Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Tarmo Tamm: põllumeeste mure toetuste vähenemise osas on mõistetav

Riigikogu maaelukomisjoni esimehe Tarmo Tamme sõnul on maaelu haldusala väga lai, kuid lõppude lõpuks on kõik kinni prioriteetides. „Kui Reformierakonna juhtimisel jättis valitsus aastatel 2014-2016 üleminekutoetused maksmata, siis Keskerakond taastas need ning viimasel kolmel aastal on üleminekutoetusi makstud välja maksimaalselt 55,2 miljoni euro ulatuses,“ sõnas Tamm. „Tulenevalt Euroopa Liidu ühisest põllumajanduspoliitikast on meil viimane võimalus maksta läbi järgmise aasta riigieelarve Eesti põllumeestele üleminekutoetusi 15,3 miljoni euro ulatuses.“

Eesti Põllumajandus- ja Kaubanduskoja nõukogu esimehe Olav Kreeni sõnul oli üleminekutoestuste vähenemine riigieelarves sektorile halvaks üllatuseks, arvestades viimaseid raskeid ja nõudlikke aastaid. „Ebasoodsad ilmastikutingimused on viinud põllumehed keerulisse finantsseisu ning paljud neist sõltuvad suurel määral väljamakstavatest toetustest. Suuremast kriisist päästis eelmise valitsuse operatiivne tegutsemisviis, mil eraldati 20 miljonit eurot laenuraha põuakahjude katmiseks,“ sõnas Kreen, lisades, et põllumajandus on perspektiivikas tegevusvaldkond ning kui riik ei pööra sellele piisavalt tähelepanu, võib sektor tulevikus hääbuda.

„Kahtlemata mõistame põllumeeste muret, sest toetused aitavad tagada ühelt poolt Eesti tootjatele Euroopa Liidu ühisturul võrdsemad konkurentsitingimused ja teiselt poolt annavad neile kindlustunde tootmisega jätkamiseks. Maaeluministril tuleb teha tööd selle nimel edasi, et põllumehed saaksid üleminekutoetused maksimaalsel kujul kätte,“ ütles endine maaeluminister Tarmo Tamm, lisades, et poliitika peab aitama põllumeestel paremini toime tulla ning toetuste rolli ei maksa siin alatähtsustada.

Riigikogu eelinfo neljapäevaks, 17. oktoobriks

Kell 10 – täiskogu istung

Teine lugemine – üks eelnõu:

Valitsuse algatatud maksukorralduse seaduse, kohtute seaduse ja vedelkütuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (29 SE) võetakse üle Euroopa Liidu (EL) direktiiv liikmesriikide vahel sõlmitud tulu ja kapitali topeltmaksustamist kõrvaldavate välislepingute kohaldamisel tekkinud vaidluste lahendamise kohta.

Kohtute seaduse muudatustega võimaldatakse kohtunikel osaleda sõltumatu tunnustatud isikuna selliste vaidluste lahendamisel nõuandekomisjoni ja alternatiivse vaidluste lahendamise komisjoni töös, samuti reguleeritakse rahvakohtunikukandidaatide isikukoodide avaldamist.

Eelnõu kohaselt on Maksu- ja Tolliametil võimalik avaldada maksusaladust sisaldavaid andmeid riigisiseste toetusprogrammide elluviijatele toetuste andmise tingimustele vastavuse ja sihipärase kasutamise kontrollimiseks, samuti Keskkonnaagentuurile spetsiifiliste vedelkütuse seaduse ja atmosfääriõhu kaitse nõuete täitmise kontrollimiseks.

Eelnõu seletuskirjas seisab, et õiglasema maksukeskkonna tagamiseks on vaja tõhusat vaidluste lahendamise süsteemi, mille abil oleks võimalik kõrvaldada topeltmaksustamist.

Võrreldes olemasolevate piiriüleste maksuvaidluste lahendamise võimalustega tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingute või seotud ettevõtjate kasumi korrigeerimisel tekkiva topeltmaksustamise kõrvaldamise konventsiooni 90/436/EMÜ (edaspidi EL vahekohtu konventsioon)  alusel, sätestab direktiiv detailsemad ning tõhusamad menetlusreeglid, annab kindlama ajaraamistiku vaidluste lahendamiseks ning tugevdab maksumaksja õigusi selles protsessis. Maksuvaidluse lahendamiseks tehtud lõplik otsus on maksuhalduritele siduv ning see viiakse täide kui maksumaksja sellega nõustub.

Kell 14 – komisjonide istungid

kultuurikomisjoni ja sotsiaalkomisjoni väljasõiduistung – kell 13: tutvumine Kosejõe kooliga, kohtumine Kosejõe kooli, Kose vallavalitsuse, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Sotsiaalministeeriumi esindajatega;

rahanduskomisjonis – kell 9.30: Eesti Panga seaduse muutmise seaduse algatamisest;

majanduskomisjonis – kell 11: õiguskantsleri 2. oktoobri märgukirjast seoses laste turvalisusega bussis (A. Rei nõupidamisruum).

väliskomisjonis – Eesti välismajanduspoliitika ja väliskaubanduspoliitika lühi- ja pikemaajalistest prioriteetidest ning 2020. aasta riigieelarve väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri haldusala prioriteetidest, kutsutud väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kert Kingo;

õiguskomisjonis – kell 13.15: äriseadustikus OÜ osa võõrandamise regulatsiooni muutmisvõimalustest, kutsutud Justiitsministeeriumi, Ellex Raidla Advokaadibüroo ja Advokaadibüroo Sorainen esindajad.

Sündmused

Kell 12 – väliskomisjoni esimees Enn Eesmaa kohtub Kuuba suursaadiku Eduardo Lazo Péreziga.

Kell 15 – Riigikogu esimees Henn Põlluaas kohtub Küprose suursaadiku Georgios Zodiatisega.

Välislähetused

14.–17. oktoober
Riigikogu väliskomisjoni liige Keit Pentus-Rosimannus peab ettekande Globaalse Julgeoleku foorumil Dohas Kataris.

14.–20. oktoober
Rahanduskomisjoni liige Andres Sutt osaleb Maailmapanga ja Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) aastakoosoleku raames toimuval parlamentaarsel seminaril Washingtonis USAs.

16.–24. oktoober
Riigikogu liige Katri Raik osaleb haridusjuhtide üritusel „2019 Estonian Principals` Tour to China“ Shanghais Hiinas.

17.–18. oktoober
Balti Assamblee (BA) Eesti delegatsiooni esimees Aadu Must, aseesimees Johannes Kert ning liikmed Urmas Espenberg, Signe Kivi, Erki Savisaar ja Sven Sester osalevad BA konsultatiivnõukogu, presiidiumi ja eelarvekomisjoni istungil Riias Lätis.

17.–20. oktoober
Riigikogu liige Jaak Valge osaleb kohtumistel Rootsi eestlastega ja peab avaliku loengu Eesti Majas Stockholmis Rootsis.

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
marie.kukk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Välkõppuse “Okas” külastamine

Täna õhtul külastab riigikaitsekomisjoni esimees Andres Metsoja koos peaminister Jüri Ratasega välkõppust „Okas“, kus saadakse ülevaade õppusest Kaitseväe juhataja asetäitjalt kindralmajor Indrek Sirelilt ja kohtutakse reservväelastega.

Riigikogus läbis teise lugemise kasvuhoonegaaside tekke ohjeldamist soodustav eelnõu

Lisaks on atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu (54 SE) eesmärk viia seadus kooskõlla EL-i määrusega, millega muudetakse lennunduse valdkonnas lubatud heitkoguse ühikute enampakkumisel saadud tulu kasutamise eesmärke, ja otsusega, millega luuakse kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi turustabiilsusreserv.

Direktiiviga ajakohastatakse kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi ja täpsustatakse reegleid järgmiseks, 2021-2030. aasta kauplemisperioodiks. Peale selle luuakse lisavõimalused investeeringute tegemiseks. Peamine uus võimalus järgmisel kauplemisperioodil on moderniseerimisfond, mis võimaldab Eestil toetada investeeringuid energiasüsteemide moderniseerimiseks ning madala CO2 heitega majandusele üleminekuks teistes valdkondades. Valitsusele antakse ka võimalus rakendada meedet, millega eraldatakse lubatud heitkoguse ühikuid elektritootmiskäitistele, kes teevad investeeringuid energiasektori moderniseerimiseks.

Veel muudetakse lennunduse valdkonnas lubatud heitkoguse ühikute enampakkumisel saadud tulu kasutamise eesmärke ning sätestatakse alates 2021. aastast kohustus hakata õhusõidukikäitajatel vähendama tasuta eraldatud lubatud heitkoguse ühikute kogust lineaarselt 2,2 protsenti sarnaselt paiksete käitistega.

Veel viiakse seadus kooskõlla EL-i, mis käsitleb EL-i kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi turustabiilsusreservi loomist ja toimimist.

Seletuskirjas märgitakse, et turustabiilsusreservi eesmärk on kontrollida lubatud heitkoguse ühikute ülejääki turul. Seni on ülejääk olnud väga suur, mille tõttu oli kuni 2018. aasta alguseni ühiku hind madal. Ühikute ülejääki hakkab Euroopa Komisjon järk-järgult vähendama, tõstes teatud osa turustabiilsusreservi. Esimest korda rakendub turustabiilsusreserv 2019. aastal. Euroopa Komisjon eraldab lubatud heitkoguse ühikuid teatud ulatuses seni, kuni ülejääk on suur. Kui mingil põhjusel lubatud heitkoguse ühikute kogus turul väheneb alla kriitilise piiri, tõstab Euroopa Komisjon turustabiilsusreservist ühikuid tagasi turule.

Istungi stenogramm.

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Veiko Pesur
tel 631 6353, 55 590 595
e-post veiko.pesur@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Kert Kingo selgitas infotunnis oma tegevust ministrina

Läänemets viitas asjaolule, et järgmise aasta eelarves on vähendatud vahendeid üürielamute meetmele 15 miljoni euro võrra ja kaotatud on toetused väikeelamute rekonstrueerimiseks, lokaalsete taastuvenergia kütteseadmete soetamiseks. Kõik need meetmed on suunatud elamumajanduse olukorra parandamiseks, üürielamute meede maapiirkondades ettevõtlusvõimaluste parandamiseks. Läänemetsa huvitas, mis põhjustel just neid meetmeid, mis eelkõige maapiirkondade elu nagu aitavad ja toetavad, on otsustanud kärpida.

Kingo ütles, et KredExi kaudu käivad need toetused üldjuhul. Ta tunnistas, et analüüsides tagantjärele seda perioodi, siis huvi selle meetme vastu oli oodatust oluliselt väiksem. „See tähendab seda, et nüüd on see koht, kus tuleb sisu ümber vaadata ja muuta see selliseks, et ettevõtjatel oleks huvi sellise tegevuse vastu. Aga sellisel kujul, oli see huvi liialt tagasihoidlik,“ ütles Kingo.

Urmas Kruuse märkis oma küsimuses, et viimastel nädalatel on üles kerkinud postiteenuse kättesaadavus maapiirkondades ja selle koha peal on sõna võtnud väga paljud erinevad ühiskonnagrupid.  Ta tõi esile uudise ajalehtedest, mis viitas sellele, et Eesti Post on saanud eelmisel aastal ligi poolteist miljonit kahjumit lähtuvalt maksikirjade vedamisest. Kruuse soovis teada, et kas minister on Eesti Posti ärimudeli olete üle vaadanud ja mis plaan on Eesti Postiga laiemalt, et kirjad maal koju jõuaksid ja postkontorite arv ei väheneks nullini.

Kingo rõhutas, et viimasel üldkoosolekul sai ka selge sõnum öeldud: „Meie eesmärk on tagada inimestele, et nemad oma tellitud ajakirjanduse saaksid õigeaegselt kätte kuuel päeval nädalas ehk siis täpselt nii paljudel päevadel, kui tihti ajalehti väljastatakse ja hommikul.“ Kingo viitas asjaolule, et kuigi Konkurentsiamet andis soovituse postkontorite arvu vähendamiseks 215-le, siis meie sellega kaasa hetkel ei lähe, jääme selle juurde, et säilitame need 267 postkontorit, mis praegu on.

„Meil on tellitud analüüs terve Omniva kontserni kohta, kus meil on plaanis kõikide Omniva kontsernis asuvate ettevõtete põhjalik analüüs iga ettevõtte lõikes – tulud, kulud ja tulem,“ selgitas minister. Ta lisas, et see analüüs peaks valmima kevadel ja selle põhjal saame alles hakata tegema konkreetsemaid otsuseid, kuidas edasi liikuda. „Kindel on see, et ka postiseadusest tulenevalt on meil kohustus toimetada ajakirjandusväljaanded inimesteni ja see nii ka jääb, see teenus ära ei kao,“ kinnitas Kingo.  Tema sõnul ongi selle analüüsi eesmärgiks leida lahendus, et ideaalis posti kojukandeteenuse miinus saaks kuidagi kasumlikuks tegevuseks või vähemalt siis nulli.

Kingo võttis kõneks ka teema, mida meediaettevõtted ütlevad seoses ärimudeliga, et posti kojukanne on mahupõhine – mida rohkem arvuliselt lehti tellitakse, seda odavam on kojukanne. „Meie ei suuda tõsta meediaettevõtete müüginumbreid. Meie kohustus on tagada see, et me viime selle tellitud ajalehe inimeseni, aga see, kas tellitakse neid ja kui palju tellitakse, on iga ettevõtte enda müügistrateegia või siis tööstrateegia,“ ütles Kingo.

Kert Kingo vastas veel Kaja Kallase  ja Jevgeni Ossinovski esitatud küsimustele väliskaubanduse, Heljo Pikhofi esitatud küsimustele haldusalas toimuva, Jürgen Ligi esitatud küsimusele majanduskasvu potentsiaali, Ivari Padari esitatud küsimusele ettevõtlusvaldkonna eelarve, Mart Võrklaeva esitatud küsimusele eelarve, Heiki Kranichi esitatud küsimusele töökorralduse, Aivar Sõerdi esitatud küsimusele Tallinna linnahalli renoveerimise, Raimond Kaljulaidi esitatud küsimusele tehisintellekti, Signe Kivi esitatud küsimusele valdkonna saavutuste, Urmas Kruuse esitatud küsimusele maaelu võimalikkuse ja Erik-Niiles Krossi esitatud küsimusele IT arengu rahvusvahelise koostöö kohta.

Rahvastikuminister Riina Solman vastas Liina Kersna esitatud küsimusele kaasvastutaja rolli ja Urve Tiiduse esitatud küsimusele Eesti tuleviku kohta.

Infotunni stenogramm:

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu

(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

 

 

 

 

 

 

EKRE saadikud moodustasid parlamendis Eesti-Šveitsi toetusrühma

Parlamendi Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsiooni kuuluva Anti Poolametsa eestvedamisel moodustati Riigikogus Eesti-Šveitsi toetusrühm.

Anti Poolametsa sõnul on selle toetusrühma eesmärk tihendada selle kahe riigi poliitilisi ja kultuurisidemed.

„Šveits on fenomen juba selle pärast, et tegu on riigiga, mis väärtustab rohkem, kui ükski teine riik Euroopas oma suveräänsust, jäädes isegi Eruroopa südames asudes Euroopa Liidust kõrvale,“ ütles Poolamets.

Samuti väärib Poolametsa sõnul suurt tähelepanu Šveitsi demokraatia, mis tugineb rahva tahtele rohkem, kui kusagil mujal, kuna seal on väga levinud rahvaalgatuslike referendumite korraldamine. „Poliitikud ei saa selles riigis elada elevandiluust tornis, vaid peavad arvestama oma kodanike soovidega,“ lisas Poolamets.

Lisaks Anti Poolametsale kuulub toetusrühma Leo Kunnas, Jaak Valge, Urmas Espenberg ja Ruuben Kaalep.

Uuring: Eesti elanikud mõtlevad oma tuleviku peale vähe

Eesti elanike sissetulekud on alates 2007. aastast kasvanud kõikides rühmades keskmiselt ligi kahekordseks, kuid paljud hindavad oma majandusliku olukorra muutumist jätkuvalt negatiivselt. Näiteks 2010. aastal leidis vaid 8% elanikkonnast, et nende toimetulek on muutunud paremaks. 2015. aastal arvas nii 19%.

Uuringust selgub, et Eesti elanikud mõtlevad oma tuleviku peale vähe ning paljudel ei ole võimalusi ega oskusi oma raha tulevikuks targalt paigutada. Eesti inimeste säästmine ei ole kasvanud sissetulekute kasvuga samas tempos ning sissetulekute kasvamisel suureneb eelkõige tarbimine. Tarbimine leibkonnaliikme kohta on 2007–2015 kasvanud umbes poole võrra (55%). Kuigi selle ajaga on kasvanud ka hinnad, ei ole hinnatõus olnud nii kiire – tarbijahinnaindeks on samal perioodil suurenenud 26,6% võrra.

Uuringu „Eesti elanike sissetuleku- ja varaprofiilid” viis Arenguseire Keskuse tellimusel läbi Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus. Uuringu eesmärk oli mõista, milline on eri sotsiaalsete rühmade võime ise enda tulevikku kindlustada ning kuidas on inimeste elu viimase kümne aasta jooksul muutunud.

Uuringu täistekstiga saab tutvuda SIIN.
Uuringu faktilehega, mis sisaldab kõige olulisemaid fakte saab tutvuda SIIN.

 

Sotsiaalkomisjon: perearstinduse probleemid tuleb kiiremas korras lahendada

Eestis töötab praegu 743 perearsti ja on 786 perearstinimistut. Neist 79 nimistus on alla 1200 isiku, mis on nimistu alumine piirmäär. Sotsiaalkomisjoni esimees Tõnis Mölder märkis, et kellelegi ei ole saladuseks esmatasandi arstiabi probleemid maapiirkondades. „Arstide seas ei ole suurt motivatsiooni tööd teha väljaspool Tallinna või Tartut ja eriti teravalt torkab huvipuudus silma just nooremate arstide hulgas. Seega tuleks väljaspool Tallinna ja Tartut töötavaid perearste motiveerida läbi rahaliste vahendite, seahulgas nii praegu töötavaid kui ka sinna tööle suunduvaid perearste.“

„Samuti on murekohaks Tallinna linna eripära, kus on samal ajal nii suuri nimistuid kui ka väikeseid ja perearstid kolivad väiksematest piirkondadest üldse ära,“ lisas Mölder.

Tema sõnul oleks kohalikel omavalitsustel palju teha noorte julgustamisel oma nimistuid avama. Samuti võiks tulevikus perearsti ja nimistu lahti siduda ning kokku siduda äriühingu ja nimistu. Ehk perearst ei saaks enam oma nimistuga ettevõttest lahkuda. „Lahenduste otsimist ei ole mingit mõtet kusagile kaugusse lükata ja kui süsteem ise paika ei lähe, tulebki riigil ja omavalitsustel hoogu anda,“ sõnas Mölder.

Sotsiaalkomisjoni aseesimees Helmen Kütt lisas, et esmatasandi arstiabis on oluline koostöö ja seda nii sotsiaalvaldkonna kui ka tervishoiu vahel. „Rõõmustav oli täna Haigekassa esindajalt kuulda, et kauaoodatud probleemile hooldekodudes töötavate õdede ja nende rahastuse küsimuses on lahendus leitud ja lootus on, et juba 1. jaanuarist hakkab Haigekassa ka seda teenust teatud tingimustel rahastama.“

Küti sõnul teeb head meelt, et muredele lahenduste otsimisega tegeletakse aktiivselt ja Sotsiaalministeeriumis on valmimas eelnõu, mis viib sisse muudatused tervishoiuteenuste korraldamise seadusesse. “Kindlasti hoiab sotsiaalkomisjon selles valdkonnas toimuvatel tegevustel ja lahenduste otsimistel ka edaspidi silma peal,“ ütles Kütt.

Perearstinduse probleeme aitasid sotsiaalkomisjonil lahata Sotsiaalministeeriumi, Terviseameti, Eesti Perearstide Seltsi, Eesti Õdede Liidu, Eesti Haigekassa ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindajad.

Riigikogu pressiteenistus
Veiko Pesur
tel 631 6353, 55 590 595
e-post veiko.pesur@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Riigikogu liikmed moodustasid Eesti-Šveitsi parlamendirühma

Eesti-Šveitsi parlamendirühma esimees Anti Poolamets ütles, et peale kultuurisuhete pakub erilist huvi ka Šveitsi otsedemokraatia toimimine. „Praegusel koalitsioonil on valmidus rahvaalgatuslike referendumite seadustamiseks. Kindlasti kasutame selles osas ka Šveitsi pikka ajaloolist kogemust,“ sõnas Poolamets.

Parlamendirühma liikmed

Lisaks Anti Poolametsale kuuluvad parlamendirühma Ruuben Kaalep, Jaak Valge, Leo Kunnas ja Urmas Espenberg.

Riigikogus moodustatud parlamendirühmad aitavad Riigikogu liikmetel suhelda teiste riikide parlamentidega, viia ellu välispoliitikat ja tutvustada Eestit mujal maailmas. Toetusrühmade kaudu saavad Riigikogu liikmed ja fraktsioonid tõmmata tähelepanu konkreetsele teemale ning toetada ja kaitsta kitsama eluvaldkonna huve.

XIV Riigikogu on moodustanud kokku 60 parlamendirühma ja 58 toetusrühma.

Parlamendirühmade nimekiri

Toetusrühmade nimekiri

Riigikogu pressiteenistus
Veiko Pesur
tel 631 6353, 55 590 595
e-post veiko.pesur@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Riigikogu eelinfo kolmapäevaks, 16. oktoobriks

Kell 12 – infotund

Riigikogu liikmete küsimustele on vastamas peaminister Jüri Ratas, väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kert Kingo ning rahvastikuminister Riina Solman.

Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kert Kingo vastab küsimustele haldusalas toimuva, väliskaubanduse, eelarve, majanduskasvu potentsiaali, töökorralduse, Tallinna Linnahalli renoveerimise, tehisintellekti ning valdkonna saavutuste kohta. Samuti elu võimalikkuse kohta maal ning rahvusvahelise koostöö kohta IT arengus.

Rahvastikuminister Riina Solman vastab küsimustele kaasvastutaja rolli ning Eesti tuleviku kohta.

Kell 14 – täiskogu istung

Teine lugemine – üks eelnõu:

Valitsuse algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (54 SE) võetakse Eesti õigusesse üle EL-i direktiiv, mille eesmärk on hoogustada kasvuhoonegaaside heitkoguste kulutõhusat vähendamist ja süsinikdioksiidiheite vähendamist toetavaid investeeringuid. Samuti on eesmärk viia seadus kooskõlla EL-i määrusega, millega muudetakse lennunduse valdkonnas lubatud heitkoguse ühikute enampakkumisel saadud tulu kasutamise eesmärke, ja otsusega, millega luuakse kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi turustabiilsusreserv.

Direktiiviga ajakohastatakse kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi ja täpsustatakse reegleid järgmiseks, 2021-2030. aasta kauplemisperioodiks. Peale selle luuakse lisavõimalused investeeringute tegemiseks. Peamine uus võimalus järgmisel kauplemisperioodil on moderniseerimisfond, mis võimaldab Eestil toetada investeeringuid energiasüsteemide moderniseerimiseks ning madala CO2 heitega majandusele üleminekuks teistes valdkondades. Valitsusele antakse ka võimalus rakendada meedet, millega eraldatakse lubatud heitkoguse ühikuid elektritootmiskäitistele, kes teevad investeeringuid energiasektori moderniseerimiseks.

Veel muudetakse lennunduse valdkonnas lubatud heitkoguse ühikute enampakkumisel saadud tulu kasutamise eesmärke ning sätestatakse alates 2021. aastast kohustus hakata õhusõidukikäitajatel vähendama tasuta eraldatud lubatud heitkoguse ühikute kogust lineaarselt 2,2 protsenti sarnaselt paiksete käitistega.

Veel viiakse seadus kooskõlla EL-i, mis käsitleb EL-i kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi turustabiilsusreservi loomist ja toimimist.

Seletuskirjas märgitakse, et turustabiilsusreservi eesmärk on kontrollida lubatud heitkoguse ühikute ülejääki turul. Seni on ülejääk olnud väga suur, mille tõttu oli kuni 2018. aasta alguseni ühiku hind madal. Ühikute ülejääki hakkab Euroopa Komisjon järk-järgult vähendama, tõstes teatud osa turustabiilsusreservi. Esimest korda rakendub turustabiilsusreserv 2019. aastal. Euroopa Komisjon eraldab lubatud heitkoguse ühikuid teatud ulatuses seni, kuni ülejääk on suur. Kui mingil põhjusel lubatud heitkoguse ühikute kogus turul väheneb alla kriitilise piiri, tõstab Euroopa Komisjon turustabiilsusreservist ühikuid tagasi turule.

Sündmus

Kell 16 – Riigikogu aseesimees Siim Kallas peab TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikoolis loengu Euroopa Liidu transpordipoliitikast ja uue Euroopa Liidu Komisjoni tööst.

Välislähetused

12.–16. oktoober
Parlamentidevahelise Liidu (IPU) Eesti delegatsiooni esimees Aivar Kokk ning delegatsiooni liikmed Helle-Moonika Helme, Toomas Kivimägi (12.–17.10) ja Marika Tuus-Laul osalevad IPU 141. assambleel Belgradis Serbias.

14.–17. oktoober
Riigikogu väliskomisjoni liige Keit Pentus-Rosimannus peab ettekande Globaalse Julgeoleku foorumil Dohas Kataris.

14.–20. oktoober
Rahanduskomisjoni liige Andres Sutt osaleb Maailmapanga ja Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) aastakoosoleku raames toimuval parlamentaarsel seminaril Washingtonis USAs.

16.–24. oktoober
Riigikogu liige Katri Raik osaleb haridusjuhtide üritusel „2019 Estonian Principals` Tour to China“ Shanghais Hiinas.

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
marie.kukk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee