Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu korraldab koroonaviiruse leviku tõkestamiseks töö ümber

Riigikogu juhatus otsustas nõupidamisel fraktsioonide esindajatega, et Riigikogu lahendab 1. maini vaid ajakriitilisi küsimusi.  

Vanematekogu teeb Riigikogule ettepaneku muuta kuni eriolukorra lõpuni igal esmaspäevasel istungil täiskogu töö ajagraafikut selliselt, et täiskogu istung toimub üksnes esmaspäeviti ja infotund kolmapäeviti. Avalikkus ja meedia saavad istungeid jälgida veebiülekandena.

Riigikogu komisjonid kogunevad ainult esmaspäeviti, vältimatu vajaduse korral sagedamini. Komisjonide istungitele kutsutakse külalisi vastavalt vajadusele ning eelistatud on külaliste osalemine videosilla vahendusel.

Riigikogu liikmete kõik välislähetused on tühistatud, lähetuse vältimatu vajaduse otsustab Riigikogu juhatus. Riigikogu liikmetel on tungivalt soovitatud mitte reisida välismaale ning siseriiklike kohtumiste puhul püüda vältida kokkusaamisi Toompea lossis.

Ajutiselt on piiranud nende inimeste sissepääs Toompea lossikompleksi, kelle külastused ei ole otseselt seotud Riigikogu tööga. Toompea lossi külastamine ekskursioonideks, näituste külastamiseks ja istungite jälgimiseks on keelatud.

Palume kõigil ajakirjanikel Riigikogu töö kajastamisel eelistada kaugtöö võimalusi ning Riigikogu liikmetelt kommentaaride saamiseks eelistada telefoniintervjuud. Fotode ja videomaterjali saamiseks palume pöörduda Riigikogu Kantselei avalike suhete osakonna poole.

Lisaks tegi vanematekogu põhiseaduskomisjonile ülesandeks töötada välja regulatsioon, mis võimaldaks eriolukorras komisjonide istungite korraldamist elektrooniliste sidevahendite vahendusel.

Tegemist on ajutiste piirangutega. Jälgime olukorra arengut ja informeerime teid uutest otsustest.

Olukorra hindamiseks ja edasiste tegevuste arutamiseks koguneb vanematekogu regulaarselt eeldatavalt kolmapäeviti kell 9.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
631 6356, 515 3903
[email protected] 
Päringud: [email protected]

Riigikogu eelinfo neljapäevaks, 14. novembriks

Kell 10 – täiskogu istung

Esimene lugemine – kaks eelnõu

Kultuurikomisjoni algatatud Eesti Teaduste Akadeemia seaduse muutmise seaduse eelnõuga (514 SE) kaasajastatakse ja lihtsustatakse Eesti Teaduste Akadeemia seadust. Eelnõu kohaselt tunnistatakse seaduses kehtetuks vananenud sätted, jäetakse seadusest välja Eesti Teaduste Akadeemia sisemist struktuuri ja otsustusprotsesse liialt detailselt kirjeldavad sätted ning viiakse seaduse terminid kooskõlla üldkasutatavate terminitega. Eelnõu eesmärk ei ole muuta akadeemia põhilisi ülesandeid ega missiooni, juhtimismudelit, akadeemikute ülesandeid ja õigusi ega akadeemia rolli riigi toimimises ning teadus- ja kõrgharidussüsteemis.

Riigikogu liikme Kalle Grünthali algatatud karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõuga (490 SE) soovitakse kehtetuks tunnistada seaduse rahvusvahelise kuriteo toetamist ja õigustamist puudutav paragrahv, et välistada selle kuritarvitamine.

Komisjonide istungid

Keskkonnakomisjonis – kell 14: jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõu (430 SE);

riigikaitsekomisjonis – 10 minutit pärast täiskogu istungi lõppu: kavandatavast riigikaitsekomisjoni raportist;

väliskomisjonis – kell 13.30: Eesti seisukohad 19. novembril toimuval Euroopa Liidu välisasjade nõukogu kaitseministrite istungil, kutsutud kaitseminister Hanno Pevkur; Eesti seisukohad 18. novembril toimuval Euroopa Liidu välisasjade nõukogu istungil, kutsutud Välisministeeriumi esindaja; Riigikogu Iraani avaldusest.

Sündmused

Kell 10.30 – Riigikogu esimees Lauri Hussar kohtub Võru Instituudi esindajatega.

Kell 10.30 – Riigikogu Lääne-Virumaa toetusrühma konverentsil „Fosforiit – rõõm või mure“ ütleb avasõnad toetusrühma esimees Evelin Poolamets ning ettekandega esineb ka Riigikogu liige Meelis Kiili. Konverentsi saab jälgida veebiülekandes.

Kell 16.15 – väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kohtub Briti välisministeeriumi Euroopa osakonna juhataja Nick Pickardiga.

Välislähetused

11.–15. november
Riigikogu liige Eduard Odinets osaleb ülemaailmsel võrdõiguslikkuse tippkohtumisel Global Equality Summit Kaplinnas Lõuna-Aafrika Vabariigis.

Riigikogu pressiteenistus
Maris Meiessaar
631 6353, 5558 3993
[email protected]
päringud: [email protected]

Kohtumine Poola saatkonna diplomaatilise korpuse juhiga

Riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu kohtus Poola saatkonna diplomaatilise korpuse juhi Artur Orzechowskiga.

Riigikogu kunstisaalis on Siiri Taimla-Rannala digigraafika näitus

Hussari sõnul on kunstnik leidnud huvitava tee läbi aegade Eesi ajaloo kujutamiseks. „Digigraafika kasutamisega  on neisse teostesse koondatud Eesti kirevad ajaloosündmused ühtseks tervikuks. Vaieldamatult rikastab see näitus Toompea lossi keskaegseid väärikaid seinu,“ ütles Hussar. 

„Näitusega jätkan oma viimaste aastate tööga – joonistada üles kogu Eestimaa ajalugu alates viimasest mammutist kuni Ukraina vabadussõjani. Paljud ajaloolised teemad siin näitusel on justkui tänapäevast – kärped, vihakõne, inimeste tühistamine ning ikka ja jälle sõda idanaabriga,“ iseloomustas Siiri Taimla-Rannala oma joonistusi. Tema sõnul laseb „Aegvalla” ajajoone valla ja kutsub mõtisklema, kuidas me siia saime.

„Aegvalla” näitusele eelnes samade tööde seeriaga näitus New Yorgi Eesti Majas. Näitusel esitatud digigraafikas joonistused pärinevad suuresti ETV ajaloosarjast „Eesti (täielik ja kontrollitud) ajalugu”, mis jõudis eetrisse 2024. aasta veebruaris. Oluline osa nendest piltidest pärineb ka raamatust „Ajalugu piltides”, mis valmis koostöös Eesti Rahva Muuseumiga 2023. aastal. Autori sõnul on „Aegvalla“ viide Marie Underi luulekogule „Verivalla”. Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Siiri Taimla-Rannala on õppinud Tartu Kunstikoolis skulptuuri erialal, Tallinna Pedagoogikaülikoolis kunstiõpetaja erialal, Eesti Kunstiakadeemias graafika ja  stsenograafia erialal ning aastatel Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide magistriõppes. Ta on tegutsenud visualiseerijana nii Eestis kui ka mujal Euroopas.

Näitus on Toompea lossi kunstisaalis vaatamiseks kuni tuleva aasta 10. jaanuarini. Näituse vaatamiseks tööpäevadel kella 10 – 16 on Toompea lossi sisenemisel vaja esitada isiku tõendav dokument.

Näitusi Toompea lossi kunstisaalis vahendab Eesti Kunstnike Liit koostöös Riigikogu Kantseleiga.

Fotod

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]

Erikomisjon arutab sündmusteenuste arendamise hetkeseisu

Riigikontroll osutab aruandes, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium alustas 2017. aastal sündmusteenuste arendamist, kuid ei ole lubatud eesmärki täitnud. Algselt plaaniti 2020. aastaks seitset toimivat sündmusteenust, ent valmis on vaid viie elusündmuse – abiellumise, lapse saamise, lähedase kaotuse, kaitseväe kohustuse täitmise ja Eestis kohanemise – infoteenused, mille arendamiseks on kulunud umbes 11,3 miljonit eurot.

Auditeerimise ajal oli ministeeriumi hinnangul valminud ka viis ärisündmusteenust – ettevõtja andmekaart, tähtajalised kohustused, ettevõtete finantseerimine, volituste infosüsteem ja ettevõtja postkast –, kuid audit näitas, et kõik need polnud siiski veel kasutusvalmis.

Riigieelarve kontrolli erikomisjoni esimehe Urmas Reinsalu sõnul soovib komisjon kuulda, kas ministeeriumil on arusaam, milliseks kujuneb sündmusteenuste arendamise kogukulu. „Osa elusündmusteenuseid on veel töös ja ka olemasolevaid on vaja arendada. Ministeeriumil peaks olema läbi mõeldud, kui palju on selleks mõistlik kulutada ja millised peaks teenused olema, et saaks öelda, et need on valmis,“ lausus Reinsalu.

Komisjoni avalikule istungile on kutsutud justiits- ja digiminister Liisa Pakosta, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi majanduse ja innovatsiooni asekantsler Sandra Särav-Tammus ning digimajanduse osakonna juhataja Sirli Heinsoo, Riigi Infosüsteemide Ameti peadirektori asetäitja Taavi Ploompuu ja personaalriigi osakonna juhataja Kai Kallas ning Riigikontrolli peakontrolör Ines Metsalu-Nurminen ja auditijuht Toomas Viira.

Istung algab kell 8.30 ruumis L333 ja seda saab jälgida ka veebiülekandes. Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
[email protected]
päringud: [email protected]

Riigikogu eelinfo kolmapäevaks, 13. novembriks

Kell 12 – infotund

Infotunnis osalevad peaminister Kristen Michal, majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo ning regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartman.

Peaminister vastab küsimustele, mis puudutavad peaministri maksufestivali lõpetamise lubadust, Eesti õhkimist, usuvabadust, valitsuse tegevusplaani USA presidendivalimiste tulemuste valguses, eraldisi omavalitsustele, julgeolekut, energeetikat ning Kaitseväe juhataja avaldusi seonduvalt sõja Eestisse jõudmisega.

Regionaal- ja põllumajandusminister vastab küsimusele regionaalpoliitika kohta.

Kell 14 – täiskogu istung

Kolmas lugemine – neli eelnõu

Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse ja kogumispensionide seaduse muutmise seaduse eelnõuga (434 SE) luuakse võimalused investeerida senisest enamatesse finantsinstrumentidesse. Selleks laiendatakse investeerimiskonto finantsvara loetelu ja lisatakse sinna pandikirjad, reguleeritud ühisrahastuse instrumendid ja reguleeritud krüptovara.

Eelnõuga võimaldatakse nii investeerimiskonto kaudu kui ka selle väliselt investeerimisel saadud tulust maha arvata lisaks otsestele tehingukuludele ka kaudsed kulud, näiteks väärtpaberikonto haldustasu. Samuti võimaldatakse kasu ja kahju tasaarvestamist investeerimiskonto väliselt ühisrahastusse ja krüptovarasse investeerimisel. Lisaks välistatakse investeerimiskonto lubatud finantsvara hulgast tegevusloata väikefondide osakud, mis oma olemuselt ei peaks finantsvara loetelus olema.

Valitsuse algatatud käibemaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (462 SE) kehtestatakse alates uuest aastast väikeettevõtjate erikord, et lihtsustada nende tegutsemist teistes Euroopa Liidu riikides.

Kui ettevõtjal tekib teises liikmesriigis käive, siis ei pea ta end seal eelnõu kohaselt enam käibemaksukohustuslasena registreerima, juhul kui täidetud on kaks tingimust: esiteks ei tohi ettevõtja kalendriaasta käive selles liikmesriigis ületada sealset registreerimise kohustuse tekkimise piirmäära ja teiseks ei tohi ettevõtte kogukäive ühenduses ületada 100 000 eurot aastas. Muudatuste eesmärk on vähendada ELis asuvate väikeettevõtjate halduskoormust.

Eelnõuga muudetakse ka uue ehitise käibemaksustamise põhimõtet, nähes ette, et maksustatav on ehitis, kui see müüakse esmakordselt esimese kasutusaasta jooksul. Praegu on täiesti uue ehk veel kasutusele võtmata ehitise müük maksustatav ja hilisem müük maksuvaba, mis on kaasa toonud juhtumeid, kus ehitis võetakse kasutusele näiliselt, et see seejärel maksuvabalt müüa.

Lisaks muudab eelnõu põhivara soetamisel makstud sisendkäibemaksu arvestust ning näeb ette, et alates 2026. aastast asendatakse vormipõhine käibedeklaratsiooni andmete esitamine andmepõhisega.

Valitsuse algatatud kogumispensionide seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (464 SE) lihtsustab päritud teise pensionisamba vara pärija pensionikontole viimist, võimaldades teha mitu tehingut ühe avaldusega. Muudatuse eesmärk on, et lisaks praegustele võimalustele saaks pärija lasta kanda päritud vara kohe oma pensionifondi või pensioni investeerimiskontole, kuhu laekuvad tema kogumispensioni maksed.

Eelnõuga muutuvad paindlikumaks ka pensioni investeerimiskonto sulgemise tingimused. Muudatusega täpsustatakse, et pärast konto sulgemist laekuv raha peab jõudma isiku viimati valitud pensionifondi, teisele pensioni investeerimiskontole või sõlmitud pensionilepingusse. Kui teise sambasse kogutud raha oli isikule juba välja makstud, peaks lisandunud raha jõudma temani täiendava väljamaksena. Lisaks sisaldab Euroopa Liidu õigusaktide rakendamist puudutavaid muudatusi.

Valitsuse algatatud kinnistusraamatuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (467 SE) piiratakse kinnistusraamatus päringute tegemist. Eelnõu kohaselt ei ole tavakasutajal üksikpäringuga võimalik e-kinnistusraamatust enam füüsilise isiku nime ja isikukoodi järgi andmeid otsida.

Et suurendada eraelu kaitset ja säilitada samas kinnistusraamatu avalikkus, saavad edaspidi nime või isikukoodi alusel päringuid teha need, kellel see on töö tõttu vältimatult vajalik. Senine kord säilib selles osas, et kinnistustoimikuga võib tutvuda ja sellest väljatrükke saada üksnes õigustatud huvi olemasolu korral. Õigustatud huvi ei pea tõendama vaid kinnistu omanik, notar, kohtutäitur, kohus ja järelevalveõiguslik asutus. Jätkuvalt saab igaüks kinnistusregistrisse päringuid teha kinnisasja aadressi või katastritunnuse alusel.

Õiguskomisjon viis teise lugemise eel eelnõusse kaks muudatusettepanekut. Ühe muudatuse järgi võib nime ja isikukoodi alusel üksikpäringuid teha ka krediidiasutus, kelle jaoks on päringute tegemine möödapääsmatult vajalik, et hinnata klientide ja käendajate maksevõimelisust ning järgida vastutustundliku laenamise põhimõtteid. Teine muudatusettepanek puudutab kinnistusraamatu andmete väljastamise tasu piirmäära tõstmist. Kui praegu on tasu andmete väljastamise eest päringuobjekti kohta kuni kaks eurot, siis muudatusettepaneku järgi kuni kolm eurot.

Teine lugemine – üheksa eelnõu

Valitsuse algatatud relvaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (468 SE) eesmärk on tugevdada Eesti kaitsetööstust ning tagada Eestis konkurentsivõimeline keskkond kaitsetööstusele, eeskätt relvade ja laskemoona tootmise valdkonnas. Võrreldes hetkel kehtiva olukorraga on muudatuste eesmärk luua võimalus Eestiga sõbralikes suhetes ja kaitsekoostööd tegevate riikide ettevõtjatel panustada Eesti kaitsetööstusesse.

Muudatuse jõustumise tulemusel on võimalik sõjarelva ja moona käitlemiseks tegevusluba anda lisaks NATO või Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikele ka OECD riikide kodanikele, samuti nende riikide kodanikele, kellega Eesti on sõlminud salastatud teabe vahetuse lepingu.

Eelnõu järgi võivad edaspidi Eestis sõjarelvade ja laskemoona veoteenust osutada ka ettevõtted, kellel on mõnes teises Euroopa Liidu liikmesriigis välja antud sõjarelvade ja laskemoona vedamise luba.

Eelnõuga korrastatakse sõjarelvade, laskemoona ja lahingumoonaga seotud mõistete selgus. Kriminaalmenetluse seadustikku täiendatakse uue kriminaalmenetlust välistava alusega. Muudatuse eesmärk on täita õiguslünk ning vähendada käibes ja ebaseaduslikus valduses olevate sõjarelvade hulka. Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadust täiendatakse uue salastamisalusega, mis tuleneb kaitsetööstuse arengust ning sellega seonduvalt tundliku teabe töötlemisest.

Teise lugemise käigus täpsustati eelnõus muuhulgas teatud Kaitseväe taustakontrolli tegemise õiguslikke aluseid.

Valitsuse algatatud vangistusseaduse muutmise seaduse eelnõu (506 SE) võimaldab alates järgmise aasta 1. aprillist kasutada Tallinna vanglat ka piirkondliku arestimajana ehk paigutada sinna inimesi, kes on arestiga karistatud, kuni 48 tunniks kinni peetud või sundtoomisele allutatud. Varem on arestimaja teenuse osutamine üle võetud Tartu ja Viru vanglas.

Muudatus ei puuduta kainenema viidavaid inimesi, kes toimetatakse Tallinna piirkonnas jätkuvalt arestimajja. Samuti ei anta Tallinna vanglale üle kinnipidamiskeskuse ülesandeid. Seletuskirja järgi on Tallinna vanglas piisav arv vanglakohti ja inimeste kinnipidamiseks vajalikud tingimused. Vajalike kulude jaoks tuleb raha leida vanglasüsteemi seest.

Valitsuse algatatud riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu  (511 SE) näeb ette suurendada riigieelarve läbipaistvust.

Eelnõuga lisatakse tegevuspõhisele jaotusele kulude majandusliku sisu jaotus asutuste kaupa, mis varem esitati riigieelarve seletuskirjas. Muudatus ei mõjuta riigieelarvega kehtestatud limiite ja riigieelarve kasutamise paindlikkust, mis on seatud programmi tegevuse kuludele ning põhiseadusliku institutsiooni kulude kogumahule. Seoses Euroopa Liidu õigusaktide muutumisega kaotatakse valitsusele kehtiv nõue koostada ja heaks kiita stabiilsusprogramm.

Teiseks lugemiseks laekus Riigikogu liikmetelt ja fraktsioonidelt 17 muudatusettepanekut, mida rahanduskomisjon ei toetanud. Komisjon tegi ise eelnõusse kaks muudatust. Esimese muudatusettepanekuga sätestatakse kohustus kulud riigieelarves täiendavalt riigiasutuste kaupa liigendada, eristades seitset kululiiki ning tuues lisaks eraldi välja seadusest tulenevad toetused. Teise muudatusettepanekuga muudetakse eelnõu jõustumisaega. 1. detsembri 2024 asemel jõustub seadus Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval. Eelnõu on seotud 2025. aasta riigieelarve seadusega.

Valitsuse algatatud 2024. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõuga (517 SE) tehtavad muudatused on seotud täpsustunud eelarve jaotusega valitsemisalade sees ja nende vahel.

Riigikogu võttis 2024. aasta riigieelarve vastu mullu 8. detsembril. Riigieelarve tulude maht oli umbes 16,7 miljardit ja kulude maht umbes 17,7 miljardit eurot ning investeeringute eelarve umbes 817 miljonit ja finantseerimistehingute eelarve 1,4 miljardit eurot.

Aasta esimeses pooles muutis Riigikogu 2024. aasta riigieelarve seadust, et kogumahtu muutmata teha vajalikud rahaeraldused õpetajate palkade tõstmiseks. Eelarvepuudujäägi vähendamaks kiitis Riigikogu suvel heaks ka lisaeelarve, millega vähendati kulusid 103,8 miljonit ja investeeringuid 22,7 miljonit ning suurendati tulusid 41,9 miljonit eurot.

Eelnõu teiseks lugemiseks koostas komisjon kaks muudatusettepanekut, millest ühega täpsustatakse ministeeriumide kulusid ning teisega sätestatakse valitsuse reservi suunatavate vahendite ülekandmise keeld.

Vastavalt riigieelarve seadusele võib valitsus algatada riigieelarve muutmise seaduse eelnõu vahendite kogumahtu muutmata. Seda tuleb teha hiljemalt kaks kuud enne eelarveaasta lõppu.

Valitsuse algatatud 2025. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (513 SE) kohaselt on riigieelarve tulude maht 17,7 miljardit ja kulude maht 18,2 miljardit eurot. Võrreldes tänavuse eelarvega kasvavad tulud 0,9 miljardit eurot ehk 5,2 protsenti ning kulud 0,6 miljardit eurot ehk 3,5 protsenti. Investeeringuid ja investeeringutoetusi on eelarves ette nähtud 1,9 miljardi euro ulatuses.

Eelnõu kohaselt kujuneb 2025. aasta maksukoormuseks 35,8 protsenti SKPst. Eelarvepuudujääk püsib kolme protsendi tasemel SKPst, millega on täidetud Maastrichti eelarvetasakaalu reegel.

Teiseks lugemiseks esitasid Riigikogu liikmed ja fraktsioonid eelnõule 59 muudatusettepanekut, neist kuus ei vastanud nõuetele ning need jättis rahanduskomisjon läbi vaatamata ja muudatusettepanekute loetellu kandmata. Ülejäänud muudatused jättis komisjon arvestamata. Lisaks tegi komisjon ise koostöös ministeeriumidega eelnõusse ühe mitmest osast koosneva muudatusettepaneku, mis sisaldab ministeeriumide valitsemisalade siseseid ja vahelisi täpsustusi.

Valitsus on seadnud järgmise aasta riigieelarve eelnõus eesmärgiks inimeste ja riigi julgeoleku kindlustamise, riigirahanduse korrastamise ja jätkusuutliku majanduskasvu tagamise.

Valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse (iseseisev õendusabi ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamisel) eelnõuga (496 SE) muudetakse paindlikumaks ööpäevaringses erihooldusteenuses pakutava iseseisva õendusabi korraldus. Edaspidi on võimalik osutatavat õendusteenust kohandada ning vastavalt vajadusele uuendada teenuse sisu ja mahtu.

Samuti viiakse teenuse korraldamine ja rahastamine Tervisekassasse ning lisatakse ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamisel pakutav iseseisev õendusabi Tervisekassa tervishoiuteenuste loetellu. Praegu rahastatakse õendusabi ööpäevaringset erihooldusteenust Sotsiaalkindlustusameti kaudu.

Valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse ja käibemaksuseaduse muutmise seaduse (vaimse tervise teenus) eelnõu (500 SE), millega soovitakse parandada psühhosotsiaalse ja psühholoogilise abi kättesaadavust kohalikul tasandil.

Kui seni on kohalikel omavalitsustel tulnud vaimse tervise teenuste pakkumiseks taotleda riigilt raha, siis edaspidi on see igal aastal arvestatud omavalitsuste toetusfondi. Raha jaotatakse proportsionaalselt elanike arvuga, tagades, et minimaalne toetus omavalitsuse kohta on vähemalt 1/250 ja maksimaalne kuni 1/16 kogu toetuse mahust. See võimaldab ka väiksematel omavalitsustel pakkuda vajalikke vaimse tervise teenuseid. Püsivam rahastus annab omavalitsustele sobivate teenuste pakkumisel suurema autonoomia.

Seniste taotlusvoorude raames on omavalitsused pakkunud mitmeid teenuseid, sealhulgas psühholoogilist nõustamist, pereteraapiat, perenõustamist, loovteraapiaid (näiteks muusika-, kunsti-, liikumisteraapiat), mänguteraapiat, kriisinõustamist ja hingehoidlikku nõustamist.

Valitsuse algatatud perehüvitiste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (507 SE) vähendatakse vanemahüvitise ülempiiri, mis alates 2026. aastast on üle-eelmise aasta kolmekordse keskmise palga asemel kahekordne keskmine palk. Tänavu oli ülempiir 4733,53 eurot. Samas ei vähendata enam vanemahüvitist, kui vanem teenib töist tulu.

Ravikindlustuse seaduse muudatustega nähakse ette, et ravikindlustatud isiku retsepti omaosaluse alusmäär suureneb 2025. aastast 2,5 eurolt 3,5 eurole. Alates 2025. aasta 1. aprillist tõuseb haigla voodipäevatasu 2,5 eurolt viiele eurole ning ambulatoorse eriarstiabi visiiditasu suureneb viielt eurolt 20 eurole. Visiiditasu ei tõuse haavatavamatele inimestele ja on seega ka edaspidi viis eurot toimetulekutoetuse saajatel, vähenenud töövõimega inimestel, alla 19-aastastel lastel, lapseootel naistel, üle 63-aastastel ja töötutel.

Kui ambulatoorse eriarstiabi osutaja jätab kindlustatud isiku jälgimisele või ravile ja vaja on korduvvastuvõtte, tohib edaspidi visiiditasu küsida kord aastas. Sarnased õigused ja piirangud visiiditasude nõudmisel hakkavad edaspidi kehtima ka tervishoiutöötajaga võrdsustatud isikule, näiteks füsioterapeudile, kliinilisele psühholoogile ja logopeedile, kes osutab iseseisvalt ambulatoorset tervishoiuteenust pere- või eriarstiabi osutaja saatekirja alusel.

Esimest korda kehtestatakse ülempiir ajutise töövõimetuse hüvitisele. Alates 2026. aastast on ühe päeva ajutise töövõimetuse hüvitise ülempiir sarnaselt vanemahüvitisele üle-eelmise aasta kahekordse keskmise palga suurus jagatud 30-ga. Tööandjad ja füüsilisest isikust ettevõtjad saavad hüvitise ülempiiri ja saamata jäänud töötasu vahe kompenseerida sotsiaalmaksuvabalt.

Alates 2026. aastast lõpetatakse riigipoolse sotsiaalmaksu maksmine kindlustatud isiku mittetöötava abikaasa või registreeritud elukaaslase eest, kes kasvatab ühte või kahte 3–8-aastast last või kolme kuni kuut last, kellest ükski pole noorem kui 8-aastane.

Ühtlasi lubatakse eelnõuga Tervisekassal jaotamata kasumit kasutada senisest suuremas mahus, et katta puudujääki. Samuti kehtestatakse võimalus ravikindlustuseta inimese ravikulu tagasi nõuda. Lisaks pikendatakse alates 2025. aastast perehüvitiste määramise, puude raskusastme tuvastamise ja riikliku pensioni määramise menetlustähtaegu 30 tööpäevale.

Teise lugemise käigus laekunud muudatusettepanekuga sätestatakse, et visiiditasu maksmist ei tohi nõuda juhul, kui ambulatoorset eriarstiabi osutatakse seoses raseduse või sünnitusega. Samuti täiendatakse tulumaksuseadust selleks, et tulumaksuga oleks maksustatavad nii tööandja ja Tervisekassa makstavad haigushüvitised, kui ka FIE arvestuslikud hüvitised. 

Valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse (pensionäritoetus) eelnõu (508 SE), mille kohaselt lõpetatakse üksi elava pensionäri toetuse maksmine vanaduspensionäridele, kes saavad ööpäevaringset hooldusteenust ehk üldhooldusteenust, ööpäevaringset erihooldusteenust või kogukonnas elamise teenust.

Alates eelmise aasta 1. juulist katab ööpäevaringse üldhooldusteenuse hoolduskulu osaliselt või täielikult inimese rahvastikuregistrijärgne omavalitsus. Pensionär peab ise tasuma toidu- ja majutuskulud ning muud isiklikud kulud. Ööpäevaringset erihooldusteenust ja kogukonnas elamise teenust saavad inimesed tasuvad samuti ise majutus- ja toitlustuskulude eest ning hooldusega seotud teenuse eest tasub riik.

Seletuskirjas märgitakse, et kuna pensionärid ei tasu enam täies mahus hooldekodus elamise kulusid, siis lõpetatakse alates 2025. aastast pensionäritoetuse maksmine üldhooldekodus ja erihooldekodus elavatele ning kogukonnas elamise teenust saavatele inimestele. Hooldusteenusel on umbes seitse protsenti pensionäritoetuse saajatest. Eeldatavalt on 2025. aastal hooldekodudes ligikaudu 6700 pensionäri, kellele pensionäritoetust enam ei maksta.

Üksi elava pensionäri toetust makstakse vanaduspensioniealisele üksi elavale pensionärile, kelle sissetulek jääb alla toetuse maksmise määra, mis sel aastal on 853 eurot.

Komisjonide istungid

Julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjonis – kell 9: prokuratuuri järelevalvest, kutsutud riigi peaprokurör Andres Parmas.

riigieelarve kontrolli erikomisjoni avalikul istungil – kell 8.30: Riigikontrolli kontrolliaruandest „Elu- ja ärisündmusteenuste arendamine“, kutsutud justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi majanduse ja innovatsiooni asekantsler Sandra Särav-Tammus, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi digimajanduse osakonna juhataja Sirli Heinsoo, Riigi Infosüsteemide Ameti peadirektori asetäitja Taavi Ploompuu, Riigi Infosüsteemide Ameti personaalriigi osakonna juhataja Kai Kallas, Riigikontrolli peakontrolör Ines Metsalu-Nurminen, Riigikontrolli auditijuht Toomas Viira ning Riigikontrolli kommunikatsioonijuht Priit Simson; istung on avalik, toimub veebiülekanne; järgneb istungi kinnine osa: Riigikontrolli ülevaatest „Auvere elektrijaama töökindlus“, kutsutud on Riigikontrolli esindajad (ruum L333 ja videosild).

Sündmused

Kell 9.15 – Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Peeter Tali ja komisjoni liige Kristo Enn Vaga kohtuvad Ukraina kõrgemate riigiametnikega projekti „Ukraina EL lõimumise toetamine“ raames.

Kell 10.45 – Riigikogu esimees Lauri Hussar kohtub Euroopa Kontrollikoja liikme Keit Pentus-Rosimannusega.

Kell 11.30 – Riigikogu esimees Lauri Hussar avab joonistaja Siiri Taimla-Rannala digigraafika isikunäituse „Aegvalla“ (Riigikogu kunstigaleriis).

Kell 13 – Riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu kohtub Poola saatkonna diplomaatilise korpuse juhi Artur Orzechowskiga.

Kell 12 – väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kohtub Eesti, Läti ja Leedu Ameerika Ühendriikide suursaadikutega.

Välislähetus

11.–15. november
Riigikogu liige Eduard Odinets osaleb ülemaailmsel võrdõiguslikkuse tippkohtumisel Global Equality Summit Kaplinnas Lõuna-Aafrika Vabariigis.

Riigikogu pressiteenistus
Maris Meiessaar
631 6353, 5558 3993
[email protected]
päringud: [email protected]

 

Menetlusse võeti eelnõu käibemaksuseaduse muutmiseks

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni 12. novembril algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (539 SE).

Eelnõu näeb ette toiduainete käibemaksumäära langetamise 5%‑le. Kehtivas seaduses on toiduainete (sh. kartul, puu- ja köögivili) käibemaksu määr 22%. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Isamaa fraktsiooni 11. novembril algatatud mootorsõidukimaksu seaduse kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu (538 SE).

Eelnõu näeb ette mootorsõidukimaksu seaduse kehtetuks tunnistamise, et välistada selle maksu jõustamine Eestis. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Isamaa fraktsiooni 12. novembril esitatud Riigikogu otsuse “Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele 1,6 miljardi euro maksumuses laskemoona hankimiseks aastatel 2025-2028” eelnõu (540 OE).

Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek korraldada venitusteta hädavajalikus mahus (vähemalt 1,6 miljardi euro ulatuses) laskemoona hanked, seades moona täies mahus saamise eesmärgiks hiljemalt 2028 aastaks. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.

Riigikogu juhatus kinnitas Lauri Laatsi lahkumise keskkonnakomisjoni liikme kohalt ja asumise põhiseaduskomisjoni liikme kohale.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal 631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]

 

Riigikogus läbis teise lugemise Maa- ja Ruumiameti loomise eelnõu

Valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (Maa-ameti ümberkorraldamine Maa- ja Ruumiametiks) eelnõuga (457 SE) soovitakse koondada eri ametkondade maa- ja ruumiplaneerimisega tegelevad struktuuriüksused ühtseks tervikuks. Maa- ja Ruumiametist saab abi nii maa, planeerimise, ehituse kui ka arhitektuuri teenuste küsimustes.

Seletuskirjas märgitakse, et eelnõuga lahendatakse aastaid kestnud ruumivaldkonna tegevuste killustatuse ja keskse rakendusüksuse puudumise küsimus. Elukeskkonda ning maa- ja ruumivaldkonda puudutavad teadmised, pädevus ja andmed koondatakse ühte kohta, mis loob võimaluse teha paremaid ruumiotsuseid, kasutada ressursse paremini ja hoida kokku kulusid. Professionaalsem ruumiloome aitab kohaneda kliimamuutustega, vähendada sundliikumisi, ennetada segregeerumist, hoida keskkonda ning parandada inimeste vaimset ja füüsilist tervist.

Maa-ameti seniste ülesannete kõrval koondatakse Maa- ja Ruumiametisse Kliimaministeeriumi ehituse- ja elukeskkonna osakonnast e-ehituse platvormi tegevused; Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumist ruumilise planeerimise rakenduslikud ülesanded; Põllumajandus- ja Toiduametist maaparanduse valdkonna ülesanded; Rahandusministeeriumist Kliimaministeeriumile osutatavad riigi hoonestamata kinnisvara hooldamise, maakorralduse ja maaparandusega seotud teenused; samuti strateegilise ruumiloome tegevusvaldkonna ülesanded.

Eelnõu kohaselt alustab Maa- ja Ruumiamet tööd 2025. aasta 1. jaanuaril.

Läbirääkimistel võtsid sõna Mart Maastik ja Andres Metsoja Isamaa, Arvo Aller Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Igor Taro Eesti 200 fraktsioonist ning fraktsiooni mittekuuluv Kalle Grünthal.

Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (497 SE), millega võetakse üle direktiiv, mille eesmärk on tugevdada Euroopa Liidu kodanike konsulaarkaitse koostööd kolmandates riikides, kus liikmesriik ei ole ise esindatud.

Eelnõuga võetakse üle kolmandates riikides esindamata ELi kodanikele tagasipöördumistunnistuse andmise tingimused ja kord. Tegu on üheks reisiks antava dokumendiga, mis võimaldab naasta koju, kui dokumendid on reisil olles kadunud, varastatud või hävinud. Lisaks hakatakse ELi tagasipöördumistunnistust andma Eesti kodanikele ja välismaalastele, kes elavad Eestis elamisloa alusel ning kel on välismaalase pass, ajutine või pagulase reisidokument või kes võetakse riiki tagasi välislepingu alusel. Neil juhtudel hakkab uus tunnistus asendama senist tagasipöördumistunnistust ja tagasipöördumise luba.

Istungi stenogramm

Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
[email protected]
päringud: [email protected]

Osalemine Kõrgematel Elanikkonnakaitse kursustel

Riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu ja liige Mati Raidma esinesid ettekannetega Kõrgematel Elanikkonnakaitse kursustel Vihulas.

Väliskomisjon arutab Eesti huvide kaitsmist üha keerulisemas julgeolekuolukorras

Väliskomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni sõnul on avalik istung jätkuks oktoobri algul toimunud arutelule, kus käsitleti koos välisministri ja Välisministeeriumi kantsleriga Eesti seisukohtade kujunemist Lähis-Ida poliitikas. „Eesti välispoliitika seisab keeruliste valikute ees, sest oleme suure sõja keskel ning reeglitel põhinev maailmakord on muutumas. Tänasel avalikul istungil arutame koos välispoliitika ja rahvusvahelise õiguse ekspertidega, kuidas ja milliste põhimõtete alusel peaks Eesti tegutsema laiemas rahvusvahelises keskkonnas, et suudaksime kaitsta oma väärtusi ja rahvuslikke huve,“ ütles ta.

Komisjoni avalikule istungile, mis algab kell 14.30 Riigikogu konverentsisaalis, on kutsutud rahvusvahelisest õigusest ja väikeriigi välispoliitikast rääkima Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse asedirektor ja välispoliitika programmi juht Kristi Raik ning Tartu Ülikooli rahvusvahelise õiguse professor Lauri Mälksoo.

Istungit saab jälgida otseülekandes Riigikogu veebilehel ning selle salvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
[email protected]
päringud: [email protected]

Põhiseaduskomisjon arutab avalikult valimisõiguse piiramiseks põhiseaduse muutmist

Põhiseaduskomisjoni esimehe Hendrik Johannes Terrase sõnul on valdav osa Riigikogus esindatud poliitilistest jõududest avaldanud soovi muuta järgmiste valimiste eel kiirkorras Eesti põhiseadust. „Riigikogu menetlusse on esitatud kaks põhiseadust muutvat eelnõu, kus pakutud lahendused on detailides erinevad, kuid mõlemaga soovitakse võtta Venemaa Ukraina-vastast agressioonisõda arvestades vaenulike riikide kodanikelt võimalus kohalike volikogude valimistel hääletada. Arutame avalikul istungil põhjalikult läbi mõlemad ettepanekud ning teeme otsuse, kuidas eelnõudega aega kaotamata edasi minna,“ ütles ta.

Komisjoni avalik istung, kuhu on kutsutud mõlema eelnõu algatajate esindajad Eerik-Niiles Kross ja Helir-Valdor Seeder, algab kell 14 ruumis L332. Istungit saab otsepildis jälgida Riigikogu veebilehel ning selle salvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

Riigikogu 61 liiget esitasid eelmisel neljapäeval menetlusse Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu (536 SE), mille kohaselt saavad kohalike volikogude valimistel osaleda Eesti kodanikud ja kodakondsuseta elanikud, samuti Euroopa Liidu ja NATO riikide kodanikud. Eelnõu näeb ette, et kodakondsuseta inimeste ja hääleõiguslike välismaalaste valimisnimekirjadesse kandmise tingimused ja kord sätestatakse seadusega. See võimaldab seadusandjal soovi korral kehtestada lisatingimusi, näiteks luua välismaalastele või kodakondsuseta inimestele eraldi valimisnimekiri.

Praegu saavad lisaks Eesti ja ELi kodanikele kohalikel valimistel osaleda ka Eestis pikaajalise elamisloa või alalise elamisõiguse alusel elavad välismaalased, kes on valimispäevaks saanud 16-aastaseks ning kelle püsiv elukoht asub vastavas vallas või linnas.

Eelnõu algatajate sõnul annab muudatus hääleõiguse Eesti riigiga demokraatlikke väärtusi jagavatele ja kattuvaid julgeolekuhuve omavate riikide kodanikele ning Eestis elavatele kodakondsuseta inimestele, kel ei ole ühegi teise riigiga lojaalsus- ega muid kohustusi.

Riigikogu 28 liiget algatasid oktoobris Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu (527 SE), mille kohaselt tunnistatakse kohalikel valimistel kehtetuks Eestis elavate kolmandate riikide kodanike, aga ka kodakondsuseta inimeste hääleõigus. Eelnõu kohaselt saavad valimistel hääletada vaid Eesti ja ELi kodanikud ning nende riikide kodanikud, kellega Eestil on vastastikust valimisõigust võimaldav ja Riigikogus ratifitseeritud välisleping.

Eelnõu algatajate sõnul ohustab olukord, kus Eesti suhtes vaenulike kolmandate riikide kodanikel on õigus kohalikel valimistel hääletada, Eesti julgeolekut, sest nad saavad valitud esindajate kaudu otsustada mitmeid Eesti elu puudutavaid olulisi küsimusi. Kodakondsuseta elanikke motiveerib muudatus nende hinnangul õppima eesti keelt ja taotlema Eesti kodakondsust, mis tagab neile täisväärtusliku võimaluse Eesti ühiskonnaelus osaleda.

Järgmised kohalike volikogude valimised toimuvad Eestis tuleva aasta 19. oktoobril.

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
[email protected]
päringud: [email protected]