Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu eelinfo teisipäevaks, 22. jaanuariks

Kell 10 – täiskogu istung

Esimene lugemine – 4 eelnõu:

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele peatamaks Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelise piirilepingu ratifitseerimise protsess“ eelnõuga (767 OE) tehakse ettepanek katkestada Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vaheline piirilepingu ratifitseerimine ning võtta tagasi oma allkiri eelpool nimetatud piirilepingult.

Riigikogu liikme Ants Laaneotsa algatatud Kaitseliidu seaduse muutmise seaduse eelnõu (786 SE) täpsustab Kaitseliidu koostegevust Kaitseväega õppekogunemistel, valmistumisel riigi kollektiivseks enesekaitseks sõjaliste kriiside puhul ja selle teostamisel, osalemisel rahvusvahelises sõjalises koostöös. Vajadusel kehtestab Kaitseliidule täiendavad ülesanded Vabariigi Valitsus oma määrusega. Eraldi peatükina on Kaitseliidu muutmise seaduse §-s 52 välja toodud ja üksikasjalikult lahti seletatud mõiste “vahetu sund”. Eelnõu määratleb ka Kaitseliidu alalise ja ajutise julgeolekuala mõisted ning nendega seotud piirangud ja julgeolekualale sattunud või tulnud kõrvalistele isikutele kinnipidamise korra.

Maaelukomisjoni algatatud maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõuga (788 SE) sätestatakse volitusnorm Vabariigi Valitsusele ebasoodsate ilmastikutingimuste kindlakstegemiseks. Eelnõu kohaselt võib Vabariigi Valitsus selliste ebasoodsate ilmastikutingimuste korral, mis erinevad olulisel määral tavapärastest ilmastikutingimustest ning tekitavad põllumajandustootjatele olulist majanduslikku kahju, teha korraldusega kindlaks ebasoodsate ilmastikutingimuste esinemise. Ilmastikutingimuste hindamisel võetakse aluseks tavapäraste aastate kohta kogutud pikaajalised vaatlusandmed. Eelnõus nimetatud korraldus on informatiivse sisuga ning ei mõjuta põllumajandustootjate lepingulisi suhteid.

Riigikogu liikmete Jaanus Karilaidi, Keit Pentus-Rosimannuse, Helmen Küti, Madis Millingu, Liina Kersna, Marianne Mikko, Eiki Nestori, Jevgeni Ossinovski, Oudekki Loone, Hannes Hanso, Heimar Lenki, Hardi Volmeri, Toomas Jürgensteini, Heljo Pikhofi, Heidy Purga, Inara Luigase, Barbi Pilvre ja Yoko Alenderi algatatud loomakaitseseaduse ja looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (755 SE) näeb ette keelata loomade pidamine üksnes või peamiselt karusnaha tootmise eesmärgil, samuti nende aretamine ja paljundamine üksnes või peamiselt karusnaha tootmise eesmärgil. Nimetatud keelu kohaldamine loomapidajate suhtes nähakse ette alates 2024. aasta 1. juunist.

Seletuskirjas märgitakse, et karusloomafarmide keelustamist on arutatud Eestis alates 2009. aastast, mil selle teema tõstatasid looma- ja looduskaitsekaitseorganisatsioonid, Erakond Eestimaa Rohelised ning Sotsiaaldemokraatlik Erakond. Uuesti tõusis inimeste teadvusesse karusloomafarmide keelustamine 2013. aastal, kui Eesti Rahvusringhäälingut telesaates Pealtnägija avaldati loomapidamisreeglite rikkumist kajastavaid kaadreid Balti Karusnahk AS Karjaküla rebase- ja naaritsafarmist . Samal ajal tõstatas ka Keskkonnaministeerium karusloomafarmide keelustamise küsimuse, kuna karusloomafarmides ei olnud täidetud keskkonnanõudeid juba aastaid.

Eestis kasvatatakse karusloomadena tšintšiljasid, küülikuid, naaritsaid ja rebaseid. Kokku peetakse Eestis umbes 200 000 karuslooma.

Kell 14 – komisjonide istungid

keskkonnakomisjonis – tööstusheite seaduse muutmise seaduse eelnõu (736 SE), kutsutud Keskkonnaministeeriumi ja Rahandusministeeriumi esindajad; Hong Kongi laevade lammutamise konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu (791 SE), kutsutud Keskkonnaministeeriumi esindajad; Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (Keskkonnaameti ja Keskkonnainspektsiooni ühendamine) eelnõu (789 SE), kutsutud eelnõu algatajad;

kultuurikomisjonis – „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020“ elluviimisest, kutsutud kultuuriminister Indrek Saar; kõrgharidusseaduse eelnõu (725 SE), kutsutud Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Tervisetehnoloogiate Arenduskeskus ASi esindajad; muinsuskaitseseaduse eelnõu (684 SE) (ruum L241);

majanduskomisjonis – kaubamärgiseaduse, tööstusomandi õiguskorralduse aluste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (793 SE), kutsutud justiitsminister Urmas Reinsalu; kaugkütteseaduse muutmise seaduse eelnõu (264 SE);

maaelukomisjonis – kell 12.30: Eesti seisukohtadest Euroopa Komisjoni teatisele „Kestlik biomajandus Euroopas: majanduse, ühiskonna ja keskkonna vaheliste sidemete tugevdamine“ kohta, kutsutud Maaeluministeeriumi esindajad; maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (735 SE), kutsutud Maaeluministeeriumi, Maaülikooli ja Põllumajandusuuringute Keskuse esindajad (ruumis L262);

põhiseaduskomisjonis – kell 13.15: arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile Eesti seisukohtadest Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingu allakirjutamise ja sõlmimise ning verbaalnoodi (COM(2018) 833-834, 841) kohta, kutsutud Välisministeeriumi ja Siseministeeriumi esindajad; Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse ning põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse muutmise seaduse eelnõu (762 SE);

sotsiaalkomisjonis – Vabariigi Valitsuse kinnitatud jätkusuutliku pikaajalise hoolduse süsteemi loomise ning hoolduskoormuse vähendamise kavast, kutsutud Sotsiaalministeeriumi esindaja; „Rahvastikupoliitika põhialused aastani 2035“ eelnõu (779 OE), kutsutud eelnõu esitaja esindaja;

väliskomisjonis – väliskomisjoni raporti „Valmisolek tõrjuda valimistesse sekkumist lääneriikide näitel“ tutvustus, istung on avalik, toimub veebiülekanne (Riigikogu konverentsisaal).

õiguskomisjonis – kell 13: riikliku elatisabi süsteemi toimimisest ja karistusregistris olevate isikute arvust ning viimaste aastate karistusõiguse reformide mõjust sellele.

Sündmused

Kell 12 – väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kohtub Põhjamaade suursaadikutega.

Kell 15 – Riigikogu esimees Eiki Nestor kohtub Välisministeeriumi ja Tallinna Ülikooli tutvustusprogrammi raames välisajakirjanikega Süüriast, Jordaaniast, Araabia Ühendemiraatidest ning Saudi Araabiast.

Välislähetused

20. – 22. jaanuar
Riigikogu esimees Eiki Nestor osaleb Iiri parlamendi alamkoja 100. aastapäevale pühendatud sündmustel Dublinis Iirimaal.

20. – 24. jaanuar
Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) Eesti delegatsiooni esimees Marianne Mikko (20. – 22. jaanuar) ning asendusliikmed Andres Herkel (21. – 24. jaanuar) ja Jaak Madison (20. – 23. jaanuar) osalevad ENPA täiskogu osaistungil Strasbourgis Prantsusmaal.

21. jaanuar – 4. veebruar
Riigikogu liige Hannes Hanso osaleb Eesti ÜRO Julgeolekunõukogu liikmeks kandideerimise kampaania raames kohtumistel Johannesburgis ja Kaplinnas Lõuna-Aafrika Vabariigis, Maserus Lesotho Kuningriigis, Mbabanes ja Lobambas Eswatini Kuningriigis (Svaasimaal) ning Maputos Mosambiigi Vabariigis.

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
tel 631 6456; 58 213 309
e-post marie.kukk@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Riigikogu arutab alanud töönädalal 20 eelnõu

Esmaspäeva istungile ei ole kavandatud arupärimistele vastamist.

Teisipäeval on esimesel lugemisel neli eelnõu. Need on: Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele peatamaks Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelise piirilepingu ratifitseerimise protsess“ eelnõu (767 OE); Kaitseliidu seaduse muutmise seaduse eelnõu (786 SE); maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (788 SE); loomakaitseseaduse ja looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (755 SE).

Kolmapäeva istungil on kolmandal lugemisel kolm eelnõu. Need on: kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (574 SE); tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 14 täiendamise seaduse eelnõu (293 SE); ehitusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (703 SE).

Teisel lugemisel on seitse eelnõu. Need on: Riigikogu otsuse „Eesti Vabariigi osaluse suurendamine Rahvusvahelises Rekonstruktsiooni- ja Arengupangas“ eelnõu (772 OE); laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse muutmise ning tulumaksuseaduse ja nendega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (722 SE); veeseaduse eelnõu (643 SE); tulumaksuseaduse § 11 muutmise seaduse eelnõu (770 SE); kindlustustegevuse seaduse ja võlaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõu (769 SE); tõestamisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (719 SE); täitemenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (elatise võlgnike survestamine) eelnõu (737 SE).

Esimesel lugemisel on neli eelnõu. Need on: kaubamärgiseaduse, tööstusomandi õiguskorralduse aluste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (793 SE); audiitortegevuse seaduse, finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse (finantsvaldkonna väärteokaristuste reform, EL-i õigusest tulenevad karistused, vara legaalse päritolu pööratud tõendamiskoormus) eelnõu (771 SE); riikliku statistika seaduse ja avaliku teabe seaduse muutmise seaduse eelnõu (794 SE); raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (795 SE).

Neljapäeva istungil on esimesel lugemisel on kaks eelnõu: Euroopa Liidu kodaniku seaduse ja teiste seaduste täiendamise seaduse (Ühendkuningriigi väljaastumine Euroopa Liidust) eelnõu (781 SE) ja  autoriõiguse seaduse muutmise seaduse eelnõu (757 SE).

Õiguskomisjoni ettepanekul arvati töönädala päevakorrast välja Riigikogu otsuse „Õigusloomepoliitika põhialused aastani 2030“ eelnõu (773 OE).

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu

(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega)

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Vabaerakonna eelnõu mitmekordistab puuetega laste tosin aastat tõusmata toetused

Vabaerakonna eelnõus, mille eesmärk on tõsta 13 aastat muutumatuna püsinud puuetega laste toetusi, jõuab 31. jaanuaril riigikogu suurde saali.

Täna toimunud riigikogu sotsiaalkomisjoni istungil otsustati Reformierakonna kolme saadiku vastuseisust hoolimata viia Vabaerakonna algatatud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu teisele lugemisele.

Vabaerakonna riigikogu fraktsiooni esimehe Andres Herkeli sõnul on erinevad valitsused jätnud puuetega lapsed viimase tosinkonna aasta jooksul täielikku unarusse. „Kuna puuetega laste toetust ei ole tõstetud 2006. aastast, siis pole õige teha näilikku tõstmist minimaalsete summadega mängides, vaid tõsta toetusi märgatavalt ja oluliselt. See on vältimatu vigade parandus. Sellise lapse sünd perre või puude tekkimine hilisemas eluetapis on alati ootamatu. Mitte ükski inimene ei ole selleks valmis ega valmistunud ega kogunud selleks igaks juhuks ka rahalist tagavara,“ ütleb Herkel.

Herkeli sõnul peab toetusi tõstes arvestama, et puuetega lastel oleks võimalik toime tulla oma igapäevaelus võrdselt teiste lastega nii palju, kui see on vähegi võimalik. „Samuti soodustab puudest tingitud lisakulude hüvitamine lapse õppimist ja töötamist ning aitab täita ka abi vajava lapse rehabilitatsiooniplaanis püstitatud eesmärke,“ sõnab Herkel.

Statistikaameti andmetel on kaheteist aasta jooksul elukallidus tõusnud tervelt 47,1 protsenti. Herkeli sõnul tunnistab sotsiaalministeerium, et puuetega laste toetused on naeruväärselt madalad, kuid valitsus soovib enne toetuste tõstmist korrastada kogu erivajadustega inimeste toetuste ja teenuste süsteemi. „Vabaerakonna hinnangul vajavad puudega lapsed suuremat abi nüüd ja praegu. Need pered on olemas täna. Neil ei ole aega oodata seda, millal kõik analüüsid saavad tehtud ja kõik töögrupid on oma tahtlikult pikaks venitatud töö ära teinud,“ räägib Herkel.

Vabaerakonna riigikogu fraktsioon andis jaanipäeva eel üle puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise eelnõu. Selle järgi tõstetakse alates 1. jaanuarist 2020 keskmise ja raske puuetega lapse sotsiaaltoetus kahekordseks ning sügava puudega lapsetoetus kolmekordseks. Kui praegu on keskmise puuetega lapse sotsiaaltoetus 69,04 eurot, siis eelnõu vastuvõtmise järel tõuseks see 138,08 euroni kuus. Raske ja sügava puudega lapse sotsiaaltoetuse suurus on praegu 80,55 eurot kuus. Eelnõu järgi kerkiks raske puudega lapse sotsiaaltoetus 161,10 euro ja sügava puudega lapse toetus 241,65 euroni kuus. 2017. aastal maksti puudetoetust kokku 12 896 lapsele.

Majanduskomisjon toetab täielikku üleminekut e-arvetele avaliku sektoriga arveldamisel

Majanduskomisjoni esimehe Sven Sesteri sõnul läheb riigi raamatupidamine selle muudatusega täielikult üle e-arvetele. „Pidev valmisolek eri moodi arveldamiseks ei ole enam ammu majanduslikult mõistlik. Me teeme raamatupidamise senisest kasutajasõbralikumaks, lisaks toetab loodav regulatsioon loodussõbraliku ning aja- ja töömahusäästliku e-majanduse arenemist,“ ütles Sester.

Sester lisas, et neil, kel puudub võime e-arveid esitada, ei tasu võimalike uute kulutuste pärast muretseda. „Riik pakub võimalike negatiivsete mõjude vähendamiseks e-keskkonda tasuta e-arvete koostamiseks ja edastamiseks adressaadile,“ kinnitas ta.

Majanduskomisjoni aseesimees Toomas Kivimägi ütles, et on igati aja- ja asjakohane teha järgmine samm e-arvetele üleminekul. „Riigile on e- arved olnud kohustuslikud pea kaks aastat. Loodud on vastav IT keskkond ja ehk nüüd on mõistlik laiendada seda ka erasektorile. Seda enam, et eelnõu algataja kinnitusel see ettevõtjatele mingeid rahalisi kohustusi kaasa ei too. Küll aga võitu riigi jaoks viis miljonit eurot aastas,“ sõnas Kivimägi.

Avalik sektor saab aastas ligi kaks miljonit arvet, neist viiendik on e-arved.

Majanduskomisjon otsustas saata raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (795 SE) täiskogu istungile esimesele lugemisele 23. jaanuaril.

Riigikogu pressiteenistus
Veiko Pesur
tel 631 6353, 55 590 595
e-post veiko.pesur@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Sotsiaalkomisjon saatis puuetega laste toetusi suurendava eelnõu teisele lugemisele

Eelnõu eesmärgiks on suurendada puuetega laste toetusi selliselt, et see tagaks igale abivajajale iseseisva toimetuleku, toetaks nende sotsiaalset hakkamasaamist ja looks toimetulekuks võrdsed võimalused. Samuti soodustab puudest tingitud lisakulude osaline hüvitamine õppimist ja aitab täita abivajaja rehabilitatsiooniplaani.

Sotsiaalkomisjoni esimees Helmen Kütt ütles, et mida raskem on lapse puue, seda suuremad on otsesed ja kaudsed kulud lapse igapäevase elu, toimetuleku ja arengu tagamiseks. „Soovime plaanitava muudatusega puuetega lapsi kasvatavate perede olukorda veidikenegi leevendada,“ sõnas ta.

Puuetega laste toetuse suuruse aluseks on sotsiaaltoetuse määr, mida ei ole aga 2006. aastast alates muudetud. „Muudatuse tulemusena makstakse keskmise puudega lapsele toetust 138 eurot ja raske puudega lapsele 161 eurot,“ märkis Kütt.

Esimees lisas, et sügava puudega lapsele hakatakse muudatuste jõustumisel toetust maksma 241 eurot.

Eestis elab ligi 13 000 puudega last. Võrreldes 2009. aastaga on see arv pea kahekordistunud. „Nii suur puuetega laste arvu kasv tingib surve puuetega laste sotsiaalkaitse süsteemile ning seeläbi võib mõjutada ka perede toimetulekut,“ sõnas komisjoni liige Raivo Põldaru. „On äärmiselt kahetsusväärne, et ühiskonna nõrgimate gruppide huve pole näiteks tarbijahinnaindeksi kasvuga võrrelduna arvestatud ja toetuse määrad on jäänud 13 aastaks toppama,“ lisas ta.

2017. aastal maksti keskmise puudega lapse toetust 5 000 lapsele, raske puudega lapse toetust 7 164 lapsele ja sügava puudega lapse toetust 732 lapsele.

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (663 SE) on täiskogu istungil teisel lugemisel 31. jaanuaril.

Riigikogu pressiteenistus
Veiko Pesur
tel 631 6353, 55 590 595
e-post veiko.pesur@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Riigikogu valimised 2019

President Kersti Kaljulaid kuulutas 1. detsembril valimised välja. Vabariigi Valimiskomisjon jaotas valimisringkondade vahel mandaadid.

Riigikogu valimistel kandideerib kümme erakonda ja 18 üksikkandidaati.

23. jaanuarist 2019 algab aktiivse valimisagitatsiooni aeg, mille jooksul poliitiline välireklaam on keelatud.

Oma valiku saab igaüks teha alates 21. veebruarist, kui algab e-hääletamine ja eelhääletamine. Elektrooniliselt saab sobiva kandidaadi poolt hääletada ööpäevaringselt kuni 27. veebruarini. 21.–24. veebruarini toimub eelhääletamine maakonnakeskustes, 25.–27. veebruarini kõigis valimisjaoskondades.

Valimispäev on 3. märtsil 2019! 

XIII Riigikogu tavapärane töö kestab volituste lõpuni ehk XIV Riigikogu tööle asumiseni.

Oma esimesel istungil valib parlament endale juhatuse. Vaata, kes on olnud Riigikogu esimehed läbi aegade.

Millised on valimisõiguse põhimõtted?

Lähtuvalt põhiseaduse §-st 60 on Riigikogu valimised:

Kellel on õigus valida ja olla valitud?

Õigus valida on kõigil teovõimelistel vähemalt 18-aastastel Eesti kodanikel, kes ei kanna vanglakaristust. Rahvaesindajaks saab kandideerida alates 21 eluaastast. Riigikogu liikmeks ei või kandideerida tegevväelane ega isik, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud kuriteos ja kannab vanglakaristust.

Valimistel võivad osaleda nii erakonnad kui ka üksikkandidaadid. Erakond saab kandidaadid üles seada valimisringkonnas. Kõigist ringkondades ülesseatud kandidaatidest koostab erakond üleriigilise nimekirja.

Kuidas selguvad valimistulemused?

Valimistulemuste selgitamisel lähtutakse proportsionaalsuse põhimõttest. Iga erakond saab Riigikogus kohti vastavalt oma kandidaatidele antud häälte summale – mida rohkem hääli, seda rohkem kohti ja vastupidi.

Valimistulemused selguvad kõigepealt valimisringkonna tasandil, kus jaotatakse isiku- ja ringkonnamandaadid. Alles pärast seda jaotatakse üleriigilised kompensatsioonimandaadid. Mandaate on kokku 101 ehk sama palju kui kohti Riigikogus ja need on jagatud valimisringkondade vahel.

Kuidas mandaadid jaotatakse?

Infograafik, XIII Riigikogu 101 mandaadi saamise viis

 

Vaata, kuidas mandaadid jaotatakse:

Valimiskool osa 8 2/2

Tutvu valimiste üksikasjadega Valimised Eestis veebilehel.

Milline on d’Hondti meetod?

Riigikogu valimistel kasutatav kompensatsioonimandaatide jaotamine modifitseeritud d'Hondti jagajate meetodil annab väikese eelise rohkem hääli kogunud erakondadele.

D’Hondti jagajate jada on 1, 2, 3, 4 jne. Eestis kasutatakse veidi muudetud jagajate jada, kus jada elemendid alates kahest on astendatud 0,9-ga. Sellise jada väärtused on 1,000, 1,866, 2,688, 3,482 jne.

D’Hondti jagajate meetodi järgi mandaatide jaotamiseks arvutatakse kõigepealt igale erakonnale nii mitu võrdlusarvu, kui erakonna nimekirjas on kandidaate. Võrdlusarvud saadakse erakonna häälte arvu jagamisel jagajate jada iga elemendiga.

Järgnevalt võrreldakse erakondade võrdlusarve ja kõigepealt saab mandaadi see erakond, kelle võrdlusarv on suurem. Järgmise mandaadi saab suuruselt järgmise võrdlusarvu saanud erakond jne. Niimoodi jaotatakse kõik seni jaotamata mandaadid.

ENPA Eesti delegatsioon osaleb assamblee istungil

Osaistungil toimuvad ka kaks arutelu, millest üks käsitleb Venemaa avatud agressiooni Ukraina vastu ja selle ohtu Euroopa julgeolekule ning teine Türgi opositsioonipoliitikute halvenevat olukorda.

ENPA Eesti delegatsiooni juhi Marianne Mikko sõnul on alanud aasta tähenduslik, mil Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee tähistab 70. sünnipäeva. „See sümboolne aasta jääb saatma kõiki neid ENPA täiskogu osaistungeid, kus me mõtleme rohkem Euroopale, ühtsusele, solidaarsusele ja inimõigustele,“ ütles ta.

Delegatsiooni asendusliige Andres Herkel esitleb istungil oma raportit „Interneti valitsemine ja inimõigused“. Herkeli sõnul on inimõiguste ja ausate valimiste temaatika järjest enam seotud küberruumis toimuvaga. „Minu raport on üks mitmest raportist, milles on tõstatatud andmekaitse ja desinformatsiooni küsimus.“

Delegatsiooni asendusliige Jaak Madison sõnas et algav istunginädal on märgiline, kuna jääb selle Riigikogu koosseisu delegatsioonile viimaseks. „Minu jaoks on väga oluline päevakorras olev raport, mis käsitleb šariaadi seadusi ja sellele tuginevat Kairo deklaratsiooni, mille on heaks kiitnud paljud islamiriigid, sealhulgas kolm Euroopa Nõukogu liikmesriiki ehk Türgi, Albaania ja Aserbaidžaan. See on väga oluline küsimus laiemalt, kuna islamikogukond on Euroopas jõuliselt laienemas ja sellega esinevad aina suuremad inimõiguste rikkumised,” rääkis Madison.

Riigikogu pressiteenistus
Veiko Pesur
tel 631 6353, 55 590 595
e-post veiko.pesur@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Riigikogu komisjonide ühisistung keskendub nullbaasiga eelarvestamisele

Riigieelarve kontrolli erikomisjoni esimehe Aivar Sõerdi sõnul on Rahandusministeerium teada andnud, et seoses tegevuspõhisele eelarvestamisele üleminekuga tuleb juba järgmise aasta riigieelarve uuel kujul ja uuendatud infoga. „Riigikogu peab ministeeriumile andma omapoolse sisendi, millistest printsiipidest lähtuvalt ja mis kujul soovitakse riigieelarve kujundamist näha. Samuti infot selle kohta, millise detailsusega peaks riigieelarve seaduses ja selle seletuskirjas esitatud informatsioon olema,“ märkis Sõerd.

„Parlamendipoolsete seisukohtade kujundamisega on kiire, sest Riigikogu praegune koosseis lõpetab just siis, kui alustatakse uue riigi eelarvestrateegia koostamist. Viimaste aastate praktika on näidanud, et riigieelarve on just strateegiaga oma piirjooned saanud,“ ütles Sõerd.

Sõerdi sõnul kuulavad komisjonid ära ka peaministri ettepanekud riigieelarve põhjalikuks revisjoniks ning Rahandusministeeriumilt soovitakse teada, kas niinimetatud nullbaasiga eelarvestamist oleks võimalik rakendada juba 2020. aasta riigieelarvet ette valmistades.

Rahanduskomisjoni esimees Mihhail Stalnuhhin ütles, et komisjon on arutanud eelarve läbipaistvuse ja eelarves andmete esitamise ning selgema eelarvelise vaate saamise teemat. „Tegevuspõhisele eelarvele üleminekul tuleks eelkõige vaadata, et eelarve menetlemisel oleks võimalik jälgida kulude detailset jaotust teenuste ja programmide lõikes,“ märkis Stalnuhhin. Ta lisas, et neid printsiipe peaks järgima valitsus, kui riigieelarve eelnõu Riigikogule esitatakse.

Istungile on kutsutud peaminister Jüri Ratas ja riigikontrolör Janar Holm ning Rahandusministeeriumi ja Riigikontrolli esindajad.

Avalik istung algab kell 14 ja seda on võimalik jälgida veebiülekandes.

Videosalvestist saab hiljem vaadata www.youtube.com/riigikogu.

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
marie.kukk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Riigikogu esimees osaleb Iiri parlamendi sajanda aastapäeva pidulikul istungil

Nestori sõnul näitab ühe parlamendi sajanda aastapäeva tähistamine, et parlamentaarne demokraatia on ennast riigi töö korraldamisel hästi õigustanud. „Rahva valitud parlament töötab vahel küll aeglasemalt kui me seda sooviksime, kuid see võtab arvesse erinevaid seisukohti ja arvamusi ning otsib kompromisse,“ ütles Nestor.

Nestor märkis, et Riigikogu on Iiri parlamendiga üheealine ja tähistab aprillis samuti poliitiliste arutelude ja õigusloome sajandat sünnipäeva. „Sada aastat on küll pikk aeg ühe inimese elus, kuid riigina  oleme veel noored ja meil on mida koos õppida ja kuhu areneda,“ ütles Nestor.

Nestor tõi eraldi välja ka selle, et  Eesti ja Iirimaa suhted on jätkuvalt väga head. „Eesti on toetanud ja toetab ka tulevikus Iiri seisukohti Brexiti läbirääkimistel koos teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega,“ ütles Nestor.

Sada aastat tagasi keeldus enamik Suurbritannia 1918. aasta üldvalimistel Iirimaalt valitud parlamendiliikmeid asumast oma kohtadele Briti parlamendi alamkojas ning asutasid Iiri parlamendi. Iiri parlament kogunes esimest korda 21. jaanuaril 1919, võttis ühepoolselt vastu iseseisvusdeklaratsiooni ja kuulutas selle välja Iiri Vabariigi nimel. Iiri parlamendi 100. aastapäevale pühendatud pidulik istung toimub ümarsaalis, kus kuulutati välja Iiri vabariik.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
631 6356, 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee 
Päringud: press@riigikogu.ee

Riigikogu eelinfo esmaspäevaks, 21. jaanuariks

Kell 15 – täiskogu istung

Riigikogu kinnitab töönädala päevakorra.

Riigikogu liikmete kõnesoovide korral toimub vaba mikrofon.

Kell 11 – komisjonide istungid

keskkonnakomisjonis – jäätmeseaduse eelnõu (495 SE), kutsutud Keskkonnaministeeriumi esindajad;

kultuurikomisjonis – kell 11.10: muinsuskaitseseaduse eelnõu (684 SE);

maaelukomisjonis – kell 11.10: väetiseseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (639 SE) ning taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse, halduskoostöö seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (733 SE), kutsutud Maaeluministeeriumi esindajad;

majanduskomisjonis – kell 11.10: riikliku statistika seaduse ja avaliku teabe seaduse muutmise seaduse eelnõu (794 SE) ning raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (795 SE), kutsutud rahandusminister Toomas Tõniste; laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse muutmise ning tulumaksuseaduse ja nendega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (722 SE); arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile Eesti seisukohtadest Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingu allakirjutamise ja sõlmimise ning verbaalnoodi (COM(2018) 833-834, 841) kohta, lisaks lahkumisprotsessi hetkeseisust ja ettevalmistuste ülevaade;

põhiseaduskomisjonis – kell 11.15: kohtute seaduse ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (776 SE), kutsutud Justiitsministeeriumi esindaja; Riigikogu otsuse „Riigikohtu esimehe Priit Pikamäe Riigikohtu esimehe ametist vabastamine“ eelnõu (787 OE), kutsutud Riigikohtu esimees Priit Pikamäe ja Vabariigi Presidendi esindaja; Riigikogu otsuse „Riigikohtu esimehe ametisse nimetamine“ eelnõu (796 OE), kutsutud Riigikohtu esimehe kandidaat Villu Kõve ja Vabariigi Presidendi esindaja; isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seaduse eelnõu (778 SE), kutsutud Justiitsministeeriumi esindaja; riigikaitsekomisjonile arvamuse andmine Kaitseväe korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (783 SE) kohta;

rahanduskomisjonis – kell 11.10: kindlustustegevuse seaduse ja võlaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõu (769 SE); Riigikogu otsuse „Eesti Vabariigi osaluse suurendamine Rahvusvahelises Rekonstruktsiooni- ja Arengupangas“ eelnõu (772 OE); arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile Eesti seisukohtadest Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingu allakirjutamise ja sõlmimise ning verbaalnoodi (COM(2018) 833-834, 841) kohta; pandikirjade seaduse eelnõu (760 SE); käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (763 SE);

rahanduskomisjoni ja riigieelarve kontrolli erikomisjoni ühisistung – kell 14: nullbaasiga eelarvestamise võimalikkusest, kutsutud peaminister Jüri Ratas ja riigikontrolör Janar Holm ning Rahandusministeeriumi esindajad; istung on avalik, toimub veebiülekanne (ruum L 333).

riigikaitsekomisjonis – Kaitseväe korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (783 SE); Kaitseväe käsitulirelvade ja tankitõrjerelvade hangetest, kutsutud Kaitseministeeriumi valitsemisala esindajad;

sotsiaalkomisjonis – kell 11.10: Eesti Vabariigi ja Valgevene Vabariigi sotsiaalkindlustuslepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (790 SE), kutsutud sotsiaalkaitseminister Kaia Iva; arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile Eesti seisukohtadest Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingu allakirjutamise ja sõlmimise ning verbaalnoodi (COM(2018) 833-834, 841) kohta, kutsutud Välisministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi esindajad; tervishoiuteenuste korraldamise seaduse §14 täiendamise seaduse eelnõu (293 SE); puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (663 SE);

väliskomisjonis –  ülevaade Parlamentidevahelise Liidu (IPU) Eesti delegatsiooni tegevusest, kutsutud IPU Eesti rühma president Helmen Kütt; ülevaade Vahemeremaade Liidu Parlamentaarse Assamblee (VLPA) Eesti delegatsiooni tegevusest, kutsutud VLPA Eesti delegatsiooni juht Kersti Sarapuu; ülevaade Euroopa Parlamentidevahelise Kosmosekonverentsi (EISC) Eesti delegatsiooni tegevusest, kutsutud EISC Eesti delegatsiooni juht Barbi Pilvre; ülevaade OSCE Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni tegevusest, kutsutud OSCE PA Eesti delegatsiooni juht Mart Nutt; arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile Eesti seisukohtadest Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingu allakirjutamise ja sõlmimise ning verbaalnoodi (COM(2018) 833-834, 841) kohta, kutsutud Välisministeeriumi esindaja ning Eesti suursaadik Suurbritannias ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigis Tiina Intelmann; välisteenistuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (718 SE);

õiguskomisjonis kell 11.15: Riigikogu otsuse „Riikliku VEB Fondi koondatud Põhja-Eesti Aktsiapanga ja Balti Ühispanga klientide nõuete, mis on seotud endises NSV Liidu Välismajanduspangas külmutatud kontodega, eest Eesti Vabariigi poolt reaalse rahalise hüvitise suuruse määramine ja väljamaksmine“ eelnõu (515 OE); kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduse ning politsei ja piirivalve seaduse muutmise seaduse eelnõu (667 SE), kutsutud algatajate ja ministeeriumide esindajad; Riigikogu otsuse „Õigusloomepoliitika põhialused aastani 2030“ eelnõu (773 OE), kutsutud Justiitsministeeriumi esindaja;

julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjonis – kell 13.30: valitsuse kommunikatsioonibüroo tegevusest ja plaanidest, kutsutud büroo strateegilise kommunikatsiooni nõunik;

korruptsioonivastases erikomisjonis – kell 13.30: komisjonile laekunud märgukirja ja komisjoni tegevuskava arutelu;

probleemkomisjonis rahvastikukriisi lahendamiseks – kell 13.30: rahvastiku tuleviku teemaliste arutelude #kuidasmekestame tulemustest, kutsutud arutelude eestvedaja ja Avatud Eesti Fondi esindaja;

probleemkomisjonis riigireformi arengusuundade väljatöötamiseks – kell 13.15: probleemkomisjoni töö lõpparuandest; otsuse „Riigireformi ja hea halduse põhialused“ eelnõu (777 OE);

Välislähetused

20. – 21. jaanuar
Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Toomas Vitsut osaleb rahvusparlamentide Euroopa Liidu asjade komisjonide esimeeste istungil (COSAC) Bukarestis Rumeenias.

20. – 22. jaanuar
Riigikogu esimees Eiki Nestor osaleb Iiri parlamendi alamkoja 100. aastapäevale pühendatud sündmustel Dublinis Iirimaal.

20. – 24. jaanuar
Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) Eesti delegatsiooni esimees Marianne Mikko (20. – 22. jaanuar) ning asendusliikmed Andres Herkel (21. – 24. jaanuar) ja Jaak Madison (20. – 23. jaanuar) osalevad ENPA täiskogu osaistungil Strasbourgis Prantsusmaal.

21. jaanuar – 4. veebruar
Riigikogu liige Hannes Hanso osaleb Eesti ÜRO Julgeolekunõukogu liikmeks kandideerimise kampaania raames kohtumistel Johannesburgis ja Kaplinnas Lõuna-Aafrika Vabariigis, Maserus Lesotho Kuningriigis, Mbabanes ja Lobambas Eswatini Kuningriigis (Svaasimaal) ning Maputos Mosambiigi Vabariigis.

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
tel 631 6456; 58 213 309
e-post marie.kukk@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee