Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu soodustab ka töötajatele ühistranspordi kasutamise hüvitamist

„Tegu on olulise muudatusega, mis annab võimaluse tagada ühistranspordiga tööle käijatele soodsamad tingimused,“ ütles Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Helmut Hallemaa.
„Olukorras, kus riik soodustab ühistranspordi eeliskasutamist, on kummaline, et ühistranspordi pileti hinna hüvitamine töötajale, töötegijale tööandja poolt kuulub täna erisoodustuse hulka.“

Hallemaa selgitas, et seaduse muudatusega tehtav erand ei kehti taksoveo kohta.

Hallemaa sõnul muutis käesoleva aasta 1. juulist kehtiv võimalus rakendada avaliku teenindamise lepingu alusel osutatavat tasuta bussivedu olukorra vastuolulisemaks.

“Me oleme teinud tasuta maakondliku ühistranspordi, nüüd üheteistkümnes maakonnas,“ ütles Hallemaa. „Ja siin riik toetab ja doteerib seda, on seda varemalt aastaid teinud arvestatavas või suures osas ning nüüd nendes maakondades teeb täies ehk kogu mahus.“
Hallemaa selgitusel jätkati samas olemuslikult täpselt sama otstarvet täitva teenuse maksustamist erisoodustusmaksuga, kui tööl käiv inimene on sunnitud töökoha ja kodu vahel liikumiseks kasutama kommertsliini tasuta avaliku bussiliini puudumisel.
„See tehtav muudatus toetab teatud mõttes ka kommertsliinide jätkumist ja riigi kogu olemasoleva liinivõrgustiku toimimist,“ ütles Hallemaa.

Riigikogus läbis täna teise lugemise Tulumaksuseaduse täiendamise seadus 648 SE.

Õiguskomisjon toetas abipolitseinikele ka taseri kasutamise õiguse andmist

Komisjoni esimees Jaanus Karilaid ütles, et eelnõu menetlemisel on tekkinud positiivne sünergia abipolitseinike ja politseinike vahel ning tehtud on palju kompromisse.

„Meil on üle tuhande abipolitseiniku, kes saavad nüüd õiguslikult tugevama aluse oma tööks ja rohkem töövahendeid,“ ütles Karilaid. „Politsei saab juurde abijõudu ja kokkuvõttes võidab sellest kõige rohkem kogu ühiskonna turvalisus.“

Eelnõu ühe algataja Jaak Madisoni sõnul on eelnõu menetlemise käigus tehtud väga häid kompromisse eelnõu algatajate, Siseministeeriumi ning Politsei- ja Piirivalveameti vahel, mille tulemusel on menetluses olev eelnõu väga kasulik tervele ühiskonnale.

„Seaduse muutmisega parandatakse väga paljusid kitsaskohti ja ühtlustatakse abipolitseinike töö politseinikega, mis annab palju paremad võimalused kaasata vabatahtlikke, kes on selleks koolitatud, motiveeritud ja kompetentsed,“ ütles Madison.  

Õiguskomisjon toetas istungil konsensuslikult ettepanekut anda abipolitseinikele õigus kasutada indikaatorvahendeid lisaks alkoholijoobe kontrollile ka narko- ja psühhotroopsete ainete osas. Komisjonile selgitati, et kui kontrollitava näit on positiivne, siis tuleb ta üle anda politseile edasiste menetlustoimingute tegemiseks.

Komisjon toetas ka ettepanekut, millega abipolitseinikel tekib lisaks tulirelva kasutamise õigusele ka elektrišokirelva ehk taseri kasutamise õigus. Selleks peab abipolitseinik läbima vastava koolituse ja väljaõppe.

Komisjonis tunti huvi, kas nõrga tervisega inimeste peal võib taserit kasutada. Komisjonile selgitati, et kindlasti on taseri kasutamine humaansem kui tulirelva või külmrelva kasutamine.

Eelnõu näeb veel ette, et abipolitseinik saab edaspidi kanda ka politsei vormi, kuid kodaniku jaoks peab ta olema politseist selgesti eristatav.  

Komisjon otsustas saata eelnõu (631 SE) teisele lugemisele 21. novembril ja tegi ettepaneku eelnõu vastuvõtmiseks 5. detsembril. Eelnõu jõustumine seadusena on planeeritud 1. augustil 2019.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
631 6356, 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee 
Päringud: press@riigikogu.ee

 

Riigikogu eelinfo reedest pühapäevani, 16. – 18. novembrini

Reede, 16. november

Komisjoni istung

Euroopa Liidu asjade komisjonis – kell 10: Eesti seisukohad 19.–20. novembril toimuval ELi põllumajanduse ja kalanduse nõukogu istungil, kutsutud maaeluminister Tarmo Tamm ja keskkonnaminister Siim Kiisler; Eesti seisukohad 19. novembril 2018 toimuval ELi välisasjade nõukogu istungil, kutsutud välisminister Sven Mikser; Eesti seisukohad 20. novembril toimuval ELi välisasjade nõukogu (kaitseküsimused) istungil, kutsutud Kaitseministeeriumi esindajad; seisukoha andmine: Nõukogu otsuse eelnõu, millega luuakse Euroopa rahutagamisrahastu (9736/18), kutsutud Välisministeeriumi esindaja; seisukoha andmised: Euroopa Liidu eelarve tulud 2021–2027 eelarveperioodi läbirääkimisteks (COM(2018) 325), ettevõtjatevahelise piiriülese lõpliku käibemaksusüsteemi üksikasjalike tehniliste meetmete kohta (COM(2018) 329), kutsutud Rahandusministeeriumi esindaja.

Sündmused

Riigikogu aseesimees Enn Eesmaa kohtub Rakvere ning Vinni ettevõtjate ja haridusinimestega.

Kell 19 – Riigikogu esimees Eiki Nestor osaleb Eesti Kaitseväe 100. aastapäeva kontserdil ja vastuvõtul (Estonia kontserdisaal).

Kell 19 – Riigikogu aseesimees Enn Eesmaa osaleb Läti Vabariigi 100. aastapäeva kontserdil ja vastuvõtul (Mustpeade Maja).

Laupäev, 17. november

Sündmus

Kell 18 – Riigikogu esimees Eiki Nestor võtab osa Politsei- ja Piirivalveameti aastapäeva kontsertaktusest (Estonia kontserdisaal).

Pühapäev, 18. november

Sündmus

Kell 12 – Riigikaitsekomisjoni liige Johannes Kert osaleb Saksa rahva leinapäeva mälestusüritusel Maarjamäe sõdurikalmistul ja asetab langetute mälestamiseks Riigikogu poolt pärja.

Välislähetused

13. – 16. november
Riigikogu esimees Eiki Nestor on ametlikul visiidil Iisraelis, visiidil osaleb ka Eesti-Iisraeli parlamendirühma esimees Keit Pentus-Rosimannus.

14. – 21. november
NATO Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni esimees Marko Mihkelson ning liikmed Hannes Hanso, Ants Laaneots ja Oudekki Loone osalevad NATO PA aastaistungil Halifaxis Kanadas.

14. – 19. november
Riigikogu liige Lauri Luik osaleb Rahvusvahelise Koolispordi Föderatsiooni (ISF) täitevkomitee ja kohalike korralduskomiteede 2020 istungitel Sotšis Venemaal.

18. – 20. november
Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Toomas Vitsut, aseesimees Jaak Madison ning liikmed Monika Haukanõmm, Tarmo Kruusimäe, Kalle Palling (18. – 19. november) ja Barbi Pilvre osalevad rahvusparlamentide Euroopa Liidu asjade komisjonide konverentsi (COSAC) täiskogu istungil Viinis Austrias.

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
marie.kukk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Menetlusse võeti eelnõu Velmar Bretti nimetamiseks Riigikohtu liikmeks

Riigikohtu esimehe esitatud Riigikogu otsuse “Velmar Bretti Riigikohtu liikmeks nimetamine” eelnõu (753 OE).

Eelnõu näeb ette nimetada Velmar Brett Riigikohtu liikmeks alates 1. veebruarist 2019.

Riigikohtu esimehe kaaskirjas märgitakse, et Velmar Brett on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduse eriala. 1998. aastal sai ta Eesti Advokatuuri liikmeks. Brett oli vandeadvokaat kuni 2011. aastani, töötades esmalt advokaadibüroos Pohla ja Hallmägi (aastatel 1998 kuni 2004) ja seejärel advokaadibüroos Brett (hiljem Advokaadibüroo Brett ja Soop). Vandeadvokaadina tegeles ta peamiselt tsiviilõiguse küsimustega. 2011. aastal nimetati Brett kohtunikuks ja ta alustas tööd Harju Maakohtus, kus on ametis praeguseni. Ta on keskendunud peamiselt süüteoasjade lahendamisele, kuid omab kogemust ka tsiviilasjade menetlemisel. Riigikohtu esimehe hinnangul on Velmar Brett  kogenud ja tunnustatud jurist, kelle senine elu- ja töökogemus võimaldab tal oluliselt panustada Riigikohtu kriminaalkolleegiumi töösse ja Eesti kriminaalõiguse edasiarendamisse. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Eesti Vabaerakonna fraktsiooni 14. novembril esitatud Riigikogu otsuse “Riigikogu otsuse ”Riigikogu  probleemkomisjoni moodustamine rahvastikukriisi lahendamiseks ” muutmine” eelnõu (754 OE).

Eelnõu näeb ette nimetada probleemkomisjoni liikmeks Juri Adams Monika Haukanõmme asemel. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

18 Riigikogu liikme algatatud loomakaitseseaduse ja looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (755 SE).

Eelnõu näeb ette keelata loomade pidamine üksnes või peamiselt karusnaha tootmise eesmärgil, samuti nende aretamine ja paljundamine üksnes või peamiselt karusnaha tootmise eesmärgil. Nimetatud keelu kohaldamine loomapidajate suhtes nähakse ette alates 2024. aasta 1.juunist.

Seletuskirjas märgitakse, et karusloomafarmide keelustamist on arutatud Eestis alates 2009. aastast, mil selle teema tõstatasid looma- ja looduskaitsekaitseorganisatsioonid, Erakond Eestimaa Rohelised ning Sotsiaaldemokraatlik Erakond. Uuesti tõusis inimeste teadvusesse karusloomafarmide keelustamine 2013. aastal, kui Eesti Rahvusringhäälingut telesaates Pealtnägija avaldati loomapidamisreeglite rikkumist kajastavaid kaadreid Balti Karusnahk AS Karjaküla rebase- ja naaritsafarmist . Samal ajal tõstatas ka Keskkonnaministeerium karusloomafarmide keelustamise küsimuse, kuna karusloomafarmides ei olnud täidetud keskkonnanõudeid juba aastaid.

Eestis kasvatatakse karusloomadena tšintšiljasid, küülikuid, naaritsaid ja rebaseid. Kokku peetakse Eestis umbes 200 000 karuslooma. Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.

Riigikogu liikmete Tarmo Kruusimäe, Helir-Valdor Seederi, Priit Sibula, Madis Millingu, Hardi Volmeri 15. novembril algatatud keeleseaduse muutmise seaduse eelnõu (756 SE).

Eelnõuga sätestatakse, et ettekirjutuse täitmatajätmise korral on rakendatava sunniraha ülemmäär juriidilistele isikutele 5120 eurot. Füüsilistele isikutele jääb kehtima senine sunniraha ülemmäär 640 eurot.

Seletuskirjas märgitakse, et eelnõu eesmärk on parandada keeleseaduse täitmist, motiveerida asutuste juhte ja ettevõtjaid positiivselt, panustamaks enam töötajate eesti keele õppesse. Eelnõu võimaldaks Keeleinspektsioonil tulemuslikumalt teostada järelevalvet keeleseaduse täitmise üle. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.

Riigikogu liikmete Tarmo Kruusimäe, Priit Sibula, Madis Millingu, Hardi Volmeri 15. novembril algatatud autoriõiguse seaduse muutmise seaduse eelnõu (757 SE).

Eelnõu näeb ette, et valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega audiovisuaalse teose ja teose helisalvestise isiklikeks vajadusteks kasutamise kompenseerimiseks tasu maksmise korra ning salvestusseadmete ja -kandjate loetelu ning makstava tasu suuruse salvestusseadme kohta. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

 

Riigikogu arutas õigusemõistmise praktika üle

Ettekande tegid Politsei- ja Piirivalveameti kriminaalosakonna endine kriminaalasjade uurija, Maksu- ja Tolliameti endine erimenetluse jurist Kert Kingo, advokaadibüroo Tibar ja Partnerid vandeadvokaat Urmas Simon, Harju maakohtu kauaaegne kohtunik Leo Kunman ning Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esimees Martin Helme.

Kert Kingo sõnul on sisekontrolliüksuste töötajad võimetud korruptsiooniga võitlema, sest nad peavad lähtuma seadusest, kuid ühtlasi arvestama oma tööandjaga. Kingo ütles, et just juhtide puhul on korruptsioonioht kõige suurem ja ükski juht ei soovi, et tema asutuses korruptsioon avastataks, mistõttu sisekontrolliosakonnad end praegusel kujul ei õigusta.

Urmas Simon rääkis prokuratuuri tööst ja kohtueelsest menetlusest. Vandeadvokaadi ettepaneku järgi võiks prokuratuuri kohtueelsest menetlusest lahutada ja toimiku peaks kokku panema politsei ilma prokuratuurita. Prokuratuur võiks tema hinnangul üksnes kohtus riiki esindada. Samuti peaks Simoni sõnul olema prokuratuuri tegevuse üle suurem kontroll.

Leo Kunman keskendus oma ettekandes õigusemõistmisele isiklikust vaatevinklist. Kunmani sõnul tuleks prokuratuuri juht valida avalikul konkursil ja seejärel mõelda ka sellele, kes prokuratuuri üle järelevalvet peaks teostama. Veel avaldas Kunman arvamust, et Riigikohus võiks põhjendada, kui otsustab kriminaalasja menetlusse mitte võtta.

Martin Helme tegi ettepanekuid kohtusüsteemi ja prokuratuuri töö muutmiseks. Tema sõnul peaks rahvas saama Riigikohtu kohtunikke valida, kohtunikuamet peaks olema tähtajaline ja tuleks luua vandemeeste kohus. Riigikokku tuleks tema sõnul luua erikomisjon, millel oleks õigus teha ettepanek kohtuotsuses seadust rikkunud kohtuniku ametist vabastamiseks. Veel toonitas Helme, et kriminaalmenetlusele tuleks kehtestada tähtajad.

Läbirääkimistel võtsid sõna Jürgen Ligi Reformierakonna fraktsioonist, Andres Herkel Vabaerakonna fraktsioonist, Raivo Aeg Isamaa fraktsioonist, Mart Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist ja Peeter Ernits.

Riigikogus läbis teise lugemise kaks eelnõu:

Riigikaitsekomisjoni algatatud relvaseaduse muutmise seaduse eelnõuga (654 SE) viiakse seadus kooskõlla ELi vastava direktiiviga, millega muudetakse nõukogu vastavat direktiivi relvade omandamise ja valduse kontrolli kohta (tulirelvadirektiiv).

Eelnõuga lisatakse seaduse kohaldamisalasse hoiatus-, signaal- ja akustilised relvad, millele seni reegleid kehtestatud ei ole. Kavandatavad seadusmuudatused võimaldavad kooskõlas ELis kehtivate nõuetega ka Eestis selliseid relvi käidelda, sh valmistada ja parandada. ELis kehtestatakse 2018. aasta septembrist sellistele relvadele ühtsed tehnilised nõuded. Samuti kehtestatakse tulirelvade ja nende osade markeerimisele ELis ühtsed nõuded. Selleks, et ka Eesti ettevõtjad saaksid relvi valmistada või nõuetekohaselt markeerituna müüa, on oluline seadust vastava regulatsiooniga täiendada. Eelnõuga täpsustatakse tulirelvade, nende oluliste osade ja laskemoona markeerimise nõudeid. Peale riigisiseste nõuete tuleb alates 14. septembrist 2018. aastal turule lastavate tulirelvade, nende oluliste osade ja laskemoona markeerimisel arvestada Euroopa Komisjoni kehtestatud tehniliste nõuetega.

Komisjon viis teise lugemise käigus eelnõusse sisse hulga muudatusi. Eelnõu täiendati sättega, mille järgi ei pea relvaeksami sooritanu piiratud käibega akustilise relva, gaasirelva, pneumorelva ega külmrelva soetamiseks või omamiseks uut eksamit sooritama.

Maaelukomisjoni algatatud tulumaksuseaduse täiendamise seaduse eelnõu (648 SE) näeb ette jätta erisoodustuse alt välja kulutused, mida tööandja teeb töötajatele tööl käimisega seotud ühistranspordi piletihinna hüvitamiseks. Erand ei kehti taksoveo kohta. Seletuskirjas öeldakse, et muudatus annab võimaluse tagada töölkäijatele soodsamad tingimused ning toetab kaudselt ka kommertsliinide jätkamist ja olemasoleva liinivõrgustiku toimimist.

Teise lugemise käigus täiendati eelnõu sättega, mille kohaselt ei maksustata tulumaksuga Euroopa Liidu struktuuritoetusest füüsilisele isikule makstavat toetust kinnistule vee- ja kanalisatsioonitorustiku ehitamiseks või kogumismahuti paigaldamiseks. Sätet rakendatakse tagasiulatuvalt 2018. aasta 1. juunist.

Fotod istungilt.

Istungi stenogramm.

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata: https://www.youtube.com/riigikogu
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
tel 631 6353, 510 6179
e-post merilin.kruuse@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Aivar Sõerd: Majandus lubati tõusule viia, aga tulemuseks saadi hinnatõusud

“Eesti hinnatõus on olnud euroala kiireim ja mõjub tarbijate rahakotile valusalt. Suurema osa hinnatõusust tuleneb maksutõusudest, näiteks oktoobris oli aasta arvestuses kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeeritud hindade tõus 9%. Aktsiisitõusud on tekitanud ulatusliku piirikaubanduse ja aktsiisipoliitika vigade parandamine võib võtta aastaid”, ütles Sõerd eilsel 2017. majandusaasta koondaruande arutelul Riigikogus.

“Prognoosid näitavad, et kiire majanduskasvu aeg hakkab peagi läbi saama ja on asendumas mõõdukama kasvuga. Eesti pole aga majanduslikult soodsaid aastaid kasutanud reservide kogumiseks. Analüütikute hinnangul hakkab 2016. aastal alanud kiire majanduskasvu periood läbi saama ja prognoosid ennustavad majanduskasvu aeglustumist,” lisas Sõerd.

“2017. aasta riigieelarve nominaalne puudujääk oli 0,4% SKPst ja struktuurselt mõõdetuna oli puudujääk 0,7% SKPst. Riigi maksutulud kasvasid jõudsalt, aga reservid kahanesid,” täpsustas Sõerd.

Lisainfo:

Aivar Sõerd
Reformierakonna fraktsioon
aivar.soerd@riigkogu.ee

Rahanduskomisjon arutab pensionifondidega seotud küsimusi

Rahanduskomisjoni aseesimehe Taavi Rõivase sõnul on pensionifondide tootlikkus, kohustuslike pensionifondide tasud ja investeerimisvõimalused olnud viimasel ajal teravalt päevakorras. „ Komisjoni istungil soovime koos huvigruppidega leida tee pensionifondidega üleskerkinud probleemide lahendamiseks, et tõsta pensionifondide tootlikkust, vähendada fondide haldustasusid ja avardada investeerimisvõimalusi,“  ütles Rõivas.
Ta lisas, et Riigikogu menetluses on valitsuse algatatud investeerimisfondide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (717 SE), millega soovitakse muuhulgas vähendada pensionifondide haldustasusid, kehtestada tulemustasu võtmise võimalus ja leevendada pensionifondide investeerimispiiranguid.

Komisjoni istung algab kell 14 ja kestab orienteeruvalt kuni 15.30. Pärast seda on võimalik ajakirjanikel saada selgitusi arutelu kohta.

Lisainfo: rahanduskomisjoni aseesimees Taavi Rõivas: 511 9799

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
päringud: press@riigikogu.ee

 

 

 

 

 

VIDEO: Riigikogu esimees ja Eesti-Iisraeli parlamendirühma esimees Knessetis

Eestit ja Iisraeli ühendab Nestori sõnul keeruline geopoliitiline olukord ja arusaam, et riik saab olla tugev liitlaste abil. „Kindlasti teeme me koostööd, sest kohalik IT-tiiger on Iisrael,“ ütles Nestor, kelle sõnul on Eestil ja Iisraelil selles vallas teineteiselt palju õppida.

Pentus-Rosimannuse hinnangul võiks Eesti võtta eeskuju ka Iisraeli tihedast suhtlusest oma diasporaaga. „See, kuidas hoitakse kontakti oma inimestega, kes elavad väljaspool kodumaad, kuidas see side säilib aastakümned ja kui suurt tähelepanu pööratakse noortele, kes on sündinud väljaspool kodumaad – ma arvan, et seda tasub Eestil õppida ja üle võtta küll,“ ütles ta.

Täna saab Eesti delegatsioon Tel Avivis ülevaate Iisraeli innovatsiooni ja iduettevõtete edulugudest. Lisaks külastatakse Eesti suursaatkonda ning kohtutakse Eesti kodanike ja Eestiga seotud kogukonnaga Iisraelis.

Eiki Nestori visiit on esimene ametlik Riigikogu esimehe visiit Iisraeli.

Riigikogu pressiteenistus
Kristi Sobak
tel 631 6592, 51 906 975
e-post kristi.sobak@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Riigikogu sai ülevaate riigi vara kasutamisest ja säilimisest

Riigikontrolör Janar Holm ütles, et Eesti on rikkam kui kunagi varem. „Tänavu on Eesti elu edendamiseks Riigikogu ja valitsuse käsutuses 40 korda rohkem raha kui 25 aastat tagasi. See on olnud erakordne areng,“ tõi riigikontrolör välja.

Holm kinnitas rahandusministri sõnu, et see raha on raamatupidamises korralikult arvel ning mullused riigi majandustehingud olid olulises osas kooskõlas riigieelarve seadusega. Riigikontrolöri sõnul on selgelt näha, et tsentraliseerimine on riigi raamatupidamise tasemele väga hästi mõjunud. „Jah, kindlasti on meie ühiste maksumiljardite kohta hea teada, et paberid on korras ja rehkendus on õige. Aga keerulisemad on lood selle mõistmisega, millele ja miks riik raha kulutab ning kuidas see Eesti arengut mõjutab,“ märkis Holm.

Riigikontrolöri sõnul on iga-aastane riigieelarve seadus järjest vähem arusaadav ja informatiivne. „Probleem on ka seletuskirja sisu ja selles toodud teabe ebaühtlane kvaliteet,“ ütles Holm. Ta tõi välja, et riigieelarve seaduse ja seletuskirja arusaadavusega seondub ka küsimus, kuidas saaks Riigikogu, mis peaks olema riigi strateegiliste arutelude keskpunkt, osaleda riigieelarve kui riigi aasta tähtsaima strateegilise dokumendi koostamises.

Riigikontrolör ütles, et majandusaasta koondaruande osaks olevas tegevusaruandes on küll kirjas valdkonna olulisemad arengud, indikaatorite väärtuste muutused ning riigi algatused, tegevused ja initsiatiivid, kuid samal ajal ei ole need kuigivõrd seotud raha ega inimestega.

Holmi sõnul oleks mõistlik vaadata üle kogu riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve koostamise ja ka aruandluse ajakava. Riigikontrolöri sõnul vajaks uuesti läbimõtlemist ka Riigikogu vajadusi silmas pidades riigi majandusaasta koondaruande praeguse infoesituse mõttekus ning ka Riigikontrolli tegevus finantsauditite valdkonnas.

„On märkimisväärne, et riigieelarve tulud on kümne aastaga kasvanud suisa 66 protsenti. Raha on kõvasti juurde tulnud, kuid üksnes rahaga siiski riiki ei juhita ja muresid ei lahendata,“ ütles Holm. Riigikontrolör tõi välja, et tänavuses Riigikontrolli aastaülevaates ongi käsitletud mitut inimesi otseselt puudutavat probleemi, mis ootavad süsteemset lahendust.

Holm tõi välja, et Eesti riik sõltub Euroopa Liidu toetustest, mis hakkavad aga vähenema. „Riigikontroll on soovitanud aegsasti toetuste vähenemiseks valmis olla ja koostada vastav aja- ning tegevuskava,“ ütles riigikontrolör.

Samuti peatus Holm oma ettekandes riigireformil ja sellel, mida inimesed riigireformilt ootavad.

Läbirääkimistel võtsid sõna Inara Luigas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist, Aivar Sõerd Reformierakonna fraktsioonist ja Enn Meri Vabaerakonna fraktsioonist.

Riigikogu võttis vastu neli seadust:

Sotsiaalkomisjoni algatatud sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse (649 SE) järgi saavad hoolekandeasutuses elavad isikud abivahendeid osta ja üürida samasuguse soodustusega kui kodus elavad inimesed.

Seni oli hoolekandeasutuses viibiv isik võrreldes kodus elava abivajajaga halvemas olukorras, sest seadus ei võimaldanud tal hankida kõiki vajalikke abivahendeid riigi toel. Kehtinud seaduse järgi tagati hoolekandeasutuses viibivatele inimestele abivahendite ostmisel või üürimisel riigi soodustus ainult individuaalsete abivahendite, nagu proteesi või ortoosi puhul, kuid mitte mitteindividuaalsete abivahendite, nagu ratastool ja mähkmed puhul. Vastuvõetud seaduse järgi saavad hoolekandeasutustes elavad inimesed alates tuleva aasta 1. jaanuarist abivahendeid soodustusega sama põhimõtte alusel nagu kodus elavad inimesed.

Seaduse algatamise ajendiks oli õiguskantsler Ülle Madise ettepanek viia seadus põhiseadusega kooskõlla.

Seaduse poolt hääletas 74 Riigikogu liiget.

Valitsuse algatatud raudteeseaduse, atmosfääriõhu kaitse seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse (670 SE) põhieesmärk on üle võtta ELi direktiiv, millega sätestatakse ja täpsustatakse nõudeid, et tagada raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate sõltumatus ja läbilaskevõime taotlejate mittediskrimineeriv kohtlemine ja tõhus konkurents. Lisaks täpsustatakse reguleeriva asutuse õigusi järelevalve teostamisel.

Riigisiseste reisijateveoteenuste turu avamise ja raudteetaristu juhtimise osas välja pakutud muudatused vastavad raudteesüsteemi eesmärkidele ning parandavad selle konkurentsitingimusi ja tõhusust. Muudatused soodustavad majanduskasvu, suurendavad kasutusvõimalusi ja raudteetaristu toimivust ning vähendavad tänu huvide konflikti kõrvaldamisele turule sisenemise takistusi ja tõkkeid. Muudatustega tagatakse ka finantsläbipaistvus ja vähendatakse reguleerimiskulusid, piirates muudatuste rakendamise maksumust.

Direktiivi muudatuse mõjud on Euroopa raudteeturul positiivsed ja Eestile sobivad, sest meil on juba raudteeturg avatud ning raudteeinfrastruktuuri- ja veoettevõtjad eraldatud, mis tagab vedajate võrdse kohtlemise. Direktiiv jätab liikmesriikidele võimaluse teatud tingimustel reisijateveoturgu siiski mõningal määral piirata, kuid Eesti ei pea seda võimalust otstarbekaks ning ei sätestata rangemaid nõudeid, kui direktiiv ette näeb, ega rakenda direktiivi nõudeid enne selle jõustumise kuupäeva.

Atmosfääriõhu kaitse seadust muudetakse seoses asjaoluga, et 1. jaanuarist 2017 jõustunud määrus (EL) 2016/1628  kohustab liikmesriike määrama pädevad asutused, kelle ülesandeks on väljaspool teid kasutatavate masinate sisepõlemismootorite sealhulgas vedurimootorite tüübikinnituse andmine ja turujärelevalve tegemine. Kuna tüübikinnituse protseduuridega kaasnevad Tehnilise Järelevalve Ametile (alates 1. jaanuarist Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet) täiendavad kulutused, muudetakse ka riigilõivuseadust.

Seaduse poolt hääletas 67 Riigikogu liiget ja vastu oli 5 liiget.

Valitsuse algatatud käibemaksuseaduse muutmise seadusega (674 SE) sätestatakse käibemaksuseaduses vautšeritega seotud tehingute maksukäsitlus ja lihtsustatakse impordi käibemaksu käibedeklaratsioonil deklareerimise korda ning elektroonilise side teenuse ja elektrooniliselt osutatava teenuse käibe maksustamise korda.

Vautšerite maksukäsitlus ei ole seni ELi tasandil ühtlustatud olnud, samuti ei ole vautšerite käibemaksuga maksustamine eraldi reguleeritud Eesti õiguses. Vautšeritega seotud tehingute käibemaksukäsitlus on vaja ELi tasandil ühtlustada, kuna piiriüleste tehingute puhul toob ühtsete reeglite puudumine kaasa nii topeltmaksustamist kui ka maksustamata jätmist.

Läbirääkimistel võttis sõna Mihhail Stalnuhhin Keskerakonna fraktsioonist.

Seaduse poolt hääletas 63 Riigikogu liiget ja vastu oli 5 liiget.

Valitsuse algatatud 2018. aasta riigieelarve seaduse muutmise seadusega (695 SE) muudetakse seniste vahendite jaotust, mis ei muuda riigieelarve mahtu. Iga ministeerium esitas oma valitsemisala puudutavad ettepanekud, kuhu oleks veel sel aastal tarvis vahendeid suunata. Eelarvele esitati esialgu 53 muudatust. Kolmandaks lugemiseks esitati eelarvele veel 29 muudatust.

Seaduse poolt hääletas 49 Riigikogu liiget ja erapooletuid liikmeid oli 12.

Riigikogus läbis teise lugemise kolm eelnõu:

Valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (699 SE) tahetakse kehtestada intensiivselt gaasi tarbivatele ettevõtjatele maagaasi soodusaktsiisimäär, mis on 11,30 eurot 1000 m3 kohta. Soodustus ei laiene ettevõtjatele, kelle põhi- või kõrvaltegevusala on elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine.

Teise muudatusena näeb eelnõu ette jätta ära aastateks 2019 ja 2020 planeeritud alkoholi aktsiisimäärade tõus. Selle muudatuse eesmärk on vähendada täiendavat survet piirikaubanduse hoogustumisele ja sellest tulenevat aktsiisitulu alalaekumist.

Eelnõule esitati teise lugemise käigus kaks muudatusettepanekut. Üks muudatusettepanek koondab koostöös Rahandusministeeriumiga ettevalmistatud tehnilisemaid muudatusi. Teise muudatusettepanekuga täpsustatakse Rahandusministeeriumi ettepanekul dokumentide vormistamise korda relvajõudude õhusõidukite tankimisel.

Läbirääkimistel võtsid sõna Jürgen Ligi Reformierakonna fraktsioonist, Peeter Ernits ning Mihhail Stalnuhhin Keskerakonna fraktsioonist.

Valitsuse algatatud ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse eelnõu (678 SE).

Ebaaus konkurents on kehtiva konkurentsiseaduse 7. peatüki tähenduses kõlvatu konkurents. Eelnõu eraldab kõlvatu konkurentsi regulatsiooni konkurentsiseadusest, kuhu see süstemaatiliselt ei sobi, korrigeerib keeleliselt kõlvatu konkurentsi terminit selliselt, et see ühtiks selle ingliskeelse vastega ning võtab Eesti õigusesse üle ELi ärisaladuse kaitse vastava direktiivi.

Eelnõu ei muuda sisuliselt kehtivat kõlvatu konkurentsi regulatsiooni muus osas kui ärisaladuse kaitse direktiivist tulenevalt, mille alusel loodud sätted defineerivad ärisaladuse ja selle ebaseadusliku saamise, kasutamise ning avaldamise. Eelnõu kehtestab ärisaladuse kaitseks täiendavad õiguskaitsevahendid ning õiguse nõuda mittevaralist kahju ja saamata jäänud tulu ka deliktiõigusest tulenevate nõuete puhul.

Lisaks taastab eelnõu karistusõigusliku vastutuse kohtumenetluses teatavaks saanud konfidentsiaalse teabe avaldamisele ning laiendab tsiviilkohtumenetluses hagi tagamise regulatsiooni tagatise vastu viisil, et põhjendatud juhtudel peab hageja hagi tagamisel maksma tagatise peale kostja ka kolmandatele isikutele tekkida võiva kahju ulatuses.

Teise lugemise käigus tehti eelnõule kaks muudatusettepanekut. Üks muudatusettepanek tagab õigusselguse kohtuistungi avalikkuse piiramisel (kinnine kohtuistung) või asja menetlemisel teatavaks saanud asjaolu saladuses hoidmise kohustuse seadmisel ka juhul, kui kohtuistung ei ole kinniseks kuulutatud, kuid saladuse hoidmine on ilmselt vajalik, tuleb need kohtu otsustused vormistada põhistatud määrusena (s.t mitte protokollilise määrusena), mis on määruskaebuse lahendamise korras vaidlustatavad. Seoses viimati nimetatuga on vajalik kehtetuks tunnistada kriminaalmenetluse seadustiku § 385 punkt 1, mis on seni välistanud kohtuistungi avalikkuse piiramise määruse vaidlustamise. Samuti tuleb kriminaalmenetluse seadustiku § 408 lõikes 5 sätestada, et mõlemad kriminaalmenetluse seadustiku §-s 12 nimetatud määrused (nii lõige 2 kui lõige 41) jõustuvad nende tegemisest, et tagada asjassepuutuvate andmete saladuses hoidmine ka määruskaebuse esitamise tähtaja (15 päeva) vältel ja võimaliku määruskaebuse menetlemise ajal. Sellisel juhul ei takista võimalik määruskaebuse esitamine kriminaalasja edasist menetlemist.

Valitsuse algatatud tsiviilseadustiku üldosa seaduse ning võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (627 SE) muudab kohtulahendi või muu täitedokumendiga tunnustatud tsiviilõiguse teatud nõuete aegumistähtaega. Praegu aeguvad kõik täitedokumendiga tunnustatud tsiviilõiguse nõuded kümneaastase tähtaja jooksul.

Eelnõuga sätestatakse, et kahju õigusvastasest tekitamisest tulenevate nõuete ja kriminaalmenetluse raames esitatud tsiviilhagi alusel väljamõistetud nõuete aegumistähtaeg pikeneb kümnelt aastalt 20-le. Näiteks kui kohtuotsusega on ohvri kasuks välja mõistetud hüvitis kehavigastuse tekitamise eest, siis on tulevikus selle nõude aegumistähtajaks 10 aasta asemel 20 aastat. Muudatuse eesmärk on parandada võlausaldaja õiguslikku positsiooni.

Muude tsiviilõiguse nõuete, näiteks müügilepingust tuleneva ostuhinna tasumise nõude või laenulepingust tuleneva nõude aegumistähtajaks jääb 10 aastat.

Läbirääkimistel võttis sõna Jüri Adams Vabaerakonna fraktsioonist.

Riigikogus läbis esimese lugemise üheksa eelnõu:

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Riigi 2017. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine“ eelnõu (694 OE).

Aruanne annab ülevaate riigieelarves seatud eesmärkide saavutamisest, riigi finantsseisundist, majandustulemustest ja rahavoogudest.

Möödunud aastal olid riigieelarve kulud ja investeeringud kokku 9,3 miljardit eurot. Tulud olid 9,2 miljardit eurot. 2017. aastal ületasid kulud ja investeeringud tulusid 100 miljoni euro võrra. Riigil oli varasid möödunud aasta lõpu seisuga kokku 17,3 miljardi euro väärtuses, mille enamuse moodustasid põhivarad. Varad tervikuna kasvasid aastaga 789 miljoni euro võrra. Riigi konsolideeritud kohustused ulatusid 2017. aasta lõpuks 7,9 miljardi euroni, mis on 485 miljonit rohkem kui aasta varem. Laenukohustused moodustasid sealhulgas 2,9 miljardit eurot ja nad vähenesid aastaga 15,9 miljoni euro võrra.

Aruande juurde kuulub ka Riigikontrolli kontrolliaruanne. Riigikontrolli hinnangul on Eesti riigi 2017. aasta raamatupidamise aastaaruanne olulises osas õige ning kajastab kõigis olulistes osades õiglaselt riigi finantsseisundit ning lõppenud aruandeperioodi majandustulemusi ja rahavoogusid.

Läbirääkimistel võtsid sõna Aivar Sõerd Reformierakonna fraktsioonist ja Mihhail Stalnuhhin Keskerakonna fraktsioonist.

Valitsuse algatatud loomakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõuga (734 SE) viiakse Eesti seadusandlus kooskõlla ELi vastava direktiiviga, millega reguleeritakse teaduslikel eesmärkidel kasutatavate loomade kaitset. Eesti on Euroopa Komisjoni hinnangul direktiivi üle võtnud puudulikult ning see on kaasa toonud rikkumismenetluse. Eelnõus kavandatud seadusemuudatused puudutavad loomkatsete läbiviimist, katseloomade pidamist ning seejuures ettevõtja kohustusi.

Seletuskirjas märgitakse, et Euroopa Komisjoni märkused on peaasjalikult tehnilist laadi ning käsitlevad sõnastuse, lause ülesehituse ning puudulike või ebakorrektsete väljendite kasutamisega seonduvaid kitsaskohti. Komisjon leiab, et mitme riigisisese õigusnormi sõnastus ei ole piisavalt täpne, et vastata direktiivis sätestatule. Veel tuuakse märkusena välja, et Eesti õigusaktides on osa direktiivis nimetatud mõisteid, tunnuseid ja elemente määratletud puudulikult, jäetud eraldi määratlemata või puuduvad direktiivi eesmärki toetavad selgesõnalised sisulised väljendid. Komisjon märgib, et mõnda sätet ei ole Eesti õigusesse üle võetud. Ühtlasi leiab komisjon, et direktiiviga kooskõlas olevad haldustavad, mida kirjeldavad Eesti ametiasutused oma vastuses, ei ole direktiivi ülevõtmiseks piisavad.

Valitsuse algatatud taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse, halduskoostöö seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (733 SE) kaasajastab seadust, vähendab riigi funktsioone ja suurendab tootjate omavastutust.

Eelnõuga lihtsustatakse seemnete sertifitseerimise süsteemi selliselt, et seemnetootjal oleks võimalus teha sertifitseeritud seemnekategooria korral põldtunnustamist, kõigi seemnete sertifitseeritavate kategooriate korral võtta proove ja neid ka analüüsida. Neil, kes soovivad teha põldtunnustamist, proovivõtmist või laboratoorset proovide analüüsimist või pakkuda eespool nimetatud teenust, peab olema majandustegevuse luba.

Eelnõu muudatused puudutavad veel puuvilja- ja marjakultuuri sortide sordilehte võtmist. Sordilehte võetavate liikide sortide hulka lisatakse puuvilja- ja marjakultuuride liikide sordid. Siiani on olnud võimalik puuvilja- ja marjakultuuri sorte registreerida, kuid sordilehte neid ei kantud. Alates 2017. aasta 1. jaanuarist hakati koostama Euroopa Liidu ühtset sortide nimekirja FRAUMATIS ning sellega seonduvalt luuaksegi võimalus puuvilja- ja marjakultuuri sordid ka Eestis sordilehte kanda.

Eelnõu muudatus puudutab omatarbeks toodetud seemnete kohta teabe kättesaadavust ja sordiomanikule kaitsealuse sordi kasutamise eest litsentsitasu maksmist. Ehk erisusena on lubatud teatud oluliste põllukultuuride seemet toota oma tarbeks kasutamiseks, kuid ka selle eest tuleb maksta sordiomanikule tasu. Praeguse seaduse kohaselt ei saa sordiomanikud piisavalt teavet omatarbeks toodetud sortide seemnetest, samuti ei saa nad tasu sortide kasutamise eest ning sellest ajendatult ei oma ka informatsiooni ega alust oma õiguste kaitse rakendamiseks. See on viinud sordiomanike huvi langemiseni Eesti turu vastu, mistõttu ei ole Eesti turul kõige uuemaid, saagikamaid ja haiguse ning kahjurikindlamaid sorte. Selleks, et muuta Eesti turu seisu paremuse poole ning tõsta saagikust, on vaja eelnõuga muuta sordikaitse ulatuse sätteid.

Eelnõuga tõstetakse seemnete sertifitseerimisega seonduvaid riigilõive. Riigilõivu tasumisest on vabastatud need seemnetootjad, kes kasutavad eelnõuga loodavat võimalust teha asjakohase tegevusloa olemasolul ise põldtunnustamist ja võtta sertifitseeritavast seemnepartiist proove või kes kasutavad selleks asjakohast tegevusluba omava isiku teenust.

Valitsuse algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu (729 SE) eesmärk on luua võimalus rakendada mõjutusmeetmeid õpilase suhtes, kelle kasutuses on koolis keelatud ese. Kool saab õiguse õpilast ja tema esemeid vaatlemise ja kompimise teel kontrollida ning loa õpilase kappi vaadata.

Eelnõuga luuakse võimalus rakendada õpilaste suhtes täiendavaid mõjutusmeetmeid eesmärgiga tagada turvaline, õppimist soodustav koolikeskkond. Luuakse võimalus rakendada mõjutusmeetmeid õpilaste suhtes, kelle kasutuses koolis on keelatud ese.

Koolil on põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-st 44 tulenevalt kohustus tagada koolis viibivate laste turvalisus ja tervise kaitse. Turvalisuse tagamiseks, ohuolukordade ennetamiseks ning vajadusel sekkumiseks näevad muudatused ette võimaluse koolil rakendada täiendavalt kolme mõjutusmeedet: esiteks selliste esemete ja ainete kooli hoiule võtmine, mis on keelatud põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega, muu asi, mis võib kujutada ohtu õpilase ning teiste isikute elule ja tervisele. Eelnõu kohaselt on lubatud õpilase ja tema esemete kontrollimine vaatlemise ja käega kompimise teel, samuti õpilase kasutuses oleva suletud kapi kontrollimine vaatlemise teel.

Läbirääkimistel võtsid sõna Toomas Jürgenstein Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist, Heidy Purga Reformierakonna fraktsioonist ja Krista Aru Vabaerakonna fraktsioonist.

Valitsuse algatatud kõrgharidusseaduse eelnõu (725 SE) korrastab ja lihtsustab kõrgharidusega seonduvaid regulatsioone. Eelnõu suurendab paindlikkust nii üliõpilaste kui ka kõrgkoolide jaoks, soodustab kõrgkoolide vahelist koostööd, tugevdab ülikoolide ja ühiskonna seoseid ning võimaldab akadeemilistele töötajatele atraktiivse karjäärimudeli kujundamist. Eelnõuga ei muudeta kõrgharidussüsteemi põhialuseid, see tähendab tasuta õpet, kõrgkoolide ulatuslikku autonoomiat ja kolmeastmelist kõrgharidusõpet.

Seletuskirjas märgitakse, et senine kõrgharidusseadustik on kujundatud 1990. aastatel. Kahekümne aasta jooksul on oluliselt muutunud inimeste ja ühiskonna ootused kõrgharidusele. Õiguslik raamistik peab käima kaasas üliõpilaste muutunud vajadustega – inimesed õpivad kogu elu, liiguvad õppeasutuste, õppetasemete ja riikide vahel ning ootavad õppelt rohkem praktilisust.

Läbirääkimistel võtsid sõna Maris Lauri Reformierakonna fraktsioonist ja Krista Aru Vabaerakonna fraktsioonist.

Valitsuse algatatud Tallinna Ülikooli seaduse eelnõuga (726 SE) kehtestatakse Tallinna Ülikooli seadus, millega nähakse ette ülikooli eesmärk, ülesanded, juhtimise ning rahastamise alused. Eelnõu on seotud kõrgharidusseaduse eelnõuga.

Eelnõuga nähakse ette ülikooli vastutusala haridus-, humanitaaria-, loodus- ja sotsiaalteadustes, samuti kunstis, õpetajakoolituses ja kasvatusteadustes. Eelnõuga uuendatakse ülikooli juhtimisstruktuuri. Nähes ette, et ülikooli juhtorganid on nõukogu, senat ja rektor.

Eelnõu järgi on ülikoolis strateegilisi otsuseid tegev ja väliseid liikmeid kaasav üheteistkümneliikmeline nõukogu, kelle koosseisu määrab viieks aastaks valitsus. Kehtiva ülikooliseaduse regulatsiooni järgi on nõukogu akadeemiline otsustuskogu, kuhu väliseid liikmeid ei kaasata ja ülikoolivälised liikmed kuuluvad kuratooriumi, mille koosseisu määrab valitsus.

Eelnõuga nähakse täiendavalt ülikooli juhtorganina ette senat, kes on vastutav õppe- ning teadus- ja arendustegevuse küsimustes. Senatil on õigus anda oma pädevuse piires välja määrusi ja võtta vastu otsuseid. Rektor ülikooli juhtorganina ja senati esimehena vastutab ülikooli põhikirja, arengukava ja eelarve täitmise eest.

Ülikooli tegevust rahastatakse riigieelarvest ja rahastamise aluseid ei muudeta. Võrreldes kehtiva õigusega nähakse eelnõus ette muudatus erakooli või eraõigusliku teadus- ja arendusasutuse asutamise kohta. Kui praegu on selle asutamine võimalik juhul, kui tegemist on sihtasutusega, mille üheks asutajaks on riik, siis eelnõu järgi ei ole ülikooli asutatud eraõiguslikul juriidilisel isikul õigust asutada erakooli või eraõiguslikku teadus- ja arendusasutust.

Seaduse planeeritav jõustumise aeg on 1. september 2019. Uus juhtimismudel rakendub täies ulatuses 1. jaanuarist 2020.

Valitsuse algatatud Eesti Kunstiakadeemia seaduse eelnõuga (730 SE) kehtestatakse Eesti Kunstiakadeemia seadus, millega nähakse ette akadeemia eesmärk, ülesanded, juhtimise ning rahastamise alused. Eelnõu on seotud kõrgharidusseaduse eelnõuga.

Eelnõuga nähakse ette akadeemia vastutusala kunsti, disaini ja arhitektuuri valdkondades, samuti tuuakse välja kõrgkooli ülesanne viljeleda kunsti ja teadust, mille hulka kuulub ka spetsiifiline teadusvorm – loomeuurimus. Eelnõuga uuendatakse akadeemia juhtimisstruktuuri nähes ette, et akadeemia juhtorganiteks on nõukogu, senat ja rektor. Eelnõu järgi on akadeemias strateegilisi otsuseid tegev ja väliseid liikmeid kaasav üheksaliikmeline nõukogu, kelle koosseisu määrab viieks aastaks valitsus. Kehtiva ülikooliseaduse regulatsiooni järgi on nõukogu akadeemiline otsustuskogu, kuhu väliseid liikmeid ei kaasata ja ülikoolivälised liikmed kuuluvad kuratooriumi, mille koosseisu määrab valitsus.

Eelnõuga nähakse täiendavalt akadeemia juhtorganina ette senat, kes on vastutav õppe- ning teadus- ja arendustegevuse küsimustes. Senatil on õigus anda oma pädevuse piires välja määrusi ja võtta vastu otsuseid. Rektor akadeemia juhtorganina ja senati esimehena vastutab akadeemia põhikirja, arengukava ja eelarve täitmise eest.

Akadeemia tegevust rahastatakse riigieelarvest ja rahastamise aluseid ei muudeta. Võrreldes kehtiva õigusega nähakse eelnõus ette muudatus erakooli või eraõigusliku teadus- ja arendusasutuse asutamise kohta. Kui praegu on selle asutamine võimalik juhul, kui tegemist on sihtasutusega, mille üheks asutajaks on riik, siis eelnõu järgi ei ole akadeemia asutatud eraõiguslikul juriidilisel isikul õigust asutada erakooli või eraõiguslikku teadus- ja arendusasutust.

Seaduse planeeritav jõustumise aeg on 1. september 2019. Uus juhtimismudel rakendub täies ulatuses 1. jaanuarist 2020.

Valitsuse algatatud Eesti Maaülikooli seaduse eelnõuga (727 SE) kehtestatakse Eesti Maaülikooli seadus, millega nähakse ette ülikooli eesmärk, ülesanded, juhtimise ning rahastamise alused. Eelnõu on seotud kõrgharidusseaduse eelnõuga.

Eelnõuga nähakse ette ülikooli vastutusala maaelu ja maamajanduse arendamisega seotud valdkondades. Eelnõuga uuendatakse ülikooli juhtimisstruktuuri nähes ette, et ülikooli juhivad nõukogu, senat ja rektor. Eelnõu järgi on ülikoolis strateegilisi otsuseid tegev ja väliseid liikmeid kaasav seitsmeliikmeline nõukogu, kelle koosseisu määrab viieks aastaks valitsus. Kehtiva ülikooliseaduse regulatsiooni järgi on nõukogu akadeemiline otsustuskogu, kuhu väliseid liikmeid ei kaasata ja ülikoolivälised liikmed kuuluvad kuratooriumi, mille koosseisu määrab valitsus. Eelnõuga nähakse täiendavalt ülikooli juhtorganina ette senat, kes on vastutav õppe- ning teadus- ja arendustegevuse küsimustes. Senatil on õigus anda oma pädevuse piires välja määrusi ja võtta vastu otsuseid. Rektor ülikooli juhtorganina ja senati esimehena vastutab ülikooli põhikirja, arengukava ja eelarve täitmise eest.

Ülikooli tegevust rahastatakse riigieelarvest ja rahastamise aluseid ei muudeta. Võrreldes kehtiva õigusega nähakse eelnõus ette muudatus erakooli või eraõigusliku teadus- ja arendusasutuse asutamise kohta. Kui praegu on selle asutamine võimalik juhul, kui tegemist on sihtasutusega, mille üheks asutajaks on riik, siis eelnõu järgi ei ole ülikooli asutatud eraõiguslikul juriidilisel isikul õigust asutada erakooli või eraõiguslikku teadus- ja arendusasutust.

Seaduse planeeritav jõustumise aeg on 1. september 2019. Uus juhtimismudel rakendub täies ulatuses 1. jaanuarist 2020.

Valitsuse algatatud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia seaduse eelnõuga (728 SE) kehtestatakse Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia seadus, millega nähakse ette akadeemia eesmärk, ülesanded, juhtimise ning rahastamise alused. Eelnõu on seotud kõrgharidusseaduse eelnõuga.

Eelnõuga nähakse ette akadeemia vastutusala muusika ja teatrikunsti valdkondades, samuti akadeemia roll muusikaalase üldhariduse ja kutsehariduse edendamisel. Eelnõuga uuendatakse akadeemia juhtimisstruktuuri nähes ette, et akadeemia juhtorganiteks on nõukogu, senat ja rektor. Eelnõu järgi on akadeemias strateegilisi otsuseid tegev ja väliseid liikmeid kaasav seitsmeliikmeline nõukogu, kelle koosseisu määrab viieks aastaks valitsus. Kehtiva ülikooliseaduse regulatsiooni järgi on nõukogu akadeemiline otsustuskogu, kuhu väliseid liikmeid ei kaasata ja ülikoolivälised liikmed kuuluvad kuratooriumi, mille koosseisu määrab valitsus. Eelnõuga nähakse täiendavalt akadeemia juhtorganina ette senat, kes on vastutav õppe- ning teadus- ja arendustegevuse küsimustes. Senatil on õigus anda oma pädevuse piires välja määrusi ja võtta vastu otsuseid. Rektor akadeemia juhtorganina ja senati esimehena vastutab akadeemia põhikirja, arengukava ja eelarve täitmise eest.

Akadeemia tegevust rahastatakse riigieelarvest ja rahastamise aluseid ei muudeta. Võrreldes kehtiva õigusega nähakse eelnõus ette muudatus erakooli või eraõigusliku teadus- ja arendusasutuse asutamise kohta. Kui praegu on selle asutamine võimalik juhul, kui tegemist on sihtasutusega, mille üheks asutajaks on riik, siis eelnõu järgi ei ole akadeemia asutatud eraõiguslikul juriidilisel isikul õigust asutada erakooli või eraõiguslikku teadus- ja arendusasutust.

Seaduse planeeritav jõustumise aeg on 1. september 2019. Uus juhtimismudel rakendub täies ulatuses 1. jaanuarist 2020.

Istung lõppes kell 21.49.

Fotod.

Istungi stenogramm http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/201811141400.

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu (NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
marie.kukk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Riigikogu eelinfo neljapäevaks, 15. novembriks

Kell 10 – täiskogu istung

Olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Vabadusele, õiglusele ja õigusele rajatud riik“ arutelu. Ettekande teevad Politsei- ja Piirivalveameti kriminaalosakonna endine kriminaalasjade uurija, Maksu- ja Tolliameti endine erimenetluse jurist Kert Kingo, advokaadibüroo Tibar ja Partnerid vandeadvokaat Urmas Simon, Harju maakohtu kauaaegne kohtunik Leo Kunman ning Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esimees Martin Helme.

Teine lugemine – 2 eelnõu:

Riigikaitsekomisjoni algatatud relvaseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (654 SE) viiakse seadus kooskõlla ELi vastava direktiiviga, millega muudetakse nõukogu vastavat direktiivi relvade omandamise ja valduse kontrolli kohta (tulirelvadirektiiv).

Eelnõuga lisatakse seaduse kohaldamisalasse hoiatus-, signaal- ja akustilised relvad, millele seni reegleid kehtestatud ei ole. Kavandatavad seaduse muudatused võimaldavad kooskõlas ELis kehtivate nõuetega käidelda, sh valmistada, parandada jne, ka Eestis selliseid relvi. ELis kehtestatakse 2018. aasta septembrist sellistele relvadele ühtsed tehnilised nõuded. Samuti kehtestatakse tulirelvade ja nende osade markeerimisele ELis ühtsed nõuded. Selleks, et ka Eesti ettevõtjad saaksid relvi valmistada või nõuetekohaselt markeerituna müüa, on oluline seadust vastava regulatsiooniga täiendada.

Eelnõuga täpsustatakse tulirelvade, nende oluliste osade ja laskemoona markeerimise nõudeid. Lisaks riigisisestele nõuetele tuleb turule lastavate tulirelvade, nende oluliste osade ja laskemoona markeerimisel arvestada Euroopa Komisjoni kehtestatud tehniliste nõuetega.

Maaelukomisjoni algatatud tulumaksuseaduse täiendamise seaduse eelnõuga (648 SE) tahetakse vabastada erisoodustusest tööandja kulutused töötaja tööl käimisega seotud ühistranspordi pileti hüvitamisel. Seletuskirjas märgitakse, et muudatus annab võimaluse tagada töölkäijatele soodsamad tingimused. Kaudselt toetaks muudatus ka kommertsliinide jätkamist ja olemasoleva liinivõrgustiku toimimist.

Kell 14 – komisjonide istungid

keskkonnakomisjonis – keskkonnatasude seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (660 SE), kutsutud Eesti Jahimeeste Seltsi, Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu, Rahandusministeeriumi ja Keskkonnaministeeriumi esindajad; jäätmete ja muude ainete kaadamisest põhjustatud merereostuse vältimise konventsiooni 1996. aasta protokolli 2009. ja 2013. aastal tehtud muudatuste ratifitseerimise seaduse eelnõu (711 SE);

kultuurikomisjonis Riigikogu otsus „Ettepanek Vabariigi Valitsusele Eesti alus- ja koolihariduse muutmiseks ühtseks ja eestikeelseks“ (682 OE), kutsutud eelnõu algataja esindaja; muinsuskaitseseadus (684 SE);

rahanduskomisjonis – investeerimisfondide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (717 SE), kutsutud huvirühmade esindajad (ruum L241);

sotsiaalkomisjonis – Riigikontrolli aruandest „Erakorraline meditsiin“, kutsutud Riigikontrolli, Sotsiaalministeeriumi, Eesti Haigekassa, Eesti Erakorralise Meditsiini Arstide Seltsi jt huvirühmade esindajad (ruum L333);

õiguskomisjonis – äriseadustiku, mittetulundusühingute seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse (maksekontod) eelnõu (712 SE), kutsutud Justiitsministeeriumi esindaja; abipolitseiniku seaduse muutmise seaduse eelnõu (631 SE), kutsutud eelnõu algatajate ja Siseministeeriumi esindajad.

Sündmus

Kell 18 Riigikogu aseesimees Enn Eesmaa tutvustab Vinnis Riigikogu tööd ja välispoliitilist olukorda.

Välislähetused

13. – 16. november
Riigikogu esimees Eiki Nestor on ametlikul visiidil Iisraelis, visiidil osaleb ka Eesti-Iisraeli parlamendirühma esimees Keit Pentus-Rosimannus.

14. – 21. november
NATO Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni esimees Marko Mihkelson ning liikmed Hannes Hanso, Ants Laaneots ja Oudekki Loone osalevad NATO PA aastaistungil Halifaxis Kanadas.

14. – 19. november
Riigikogu liige Lauri Luik osaleb Rahvusvahelise Koolispordi Föderatsiooni (ISF) täitevkomitee ja kohalike korralduskomiteede 2020 istungitel Sotšis Venemaal.

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
marie.kukk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee