Riigikogu korraldab koroonaviiruse leviku tõkestamiseks töö ümber
Riigikogu juhatus otsustas nõupidamisel fraktsioonide esindajatega, et Riigikogu lahendab 1. maini vaid ajakriitilisi küsimusi.
Vanematekogu teeb Riigikogule ettepaneku muuta kuni eriolukorra lõpuni igal esmaspäevasel istungil täiskogu töö ajagraafikut selliselt, et täiskogu istung toimub üksnes esmaspäeviti ja infotund kolmapäeviti. Avalikkus ja meedia saavad istungeid jälgida veebiülekandena.
Riigikogu komisjonid kogunevad ainult esmaspäeviti, vältimatu vajaduse korral sagedamini. Komisjonide istungitele kutsutakse külalisi vastavalt vajadusele ning eelistatud on külaliste osalemine videosilla vahendusel.
Riigikogu liikmete kõik välislähetused on tühistatud, lähetuse vältimatu vajaduse otsustab Riigikogu juhatus. Riigikogu liikmetel on tungivalt soovitatud mitte reisida välismaale ning siseriiklike kohtumiste puhul püüda vältida kokkusaamisi Toompea lossis.
Ajutiselt on piiranud nende inimeste sissepääs Toompea lossikompleksi, kelle külastused ei ole otseselt seotud Riigikogu tööga. Toompea lossi külastamine ekskursioonideks, näituste külastamiseks ja istungite jälgimiseks on keelatud.
Palume kõigil ajakirjanikel Riigikogu töö kajastamisel eelistada kaugtöö võimalusi ning Riigikogu liikmetelt kommentaaride saamiseks eelistada telefoniintervjuud. Fotode ja videomaterjali saamiseks palume pöörduda Riigikogu Kantselei avalike suhete osakonna poole.
Lisaks tegi vanematekogu põhiseaduskomisjonile ülesandeks töötada välja regulatsioon, mis võimaldaks eriolukorras komisjonide istungite korraldamist elektrooniliste sidevahendite vahendusel.
Tegemist on ajutiste piirangutega. Jälgime olukorra arengut ja informeerime teid uutest otsustest.
Olukorra hindamiseks ja edasiste tegevuste arutamiseks koguneb vanematekogu regulaarselt eeldatavalt kolmapäeviti kell 9.
Hussar: vabatahtlikud kaitsjad on meie kaitsemüüriks nii rahuajal kui ka keerulistel hetkedel
Kaitseliidu Tallinna maleva Toompea malevkond asutati 5. detsembril 1924. aastal pärast punaste mässukatset, mil malevkonna liikmed asusid riigiasutuste relvastatud kaitsele. Esimene 8-liikmeline valverühm asus Toompea lossis valvekorda 4.-5. detsembril 1924.
„Toompea malevkonna 100. aastapäeva tähistamine on meeldetuletus meie ajaloost, milles Kaitseliit ja selle liikmed on olnud kindlaks kaitsemüüriks nii rahuajal kui ka keerulistel hetkedel. Peame olema tänulikud selle pühendumuse ja teenistuse eest Eesti riigile!” sõnas Riigikogu esimees Lauri Hussar.
Riigikogu esimees andis Toompea malevkonnale üle Riigikogu kingituse – sinimustvalge lipu, mis lehvis Pika Hermanni tornis 1. novembrist kuni 31. detsembrini 2014. Toona tähistas malevkond Toompeal oma 90. aastapäeva. Lipp on Riigikogu tunnustus pikaajalise koostöö eest.
„Malevkonna liikmed, kelle töö, kutsumus ja kaitsetahe on seotud Toompeaga, kannavad edasi vabaduse ja riigikaitse põhimõtteid, mis on olnud meie riigi alustaladeks juba üle saja aasta. Olen kindel, et nii malevkonna areng kui ka koostöö Riigikoguga on järjepidev,” ütles Hussar.
Toompea malevkond on täna oma pea 900 liikmega Kaitseliidu suurim allüksus. Maleva liikmeskonnast moodustavad märkimisväärse osa riigiametnikud, kelle töö neid Toompeaga suuremal või vähemal määral seob.
Toompea malevkonna 100. aastapäeva tähistamine algas täna päikesetõusuga, mil malevkonna endised ja praegune pealik heiskasid riigilipu Pika Hermanni tornis. Sellele järgnes Riigikogu konverentsikeskuses toimunud konverents „Kukutusrünnak“. Õhtul andsid malevkonna uued liikmed oma Kaitseliidu vandetõotuse Toompea lossi Valges saalis.
Fotogalerii (autor Erik Peinar / Riigikogu Kantselei)
Euroopa Liidu asjade komisjonis – kell 9: Eesti seisukohad 9.–10. detsembril toimuval ELi põllumajandus- ja kalandusnõukogu istungil, kutsutud regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartman; Eesti seisukohad 9. detsembril toimuval eurorühma ja 10. detsembril toimuval ELi majandus- ja rahandusnõukogu istungil, kutsutud rahandusminister Jürgen Ligi; seisukoha andmine: Euroopa Komisjoni esitatud Euroopa kõrghariduspaketi algatused ning seisukoha andmine: Eesti seisukohad ELi teadusuuringute ja innovatsiooni 10. raamprogrammi (2028–2034) kohta, kutsutud Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajad.
Välislähetused
2.–8. detsember Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson (3.–8. detsember) ja liige Eerik-Niiles Kross (2.–7. detsember) ning Riigikogu liige Mati Raidma (2.–6. detsember) osalevad iga-aastasel parlamentaarsel luure- ja julgeolekufoorumil Washingtonis Ameerika Ühendriikides.
4.–9. detsember Riigikogu liige Eduard Odinets osaleb Victory Institute’i aastakonverentsil Washingtonis Ameerika Ühendriikides.
Riigikogus läbis esimese lugemise laste õiguste kaitset parandav eelnõu
Valitsuse algatatud kaebemenetlust käsitleva lapse õiguste konventsiooni fakultatiivprotokolliga ühinemise seaduse eelnõu (534 SE) kohaselt annab protokolliga ühinemine Eesti lastele õiguse esitada kaebusi ÜRO lapse õiguste komiteele oma õiguste rikkumise kohta ning komiteele õiguse selliseid kaebusi menetleda. Samuti saab komitee algatada uurimisi tõsiste ja süstemaatiliste laste õiguste rikkumiste puhul.
Protokoll sätestab komitee pädevused, kaebemenetluse korra ja ajutised kaitsemeetmed. Kaebusi võivad esitada üksikisikud või rühmad, kui on rikutud lapse õiguste konventsioonis või selle fakultatiivprotokollides sätestatud õigusi, sealhulgas laste müügi, prostitutsiooni ja relvakonfliktidesse kaasamise küsimustes.
Protokolli rakendamine toimub vastutavate ministeeriumide olemasolevate ressursside raames ning teavitustöö ja vajalike materjalide koostamisega, mille kulud kaetakse Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest. Fakultatiivprotokolli on ratifitseerinud 52 riiki.
Läbirääkimistel võttis Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel sõna Züleyxa Izmailova ning Isamaa fraktsiooni nimel Urmas Reinsalu.
Üks eelnõu langes menetlusest välja
Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Isamaa fraktsiooni algatatud kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (522 SE), millega sooviti välistada Eesti kodakondsuse andmine ja taastamine inimestele, keda on kriminaalkorras tahtlike kuritegude eest korduvalt karistatud, isegi kui nende karistatus on kustunud. Algatajate sõnul oli sama keeld algselt ka 1995. aastal vastu võetud kodakondsuse seaduses.
Kehtiva seaduse kohaselt võidakse Eesti kodakondsus erandina anda või taastada inimesele, keda on kriminaalkorras tahtlike kuritegude eest korduvalt karistatud ja kelle karistatus on kustunud, võttes arvesse kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut.
Põhiseaduskomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Tagasilükkamist toetas 45 ja selle vastu oli üheksa Riigikogu liiget.
Rahanduskomisjon saatis tuleva aasta riigieelarve eelnõu kolmandale lugemisele
Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann selgitas, et muudatused lähtuvad 2025. aasta riigieelarve seaduse eelnõu struktuurist ning kajastavad ainult muutuvaid riigieelarve tulude, kulude, investeeringute ja finantseerimistehingute eelarveid.
„Ühe muudatusettepanekuna käsitletakse kõikide muudatuste kogumit, mis avaldavad mõju antud administratiivse liigenduse üksuse haldusala või valitsemisala eelarve vahendite jaotusele, kusjuures need muudatusettepanekud, mis on seotud mitme haldus- või valitsemisalaga, on selgitatud selle haldus- või valitsemisala juures, kelle eelarve muudatusega suureneb,“ viitas Akkermann muudatuse sisule.
Kolmanda lugemise käigus viidi sisse muudatus, mille kohaselt riigieelarve tulu suureneb 18 000 000 eurot, sealhulgas 630 000 eurot edasiantav maksutulu Eesti Kultuurkapitalile Kultuuriministeeriumi valitsemisalas. See tuleneb alkoholiaktsiisi planeeritud 5 protsendilise tõusu ärajätmisest. Muudatusel on positiivne mõju 2025. riigieelarvele, sest uue plaani järgi tulu kasvab 7 mln eurot. Komisjon toetas ka muudatust, millega suunatakse valitsuse reservist 150 000 eurot Kultuuriministeeriumi valitsemisalale Eesti Raamatu Aasta kulude katteks. Aastal 2025 möödub 500 aastat esimese eestikeelse raamatu ilmumisest.
Kolmandaks lugemiseks laekusid Keskerakonna fraktsiooni 16 muudatusettepanekut ja Isamaa fraktsiooni muudatusettepanek, mis olid analoogsed teiseks lugemiseks esitatud muudatusettepanekutega. Neid muudatusettepanekuid rahanduskomisjon ei toetanud.
Rahanduskomisjoni liige Aivar Kokk märkis, et järgmise aasta eelarvest ei leia arvestatavaid riigiaparaadi kärpeid. Tema sõnul on kogu eelarvepositsiooni parandamise koorem lükatud Eesti inimeste ja ettevõtete kaela ning selle tulemus on järsult halvenev toimetulek ja konkurentsivõime. „Inimeste elujärg ei näi koalitsiooni huvitavat ning jätkab maksuralliga, sealjuures jõustuvad järgmisel aastal alles mitmed 2023. aastal läbi surutud maksutõusud, millele valitsuserakonnad aina uusi peale kuhjavad,“ nentis Kokk.
2025. aasta riigieelarve seaduse eelnõu kohaselt on riigieelarve tulude maht 17,7 miljardit ja kulude maht 18,2 miljardit eurot. Võrreldes tänavuse eelarvega kasvavad tulud 0,9 miljardit eurot ehk 5,2 protsenti ning kulud 0,6 miljardit eurot ehk 3,5 protsenti. Investeeringuid ja investeeringutoetusi on eelarves ette nähtud 1,9 miljardi euro ulatuses.
Eelnõu kohaselt kujuneb 2025. aasta maksukoormuseks 35,8 protsenti SKPst. Valitsussektori eelarvepuudujääk püsib kolme protsendi tasemel SKPst, millega on täidetud Maastrichti eelarvetasakaalu reegel. Valitsus on seadnud järgmise aasta riigieelarve eelnõus eesmärgiks inimeste ja riigi julgeoleku kindlustamise, riigirahanduse korrastamise ja jätkusuutliku majanduskasvu tagamise.
Rahanduskomisjon saatis valitsuse algatatud 2025. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (513 SE) täiskogu istungile kolmandaks lugemiseks 11. detsembril ja tegi ettepaneku panna seadus lõpphääletusele.
Riigikogu kiitis heaks koolikohustuse õppimiskohustusega asendamise
Riigikogu kiitis heaks valitsuse algatatud Eesti Vabariigi haridusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (õppimiskohustuse kehtestamine) (447 SE), mille järgi tuleb noortel õpingutega jätkata ka pärast põhikooli lõpetamist. Koolikohustus asendatakse õppimiskohustusega, mis kestab 18-aastaseks saamiseni või kutse- või keskhariduse omandamiseni.
Seadusega täpsustatakse riigi ja omavalitsuse, samuti vanemate rolli õppimiskohustuse täitmisel. Näiteks peab riik tagama kohad ettevalmistavas õppes neile noortele, kes kas keeleoskuse või muude õpilünkade tõttu pole valmis jätkama õppimist kesk- või kutseharidusõppes. Kohalikul omavalitsusel tuleb tuvastada noored, kes õppimiskohustust ei täida, uurida selle põhjuseid ja leida sobivad lahendused. Kui kooli rakendatav tugi ei ole piisav, tuleb koolil pöörduda kohaliku omavalitsuse poole. Lapsevanema ülesanne on tagada õppimiskohustuse täitmine ja osaleda lapse põhikoolijärgse õpitee kavandamises.
Kutseharidussüsteemis tehakse seadusega muudatusi eelkõige selleks, et õppe paindlikkust suurendada, näiteks kasvab kutsekeskharidusõppes üldharidusõpingute osakaal ja võimalus õpingute vältel valikuid teha. Erialad muutuvad laiemaks, kuivõrd luuakse valdkonnapõhised õppekavad, mille sees on osaoskuste moodulid. Näiteks saab valida restoranitoidu valmistamise eriala ja selle sees kondiitri osaoskuse. Ühtlasi on kutsehariduses lisanduvate noorte tarvis kavas välja töötada 18 uut põhikoolijärgset õppekava.
Luuakse selgem alus, kuidas üldharidusõpingutesse lõimida õpet, mis toimub väljaspool koolimaja, näiteks kunsti-, muusika- või spordikoolis. Õppesse saab siduda ka üksikuid kutse- või kõrgharidusmooduleid. Kooli pidaja otsusel saavad kutsekoolid edaspidi anda nii gümnaasiumi-, kutse- kui ka õhtukooli haridust. Lisaks muutub rakendusgümnaasiumi õppekavade läbimine paindlikumaks, kuivõrd kutse on võimalik omandada ka ilma keskhariduseta.
Piiratakse täiskasvanute tasuta korduvõpet kutseõppes sarnaselt kõrgharidusõppega. Näiteks ei saa enam tasuta õppida, kui inimene on juba vastu võetud tasuta kutseõppe või kõrgharidusõppe kohale või ta on eelneva viie aasta jooksul lõpetanud tasuta kutseõppe.
Seaduse kohaselt hakkavad õppimiskohustusega seonduvad muudatused kehtima noortele, kes lõpetavad põhikooli 2026. aastal.
Läbirääkimistel võtsid sõna Tõnis Lukas Isamaa, Heljo Pikhof Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Liina Kersna Eesti Reformierakonna ja Arvo Aller Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel.
Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 52 Riigikogu liiget, vastu oli 21 ja kolm jäi erapooletuks.
Valitsuse algatatud ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seadus (463 SE) käsitleb ettevõtluskonto kaudu teenitud tulu maksustamist. Edaspidi kehtib ettevõtluskontole kantud summadele senise astmelise maksustamise asemel ühtne 20-protsendiline maksumäär ja kohustusliku kogumispensioniga liitunud ettevõtluskonto kasutaja puhul suureneb maks teise pensionisamba makse võrra.
Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 73 Riigikogu liiget, üks saadik jäi erapooletuks.
Valitsuse algatatud taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse ning metsaseaduse muutmise seaduse (473 SE) eesmärk on lahendada valdkonnas ilmnenud kitsaskohad ning luua erandite kehtestamisega ettevõtjatele paindlikumad lahendused.
Kehtiva õiguse kohaselt peab turustatav seeme ja paljundusmaterjal vastama kehtestatud nõuetele, sealhulgas peab sordilehte võetava sordi turustatav seeme ja paljundusmaterjal olema sertifitseeritud. Seadusega luuakse erand, mille kohaselt võib väikeses koguses turustatavat vanade sortide seemet ja paljundusmaterjali toota, sertifitseerida ja pakendada erinevalt seni nõutust. Seejuures tuleb jälgida, et ei levitataks ohtlikke taimekahjustajaid. Muudatus soodustab vanade sortide seemne ja paljundusmaterjali tootmist ning turustamist.
Samuti luuakse seadusega uuesti võimalus võtta puuvilja- ja marjakultuuride tuntud sordid sordilehte nõuetele vastava sordikirjelduse alusel. Seega saavad tarnijad paljundada ning turustada ka seni sordilehte võtmata puuvilja- ja marjakultuuride tuntud sortide paljundusmaterjali. Samuti luuakse seemnekartuli tarnijale võimalus ise trükkida seemnekartuli pakendite etiketid, mis on tarnija jaoks kiirem ja paindlikum lahendus.
Lisaks kehtestatakse kohustus teavitada Keskkonnaametit oma kavatsusest teha kultiveerimismaterjaliga katseid metsaaretuseks, teadustööks või selleks, et kindlaks teha, kas kultiveerimismaterjalist metsamaterjali tootmine oleks majanduslikult tasuv.
Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 71 Riigikogu liiget, vastu oli üks saadik.
Valitsuse algatatud vereseaduse muutmise seaduse (476 SE) kohaselt viiakse immunohematoloogiliste uuringute referentteenuse korraldamine Sotsiaalministeeriumist Terviseametisse, mis teeb juba praegu vere immunohematoloogiliste uuringute üle järelevalvet ja osutab referentlabori teenuseid tervisekaitses.
Seadusega kaotatakse ka referentteenuse osutamise lepingu viieaastase kestuse nõue, et võimaldada paindlikkust ja anda Terviseametile lepingu tähtaja suhtes kaalutlusõigus. Immunohematoloogiliste uuringute referentlabor osutab teenust, mille käigus määratakse näiteks kindlaks patsiendi raviks sobivad doonorivere preparaadid. Referentlabori eesmärk on tagada Eestis vastavate uuringute kvaliteet.
Kehtiva hankelepingu järgi osutab kuni 2027. aastani immunohematoloogiliste uuringute referentlabori referentteenust SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla. Seletuskirja kohaselt ei kaasne seaduse muutmisega referentteenuse osutajale, patsientidele ega tervishoiuteenuse osutajatele muudatusi teenuse sisus ega kvaliteedis.
Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 70 Riigikogu liiget, üks saadik jäi erapooletuks.
Valitsuse algatatud riigilõivuseaduse ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse muutmise seadusega (502 SE) tõstetakse Sotsiaalministeeriumi haldusala riigilõive, et need vastaksid suurenenud menetluskuludele.
Lõivude suurendamine puudutab peamiselt tervise- ja sotsiaalvaldkonna teenuseosutajaid, kes taotlevad tegevusluba. Uued riigilõivud katavad hinnanguliselt kuni 45 protsenti menetluskuludest, ülejäänud kulud kaetakse asutuste eelarvest.
Näiteks tõuseb sotsiaalteenuste osutamise tegevusloa tasu 32 eurolt 100 eurole. Ravimite tootmise tegevusloa riigilõiv kerkib 1000 eurolt 2500 eurole ning ravimite hulgimüügi tegevusloa riigilõiv 1000 eurolt 2000 eurole. Viimastes on riigilõivu määr püsinud muutumatuna kaheksa aastat ja katab praegu väikese osa läbivaatamise tegelikest kuludest.
Muudatusega kasvavad riigilõivutulud järgmisel aastal hinnanguliselt 139 000 eurot.
Läbirääkimistel võttis Isamaa fraktsiooni nimel sõna Urmas Reinsalu.
Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 50 Riigikogu liiget, vastu oli 22.
Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse ning tulumaksuseaduse muutmise seadusega (509 SE) muudetakse kahanevast maksuvabast tulust loobumise aega.
Eelmisel aastal võeti vastu tulumaksuseaduse muudatused, mille järgi hakkab alates 2025. aastast kehtima ühtne maksuvaba tulu 700 eurot kuus ehk 8400 eurot aastas. Erandiks on vanaduspensioniealised, kellele kehtib kõrgem maksuvaba tulu. Nüüd vastu võetud seaduse järgi hakkab ühtne maksuvaba tulu kehtima 2026. aastast.
Samuti ajakohastatakse seadusega maksuvabade hüvitiste piirmääri. Seadusega uuendatakse lähetuse päevaraha, laeva ja lennuki meeskonna toitlustamise, vastuvõtukulude, reklaamkingituste, töötaja majutamise, töötaja tervise edendamiseks tehtavate kulutuste, mittetulundusühingute kingitud meenete ning isikliku auto kasutamise hüvitise sätteid.
Teise lugemise käigus tehtud muudatused puudutavad Kaitseliidu liikme isikliku mootorsõiduki kasutamise, tervisekontrolli ning vigastuse või hukkumisega seotud hüvitiste maksuvabastust. Samuti täpsustati tervist edendavate teenuste loetelu, millele tehtavad kulutused on tööandjale maksuvabad, ning lisati MTÜ Freedom Convoy ühingute nimekirja, kellele juriidilised isikud saavad tulumaksuvabalt Ukraina heaks annetusi teha.
Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 55 Riigikogu liiget, vastu oli 12.
Valitsuse algatatud 2024. aasta riigieelarve seaduse muutmise seadusega (517 SE) tehtavad muudatused on seotud täpsustunud eelarve jaotusega valitsemisalade sees ja nende vahel. Vastavalt riigieelarve seadusele võib valitsus algatada riigieelarve seaduse muutmise vahendite kogumahtu muutmata hiljemalt kaks kuud enne eelarveaasta lõppu.
Riigikogu võttis 2024. aasta riigieelarve vastu mullu 8. detsembril. Riigieelarve tulude maht oli umbes 16,7 miljardit ja kulude maht umbes 17,7 miljardit eurot ning investeeringute eelarve umbes 817 miljonit ja finantseerimistehingute eelarve 1,4 miljardit eurot.
Aasta esimeses pooles muutis Riigikogu 2024. aasta riigieelarve seadust, et kogumahtu muutmata teha vajalikud rahaeraldused õpetajate palkade tõstmiseks. Eelarvepuudujäägi vähendamiseks kiitis Riigikogu suvel heaks ka lisaeelarve, millega vähendati kulusid 103,8 miljonit ja investeeringuid 22,7 miljonit ning suurendati tulusid 41,9 miljonit eurot.
Riigikogu täpsustas menetluse jooksul eelnõus ministeeriumide kulusid ning sätestas valitsuse reservi suunatavate vahendite ülekandmise keelu.
Läbirääkimistel võtsid sõna Rain Epler Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Urmas Reinsalu Isamaa fraktsiooni nimel.
Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 45 Riigikogu liiget, vastu oli 25.
Riigikogu võttis vastu 11 otsust
Valitsuse esitatud Riigikogu otsusega „Riigi 2023. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine“ (503 OE) kinnitatav koondaruanne annab ülevaate riigieelarve eesmärkide saavutamisest, riigi finantsseisundist, finantstulemusest ja rahavoogudest 2023. aastal. Aruanne annab valitsusele võimaluse selgitada oma aruandeaasta tegevust ja esitada Riigikogule uute eelarveotsuste tegemiseks vajalik informatsioon, Riigikogule annab see võimaluse kontrollida valitsuse tegevust.
Riigi majandusaasta koondaruande juurde kuulub Riigikontrolli kontrolliaruanne, mille kohaselt kajastab riigi 2023. aasta raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes aspektides õiglaselt riigi finantsseisundit ning lõppenud aruandeperioodi majandustulemust ja rahavoogusid.
Riigikontrolli hinnangul on riigi majandustehingud valdavalt sooritatud kooskõlas riigieelarve seaduse, 2023. aasta riigieelarve seaduse ja 2023. aasta riigieelarve seaduse muutmise seadustega. Riigieelarve täitmise aruandes tegi Riigikontroll märkuse Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarve täitmise andmete kohta, kus on kajastatud saadud toetuste tulu 24,27 miljonit, investeeringud 22,70 miljonit ja kulud 167,18 miljonit eurot suuremana koondaruande kokkuvõtte osas näidatud andmetest.
Riigi konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande andmetel oli riigil 2023. aasta lõpu seisuga vara 24,07 miljardi euro väärtuses ning varad kasvasid aastaga 85 miljonit eurot. Riigi konsolideeritud kohustised ulatusid samal ajal 18,45 miljardi euroni, mida on 1,72 miljardit eurot enam kui aasta varem. Valitsussektori statistiline eelarvepuudujääk kasvas 1,28 miljardi euroni ehk 3,4 protsendini SKPst.
Läbirääkimistel võtsid sõna Urmas Reinsalu Isamaa ja Aivar Sõerd Eesti Reformierakonna fraktsioonist.
Otsuse vastuvõtmise poolt hääletas 46 Riigikogu liiget, vastu oli 25.
Valitsuse esitatud Riigikogu otsus „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve“ (477 OE) võimaldab Eestil osaleda järgmisel aastal kuni 110 kaitseväelasega Ameerika Ühendriikide juhitaval rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve. Operatsioon keskendub julgeolekuolukorra stabiliseerimisele Iraagis ja Süürias.
Rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel osalemisega kinnitab Eesti pühendumust panustada rahu ja stabiilsuse saavutamisse maailmas. USA juhitaval rahvusvahelisel terrorismivastasel operatsioonil osalemine toetab ka Eesti ja USA väga head liitlassuhet ning kaitse- ja julgeolekualast koostööd. Samuti annab operatsioonil osalemine Kaitseväele olulise operatsioonialase väljundi.
Läbirääkimistel võtsid sõna Varro Vooglaid Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Peeter Tali Eesti 200 fraktsioonist.
Otsuse vastuvõtmise poolt hääletas 56 Riigikogu liiget, vastu oli viis.
Valitsuse esitatud Riigikogu otsus „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonil Iraagis“ (478 OE) võimaldab jätkata järgmisel aastal kuni kolme kaitseväelasega panustamist NATO missioonil Iraagis.
NATO missiooni tegevus on suunatud alliansi lõunasuunalt lähtuvate ohtude vastu, aidates Iraagil üles ehitada kestlikud, läbipaistvad, kaasavad ja tõhusad julgeolekustruktuurid. Selleks, et suurendada nende võimekust terrorismivastases võitluses, ISILi tagasipöördumise takistamises ja riigi stabiliseerimisel, nõustab NATO Iraagi julgeolekustruktuure ning pakub koolitusi tihedas koostöös Iraagi valitsuse, rahvusliku julgeoleku nõuniku büroo ja operatsiooniga Inherent Resolve.
NATO lõunasuunal tegutsevates operatsioonides osalemisega panustab Eesti julgeoleku tagamisse ja toetab terrorismivastast võitlust.
Otsuse vastuvõtmise poolt hääletas 51 Riigikogu liiget, vastu oli neli.
Valitsuse esitatud Riigikogu otsus „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil sellesse esmakordsel panustamisel“ (479 OE) võimaldab kasutada kuni 100 kaitseväelast NATO või selle liikmesriigi, ELi või ÜRO juhitaval rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil, välja arvatud kollektiivse enesekaitse operatsioonil, sellesse esmakordsel panustamisel. Eesti täpne panus oleneb konkreetse operatsiooni vajadustest.
Otsusega tagatakse Eesti võimekus lähetada Kaitseväe üksusi vajadusel kiiresti ja paindlikult kriisi- või konfliktipiirkonda, et panustada rahvusvahelise stabiilsuse tagamisse ja kaitsta nii ka Eesti julgeolekuhuve.
Läbirääkimistel võtsid sõna Varro Vooglaid Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist ning fraktsiooni mittekuuluv Kalle Grünthal.
Otsuse vastuvõtmise poolt hääletas 50 Riigikogu liiget, vastu oli 11 saadikut.
Valitsuse esitatud Riigikogu otsus „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu sõjalise abistamise missioonil Mosambiigis“ (480 OE) võimaldab osaleda järgmisel aastal kuni kolme kaitseväelasega ELi sõjalise abistamise missioonil Mosambiigis.
Kui varem oli tegu väljaõppemissiooniga, siis tänavu septembris kujundati see ümber sõjalise abistamise missiooniks. Kuni 2026. aasta suveni kehtiv uuendatud mandaat näeb ette riigi relvajõudude nõustamist väljaõppetsükli korraldamisel ja jätkusuutlikkuse tagamisel. Sõjalise abistamise missioon tegutseb väiksema isikkoosseisuga ja keskendub senisest enam strateegilise taseme nõustamisele, et saavutada riigis iseseisev kiirreageerimisüksuste väljaõppe võimekus.
Portugali juhitaval missioonil osalemisega panustab Eesti ELi strateegilises kompassis heaks kiidetud eesmärkide täitmisse, kus kriisiohjel on oluline roll. Samuti on Eestile oluline arendada koostööd strateegiliste ELi lõunatiiva liitlastega.
Läbirääkimistel võttis sõna Rain Epler Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.
Otsuse vastuvõtmise poolt hääletas 56 ja vastu kaheksa Riigikogu liiget, üks saadik jäi erapooletuks.
Valitsuse esitatud Riigikogu otsus „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu sõjalisel operatsioonil EUNAVFOR Med/Irini“ (481 OE) võimaldab osaleda järgmisel aastal kuni kolme kaitseväelasega operatsioonil EUNAVFOR Med/Irini.
Operatsiooni esmane eesmärk on toetada Liibüale kehtestatud ÜRO relvaembargo rakendamist. See hõlmab ka rahvusvahelistes vetes Liibüa ranniku lähedal inspektsioonide tegemist laevadele, mida kahtlustatakse relvade või nendega seotud materjalide transportimises Liibüasse või Liibüast. Peale selle toetab missioon ÜRO meetmete rakendamist illegaalse naftaekspordi tõkestamiseks Liibüast, Liibüa mereväe ja piirivalve väljaõpet ja ülesehitamist ning salakaubanduse ja inimeste smugeldamise võrgustike lõhkumist.
Operatsioonil osalemisega panustab Eesti solidaarselt teiste liikmesriikidega ELi kaitsekoostöösse ja julgeolekusse ELi lõunapiiril.
Otsuse vastuvõtmise poolt hääletas 60 Riigikogu liiget.
Valitsuse esitatud Riigikogu otsus „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil EUNAVFOR ASPIDES“ (482 OE) võimaldab osaleda kuni kolme kaitseväelasega meresõiduvabaduse kaitseks loodud ja tänavu veebruaris tegevust alustanud ELi sõjalisel operatsioonil Punase mere regioonis.
Operatsiooni eesmärk on saavutada mereline kohalolek ja olukorrateadlikkus ning tagada meresõiduvabadus Punasel merel. Muu hulgas kaitstakse aluseid rünnakute eest ning eskorditakse neid kogu operatsiooniala piires. Operatsioon on rangelt kaitsva iseloomuga ehk selle raames ei korraldata sõjalisi lööke.
Operatsioonil osalemine võimaldab Eestil panustada ELi ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika elluviimisse ning arendada koostööd strateegiliste ELi ja NATO lõunatiiva liitlastega.
Läbirääkimistel võttis sõna Urmas Reinsalu Isamaa fraktsioonist.
Otsuse vastuvõtmise poolt hääletas 68 Riigikogu liiget.
Valitsuse esitatud Riigikogu otsus „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe koosseisus“ (483 OE) võimaldab panustada järgmisel aastal kuni 24 kaitseväelasega Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe (JEF) koosseisu.
JEF on Ühendkuningriigi algatatud ja juhitav tahtekoalitsioon, mis on üldjuhul valmis kiiresti ja paindlikult panustama operatsioonidesse alates humanitaarkriisidest kuni konventsionaalse sõjapidamiseni. JEF suudab tegutseda iseseisvalt või mõne muu suurema sõjalise üksuse või NATO koosseisus. Selle kasutamine on paindlik – tegevusi ja operatsioone saavad algatada ja neil osaleda kas kõik või mõned liikmesriigid.
Riikide ühise otsuse alusel on JEFi fookuses julgeoleku tagamine Läänemere piirkonnas, Kaug-Põhjas ja Atlandi ookeani piirkonnas, tugevdades seeläbi otseselt kaitse- ja heidutushoiakut Balti riikides.
Läbirääkimistel võttis sõna Martin Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.
Otsuse vastuvõtmise poolt hääletas 57 ja vastu kaheksa Riigikogu liiget.
Valitsuse esitatud Riigikogu otsus „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel ÜRO rahuvalveoperatsioonil Liibanonis“ (484 OE) võimaldab osaleda järgmisel aastal kuni kolme kaitseväelasega ÜRO rahuvalveoperatsioonil UNIFIL.
ÜRO rahuvalvemissioonil on piirkonnas oluline stabiliseeriv ja vägivalla levikut pärssiv roll. Operatsiooni peamine ülesanne on jälgida olukorda, aidata kaasa vaenutegevuste ärahoidmisele ning rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamisele ning toetada Liibanoni valitsust riigivõimu kindlustamisel riigi lõunaosas. UNIFILi tegevuspiirkond paikneb Litani jõe ja Sinise joone vahelisel alal.
Eesti kui kollektiivsesse julgeolekusse panustav riik jälgib tähelepanelikult Lähis-Idas toimuvat ning sealsete sündmuste julgeolekupoliitilist mõju stabiilsusele Lähis-Idas ja mujal maailmas. ÜRO operatsioonidel osalemisega panustab Eesti ÜRO tegevusse rahu kindlustamisel.
Otsuse vastuvõtmise poolt hääletas 55 ja vastu seitse Riigikogu liiget.
Valitsuse esitatud Riigikogu otsus „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni valmidusüksuste koosseisus“ (485 OE) võimaldab panustada järgmisel aastal kuni 76 kaitseväelasega NATO valmidusüksuste koosseisu.
Seoses NATO uue väemudeli loomisega kaotati tänavu juulist senisel kujul nii NATO reageerimisväe kui ka NATO valmidusinitsiatiivi kontseptsioon ning neid asendab NATO kergem ja mobiilsem kiirreageerimisvägi (ARF), mis on valmiduses sõjaliste operatsioonide läbiviimiseks.
Kiirreageerimisväe loomine lepiti kokku NATO mullusel tippkohtumisel, et toetada uute kaitseplaanide rakendamist ning olla valmis reageerima ohtudele ja kriisidele veelgi paindlikumalt. ARF viib läbi operatsioone kõikides domeenides ning kiirreageerimisvägi pannakse kokku NATO liitlaste vägedest.
Eesti panustab järgmisel aastal NATO valmidusüksustesse ühe miinitõrjelaeva ja staabiohvitseriga.
Otsuse vastuvõtmise poolt hääletas 53 ja vastu üheksa Riigikogu liiget.
Valitsuse esitatud Riigikogu otsus „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsel rahuvalveoperatsioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses, Jordaanias ja Süürias“ (486 OE) võimaldab osaleda järgmisel aastal kuni kolme kaitseväelasega ÜRO rahuvalveoperatsioonil UNTSO.
UNTSO on ÜRO esimene rahuvalveoperatsioon, mis keskendub puhtalt vaatlusele. Selle tegevuspiirkonda kuuluvad Egiptus, Iisrael, Jordaania, Liibanon ja Süüria ning operatsiooni peakorter asub Jeruusalemmas.
Eesti kui kollektiivsesse julgeolekusse panustav riik jälgib tähelepanelikult Lähis-Idas toimuvat ning sealsete sündmuste julgeolekupoliitilist mõju stabiilsusele Lähis-Idas ja mujal maailmas. Operatsioonil osalemine annab kaitseväelastele võimaluse omandada mitmekülgne staabitöö kogemus.
Läbirääkimistel võtsid sõna Mart Helme, Anti Poolamets ja Varro Vooglaid Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Raimond Kaljulaid Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ning Peeter Tali ja Kalev Stoicescu Eesti 200 fraktsioonist, samuti osales läbirääkimistel fraktsiooni mittekuuluv Alar Laneman Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel.
Otsuse vastuvõtmise poolt hääletas 59 ja vastu üheksa Riigikogu liiget.
Teise lugemise läbis kaheksa eelnõu
Teise lugemise läbis valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (510 SE), millega tõstetakse aastatel 2025–2028 alkoholi-, tubaka- ja bensiiniaktsiisi.
Koos juba kehtestatud aktsiisitõusudega tõuseb tubakatoodete aktsiisimäär 2025. ja 2026. aastal kümme ning alkoholi aktsiisimäär 2025. aastal viis ja 2026. aastal kümme protsenti. Eelnõu järgi tõuseb alkoholi ja tubakatoodete aktsiis viis protsenti ka 2027. ja 2028. aastal. Riigikogu tegi teisel lugemisel eelnõusse muudatuse, millega jäetakse piirikaubanduse kasvu vältimiseks ära tuleva aasta juulisse kavandatud täiendav alkoholiaktsiisi tõus.
Pliivaba bensiini ja teiste samaväärselt maksustatud kütuste, sealhulgas lennukibensiini aktsiisimäär tõuseb järgneval neljal aastal viis protsenti. 2025. aastal tõuseb aktsiis 1. juulist ning 2026., 2027. ja 2028. aastal 1. maist. Bensiini aktsiisimäär on püsinud muutumatuna alates 2018. aastast.
Lisaks otsustas Riigikogu teisel lugemisel kaotada kehakultuuri ja spordi sihtkapitali tegevust piirava erisuse. Praegu eraldatakse Eesti Kultuurkapitalile 3,5 protsenti laekunud alkoholi- ja tubakaaktsiisist, kusjuures 0,5 protsenti aktsiisist otse kehakultuuri ja spordi sihtkapitalile. Muudatus ei mõjuta Eesti Kultuurkapitalile eraldatavat summat, ent kaotab erisuse, muutes sihtkapitalide rahastamise õigusselgemaks ja ühetaolisemaks. Edaspidi saavad kõik kaheksa Eesti Kultuurkapitali sihtkapitali vahendeid ühtsete jaotuspõhimõtete alusel.
Läbirääkimistel võtsid sõna Aleksandr Tšaplõgin ja Lauri Laats Eesti Keskerakonna, Mart Helme, Martin Helme, Rain Epler ja Varro Vooglaid Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Anti Allas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Urmas Reinsalu ja Aivar Kokk Isamaa ning Annely Akkermann Eesti Reformierakonna fraktsioonist, samuti osalesid läbirääkimistel fraktsiooni mittekuuluvad Kalle Grünthal ja Henn Põlluaas.
Eesti Keskerakonna ja Isamaa fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu teisel lugemisel katkestada. Ettepaneku poolt hääletas 26 ja vastu 50 Riigikogu liiget. Seega ei leidnud ettepanek toetust ja eelnõu teine lugemine lõpetati.
Valitsuse algatatud julgeolekumaksu seaduse eelnõuga (512 SE) kehtestatakse kuni 2028. aasta lõpuni julgeolekumaks, et koguda Eesti kaitsevõime arendamiseks ja julgeolekuinvesteeringuteks täiendavat maksutulu.
Julgeolekumaks koosneb eelnõu kohaselt kolmest osast: kaks protsenti käibelt alates 2025. aasta 1. juulist, kaks protsenti füüsilise isiku tulult alates 2026. aasta 1. jaanuarist ning kaks protsenti ettevõtete kasumilt alates 2026. aasta 1. jaanuarist.
Teisel lugemisel viis Riigikogu eelnõusse kuritarvituste vastu suunatud muudatuse, mille kohaselt ei võeta julgeolekumaksuga maksustamisel arvesse tehingut, tehingute ahelat või raamatupidamislikku kannet, mille põhieesmärk on saada maksueelis. Kuna julgeolekumaksu ja avansiliste maksete aluseks on konsolideerimata kasum, siis lisatakse eelnõusse võimalus maksta avansilisi makseid eelmise kvartali kasumi alusel.
Selguse huvides tegi Riigikogu eelnõusse täpsustuse, mille kohaselt maksustatakse emaettevõtja konsolideerimata kasumiaruande kasum. Samuti täpsustati eelnõus topeltmaksustamise vältimiseks tütar- ja sidusettevõtete kasumi või kahjumi arvestamist ning täiendati äriühingute ringi, kes saavad julgeolekumaksu avansiliste maksete arvutamisel lähtuda kasumi kvartaalsest aruandlusest. Muudatuste hulgas on ka mitmed deklaratsioonide esitamist puudutavaid täpsustusi.
Muudatuse prognoositav mõju eelarvele on 2025. aastal 113 miljonit, 2026. aastal 751 miljonit, 2027. aastal 784 miljonit ja 2028. aastal 822 miljonit eurot. Seletuskirja kohaselt nähakse kulude täpsem sihtotstarve ja jaotus ette 2025. aasta riigieelarve seaduses ja riigi eelarvestrateegias aastateks 2025–2028.
Läbirääkimistel osalesid Aleksandr Tšaplõgin, Lauri Laats ja Vadim Belobrovtsev Eesti Keskerakonna, Kalev Stoicescu Eesti 200, Kristo Enn Vaga ja Maris Lauri Eesti Reformierakonna, Urmas Reinsalu ja Aivar Kokk Isamaa ning Siim Pohlak Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.
Eesti Keskerakonna ja Isamaa fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu teisel lugemisel katkestada. Ettepaneku poolt hääletas 24 ja vastu 48 Riigikogu liiget. Seega ei leidnud ettepanek toetust ja eelnõu teine lugemine lõpetati.
Valitsuse algatatud alusharidusseaduse eelnõuga (419 SE) luuakse terviklik alushariduse süsteem, lapsehoiuteenus tuuakse alusharidussüsteemi osaks ning lastehoidude ja seniste lastesõimede nõuded ühtlustatakse. Lapsehoiuteenus sotsiaalteenusena jääb kehtima üksnes lapse suure hooldus- ja abivajaduse korral.
Eelnõuga tõstetakse koolieelsete lasteasutuste personalile kehtivaid kvalifikatsiooninõudeid. Lasteaia direktoril peab eelnõu järgi olema vähemalt magistrikraad, lapsehoidjal vähemalt keskharidus ja lapsehoidja kutse 4. tase ning abiõpetajal vähemalt keskharidus, lapsehoidja kutse 4. tase või pedagoogilised kompetentsid. Lastehoidudel tuleb sarnaselt praegustele lastesõimedele edaspidi koostada lastehoiu õppekava. Alusharidust tuleb lastehoius ja lasteaias korraldada eesti keeles vastavalt alushariduse riiklikule õppekavale.
Eelnõuga soovitakse kaotada ka lasteaiajärjekorrad. Selleks näeb eelnõu ette, et kohalikul omavalitsusel tuleb kõigile 1,5–3-aastastele lastele tagada vanema taotlusel koht lastehoius ja 3–7-aastastele lastele lasteaias, arvestades vanema soovitud asukohta. Kui vanema eelistatud lastehoius või lasteaias pole vabu kohti, tuleb pakkuda kohta kodulähedasse lastehoidu või lasteaeda. Taotluse lahendamiseks on omavalitsusele ette nähtud kahekuuline menetlusaeg.
Teenust võib vanema soovil pakkuda ka teise linna või valla territooriumil, kui kohalike omavalitsuste vahel on vastav kokkulepe. Lisaks toetab eelnõu lastehoiu- ja lasteaiakohtade tagamisel koostööd erasektoriga, kuna omavalitsustel on võimalik teenust osta eraettevõtjalt. Sellisel juhul laienevad eralasteaiale munitsipaallasteaiale kehtivad nõuded. Eralasteaias, keda kohalik omavalitsus ei ole volitanud oma ülesannet täitma, võib õppe- ja kasvatustegevus jätkuda ka muus keeles, kuid tagada tuleb eesti keele õpe vastavalt alushariduse riiklikule õppekavale.
Eelnõuga ei tehta üldjoontes muudatusi alushariduse rahastamise süsteemis. Eelnõuga nähakse ette võimalus kohalikke omavalitsusi riigieelarvest toetada õpetajate täienduskoolituseks, eesti keele õppeks ja õppevara soetamiseks. Lisaks saavad vanemad eelnõu järgi tulumaksutagastust taotleda ka lastehoius käiva lapse eest.
Teisel lugemisel tehti eelnõusse mitmeid muudatusi. Üks muudatus näeb ette, et lasteaia direktor saab õpetajakoolitust läbiva inimesega sõlmida üheaastase töölepingu asemel kuni kolmeaastase töölepingu, et anda õppivale õpetajale kutsekindlus. Alushariduse õpetaja õppekava läbimise nominaalkestus on kolm aastat.
Teine muudatus näeb ette lastehoiurühmade suhtarvude ühtlustamise lasteaia lastehoiurühmade ja lasteaiarühmade suhtarvudega, kui rühmas on kvalifitseeritud õpetaja. Eelnõusse tehti ka muudatus, mis täpsustab, et eralastehoid võib tegutseda ka elamus ja elamumaal, et olemasolevad lastehoiud saaks praegustes asukohtades jätkata ning see paindlikkus oleks ka uutel lastehoidudel.
Läbirääkimistel osalesid Vadim Belobrovtsev Eesti Keskerakonna, Helle Moonika Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Helir-Valdor Seeder ja Aivar Kokk Isamaa ning Margit Sutrop Eesti Reformierakonna fraktsioonist, samuti fraktsiooni mittekuuluv Jaak Valge.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Eesti Keskerakonna ja Isamaa fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu teisel lugemisel katkestada. Ettepaneku poolt hääletas 16 ja vastu 44 Riigikogu liiget. Seega ei leidnud ettepanek toetust ja eelnõu teine lugemine lõpetati.
Valitsuse algatatud jäätmeseaduse ja pakendiseaduse muutmise seaduse eelnõuga (430 SE) tehakse seadusesse peamiselt tehnilised täiendused, mis aitavad selgemalt mõista olemasolevaid reegleid ega muuda kehtivaid põhimõtteid.
Eelnõuga muutub lihtsamaks ja selgemaks rehvide äraandmine. Ühtse tootjavastutussüsteemi loomine muudab kulud mastaabiefekti kaudu väiksemaks ning edaspidi saavad ettevõtted ja tarbijad viia vanarehve kogumispunktidesse tasuta piiramata koguses. Eelnõuga täpsustatakse ka mootorsõiduki ja mootorsõiduki osade tootja terminit. Samuti täpsustatakse jäätmete ladustamiseks ja ohtlike jäätmete käitlemiseks keskkonnakaitseloa taotlemisel nõutud tagatise ja kindlustusega seotud sätteid.
Eelnõuga tuuakse selgelt esile probleemtoodete kokkuostu- ja vastuvõtunõuded, et vähendada vaidlusi ja tagada nõuetekohane jäätmekäitlus. Lisaks pikendatakse kahelt nelja aastani probleemtootest tekkinud jäätmete tagasivõtmise, kogumise, taaskasutamise ja kõrvaldamise kohustuse rikkumist puudutavate väärtegude aegumistähtaeg.
Teise lugemise eel lisas keskkonnakomisjon eelnõusse muudatuse, millega luuakse pakendiseaduse alusel pakendiettevõtjatele võimalus rakendada tagatisraha kõigile pakenditele. Seni kehtinud kord võimaldas lisada tagatisraha üksnes teatud tüüpi pakenditele, kuid ei võimaldanud vabastada käibemaksust sellist tagatisraha, mille kohta puudus pakendiseaduses regulatsioon.
Läbirääkimistel osales Evelin Poolamets Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.
Valitsuse algatatud rahvatervishoiu seaduse eelnõuga (433 SE) kehtestatakse uus rahvatervishoiu seaduse terviktekst, et ajakohastada valdkonda ja asendada 1995. aastast kehtinud rahvatervise seadus. Eelnõuga kehtestatakse kõigi osapoolte – riigi, omavalitsuste ja organisatsioonide – vastutus ning ajakohastatakse nõuded ja piirangud inimeste tervise kaitseks. Senisest enam tähelepanu pööratakse ennetusele ja lastele.
Eelnõuga sätestatakse keskkonna- ja toitlustamise nõuded nii lasteaedadele, koolidele kui ka hoolekandeasutustele. Näiteks suurendatakse koolidirektori rolli tervislikku toitumist soodustava keskkonna loomisel. Eelnõuga on kavas keelustada alaealistele solaariumi- ja tätoveerimisteenuste pakkumine. Samuti on plaanis sätestada nõuded elektromagnetväljadele, kosmeetikatoodetele, iluteenustele ja ujulatele.
Uus regulatsioon seab piirangud otseselt tervisele ohtlike toodete ja teenuste kasutamisele. Piirangud kehtestatakse mürgiste taimede, loomade ning taimsete ja loomsete produktide ning ohtlike kemikaalide kasutamisele, et kaitsta või parandada tervist.
Eelnõuga muudetakse reklaamiseadust ja tarbijakaitseseadust, et laiendada Terviseameti järelevalvepädevust ning anda ametile õigus ja kohustus teha inimeste tervise kaitseks järelevalvet toote või teenuse kauplemisvõtte, sealhulgas reklaami õiguspärasuse üle.
Eelnõuga ajakohastatakse ka maksimaalseid trahvi- ja sunnirahamäärasid rahvatervishoiu seaduses ja osades eriseadustes, et need oleksid piisavalt mõjusad.
Oluline muudatus tehakse ka narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seadusse, et edaspidi saaks uusi potentsiaalselt rahvastiku tervisele ohtlikke psühhoaktiivseid aineid kiiremini turult eemaldada.
Läbirääkimistel võtsid sõna Riina Solman Isamaa fraktsioonist ning fraktsiooni mittekuuluv Kalle Grünthal.
Isamaa fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu teisel lugemisel katkestada. Ettepaneku poolt hääletas kolm ja vastu 43 Riigikogu liiget. Seega ei leidnud ettepanek toetust ja eelnõu teine lugemine lõpetati.
Valitsuse algatatud vangistusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (474 SE) eesmärk on tagada tõhusam õiguskorra kaitse ja vangla julgeolek ning aidata kaasa kinnipeetavate suunamisele õiguskuulekale käitumisele.
Eelnõuga täpsustatakse vanglateenistuse õigust teha põhjendatud juhtudel taustakontrolli, sätestades selleks selgemad õiguslikud alused. Samuti täpsustatakse kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu puudutavaid sätteid.
Valitsuse algatatud ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõuga (499 SE) korrastatakse ühistranspordi sõidusoodustuste regulatsiooni ja viiakse see kooskõlla Euroopa Kohtu otsusega, mis käsitleb tasuta sõitmise kohustuse hüvitamist eelkooliealistele lastele ja puuetega inimestele.
Euroopa Kohus leidis, et vastavalt Euroopa Liidu määrusele tuleb ettevõtjatele hüvitada kohustusest tulenevad kulud, mida seni Eestis täielikult ei hüvitatud. Eelnõusse lisatakse alus maksta kommertsvedajatele sihtotstarbelist toetust tasuta sõidu õigusega reisijate vedamise eest. Sätestatakse ka hüvitise arvutamise põhimõtted, toetuse taotlemiseks esitatavate andmete loetelu ning toetuse maksmise ja tagasimaksmise kord.
Teise lugemise eel tehtud muudatusettepaneku kohaselt tuleb kommertsvedajatel sõitjatele väljastatud niinimetatud nullpiletite eest riigilt hüvitise saamiseks kontrollida reisijate tasuta sõiduõigust tõendavat dokumenti ning toetust taotledes esitada muu hulgas tasuta sõitnud inimeste isikukoodid. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumil on võimalik kontrollida enne hüvitise väljamaksmist vedaja esitatud andmete õigsust.
Valitsuse algatatud tolliseaduse muutmise seaduse eelnõuga (515 SE) tõstetakse juriidilise isiku trahvimäärasid, mis on tolliseaduses püsinud muutumatuna alates 2001. aastast, ning viiakse trahvimäärad karistusseadustikus sätestatud määradega kooskõlla.
Maksu- ja Tolliameti uurimisosakonna töö efektiivsemaks muutmiseks täiendatakse ameti erivahendite loetelu ja lisatakse sellesse sidumisvahendid, sõiduki sundpeatamise vahend ja tehniline tõke. Lisaks antakse eelnõuga ameti vormiriietuse kandmise õigus ka peadirektorile ning Sisekaitseakadeemia töötajatele.
Keskerakond: meretuuleparkidega seotud julgeolekuküsimustes tuleb anda ammendavad vastused
“Liivi lahte kavandatava meretuulepargi rajamisega seotud üksikasjad tuleb põhjalikult läbi arutada. Ühelt poolt on tegemist energia varustuskindlusega seotud küsimusega, teisalt avaldab see otsest mõju meie eelhoiatusele ja julgeolekule tervikuna. Viimased päevad on läbi erinevate osapoolte väljaütlemiste toonud juurde segadust ja ebakindlust. Tekkinud küsimustele tuleb anda ammendavad vastused,” lausus Lauri Laats.
Keskerakonna saadiku sõnul tuleb Kaitseväe juhataja, Kaitseväe luurekeskuse ülema ja mereväe ülema väljaütlemisi võtta äärmiselt tõsiselt ning neist ei saa mõne erakonna poliitiliste huvide tõttu mööda vaadata.
“Eriti ohtlik on siinjuures Kaitseministeeriumi korraldus, et teemat kommenteerivad nüüdsest peale ainult nemad ja Kaitseväe esindajad ei tohi avalikult arvamust avaldada. See on otsene oht sõnavabadusele ja demokraatiale,” rääkis Lauri Laats. “Olen veendunud, et Rootsi otsus peatada kaitsekaalutlustel Läänemerel tuuleparkide rajamine, oli põhjalikult läbi kaalutud.”
Keskerakonna fraktsioon teeb ettepaneku korraldada esimesel võimalusel Riigikogus majanduskomisjoni ja riigikaitsekomisjoni avalik ühine istung koos Kaitseministeeriumi ning Kaitseväe esindajatega.
Riigikogu eelinfo neljapäevaks, 5. detsembriks
Kell 10 – täiskogu istung
Esimene lugemine – kaks eelnõu
Valitsuse algatatud kaebemenetlust käsitleva lapse õiguste konventsiooni fakultatiivprotokolliga ühinemise seaduse eelnõu (534 SE) kohaselt ühineb Eesti ÜRO lapse õiguste konventsiooni fakultatiivprotokolliga, mis võimaldab edendada ja kaitsta laste õigusi, kui riigisisesed õiguskaitsevahendid on ammendunud.
Fakultatiivprotokolliga ühinemine annab Eesti lastele õiguse esitada kaebusi ÜRO lapse õiguste komiteele oma õiguste rikkumise kohta ning komiteele õiguse selliseid kaebusi menetleda. Samuti saab komitee algatada uurimisi tõsiste ja süstemaatiliste laste õiguste rikkumiste puhul.
Protokoll sätestab komitee pädevused, kaebemenetluse korra ja ajutised kaitsemeetmed. Kaebusi võivad esitada üksikisikud või rühmad, kui on rikutud lapse õiguste konventsioonis või selle fakultatiivprotokollides sätestatud õigusi, sealhulgas laste müügi, prostitutsiooni ja relvakonfliktidesse kaasamise küsimustes.
Protokolli rakendamine toimub vastutavate ministeeriumide olemasolevate ressursside raames, teavitustöö ja vajalike materjalide koostamisega, mille kulud kaetakse Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest. Fakultatiivprotokolli on ratifitseerinud 52 riiki, nende seas 10 Euroopa Liidu liikmesriiki.
Isamaa fraktsiooni algatatud kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (522 SE) soovitakse välistada Eesti kodakondsuse andmine ja taastamine inimestele, keda on kriminaalkorras tahtlike kuritegude eest korduvalt karistatud, isegi kui nende karistatus on kustunud. Algatajate sõnul oli sama keeld algselt ka 1995. aastal vastu võetud kodakondsuse seaduses.
Kehtiva seaduse kohaselt võidakse Eesti kodakondsus erandina anda või taastada inimesele, keda on kriminaalkorras tahtlike kuritegude eest korduvalt karistatud ja kelle karistatus on kustunud, võttes arvesse kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut.
Kell 14 – komisjonide istungid
Keskkonnakomisjonis – jäätmeseaduse, liiklusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (461 SE) ning maapõueseaduse täiendamise seaduse eelnõu (435 SE), kutsutud Kliimaministeeriumi esindajad;
majanduskomisjonis – elektri varustuskindlus, kutsutud Keskkonnaameti ja Eesti Energia esindajad; raamatupidamise seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (516 SE), kutsutud Rahandusministeeriumi esindajad;
rahanduskomisjonis – kell 9: 2025. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (513 SE);
riigikaitsekomisjonis – julgeolekuolukorra arengud, kutsutud Kaitseministeeriumi valitsemisala esindajad.
Sündmus
Kell 10 – Riigikogu liige Jaak Valge osaleb Kaitseliidu Toompea malevkonna 100. aastapäeva konverentsil Riigikogu konverentsisaalis.
Kell 17.20 – Riigikogu esimees Lauri Hussar tervitab Kaitseliidu Toompea malevkonda vandeandmise tseremoonial Valges saalis.
Välislähetused
2.–8. detsember Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson (3.–8. detsember) ja liige Eerik-Niiles Kross (2.–7. detsember) ning Riigikogu liige Mati Raidma (2.–6. detsember) osalevad iga-aastasel parlamentaarsel luure- ja julgeolekufoorumil Washingtonis Ameerika Ühendriikides.
4.–9. detsember Riigikogu liige Eduard Odinets osaleb Victory Institute’i aastakonverentsil Washingtonis Ameerika Ühendriikides.
Riigikogu liige Anti Poolamets osutas oma küsimuses peaminister Kristen Michalile, et avalikkuses on viimasel ajal toimunud aktiivne arutelu meretuuleparkidega kaasnevate võimalike julgeolekuriskide (nt eelhoiatuse toimimise ja Kaitseväe radarite segamise) üle. Peaminister vastas saadikule, et lahendus antud küsimuses seisneb erinevate osapoolte koostöös ja kompensatsioonimeetmetes.
„Kaitseministeerium koos Kaitseväega, koos energeetikutega peab otsima neid viise, kuidas kompenseerida erinevatest taristuobjektidest tulenevat häiret mis tahes hoiatussüsteemile, vaatlussüsteemile igal pool mujal,” leidis Kristen Michal.
Peaminister rõhutas, et püstitades sellist inimtekkelist taristut, mis erinevaid vaatlus- ja hoiatussüsteeme segada võivad, tuleb alati hinnata, millised on võimalikud kompensatsioonimeetmed. „Kui nüüd vaadata, siis me oleme üle 140 miljoni euro panustanud erinevate tuulikute mõju leevendamiseks ja kompensatsioonimeetmete väljatöötamiseks läbi erinevate valitsuste,” ütles peaminister.
Michali sõnul oli aastaid tagasi Eesti aladest u 85% suures määras julgeolekupiirangutega kaetud ning seetõttu ei saanud sinna taastuvenergiataristut rajada. „Taastuvenergia on teadupärast selleks vajalik, et puhtamana ta annab ekspordivõimaluse tööstustele ja hinnana on ta inimestele odavam,” tõi Kristen Michal välja. Peaminister ütles, et tema hinnangul saab meretuuleparkide, aga ka teiste taastuvenergiarajatiste negatiivset mõju leevendada nii, et julgeolek ei satu ohtu ja inimesed saavad soodsama elektrienergia.
Kristen Michal vastas samal teemal ka Mart Maastiku küsimusele.
Lisaks vastas peaminister Helle-Moonika Helme küsimusele, mis käsitles olukorda riigis, samuti Riina Solmani küsimusele väärtuspõhise poliitika kohta.
Siseminister Lauri Läänemets vastas Lauri Laatsi küsimusele julgeoleku, Mart Helme küsimusele elanikkonnakaitse ja Vadim Belobrovtsevi küsimusele valimisõiguse kohta.
Rahandusminister Jürgen Ligi vastas Anastassia Kovalenko-Kõlvarti küsimusele, mis puudutas olukorda riigi rahanduses ja Aivar Koka küsimusele mõistliku elektrihinna kohta.
Infotunnis osalevad peaminister Kristen Michal, siseminister Lauri Läänemets ja rahandusminister Jürgen Ligi.
Peaminister vastab saadikute küsimustele, mis käsitlevad olukorda riigis, väärtuspõhist poliitikat, meretuuleparke ja julgeolekut. Siseminister vastab küsimustele julgeoleku, elanikkonnakaitse, valimisõiguse ja omavalitsuste täiendavate toetuste kohta hädaolukorra lahendamisel. Rahandusministrile esitatavad küsimused puudutavad olukorda riigi rahanduses ja mõistliku hinnaga elektrit.
Kell 14 – täiskogu istung
Kolmas lugemine – seitse eelnõu
Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi haridusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (õppimiskohustuse kehtestamine) eelnõu (447 SE) järgi tuleb noortel õpingutega jätkata ka pärast põhikooli lõpetamist. Eelnõuga asendatakse koolikohustus õppimiskohustusega, mis kestab 18-aastaseks saamiseni või kutse- või keskhariduse omandamiseni.
Eelnõuga täpsustatakse riigi ja omavalitsuse, samuti vanemate rolli õppimiskohustuse täitmisel. Näiteks peab riik tagama kohad ettevalmistavas õppes neile noortele, kes kas keeleoskuse või muude õpilünkade tõttu pole valmis jätkama õppimist kesk- või kutseharidusõppes. Kohalikul omavalitsusel tuleb tuvastada noored, kes õppimiskohustust ei täida, uurida selle põhjuseid ja leida sobivad lahendused. Kui kooli rakendatav tugi ei ole piisav, tuleb koolil pöörduda kohaliku omavalitsuse poole. Lapsevanema ülesanne on tagada õppimiskohustuse täitmine ja osaleda lapse põhikoolijärgse õpitee kavandamises.
Kutseharidussüsteemis tehakse eelnõuga muudatusi eelkõige selleks, et õppe paindlikkust suurendada, näiteks kasvab kutsekeskharidusõppes üldharidusõpingute osakaal ja võimalus õpingute vältel valikuid teha. Erialad muutuvad laiemaks, kuivõrd luuakse valdkonnapõhised õppekavad, mille sees on osaoskuste moodulid. Näiteks saab valida restoranitoidu valmistamise eriala ja selle sees kondiitri osaoskuse. Ühtlasi on kutsehariduses lisanduvate noorte tarvis kavas välja töötada 18 uut põhikoolijärgset õppekava.
Eelnõuga luuakse selgem alus, kuidas üldharidusõpingutesse lõimida õpet, mis toimub väljaspool koolimaja, näiteks kunsti-, muusika- või spordikoolis. Seega saab õppesse siduda ka üksikuid kutse- või kõrgharidusmooduleid. Kooli pidaja otsusel saavad kutsekoolid edaspidi anda nii gümnaasiumi-, kutse- kui ka õhtukooli haridust. Lisaks muutub rakendusgümnaasiumi õppekavade läbimine paindlikumaks, kuivõrd kutse on võimalik omandada ka ilma keskhariduseta.
Eelnõuga piiratakse täiskasvanute tasuta korduvõpet kutseõppes sarnaselt kõrgharidusõppega. Näiteks ei saa enam tasuta õppida, kui inimene on juba vastu võetud tasuta kutseõppe või kõrgharidusõppe kohale või ta on eelneva viie aasta jooksul lõpetanud tasuta kutseõppe.
Eelnõu kohaselt hakkavad õppimiskohustusega seonduvad muudatused kehtima noortele, kes lõpetavad põhikooli 2026. aastal.
Valitsuse algatatud ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (463 SE) käsitleb ettevõtluskonto kaudu teenitud tulu maksustamist.
Eelnõu järgi kehtib edaspidi ettevõtluskontole kantud summadele senise astmelise maksustamise asemel ühtne 20-protsendiline maksumäär ja kohustusliku kogumispensioniga liitunud ettevõtluskonto kasutaja puhul suureneb maks teise pensionisamba makse võrra.
Teise lugemise käigus jäeti eelnõust välja sätted, millega kavandati äriühingu täiendav tulumaksukohustus asendada osalise sotsiaalmaksu tasumise kohustusega.
Valitsuse algatatud taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse ning metsaseaduse muutmise seaduse eelnõu (473 SE) eesmärk on lahendada valdkonnas ilmnenud kitsaskohad ning luua erandite kehtestamisega ettevõtjatele paindlikumad lahendused.
Kehtiva seaduse kohaselt peab turustatav seeme ja paljundusmaterjal vastama kehtestatud nõuetele, sealhulgas peab sordilehte võetava sordi turustatav seeme ja paljundusmaterjal olema sertifitseeritud. Eelnõuga luuakse erand, mille kohaselt võib väikeses koguses turustatavat vanade sortide seemet ja paljundusmaterjali toota, sertifitseerida ja pakendada erinevalt seaduses nõutust. Seejuures tuleb jälgida, et ei levitataks ohtlikke taimekahjustajaid. Muudatus soodustab vanade sortide seemne ja paljundusmaterjali tootmist ning turustamist.
Samuti luuakse eelnõuga uuesti võimalus võtta puuvilja- ja marjakultuuride tuntud sordid sordilehte nõuetele vastava sordikirjelduse alusel. Seega saavad tarnijad paljundada ning turustada ka seni sordilehte võtmata puuvilja- ja marjakultuuride tuntud sortide paljundusmaterjali. Samuti luuakse seemnekartuli tarnijale võimalus ise trükkida seemnekartuli pakendite etiketid, mis on tarnija jaoks kiirem ja paindlikum lahendus.
Lisaks kehtestatakse kohustus teavitada Keskkonnaametit oma kavatsusest teha kultiveerimismaterjaliga katseid metsaaretuseks, teadustööks või selleks, et kindlaks teha, kas kultiveerimismaterjalist metsamaterjali tootmine oleks majanduslikult tasuv.
Valitsuse algatatud vereseaduse muutmise seaduse eelnõu (476 SE) kohaselt viiakse immunohematoloogiliste uuringute referentteenuse korraldamine Sotsiaalministeeriumist Terviseametisse, mis teeb juba praegu vere immunohematoloogiliste uuringute üle järelevalvet ja osutab referentlabori teenuseid tervisekaitses.
Eelnõuga kaotatakse ka referentteenuse osutamise lepingu viieaastase kestuse nõue, et võimaldada paindlikkust ja anda Terviseametile lepingu tähtaja suhtes kaalutlusõigus. Immunohematoloogiliste uuringute referentlabor osutab teenust, mille käigus määratakse näiteks kindlaks patsiendi raviks sobivad doonorivere preparaadid. Referentlabori eesmärk on tagada Eestis vastavate uuringute kvaliteet.
Kehtiva hankelepingu järgi osutab kuni 2027. aastani immunohematoloogiliste uuringute referentlabori referentteenust SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla. Seletuskirja kohaselt ei kaasne seaduse muutmisega referentteenuse osutajale, patsientidele ega tervishoiuteenuse osutajatele muudatusi teenuse sisus ega kvaliteedis.
Valitsuse algatatud riigilõivuseaduse ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse muutmise seaduse eelnõuga (502 SE) tõstetakse Sotsiaalministeeriumi haldusala riigilõive, et need vastaksid suurenenud menetluskuludele.
Lõivude suurendamine puudutab peamiselt tervise- ja sotsiaalvaldkonna teenuseosutajaid, kes taotlevad tegevusluba. Uued riigilõivud katavad hinnanguliselt kuni 45 protsenti menetluskuludest, ülejäänud kulud kaetakse asutuste eelarvest.
Näiteks tõuseb sotsiaalteenuste osutamise tegevusloa tasu 32 eurolt 100 eurole. Ravimite tootmise tegevusloa riigilõiv kerkib 1000 eurolt 2500 ning ravimite hulgimüügi tegevusloa riigilõiv 1000 eurolt 2000 eurole. Viimastes on riigilõivu määr püsinud muutumatuna kaheksa aastat ja katab praegu väikese osa läbivaatamise tegelikest kuludest.
Muudatusega kasvavad riigilõivutulud järgmisel aastal hinnanguliselt 139 000 eurot.
Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse ning tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (509 SE) muudetakse kahanevast maksuvabast tulust loobumise aega.
Eelmisel aastal võeti vastu tulumaksuseaduse muudatused, mille järgi hakkab alates 2025. aastast kehtima ühtne maksuvaba tulu 700 eurot kuus ehk 8400 eurot aastas. Erandiks on vanaduspensioniealised, kellele kehtib kõrgem maksuvaba tulu. Eelnõu järgi hakkab ühtne maksuvaba tulu kehtima 2026. aastast.
Samuti ajakohastatakse eelnõuga maksuvabade hüvitiste piirmääri. Eelnõuga uuendatakse lähetuse päevaraha, laeva ja lennuki meeskonna toitlustamise, vastuvõtukulude, reklaamkingituste, töötaja majutamise, töötaja tervise edendamiseks tehtavate kulutuste, mittetulundusühingute kingitud meenete ning isikliku auto kasutamise hüvitise sätteid.
Teise lugemise käigus tehti eelnõusse muudatused, mis puudutavad Kaitseliidu liikme isikliku mootorsõiduki kasutamise, tervisekontrolli ning vigastuse või hukkumisega seotud hüvitiste maksuvabastust. Samuti täpsustati tervist edendavate teenuste loetelu, millele tehtavad kulutused on tööandjale maksuvabad. Veel otsustati lisada MTÜ Freedom Convoy ühingute nimekirja, kellele juriidilised isikud saavad tulumaksuvabalt Ukraina heaks annetusi teha.
Valitsuse algatatud 2024. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõuga (517 SE) tehtavad muudatused on seotud täpsustunud eelarve jaotusega valitsemisalade sees ja nende vahel. Vastavalt riigieelarve seadusele võib valitsus algatada riigieelarve seaduse muutmise vahendite kogumahtu muutmata hiljemalt kaks kuud enne eelarveaasta lõppu.
Riigikogu võttis 2024. aasta riigieelarve vastu mullu 8. detsembril. Riigieelarve tulude maht oli umbes 16,7 miljardit ja kulude maht umbes 17,7 miljardit eurot ning investeeringute eelarve umbes 817 miljonit ja finantseerimistehingute eelarve 1,4 miljardit eurot.
Aasta esimeses pooles muutis Riigikogu 2024. aasta riigieelarve seadust, et kogumahtu muutmata teha vajalikud rahaeraldused õpetajate palkade tõstmiseks. Eelarvepuudujäägi vähendamiseks kiitis Riigikogu suvel heaks ka lisaeelarve, millega vähendati kulusid 103,8 miljonit ja investeeringuid 22,7 miljonit ning suurendati tulusid 41,9 miljonit eurot.
Nii teiseks kui ka kolmandaks lugemiseks viis rahanduskomisjon eelnõusse muudatused, millega täpsustatakse ministeeriumide kulusid. Teisel lugemisel sätestati ka valitsuse reservi suunatavate vahendite ülekandmise keeld.
Teine lugemine – 19 eelnõu
Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Riigi 2023. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine“ eelnõuga (503 OE) kinnitatav koondaruanne annab ülevaate riigieelarve eesmärkide saavutamisest, riigi finantsseisundist, finantstulemusest ja rahavoogudest 2023. aastal. Aruanne annab valitsusele võimaluse selgitada oma aruandeaasta tegevust ja esitada Riigikogule uute eelarveotsuste tegemiseks vajalik informatsioon, Riigikogule annab see võimaluse kontrollida valitsuse tegevust.
Riigi majandusaasta koondaruande juurde kuulub Riigikontrolli kontrolliaruanne, mille kohaselt kajastab riigi 2023. aasta raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes aspektides õiglaselt riigi finantsseisundit ning lõppenud aruandeperioodi majandustulemust ja rahavoogusid.
Riigikontrolli hinnangul on riigi majandustehingud valdavalt sooritatud kooskõlas riigieelarve seaduse, 2023. aasta riigieelarve seaduse ja 2023. aasta riigieelarve seaduse muutmise seadustega. Riigieelarve täitmise aruandes tegi Riigikontroll märkuse Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarve täitmise andmete kohta, kus on kajastatud saadud toetuste tulu 24,27 miljonit, investeeringud 22,70 miljonit ja kulud 167,18 miljonit eurot suuremana koondaruande kokkuvõtte osas näidatud andmetest.
Riigi konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande andmetel oli riigil 2023. aasta lõpu seisuga vara 24,07 miljardi euro väärtuses ning varad kasvasid aastaga 85 miljonit eurot. Riigi konsolideeritud kohustised ulatusid samal ajal 18,45 miljardi euroni, mida on 1,72 miljardit eurot enam kui aasta varem. Valitsussektori statistiline eelarvepuudujääk kasvas 1,28 miljardi euroni ehk 3,4 protsendini SKPst.
Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve“ eelnõu (477 OE) võimaldab Eestil osaleda järgmisel aastal kuni 110 kaitseväelasega Ameerika Ühendriikide juhitaval rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve. Operatsioon keskendub julgeolekuolukorra stabiliseerimisele Iraagis ja Süürias.
Rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel osalemisega kinnitab Eesti pühendumust panustada rahu ja stabiilsuse saavutamisse maailmas. USA juhitaval rahvusvahelisel terrorismivastasel operatsioonil osalemine toetab ka Eesti ja USA väga head liitlassuhet ning kaitse- ja julgeolekualast koostööd. Samuti annab operatsioonil osalemine Kaitseväele olulise operatsioonialase väljundi.
Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonil Iraagis“ eelnõu (478 OE) võimaldab jätkata järgmisel aastal kuni kolme kaitseväelasega panustamist NATO missioonil Iraagis.
NATO missiooni tegevus on suunatud alliansi lõunasuunalt lähtuvate ohtude vastu, aidates Iraagil üles ehitada kestlikud, läbipaistvad, kaasavad ja tõhusad julgeolekustruktuurid. Selleks, et suurendada nende võimekust terrorismivastases võitluses, ISILi tagasipöördumise takistamises ja riigi stabiliseerimisel, nõustab NATO Iraagi julgeolekustruktuure ning pakub koolitusi tihedas koostöös Iraagi valitsuse, rahvusliku julgeoleku nõuniku büroo ja operatsiooniga Inherent Resolve.
NATO lõunasuunal tegutsevates operatsioonides osalemisega panustab Eesti julgeoleku tagamisse ja toetab terrorismivastast võitlust.
Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil sellesse esmakordsel panustamisel“ eelnõu (479 OE) võimaldab kasutada kuni 100 kaitseväelast NATO või selle liikmesriigi, ELi või ÜRO juhitaval rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil, välja arvatud kollektiivse enesekaitse operatsioonil, sellesse esmakordsel panustamisel. Eesti täpne panus oleneb konkreetse operatsiooni vajadustest.
Eelnõuga tagatakse Eesti võimekus lähetada Kaitseväe üksusi vajadusel kiiresti ja paindlikult kriisi- või konfliktipiirkonda, et panustada rahvusvahelise stabiilsuse tagamisse ja kaitsta nii ka Eesti julgeolekuhuve.
Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu sõjalise abistamise missioonil Mosambiigis“ eelnõu (480 OE) võimaldab osaleda järgmisel aastal kuni kolme kaitseväelasega ELi sõjalise abistamise missioonil Mosambiigis.
Kui varem oli tegemist väljaõppemissiooniga, siis tänavu septembris kujundati see ümber sõjalise abistamise missiooniks. Kuni 2026. aasta suveni kehtiv uuendatud mandaat näeb ette riigi relvajõudude nõustamist väljaõppetsükli korraldamisel ja jätkusuutlikkuse tagamisel. Sõjalise abistamise missioon tegutseb väiksema isikkoosseisuga ja keskendub senisest enam strateegilise taseme nõustamisele, et saavutada riigis iseseisev kiirreageerimisüksuste väljaõppe võimekus.
Portugali juhitaval missioonil osalemisega panustab Eesti ELi strateegilises kompassis heaks kiidetud eesmärkide täitmisse, kus kriisiohjel on oluline roll. Samuti on Eestile oluline arendada koostööd strateegiliste ELi lõunatiiva liitlastega.
Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu sõjalisel operatsioonil EUNAVFOR Med/Irini“ eelnõu (481 OE) võimaldab osaleda järgmisel aastal kuni kolme kaitseväelasega operatsioonil EUNAVFOR Med/Irini.
Operatsiooni esmane eesmärk on toetada Liibüale kehtestatud ÜRO relvaembargo rakendamist. See hõlmab ka rahvusvahelistes vetes Liibüa ranniku lähedal inspektsioonide tegemist laevadele, mida kahtlustatakse relvade või nendega seotud materjalide transportimises Liibüasse või Liibüast. Peale selle toetab missioon ÜRO meetmete rakendamist illegaalse naftaekspordi tõkestamiseks Liibüast, Liibüa mereväe ja piirivalve väljaõpet ja ülesehitamist ning salakaubanduse ja inimeste smugeldamise võrgustike lõhkumist.
Operatsioonil osalemisega panustab Eesti solidaarselt teiste liikmesriikidega ELi kaitsekoostöösse ja julgeolekusse ELi lõunapiiril.
Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil EUNAVFOR ASPIDES“ eelnõu (482 OE) võimaldab osaleda kuni kolme kaitseväelasega meresõiduvabaduse kaitseks loodud ja tänavu veebruaris tegevust alustanud ELi sõjalisel operatsioonil Punase mere regioonis.
Operatsiooni eesmärk on saavutada mereline kohalolek ja olukorrateadlikkus ning tagada meresõiduvabadus Punasel merel. Muu hulgas kaitstakse aluseid rünnakute eest ning eskorditakse neid kogu operatsiooniala piires. Operatsioon on rangelt kaitsva iseloomuga ehk selle raames ei korraldata sõjalisi lööke.
Operatsioonil osalemine võimaldab Eestil panustada ELi ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika elluviimisse ning arendada koostööd strateegiliste ELi ja NATO lõunatiiva liitlastega.
Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe koosseisus“ eelnõu (483 OE) võimaldab panustada järgmisel aastal kuni 24 kaitseväelasega Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe (JEF) koosseisu.
JEF on Ühendkuningriigi algatatud ja juhitav tahtekoalitsioon, mis on üldjuhul valmis kiiresti ja paindlikult panustama operatsioonidesse alates humanitaarkriisidest kuni konventsionaalse sõjapidamiseni. JEF suudab tegutseda iseseisvalt või mõne muu suurema sõjalise üksuse või NATO koosseisus. Selle kasutamine on paindlik – tegevusi ja operatsioone saavad algatada ja neil osaleda kas kõik või mõned liikmesriigid.
Riikide ühise otsuse alusel on JEFi fookuses julgeoleku tagamine Läänemere piirkonnas, Kaug-Põhjas ja Atlandi ookeani piirkonnas, tugevdades seeläbi otseselt kaitse- ja heidutushoiakut Balti riikides.
Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel ÜRO rahuvalveoperatsioonil Liibanonis“ eelnõu (484 OE) võimaldab osaleda järgmisel aastal kuni kolme kaitseväelasega ÜRO rahuvalveoperatsioonil UNIFIL.
ÜRO rahuvalvemissioonil on piirkonnas oluline stabiliseeriv ja vägivalla levikut pärssiv roll. Operatsiooni peamine ülesanne on jälgida olukorda, aidata kaasa vaenutegevuste ärahoidmisele ning rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamisele ning toetada Liibanoni valitsust riigivõimu kindlustamisel riigi lõunaosas. UNIFILi tegevuspiirkond paikneb Litani jõe ja Sinise joone vahelisel alal.
Eesti kui kollektiivsesse julgeolekusse panustav riik jälgib tähelepanelikult Lähis-Idas toimuvat ning sealsete sündmuste julgeolekupoliitilist mõju stabiilsusele Lähis-Idas ja mujal maailmas. ÜRO operatsioonidel osalemisega panustab Eesti ÜRO tegevusse rahu kindlustamisel.
Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni valmidusüksuste koosseisus“ eelnõu (485 OE) võimaldab panustada järgmisel aastal kuni 76 kaitseväelasega NATO valmidusüksuste koosseisu.
Seoses NATO uue väemudeli loomisega kaotati tänavu juulist senisel kujul nii NATO reageerimisväe kui ka NATO valmidusinitsiatiivi kontseptsioon ning neid asendab NATO kergem ja mobiilsem kiirreageerimisvägi (ARF), mis on valmiduses sõjaliste operatsioonide läbiviimiseks.
Kiirreageerimisväe loomine lepiti kokku NATO mullusel tippkohtumisel, et toetada uute kaitseplaanide rakendamist ning olla valmis reageerima ohtudele ja kriisidele veelgi paindlikumalt. ARF viib läbi operatsioone kõikides domeenides ning kiirreageerimisvägi pannakse kokku NATO liitlaste vägedest.
Eesti panustab järgmisel aastal NATO valmidusüksustesse ühe miinitõrjelaeva ja staabiohvitseriga.
Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsel rahuvalveoperatsioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses, Jordaanias ja Süürias“ eelnõu (486 OE) võimaldab osaleda järgmisel aastal kuni kolme kaitseväelasega ÜRO rahuvalveoperatsioonil UNTSO.
UNTSO on ÜRO esimene rahuvalveoperatsioon, mis keskendub puhtalt vaatlusele. Selle tegevuspiirkonda kuuluvad Egiptus, Iisrael, Jordaania, Liibanon ja Süüria ning operatsiooni peakorter asub Jeruusalemmas.
Eesti kui kollektiivsesse julgeolekusse panustav riik jälgib tähelepanelikult Lähis-Idas toimuvat ning sealsete sündmuste julgeolekupoliitilist mõju stabiilsusele Lähis-Idas ja mujal maailmas. Operatsioonil osalemine annab kaitseväelastele võimaluse omandada mitmekülgne staabitöö kogemus.
Valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (510 SE) tõstetakse aastatel 2025–2028 alkoholi, tubakatoodete ja bensiini aktsiisimäärasid. Eelnõu peamine eesmärk on suurendada aktsiisitulu, et parandada riigieelarve olukorda.
Peale aktsiisiseaduses juba sätestatud alkoholi ja tubakatoodete aktsiisitõusude 2025. ja 2026. aasta jaanuaris nägi eelnõu algselt ette täiendava viieprotsendilise aktsiisitõusu 2025. aasta juulis ja 2026. aasta jaanuaris. Teise lugemise eel viis rahanduskomisjon eelnõusse muudatuse, millega jäetakse ära tuleva aasta juulisse kavandatud alkoholiaktsiiside tõus, et pidurdada piirikaubanduse kasvu. Viis protsenti kasvab alkoholi ja tubakatoodete aktsiis eelnõu kohaselt ka veel 2027. ja 2028. aastal.
Pliivaba bensiini ja teiste samaväärselt maksustatud kütuste, sealhulgas lennukibensiini aktsiisimäär tõuseb järgneval neljal aastal samuti viis protsenti. 2025. aastal tõuseb aktsiis 1. juulist ning 2026., 2027. ja 2028. aastal 1. maist. Bensiini aktsiisimäär on püsinud Eestis muutumatuna alates 2018. aastast.
Lisaks tegi rahanduskomisjon eelnõusse muudatuse, millega jäetakse eelnõust välja Eesti Kultuurkapitali tegevust piirav säte, mille kohaselt suunatakse kehakultuuri ja spordi sihtkapitalile vaid 0,5 protsenti laekuvast alkoholi- ja tubaaktsiisist.
Valitsuse algatatud julgeolekumaksu seaduse eelnõuga (512 SE) kehtestatakse kuni 2028. aasta lõpuni julgeolekumaks, et koguda Eesti kaitsevõime arendamiseks ja julgeolekuinvesteeringuteks täiendavat maksutulu.
Julgeolekumaks koosneb eelnõu kohaselt kolmest osast: kaks protsenti käibelt alates 2025. aasta 1. juulist, kaks protsenti füüsilise isiku tulult alates 2026. aasta 1. jaanuarist ning kaks protsenti ettevõtete kasumilt alates 2026. aasta 1. jaanuarist.
Teiseks lugemiseks viis rahanduskomisjon eelnõusse kuritarvituste vastu suunatud muudatuse, mille kohaselt ei võeta julgeolekumaksuga maksustamisel arvesse tehingut, tehingute ahelat või raamatupidamislikku kannet, mille põhieesmärk on saada maksueelis. Kuna julgeolekumaksu ja avansiliste maksete aluseks on konsolideerimata kasum, siis lisatakse eelnõusse võimalus maksta avansilisi makseid eelmise kvartali kasumi alusel.
Selguse huvides tegi komisjon eelnõusse täpsustuse, mille kohaselt maksustatakse emaettevõtja konsolideerimata kasumiaruande kasum. Samuti täpsustatakse eelnõu topeltmaksustamise vältimiseks tütar- ja sidusettevõtete kasumi või kahjumi arvestamise korral ning täiendatakse äriühingute ringi, kes saavad julgeolekumaksu avansiliste maksete arvutamisel lähtuda kasumi kvartaalsest aruandlusest. Muudatuste hulgas on ka mitmed deklaratsioonide esitamist puudutavaid täpsustusi.
Muudatuse prognoositav mõju eelarvele on 2025. aastal 113 miljonit, 2026. aastal 751 miljonit, 2027. aastal 784 miljonit ja 2028. aastal 822 miljonit eurot. Seletuskirja kohaselt nähakse kulude täpsem sihtotstarve ja jaotus ette 2025. aasta riigieelarve seaduses ja riigi eelarvestrateegias aastateks 2025–2028.
Valitsuse algatatud alusharidusseaduse eelnõuga (419 SE) luuakse terviklik alushariduse süsteem, lapsehoiuteenus tuuakse alusharidussüsteemi osaks ning lastehoidude ja seniste lastesõimede nõuded ühtlustatakse. Lapsehoiuteenus sotsiaalteenusena jääb kehtima üksnes lapse suure hooldus- ja abivajaduse korral.
Eelnõuga tõstetakse koolieelsete lasteasutuste personalile kehtivaid kvalifikatsiooninõudeid. Lasteaia direktoril peab eelnõu järgi olema vähemalt magistrikraad, lapsehoidjal vähemalt keskharidus ja lapsehoidja kutse 4. tase ning abiõpetajal vähemalt keskharidus, lapsehoidja kutse 4. tase või pedagoogilised kompetentsid. Lastehoidudel tuleb sarnaselt praegustele lastesõimedele edaspidi koostada lastehoiu õppekava. Alusharidust tuleb lasteaias ja lastehoius korraldada eesti keeles vastavalt alushariduse riiklikule õppekavale.
Eelnõuga soovitakse kaotada ka lasteaiajärjekorrad. Selleks näeb eelnõu ette, et kohalikul omavalitsusel tuleb kõigile 1,5–3-aastastele lastele tagada vanema taotlusel koht lastehoius ja 3–7-aastastele lastele lasteaias. Kui vanema eelistatud asutustes pole vabu kohti, tuleb pakkuda kohta kodulähedasse lastehoidu või lasteaeda. Eelnõu järgi saab omavalitsus määrata, millal vanem saab enne lapse 1,5-aastaseks saamist kohataotluse esitada. Taotluse lahendamiseks on omavalitsusele ette nähtud kahekuuline menetlusaeg.
Teenust võib pakkuda ka teise linna või valla territooriumil, kui kohalike omavalitsuste vahel on vastav kokkulepe. Lisaks toetab eelnõu lastehoiu- ja lasteaiakohtade tagamisel koostööd erasektoriga, kuna omavalitsustel on võimalik teenust osta eraettevõtjalt. Sellisel juhul laienevad eralasteaiale munitsipaallasteaiale kehtivad nõuded. Eralasteaias, keda kohalik omavalitsus ei ole volitanud oma ülesannet täitma, võib õpe jätkuda ka muus keeles, kuid tagada tuleb eesti keele õpe vastavalt alushariduse riiklikule õppekavale.
Eelnõuga ei tehta üldjoontes muudatusi alushariduse rahastamise süsteemis. Kui kehtiva seaduse kohaselt nähakse riigieelarves võimaluse korral ette toetus kohalikele omavalitsustele lasteasutuste kohtade loomiseks ja renoveerimiseks, lasteasutuste õpikeskkonna arendamiseks ning lasteasutuste õpetajate palgaks, siis eelnõuga nähakse ette võimalus kohalikke omavalitsusi riigieelarvest toetada õpetajate täienduskoolituseks, eesti keele õppeks ja õppevara soetamiseks.
Kultuurikomisjon tegi teiseks lugemiseks eelnõule mitmeid muudatusettepanekuid. Üks muudatus näeb ette, et lasteaia direktor saab õpetajakoolitust läbiva inimesega sõlmida üheaastase töölepingu asemel kuni kolmeaastase töölepingu, et anda õppivale õpetajale kutsekindlus. Alushariduse õpetaja õppekava läbimise nominaalkestus on kolm aastat.
Teine muudatusettepanek näeb ette lastehoiurühmade suhtarvude ühtlustamise lasteaia lastehoiurühmade ja lasteaiarühmade suhtarvudega, kui rühmas on kvalifitseeritud õpetaja. Veel üks muudatusettepanek täpsustab, et eralastehoid võib tegutseda ka elamus ja elamumaal, et olemasolevad lastehoiud saaks praegustes asukohtades jätkata.
Valitsuse algatatud jäätmeseaduse ja pakendiseaduse muutmise seaduse eelnõuga (430 SE) tehakse seadusesse peamiselt tehnilised täiendused, mis aitavad selgemalt mõista olemasolevaid reegleid ega muuda kehtivaid põhimõtteid.
Eelnõuga muutub lihtsamaks ja selgemaks rehvide äraandmine. Ühtse tootjavastutussüsteemi loomine muudab kulud mastaabiefekti kaudu väiksemaks ning edaspidi saavad ettevõtted ja tarbijad viia vanarehve kogumispunktidesse tasuta piiramata koguses. Eelnõuga täpsustatakse ka mootorsõiduki ja mootorsõiduki osade tootja terminit. Samuti täpsustatakse jäätmete ladustamiseks ja ohtlike jäätmete käitlemiseks keskkonnakaitseloa taotlemisel nõutud tagatise ja kindlustusega seotud sätteid.
Eelnõuga tuuakse selgelt esile probleemtoodete kokkuostu- ja vastuvõtunõuded, et vähendada vaidlusi ja tagada nõuetekohane jäätmekäitlus. Lisaks pikendatakse kahelt nelja aastani probleemtootest tekkinud jäätmete tagasivõtmise, kogumise, taaskasutamise ja kõrvaldamise kohustuse rikkumist puudutavate väärtegude aegumistähtaeg.
Teise lugemise eel lisas keskkonnakomisjon eelnõusse muudatuse, millega luuakse pakendiseaduse alusel pakendiettevõtjatele võimalus rakendada tagatisraha kõigile pakenditele. Seni kehtinud kord võimaldas lisada tagatisraha üksnes teatud tüüpi pakenditele, kuid ei võimaldanud vabastada käibemaksust sellist tagatisraha, mille kohta puudus pakendiseaduses regulatsioon.
Valitsuse algatatud rahvatervishoiu seaduse eelnõuga (433 SE) kehtestatakse uus rahvatervishoiu seaduse terviktekst, et ajakohastada valdkonda ja asendada 1995. aastast kehtinud rahvatervise seadus. Eelnõuga kehtestatakse kõigi osapoolte – riigi, omavalitsuste ja organisatsioonide – vastutus ning ajakohastatakse nõuded ja piirangud inimeste tervise kaitseks. Senisest enam tähelepanu pööratakse ennetusele ja lastele.
Eelnõuga sätestatakse keskkonna- ja toitlustamise nõuded nii lasteaedadele, koolidele kui ka hoolekandeasutustele. Näiteks suurendatakse koolidirektori rolli tervislikku toitumist soodustava keskkonna loomisel. Eelnõuga on kavas keelustada alaealistele solaariumi- ja tätoveerimisteenuste pakkumine. Samuti on plaanis sätestada nõuded elektromagnetväljadele, kosmeetikatoodetele, iluteenustele ja ujulatele.
Uus regulatsioon seab piirangud otseselt tervisele ohtlike toodete ja teenuste kasutamisele. Piirangud kehtestatakse mürgiste taimede, loomade ning taimsete ja loomsete produktide ning ohtlike kemikaalide kasutamisele, et kaitsta või parandada tervist.
Eelnõuga muudetakse reklaamiseadust ja tarbijakaitseseadust, et laiendada Terviseameti järelevalvepädevust ning anda ametile õigus ja kohustus teha inimeste tervise kaitseks järelevalvet toote või teenuse kauplemisvõtte, sealhulgas reklaami õiguspärasuse üle.
Eelnõuga ajakohastatakse ka maksimaalseid trahvi- ja sunnirahamäärasid rahvatervishoiu seaduses ja osades eriseadustes, et need oleksid piisavalt mõjusad.
Oluline muudatus tehakse ka narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seadusse, et edaspidi saaks uusi potentsiaalselt rahvastiku tervisele ohtlikke psühhoaktiivseid aineid kiiremini turult eemaldada.
Valitsuse algatatud vangistusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (474 SE) eesmärk on tagada tõhusam õiguskorra kaitse ja vangla julgeolek ning aidata kaasa kinnipeetavate suunamisele õiguskuulekale käitumisele.
Eelnõuga täpsustatakse vanglateenistuse õigust teha põhjendatud juhtudel taustakontrolli, sätestades selleks selgemad õiguslikud alused. Samuti täpsustatakse kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu puudutavaid sätteid.
Valitsuse algatatud ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõuga (499 SE) korrastatakse ühistranspordi sõidusoodustuste regulatsiooni ja viiakse see kooskõlla Euroopa Kohtu otsusega, mis käsitleb tasuta sõitmise kohustuse hüvitamist eelkooliealistele lastele ja puuetega inimestele.
Euroopa Kohus leidis, et vastavalt Euroopa Liidu määrusele tuleb ettevõtjatele hüvitada kohustusest tulenevad kulud, mida seni Eestis täielikult ei hüvitatud. Eelnõusse lisatakse alus maksta kommertsvedajatele sihtotstarbelist toetust tasuta sõidu õigusega reisijate vedamise eest. Sätestatakse ka hüvitise arvutamise põhimõtted, toetuse taotlemiseks esitatavate andmete loetelu ning toetuse maksmise ja tagasimaksmise kord.
Teise lugemise eel tehtud muudatusettepaneku kohaselt tuleb kommertsvedajatel sõitjatele väljastatud niinimetatud nullpiletite eest riigilt hüvitise saamiseks kontrollida reisijate tasuta sõiduõigust tõendavat dokumenti ning toetust taotledes esitada muu hulgas tasuta sõitnud inimeste isikukoodid. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumil on võimalik kontrollida enne hüvitise väljamaksmist vedaja esitatud andmete õigsust.
Valitsuse algatatud tolliseaduse muutmise seaduse eelnõuga (515 SE) tõstetakse juriidilise isiku trahvimäärasid, mis on tolliseaduses püsinud muutumatuna alates 2001. aastast, ning viiakse trahvimäärad karistusseadustikus sätestatud määradega kooskõlla.
Maksu- ja Tolliameti uurimisosakonna töö efektiivsemaks muutmiseks täiendatakse ameti erivahendite loetelu ja lisatakse sellesse sidumisvahendid, sõiduki sundpeatamise vahend ja tehniline tõke. Lisaks antakse eelnõuga ameti vormiriietuse kandmise õigus ka peadirektorile ning Sisekaitseakadeemia töötajatele.
Komisjoni istung
Riigieelarve kontrolli erikomisjoni videoistungil – kell 8.30: Riigikontrolli kontrolliaruanded, kutsutud Riigikontrolli esindajad.
Välislähetused
2.–8. detsember Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson (3.–8. detsember) ja liige Eerik-Niiles Kross (2.–7. detsember) ning Riigikogu liige Mati Raidma (2.–6. detsember) osalevad iga-aastasel parlamentaarsel luure- ja julgeolekufoorumil Washingtonis Ameerika Ühendriikides.
3.–4. detsember Põhiseaduskomisjoni liige Kalle Laanet osaleb Euroopa Liidu parlamentidevahelisel komisjonide kohtumisel „E-õigus: õppetunnid riiklike vaatenurkade põhjal“ Brüsselis Belgias.
4.–9. detsember Riigikogu liige Eduard Odinets osaleb Victory Institute’i aastakonverentsil Washingtonis Ameerika Ühendriikides.
Riigikogu võttis vastu veeteetasu määra vähendamist võimaldava seaduse
Vastu võeti kolm seadust
Vastu võeti valitsuse algatatud konkurentsiseaduse muutmise seadus (466 SE), millega luuakse lahendus, mis võimaldab rakendada Euroopa Liidu grupierandeid ka riigisiseses konkurentsiõiguses.
Grupierandid on üks enim kasutatavaid ELi konkurentsiõiguse töövahendeid. Grupieranditega on hõlmatud suur hulk kaubandustegevuses levinud lepingutüüpe, millel hoolimata konkurentsi kahjustavatest sätetest on tarbijatele ja majandusele positiivne mõju. Euroopa Komisjoni kehtestatud grupierandid kohalduvad Eesti ettevõtjate suhtes juhul, kui nende kokkulepetel on mõju liikmesriikide vahelisele kaubandusele.
Pakutava lahenduse puhul on tegu nii-öelda hübriidlahendusega, kus ühest küljest muutuvad ELi grupierandid riigisiseses konkurentsiõiguses sisuliselt vahetult kohaldatavaks, kuid teisest küljest on riigisiseselt jäetud võimalus need grupierandid eelnevalt üle vaadata ja anda siseriikliku määrusega kinnitus, et need grupierandid on Eesti õiguskorrale sobivad ja vajalikud, samuti sätestada vajadusel siseriikliku õiguse jaoks erisused. Samuti on jäetud võimalus kehtestada valitsuse määrusega ka riigisiseseid grupierandeid.
See lahendus võimaldab tagada õiguskindluse ja tõhusa konkurentsijärelevalve, vähendades samal ajal haldus- ja bürokraatlikku koormust. Samuti aitab see suurendada ettevõtjate õiguskindlust ja hoida kokku õigusnõustamisega seotud kulusid.
Täiendatud regulatsioon ei mõjuta praegust konkurentsiolukorda. Eestis kehtib hetkel üks valitsuse määrusega kehtestatud vertikaalseid kokkuleppeid puudutav grupierand. Muudatuse tulemusena hakkab siseriiklikus konkurentsiõiguses kehtima kuus grupierandit, millest kaks on seni üle võtmata grupierandid, mis puudutavad raudtee-, maantee- ja siseveetranspordi ning tehnosiirde kokkuleppeid.
Teisel lugemisel tehtud muudatustega täpsustati eelnõus volitusnormi sõnastust ja sooviti jääda kehtiva korra juurde, mille kohaselt kehtestab siseriikliku määruse valitsus valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul. Samuti täpsustati Konkurentsiameti ELi grupierandite määrustest tulenevaid õigusi ja nähti ette, et grupieranditega seotud muudatused jõustuvad tuleva aasta 1. jaanuaril.
Vastu võeti valitsuse algatatud märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse muutmise seadus (475 SE), mille kohaselt tuleb ametiasutustel märgukirjadele ja selgitustaotlustele vastata senise 30 asemel 15 päevaga.
Seaduse kohaselt jääb kehtima põhimõte, et märgukirjale või selgitustaotlusele peab vastama viivitamata, kuid lüheneb maksimaalne aeg, mille jooksul tuleb seda teha. Praegu tuleb pöörduja küsimusele vastata kuni 30, uue seaduse kehtima hakkamisel aga mitte hiljem kui 15 kalendripäeva jooksul alates selle registreerimisest. Keerulisemate pöördumiste puhul, mis nõuavad vastamiseks lisaaega, jääb võimalus pikendada vastamise tähtaega kuni kahe kuuni, et tagada vastuste põhjalikkus ja kvaliteet. Tähtaja pikendamisest ja selle põhjusest tuleb märgukirja või selgitustaotluse esitajat teavitada.
Seadusega soovitakse kiirendada vastamist inimeste märgukirjadele ja selgitustaotlustele, mis käsitlevad näiteks asutuste töökorraldust, valdkonna arengu kujundamist, avaliku elu või riigivalitsemisega seotud infot, aga ka asutuse välja töötatud õigusakte ja eelnõusid. Muudatus puudutab põhiliselt riigi- ja omavalitsusasutusi, kuid märgukirja või selgitustaotluse adressaadiks võib olla ka mittetulundusühing, sihtasutus, füüsilisest isikust ettevõtja ja äriühing, kui teave puudutab riigi või omavalitsuse eelarvevahendite kasutamist.
Teise lugemise käigus täiendati eelnõu sättega, mis võimaldab märgukirjale või selgitustaotlusele vastamisest loobuda, kui inimese samasisulisele pöördumisele on viimase aasta jooksul juba vastatud ja vajadus teavet uuesti saada pole põhjendatud. Samuti võimaldab säte pöördumisele vastamata jätta, kui inimene ilmselgelt kuritarvitab pöördumise õigust.
Vastu võeti valitsuse algatatud majanduskomisjoni algatatud meresõiduohutuse seaduse täiendamise seadus (526 SE), millega vähendatakse 2025. aastal veeteetasu määra, et säilitada kaupade ja reisijate rahvusvaheline vedu merel.
Seadusega langetatakse järgmise aasta 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini kõikidele Eesti sadamatesse või sadama reidile sisenevatele laevadele veeteetasu 14 protsendi võrra. Muudatuse eesmärk on jätkata rahvusvahelise meretranspordi toetamist ning motiveerida kaubasaatjaid võimalusel suunama oma kaubavooge läbi Eesti sadamate. Tänavu on veeteetasu vähendatud 15 protsenti.
Seletuskirja kohaselt ei ole merendus- ja logistikasektor täielikult taastunud COVID-19 pandeemiast, mis tingis alates 2020. aasta algusest märkimisväärse reisijate- ja kaubavahetuse languse veeteedel ja Eesti sadamates. Lisaks vähenesid Eesti meretranspordi ja sadamate kaubamahud 2023. aastal, eelkõige seoses Ukraina-vastase sõja ja sellest tulenevalt Euroopa Liidu kehtestatud sanktsioonidega Venemaalt pärit kauba veole. Kaubamahtude vähenemine on jätkunud ka sel aastal.
Läbirääkimistel võttis sõna Jaak Aab (SDE).
Üks eelnõu läbis teise lugemise
Valitsuse algatatud lastekaitseseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (427 SE) eesmärk on parandada abivajavate laste märkamist ja abistamist ning saada juurde hooldusperesid.
Kuigi kõigil on kohustus anda abivajavast lapsest kohalikule omavalitsusele teada, jõuavad paljud juhtumid lastekaitse vaatevälja liiga hilja. Seetõttu suurendatakse lastega töötavate inimeste rolli abivajavate laste märkamisel. Eelnõus nimetatakse spetsialistid, näiteks õpetajad, treenerid ja arstid, kellel on eriline hoolsuskohustus lapse abivajadust märgata ja sellest omavalitsuse lastekaitsetöötajat teavitada. Eelnõuga täpsustatakse ka omavalitsuse ja Sotsiaalkindlustusameti õigust töödelda lastekaitseülesannete täitmisel isikuandmeid.
Eelnõuga suurendatakse tuge hooldus-, eestkoste- ja lapsendajaperedele, kes on võtnud enda perekonda kasvama teisest perest pärit lapse, ning kehtestatakse perepõhise asendushoolduse tugiteenuste sisu, korraldus, maht ja rahastamine.
Samuti luuakse eelnõuga võimalus edastada omavalitsusele varakult automaatselt infosüsteemide kaudu teave laste kohta, kes vajavad püsivat tuge oma terviseseisundi tõttu. Selliste terviseseisundite loetelu kehtestatakse määrusega, kuid esialgse kokkuleppe kohaselt on need mõlema silma pimedus, vähidiagnoos, harvikhaigus, tserebraalparalüüs ja vaimne alaareng. Muudatuse eesmärk on lõimida lapsele ja perele pakutavad tervise- ja sotsiaalteenused, et kergendada lapsevanema koormust. Lapsest info saamisel tekib omavalitsusel ja Sotsiaalkindlustusametil kohustus perele toetusmeetmeid pakkuda ilma selleta, et lapsevanem või eestkostja peaks ise abi taotlema.
Riigikogu katkestas eelnõu teise lugemise 10. oktoobril, kuna täiskogus tekkis segadus küsimuses, kas lastega töötamise piirangu ümberhindamise taotluse rahuldamisega võib kaasneda olukord, kus karistuse kustumisel saavad lastega töötada ka need, kes kujutavad laste turvalisusele vahetut ohtu. Kuna sotsiaalkomisjon sai teise lugemise katkestamise järel kinnituse, et eelnõu ei loo siiski lastega töötamise piirangu ümberhindamiseks ühtki uut alust, siis teise lugemise jätkamiseks muudatusettepanekuid eelnõusse ei tehtud.
Läbirääkimiselt võtsid sõna Aleksander Tšaplõgin (KE), Kert Kingo (EKRE), Helle-Moonika Helme (EKRE), Arvo Aller (EKRE), Kalle Grünthal (EKRE), Züleyxa Izmailova (E200), Martin Helme (EKRE), Varro Vooglaid (EKRE), Evelin Poolamets (EKRE), Madis Timpson (RE), Mart Helme (EKRE) ja Riina Solman (I).
Eesti Keskerakonna ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonid tegid ettepaneku eelnõu tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 24 ja vastu oli 42 Riigikogu liiget, ettepanek ei leidnud toetust ja sellega läbis eelnõu teise lugemise.
Üks eelnõu läbis esimese lugemise
Esimese lugemise läbis valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Eesti Vabariigi osaluse suurendamine Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupangas“ eelnõu (542 OE), mille kohaselt annab Riigikogu nõusoleku suurendada Eesti osalust Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupangas 403 sissemakstava aktsia võrra koguväärtuses 4 030 000 eurot, mis tuleb pangale tasuda viie aasta jooksul.
Otsuse rakendamine toob Eestile kaasa märgitud aktsiate eest tasumise kohustuse summas 4 030 000 eurot võrdsete osamaksetena aastatel 2025–2029. Kokku emiteerib pank 400 000 sissemakstavat aktsiat nominaalväärtuses neli miljardit eurot.
Panga sissemakstava kapitali suurendamise eesmärk on tugevdada panga toetust Ukrainale nii Venemaa agressiooni ajal kui ka hiljem riigi taastamisel. Panga hinnangu kohaselt võib nende investeeringute maht Ukrainas kasvada 2027.–2032. aastal kolme miljardi euroni aastas. Alates sõja algusest on pank Ukrainasse investeerinud üle 4,5 miljardi euro.
Läbirääkimistel võttis sõna Martin Helme (EKRE).
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 17 ja vastu oli 41 Riigikogu liiget, sellega ei leidnud ettepanek toetust ning eelnõu läbis esimese lugemise.
See veebisait kasutab küpsiseid, et saaksime pakkuda Teile parimat võimalikku kasutuskogemust. Küpsiste teave salvestatakse Teie brauserisse ja see täidab selliseid funktsioone nagu Teie äratundmine, kui naasete meie veebisaidile, ja aitab meil mõista, millised veebisaidi jaotised on Teile kõige huvitavamad ja kasulikumad.
Vajalikud küpsised
Vajalikud küpsised peaksid olema alati lubatud selleks, et saaksime salvestada Teie eelistused küpsiseseadete kohta. Need küpsised võimaldavad meil pakkuda parimat võimalikku kogemust meie veebisaidi külastamisel ja sirvimisel ning selle pakutavate võimaluste kasutamisel.
Kui keelate vajalikud küpsised, siis ei saa me Teie eelistusi salvestada. See tähendab, et iga kord, kui külastate seda veebisaiti, peate küpsised uuesti lubama või keelama.
Jõudlusküpsised
Jõudlusküpsised lubavad meil ja kolmandate osapoolte teenustel koguda statistika eesmärgil andmeid selle kohta, kuidas külastajad veebilehte kasutavad. Need küpsised ei salvesta isikuandmeid, nagu nimed ja meiliaadressid. Jõudlusküpsiseid kasutatakse selleks, et saaksime parandada oma veebilehe kasutajakogemust.
Palun lubage esmalt vajalikud küpsised, et saaksime Teie eelistused salvestada!
Funktsionaalsusküpsised
Funktsionaalsusküpsised lubavad meil hallata oma veebilehte ja teenuseid vastavalt külastaja valikutele.
Palun lubage esmalt vajalikud küpsised, et saaksime Teie eelistused salvestada!
