Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu korraldab koroonaviiruse leviku tõkestamiseks töö ümber

Riigikogu juhatus otsustas nõupidamisel fraktsioonide esindajatega, et Riigikogu lahendab 1. maini vaid ajakriitilisi küsimusi.  

Vanematekogu teeb Riigikogule ettepaneku muuta kuni eriolukorra lõpuni igal esmaspäevasel istungil täiskogu töö ajagraafikut selliselt, et täiskogu istung toimub üksnes esmaspäeviti ja infotund kolmapäeviti. Avalikkus ja meedia saavad istungeid jälgida veebiülekandena.

Riigikogu komisjonid kogunevad ainult esmaspäeviti, vältimatu vajaduse korral sagedamini. Komisjonide istungitele kutsutakse külalisi vastavalt vajadusele ning eelistatud on külaliste osalemine videosilla vahendusel.

Riigikogu liikmete kõik välislähetused on tühistatud, lähetuse vältimatu vajaduse otsustab Riigikogu juhatus. Riigikogu liikmetel on tungivalt soovitatud mitte reisida välismaale ning siseriiklike kohtumiste puhul püüda vältida kokkusaamisi Toompea lossis.

Ajutiselt on piiranud nende inimeste sissepääs Toompea lossikompleksi, kelle külastused ei ole otseselt seotud Riigikogu tööga. Toompea lossi külastamine ekskursioonideks, näituste külastamiseks ja istungite jälgimiseks on keelatud.

Palume kõigil ajakirjanikel Riigikogu töö kajastamisel eelistada kaugtöö võimalusi ning Riigikogu liikmetelt kommentaaride saamiseks eelistada telefoniintervjuud. Fotode ja videomaterjali saamiseks palume pöörduda Riigikogu Kantselei avalike suhete osakonna poole.

Lisaks tegi vanematekogu põhiseaduskomisjonile ülesandeks töötada välja regulatsioon, mis võimaldaks eriolukorras komisjonide istungite korraldamist elektrooniliste sidevahendite vahendusel.

Tegemist on ajutiste piirangutega. Jälgime olukorra arengut ja informeerime teid uutest otsustest.

Olukorra hindamiseks ja edasiste tegevuste arutamiseks koguneb vanematekogu regulaarselt eeldatavalt kolmapäeviti kell 9.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
631 6356, 515 3903
[email protected] 
Päringud: [email protected]

ELAK tervitab tudengite õppimisvõimaluste parandamist Ühendkuningriigi ülikoolides

Komisjoni esimees Liisa Pakosta selgitas, et Eesti jaoks on oluline, et tudengite õppimisvõimalused Ühendkuningriigi ülikoolides paraneks, õppemaks väheneks ja tekiks soodustingimustel tervisekindlustuse võimalus.

„Euroopa Liidu väärtus Eesti jaoks on muu hulgas selles, et me väikese riigina saame sarnaselt suurriikidega osa Ühendkuningriigi ülikoolide õppimiseelistest. Ühendkuningriik alustas läbirääkimisi noorte soodustingimisel õppimiseks esmalt suuremate riikidega, ent Euroopa Liit pidas seda väiksemate liikmesriikide suhtes diskrimineerivaks. Eesti tervitab Euroopa Liidu otsust pidada läbirääkimisi õppimistingimuste üle nii, et ka väiksemad riigid on algusest peale võrdsetena laua taga,“ lausus Pakosta.

Esimees märkis, et kui Ühendkuningriigis õpib üle 600 Eesti tudengi, siis Eestis on praegu vaid kümmekond Ühendkuningriigi tudengit. „Seega on oluline edendada ka meie kõrgkoolides pakutavaid õppevõimalusi rahvusvahelistele tudengitele,“ sõnas ta. „Lisaks tuleb seista selle eest, et Eesti tudengid, kes Ühendkuningriigis õpivad või seda teha soovivad, saaks paremad finantstingimused. Suure osa Ühendkuningriigi kõrgkoolide õppemaks on meie noorte jaoks mitmekordistunud ja tasud ulatuvad enam kui 40 000 naelani õppeaastas.“

Seletuskirjas osutatakse, et kokkulepe võimaldab saavutada Schengeni alal ühtsed reeglid 18–30-aastaste noorte liikuvuseks, aidates kaasa selgema ja parema õigusruumi kujundamisele. Leping annaks Eesti nooretele samaväärsed võimalused õppida, töötada või saada praktikat Ühendkuningriigis nagu on Ühendkuningriigi kodanikel Eestis või teistes ELi riikides.

Nõukogu otsust, millega antakse luba alustada läbirääkimisi EL ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi vahelise noorte liikuvust käsitleva lepingu üle, ning valitsuse esitatud seisukohti tutvustasid Siseministeeriumi nõunikud Katarina Budrik ja Harry Kattai.

Euroopa Liidu asjade komisjon otsustas väliskomisjoni arvamust arvestades valitsuse esitatud seisukohti konsensuslikult toetada.

Lisainfo: Liisa Pakosta tel 502 6191

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
[email protected]
päringud: [email protected]

Konkurentsivõime eksperdikogu tutvustab valminud raportit

Eelmisel aastal kokku kutsutud eksperdikogu töö tulemusena valmis mahukas Eesti majanduse tulevikuväljavaateid, võimalusi ja takistusi ning perspektiivikaid majanduspoliitilisi soovitusi käsitlev raport „Eesti majanduse olukord ja väljavaated. Konkurentsivõime eksperdirühma raport Riigikogule.“

Head ajakirjanikud!

Olete oodatud pressikonverentsile, kus ülevaate raporti sisust ja raportiga antavatest soovitustest annavad majanduskomisjoni esimees Jaak Aab ning eksperdikogu liikmed Ülo Kaasik, Priit Vahter, Kadri Männasoo ja Uku Varblane.

Pressikonverents toimub teisipäeval, 25. juunil kell 12 Riigikogu konverentsisaalis. Pressikonverents on avalik, toimub veebiülekanne.

Raportist nähtub, et ärimudeli muudatused mitmekordistavad digitaliseerimise positiivset mõju, samuti on suur tootlikkuse tõstmise potentsiaal tehisarul. Käsitlemist leiab energeetika, sealhulgas tuuakse raportis esile rohepöördega kaasnevaid uusi ajendeid Eestisse investeerida ning rõhutatakse, et roheelektri väärindamisel tuleb mõelda energiatõhususele ning tõdetakse, et madalaima elektri hinna tagab taastuvenergia osakaal 60–80 protsenti. Samal ajal pärsib Eesti tootlikkust haridustee katkestamine, töö ja töötajate oskuste ebakõla ning liigne tööjõu voolavus.

Konkurentsivõime eksperdikogusse kuuluvad Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik, Tartu Ülikooli rakendusliku majandusteaduse professor Priit Vahter, Tallinna Tehnikaülikooli rahanduse rakendusliku ökonomeetria professor tenuuris Kadri Männasoo ja Arenguseire Keskuse uuringute juht Uku Varblane. Lisaks kaasati kogu töösse arvukalt eksperte ja sidusrühmasid nagu teised ülikoolid ja uurimisasutused, tööandjate ja töövõtjate esindajad ning riigiasutused.

Riigikogu pressiteenistus
Maris Meiessaar
631 6353, 5558 3993
[email protected]
päringud: [email protected]

Riigikogu eelinfo 24.–30. juunini

Teisipäev, 25. juuni

Komisjonide istung

Euroopa Liidu asjade komisjoni ja väliskomisjoni ühisel videoistungil – kell 9.30: ülevaade 17. juunil toimunud mitteametlikust Euroopa Ülemkogu kohtumisest ja Eesti seisukohad 27.–28. juunil toimuval Euroopa Ülemkogul, kutsutud peaminister Kaja Kallas.

Pressikonverents

Kell 12 – majanduskomisjon ja komisjoni juures tegutsev konkurentsivõime eksperdikogu tutvustavad raportit „Eesti majanduse olukord ja väljavaated. Konkurentsivõime eksperdirühma raport Riigikogule“. Raportit tutvustavad majanduskomisjoni esimees Jaak Aab ning eksperdikogu liikmed Ülo Kaasik, Priit Vahter, Kadri Männasoo ja Uku Varblane. Pressikonverentsi saab jälgida ka veebiülekandes (Riigikogu konverentsisaal).

Kolmapäev, 26. juuni

Sündmus

Kell 12 – Riigikogu esimees Lauri Hussar kohtub Singapuri presidendi Tharman Shanmugaratnamiga. Kohtumisel osalevad ka väliskomisjoni liige Luisa Rõivas ja majanduskomisjoni liige Andres Sutt.

Neljapäev, 27. juuni

Sündmused

Kell 10.45 – Riigikogu esimees Lauri Hussar ja Eesti-Armeenia parlamendirühma esimees Mati Raidma kohtuvad Armeenia välisministri Ararat Mirzojaniga.

Kell 14.30 – riigikaitsekomisjoni aseesimees Leo Kunnas ja Eesti-Prantsusmaa parlamendirühma esimees Andres Sutt kohtuvad Prantsusmaa Senati delegatsiooniga (A. Rei nõupidamisruum).

Reede, 28. juuni

Sündmus

Kell 13 – Riigikogu esimees Lauri Hussar osaleb kõrgeima Eesti Vabariigi esindajana Kaitseväe juhataja vahetustseremoonial (Kaitseväe peastaap).

Välislähetused

21. juuni –  1. juuli
Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) Eesti delegatsiooni esimees Liisa Pakosta ning liikmed Aleksei Jevgrafov (23.– 27. juuni), Eerik-Niiles Kross (23.–26. juuni), Tõnis Lukas (24.–28. juuni) ja Reili Rand (23.–26. juuni) osalevad ENPA III osaistungil Strasbourgis Prantsusmaal.

23.–27. juuni
Riigikogu liige Jaak Valge kohtub Tšehhi eestlastega ja külastab Tšehhi Välisministeeriumi arhiivi Prahas Tšehhis.

27.–30. juuni
Riigikogu LGBT+ kogukonna toetusrühma esimees Eduard Odinets osaleb Europride’il Thessalonikis Kreekas.

28.–29. juuni
Balti Assamblee Eesti delegatsiooni aseesimees Enn Eesmaa osaleb Balti Assamblee presiidiumi kohtumisel Kaunases Leedus.

28. juuni – 1. juuli
Riigikogu vaba ja demokraatliku Iraani toetusrühma esimees Juku-Kalle Raid ning liikmed  Züleyxa Izmailova, Ester Karuse, Katrin Kuusemäe ja Tarmo Tamm osalevad Iraani eksiilvalitsuse kongressil Pariisis Prantsusmaal.

28. juuni – 4. juuli
Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni esimees Mati Raidma ja liige Heljo Pikhof osalevad OSCE PA aastaistungil Bukarestis Rumeenias.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
[email protected]
päringud: [email protected]

Hussar võttis Riigikogu nimel vastu Ülemaailmse Ukrainlaste Kongressi kõrgeima tunnustuse

Välismaal elavaid ukrainlasi ühendav Ülemaailmne Ukrainlaste Kongress otsustas annetada Riigikogule Püha Vladimiri medali panuse eest Ukraina toetamisse, samuti selle eest, et Riigikogu tunnistas esimesena maailmas holodomori Ukraina rahva genotsiidiks. Eesti kuulutas 1932.–1933. aasta suure näljahäda Ukraina rahva genotsiidiks 1993. aastal.

Medali andis täna Toompea lossi Valges saalis toimunud vastuvõtul üle Eesti Ukrainlaste Kongressi esinaine Vira Konõk, kelle sõnul antakse Püha Vladimiri medal üksikisikutele ja selle auhinna üleandmine ametlikule institutsioonile on üks väheseid juhtumeid Ülemaailmse Ukrainlaste Kongressi ajaloos. „See on tänuavaldus ülemaailmse ukrainlaste kogukonna poolt Ukraina pideva ja siira toetamise eest. See annab tunnistust sügavast lugupidamisest Eesti parlamendi julguse vastu, kes tunnistas esimesena maailmas holodomori kui Ukraina rahva genotsiidi,“ ütles ta.

Riigikogu esimees ütles medalit vastu võttes, et see on tunnustus mitte üksnes Riigikogule, vaid kõigile Eesti inimestele. „Me oleme toetanud kindlalt Ukrainat võitluses agressioonisõda pidava Venemaaga ning jätkame Ukraina toetamist kuni sõja võiduka lõpuni,“ kinnitas Hussar ning lisas, et samuti jätkab Eesti Ukraina toetamist teel Euroopa Liitu ja NATOsse.

Eestist said Ülemaailmse Ukrainlaste Kongressi autasu ka Kohtla-Järvel asuva Ukraina muuseumi ja kultuuriseltsi Dva Koljorõ asutaja ja juht Tatjana Ivuškina ning Ukraina Kultuurikeskuse direktor Bogdan Ljutjuk.

Fotod (autor: Erik Peinar / Riigikogu Kantselei)

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
[email protected]
päringud: [email protected]

Riigikogu eelinfo reedest pühapäevani, 21.–23. juunini

Reede, 21. juuni

Komisjoni istung

Euroopa Liidu asjade komisjonis – kell 9: Eesti seisukohad 25. juunil toimuval Euroopa Liidu üldasjade nõukogu istungil, kutsutud Välisministeeriumi esindaja; Eesti seisukohad 24. juunil toimuval Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusnõukogu istungil, kutsutud regionaalminister Piret Hartman; seisukoha andmine: Euroopa Komisjoni valge raamat „Kuidas rahuldada Euroopa digitaristu vajadusi?“ COM(2024) 81, kutsutud Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi esindaja; Nõukogu otsus, millega antakse luba alustada läbirääkimisi Euroopa Liidu ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi vahelise noorte liikuvust käsitleva lepingu üle COM(2024) 169, kutsutud Siseministeeriumi esindajad.

Laupäev, 22. juuni

Kell 12 – riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu osaleb Eesti Sõjameeste Mälestuskirikus Toris toimuval võidupühale pühendatud tänujumalateenistusel, peab kõne mälestustule süütamise tseremoonial ja asetab Tori kalmistul Riigikogu pärja Vabadussõja mälestussamba jalamile.

Pühapäev, 23. juuni

Sündmused

Kell 7.30 – Riigikogu esimees Lauri Hussar ja riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu osalevad võidupüha tähistamisel Narvas. Võidupüha tähistamiseks heisatakse Narva kindluses riigilipp, toimub pärgade asetamise tseremoonia Garnisoni kalmistul, jumalateenistus Narva Aleksandri Suurkirikus ning kell 11 algab Peetri platsil paraad.

Kell 16.15 – Riigikogu esimees Lauri Hussar kohtub Hispaania kuninga Felipe VI-ga, kohtumisel osaleb ka riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu.

Välislähetused

21. juuni – 1. juuli
Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) Eesti delegatsiooni esimees Liisa Pakosta ning liikmed Aleksei Jevgrafov (23.– 27. juuni), Eerik-Niiles Kross (23.–26. juuni), Tõnis Lukas (24.–28. juuni) ja Reili Rand (23.–26. juuni) osalevad ENPA III osaistungil Strasbourgis Prantsusmaal.

23.–27. juuni
Riigikogu liige Jaak Valge kohtub Tšehhi eestlastega ning külastab Tšehhi Välisministeeriumi arhiivi Prahas Tšehhis.

Riigikogu pressiteenistus
Maris Meiessaar
631 6353, 5558 3993
[email protected]
päringud: [email protected]

Riigikogu eelinfo neljapäevaks, 20. juuniks

Komisjoni istung

Väliskomisjonis – kell 12.15: Eesti seisukohad 24. juunil toimuval Euroopa Liidu välisasjade nõukogu istungil, kutsutud välisminister Margus Tsahkna; Eesti seisukohad Euroopa Liidu ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi vahelise noorte liikuvust käsitleva lepingu COM(2024) 169 läbirääkimiste kohta, kutsutud Siseministeeriumi esindajad; väliskomisjoni suvisest töökavast.

Sündmused

Kell 10 – väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kohtub Emory Ülikooli tudengitega.

Kell 14.45 – Riigikogu esimees Lauri Hussar kohtub välismaal elavaid ukrainlasi ühendava Eesti Ukrainlaste Kongressi esindajatega ja võtab Riigikogu nimel vastu Püha Vladimiri medali. Kongress otsustas medali  annetada Riigikogule panuse eest Ukraina toetamisse ja esimesena maailmas Ukraina rahva holodomori genotsiidi tunnustamise eest. Medali annab üle Eesti Ukrainlaste Kongressi esimees Vira Konõk. Kohtumisel osalevad ka Eesti-Ukraina parlamendirühma esindajad.

Kell 18 – Riigikogu esimees Lauri Hussar ja väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kohtuvad Eesti aukonsulitega.

Riigikogu pressiteenistus
Maris Meiessaar
631 6353, 5558 3993
[email protected]
päringud: [email protected]

 

Rahanduskomisjoni tegevuse ülevaade III istungjärgul (04.01.2024 – 19.06.2024)

Riigikogu XV koosseisu III istungjärgu lõpul kuulus rahanduskomisjoni 12 liiget (seisuga 19.06.2024)

III istungjärgul pidas rahanduskomisjon kokku 50 istungit, sealhulgas oli 1 ühine istung, 2 avalikku istungit, 1 ühine avalik istung, 1 väljasõiduistung ja 5 erakorralist istungit.

Riigikogu XV koosseisu III istungjärgul menetles rahanduskomisjon 111 õigusakti. Selle hulgas 10 otsuse eelnõu, 101 seaduse eelnõu. Neist vastu võetud 16, tagasi lükatud 80, tagasi võetud 8 ja 7 eelnõu jäi menetlusse.

III istungjärgul oli komisjoni menetluses 3 kollektiivset pöördumist:

  1. Pihlapi, K. Koopi ja H. Nageli 27.11.2023 esitatud kollektiivne pöördumine „Peatame Kopli päästekomando sulgemise!“. Arutelud toimusid komisjonis 16.01 ja 7.05.2024. Osalesid: kollektiivse pöördumise esitajate esindajad Manuela Pihlap, Kalle Koop, Hannes Nagel ja Lilleküla komando meeskonnavanem Sten Lauriste, Päästeameti peadirektor Margo Klaos ning Siseministeeriumi pääste- ja ohutuspoliitika osakonna juhataja Tarvi Ojala. Menetlus lõpetatud;
  2. Kodanik A. O 8.11.2023 esitatud kollektiivne pöördumine „Jah hoiu-laenuühistutele, ei võõrpangastamisele!“. Arutelud toimusid komisjonis 02 ja 9.04.2024. Osalesid: Tallinna HLÜ esindajad Annely Ojamets ja Marjana Hiie, Tartu HLÜ esindaja Andro Roos ja HLÜ Liidu esindaja Uno Silberg, Rahandusministeeriumi finantsteenuste poliitika osakonna osakonnajuhataja asetäitja Thomas Auväärt. Menetlus lõpetatud;
  3. MTÜ Eesti Autoomanike Liidu 08. 09 2023 esitatud kollektiivse pöördumise „Petitsioon automaksu kehtestamise vastu“ arutelu toimus komisjonis 03 ja 11.03.2024 istungitel. Menetlus lõpetatud.

Toimusid kohtumised huvigruppide, valdkonna ministeeriumide ja ametkondadega

  1. 01.2024 toimus kohtumine õiguskantsleriga teemal riigieelarve läbipaistvus. Osalesid: õiguskantsler Ülle Madise, Õiguskantsleri Büroo ettevõtluskeskkonna osakonna juhataja Evelin Lopman, nõunik Karolin, Eesti Pangaliidu juhatuse liige Katrin Talihärm, AML toimkonna juht Miiko Vainer, maksetoimkonna juriidilise töögrupi juht Mare Ulp;
  2. 01.2024 toimus kohtumine õiguskantsleriga teemal ligipääsust põhimakseteenustele. Osalesid: õiguskantsler Ülle Madise, Õiguskantsleri Büroo ettevõtluskeskkonna osakonna juhataja Evelin Lopman, nõunik Karolin Soo, Finantsinspektsiooni juhatuse esimees Kilvar Kessler ja juhatuse liige Andre Nõmm, Rahandusministeeriumi finantsteenuste poliitika osakonna osakonnajuhataja asetäitja Thomas Auväärt, osakonna nõunik Jarmo Lilium;
  3. 01.2024 toimus kohumine Maksu-ja Tolliameti esindajatega. Osalesid: peadirektor Raigo Uukkivi, peadirektori asetäitja maksude alal Raili Roosimaa, peadirektori asetäitja tolli alal Ursula Riimaa ning peadirektori asetäitja arenduste alal Janek Rozov;
  4. 01.2024 andis rahandusminister Mart Võrklaev ülevaate Rahandusministeeriumi ettevalmistatavatest eelnõudest. Osalesid: Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika osakonna juhataja Erle Kõomets, finantsteenuste poliitika osakonna juhataja Siiri Tõniste, ministeeriumi välissuhete nõunik Märten Ross;
  5. 01.2024 tutvustas Euroopa Komisjoni Eesti esinduse majandusnõunik Ave Schank – Lukas Euroopa Komisjoni Eesti esinduse ülevaadet Euroopa poolaasta teemadest;
  6. 02.2024 toimus väliskomisjonis arvamuse andmine Eesti seisukohtadele nõukogu otsuse ja määruse eelnõu kohta, millega muudetakse otsust 2014/512/ÜVJP ja määrust (EL) nr 833/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas. Osalesid: rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann, Välisministeeriumi juriidiliste ja konsulaarküsimuste asekantsler Erki Kodar ja juriidilise osakonna EL õiguse büroo direktor Nele Grünberg;
  7. 04.2024 tutvustasid rahandusminister Mart Võrklaev ja Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja Raoul Lättemäe komisjonile Rahandusministeeriumi kevadist majandusprognoosi;
  8. 04.2024 sai komisjon ülevaate tubakatoodete turust. Osalesid: Tubakatootjate Eesti Assotsiatsiooni juht Jaanus Pauts ja Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitikaosakonna peaspetsialist Heidi Vessel;
  9. 04.2024 toimus komisjoni kohtumine Elroni juhatuse esimees Lauri Betlemi ja kommunikatsioonijuht Kristo Mäega;
  10. 04.2024 andis rahandusminister Mart Võrklaev komisjonile ülevaate 2024. aasta ettekandest „Riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ elluviimisest;
  11. 04.2024 andis Maksu-ja Tolliameti peadirektor Raigo Uukkivi komisjonile ülevaate platvormide kaudu teenitud tulu maksustamisest;
  12. 04.2024 toimus kohtumine ja kordusarutelu õiguskantsleriga teemal ligipääsust põhimakseteenustele. Osalesid: õiguskantsler Ülle Madise, Õiguskantsleri Büroo ettevõtluskeskkonna osakonna juhataja Evelin Lopman, nõunik Karolin Soo, Rahandusministeeriumi finants- ja maksupoliitika asekantsler Evelyn Liivamägi;
  13. 05.2024 ülevaadet Eelarvenõukogu arvamusest majandusprognoosi kohta tutvustasid Eelarvenõukogu esimees Peter Lõhmus ja analüütik Lauri Punga;
  14. 05.2024 toimus Euroopa Liidu asjade komisjonis seisukoha andmine: Eesti raamseisukohad 2028. aastal algava Euroopa Liidu pikaajalise eelarve läbirääkimisteks ja Eesti raamseisukohad ühtekuuluvuspoliitika tulevikuks (2028. aastal algav periood). Osalesid rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann ja liikmed Aivar Kokk, Aivar Sõerd, Toomas Uibo;
  15. 05.2024 toimus rahanduskomisjoni oluliselt tähtsa riikliku küsimuse (OTRK) arutelu teemal: „ Kuidas riigina mitte elada võlgu“. Osalesid: rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann, Põhjamaade Investeerimispanga asepresident Gunnar Okk, Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik, Tartu Ülikooli akadeemik, rahvusvahelise ettevõtluse professor Urmas Varblane;
  16. 06.2024 toimus Vabariigi Valitsuse algatatud maamaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (437 SE) teiseks lugemiseks ettevalmistamise arutelu koos huvigruppide kaasamisega. Osalesid: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse liige Ants Noot, Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees Ants Erik, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja poliitikakujundamise ja õigusosakonnajuhataja Marko Udras, Eesti Omanike Keskliidu aseesimees Priidu Pärna, Eesti Tööandjate Keskliidu analüütik-arendusnõunik Raul Aron, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu õigusloome teemajuht Jaan Lindmäe, Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liidu juhatuse liige Rein Voog, Eesti Linnade ja Valdade Liidu tegevdirektor Veikko Luhalaid, Eesti Talupidajate Keskliidu esindaja Raimond Pihlap, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi regionaalarengu asekantsler Sigrid Soomlais, kohalike omavalitsuste osakonna juhataja asetäitja Sulev Liivik, õigusnõunik Olivia Taluste ja nõunik Andrus Jõgi ning Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika osakonna nõunik Lemmi Oro;
  17. 06.2024 toimus komisjoni kohtumine Finantsinspektsiooni esindajatega, kes tutvustasid Finantsinspektsiooni 2023. aasta aruannet. Osalesid: juhatuse esimees Kilvar Kessler ning juhatuse liikmed Andre Nõmm, Andres Kurgpõld ja Siim Tammer.

 

 

 

Isamaa: maamaksu tõus on põhiseadusvastane

„Alles selle aasta algul jõustus 2022. aasta maamaksuseaduse muudatus, millega kehtestati aastaseks maksimaalseks maamaksu tõusmise määraks 10 protsenti. See pidi pakkuma maaomanikele kindlust, et maade hindamisega kaasnev maksutõus jääb neile jõukohaseks ja prognoositavaks. Nüüdne seadusemuudatus aga kirjutab ette, et maamaksu minimaalne (!) tõus saab olla 10, maksimaalselt suisa 100 protsenti. See on selges vastuolus Põhiseaduses sätestatud õiguspärase ootuse ja õiguskindluse põhimõttega,“ sõnas Aivar Kokk.

Täiendav hoop maamaksu prognoositavusele on maksumäära suuruse etteteatamistähtaja lühendamine kolme kuu võrra, 1. juulilt 1. oktoobrile, mis jätab maaomanikele palju lühema aja maksutõusudega kohaneda.

Isamaa aseesimehe sõnul on sarnane sõnamurdlikkus ka üleriigilise kodualuse maa maksuvabastuse kaotamine 2026. aastast. „2013. aastal Isamaa eestvedamisel loodud kodualuse maa maksuvabastus kannab kõiki neid aateid, mille poole on Eesti riik iseseisvuse taastamise järgselt püüelnud: eraomand on puutumatu ja oma kodu inimeste kindlus. Kahjuks näeme, et ametisolev valitsus neid põhimõtteid enam pühaks ei pea,“ ütles Kokk.

„Valitsuserakonnad üritavad väita, et maamaksu tõstmisega ja üleriigilise kodualuse maa maksuvabastuse kaotamisega antakse juurde kohalikele omavalitsustele otsustusõigust oma tulubaasi üle. Tegelikkus on risti vastupidine: omavalitsuste otsustusvabaduse asemel pannakse paika piirid, millest vähem ei tohi maamaksu tõsta ning selle sammu varjus, ennustan riigieelarve läbirääkimistel toimuva hakkavat, hakatakse piirama KOV-ide riigipoolset rahastust,“ ütles Kokk.

Isamaa pöördub oma argumentidega ka Vabariigi Presidendi poole, et riigipea ei kuulutaks põhiseadusega vastuolus olevat eelnõud seadusena välja.

Riigikogu võttis vastu lisaeelarve seaduse

Valitsuse algatatud riigi 2024. aasta lisaeelarve seaduse (456 SE) eesmärk on tagada riigi finantsstabiilsus ja jätkusuutlikkus. Lisaeelarvega täidab Eesti Euroopa Liidu eelarvereeglit, mille järgi peab eelarvepuudujääk jääma kolme protsendi piiresse SKPst.

Negatiivse lisaeelarve meetmete kogumaht on 183 miljonit eurot, mis parandab eelarve positsiooni 173 miljonit eurot. Lisaeelarve seadus sisaldab ligi 115 miljoni euro ulatuses kokkuhoiumeetmeid ja 68 miljoni euro ulatuses täiendavaid tulusid. Riigi jooksvate kulude kokkuhoid puudutab põhiliselt majandamis- ja tegevuskulusid, samuti peavad kokkuhoidu panustama riiklikud sihtasutused. Riigi tulude suurendamiseks võetakse riigiettevõtetelt rohkem dividende.

Riigikogu võttis mullu 8. detsembril vastu 2024. aasta riigieelarve, mille tulude maht oli umbes 16,7 miljardit ja kulude maht umbes 17,7 miljardit eurot ning investeeringute eelarve umbes 817 miljonit ja finantseerimistehingute eelarve 1,4 miljardit eurot.

Läbirääkimistel võtsid sõna Andrei Korobeinik (K) ja Urmas Reinsalu (I).

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 61 ja vastu oli 12 Riigikogu liiget.

Valitsuse algatatud maamaksuseaduse muutmise seadusega (437 SE) suurendatakse kohalike omavalitsuste otsustusvõimalusi maamaksu määramisel. Seaduse muutmine ei tähenda maamaksu tõusu suuremas ulatuses kui kehtiv seadus ette näeb. Kodualuse maa maksusoodustus jääb püsima, kuid selle suuruse üle hakkavad otsustama kohaliku omavalitsuse volikogud, kes saavad selleks senisest laiema kaalutlusruumi.

Praegu on kohalike omavalitsuste maksuautonoomia ebapiisav, mistõttu on omavalitsused sõltuvuses keskvalitsuse rahastamise otsustest. See sunnib omavalitsusi eelarvet tehes riigi rahastust ära ootama, mis aga pidurdab kohaliku elu perspektiivset planeerimist. Maksuautonoomia suurendamine kohaliku omavalitsuse tasandil võimaldab omavalitsusel leida senisest parema tasakaalu teenuste taseme ja maksude kehtestamise vahel.

2025. aastal on maamaksu aastase tõusu ühetaoline üleriigiline piirmäär kuni 50 protsenti ja 20 eurot juhul, kui maamaksu summa 50-protsendiline suurenemine on väiksem kui 20 eurot. Alates 2026. aastast saavad kohalikud omavalitsused ise kehtestada maamaksu aastase kasvu piirmäära vahemikus kümme kuni sada protsenti. Maamaks ei saa minna suuremaks kui maa maksustamishinna ja maamaksumäära alusel arvutatud maamaksu summa.

Seaduse järgi kaob 2026. aastast üleriigiline pindalapõhine kodualuse maa maksusoodustus, kuid kohalik omavalitsus saab otsustada summapõhise kodualuse maa maksusoodustuse suuruse üle. Soodustus võib olla kuni tuhat eurot ja maamaksu tuleb tasuda maksusoodustuse piiri ületava osa eest. Suuremat maamaksu saab tasuda kahes osas: 31. märtsiks ja 1. oktoobriks, seadusega suureneb esimese makse suurus 64 eurolt 100 eurole.

Seaduse kohaselt suurendatakse alates 2025. aastast elamumaa ja maatulundusmaa õuemaa kõlviku maksimaalset maksumäära 0,5 protsendilt ühele protsendile maa maksustamishinnast. Samuti suurendatakse nn muu maa, näiteks ärimaa, tootmismaa, transpordimaa, maksimaalset maamaksu määra ühelt protsendilt kahele protsendile maa maksustamishinnast.

Lisaks tehakse seaduses täpsustus, et riigi omandis olev ühiskondlike ehitiste maa on maksuvaba vaid juhul, kui seda maad kasutab riigiasutus või kohaliku omavalitsuse asutus.

Maamaks on Eestis hetkel ainuke varamaks, mille suurusjärk on püsinud alates 2012. aastast.

Läbirääkimistel võtsid sõna Aivar Kokk (I), Lauri Laats (K) ja Varro Vooglaid (EKRE).

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 56 ja vastu oli 20 Riigikogu liiget.

Valitsuse algatatud infoühiskonna teenuse seaduse ja karistusseadustiku muutmise seadusega (224 SE) viiakse Eesti õigus vastavusse terroristliku veebisisu levitamise vastu võitlemist käsitleva ELi määrusega.

Määruse põhieesmärk on parandada ELis koostööd veebimajutusteenuse pakkujatega, et tõhustada terroristliku veebisisu eemaldamist. Määrus puudutab sotsiaalmeediat ning video-, pildi- ja audiojagamise teenuseid, mille puhul veebimajutusteenuse pakkuja avaldab kasutaja soovil veebisisu, mis on avalikult kättesaadav ja millele ei ole juurdepääsupiiranguid, näiteks parooli ega krüpteeringut.

Seaduse kohaselt on veebimajutusteenuse pakkujad kohustatud võtma kasutusele vajalikke meetmeid, et terroristliku veebisisu levikut tõkestada, ning sellise sisu esinemise korral selle eemaldama või juurdepääsu blokeerima. Seadus reguleerib ka ülesannete jaotust, et pädevatel asutustel oleks võimalik määrusest tulenevaid meetmeid rakendada ja teha veebimajutusteenuse pakkujate kohustuste täitmise üle järelevalvet.

Lisaks muudetakse seadusega terrorikuriteole üleskutsumise sätet karistusseadustikus nii, et edaspidi on võimalik võtta vastutusele terrorikuriteo toimepanemisele üles kutsuvad isikud ka siis, kui nad teevad üleskutse avalikkuse eest varjatult, näiteks modereeritud foorumites või gruppides.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 63 ja vastu oli üks Riigikogu liige.

Valitsuse algatatud Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni asutamiskonventsiooni ja selle juurde kuuluva finantsprotokolli ning eesõiguste ja puutumatuse protokolliga ühinemise seadus (451 SE) võimaldab Eestil saada Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni (CERN) täisliikmeks.

Eesti on CERNiga teaduskoostööd teinud 1996. aastast, CERNi täisliikmeks saamine avab uksed Eesti ettevõtjatele, kes saavad edaspidi osaleda CERNi hangetel ilma piiranguteta. Nimelt on Eesti ettevõtete aastas võidetavate hangete ning CERNis töötavate Eesti kodakondsusega inimeste töö- ja praktikalepingute rahaline kogumaht piiratud aastase liikmemaksu suurusega, mis 2023. aastal oli 1,45 miljonit eurot. CERNi liikmesmaaks saades vabaneb Eesti sellest piirangust. CERNi hanked on tehnoloogiamahukad ja ranged ning tänu CERNi tuntusele on nende võitmine eksportiva ettevõtte jaoks väga suur kvaliteedimärk. Samuti on CERNiga koostöös võimalik arendada uusi tooteid ja tehnoloogiaid ning tuua teadmisi tippteadusest ettevõtlusesse.

Euroopa Tuumauuringute Organisatsioon (CERN) asutati 29. septembril 1954. CERNi eesmärk on tagada Euroopa riikide koostöö tuumauuringute ning nendega seotud uuringute vallas. CERNiga on liitunud 23 riiki. CERNi täisliikmeks saamiseks on vaja ühineda CERNi asutamiskonventsiooni ja selle juurde kuuluva finantsprotokollliga ning CERNi eesõiguste ja puutumatuse protokolliga. Enne täisliikmeks saamist on uutele liikmesriikidele kohustuslik assotsieerunud liikmeks olek. Eesti sai assotsieerunud liikme staatuse 1. veebruaril 2021.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 66 Riigikogu liiget.

Istungi stenogramm

Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]

 

 

Menetlusse võeti eelnõu uurimiskomisjoni moodustamiseks Rail Balticu projekti kohta

Eelnõu näeb ette tulenevalt Balti riikide riigikontrollide raportis välja toodud probleemide tõsidusest ning Rail Balticu märkimisväärsest mõjust Eesti riigieelarve kuludele tulevastel perioodidel on vajalik koheselt moodustada Riigikogu uurimiskomisjon. Uurimiskomisjoni enda usaldusväärsuse ja laiapõhjalisuse tagamiseks peaks sinna kuuluma igast Riigikogu fraktsioonist vähemalt üks esindaja.

Balti riikide riigikontrollid avaldasid 11. juunil 2024. aastal raporti  Rail Balticu projekti hetkeseisust, mis juhtis tähelepanu väga tõsistele probleemidele taristuprojekti rahastamises ja valmimistähtaegade realistlikkuses. Auditi läbiviijad nendivad, et Balti riikide iseseisvusajaloo suurima taristuprojekti eelarvega seoses valitseb märkimisväärne ebakindlus. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]