Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu eelinfo kolmapäevaks, 22. veebruariks

Kell 13 – infotund

Riigikogu liikmete küsimustele on vastamas peaminister Jüri Ratas, kultuuriminister Indrek Saar ja maaeluminister Tarmo Tamm.

Peaminister Jüri Ratas vastab küsimustele ministrite kompetentsuse, maksukeskkonna ja uue poliitilise kultuuri kohta.

Kultuuriminister Indrek Saar vastab küsimusele Liberty mõisa ja Vabaõhumuuseumi kohta.

Maaeluminister Tarmo Tamm vastab küsimustele sordiseemne kasvatuse võimaliku jätkamise kohta Eesti Taimekasvatuse Instituudi Jõgeva Seemnekeskuses ja maaeluministri plaanide kohta.

Kell 14 – täiskogu istung

Jätkub teisipäevasel istungil Riigikogu tööaja lõppemise tõttu pooleli jäänud Eesti Vabaerakonna fraktsiooni algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (354 SE) esimene lugemine.

Eelnõu eesmärk on anda Vabariigi Presidendile õigus ja kohustus mitte nimetada ministriks isikuid, kes ministri ametisse ei sobi. Minister peab olema usaldusväärne, ilma kehtivate kuriteo eest määratud karistusteta ja täielikult teovõimeline Eesti Vabariigi kodanik, kes valdab vabalt eesti keelt.

Teisipäevasest istungist lükkus kolmapäevase istungi päevakorda Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni, Eesti Vabaerakonna fraktsiooni ja Eesti Reformierakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Riigikogu probleemkomisjoni moodustamine rahvastiku vähenemisega seotud probleemide läbitöötamiseks“ eelnõu (343 OE) esimene lugemine.

Eelnõu näeb ette moodustada Riigikogu rahvastiku kuueliikmeline probleemkomisjon kõikide fraktsioonide esindajatest. Komisjoni ülesanne on uurida riiklike poliitikate põhialuste, valdkonna arengukavade, valitsemisala arengukavade ja programmide hetkeseisu ning teha ettepanekuid olukorra parandamiseks.

Kolmas lugemine – 1 eelnõu:

Valitsuse algatatud rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (278 SE) võtab Eesti õigusesse üle kaks Euroopa Komisjoni vastavat direktiivi, mis tagavad kolmandatest riikidest imporditud rakkude ja kudede vastavuse Euroopa Liidu ohutus- ja kvaliteedistandarditele. Eelnõu täpsustab, et uudse ravimi tootmiseks kasutatavate rakkude ja kudedega seotud teave peab olema jälgitav vähemalt seni, kuni see jõuab ravimi tootjani. Direktiivide rakendumise järel peab Ravimiamet registreerima Euroopa Liidu koepangaregistris kõik ettevõtted, kes tegelevad rakkude ja kudede hankimise ning käitlemisega ja kellele on antud vastav tegevusluba, seal hulgas impordisertifikaat.

Seletuskirjas märgitakse, et rakkude ja kudede käitlemisega tegeleb Eestis praegu üheksa ettevõtjat, kellest kaks tegeleb rakkude ja kudede impordiga kolmandatest riikidest. Seaduse jõustumisel tuleb neil kahel ettevõtjal taotleda vastav impordisertifikaat. Uudse ravimi tootja tegevusluba on välja antud ühele ettevõtjale. Uudne ravim on geeniteraapiaks või somaatilise raku teraapiaks ettenähtud ravim või koetehnoloogiline toode. Alates 29. aprillist 2017 antakse kõikidele hangitud ja käideldud rakkudele ning kudedele ja nendest valmistatud toodetele kordumatu Euroopa kood, mis koosneb annetuse ja toote identifitseerimistunnustest.

Teine lugemine – 2 eelnõu:

Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja India Vabariigi kohtulikult karistatud isikute üleandmise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (375 SE) näeb ette Eesti ja India vahelise kohtulikult karistatud inimeste üleandmise kokkuleppe ratifitseerimist. Kokkuleppe eesmärk on anda inimestele võimalus kanda karistust oma koduriigis. Kokkulepet saab rakendada vaid juhul, kui üleandmise tingimustega on nõustunud nii karistatud inimene kui mõlemad riigid. Riikidel on õigus anda armu, amnestiat või kergendada karistust kooskõlas oma riigi põhiseadusega.

Valitsuse algatatud maksukorralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (320 SE) tehakse mitmeid muudatusi, mille eesmärk on isikute parem maksekäitumine ja efektiivsem maksukogumine. Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ettepanekul laiendatakse avalikuks tehtavaid andmeid. Nii peavad käibemaksukohustuslased hakkama maksuhalduri veebilehel ära tooma kvartaalselt deklareeritud käibemaksu summa ning ettevõtte töötajate arvu.

Eelnõu muudab paindlikumaks maksuvõla ajatamise. Seni on maksuvõlga olnud võimalik ajatada vaid selle olemasolul. Muudatuse kohaselt on võimalik edaspidi taotleda selle ajatamist etteulatuvalt, kui maksumaksja teab, et ta ei suuda täita talle teadaolevat tähtajalist maksukohustust.

“Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020”. 2016. aasta täitmise aruanne
Ettekandja kultuuriminister Indrek Saar

Esimene lugemine – 2 eelnõu:

Valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning tubakaseaduse muutmise seaduse eelnõu (380 SE) näeb ette alternatiivsete tubakatoodete aktsiisiga maksustamise, et kaotada ebavõrdne konkurents alternatiivsete ja klassikaliste tubakatoodete vahel. Alternatiivne tubakatoode on näiteks e-sigarettide täitevedelik, vesipiibutubakat asendavate aurukivide maitsestamiseks kasutatav vedelik, tubaka tahke aseaine kasutatavad aurukivid jm.

Alternatiivsete tubakatoodete aktsiisimääraks saab 0,2 eurot tubakavedeliku milliliitri kohta või 0,2 eurot milligrammi kohta, kui toode on geeljas. Ühe sigareti aktsiis on tänavu ja 2018. aastal ligikaudu 0,1 eurot. Ühele milligrammile tubakavedelikule vastab umbes 5,6 sigaretti. Tubaka tahke aseaine aktsiisimäär on sarnane suitsetamistubaka aktsiisimääraga, mis on alates 2018. aastast 76,84 eurot kilogrammi kohta. Võimaliku piirikaubanduse mõjude leevendamiseks kehtestatakse alternatiivsetele tubakatoodetele madalam aktsiis kui sigarettidele.

Alternatiivsete tubakatoodete maksustamise tulemusena laekub 2018. aastal riigieelarvesse täiendavalt umbes 1,1 miljonit eurot.

Samuti muudetakse sigarite ja sigarillode aktsiisimäär sigarettide aktsiisimääraga sarnaselt kahekomponendiliseks (kehtiv aktsiisimäär on 211 eurot 1000 sigari või sigarillo kohta), see hakkab koosnema fikseeritud summast toote koguse kohta ja toote hinnast sõltuvast proportsionaalsest osast. Alates 2018. aastast on sigarite ja sigarillode aktsiisimäär 151 eurot 1000 sigari või sigarillo kohta ja 10 protsenti nende maksimaalsest jaehinnast. Sigarettide aktsiisimäär 2018. aastal on 69,5 eurot 1000 sigareti kohta ja 30 protsenti nende maksimaalsest jaehinnast. Muudatuse tulemusena laekub 2018. aastal eelarvesse täiendavalt 0,1 miljonit eurot.

Eelnõuga vähendatakse aktsiisimaksmisega seotud ettevõtjate halduskoormust. Tubakatoodete maksumärkide üle paberipõhine arvepidamine asendub elektroonilise andmekogu abil arvepidamisega, mis lihtsustab ka maksuhalduri tööd. Edaspidi ei pea ettevõtja trükkima aktsiisikauba veoks nõutavat saatelehte elektroonilisest andmekogust. Maksuhaldur kontrollib saatelehe olemasolu elektroonilisest süsteemist. Kaotatakse notariaalselt kinnitatud dokumendi esitamise nõue aktsiisilao territooriumi ja hoone kasutamise õiguse kohta, sest maksuhaldur saab vajaliku teabe vastavast elektroonilisest andmekogust.

Muudetakse aktsiisi maksmise korda kaugmüügil, andes aktsiisikauba vastuvõtjale võimaluse maksta aktsiisi. Kehtiva korra alusel peavad teises liikmesriigis asuvad kaugmüüjad valima aktsiisi maksmiseks maksuesindaja, kuid paljudel juhtudel seda ei tehta. Muudatuse kohaselt vastutab kaugmüügil aktsiisi eest aktsiisikauba vastuvõtja, et tagada aktsiisimaksmise kohustuse täitmine. Aktsiisikauba vastuvõtja ei vastuta aktsiisi maksmise eest, kui kaugmüüja on valinud aktsiisi maksmiseks maksuesindaja.

Valitsuse algatatud „Lepingu Eesti Vabariigi valitsuse ja Taani Kuningriigi vahel investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitsmise kohta“ muutmise ja lõpetamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (379 SE).

Investeeringute soodustamise ja kaitse lepingud käsitlevad valdkondi, mis on reguleeritud Euroopa Liidu õigusega – eelkõige puudutavad need asutamisvabadust ning kapitali ja maksete vaba liikumist. Seega reguleerib liikmesriikide investeeringute kaitset ja investorite võrdset kohtlemist Euroopa Liidu õigus ning liikmesriikide kahepoolsetel lepingutel puudub sisuline mõte. Küll aga võib nende lepingute puhul tekkida vastuolu Euroopa Liidu õigusega siis, kui vaidluse lahendamisel vahekohtus kerkivad olulised Euroopa Liidu õiguse tõlgendamise küsimused, mida peaks kolmandas riigis asuva vahekohtu asemel lahendama hoopis Euroopa Kohus. Euroopa Komisjon on selle vastuolu välistamiseks pidanud vajalikuks liikmesriikide omavaheliste lepingute lõpetamist ning ka viie liikmesriigi vastu rikkumismenetluse alustanud.

Lepingut tuleb enne selle lõpetamist muuta, kuna selle sätete järgi kehtib leping selle jõusoleku ajal tehtud investeeringute suhtes veel kümme aastat pärast lepingu lõpetamist. Leping muudetakse nii, et selle lõpetamisel lõpeks täielikult ka lepingu kohaldamine.

Eesti ja Taani vahelise investeeringute kaitse lepingu lõpetamine on vajalik selleks, et tagada Euroopa Liidu õigusaktidest tulenevalt kõikide EL liikmesriikide investorite võrdne kohtlemine. Varem on Eesti lõpetanud kahepoolsed investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse lepingud Itaalia ning Tšehhiga. Euroopa Liidu liikmesriikidest on Eestil analoogsed lepingud sõlmitud Austria, Hispaania, Hollandi, Kreeka, Leedu, Läti, Poola, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Soome, Ühendkuningriigi ja Taaniga.

Komisjonides

Kell 11.45 – põhiseaduskomisjoni ja Vabariigi Presidendi kohtumine (Kadriorg).

Sündmused

Kell 9.15 – Riigikogu esimees Eiki Nestor kohtub Pärnu Kutsehariduskeskuse koolinoortega (Pärnu).

Kell 9.30 – Riigikogu aseesimees Taavi Rõivas külastab ettevõtet Skeleton.

Kell 10.30 – Praxise seminar koostöös sotsiaalkomisjoniga “Kuidas Eestis vananeda aktiivselt ja väärikalt” (konverentsisaal).

Kell 13 – väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kohtub Kõrgõzstani suursaadiku Kubanychbek Omuralieviga (ruum L253).

Kell 14 – Eesti-Aafrika parlamendirühma aseesimees Oudekki Loone kohtub Etioopia saadikuga Brüsselis Teshome Toga Chanakaga (ruum L240).

Välislähetused

19. – 21. veebruar
Väliskomisjoni aseesimees Keit Pentus-Rosimannus osaleb Euroopa ja Balkani väliskomisjoni esimeeste kohtumisel Prištinas, Kosovos.

20. – 21. veebruar
Riigikogu liige Eerik-Niiles Kross osaleb Euroopa ja USA suhteid edendava projekti Transatlantic Renewal Project ümarlaual Kiievis, Ukrainas.

21. – 22. veebruar
Riigikaitsekomisjoni esimees Hannes Hanso on kohtumistel Rootsi kaitseministri ja parlamendi Rikstagi riigikaitsekomisjoni esimehega Stockholmis.

21. – 24. veebruar
Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) Eesti delegatsiooni juht Mart Nutt ja delegatsiooni liige Jaanus Marrandi osalevad OSCE Parlamentaarse Assamblee talveistungil ja Alalise Komitee istungil Viinis, Austrias.

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
marie.kukk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

EKRE juhib tähelepanu valdade liitmise kitsaskohtadele

PRESSITEADE

21. veebruar 2017

EKRE juhib tähelepanu valdade liitmise kitsaskohtadele 

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) pärib riigihaldusminister Mihhail Korbilt aru, kuidas kavatseb riik ära hoida olukorra, et valdade liitmise tulemusel kisuvad vaesemad vallad alla elukvaliteeti senistes jõukamates valdades.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon juhib Jaak Madisoni sõnul arupärimisega tähelepanu haldusprobleemide kitsaskohtadele.

„Näiteks Hiiumaa idapoolseim, Pühalepa vald tunneb muret, et avalike teenuste kvaliteet uues Hiiu suurvallas langeb. Pühalepa valla koolid tulevad praegu edukalt riigi rahaga välja, õpetajate palgale vald juurde maksma ei pea. Ka valla finantsvõimekus on jätkusuutlik – palgafond on suurenenud 5-10% aastas,“ selgitab Madison.

„Vallajuhid ennustavad, et pärast liitumist kaotab kogu Hiiumaa õpetajate palgarahas sadu tuhandeid eurosid, mis viib koolide sulgemiseni. Vald peab hakkama kõige väiksemate teenuste või toodete sisseostmisel korraldama hankeid, sest mahud suurenevad – see omakorda ei taga ei paremat ega kiiremat teenust. On ka oht, et suurema laenukoormusega naabervallad kulutavad pärast liitumist Pühalepa vallas teenitud ressursid.“

Madisoni sõnul soovitakse minister Mihhail Korbilt teada, kuidas tagab riik selle, et teenused, mis on praegu vallaelanikele kättesaadavad, ei kaugene või ei muutu tasuliseks.

„Soovime ministri visiooni, kuidas tagada, et jõukamate ja viletsamate valdade liitumisel ei kaota tublimad oma aastatepikkuse töö vilju ning kehvemad ei lahenda oma probleeme naabrite arvel. Küsime Korbilt, kuidas kavatsetakse haldusreformi käigus säilitada seniste pikka aega eksisteerinud kohalike omavalitsuste identiteet ja nende ajalooline järjepidevus.“

Lisainfo:

Jaak Madison

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna Riigikogu fraktsiooni liige

Tel 5817 1349

Haukanõmm: erihoolekandes valitseb ebavõrdsus

Riigikogu sotsiaalkomisjoni aseesinaine Monika Haukanõmm esitas täna Vabaerakonna fraktsiooni nimel arupärimise sotsiaalkaitseministrile, milles kritiseeritakse eraalgatuste diskrimineerimist erihoolekande arengurahade jagamisel ning teenuste kättesaadavuse näitajatega manipuleerimist.

„Eestis on suudetud luua isiklikuma lähenemisega ja kaasaegseid kodusarnaseid erihoolekandeasutus, kus abivajajatel on oluliselt parem olla kui nõukogude ajal loodud kombinaathooldekodudes. Praegune ja eelmine valitsus ei ole ilmselt erihoolekande hajutatuse ja individuaalsuse eeliseid lõpuni mõistnud, sest valdkonna arengule antava Euroopa raha puhul eraalgatusi diskrimineeritakse, seades teenusepaikadele 300 elaniku nõude või vabastades ühe organisatsiooni omaosaluse maksmise kohustusest. Riigi asutatud AS Hoolekandeteenused saab omafinantseeringu katmiseks riigitoetust, teised taotlejad aga ei saa, kuigi nemadki peavad täitma nõudeid ja pakkuma head teenust,“ ütles Riigikogu liige Haukanõmm.

Monika Haukanõmme sõnul tuleb 2020. aastani Euroopa struktuurfondide toetusi summas 47,8 miljonit eurot kasutada kogukonnapõhise teenuse osutamise tagamiseks. „Ilma taotlejate võrdse kohtlemiseta jääb domineerima üks riigi aktsiaselts ehk süsteemi vundament jääb endiselt ajale jalgu. Tagatud peab olema teenuste ja pakkujate mitmekesisus, et leida igale abivajajale sobivaim koht ja toetusviis. Uutele loodavatele kohtadele peab suunama inimesed kes kodudes enam toime ei tule või kelle hooldamisest on lähedased lausa murdumas.”

„Lausa ärevaks teeb aga see, et avalikkust eksitatakse näitajatega. Sotsiaalkindlustusameti andmetel on erihoolekandes 7 026 teenuskohta, millest on aga tänavu eelarvelisest kaetud kõigest 5 546 kohta. Riik plaanib rahastada ainult neid teenusekohti, mis olid täidetud seisuga 1. veebruar 2017. Avalikkusele saadetakse eksitavaid signaale teenusekohtade arvu kohta, kui nendest ei ole tegelikkuses tervelt 1 480 kättesaadavad.“

Arupärimine keskendub ka teistele valdkonna kitsaskohtadele.

Lisainfo
Monika Haukanõmm
56966326
Monika.Haukanomm@riigikogu.ee

Tutvumiskohtumised Rootsis

Riigikaitsekomisjoni esimees Hannes Hanso kohtub 21. veebruaril Stockholmis Rootsi Riksdagi riigikaitse- ja väliskomisjonide esimeestega ning kaitseministriga. Ühtlasi toimub kohtumine SIPRI mõttekoja esindajaga.

Riigikogu kiitis heaks ruumiandmete seaduse muudatused

Valitsuse algatatud ruumiandmete seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (355 SE) poolt hääletas 81 poolt ja vastu 6 Riigikogu liiget.

Ruumiandmed on tavamõistes kaartidel olevad andmed, mille hulka kuuluvad näiteks andmed teede, hoonete, metsade ja maapinna reljeefi kohta, aadressid ning kohanimed.

Seaduse muudatustega täpsustatakse peamiselt hoonete ja korterite aadresside määramise reegleid. Näiteks annab kehtiv seadus võimaluse määrata aadress ühel pool teed järjestikuste majanumbritega. Euroopas on aga levinud tava, et ühel pool liikluspinda nummerdatakse kõrvuti asetsevaid maaüksusi ja järjest paiknevaid hooneid paarituarvuliste numbritega ning teisel pool paarisarvuliste numbritega. Eestis on kohti, näiteks endisi suvilapiirkondi, kus on küll tänavate süsteem, kuid majade numeratsioon on segamini ja seaduse järgi ei saa ka omavalitsusi kohustada seda korrastama. Nüüd jäetakse seadusest ühel pool teed järjest nummerdamise võimalus välja. Selline rangem kord tagab igapäevaelus hoonete ja maaüksuste leidmise, mis ongi koha-aadresside peamine ülesanne.

Kehtiv seadus kohustab määrama unikaalaadressi tiheasustusalal või detailplaneeringu kohustusega alal asuvatele maaüksustele. Eri valdkondade spetsialistid käsitlevad tihe- ja hajaasustuse mõistet erinevalt ning mitmetel juhtudel ei ole mõistlik tiheasustusalale või detailplaneeringu kohustusega alale unikaalaadressi määrata. Sageli määratakse detailplaneeringu kohustus näiteks hajaasustusega looduskaitsealale. Maamaksu arvutamisel loetakse kõik linnad kogu ulatuses automaatselt tiheasustuseks. Senine käsitlus toob kaasa näiteks Paldiski linnas Pakri saartel tänavajärgse adresseerimise nõude. Vastu võetud seadusega korrigeeritakse unikaalaadressi määramise nõuet. Muudatuse kohaselt on koha-aadressi määramisel unikaalaadressi nõudega sellised maaüksused, mis asuvad alal, kus on olemas või kavandatav selgelt piiritletav tiheasustus ehk kompaktne hoonestus ja tänavad.

Seadusega lahendatakse praktikas olnud probleeme geodeetilise märgi mõõtmistöödega. Näiteks kinnisasja omanik on küll taganud juurdepääsu märgile ja lubanud selle hooldustöid, aga mõõtmist mitte, sest seadus seda otseselt ei sätesta. Seaduses on nüüd selgelt kirjas, et kinnisasja omanik peab lubama teha geodeetilise märgi hooldustöid ja ka mõõtmistöid ning tagama juurdepääsu märgile. Kinnisasja omanikule sellest lisakulusid ei teki.

Äriseadustiku ja mittetulundusühingute seaduse muudatuste eesmärk on tagada äriregistri ja mittetulundusühingute registri koostalitlusvõime aadressiandmete süsteemi infosüsteemiga. Ettevõtjad peavad nüüd olema valmis vajadusel täpsustama oma ettevõtte aadressi registris, näiteks koos majandusaasta aruande esitamisega.

Rahvastikuregistri seaduse muudatus tagab inimesele piisavalt kiire ajutise elukoha registreerimise võimaluse ja sellest tulenevad õigused, näiteks sotsiaalhüvitised.

Riigikogu võttis vastu ühe otsuse:

Riigikogu otsustas arvata Vahemere Liidu Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni koosseisust välja delegatsiooni juht Imre Sooäär ja nimetada delegatsiooni uueks juhiks Marko Šorin.

Väliskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse “Riigikogu otsuse “Vahemere Liidu Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamine” muutmine” (387 OE) poolt hääletas 75 Riigikogu liiget.

Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi ühe eelnõu:

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud korrakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (312 SE) eesmärk oli keelata araabia kultuuridest pärinevate näokatete burka ja niqab’i kandmine avalikes kohtades.

Eelnõu algataja esindaja Henn Põlluaasa sõnul on Euroopat tabanud immigratsioonikriisi käigus välja tulnud, et inimõiguste ja põhiseadustega tagatud üksikisikute õigused on sattunud kolmandatest maadest tulnud rahvusrühmade ja religioossete rühmade ning kultuuriliste erinevuste tõttu surve alla. „Kõik need tavad ja kombed, mis on Euroopasse tulnud, ei tunnista paraku sugudevahelist võrdõiguslikkust nagu Eesti tavad, kultuur ja õigusnormistik ette näevad. Just nimelt naiste ahistamine burka ja niqab’i kandmise läbi ei sobi kokku meie kommete ega väärtussüsteemiga,“ ütles Põlluaas.

Põlluaas selgitas, et burka on islamiriikides kasutatav naiste riideese, mis katab kogu keha pealaest jalatallani, jättes silmadele vaid kitsa vaatepilu. Niqab on tavaliselt ristkülikukujuline riie, mis on kinnitatud naiste pearäti külgedele ja katab näo nii, et vaid silmad jäävad nähtavale.

Õiguskomisjoni liikme Hardi Volmeri sõnul tegi komisjon ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Komisjon heitis eelnõu algatajatele peamiselt ette, et eelnõu regulatsioon on väga kitsas. Volmeri hinnangul peaks tulevikus probleemi käsitlema laiemalt. Tema teada on Eestis neli burka kandjat.

Läbirääkimistel Reformierakonna fraktsiooni nimel sõna võtnud Jürgen Ligi hinnangul on hetkel ainuke võimalus olla antud küsimuses võimalikult delikaatne, aga eelnõu retoorikaga on suur potentsiaal vihkamist juurde tekitada. Ligi sõnul peaks reguleerima näokatete kandmist üldiselt, mitte ainult ühe usuga seotud näokatteid.

Mihhail Stalnuhhin Keskerakonna fraktsioonist viitas oma sõnavõtus sellele, et terrorismi ei saa tõkestada riietusega, vaid tuleb pöörata tähelepanu teistele võimalustele.

Henn Põlluaas kutsus Konservatiivse Rahvaerakonna nimel üles jätkama eelnõu menetlemist ning esitama sinna muudatusettepanekuid.

Eelnõu tagasilükkamise ettepaneku hääletustulemus: poolt 54, vastu 7 ja erapooletuid 1. Seega lükati eelnõu esimesel lugemisel tagasi.

Riigikogul jäi pooleli ühe eelnõu arutelu tööaja lõppemise tõttu:

Eesti Vabaerakonna fraktsiooni algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (354 SE) eesmärk on anda Vabariigi Presidendile õigus ja kohustus mitte nimetada ministriks isikuid, kes ministri ametisse ei sobi. Minister peab olema usaldusväärne, ilma kehtivate kuriteo eest määratud karistusteta ja täielikult teovõimeline Eesti Vabariigi kodanik, kes valdab vabalt eesti keelt.

Eelnõu algataja esindaja Jüri Adamsi sõnul seisneb eelnõu peamine idee selles, et president peaks olukorras, kus talle on esitatud ministri kandidaat, viima läbi samasuguse eelneva kontrolli, mida tehakse näiteks kohtunike puhul. Adams ütles, et eelnõu algatamise tõukeks sai maaeluminister Martin Repinski juhtum, mille asjaolusid oleks pidanud ette nägema.

Põhiseaduskomisjoni liikme Helmut Hallemaa sõnul tegi komisjon ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Komisjon tõi põhjenduseks, et eelnõuga oleks suurendatud presidendi pädevusi.

Eelnõu arutelu jäi pooleli Riigikogu tööaja lõppemise tõttu, selle menetlust jätkatakse kolmapäevasel istungil.

Riigikogu istungi alguses andis ametivande õiguskantsleri asetäitja-nõunik Heili Sepp.

Istungi stenogramm

Fotod istungilt

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu

(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Kati Varblane
T: 631 6353, 516 9152
kati.varblane@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

 

Menetlusse võeti eelnõu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni koosseisu muutmiseks

Eelnõu näeb ette nimetada julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni liikmeks Arto Aasa asemele Kalle Laanet ja asendusliikmeks Arto Aas. Muudatus tuleneb sellest, et Arto Aas asus riigireformi arengusuundade väljatöötamiseks moodustatud Riigikogu probleemkomisjoni liikmeks. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
6316351, 51902837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

 

Majanduskomisjon arutab kollektiivset pöördumist Rail Balticu küsimuses

„Eesti vajab kiireid ja mugavaid ühendusi teiste Euroopa riikidega ning majanduse elavdamiseks on vaja neisse investeerida. Enne igat suurt investeeringut tuleb aga hoolikalt analüüsida erinevaid aspekte, et teha inimestele ja riigile parim otsus,“ ütles majanduskomisjoni esimees Aivar Kokk.

Riigikogu võttis eelmise aasta 18. novembril menetlusse Erakond Eestimaa Rohelised, Noored Rohelised ja Ökoriik Eesti algatatud kollektiivse pöördumise „Eestimaa kaitseks“ seoses Rail Balticu rajamisega. Petitsioonis kutsutakse üles loobuma Rail Balticu projektist praegusel kujul, kus rajatakse Eestimaad poolitav täiesti uus taristu. Pöördumises leitakse, et Eesti olemasoleva raudteevõrgu rekonstrueerimine võimaldab luua Euroopaga toimivad head rahvusvahelised ühendused ning Rail Balticu projekti saaks suunata Eestile kasulikumaks ja kasumlikumaks.

Majanduskomisjoni liikme Kristen Michali sõnul on suurte arenduste puhul alati küsimusi, millesse tuleb lugupidavalt suhtuda. „Põhimõtteline valik on siiski tänaseks tehtud – Eesti ühendub Euroopaga kiire ja kvaliteetse raudtee kaudu. Euroopa tähtsusega ühenduste rajamist ei tasu vastandada Eesti sisese taristu arendusega, suurtes suundades tasub ehitada neljarealisi teid ning teha raudteed kiiremaks,“ sõnas eelmise valitsuse majandus- ja taristuminister Michal. Ta lisas, et Lennart Meri unistus kiirest rongiühendusest Berliiniga saab Rail Balticuga osaliselt täidetud.

Istungil teevad ettekanded kollektiivse pöördumise esindajad ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi eksperdid.

Ühtlasi arutab majanduskomisjon kolme Rail Balticu teemalist kirja, mille on komisjonile saatnud Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing, Eesti Geograafia Selts ja Raik-Hiio Mikelsaar.

Avalik istung algab kell 14 Riigikogu konverentsisaalis. Istung on reaalajas jälgitav veebiülekandes ja videosalvestist saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu.

Riigikogu pressiteenistus
Kati Varblane
T: 631 6353, 516 9152
kati.varblane@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Majanduskomisjon arutab kollektiivset pöördumist Rail Balticu küsimuses

„Eesti vajab kiireid ja mugavaid ühendusi teiste Euroopa riikidega ning majanduse elavdamiseks on vaja neisse investeerida. Enne igat suurt investeeringut tuleb aga hoolikalt analüüsida erinevaid aspekte, et teha inimestele ja riigile parim otsus,“ ütles majanduskomisjoni esimees Aivar Kokk.

Riigikogu võttis eelmise aasta 18. novembril menetlusse Erakond Eestimaa Rohelised, Noored Rohelised ja Ökoriik Eesti algatatud kollektiivse pöördumise „Eestimaa kaitseks“ seoses Rail Balticu rajamisega. Pöördumise oli digitaalselt allkirjastanud 1321 inimest.

Petitsioonis kutsutakse üles loobuma Rail Balticu projektist praegusel kujul, kus rajatakse Eestimaad poolitav täiesti uus taristu. Pöördumises leitakse, et Eesti olemasoleva raudteevõrgu rekonstrueerimine võimaldab luua Euroopaga toimivad head rahvusvahelised ühendused ning Rail Balticu projekti saaks suunata Eestile kasulikumaks ja kasumlikumaks.

Majanduskomisjoni liikme Kristen Michali sõnul on suurte arenduste puhul alati küsimusi, millesse tuleb lugupidavalt suhtuda. „Põhimõtteline on valik siiski tänaseks tehtud – Eesti ühendub Euroopaga kiire ja kvaliteetse raudtee kaudu. Euroopa tähtsusega ühenduste rajamist ei tasu vastandada Eesti sisese taristu arendusega, suurtes suundades tasub ehitada neljarealisi teid ning teha raudteed kiiremaks,“ sõnas eelmise valitsuse majandus- ja taristuminister Michal. Ta lisas, et Lennart Meri unistus kiirest rongiühendusest Berliiniga saab Rail Balticuga osaliselt täidetud.

Istungil teevad ettekanded kollektiivse pöördumise esindajad ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi eksperdid.

Ühtlasi arutab majanduskomisjon kolme Rail Balticu teemalist kirja, mille on komisjonile saatnud Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing, Eesti Geograafia Selts ja Raik-Hiio Mikelsaar.

Avalik istung algab kell 14 Riigikogu konverentsisaalis. Istung on reaalajas jälgitav veebiülekandes ja videosalvestist saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu.

Kollektiivne pöördumine „Eestimaa kaitseks“

Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühingu avalik pöördumine

Eesti Geograafia Seltsi märgukiri

Raik-Hiio Mikelsaare kiri

Riigikogu pressiteenistus
Kati Varblane
T: 631 6353, 516 9152
kati.varblane@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Sotsiaalkomisjonis on kõne all haruldaste haiguste ravi

Sotsiaalkomisjoni esimehe Helmen Küti sõnul soovib komisjon saada ülevaadet harvikhaiguste ravi hetkeseisust. „Lisaks riiklikule ravile ja rehabilitatsioonile on haruldaste haiguste põdejatel palju abi puuetega inimeste koja ja teiste mittetulundusühingute toest. Tunnustan ja tänan Rootsi riiki ning Eesti Agrenska Fondi, tänu kelle abile ja tööle on Eestis täna väljakujunenud süsteem, mis aitab ja toetab vanemaid, kui perre sünnib haruldast haigust põdev laps,“ ütles Kütt.

Istungil osalevad Eesti Agrenska Fondi, Eesti Puuetega Inimeste Koja, Eesti Lastearstide Seltsi, haigekassa ja sotsiaalministeeriumi esindajad.

Sotsiaalkomisjoni liikme Jüri Jaansoni hinnangul on vaja tagada kvaliteetne ravi haruldasi haigusi põdevatele inimestele. „Kolm aastat tagasi töötasid Eesti Puuetega Inimeste Koda, arstid, patsiendid ja sotsiaalministeerium ühiselt välja harvikhaiguste arengukava. Kuna patsiendid on endiselt hädas haiguste raviga, soovib sotsiaalkomisjon probleemidele selgust saada,“ ütles Jaanson.

Eesti Puuetega Inimeste Koja andmeil on hinnanguliselt 5000 – 8000 haruldast haigust, mis mõjutab 6 – 8 protsenti kogu elanikkonnast nende eluperioodi jooksul. Eestis mõjutavad harvikhaigused seega 70 000 – 100 000 inimest. Enamik haruldasi haigusi on geneetilise päritoluga, kuid esineb ka kasvajaliste haiguste haruldasi vorme ja autoimmuunse geneesiga haruldasi haigusi.

Sotsiaalkomisjoni istung algab kell 14 ruumis L241.

Riigikogu pressiteenistus
Kati Varblane
T: 631 6353, 516 9152
kati.varblane@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

 

Seeder: põllumajandusmasinate liiklemise reeglid on vaja muuta paindlikumaks

Maaelukomisjoni esimehe Helir-Valdor Seederi hinnangul on põllumasinate liiklemisel ranged eeskirjad kehtestatud arvestamata kõiki asjaolusid. Ta selgitas, et tänapäeval kasutusel olevate suuremõõtmeliste põllumajandusmasinate sõidul põllule tuleb neid eskortida ühe või kahe saateautoga. „Saateautode nõue on põllumeeste jaoks liialt koormav ja võib liikluse muuta pigem ohtlikumaks,“ ütles Seeder.

Eesti Põllumeeste Keskliit juhib oma kirjas tähelepanu, et tänapäevaste põlluharimisagregaatide – topelt ratastega traktorite, kombainide, külvikute ja muude analoogsete masinate mõõtmed ületavad sageli eeskirjades sätestatud gabariitide ülempiire. Samas liiguvad need masinad põllutööde hooajal piiratud ruumis ja piiratud alal – põllumajandustootjale poolt kasutataval maa-alal, mille kohalikke olusid ja liiklusohtlike kohti tunnevad nad sageli paremini kui kohalikke olusid mittetundvad ametnikud. Keskliidu arvates võivad saatemasinad ise olla täiendavaks ohu allikaks teistele liiklejatele, eriti möödasõitudel, kuna pikendavad möödasõidu teekonda või teevad möödasõidu võimatuks. Põllumehed juhivad tähelepanu ka asjaolule, et nõuet on võimatu täita seoses mitme põllumasina saatmisega. Samuti on selle täitmine keeruline taluperemehel, kes juhib traktorit või kombaini.

Maaelukomisjon arutab oma tänasel istungil põllumeeste ettepanekut majandus- ja taristuministri vastava määruse muutmiseks, sest kehtivate nõuete täitmine käib põllumajandustootjatele üle jõu.

Arutelule on kutsutud ka Eesti Põllumeeste Keskliidu ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
6316351, 51902837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee