Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Urve Tiidus: Inimesed peavad kiiremini arsti juurde saama

Reformierakonna fraktsiooni saadikud küsisid tervise – ja tööminister Riina Sikkutilt eriarstiabi probleemidest tekkinud kahjust. Riigikogu saalis Reformierakonna nimel sõnavõtu teinud Urve Tiiduse sõnul ajendas arupärimist esitama selleks ajaks kujunenud faktiline olukord Haigekassa ja eraarstiabi teenusepakkujate vahel.

„Nimelt pidid oktoobri algusest hakkama kehtima Haigekassa ja erakliinikute vahel lepingud, mille maht kolme aasta jooksul pidi ulatuma mitme miljoni euroni. Arupärimise esitamise ajaks olid paljud lepingud jätkuvalt vaidlustatud ja mitmed lepingud hankel teadaolevalt  võitnud erakliinikutega sõlmimata. Haigekassa juhtide selgitused kujunenud olukorra kohta on olnud ebapiisavad. Ilmselgelt tekitas see meelehärmi patsientidele, kelle ravi seetõttu edasi lükkus,  sest polnud teada, kas olemasoleva arstiaja broneering kehtib,“ selgitas Tiidus.

„Vähe sellest, et patsientidel polnud infot, kas ja millal on võimalik hankel esmakordselt osalenud ning võitnud tervishoiuteenuste pakkujate juures aega broneerida, oli ka teadmatus, kus edaspidi patsiendi nn. „ oma arst“ tulevikus vastu võtma hakkab. Kogu selle segadusttekitavas olukorras saab kannatava poole peale lugeda ka arstid ja tervishoiuteenuse osutajad,“ lisas Tiidus

„500 meditsiinitöötajat on oma läkituses ministrile samuti andnud lõppenud tervishoiuteenuste hankele karmi hinnangu, nimetades seda totaalseks fiaskoks,“ ütles Tiidus.

Rahandusministeerium on avalikult tunnistanud, et Haigekassa poolt sõlmitavad eriarstiabiteenuste osutamise uued lepingud erakliinikutega on riigihankeseaduse vastased. Eriarstiabi riigihangete ettevalmistus sai alguse minister Jevgeni Ossinovski ajal, mille viis lõpule minister Riina Sikkut. Seega peaks vastutama kas endine või praegune minister ning tekkinud kaose võimalikult kiiresti lahendama,“ võttis Tiidus arupärimise sisu kokku.

Seoses sellega esitati minister Sikkutile järgmised küsimused:

  1. Haigekassa juhid Rain Laane ja Maivi Parve on avalikkusele öelnud, et eriarstiabi hankega erasektorist teenuse ostmisega pakub Haigekassa inimestele Iisavõimalusi saada eriarstiabi erakliinikutes suurendades sellega teenuseosutajate valikut ja teenuse kvaliteeti ning kättesaadavust patsientidele. Taheti justkui paremat — suurendada erakliinikute osakaalu, aga suurenes hoopis Haiglavõrgu arengukava haiglate osakaal teenuste pakkumisel. Sarnane seis nagu alkoholiaktsiisi määra muutusega. Ossinovski soovis alkoholi tarbimist piirata, tegelikult alkoholi tarbimine hoopis kasvas. Kuidas teie ministrina ja Haigekassa nõukogu esimehena kirjeldaksite Haigekassa juhtide pädevust oma tegevust planeerida ja seda ka edukalt ellu viia? Kes vastutab/kes tegi vea, et sõnad ja teod ei lange kokku?
  2. Hankel võitis väike Narva silmaarstide seltskond, kes osales hankel mitme firmaga ehk kloonisid oma firmat ja peaks nüüd hakkama teenust osutama Tallinnas. Sisuliselt hakkab Tallinnas inimestele teenust osutama riiulifirma, kel Tallinnas puuduvad selleks sobilikud ruumid ja kel pole piisavalt arste. Mis laks teie hinnangul hankes valesti, et selline ostukord sai tekkida?
  3. Hanke läbiviimise tingimuste tõttu jäi lepingust ilma ka Tallinna Silmakliinik, kes ainsana Eestis pakub patsientidele keratokoonuse-nimelist protseduuri ja kellel on olemas ka

vastav meditsiiniseade. Dr. Kai Noore sõnul saab see Iepinguperiood enne otsa, kui keegi uutest tulijatest oleks valmis sellist teenust osutama. Nimelt, meditsiiniseade tuleks osta Riigihankega, milleks kulub 8-12 kuud, arsti väljaõpe sellel masinal töötamiseks, et patsienti ravida, kestab vähemalt 3,5 aastat. Pr. Minister, te teate, et nimetatud teenus on tervishoiuteenuste loetelus ja seaduse järgi peate vastutama

selle eest, et sellist teenust patsientidele ka osutatakse. Kuidas kavatsete olukorrast välja tulla nii, patsientide kannatused lõppeksid?

  1. Uue hanke tulemusena halvenes Lasnamäe ja Pirita elanike, keda on ligi 150 000 inimest, võimalused minna eriarsti vastuvõtule. Haigekassa juht Rain Laane hinnangul selles probleemi ei ole, sest tema sõnul : ,,Tallinnas on meil tasuta transport” ning “Inimene võiks vaadata teistesse raviasutustesse ka. Kui vaadata Tallinna teisi haiglaid, siis seal on pikk ravijärjekord, aga mõnes naabermaakonnas saab ravile homme või ülehomme”. Küsimusele, et mida öelda Lasnamäel ravi vajavale patsiendile, kellel on näiteks krooniliste liigesehaiguste või muude probleemide tõttu Paldiskisse või  Õismäel väga raske jõuda vastas Haigekassa juhatuse liige Maivi Parve: ,,Me peame kõik sellega harjuma”. Sellest tulenevalt kuidas hindate Haigekassa juhtide üleolevalt suhtumist Pirita ja Lasnamäelastest patsientide muresse?
  2. Lasnamäel Medicumis ei toimu uue hanke tulemusel enam kõrva-nina-kurguarsti ja günekoloogi vastuvõttu. Haigekassa on teatanud, et alates 01.12.2018 võtab Ida-Tallinna Keskhaigla nende poolt tasustatavad vastuvõtud Medicumi Lasnamäe ruumides. Kas teile ei tundu see kuidagi kummaline, kas te ei näe sarnasust 1940. aasta natsionaliseenimisega, kus võim ütles , kes ja kuidas hakkab Eesti Vabariigi kodanikele kuuluvate ettevõtete varaga tegutsema.
  3. Kes vastutab sellise segaduse tekitamise eest, kes vastutab patsientidele põhjustatud kannatuste eest? Kas te leiate, et Haigekassa juhid peaksid endiselt jätkama oma tööpostil? Ehk oleks ka neil aeg tasuta buss võtta ja mõnele teisele töökohale suunduda? Kas teie isiklikult võtate tekkinud töise olukorra tõttu poliitilise vastutuse? Või vähemalt vabandate, võimalus selleks on Teile antud.

Lisainfo:
Urve Tiidus
urve.tiidus@riigikogu.ee

Ratas vastas arupärimisele kütusehinna mõju kohta

Arupärijad viitasid asjaolule, et Eesti tavatarbija jaoks on kütusehind juba Lääne-Euroopa kallimate riikide tasemel. Transpordisektori erialaliitude hinnangul pole olukord Eesti veonduses praeguses maksu- ja majanduskeskkonnas jätkusuutlik ega suuda konkureerida naaberriikide soodsamate tingimustega.

Arupärijad soovisid teada, kuidas tuua tagasi koju naaberriikides kütust tankivad ettevõtted ja kuidas mõjutab vedelkütuse hinnatõus tavatarbijat.

Ratase sõnul on kütusehinna kasv kindlasti teema, mida valitsus jälgib tähelepanelikult. „Kui rääkida üldisemalt maksudest ja maksukeskkonna kujundamisest, siis Rahandusministeeriumil on käimas aktsiisimõjude uuring “Aktsiisipoliitika riskid, võimalused ja mõju majanduskeskkonnale piirikaubanduse tingimustes”, mis annab edasiste aktsiisipoliitiliste otsuste langetamiseks täiendavat infot,“ selgitas Ratas. Ta märkis, et analüüsi eesmärgiks on muu hulgas saada põhjalikum ülevaade viimaste aastate aktsiisipoliitika majanduslikest mõjudest ning samuti hinnata tulevaste aktsiisipoliitiliste valikute mõjusid. Uuring valmib järgmise aasta veebruari lõpuks.

Ratas viitas asjaolule, et konkurents rahvusvaheliste vedude turul on viimastel aastatel olnud tihe ning Eesti maanteetranspordi firmad on kaotanud turuosa naaberriikide Läti ja Leedu firmadele. „Üks põhjuseid on tööjõu vähesusest tulenev palgasurve, mis suurendab Eesti ettevõtete kulusid ning tõstab teenuste hindu. Samuti mõjutab Eesti ettevõtete kulusid kõrgem kütuseaktsiis. Nii on maanteetranspordis viimastel aastatel kulude kasv ületanud tulude kasvu ning kasumlikkus on vähenenud,“ hindas Ratas olukorda. Ta lisas, Läti ja Leedu diislikütuse aktsiisimäärad on Euroopa Liidu ühed madalamad. Eesti määr 493 eurot 1000 liitri kohta, Leedus seevastu 330,17 eurot 1000 liitri kohta ning hetkel pole teada, et Leedu plaaniks lähiajal aktsiisimäära tõsta. Aktsiisimäärade vahe Lätiga kahanes käesoleval aastal, kuna Lätis tõsteti 2018. aasta 1. jaanuaril diislikütuse aktsiisimäära 372 eurole 1000 liitri kohta. Kehtivate otsuste kohaselt jätkab Läti aktsiisitõusudega ning aktsiisimäär jõuab 2020. aastaks 414 euroni 1000 liitri kohta.

„Arvestades, et maismaatransport moodustab kogu diislitarbimisest 40 protsenti, olles seega kõikidest tegevusaladest suurim diislikütuse tarbija, on võimalikul aktsiisilangetusel maanteetranspordile suurim mõju. Diislikütuse aktsiisimäärade langetamine mõjutab ka majapidamisi, kuid mõju oleks neile tagasihoidlikum, sest majapidamised moodustavad diislitarbimise osakaalust umbes 12 protsenti,“ märkis peaminister. Tema sõnul mõjutavad transpordisektori konkurentsivõimet ka hinnavälised tegurid.            

Tervise- ja tööminister Riina Sikkut vastas arupärimisele Haigekassa eriarstiabi hanke kohta (nr 449) ja arupärimisele Haigekassa tekitatud kriisi kohta eriarstiabi korralduses (nr 452).

Vabas mikrofonis võttis sõna Peeter Ernits.          

Istungi stenogramm:

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu

(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega)

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee

Menetlusse võeti Riigikogu avalduse „ÜRO globaalse ränderaamistiku kohta” eelnõu

Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse Riigikogu liikmete  Jevgeni Ossinovski, Eiki Nestor, Kalvi Kõva, Marianne Mikko, Jaanus Marrandi, Inara Luigas, Heljo Pikhof, Kersti Sarapuu, Tiit Terik, Mihhail Korb, Heimar Lenk, Erki Savisaar, Märt Sults, Enn Eesmaa, Anneli Ott, Siret Kotka-Repinski, Vladimir Velman, Dmitri Dmitrijev, Mihhail Stalnuhhin, Igor Kravtšenko, Helmut Hallemaa, Marika Tuus-Laul, Eevi Paasmäe, Toomas Väinaste, Valeri Korb, Rainer Vakra, Toomas Paur, Jaanus Karilaid, Karin Tammemägi, Aadu Must, Viktor Vassiljev, Helmen Kütt, Toomas Jürgenstein, Hardi Volmer, Toomas Vitsut, Barbi Pilvre, Hannes Hanso, Monika Haukanõmm ja Tanel Talve 19. novembril algatatud Riigikogu avalduse “ÜRO globaalse ränderaamistiku kohta” eelnõu (758 AE).

Avalduses on kirjas, et ÜRO Globaalne Ränderaamistik on õiguslikult mittesiduv koostööraamistik, seda on rõhutanud ka Eesti Vabariigi õiguskantsler. See on ÜRO liikmesriikide poolt ühiselt läbi räägitud deklaratsioon, mis annab meile võimaluse parandada rahvusvahelist rändealast koostööd, sealhulgas ennetada ebaseaduslikku rännet ja võidelda inimkaubanduse ja -smugeldamisega ning kaitsta Eesti inimeste õigusi välisriikides.

Globaalne Ränderaamistik rõhutab fundamentaalset põhimõtet, et igal riigil on suveräänne õigus kujundada oma rändepoliitikat ise kooskõlas rahvusvahelise õigusega.

Avalduses tuuakse välja Globaalse Ränderaamistiku põhimõtted, mida Riigikogu toetab.

Riigikogu väljendab veendumust, et Raamistiku eesmärgid aitavad kaasa ebaseadusliku rände vastu võitlemisele ja selle vähendamisele, leevendades muuhulgas negatiivseid tagajärgi selle ohvrite jaoks.

Eesti Vabariigi Riigikogu toetab ÜRO Globaalse Ränderaamistiku vastuvõtmist.

Juhtivkomisjoniks määrati väliskomisjon.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

 

 

Riigikogu eelinfo teisipäevaks, 20. novembriks

Kell 10 – täiskogu istung

Riigikohtu liikme Heiki Loodi ametivanne.

Olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Elu võimalikkusest maal“ arutelu. Ettekande teevad maaelukomisjoni esimees Aivar Kokk, uuringu „Peamised väljakutsed ja poliitikasoovitused kohaliku omavalitsuse ja regionaaltasandi arengus“ läbiviijate esindaja, Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi valitsemiskorralduse lektor Sulev Lääne ning ettevõtja ja maaelu edendaja, Nopri talu peremees Tiit Niilo.

Kolmas lugemine – 1 eelnõu:

Riigikaitsekomisjoni algatatud relvaseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (654 SE) viiakse seadus kooskõlla ELi vastava direktiiviga, millega muudetakse nõukogu vastavat direktiivi relvade omandamise ja valduse kontrolli kohta (tulirelvadirektiiv).

Eelnõuga lisatakse seaduse kohaldamisalasse hoiatus-, signaal- ja akustilised relvad, millele seni reegleid kehtestatud ei ole. Kavandatavad seadusmuudatused võimaldavad kooskõlas ELis kehtivate nõuetega ka Eestis selliseid relvi käidelda, sh valmistada ja parandada. ELis kehtestatakse 2018. aasta septembrist sellistele relvadele ühtsed tehnilised nõuded. Samuti kehtestatakse tulirelvade ja nende osade markeerimisele ELis ühtsed nõuded. Selleks, et ka Eesti ettevõtjad saaksid relvi valmistada või nõuetekohaselt markeerituna müüa, on oluline seadust vastava regulatsiooniga täiendada. Eelnõuga täpsustatakse tulirelvade, nende oluliste osade ja laskemoona markeerimise nõudeid. Peale riigisiseste nõuete tuleb alates 14. septembrist 2018. aastal turule lastavate tulirelvade, nende oluliste osade ja laskemoona markeerimisel arvestada Euroopa Komisjoni kehtestatud tehniliste nõuetega.

Komisjon viis teise lugemise käigus eelnõusse sisse hulga muudatusi. Eelnõu täiendati sättega, mille järgi ei pea relvaeksami sooritanu piiratud käibega akustilise relva, gaasirelva, pneumorelva ega külmrelva soetamiseks või omamiseks uut eksamit sooritama.

Teine lugemine – 2 eelnõu:

Valitsuse algatatud maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõuga (720 SE) sätestatakse volitusnorm, mis annab valdkonna eest vastutavale ministrile võimaluse kehtestada edaspidi taotluse, maksetaotluse ja muu dokumendi esitamise üksnes elektrooniliselt e-teenuse keskkonna kaudu.

Muudatus on vajalik selleks, et maaelu ja põllumajandusturu seaduse alusel antavates toetustes saaks tulevikus vajaduse korral täielikult üle minna e-PRIA kasutamisele. Kuigi ka juba praegu on võimalik esitada taotlus elektrooniliselt, siis puudub võimalus üle minna üksnes elektroonilisele taotlemisele. E-PRIAle ülemineku eesmärk on lihtsustada taotluste esitamist ja lühendada taotluste menetlusaegu. Muudatus ei tähenda, et tulevikus peab kõigis toetusmeetmetes kasutama vaid e-PRIAt, kuid see annab valdkonna eest vastutavale ministrile õiguse seda võimalust iga toetusmeetme puhul eraldi kaaluda.

Peale selle korrastatakse ja täpsustatakse eelnõuga sätet, mis puudutab eelarveaastal antavate toetuste ja toetuse andmiseks ettenähtud vahendite kindlaksmääramist.

Valitsuse algatatud äriseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (712 SE) soodustatakse välismaal asuvate isikute Eesti osaühingutesse investeerimist. Kehtiva seadusandluse kohaselt on Eesti mitteresidentidel raskusi Eestis äriühingu nimel pangakonto avamisega, mis on aga kehtiva õiguse kohaselt osaühingu tavamenetluses asutamise eelduseks.

Eelnõu järgi on osaühingu asutamisel võimalik kasutada ükskõik millises Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis asutatud pangas või makseasutuses asuvat kontot. Kehtiva õiguse kohaselt võib kasutada vaid Eestis asutatud pangas olevat arvelduskontot. Konto on vajalik selleks, et osaühingu asutamisel tuleb sinna kanda osakapitali rahaline sissemakse. Eelnõu ei oma mõju aktsiaseltsi asutamisele, mille asutamisel on jätkuvalt vaja avada ka väärtpaberikonto Eesti pangas.

Muudatusega kaasneb võimalus teha ka osa- või aktsiakapitali suurendamiseks sissemakseid äriühingu eelmainitud pankades ja makseasutustes asuvale kontole. Eelnõu näeb ette vabastada riigilõivust ettevõtja e-posti aadressi äriregistrisse kandmine ja muutmine. Kehtiva korra järgi on vaja kande muutmisel tasuda 18 eurot riigilõivu.

Kell 14 – komisjonide istungid

kultuurikomisjonis kiusamisvaba haridustee visioonidokumendist, kutsutud Haridus- ja Teadusministeeriumi, MTÜ Lastekaitse Liidu, SA Kiusamisvaba Kool, SA Archimedese noorteagentuuri, MTÜ Noorteühing TORE ja MTÜ Vaikuseminutid esindajad (ruum L241);

maaelukomisjonis – põllumajandusloomade aretuse seaduse eelnõu (715 SE), kutsutud Maaeluministeeriumi ning Veterinaar- ja Toiduameti esindajad;

majanduskomisjonis kohtumine Konkurentsiameti peadirektori Märt Otsaga;

põhiseaduskomisjonis – rahvastikuregistri seaduse ja sellega seonduvate teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (724 SE), kutsutud Siseministeeriumi esindaja; Euroopa Parlamendi valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (696 SE); Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmise seaduse eelnõu algatamise arutelu;

rahanduskomisjonis – Riigikogu otsuse „Riigi 2017. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine“ eelnõu (694 OE); pandikirjade seaduse eelnõust; investeerimisfondide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (717 SE);

riigikaitsekomisjonis – julgeolekuolukorra arengutest, kutsutud Kaitseministeeriumi valitsemisala esindajad;

sotsiaalkomisjonis – ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu (706 SE), riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (613 SE), kutsutud Sotsiaalministeeriumi esindaja;

õiguskomisjonis – karistusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (terrorismivastase võitluse direktiivi ülevõtmine) eelnõu (642 SE), kutsutud Justiitsministeeriumi, Siseministeeriumi ja Riigikohtu esindaja; Politsei- ja Piirivalveameti lähiaastate võimekusest, kutsutud PPA peadirektor Elmar Vaher.

Välislähetused

14. – 21. november
NATO Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni esimees Marko Mihkelson ning liikmed Hannes Hanso ja Oudekki Loone osalevad NATO PA aastaistungil Halifaxis Kanadas.

18. – 20. november
Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Toomas Vitsut, aseesimees Jaak Madisonning liikmed Monika HaukanõmmTarmo KruusimäeKalle Palling (18. – 19. november) ja Barbi Pilvreosalevad rahvusparlamentide Euroopa Liidu asjade komisjonide konverentsi (COSAC) täiskogu istungil Viinis Austrias.

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
marie.kukk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Vabaerakond rändeleppest: „oih, mida meist nüüd küll arvata võidakse!“ – aeg võiks Eestis möödas olla

Vabaerakonna riigikogu fraktsiooni esimees Andres Herkel ütleb, et selline „oih, mida meist nüüd küll arvata võidakse!“- aeg võiks Eestis möödas olla. „Praegu esitatud kujul Vabaerakond avalduse teksti ei toeta. Kavatseme sellesse teha muudatusettepanekuid, mis väljendavad selgemini Eesti rahvuslikke huve ja on kriitilised raamistikus sisalduvate ohtude ja rännet idealiseeriva keelekasutuse suhtes,“ ütleb Herkel.

 Herkeli hinnangul on sotside esimehe Jevgeni Ossinovski käitumine ajal, mil valitsus ei suuda omavahel kokku leppida, silmakirjalik. „Valitsus muutus töövõimetuks, misjärel avastas Ossinovski, et Eestis on parlament olemas. On lausa pentsik, et riigikogu, kellele valitsus ei usalda isegi riigieelarve ridade selget ja üheselt arusaadavat lahtikirjutamist, nüüd äkitselt sotside esimehele meenub,“ on Herkel kriitiline.

Herkeli sõnul on kaks võimalust, mida peaks Eesti rahvuslike huvide eest seismisel silmas pidama. „Esimene võimalus on see, et ränderaamistikuga ei ühineta, aga selgitatakse veenvalt ja julgelt, mis on selles valesti. Teine variant on see, et ränderaamistikuga ühinemisel tehakse omapoolne deklaratsioon, mis rõhutab suveräänset otsustusõigust ja tõmbab tagasi sellistes dokumentidest sisalduvat silmakirjalikku uuskeelt, mis probleemide lahendamise kõrval migrante nunnutab ja kandes jätkuvalt „tulge-tulge“ mentaliteeti,“ kirjeldab Herkel erinevaid võimalusi.

Majanduskomisjon sai ülevaate Eesti Energia tulevikuplaanidest

Komisjoni esimehe Sven Sesteri sõnul on Eesti sõltumatus energeetikas väärtus omaette. „Peaksime jätkama investeeringutega, et sõltumatud olla ja elektri varustuskindlus tagada,“ toonitas Sester. Ta lisas, et oluline on põlevkivi maksimaalselt ja erinevaid tootmisviise kasutades väärindada ning pöörata tähelepanu negatiivsete keskkonnamõjude vähendamisele.

Ettevõtte arengustrateegiast andsid komisjonile ülevaate ASi Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter ja nõukogu esimees Väino Kaldoja. Nende sõnul on ettevõtte eesmärk suurendada taastuvate ja alternatiivsete energiaallikate osakaalu, vähendada CO2 emissiooni ning asendada põlevkivi otsepõletamine vedelkütuste ja elektri koostootmisega.

Veel olid istungil arutluse all investeeringud Eestisse ja väljapoole Eestit, samuti Eesti Energia tütarettevõtte Enefit Green börsile viimine ja Nelja Energia soetamine.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
tel 631 6353, 510 6179
e-post merilin.kruuse@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Kohtumine Riigireformi Sihtasutuse esindajatega

Probleemkomisjoni istungil seoses Riigireformi Sihtasutuse ettepanekutega tõusis esile Riigikogu rolli suurendamine, parlamentaarse demokraatia võimaluste rakendamine ja parlamentaarsetele aruteludele olulisema rolli andmine.

Arutelus kõlasid märksõnadena näiteks opositsiooni saadikute suurem kaasamine, komisjonide töö ümberkorraldamine, poliitikate kujundamise algatamine parlamendis, pikema strateegilise visiooni arutelude vedamine parlamendi tasemel, ministrikandidaatide ära kuulamine täiskogul ning Riigikogu töö ümberkorraldamine sünkroonis teiste põhiseaduslike institutsioonide tööga, Riigikontrolöri töö võimendamine, Eesti Panga kaasamine strateegilistesse aruteludesse, ombudsmani rolli tugevdamine.

Õhku jäi küsimus: kuidas saavutada poliitilise kultuuri areng ja Riigikogu rolli suurenemine olukorras, kus koalitsioonileppe institutsioonil on kujunenud juhtiv roll meie poliitilisel maastikul.

Probleemkomisjoni protokolliga saab tutvuda siin.

Riigikogu eelinfo esmaspäevaks, 19. novembriks

Kell 15 – täiskogu istung

Riigikogu kinnitab töönädala päevakorra.

Riigikogu liikmete esitatud arupärimistele vastavad Jüri Ratas kütusehinna mõju kohta transpordisektorile ja tavatarbijale (nr 451) ning tervise- ja tööminister Riina Sikkut Haigekassa eriarstiabi hanke kohta (nr 449) ja Haigekassa tekitatud kriisi kohta eriarstiabi korralduses (nr 452).

Riigikogu liikmete kõnesoovide korral toimub vaba mikrofon.

Kell 11 – komisjonide istungid

keskkonnakomisjonis tööstusheite seaduse muutmise seaduse eelnõu (736 SE), kutsutud Keskkonnaministeeriumi esindajad; kollektiivne pöördumine „Laske meil hingata! Kohtla-Järve linna elanike pöördumine Riigikogu poole“;

kultuurikomisjonis – kell 11.10: kutseõppeasutuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (704 SE), kutsutud Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajad; Riigikogu otsus „Ettepanek Vabariigi Valitsusele Eesti alus- ja koolihariduse muutmiseks ühtseks ja eestikeelseks“ (682 OE);

maaelukomisjonis – kell 11.10: Maaelu Edendamise Sihtasutuse teemaline pöördumine, kutsutud Maaelu Edendamise Sihtasutuse ja pöördumise esindajad; Maaelu Edendamise Sihtasutuse käibekapitali meetmest, kutsutud Maaelu Edendamise Sihtasutuse esindajad; geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduse ja taimekaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (681 SE), kutsutud Maaeluministeeriumi esindajad; Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (714 SE); loomakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (734 SE);

majanduskomisjonis – kell 11.10: kohtumine Eesti Energia juhtidega, kutsutud Eesti Energia ASi juhatuse esimees Hando Sutter ja nõukogu esimees Väino Kaldoja;

põhiseaduskomisjonis – kell 11.15: Riigikogu otsuse „Velmar Bretti Riigikohtu liikmeks nimetamine“ eelnõu (753 OE), kutsutud Riigikohtu esimees Priit Pikamäe ja Riigikohtu liikme kandidaat Velmar Brett; Riigikogu otsuse „Riigikohtu liikme Malle Seppiku kohtunikuametist vabastamine“ eelnõu (707 OE); Riigikogu otsuse „Riigikohtu liikme Erik Kergandbergi kohtunikuametist vabastamine“ eelnõu (708 OE); Riigikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (701 SE), kutsutud algataja esindaja; Riigikogu otsuse „Riigikogu otsuse „Riigikogu probleemkomisjoni moodustamine rahvastikukriisi lahendamiseks“ muutmine““ eelnõu (754 OE); isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seaduse eelnõu (650 SE), kutsutud Justiitsministeeriumi esindaja; Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (662 SE);

rahanduskomisjonis – kell 11.10: alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse  eelnõu (699 SE); tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (648 SE); tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (705 SE); arvamuse andmine ELAKile: Euroopa Investeerimispanga põhikirja muutmine; alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning tulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seaduse muutmise eelnõu (697 SE);

riigikaitsekomisjonis kohtumine Estonian Business Schooli (EBS) esindajaga;

sotsiaalkomisjonis – kell 11.10: tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (626 SE), sotsiaalhoolekande seaduse ja halduskoostöö seaduse muutmise seaduse eelnõu (657 SE), tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (698 SE), ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu (706 SE), kutsutud Sotsiaalministeeriumi esindaja;

väliskomisjonis Eesti seisukohad Euroopa Liidu välisasjade nõukogu raames 19.–20. novembril Brüsselis toimuval kaitseministrite kohtumisel, kutsutud Kaitseministeeriumi esindajad;

õiguskomisjonis – kell 11.15: rahapesu tõkestamisest, kutsutud endine Politsei- ja Piirivalveameti rahapesu andmebüroo analüüsi talituse juhataja Aivar Orukask; abipolitseiniku seaduse muutmise seaduse eelnõu (631 SE);

julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjonis – kell 13.30: küberkuritegevusest ja küberjulgeolekust, kutsutud Kaitsepolitseiameti ja Riigi Infosüsteemi Ameti esindajad;

korruptsioonivastases erikomisjonis – kell 13.30: kohtumine riigi peaprokuröri Lavly Perlinguga (ruum L247);

probleemkomisjonis rahvastikukriisi lahendamiseks – kell 13.30: välismaalaste seaduse muudatustest, kutsutud Siseministeeriumi esindaja;

probleemkomisjonis riigireformi arengusuundade väljatöötamiseks – kell 13.15: haldusreformi käigust ja tulemustest, kutsutud kohalike omavalitsuste, külade, Rahandusministeeriumi ja Õiguskantsleri Kantselei esindajad;

riigieelarve kontrolli erikomisjonis – kell 13: 2014–2020 Euroopa Liidu toetuste kasutamise hetkeseisust ja järgmise finantsperioodi rahastamisest, kutsutud Euroopa Komisjoni Eesti esinduse, Rahandusministeeriumi ja Riigikontrolli esindajad (ruum L333).

Välislähetused

14. – 21. november
NATO Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni esimees Marko Mihkelson ning liikmed Hannes Hanso ja Oudekki Loone osalevad NATO PA aastaistungil Halifaxis Kanadas.

14. – 19. november
Riigikogu liige Lauri Luik osaleb Rahvusvahelise Koolispordi Föderatsiooni (ISF) täitevkomitee ja kohalike korralduskomiteede 2020 istungitel Sotšis Venemaal.

18. – 20. november
Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Toomas Vitsut, aseesimees Jaak Madisonning liikmed Monika HaukanõmmTarmo KruusimäeKalle Palling (18. – 19. november) ja Barbi Pilvreosalevad rahvusparlamentide Euroopa Liidu asjade komisjonide konverentsi (COSAC) täiskogu istungil Viinis Austrias.

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
marie.kukk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Osalemine Saksa rahva leinapäeval

Kell 12:00  Riigikaitsekomisjoni liige Johannes Kert osaleb Saksa rahva leinapäeva mälestusüritusel Maarjamäe sõdurikalmistul  ning asetab langetute mälestamiseks Riigikogu pärja. Üritusel osaleb ka Riigikogu liige Enn Meri. 

Vaata pilte

 

Euroopa Liidu asjade komisjon arutab Austrias Brexiti ja kodanike kaasamise üle

ELAK-i esimehe Toomas Vitsuti sõnul peab ühendus analüüsima, kuidas kasvatada kodanike osalust Euroopa Parlamendi valimistel tuleval kevadel. „Sügisese Eurobaromeetri uuringu järgi on eurooplaste toetus Euroopa Liidule läbi aegade kõrgeim, sama uuringu järgi ei usu aga enamik eestlastest, et nende hääl Euroopa Liidus loeks. Digilahendused ja e-kaasamine võiks olla tee kogu ühenduse kodanike usalduse tõstmiseks ja valimisaktiivsuse kasvatamiseks,“ ütles Vitsut.

ELAK-i aseesimehe Jaak Madisoni hinnangul soovivad liikmesriikide kodanikud teada, milline saab olema Brexiti-järgne Euroopa Liit. “Euroopa Komisjonil tuleb kriitilise pilguga peeglisse vaadata ja aru saada, mis on need vead, mis on viinud Suurbritannia lahkumiseni ja mida siiani on keeldutud tunnistamast ning alles siis saame edasi arutleda ühenduse tuleviku teemal,“ ütles Madison.

COSACi päevakorras on Austria eesistumise saavutused, Brexiti läbirääkimiste seis, Euroopa Liidu kliimapoliitika ja Energialiit ning kevadiste Euroopa Parlamendi valimistega seoses ka ühenduse läbipaistvus ja lähedus kodanikele.

Rahvusparlamentide Euroopa Liidu asjade komisjonide täiskogu istung Viinis toimub 18.-20. november. Eestist osalevad veel Monika Haukanõmm, Tarmo Kruusimäe, Kalle Palling ja Barbi Pilvre.

Riigikogu pressiteenistus
Kristi Sobak
tel 631 6592, 5190 6975
e-post kristi.sobak@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee