Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu esimehe Eiki Nestori kõne pidulikul riigilipu heiskamise tseremoonial

Tere ja ilusat sünnipäeva hommikut kõigile, kes Toompeale on tulnud, ja ka neile, kes kaamera kaudu kaasa elavad. Lipp Pika Hermanni tornis toob meie hinge uhkust oma riigi üle. Oma vaba riigi üle! Selline soe tunne, nagu ikka sünnipäeval.

Meie armas Eesti Vabariik on saanud aasta vanemaks ja suur juubel pole enam kaugel. Ehk olete teiegi mõelnud, et eriti need meist lääne suunda jäävad riigid said saja-aastaseks ju sajandeid tagasi. Nende rahvastega suheldes oleme ausalt öelnud, et Eesti on alles noor riik. Pole veel saja-aastanegi. Nii et kallid kaasmaalased, ehk on jäänud veel ainult üks aasta, kus võime olla riigina sellised ülemeelikud ninatargad. Aasta pärast saabub juba soliidne vanus, kus saab olla ja ka peab olema tänasest veelgi väärikam, aga ka täiskasvanulikum.

Aga ehk paneb meie kui riigi raske ja keeruline lapsepõlv meile hoopis veel ühe kohustuse? Tuletada meelde meie liitlastele, et olgu su riik saja-aastane või sajanditevanune, kaasaegses maailmas saame olla tugevad ainult kõik koos ühtse perena.

Ma olen kindel, et ei kao meist ka tulevikus kuskile selline nooruslik ja otsiv vaim. Avatus ja soov ikka ja jälle seda riiki luua ja kasvatada. Edasi minna ja mitte sulguda. Elada mitte ainult iseendale ja oma perele, vaid soovida parimat ka oma sõpradele ja naabritele, töökaaslastele ja üldse kõigile, kes seda maad omaks peavad või lihtsalt austavad. Meie kõigi ühine Eesti on see maa, kus me saame olla vabad ja õnnelikud.

Ma loodan, et noorem põlvkond ei pahanda, aga mu järgmised sõnad on eriti mõeldud meile, kes me olime sunnitud elama ka ajal, millal vabast Eesti riigist sai vaid unistada. Mul läks tugevasti hinge üks tervitus vabariigi aastapäevaks, kus Eesti kõige ilusama saare ühe põhikooli kolmanda klassi lapsed räägivad sellest, mis neile siin riigis meeldib ja mis võiks parem olla. Meie, täiskasvanud, oskame ju olla ka vaoshoitud ja viksid-viisakad. Lapsed aga on oma vastustes siirad ja vahetud. Teinekord ka naljakad, teate ju küll. Tegelikult tahaks iga vastuse peale käsi plaksutada. Seal üks tüdruk vastab küsimusele – mis talle Eestis meeldib – nii: „Eesti on ilus maa ja siin ei pruugi enam kunagi sõda tulla. Ma ei karda seda, et tuleks.“ Ma usun, et nendes sõnades on suurim tänu, mida uus põlvkond meile, vanematele, öelda saab.

Selle nimel, et vabas Eestis sündinud ja siin sirguvad lapsed ei karda, tasus meil elada.

Ja see lipp siin tornis jääb lehvima igavesti.

Ilusat pidupäeva kõigile!

Elagu Eesti Vabariik!

Eiki Nestor
Riigikogu esimees

Fotod

Riigikogu pressiteenistus
Urmas Seaver
T: 631 6352; 503 9907
urmas.seaver@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Kohtumine Ameerika Ühendriikide kindralitega

Kell 8:00 Riigikaitsekomisjoni esimees Hannes Hanso,  komisjoni liikmed Johannes Kert ja Ants Laaneots kohtuvad Ameerika Ühendriikide Riigikaitse Ülikooli Capstone 17-2 kursuse brigaadikindrali auastmes kursuslastega.

Riigikogu eelinfo 27. veebruarist – 5. märtsini

Riigikogu eelinfo 27. veebruarist – 5. märtsini

Esmaspäev, 27. veebruar

Riigikogu aseesimees Enn Eesmaa on ringsõidul Valga maakonnas, kus ta külastab Ala kooli (kell 11), Otepää Lihatööstust Edgar OÜ (kell 13) ja Valga militaarteemaparki (kell 16).

Teisipäev, 28. veebruar

Riigikogu aseesimees Enn Eesmaa on ringsõidul Võru ja Põlva maakonnas, kus ta külastab Võru Gümnaasiumi (kell 8.30) ning kohtub Võru linnapea Anti Allase ja Võru linnavolikogu esimehe Andres Visnapuuga Võru linnavalitsuses (kell 9.40). Eesmaa külastab veel AS-i Barrus (kell 11), Põlva Gümnaasiumi (kell 12.30), Põlva Päevakeskust (kell 14.30), Põlva Muusikakooli (kell 15.30) ning puiduettevõtet Arcwood (kell 16.15).

Kolmapäev, 1. märts

Kell 11 – Riigikogu esimees Enn Eesmaa kohtub Anija valla elanikega.

Reede, 3. märts

Euroopa Liidu asjade komisjonis – kell 10: Eesti seisukohad 6. märtsil toimuval ELi välisasjade nõukogu istungil, kutsutud välisminister Sven Mikser; Eesti seisukohad 7. märtsil toimuval ELi üldasjade nõukogu istungil, kutsutud välisminister Sven Mikser; Eesti seisukohad 6. märtsil toimuval ELi põllumajanduse ja kalanduse nõukogu istungil, kutsutud maaeluminister Tarmo Tamm ja keskkonnaminister Marko Pomerants; seisukoha andmine: ELi direktiivi eelnõu, millega muudetakse direktiivi eesmärgiga hoogustada heitkoguste kulutõhusat vähendamist ja investeeringuid, mis toetavad süsinikdioksiidiheite vähendamist, kutsutud keskkonnaministeeriumi esindajad; seisukoha andmine: ELi direktiivi eelnõu, mis käsitleb rahapesuvastast võitlust kriminaalõiguse vahenditega, kutsutud justiitsministeeriumi esindaja.

Välislähetused

26. veebruar – 3. märts
Riigikaitsekomisjoni esimees Hannes Hanso osaleb NATO Parlamentaarse Assamblee teadus- ja tehnoloogiakomitee istungil Iisraelis ja Palestiinas.

27. veebruar – 1. märts
Riigikogu esimees Eiki Nestor on ametlikul visiidil Iirimaal. Tema delegatsioonis on Riigikogu liikmed Monika Haukanõmm ja Kalvi Kõva.

27. veebruar – 2. märts
Riigikogu liige Meelis Mälberg osaleb Põlva maakonna ja Kulikovka rajooni töökohtumisel Ukrainas.

27. veebruar – 1. märts
Euroopa Liidu asjade delegatsiooni visiit Brüsselisse, kus toimuvad kohtumised ELi institutsioonides ning Eesti alalises esinduses ELi juures. Delegatsiooni kuuluvad Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Toomas Vitsut, aseesimees Jaak Madison ning liikmed Marianne Mikko, Johannes Kert, Liisa Oviir ja Oudekki Loone.

28. veebruar – 1. märts
Riigikogu aseesimees Taavi Rõivas osaleb majanduskonverentsil Annual Conference of Economics Vilniuses.

1. märts – 8. märts
Riigikogu liige Valdo Randpere on Eesti aukonsuli kutsel Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamisel Bangkokis, Tais.

2. – 3. märts
Majanduskomisjoni esimees Aivar Kokk osaleb Balti Assamblee majanduskomisjoni istungil Riias.

5. – 9. märts
Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) Eesti delegatsiooni juht Marianne Mikko osaleb ENPA poliitikaasjade ja demokraatia komitee ja monitooringukomitee istungil Strasbourgis, Prantsusmaal.

Riigikogu pressiteenistus
Kati Varblane
T: 631 6353, 516 9152
kati.varblane@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Barbi Pilvre annaks Eestis karusloomakasvatuse lõpetamiseks 10-aastase üleminekuaja

4 parlamendiliikme algatatud loomakaitse- ja looduskaitseseaduste muutmise eelnõu lõpetaks 1. jaanuarist 2028 Eestis loomade pidamise karusnaha tootmiseks, samuti selleks nende aretamise ja paljundamise. Eelnõu algatajateks on parlamendi koalitsiooni- ja opositsioonipoliitikud Barbi Pilvre, Eiki Nestor, Marianne Mikko. Jaanus Karilaid. Oudekki Loone, Liina Kersna, Inara Luigas, Heidi Purga, Heimar Lenk, Rainer Vakra, Hardi Volmer, Hannes Hanso, Eerik-Niiles Kross, Lauri Luik.

Eelnõu autori Barbi Pilvre sõnul ei ole karusloomadele võimalik karusloomakasvandustes tagada ligilähedaseltki liigiomast elu. „Karusnahk on luksuskaup ning karusnaha tootmine ei tohiks olla inimese eluks oluline tööstusharu. Seetõttu on põhjendatud karusloomakasvandused 10-aastase üleminekuajaga sulgeda,“  ütles ta.

Eestis on 2015. aasta andmetel neli mingi- ja rebasefarmi ning 27 tšintšiljafarmi, kus hoitakse kuni 200 000 karuslooma.

Enamikes riikides, kus karusloomakasvandused on keelustatud, on seda tehtud eetilistel kaalutlustel. Karusloomafarmid on keelustanud Inglismaa ja Põhja-Iirimaa (2002), Austria (2004), Horvaatia (2007), Holland (2012), Makedoonia (2014), Brasiilia (2014), Bosnia ja Hertsegoviina (2009), Sloveenia (2013), Saksamaa liidumaad Baier, Hesse, Nordrhein-Westfalen ja Schleswig-Holstein ning Belgia suurim piirkond Valloonia täielikult. Osaliselt on seda teinud Šveits, Taani, Rootsi, Uus-Meremaa, Ameerika Ühendriigid.

Karusloomakasvanduste keelustamist toetab Eestis oluline avalik huvi. KantarEmori poolt 2016. aasta detsembri lõpus läbi viidud üleriigilises omnibuss uuringu kohaselt ei poolda 81% naistest ja 55% meestest loomade kasvatamist ja hukkamist farmides karusnaha saamise eesmärgil.

Lisainfo: Barbi Pilvre, tel 56 207 220

Kohtumisel tööhõivevolinikuga oli arutelu keskmes Euroopa sotsiaalõiguste sammas

Sotsiaalõiguste samba keskmes on võrdsete võimaluste ja juurdepääsu loomine tööturule. Kohtumisel tõdeti ühiselt, et liikmesriikide sotsiaalsüsteemid peavad olema kooskõlas tänapäevaste vajadustega ja vaatama tulevikku, arvestama vananeva ühiskonna ja tehnoloogi arenguga.

Vitsut tutvustas volinik Thyssenile Eesti Euroopa Liidu eesistumise peaeesmärke. Edasi arutati sotsiaalvaldkonna teemadele, mis võivad tulla arutusele Eesti eesistumise ajal.

Euroopa Komisjoni algatusel on praegu menetluses sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise direktiivi muudatused, mis reguleerivad piiriüleseid sotsiaaltoetusi ja julgustavad inimesi välismaal töötama. Eesmärk on pakkuda kindlustunnet, mis hüvitistele inimesel on õigus ja kas neid peab maksma töökohariik või elukohariik.

Rõhku pööratakse ka töökohaohutuse kehtivate reeglite paremale rakendamisele. Lisaks räägiti muutustest tööelus, oskustest töökohal, töö ja vaba aja tasakaalust.

Kütt tõi kohtumisel Eesti murekohana välja noorte generatsiooni, kes ei õpi ega ole aktiivsed tööturul. Samuti märkis ta palgalõhet ja sellest tulenevat elatustaseme erinevust meest ja naiste vahel ka pensionipõlves. Küti sõnul vajab muutusi ka pensionisüsteem ja sotsiaalne hoolekanne, sest kui inimesed elavad kauem, vajavad nad ka rohkem sotsaal- ja tervishoiuteenuseid.

Euroopa Liidu asjade komisjoni liige Kalle Palling märkis, et puuetega inimeste tööhõives on edusamme teinud ka jagamismajandus, andes tööd näiteks kuulmispuudega taksojuhtidele.

„Tehnoloogia areng ei saa kunagi olla liiga kiire, vaid riigid saavad olla aeglased seda kasutusele võttes ja reguleerides,“ ütles Palling. Samuti juhtis Palling tähelepanu, et robotid asendavad varem või hiljem suure osa tänastest töökohtadest, seega peaks Euroopa Liit juba mõtlema, mida teha nende miljonite inimestega, keda peab seetõttu kaasama elukestva õppe programmidesse.

Volinik Thyssen rõhutas, et tänapäeva töövaldkonna võti ongi elukestev õpe. Ta tundis huvi, kuidas Eestis on korraldatud sotsiaalvaldkonna e-teenused, millest teised liikmesriigid võiksid eeskuju võtta.

Fotod kohtumiselt.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
631 6356, 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Menetlusse võeti maksukorralduse seaduse muutmise eelnõu

Eesti Reformierakonna fraktsiooni 22. veebruaril algatatud maksukorralduse seaduse § 4¹ muutmise seaduse eelnõu (391 SE).

Maksukorralduse seaduse § 41  järgi peab maksuseaduse või selle muudatuse vastuvõtmise ja jõustumise vahele üldjuhul jääma vähemalt kuus kuud.

Eelnõu näeb ette, et erandlikel ja põhjendatud juhtudel võib maksuseaduse jõustumise sätestamisel lõikes 1 nimetatud tähtajast kõrvale kalduda. Nendeks juhtudeks on eelkõige kiiret lahendamist vajavate maksupettuste vältimine ja selleks vajalike meetmete rakendamine ning märgatavalt muutunud majandus-, finantsstabiilsus-, keskkonna- või julgeolekuolukorrale reageerimine või nendega seonduvate riskide ennetamine. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Riigikogu liikmete Barbi Pilvre, Marianne Mikko, Hardi Volmerr, Hannes Hanso, Rainer Vakra, Inara Luigase, Heimar Lengi, Lauri Luige, Heidy Purga, Eiki Nestori, Oudekki Loone, Jaanus Karilaidi, Eerik-Niiles Krossi, Liina Kersna 23. veebruaril algatatud loomakaitseseaduse ja looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (392 SE).

Eelnõu näeb ette keelata loomade pidamine üksnes või peamiselt karusnaha tootmise eesmärgil, samuti nende aretamine ja paljundamine üksnes või peamiselt karusnaha tootmise eesmärgil. Nimetatud keeldu soovitakse kohaldada loomapidajate suhtes alates 1. jaanuarist 2028. Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.

Eesti Vabaerakonna fraktsiooni 23. veebruaril algatatud haldusreformi seaduse muutmise seaduse eelnõu (393 SE).

Eelnõu näeb ette, kui elanike küsitluse või algatuse tulemusena selgub, et soovitakse mõne territooriumiosa arvamist ühe kohaliku  omavalitsuse üksuse koosseisust teise, piirneva kohaliku omavalitsuse üksuse koosseisu, siis muudetakse valdade ja linnade haldusterritoriaalse korralduse muutmise menetluse käigus vastavate haldusüksuste piire Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 71 lõike 3 alusel. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Sotsiaalkomisjoni 23. veebruaril esitatud Riigikogu otsuse “Eesti Haigekassa nõukogu liikme tagasikutsumine ja uue liikme nimetamine” eelnõu (394 OE).

Eelnõu näeb ette kutsuda nõukogust tagasi Viktor Vassiljev ja nimetada nõukogu liikmeks Maris Lauri. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
6316351, 51902837
gunnar.paal@riigikogu.ee

Riigikogu eelinfo reedeks, 24. veebruariks

Eesti Vabariigi 99. aastapäev

Kell 7.33 – pidulik riigilipu heiskamise tseremoonia Kuberneri aias Toompea lossi kõrval. Avakõne peab Riigikogu esimees Eiki Nestor, õnnistussõnad ütleb Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Urmas Viilma. Eesti Vabariigi iseseisvusmanifesti loeb ette Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli kolmanda kursuse üliõpilane, Voldemar Panso preemia laureaat Teele Pärn.

Politsei- ja Piirivalveorkestri ning Eesti Meestelaulu Seltsi meeskooride esituses tulevad ettekandele Enn Võrgu „Eesti Lipp“ Martin Lipu sõnadele ning Juhan Aaviku “Hoia, Jumal, Eestit” Aleksander Leopold Raudkepi sõnadele. Tseremoonia lõpeb orienteeruvalt kell 8.

Tseremoonial osalevad Riigikogu aseesimehed Enn Eesmaa ja Taavi Rõivas, Riigikogu ja valitsuse liikmed, põhiseaduslike institutsioonide ja diplomaatilise korpuse esindajad ning isamaaliste organisatsioonide ja korporatsioonide liputoimkonnad. Kõik on oodatud!

Kell 8 – riigikaitsekomisjoni esimees Hannes Hanso, komisjoni liikmed Ants Laaneots ja Johannes Kert kohtuvad Ameerika Ühendriikide Riigikaitse Ülikooli Capstone brigaadikindrali auastmes kursuslastega (ruum L241).

Kell 9  Riigikogu esimees Eiki Nestor ning aseesimehed Enn Eesmaa ja Taavi Rõivas osalevad pärgade asetamisel Vabadussõja võidusamba jalamile Vabaduse väljakul.

Kell 10 – Riigikogu esimees Eiki Nestor ning aseesimehed Enn Eesmaa ja Taavi Rõivas osalevad jumalateenistusel Toomkirikus.

Kell 12 – Riigikogu esimees Eiki Nestor ning aseesimehed Enn Eesmaa ja Taavi Rõivas osalevad Kaitseväe paraadil Vabaduse väljakul.

Kell 18  Riigikogu esimees Eiki Nestor ning aseesimehed Enn Eesmaa ja Taavi Rõivas osalevad Eesti Vabariigi 99. aastapäeva pidulikul kontserdil ja vastuvõtul.

Välislähetused

21. – 24. veebruar
Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) Eesti delegatsiooni juht Mart Nutt ja delegatsiooni liige Jaanus Marrandi osalevad OSCE Parlamentaarse Assamblee talveistungil ja Alalise Komitee istungil Viinis, Austrias.

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
marie.kukk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Riigikogu kiitis heaks maaelu ja põllumajandusturu seaduse muudatused

Valitsuse algatatud maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmise seaduse (340 SE) poolt hääletas 70 Riigikogu liiget, üks jäi erapooletuks.

Seadus muudab tuulekaera tõrjeabinõude õiguslikke aluseid. Tuulekaer on kujunenud Eestis raskesti tõrjutavaks umbrohuks, mis võib levida kiiresti ning põhjustada olulist majanduslikku kahju tarbeviljapõldudel. Tuulekaera tõrjumine on tõhus, kui tõrjet tehakse kompleksselt kogu põllumajandussektoris. Kehtiv kord ei aita piisavalt kiiresti tuulekaera levikut piirata ning selle levik Eestis ei ole vähenenud. Raskesti tõrjutava umbrohu leviku efektiivsemaks tõkestamiseks kaotatakse põllumeeste bürokraatlikud kohustused teavitada tuulekaerast põllumajandusametit ja koostada tuulekaera tõrjekava. Selle asemel saab ohtlikku umbrohtu asuda tõrjuma kohe, kui see põllule ilmub.

Seadus sätestab maaeluministeeriumi haldusalasse ületoodud regionaalprogrammide alusel kohaliku elu edendamiseks toetuste andmise õiguslikud alused. Samuti ajakohastab ja täpsustab riigiabi, vähese tähtsusega abi ja muu toetuse andmisega seonduvaid aspekte. Regionaalprogrammide rakendamise ja riigiabi andmisega seotud muudatused puudutavad eelkõige rakendavate asutuste tegevust, see tähendab abi andjaid.

Istungi stenogramm

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu

(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Kati Varblane
T: 631 6353, 516 9152
kati.varblane@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

 

Tubaka aktsiis jõuab e-sigarettide tarbijateni

Eile arutati Riigikogus esimesel lugemisel eelnõud, mis näeb ette alternatiivsete tubakatoodetele maksustamist. Eelnõu jõustumisega hakataks alates 2018. aastast maksustama mh ka e-sigarettide täitevedelikku.

Keskerakonna fraktsiooni liige Andrei Novikov sõnas, et alternatiivsed tubakatooted on muutunud järjest populaarsemaks ning ei saa väita, et nende mõju tervisele on olematu. „Igasugune suitsetamise katsetamine, olgu see kas või tubakavaba, tekitab noortes huvi ja sisestab, et suitsetamine on igati normaalne tegevus,“ selgitas Novikov.

Paljudele on esmapilgul ohutu e-sigarett esimeseks sammuks tavatubakatoodete tarbimiseks. Eilne uudistoode on kiiresti kogunud populaarsust ning Euroopa Liidu tervisespetsialistid löövad siinkohal häirekella. „Paraku on Eesti senini maha jäämas paludest teistest riikidest, kes teadvustasid probleemi juba varakult ning astusid samme alternatiivsete tubakatoodete kättesaadavuse vähendamiseks,“ tõdes Novikov. Euroopa Liidu liikmesriikide seas maksustatakse e-vedelikke juba Itaalias, Portugalis, Rumeenias, Sloveenias ja Lätis. Alates 2018. aastast hakkab ka Eestis müüdavatele tubakavedelikele kehtima aktsiisimäär 0,2 eurot tubakavedeliku milliliitri kohta või 0,2 eurot milligrammi kohta, kui toode on geeljas.

Keskfraktsiooni liikme Andrei Novikovi sõnul võiks kaaluda ka piiranguid alternatiivsete tubakatoodete reklaamis. Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) rõhutab konservatiivse lähenemise vajalikkust elektrooniliste sigarettide (ja nendega sarnanevate seadmete) reklaami, kaubanduse ja muu sellega seonduva  reguleerimiseks, kuni ei ole põhjalikult selgitatud välja nende bioloogiline, psühholoogiline ja ka sotsiaalne mõju ühiskonnale. Arvestades riigikogu menetlusse peagi saabuvaid alkoholi ja tubakatoodete reklaamipiiranguid võiks Novikovi arvates juba varakult kaaluda ka alternatiivsete tubakatoodete reklaamipiirangute kehtestamise mõistlikkust.

Laine Randjärv: linnahalli rahastamine riigi rahakotist on kahtlase väärtusega

Eilsel kultuuripoliitika arutelul avaldas Randjärv Reformierakonna fraktsiooni nimel heameelt, et riigikogus on käiku läinud pea kümme aastat ootel olnud plaan ja esimese lugemise läbinud noorte huvitegevuse toetamiseks mõeldud eelnõu

„Ringiraha idee ettevalmistuseks tehti esimesed sammud juba 2007. aastal. See sai uuesti hoo sisse 2015. aastal Taavi Rõivase valitsuses. Eelmisel aastal heakskiidu saanud huvitegevuse kontseptsioon on üks tähtsaimaid kultuuripoliitika nurgakive, mis lähiajal seaduseks vormumas. Sinna alla mahuvad nii kaunid kunstid, rahvakultuur, teadusringid kui sporditegemine. Meie üks tegelikke rändrahne, laulu- ja tantsupidu saab siit oma baasi,“ lausus kultuurikomisjoni aseesimees.

Randjärv kritiseeris oma sõnavõtus riigikunstnike ja -kirjanike Trooja hobusena sissetoomist möödunud aastal kultuuriministeeriumi eelarvesse. „Toonases valitsuskoalitsioonis kokku leppimata põhimõtte algatamine kinnitab küll ühtede loomeliitude võitu teiste üle, ei anna aga tõestust, et võiks mingilgi moel olla kasulik ja toetav meede kultuurivaldkonnale tervikuna,“ leiab riigikogu liige.

Ta märkis, et ehkki lubati taolise mudeli katsetamist pilootprojektina aastani 2019, on ministeeriumis juba praegu otsustatud riigikirjanike ja kunstnike arvu kahekordistamine.

„Mul on küll hea meel, kui loovisikud saavad oma töö eest väärikat tasu, ent riigikirjanike süsteemi kui nõukogudeaegse mudeli taaselustamist ei oska küll heaks kiita. Ministeerium on rõhutanud kultuurivaldkonna rahastamise institutsioonide omavahelise koostöö vajadust. Selles kontekstis saab lahendada ka vabakutseliste loovisikute tasustamise küsimuse,“ ütles Randjärv.

Samuti vajab kultuurikomisjoni aseesimehe sõnul selgust hasartmängumaksu nõukogu poolt jagatava raha tulevik. „Oleks halb, kui rahavood – ehkki väikesed, ent siiski paindlikud ja olulised just väikesemahulistele regionaalsetele projektidele – lahustuksid rahandusministeeriumi ümberorganiseerimise tuhinas suuremates kateldes märkamatuks,“ lausus riigikogu liige.

Küsitav on tema silmis ka praeguse valitsuse koalitsioonilepingus käsitletav linnahalli riigipoolne finantseerimine.

„Eesti muusika- ja teatriakadeemia pidi ootama 20 aastat, kuni täideti ammu kokku lepitud ja riigikoguski kinnitatud lubadus saali ehitamise otsusest. Räägime viiest miljonist eurost. Aga linnahallile kaasfinantseerimiseks antav 40 miljonit eurot ei vajanud muud kui sõrmenipsu? Pole kindel, et valitsus tervikuna omab tegelikku ülevaadet selle rahavoo tulevikust. Pole tehtud ei korralikke uuringuid, analüüsitud kavatsusi ega pikaaegset rahavoogude planeerimist,“ lausus Randjärv lõpetuseks.

Riigikogu kultuurikomisjoni aseesimees

Laine Randjärv
Laine.Randjarv@riigikogu.ee
+372 53044808