Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu korraldab koroonaviiruse leviku tõkestamiseks töö ümber

Riigikogu juhatus otsustas nõupidamisel fraktsioonide esindajatega, et Riigikogu lahendab 1. maini vaid ajakriitilisi küsimusi.  

Vanematekogu teeb Riigikogule ettepaneku muuta kuni eriolukorra lõpuni igal esmaspäevasel istungil täiskogu töö ajagraafikut selliselt, et täiskogu istung toimub üksnes esmaspäeviti ja infotund kolmapäeviti. Avalikkus ja meedia saavad istungeid jälgida veebiülekandena.

Riigikogu komisjonid kogunevad ainult esmaspäeviti, vältimatu vajaduse korral sagedamini. Komisjonide istungitele kutsutakse külalisi vastavalt vajadusele ning eelistatud on külaliste osalemine videosilla vahendusel.

Riigikogu liikmete kõik välislähetused on tühistatud, lähetuse vältimatu vajaduse otsustab Riigikogu juhatus. Riigikogu liikmetel on tungivalt soovitatud mitte reisida välismaale ning siseriiklike kohtumiste puhul püüda vältida kokkusaamisi Toompea lossis.

Ajutiselt on piiranud nende inimeste sissepääs Toompea lossikompleksi, kelle külastused ei ole otseselt seotud Riigikogu tööga. Toompea lossi külastamine ekskursioonideks, näituste külastamiseks ja istungite jälgimiseks on keelatud.

Palume kõigil ajakirjanikel Riigikogu töö kajastamisel eelistada kaugtöö võimalusi ning Riigikogu liikmetelt kommentaaride saamiseks eelistada telefoniintervjuud. Fotode ja videomaterjali saamiseks palume pöörduda Riigikogu Kantselei avalike suhete osakonna poole.

Lisaks tegi vanematekogu põhiseaduskomisjonile ülesandeks töötada välja regulatsioon, mis võimaldaks eriolukorras komisjonide istungite korraldamist elektrooniliste sidevahendite vahendusel.

Tegemist on ajutiste piirangutega. Jälgime olukorra arengut ja informeerime teid uutest otsustest.

Olukorra hindamiseks ja edasiste tegevuste arutamiseks koguneb vanematekogu regulaarselt eeldatavalt kolmapäeviti kell 9.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
631 6356, 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee 
Päringud: press@riigikogu.ee

Korruptsioonivastane erikomisjon tutvub avalike vahendite kasutamise reeglitega

Erikomisjoni esimees Eduard Odinets tõi välja, et ministeeriumid on siiani seadnud reegleid avalike vahendite kasutamiseks üpris erinevalt, kuigi sarnastest põhimõtetest lähtuvalt. „Soovime komisjonis arutada, kas, kuidas ja millisel tasandil on vaja reegleid ühtlustada, et arusaam riigi rahaliste vahendite kasutamisest ei erineks,“ ütles Odinets.

Odinets tõi näiteks ametisõiduki kasutamise, millega mõnel pool võib teha ainult vältimatuid ametisõite, kuid mõnel juhul on reeglid leebemad. „Ministeeriumid peaksid kõik sellised reeglid üle vaatama ja ühtlustama,“ ütles Odinets. Ta ei välistanud, et võib tekkida vajadus töötada välja ka vastavasisuline õigusakt. 

Odinetsi sõnul on selle teema laiema arutelu ajendiks Haridus- ja Teadusministeeriumis avastatud juhtumid, mis viisid kahtlustuse esitamiseni endisele haridus- ja teadusministrile.

Istungile on kutsutud Justiitsministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi, Kultuuriministeeriumi, Siseministeeriumi ja Riigikantselei esindajad.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
631 6356, 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee
Päringud:
press@riigikogu.ee

Riigikogu eelinfo esmaspäevaks, 12. aprilliks

Kell 15 – Riigikogu kaugosalusega istung

Riigikogu kinnitab töönädala päevakorra.

Teine lugemine – kolm eelnõu:

Valitsuse algatatud loovisikute ja loomeliitude seaduse ning sotsiaalmaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (360 SE).

Loovisikute ja loomeliitude seadust muudetakse, et seaduses ette nähtud reservi saaks täiendavalt paigutada lisaraha. Vabakutseliste loovisikute osa loomesektoris tervikuna on suurenenud ning ka töö tegemise viisid muutunud. Kindla tööandjata sihtrühm on kultuurivaldkonnas üks rohkem kannatanud tööturu osalisi.

Eelnõuga võimaldatakse maksta suuremale hulgale loovisikutele loometoetusi ning seoses  koroonakriisiga leevendatakse ajutiselt ka toetuse taotlemise tingimusi. Loometoetus on kuue kuu jooksul makstav töötasu alammäära (584 eurot) suurune toetus.

Kuni 2021. aasta lõpuni kaotatakse nõue loometoetust saanul kahe aasta jooksul uut toetust mitte taotleda. Samuti on tal õigus saada loometoetust ka juhul, kui loometoetuse maksmisele eelnenud kuul on saadud kuni ühe loometoetuse suuruses tulu, töövõimetoetust või töövõimetuspensioni. Sarnased muudatused tehti seadusesse ka aasta tagasi, 2020. aasta kevadel jõustunud seadusemuudatusega, kuid need kehtisid eriolukorra ajal ja kuus kuud pärast selle lõppu.

Püsiva iseloomuga muudatused puudutavad loomeliidu toetuse kujunemise aluseid. Muudatusega nähakse ette, et loometoetuse reservi võib erandjuhul suurendada riigieelarvest või valitsuse selleks eraldatud vahenditest, kui seaduse sätestatud alusel eraldatud summast loometoetuste maksmiseks abivajajatele ei piisa.

Püsiva iseloomuga on ka muudatus, millega määratakse nende vabakutseliste loovisikute, kes ei kuulu ühtegi loomeliitu, loometoetuste taotluste menetlejaks ja toetuste maksjaks Kultuuriministeerium. Kehtiva seaduse alusel on see ülesanne loomeliitudel. Lisaks täpsustakse sotsiaalmaksu arvestamise korda olukorras, kus loovisik kuulub korraga mitmesse loomeliitu.

Valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (355 SE).

Eelnõuga nähakse ette mitmed COVID-19 seotud regulatsioonid, mis on vajalikud selleks, et isikutel oleks tagatud sujuv asjaajamine haldusorganitega või tagatud võimalus puududa töölt lähikontaktseks olemise tõttu ja saada haigushüvitist juba teisest haiguslehe päevast alates.

Tulenevalt COVID-19 pandeemia olukorrast on tõusetunud vajadus tagada tervise infosüsteemi poolt mugav lahendus, et tõendada teatud kinnitusi kas vaktsineerituse, negatiivse testi vms kohta (nn vastavustõend). Muudatus on muu hulgas seotud ka Euroopa Liidu rohelise digitõendi projektiga.

Paljud riigid on COVID-19 leviku piiramiseks võtnud kasutusele meetmed, mis seavad isikule teatud piiranguid riiki sisenemisel (nt eneseisolatsiooni kohustus) ning isikutel tuleb erinevate nõuete täitmiseks esitada mitmesuguseid dokumente, nagu arstitõendid, testitulemused või kinnitused. Rohelise digitõendi projekti skoobis on kolm kasutusjuhtu: immuniseerimise ja tervenemise tõendamine ning testi tulemuse kinnitamine. Sõltumata Euroopa Liidu rohelise digitõendi projektist, soovib Eesti võimaldada tervise infosüsteemi andmete pinnalt väljatöötatud tõendamise lahendust oma kodanikele. Tegevus käib isiku enda soovi alusel (genereerida see tõend ja võimaldada seda vaadata, või mitte). Infosüsteemis olevate andmete säilitustähtajad on toodud tervishoiuteenuste korraldamise seaduses ning meditsiinilisi andmeid säilitatakse üldjuhul tähtajatult ning teatud andmetele on sätestatud lühem tähtaeg. Kuna vastavustõendite tähtajatut säilitamist ei ole vaja, tuuakse eelnõus lühem tähtaeg. 

Valitsuse algatatud riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõuga (356 SE) tehakse muudatused, mis seonduvad riigi 2021. lisaeelarve seaduse rakendamisega.

Esiteks laiendatakse ministeeriumi valitsemisala vahendite arvelt riigisisese toetusprogrammi elluviimisega seotud halduslepingu sõlmimise võimalust riigi osalusel asutatud sihtasutusele. Teiseks täiendatakse seadust uue paragrahviga COVID-19 põhjustava viiruse levikuga seotud kriisi leevendamiseks ette nähtud toetusprogrammide üldtingimuste kehtestamiseks.

Riigikogu liikmete arupärimisele perede diskrimineerimise kohta (nr 50) vastab kultuuriminister Anneli Ott, maksupoliitika kavandamise kohta (nr 54) vastab rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus ning Eesti poliitika kohta Hiinas (nr 55) ja demokraatia ja õigusriigi põhimõtete järgimise kohta Euroopa Liidus (nr 61) vastab välisminister Eva-Maria Liimets.

Riigikogu liikmete kõnesoovide korral toimub vaba mikrofon.

Kell 11 – komisjonide istungid

Euroopa Liidu asjade komisjoni videoistungil – kell 13.30: Eesti seisukohad 13. aprillil toimuval mitteametlikul kohanemis- ja lõimumisministrite videokohtumisel, kutsutud Kultuuriministeeriumi esindajad; Eesti seisukohad 16. aprillil toimuval eurorühma ja Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu mitteametlikul videokohtumisel, kutsutud Rahandusministeeriumi esindaja; uue Euroopa Liidu finantsperioodi Euroopa Liidu fondidest ja Eesti eurotoetuste planeerimisest, kutsutud rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus;

keskkonnakomisjoni videoistungil – kell 11.10: Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsiooni ratifitseerimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (364 SE), kutsutud Keskkonnaministeeriumi esindajad;

kultuurikomisjoni videoistungil – kell 11.10: riiklikult tähtsate kultuuriehitiste menetlusprotsessist;

maaelukomisjoni videoistungil – kell 11.10: taimebioloogia infrastruktuuri (TAIM) tutvustus, kutsutud Tartu Ülikooli, TAIM ja Maaeluministeeriumi esindajad;

majanduskomisjoni videoistungil – kell 11.10: infoühiskonna teenuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (359 SE), riikliku küberturvalisuse olukorrast, kutsutud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt; tolliseaduse muutmise seaduse eelnõu (311 SE); audiitortegevuse seaduse ja raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (313 SE); arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile: Eesti seisukohad Euroopa Liidu digiturgude õigusakti eelnõu kohta, kutsutud Justiitsministeeriumi esindaja;

rahanduskomisjoni videoistungil – kell 11.15: riigi 2021. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu (357 SE);

riigikaitsekomisjoni videoistungil – kaitseminister Kalle Laaneti visiidist Malisse, kutsutud Kaitseministeeriumi esindaja; Kaitseväe toetusest tsiviilasutustele COVID-19 viiruse ohjamisel, kutsutud Kaitseväe esindaja; Riigikaitsekomisjoni esindusest Balti Assamblee, Põhjamaade Nõukogu ja Beneluxi parlamendi konverentsil „Kõikehõlmav julgeoleku- ja kaitsealane koostöö“;

sotsiaalkomisjoni videoistungil – kell 11.10: tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (355 SE); perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu (300 SE); Sotsiaalministeeriumi töökavadest ja tegevusplaanidest, kutsutud sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo ning tervise- ja tööminister Tanel Kiik; töölepingu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (361 SE), kutsutud tervise- ja tööminister Tanel Kiik;

väliskomisjoni videoistungil – arengutest Myanmaris, kutsutud Välisministeeriumi ja MTÜ Mondo esindajad; arengutest Ukrainas;

õiguskomisjoni videoistungil – kell 11.15: kriminaalmenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (kriminaalmenetluse seadustiku revisjon) eelnõu (367 SE), kutsutud justiitsminister Maris Lauri;

korruptsioonivastase erikomisjoni videoistungil – kell 13.30: ministeeriumide reeglid avalike vahendite erahuvides kasutamiseks, kutsutud Haridus- ja Teadusministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi, Kultuuriministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Siseministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi ning Justiits-, Majandus- ja Kommunikatsiooni-, Rahandus- ja Sotsiaalministeeriumi tugifunktsioonide täitmiseks loodud ühisosakonna esindajad; huvide deklareerimisest;

riigieelarve kontrolli erikomisjonis – kell 13.15: vaktsineerimise korraldusest riigis, kutsutud peaminister Kaja Kallas, tervise- ja tööminister Tanel Kiik ja riigikontrolör Janar Holm; piirangutest väljumise plaanist, kutsutud peaminister Kaja Kallas ja riigikontrolör Janar Holm; istung on avalik, toimub veebiülekanne (ruum L333 ja videosild).

Sündmused

Kell 10.30 – Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) Eesti delegatsiooni asendusliige Raivo Tamm osaleb videosilla vahendusel ENPA kultuuri-, teadus-, haridus- ja meediakomitee istungil.

Kell 15 – Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) Eesti delegatsiooni liige Urmas Reitelmann osaleb videosilla vahendusel ENPA migratsiooni-, pagulaste ja ümberasustatud isikute komitee istungil.

Riigikogu pressiteenistus
Liisa Johanna Lukk
tel 631 6456, 53 310 789
e-post liisajohanna.lukk@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Riigikogu esimees Haapsalus: Rohuküla raudtee aitab Lääne-Eestis elu hoida

“Veerand sajandit tagasi lõpetatud rongiliikluse taastamine tänapäevasel moel innustaks inimesi elama väljaspool tõmbekeskusi ja looma siin töökohti,“ rõhutas Riigikogu esimees. „Turba ja Risti vahelisel lõigul peaksime saama sõita ülejärgmisel aastal. Kui otsustame investeerida tuleval viiel aastal veel 67 miljonit eurot, siis muutub reaalseks ka raudteeühendus Tallinna ja Haapsalu vahel.”

Haapsalu tervishoiuasutused on valmis teenindama tervet Eestimaad. „Läänemaa haigla näeb võimalust laiendada aktiivset arstiabi ja hooldusravi. Siin asuva rehabilitatsiooni keskuse teenuste järgi on niivõrd suur vajadus, et tõsiselt tuleb kaaluda juurdeehitust ja teenuste valiku laiendamist. Nende teostamine vajab hinnanguliselt vastavalt 5 ja 15 miljonit eurot,“ rääkis Jüri Ratas.

Haapsalu linn on aktiivselt kasutanud mullu omavalitsustele eraldatud kriisitoetust. Näiteks saab peagi mängida renoveeritud tenniseväljakutel, mille juures on ka riietusruumid. Samuti läbib kapitaalse remondi linna läbiv transiiditee.

Samal ajal võtavad ilmet regionaalpoliitilised arendused, mida on aastaid oodatud. Nende hulgas on Haapsalu üürimaja, mis möödunud nädalast alates tagab võimaluse pakkuda sotsiaalabi vajavatele inimestele ka ajutist kodu. Õige pea algab jalgpalli sisehalli ehitus ja loodetavasti avaneb juba järgmisel talvel võimalus kunstmurul kvaliteetselt treenida. Lähima kahe aasta jooksul kerkib Eestis kokku 23 üürimaja ja 8 jalgpallihalli. Riigile tähendavad nad investeeringut summas vastavalt 21 ja 12 miljonit eurot.

Jüri Ratase sõnul liigub COVID-19 olukord stabiilselt paranemise suunas, kuid kriisi jäädavaks ületamiseks peame saama püsiva kaitse koroonaviiruse vastu. “Senised pingutused annavad lootust, et suvest alates saame piiranguteta elada. Kindlust tagaks aga stabiilne vaktsineerimine. Läänemaa arstide sõnul on selleks vaja suuremas koguses ja laiemas valikus vaktsiine. Inimeste valmisolek teha perearsti soovitatud kaitsesüsti kasvab järjepidavalt,” ütles Jüri Ratas.

Hiljutine tööpäev Narvas ja seekordne ringkäik Läänemaal on üks algatustest, mida Riigikogu esimees peab oluliseks suurendamaks parlamendi panust koroonakriisi ületamisse. Järgmisel reedel plaanib Jüri Ratas töötada Pärnumaal.

Riigikogu eelinfo 12. – 18. aprillini

Head ajakirjanikud!

Riigikogu Kantselei on seoses viirushaiguse COVID-19 puhanguga võtnud kasutusele vajalikud ettevaatusabinõud. Palume ajakirjanikel Toompea lossis olles kanda maske ja hoida intervjueeritavaga vähemalt kahemeetrist vahet.

Täname mõistva suhtumise eest!

Esmaspäev, 12. aprill

Kell 15 – Riigikogu kaugosalusega istung

Riigikogu kinnitab töönädala päevakorra.

Teine lugemine – kolm eelnõu: loovisikute ja loomeliitude seaduse ning sotsiaalmaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (360 SE); tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (355 SE); riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (356 SE).

Riigikogu liikmete arupärimisele perede diskrimineerimise kohta (nr 50) vastab kultuuriminister Anneli Ott, maksupoliitika kavandamise kohta (nr 54) vastab rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus ning Eesti poliitika kohta Hiinas (nr 55) ja demokraatia ja õigusriigi põhimõtete järgimise kohta Euroopa Liidus (nr 61) vastab välisminister Eva-Maria Liimets.

Riigikogu liikmete kõnesoovide korral toimub vaba mikrofon.

Kell 11 – komisjonide istungid

Euroopa Liidu asjade komisjoni videoistungil – kell 13.30: Eesti seisukohad 13. aprillil toimuval mitteametlikul kohanemis- ja lõimumisministrite videokohtumisel, kutsutud Kultuuriministeeriumi esindajad; Eesti seisukohad 16. aprillil toimuval eurorühma ja Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu mitteametlikul videokohtumisel, kutsutud Rahandusministeeriumi esindaja; uue Euroopa Liidu finantsperioodi Euroopa Liidu fondidest ja Eesti eurotoetuste planeerimisest, kutsutud rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus;

keskkonnakomisjoni videoistungil – kell 11.10: Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsiooni ratifitseerimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (364 SE), kutsutud Keskkonnaministeeriumi esindajad;

kultuurikomisjoni videoistungil – kell 11.10: riiklikult tähtsate kultuuriehitiste menetlusprotsessist;

maaelukomisjoni videoistungil – kell 11.10: taimebioloogia infrastruktuuri (TAIM) tutvustus, kutsutud Tartu Ülikooli, TAIM ja Maaeluministeeriumi esindajad;

majanduskomisjoni videoistungil – kell 11.10: infoühiskonna teenuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (359 SE), riikliku küberturvalisuse olukorrast, kutsutud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt; tolliseaduse muutmise seaduse eelnõu (311 SE); audiitortegevuse seaduse ja raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (313 SE); arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile: Eesti seisukohad Euroopa Liidu digiturgude õigusakti eelnõu kohta, kutsutud Justiitsministeeriumi esindaja;

rahanduskomisjoni videoistungil – kell 11.15: riigi 2021. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu (357 SE);

riigikaitsekomisjoni videoistungil – kaitseminister Kalle Laaneti visiidist Malisse, kutsutud Kaitseministeeriumi esindaja; Kaitseväe toetusest tsiviilasutustele COVID-19 viiruse ohjamisel, kutsutud Kaitseväe esindaja; Riigikaitsekomisjoni esindusest Balti Assamblee, Põhjamaade Nõukogu ja Beneluxi parlamendi konverentsil „Kõikehõlmav julgeoleku- ja kaitsealane koostöö“;

sotsiaalkomisjoni videoistungil – kell 11.10: tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (355 SE); perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu (300 SE); Sotsiaalministeeriumi töökavadest ja tegevusplaanidest, kutsutud sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo ning tervise- ja tööminister Tanel Kiik; töölepingu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (361 SE), kutsutud tervise- ja tööminister Tanel Kiik;

väliskomisjoni videoistungil – arengutest Myanmaris, kutsutud Välisministeeriumi ja MTÜ Mondo esindajad; arengutest Ukrainas;

õiguskomisjoni videoistungil – kell 11.15: kriminaalmenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (kriminaalmenetluse seadustiku revisjon) eelnõu (367 SE), kutsutud justiitsminister Maris Lauri;

korruptsioonivastase erikomisjoni videoistungil – kell 13.30: ministeeriumide reeglid avalike vahendite erahuvides kasutamiseks, kutsutud Haridus- ja Teadusministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi, Kultuuriministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Siseministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi ning Justiits-, Majandus- ja Kommunikatsiooni-, Rahandus- ja Sotsiaalministeeriumi tugifunktsioonide täitmiseks loodud ühisosakonna esindajad; huvide deklareerimisest;

riigieelarve kontrolli erikomisjonis – kell 13.15: vaktsineerimise korraldusest riigis, kutsutud peaminister Kaja Kallas, tervise- ja tööminister Tanel Kiik ja riigikontrolör Janar Holm; piirangutest väljumise plaanist, kutsutud peaminister Kaja Kallas ja riigikontrolör Janar Holm; istung on avalik, toimub veebiülekanne (ruum L333 ja videosild).

Sündmused

Kell 10.30 – Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) Eesti delegatsiooni asendusliige Raivo Tamm osaleb videosilla vahendusel ENPA kultuuri-, teadus-, haridus- ja meediakomitee istungil.

Kell 15 – Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) Eesti delegatsiooni liige Urmas Reitelmann osaleb videosilla vahendusel ENPA migratsiooni-, pagulaste ja ümberasustatud isikute komitee istungil.

Teisipäev, 13. aprill

Kell 10 – Riigikogu kaugosalusega istung

Kolmas lugemine – üks eelnõu: väärteomenetluse seadustiku § 62 muutmise seaduse eelnõu (215 SE).

Esimene lugemine – neli eelnõu: ravikindlustuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (341 SE); ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (330 SE); karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (331 SE); karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (339 SE).

Kell 14 – komisjonide istungid

keskkonnakomisjoni videoistungil – keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (keskkonnaregistri seaduse kehtetuks tunnistamine) eelnõu (292 SE), kutsutud Eesti Keskkonnauuringute Keskuse, Keskkonnaagentuuri ja Keskkonnaministeeriumi esindajad; metsaregistri andmete väärkasutusest, kutsutud Eesti Erametsaliidu ja Keskkonnaministeeriumi esindajad;

kultuurikomisjoni videoistungil autoriõiguse seaduse muutmise seaduse eelnõu (autoriõiguse direktiivide ülevõtmine) (368 SE), kutsutud justiitsminister Maris Lauri;

maaelukomisjoni videoistungil piimandussektorist, kutsutud sektori ja Maaeluministeeriumi esindajad;

majanduskomisjoni videoistungil – Rail Balticu projekti hetkeseisust, Tallinna-Helsingi tunneli projektist, kutsutud majandus- ja taristuminister Taavi Aas; arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile: Eesti seisukohad Euroopa Liidu digiteenuste õigusakti eelnõu kohta, kutsutud Justiitsministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti esindajad;

põhiseaduskomisjoni videoistungil – Euroopa Kohtu kohtuniku kandidaadi kuulamine, kutsutud kandidaat Küllike Jürimäe ja Välisministeeriumi esindaja; isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (366 SE), kutsutud siseminister Kristian Jaani; Vabariigi Presidendi valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (340 SE), kutsutud Justiitsministeeriumi esindaja;

rahanduskomisjoni videoistungil krediidiasutuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (312 SE); tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (306 SE); kollektiivsest pöördumisest „Ei katuseraha jagamisele abordivastasele liikumisele“;

riigikaitsekomisjoni väljasõiduistungil – julgeolekuolukorra arengutest, kutsutud Kaitseministeeriumi valitsemisala esindajad;

sotsiaalkomisjoni videoistungil – uuringu koostamise ideest – genoomi struktuuri seosest COVID-19 põdemisega, kutsutud Eesti Teaduste Akadeemia liige, molekulaarbioloog Mart Saarma, Eesti Teaduste Akadeemia liige, geeniteadlane Andres Metspalu, Tartu Ülikooli Eesti geenivaramu bioinformaatik Reedik Mägi, Vähiuuringute Tehnoloogia Arenduskeskuse juht Riin Ehin, Riigikogu Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov, Sotsiaalministeeriumi esindaja; kell 15 – COVID-19 haigust ennetavast käitumisest, isikukaitsevahendite kasutamisest, kutsutud Riigikantselei, Sotsiaalministeeriumi ja Terviseameti esindajad;

väliskomisjoni videoistungil – arengutest Türgis, kutsutud Eesti suursaadik Türgi Vabariigis Annely Kolk ning Türgi ja Lähis-Ida ekspert Hille Hanso; pöördumise „Eesti Vabariigi Riigikogu pöördumine Soome Vabariigi Eduskunta poole“ eelnõu (322 PE);

õiguskomisjoni videoistungillähisuhtevägivallast ja narkokuritegevusest koroona perioodil, kutsutud Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher ning Siseministeeriumi ja Justiitsministeeriumi esindajad.

Kolmapäev, 14. aprill

Kell 12 – infotund

Kell 14 – Riigikogu kaugosalusega istung

Kolmas lugemine – kuus eelnõu: riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (356 SE); kaitseväeteenistuse seaduse § 15 muutmise seaduse eelnõu (324 SE); põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu (349 SE); loovisikute ja loomeliitude seaduse ning sotsiaalmaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (360 SE); tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (355 SE); riigi 2021. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu (357 SE).

Teine lugemine – kaks eelnõu: Eesti Vabariigi ja Moldova Vabariigi vahelise sotsiaalkindlustuslepingu muutmise protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu (318 SE); jäätmeseaduse ja pakendiseaduse muutmise seaduse eelnõu (190 SE).

Esimene lugemine – üks eelnõu: perehüvitiste seaduse ja töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu (300 SE).

Sündmused

Kell 11  Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) Eesti delegatsiooni asendusliige Vilja Toomast osaleb videosilla vahendusel ENPA võrdsete võimaluste ja diskrimineerimisvastase komitee istungil.

Kell 12 – väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kohtub videosilla vahendusel Usbekistani suursaadiku Kadambay Sultanoviga.

Neljapäev, 15. aprill

Kell 10 – Riigikogu kaugosalusega istung

Keskkonnakomisjoni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Kliimaneutraalne Eesti aastaks 2035?“ arutelu. Ettekande teevad Eesti Rohelise liikumise juhatuse liige ja huvikaitse ekspert Madis Vasser, keskkonnakomisjoni esimees Yoko Alender, keskkonnaminister Tõnis Mölder ning Cambridge’i Ülikooli kliimamuutuste majanduse vanemteadur ja ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni teadus- ja tehnoloogianõukogu aseesimees Annela Anger-Kraavi.

Kell 14 – komisjonide istungid

riigieelarve kontrolli erikomisjonis – kell 8.30: 2021. aasta lisaeelarve meetmetest, kutsutud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt, tervise- ja tööminister Tanel Kiik, sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo, maaeluminister Urmas Kruuse ning Riigikontrolli esindajad; istung on avalik, toimub veebiülekanne (ruum L333 ja videosild);

väliskomisjoni videoistungil – aktuaalsetest välispoliitilistest küsimustest, Eesti seisukohtadest 19. aprillil Luksemburgis toimuval Euroopa Liidu välisasjade nõukogu istungil, kutsutud välisminister Eva-Maria Liimets.

Sündmused

Kell 9 – Riigikogu esimees Jüri Ratas kohtub videosilla vahendusel Soome parlamendi esimehe Anu Vehviläineniga.

Kell 11 – Riigikogu esimees Jüri Ratas kohtub videosilla vahendusel Euroopa Parlamendi presidendi David Sassoliga.

Kell 11 – väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kohtub videosilla vahendusel Saudi Araabia suursaadiku Faisal Ghulamiga.

Kell 12.15 – Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) Eesti delegatsiooni liige Urmas Reitelmann ja asendusliige Vilja Toomast osalevad videosilla vahendusel ENPA sotsiaal-, tervishoiu ja säästliku arengu komitee istungil.

Kell 15.30 Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) Eesti delegatsiooni liige Eerik-Niiles Kross osaleb videosilla vahendusel ENPA liikmesriikide kohustuste täitmise järelevalve ehk monitooringu komitee istungil.

Reede, 16. aprill

Komisjoni istung

Euroopa Liidu asjade komisjoni videoistungil – kell 11: Eesti seisukohad 19. aprillil toimuval Euroopa Liidu välisasjade nõukogu istungil, Eesti seisukohad 20. aprillil toimuval Euroopa Liidu üldasjade nõukogu istungil, kutsutud välisminister Eva-Maria Liimets.

Sündmus

Riigikogu esimees Jüri Ratas viibib visiidil Pärnumaal.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
tel 631 6592, 510 6179
e-post merilin.kruuse@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Mihkelson kõneles Hispaania välisministriga Ukrainast ja Euroopa ühtsusest

Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson ütles, et ka praegusel pandeemia ajal on oluline oma liitlastega arutada meie ees seisvad globaalseid väljakutseid, olgu nendeks kliimamuutused või Hiina kasvav mõjuvõim.

Kohtumisel peatuti pikemalt Ukraina piiride taga toimuval ja ühiselt nenditi, et konflikti eskaleerumisel peab Venemaa arvestama tõsiste tagajärgedega eeskätt iseenda rahvusvahelistele huvidele.

Väliskomisjoni esimees ja Hispaania välisminister tõdesid, et Eesti ja Hispaania kui partnerite suhted on väga head ja koos saab veelgi enam investeerida Euroopa ühisesse tulevikku. Samuti kinnitati, et reeglitel põhinevasse maailmakorda tuleb panustada igapäevaselt.

Mihkelson tänas Hispaaniat tugeva toetuse eest siinse piirkonna julgeoleku tagamisel.

Hispaania välisminister tähistab oma visiidiga Eesti ja Hispaania diplomaatiliste suhete 100. aastapäeva ning arutab visiidi käigus edasise koostöö võimalusi.

Kohtumise fotod (Riigikogu Kantselei)

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
631 6356, 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Erki Savisaar: oleme valmis alustama ühiskonna järkjärgulist avamist

“Kui COVID-19 olukord liigub stabiilselt paranemise suunas, teeme ettepaneku avada koolid, kaubanduskeskused, söögikohad, meelelahutusasutused, kirikud, spordisaalid ja ujulad tingimusel, et ruumide täituvus on kuni 50% ning järgitakse kõiki ettevaatusabinõusid. Samuti võiksid olla lubatud välitingimustes treeningud kuni kümneliikmelistes gruppides,” lausub Erki Savisaar. “Eesti on vaktsineerimise tempo poolest Euroopa Liidu kolmas riik ja lähiajal lisandub märkimisväärne kogus vaktsiinidoose. Viimase seitsme päeva nakatumisnäitaja näitab langustrendi ja vaktsineeritud inimeste järjepidev suurenemine annab alust teha kuu lõpus piirangute leevendamisel esimene samm.”

Erki Savisaare sõnul tuleb piirangute leevendamisel näidata üles paindlikku suhtumist. “Piirangute leevendamisest on vaja rääkida juba praegu, et mõistlik suveplaan koos siht- ja sidusrühmadega paika saada. Kindlasti tuleb arvesse võtta valitsust nõustava teadusnõukoja seisukohti ja kuulata sektorite katusorganisatsioonide soovitusi. Keskerakond peab õigeks, et piirangud peavad olema loogilised, arusaadavad ja ühesed,” räägib ta.

“Nädala alguses avaldatud kevadise majandusprognoosi andmetel oli Eesti majanduslangus 2020. aastal kardetust väiksem – 2,9 protsenti,” märgib Erki Savisaar. “Kahanemine oli kaks korda tagasihoidlikum kui Euroopa Liidus keskmiselt. See oli eelmise valitsuse paindlike otsuste tulem ja annab meile nüüd majandust taaskäivitades hea stardipositsiooni.”

Erki Savisaar kinnitab, et Keskerakond on avatud igakülgsele koostööle, et leida üheskoos mõistlikud lahendused. “Eesmärk on tähistada üheskoos piiranguteta jaanipäeva ja nautida Eestimaa suve,” lisab ta.

Keskkonnakomisjon saatis jäätmeseaduse ja pakendiseaduse muutmise seaduse eelnõu teisele lugemisele

Keskkonnakomisjoni esimees Yoko Alender ütles, et arutelude käigus täiendati eelnõu ühe sisulise muudatusega, mis parandab pakendite kogumise korraldust ja avaliku võrgu konteinerite ületäitumise vältimist ja nende ümbruse korrashoidu. 

„Mul on väga hea meel, et liikusime täna keskkonnakomisjonis üksmeelselt edasi Riigikogus pikalt seisnud eelnõuga, võttes üle Euroopa Liidu direktiividest tulevad kohustused biojäätmete liigiti kogumiseks, laiendades tootjavastutust ja pandipakendi süsteemi,“ ütles Alender. Ta lisas, et biojäätmed moodustavad olulise osa kõigist jäätmetest, kui saame need kogutud muudest jäätmetest eraldi, teeme esimese otsustava sammu, et parandada jäätmete ringlussevõtu võimalust. „Nüüd jätkame eelnõuga suures saalis, loodan, et ka seal on toetus eelnõule suur. Komisjonis teeme paralleelselt koos huvigruppidega edasi tööd täiendavate muudatustega, mis taastaksid usalduse ringmajandusse ja viiksid meid ka ringlussevõtu sihtmäärade täitmiseni,” selgitas Alender.

Eelnõusse viidi sisse muudatus, mille kohaselt kohaliku omavalitsuse üksus võib korraldada ületäitunud avalike pakendijäätmete konteinerite ja sinna ümber kogunenud pakendijäätmete käitlemist. Samas peab kohaliku omavalitsuse üksus enne nimetatud tegevuse alustamist andma taaskasutusorganisatsioonile võimaluse oma kohustused täita. Kui taaskasutusorganisatsioon oma kohustusi ei täida, korraldab kohaliku omavalitsuse üksus pakendijäätmete käitlemise ja esitab arve taaskasutusorganisatsioonile. Selle sätte eesmärk on vähendada prügistamist ja pakendijäätmete konteinerite ületäitumist.

Keskkonnakomisjoni aseesimees Andres Metsoja ütles, et eelnõu arutelu käigus tõstatus pakendit koguvate organisatsioonide ja kohalike omavalitsuse koostöö. Samas ei keskendunud see ainult konteinerite ümbruse koristamisele ning selle reguleerimisele vaid ka tekkekohast pakendi liigiti kogumisele. Selgus, et sellega edasi liikumiseks on vaja tuua selgus pakendite kättesaamise kohta pakendiorganisatsioonide poolt olukorras, kus KOV hakkab seda liigiti koguma.

Pakendite kogumine läbi korraldatud jäätmeveo on inimestele mugavam, kiirem ja keskkonnasäästlikum, sest pakendite äravedu toimuks muu korraldatud jäätmeveo raames ning inimesed ei peaks eraldi transporti kasutades viima pakendijäätmeid konteineritesse või jäätmejaama. Keskkonnakomisjon plaanib lähiajal ka regulatsiooniga edasi tegeleda, et see seadusesse vormida.

Jäätmeseaduse ja pakendiseaduse muutmise seaduse eelnõuga (190 SE) muudetakse jäätmete liigiti kogumise, laiendatud tootjavastutuse, jäätmetekke vältimise, kohaliku omavalitsuse üksuste ja riigi jäätmekavade ning jäätmete ringlussevõtu tõhustamisega seotud nõudeid ja meetmeid, et saavutada paremad tulemused jäätmete korduskasutamise ettevalmistamises ja ringlussevõtus. Samuti täpsustatakse vastutussätete sõnastusi ja karistusmäärasid.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal, 631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud:
 press@riigikogu.ee

 

 

Riigikogu eelinfo reedeks, 9. aprilliks

Komisjoni istung

Euroopa Liidu asjade komisjoni videoistungil – kell 10: seisukoha andmine: Euroopa Komisjoni ettepanek laiendada Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ameti volitusi, kutsutud Siseministeeriumi esindaja; Euroopa Liidu tasandi läbirääkimiste hetkeseisust Eesti jaoks olulistel teemadel, kutsutud suursaadik Marten Kokk Eesti alalises esinduses Euroopa Liidu juures.

Sündmused

Riigikogu esimees Jüri Ratas viibib visiidil Läänemaal (lisainfo: Katja Sepp, 53074951).

Kell 10 – Eesti-Leedu parlamendirühma esimees Erki Savisaar, aseesimees Aivar Sõerd ja liige Aadu Must kohtuvad videosilla vahendusel Leedu parlamendi Leedu-Eesti parlamendirühma liikmetega.

Kell 11.50 – väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kohtub Hispaania välisministri Arancha González Layaga (J. Tõnissoni nõupidamisruum).

Riigikogu pressiteenistus
Liisa Johanna Lukk
tel 631 6456, 53 310 789
e-post liisajohanna.lukk@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Menetlusse võeti eelnõu ehitusseadustiku muutmiseks

Isamaa fraktsiooni 7. aprillil algatatud ehitusseadustiku ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse (koduomanike omavalitsuste kõnniteede koristamise kohustusest vabastamine) eelnõu (369 SE).

Eelnõu näeb ette vabastada koduomanikud omavalitsustele kuuluvate kõnniteede koristamise kohustusest ja tagada seeläbi ka omavalitsustele kuuluvate kõnniteede õigeaegne ja parema kvaliteediga koristamine. Juhtivkomisjoniks märgiti majanduskomisjon.

Isamaa fraktsiooni 8. aprillil algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (370 SE).

Eelnõuga muudetakse seadust eesmärgiga hoida ära 2022. aasta aprillis kehtima hakkav aktsiisitõus ning leevendada sellega kaasnevaid majandusmõjusid ettevõtetele ja eratarbijatele. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal, 631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

 

Peaminister tutvustas Riigikogule ühiskonnaelu korraldamise kava koroonaviiruse leviku tingimustes

Peaministri sõnul on kava uus, praktiline ja lihtsasti kasutatav kontseptsioon Eesti elu korraldamiseks. Kallas selgitas, et niinimetatud valges raamatus avaneb laiem plaan sellest, kuidas edaspidi ühiskonnana koroonaviiruse kontekstis toimida ja tugevamaks saada. Samuti on valges raamatus ettepanekud, kuidas võiks ohu vähendamiseks käituda riik, iga inimene, organisatsioon ja ettevõte. „Me tahame jõuda olukorda, kus ohutaseme kerkides teab igaüks, kuidas ta käituma peab, selleks et ohutase ei tõuseks punaseni,“ lisas valitsusjuht.

Peaminister märkis, et koroonaviirusega seotud olukorra hindamiseks võetakse kasutusele neljatasemeline riskide süsteem – roheline, kollane, oranž, punane. Nendega tähistatakse vastavalt madalat, keskmist, kõrget ja väga kõrget riskitaset. „Riskitasemete puhul on kirjeldatud tegevused, millega iga inimene, organisatsioon ja riik saavad koroonaviiruse leviku piiramisele kaasa aidata,“ rääkis Kallas. Käitumispõhimõtetele lisanduvad valdkondlikud kokkulepped eneseregulatsiooniks. Valitsusjuhi sõnul otsustaks ohutaseme tõstmise või langetamise valitsus koos teadusnõukojaga.

Kallase sõnul ei ole kavas kirjas konkreetseid numbrilisi mõõdikuid, mida ohutasemete arvestamisel jälgida. „Aasta koroonaga on õpetanud, et näitajaid, mida arvestada, on palju ja need on pidevas muutumises koos olukorra arengutega. See, mida me pidasime väga kõrgeks ehk punaseks riskitasemeks eelmisel kevadel, tundub täna madal ehk roheline ohutase,“ ütles ta. Peaminister märkis, et oluline on jätta ruumi paindlikkusele, et olude muutudes ka vastavalt mõõdikuid kohandada.

Valitsusjuht märkis, et reeglite loomisega ei soovita tekitada olukorda, kus valitsus seab inimestele, ettevõtetele ja organisatsioonidele ülevalt alla põhimõttelisi tingimusi. „Vastupidi, me tahame kaasata kogu ühiskonda, et kõik ja igaüks tunneksid oma rolli ja vastutust viiruse leviku vähendamisel,“ rääkis ta. Peaministri sõnul alustatakse tänasest aruteludega, et kõik sektorid, mida senised piirangud on puudutanud, saaksid välja pakkuda oma ettepanekud valdkondlikuks tegutsemiseks, et viiruseohtu vähendada. „See on suur pilt, mille joonistame lõpuks koos kokku,“ rääkis peaminister. „Nii astume koos olulise sammu, et edaspidi vältida ühiskonna vajadust lukku keerata ja hoida Eesti elu, Eesti majandust, Eesti inimesi.“

Peaministri sõnul leiab kavast ka riigi pikaajalised ning lühiajalised planeeritavad tegevused koroonaviiruse mõjude juhtimisel ja ühiskonna tugevdamisel. Ühe tegevusena rõhutas Kallas vajadust luua meditsiinitöötajate reserv. „See toimiks sarnaselt kaitseväe reservile, kust spetsiaalse väljaõppega reservväelased kutsutakse kriisihetkel appi,“ rääkis ta. „Olgu need siis meditsiinitudengid, praktiseerimise lõpetanud arstid-õed, kaitseväe parameedikud või vabatahtlikud, kes tahavad kriisis aidata. Reservi peaksime valmistama ette just ajal, kui meil kõige akuutsemat kriisi ei ole,“ lisas valitsusjuht.

Läbirääkimistel võtsid sõna Erki Savisaar (K), Jevgeni Ossinovski (SDE), Urmas Reinsalu (I), Mart Helme (EKRE) ja peaminister Kaja Kallas.

Riigikogu sai ülevaate spordipoliitika põhialuste täitmisest

Riigikogu kuulas tänasel istungil ka kultuuriminister Anneli Oti ettekannet Eesti spordipoliitika põhialuste aastani 2030 elluviimisest.

Kultuuriminister märkis, et 2020. aasta oli kahtlemata väga erandlik. „Spordiaasta ei jõudnud õigeid tuure sisse võttagi, kui ülemaailmse pandeemia tõttu peatus spordielu pea täielikult,“ rääkis ta. Positiivsena tõi minister aga esile Rally Estoniat, mis toimus esmakordselt Lõuna-Eestis MM-etapina. „Näitasime kogu maailmale, et Eesti on ralliriik ja eestlane rallirahvas. Kõrgetasemeline korraldus viis Rally Estonia autoralli maailmameistrivõistluste kalendrisse ka sel ja järgmisel aastal,“ ütles ta. „Keeruline olukord maailmas oli võtmeteguriks, mis lõi Eestile võimaluse ning suutsime selle suurepäraselt ära kasutada.“

Ühe suurima murekohana tõi minister esile eestlaste vähest liikumisaktiivsust. „Ütlus „Terves kehas terve vaim“ on tänapäeval tähenduslikum kui kunagi varem. Kuidas suurendada inimeste kehalist aktiivsust, on küsimus, mis pole aktuaalne ainuüksi Eestis, vaid ka kogu ülejäänud maailmas,“ märkis Ott. Ta viitas, et Tervise Arengu Instituudi uuringu kohaselt tegeleb 40% Eesti täiskasvanutest liikumisharrastusega kaks korda nädalas vähemalt 30 minutit. Maailma Terviseorganisatsiooni poolt antud liikumissoovituse kohaselt peaksid täiskasvanud olema mõõdukalt kehaliselt aktiivselt minimaalselt aga 150-300 minutit nädalas. „Liikumine on võimalus teha oma kehale teene, mida keegi teine meie eest teha ei saa,“ rõhutas ta.

Oti sõnul on Eesti 2035 strateegia eesmärgiks, et vähemalt 55% inimestest liiguks igapäevaselt tööle ühissõiduki, jalgrattaga või jala. „Harjumusi on raske muuta, sest kui on valida, kas sõita hommikul tööle ratta või autoga, siis eelistame kindlalt viimast,“ märkis ta. Kultuuriministri sõnul tuleb liikumisaktiivsuse suurendamiseks teha koostööd valdkondade üleselt, kuid oluline on ka omavalitsuste roll, kes tänu läbimõeldud avalikule ruumile saavad kõige enam soodustada aktiivset eluviisi, pidades mugavuse kõrval oluliseks liikumist soodustavaid lahendusi nii lastele kui ka täiskasvanuile.

Rääkides viimasel ajal avalikkuse ette jõudnud ahistamisjuhtumitest, rõhutas minister, et sellistel intsidentidel pole spordis kohta. „Igasugune tahtevastane tegevus, sealhulgas seksuaalne vägivald alaealiste suhtes on täiesti lubamatu,“ ütles Ott. Ta toonitas, et iga inimene, eriti aga laps ja noor peab spordist saama ainult positiivse mälestuse ja kasuliku kogemuse eluks. „Viimaste uudiste valguses peame astuma veelgi jõulisemaid samme, et see nii ka tõesti oleks.“ Ta kutsus kõiki üles märkama meie ümber toimuvat ja kahtlustest teavitama selleks loodud asutusi.

Ühe spordivaldkonna regulatsioonidega seotud olulise arenguna tõi minister esile dopinguainete vahendamise ja dopingu kasutamisele kallutamise eest kriminaalkorras karistamist. „Iga dopingujuhtum murendab usku puhtasse sporti ning paneb pinge alla kõik sportlased, kes on saavutanud või soovivad tulevikus saavutada häid tulemusi ausal teel,“ märkis Ott. Samuti märkis ta ära möödunud aastal jõustunud eriregulatsiooni sportlasestipendiumi ja -toetuse maksmiseks, mis aitab vältida vaidlusi ja stipendiumide maksmise kuritarvitamisi ning luua sportlaste tasustamisel stabiilsema olukorra.

Kultuuriministri sõnul eraldati ministeeriumi 2020. aasta eelarvest spordivaldkonnale kokku 48,2 miljonit eurot. Ta rõhutas, et lisaks riigi panusele on ülimalt oluline ka kohalike omavalitsuste toetus valdkonnale. Samuti märkis Ott, et 2020. aastal toetas riik treeneritele töötasude maksmist 7,25 miljoni euroga. Ministri sõnul toimus treenerikutsete arvus järsk tõus – protsessi on mõjutanud treeneritele antav toetus nii üleriigiliselt kui ka kohaliku omavalitsuse tasandil, spordialaliitude hoolikam tegevus ja koolitustoetused treenerikutse omandajatele.

Minister puudutas ka paraspordi toetamist. „Puudega inimesed tähtsustavad üha enam liikuvat ja sportliku eluviisi ning kahtlemata peab riik tagama neile selleks head tingimused,“ rääkis Ott. Ta märkis, et riik toetas puuetega inimeste katusorganisatsioonide tegevust 2020. aastal miljoni euroga. Samuti toonitas ta, et ka koroonaviirusega seotud piirangute sätestamisel on arvestatud sellega, et treeningtegevuse piiranguid ei kohaldata puudega isikute tegevustele, sealhulgas sotsiaalse ja tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutamisele.

Läbirääkimistel võtsid sõna Dmitri Dmitrijev (K), Kristina Šmigun-Vähi (RE), Indrek Saar (SDE) ning Raivo Tamm (I).

Teise lugemise läbis üks eelnõu

Valitsuse algatatud väärteomenetluse seadustiku § 62 muutmise seaduse eelnõuga (215 SE) luuakse regulatsioon, mis võimaldab otseselt väärteo tagajärjel tervisekahjustuse või varalist kahju saanud isikul ja tema esindajal pärast väärteoasjas lahendi tegemist, samuti pärast selle jõustumist tutvuda väärteomenetluses kogutud teabega. Selline õigus ei laiene väärteotoimikus olevatele teiste isikute eriliiki isikuandmetele. Kehtiv regulatsioon takistab väärteo tõttu kahju saanud isikutel oma õigusi piisava efektiivsusega kaitsta.

Muudatus hõlmab lisaks väärteo tõttu vahetult varalist kahju saanud isikutele ka neid isikuid, kellel on otseselt väärteo tagajärjel tekkinud tervisekahjustus, sest nt liiklusõnnetuste puhul esineb vahel olukordi, kus ainsaks kahjuks ongi tervisekahjustus. Isikute ringi on piiritletud otseselt väärteo tagajärjel tervisekahjustuse või varalist kahju saanud isikutega selleks, et vältida vaidlusi moraalse kahju osas, mis väärteomenetluses üldreeglina ka võimalik ei tohiks olla.

Muudatus annab võimaluse väärteo asjaoludega tutvumise pinnalt kaaluda, kas kohtusse pöördumine tsiviilhagiga on põhjendatud või mitte ja kas on võimalik saavutada kohtuväline kokkulepe kahju hüvitamise osas. Vastasel korral peaks väärteo tagajärjel vahetult tervisekahjustuse või varalise kahju saanud isik ja tema esindaja kõigepealt pöörduma kohtusse, kes siis saaks väärteotoimiku kohtuväliselt menetlejalt välja nõuda.

Samuti sätestatakse eelnõuga väärteotoimikust koopiate saamise eesmärgipärasus. Menetleja väljastab vastava taotluse esitamisel täieliku koopia menetlusdokumendist või väärteotoimikust isikule, kellel on sellega tutvumise õigus. Lisaks otseselt väärteo tagajärjel tervisekahjustuse või varalist kahju saanud isikule ja tema esindajale on see õigus ka menetlusalusel isikul ja tema kaitsjal.

Istungi fotod (autor: Erik Peinar, Riigikogu)

Istungi stenogramm

Riigikogu pressiteenistus
Liisa Johanna Lukk
tel 631 6456, 53 310 789
e-post liisajohanna.lukk@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee