööstus.

Rõivase visiit kestab 27. septembrini.

Fotod kohtumisest Singapuri parlamendi aseesimehega.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
tel 631 6353, 510 6179
e-post merilin.kruuse@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee