Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu korraldab koroonaviiruse leviku tõkestamiseks töö ümber

Riigikogu juhatus otsustas nõupidamisel fraktsioonide esindajatega, et Riigikogu lahendab 1. maini vaid ajakriitilisi küsimusi.  

Vanematekogu teeb Riigikogule ettepaneku muuta kuni eriolukorra lõpuni igal esmaspäevasel istungil täiskogu töö ajagraafikut selliselt, et täiskogu istung toimub üksnes esmaspäeviti ja infotund kolmapäeviti. Avalikkus ja meedia saavad istungeid jälgida veebiülekandena.

Riigikogu komisjonid kogunevad ainult esmaspäeviti, vältimatu vajaduse korral sagedamini. Komisjonide istungitele kutsutakse külalisi vastavalt vajadusele ning eelistatud on külaliste osalemine videosilla vahendusel.

Riigikogu liikmete kõik välislähetused on tühistatud, lähetuse vältimatu vajaduse otsustab Riigikogu juhatus. Riigikogu liikmetel on tungivalt soovitatud mitte reisida välismaale ning siseriiklike kohtumiste puhul püüda vältida kokkusaamisi Toompea lossis.

Ajutiselt on piiranud nende inimeste sissepääs Toompea lossikompleksi, kelle külastused ei ole otseselt seotud Riigikogu tööga. Toompea lossi külastamine ekskursioonideks, näituste külastamiseks ja istungite jälgimiseks on keelatud.

Palume kõigil ajakirjanikel Riigikogu töö kajastamisel eelistada kaugtöö võimalusi ning Riigikogu liikmetelt kommentaaride saamiseks eelistada telefoniintervjuud. Fotode ja videomaterjali saamiseks palume pöörduda Riigikogu Kantselei avalike suhete osakonna poole.

Lisaks tegi vanematekogu põhiseaduskomisjonile ülesandeks töötada välja regulatsioon, mis võimaldaks eriolukorras komisjonide istungite korraldamist elektrooniliste sidevahendite vahendusel.

Tegemist on ajutiste piirangutega. Jälgime olukorra arengut ja informeerime teid uutest otsustest.

Olukorra hindamiseks ja edasiste tegevuste arutamiseks koguneb vanematekogu regulaarselt eeldatavalt kolmapäeviti kell 9.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
631 6356, 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee 
Päringud: press@riigikogu.ee

Väliskomisjon toetas Eesti Aasia strateegia koostamist

Väliskomisjoni esimehe Enn Eesmaa sõnul lähtus komisjon Tartu Ülikooli Aasia keskuse üleskutsest luua strateegia mõistmaks Eesti riigi pikaajalisi plaane, mis on seotud Aasias toimuvate arengute, võimaluste ja väljakutsetega. „Eesti sihid seoses Aasiaga on komisjonis aruteluteemaks olnud pikka aega. 2012. aastal valmis väliskomisjoni kuulamiste põhjal raport Eesti võimalustest ja huvidest Aasias aastani 2025. Kaheksa aastaga on aga piirkond palju muutunud ning oleks aeg kaardistada uued suunad ja väljakutsed,“ rääkis Eesmaa.

Komisjoni esimehe sõnul kavatseb väliskomisjon teemaga kindlasti jätkata sügisistungjärgul, mil plaanitakse korraldada Aasia teemadel parlamentaarseid kuulamisi.

Komisjoni aseesimees Marko Mihkelson osutas hiljuti Riigikogus kõne all olnud dokumendile „Eesti Välispoliitika arengukava 2030“, kus on muu hulgas välja toodud strateegiliselt oluliste regioonide kohta terviklike strateegiate koostamine. „Aasiat käsitlev konkreetsem tegevuskava võiks olla üks sellistest strateegiatest. Kindlasti peab seejuures silmas pidama, et strateegia oleks praktiliselt rakendatav, seaks konkreetseid eesmärke ning looks taustsüsteemi, millest eri riikidega kahepoolseid suhteid luues lähtuda,“ ütles Mihkelson.

Tartu Ülikooli Aasia keskuse esindajate sõnul puudub praegu Eesti riigil valdkondade ülene ja pikaajaline Aasia strateegia, millest erinevad huvigrupid saaksid lähtuda oma tegevuse planeerimisel. Uus Eesti riigile ja avalikkusele loodud strateegia võiks nende sõnul luua ühised suunised, võttes arvesse vajadust kaitsta Eesti riigi turvalisust.

Riigikogu pressiteenistus
Liisa Johanna Lukk
tel 631 6456, 53 310 789
e-post liisajohanna.lukk@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Saarte toetusrühm: Kihnu ja Vormsi vajavad rohkem parvlaevareise

Toetusrühma esimees Urve Tiidus ütles, et väikesaarte puhul sõltub elu edenemine väikesaartel eelkõige ühendusest. „Ühest küljest on saartel vähe töökohti ning kohalikud inimesed peavad saama mandril tööl käia. Teisest küljest moodustab turism märkimisväärse osa väikesaarte majandustegevusest olles kohalikele elanikele oluline elatusallikas,“ märkis Tiidus.

Toetusrühma liikme Annely Akkermanni sõnul on aeg näidanud, et parvlaevaühenduse nõudlus on elastne. „Näiteks Kihnu puhul tähendab see, et sedamööda kuidas on toodud liinile suuremaid laevu ning lisatud reise sõiduplaani, on saarel ehitatud ja renoveeritud eluhooneid nii endale kui ka turistide vastuvõtmiseks. Reisid, eriti kevadel ja suvel, on ikka välja müüdud. Vormsi liinil saab autotekk masinaid täis jättes järjekorra kai peale juba aprillikuus,“ rääkis ta.

Akkermann lisas, et Maanteeamet on korraldamas hinnakonkurssi parvlaevareiside tellimiseks järgmiseks viieks aastaks, kuid saareelanikele teevad muret hinnakonkursi tingimused, mis ei võimalda sõiduplaani tihendamist vastavuses nõudluse kasvuga. „Hanketingimustes ei sisaldu saarte vajadusi rahuldavat sõiduplaani. Hinnakonkurss võimaldab teha pakkumise ühe meeskonnaga liinil opereerimiseks, mis omakorda seab piirid reiside arvule sõltuvalt meremeeste tööajapiirangutest,“ selgitas Akkermann.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsleri Ahti Kuninga sõnul soovib ministeerium leida lahenduse lisareiside tegemiseks suvekuudel mahus, mis ületab ühe meeskonna töö- ja puhkeajarežiimi. Samuti planeeritakse laevade regulaarsed dokkimised väljaspool kõrghooaega.

Maanteeameti peadirektori Priit Sauki sõnul tehakse igakülgset koostööd kohalike kogukondadega, et parvlaevade sõiduplaanid vastaksid just saareelanike vajadustele.

Toetusrühma liige Raivo Tamm avaldas lootust, et tänase kohtumise tulemusel ei jää edaspidi enam ükski reisija kaile viimasele laevale järele vaatama.

Istungil osalesid Kihnu vallavanem Ingvar Saare ja Vormsi vallavanem Ene Sarapuu.

Riigikogus moodustatud toetusrühmade kaudu saavad Riigikogu liikmed ja fraktsioonid tõmmata tähelepanu konkreetsele teemale ning toetada ja kaitsta kitsama eluvaldkonna huve.

Saarte toetusrühm

Lisainfo: Annely Akkermann: 5055172

Riigikogu pressiteenistus
Veiko Pesur
tel 631 6353, 55 590 595
e-post veiko.pesur@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Riigikogu eelinfo kolmapäevaks, 3. juuniks

Kell 12 – infotund

Riigikogu liikmete küsimustele vastavad infotunnis peaminister Jüri Ratas, kaitseminister Jüri Luik ning sotsiaalminister Tanel Kiik.

Jüri Ratas vastab küsimustele erakondade rahastamise järelevalve komisjoni, põhiseaduse toimimise, kriisimeetmete, Euroopa Liidu abipaketi, alushariduse ja laste võrdse kohtlemise, koalitsioonilepingu, valitsuse seisukohtade, täiendava tööjõu, teiseks laineks valmistumise ning kriisist väljumise kohta.

Tanel Kiik vastab küsimustele töökorralduse ja Terviseameti tegevuse kohta.

Infotund tõlgitakse viipekeelde, ülekannet saab jälgida Riigikogu kodulehel.

Kell 14 – täiskogu istung

Jätkub teisipäevasel täiskogu istungil pooleli jäänud valitsuse algatatud tuleohutuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (120 SE) esimene lugemine.

Kolmas lugemine – kolm eelnõu:

Valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (Haridus- ja Noorteameti moodustamine, Keeleinspektsiooni nimetamine Keeleametiks) eelnõu (163 SE). Eelnõuga moodustatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalasse Haridus- ja Noorteamet ning nimetatakse Keeleinspektsioon ümber Keeleametiks.

Eelnõu kohaselt moodustatakse Sihtasutuse Innove, Sihtasutuse Archimedese, Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse ning Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatava riigiasutuse Eesti Noorsootöö Keskuse teenuste põhjal Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalasse Haridus- ja Noorteamet. Sellega seoses viiakse uude ametisse poliitikakujundamisega mitteseotud rakendusliku iseloomuga tegevused ka Haridus- ja Teadusministeeriumist. Raamatupidamise, palgaarvestuse ja personaliarvestuse, samuti struktuuritoetuste rakendusüksuste ülesandeid, hakkab täitma Riigi Tugiteenuste Keskus. Eelnõu järgi nimetatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus Keeleinspektsioon ümber Keeleametiks. Keeleametis jätkatakse kõikide seni Keeleinspektsiooni osutatud teenuste pakkumist ning lisaks viiakse Keeleametisse üle keelepoliitika rakendustegevused Haridus- ja Teadusministeeriumist ning Sihtasutusest Archimedes.

Valitsuse algatatud väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse ning välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmise seaduse (massilise sisserände tõkestamine) eelnõuga (110 SE) võetakse üle EL-i direktiivi (nn naasmisdirektiiv) artikkel 18. See võimaldab liikmesriigil olukorras, kus riiki saabub erakordselt suur hulk ebaseaduslikke sisserändajaid, muuta välismaalase kinnipidamise nõudeid.

Massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorras on direktiiviga lubatud riigisiseses õiguses sätestada pikemad tähtajad seadusliku aluseta viibiva välismaalase kinnipidamise õiguspärasuse kontrollimisel, pidada seadusliku aluseta viibivaid välismaalasi kinni väljaspool kinnipidamiskeskust ja loobuda perekondade majutamisel privaatsuse tagamise nõudest. Samuti on hädaolukorras põhjendatud piirata ebaseaduslikele sisserändajatele osutavate teenuste hulka.

Politsei ja Piirivalveameti (PPA) hinnangul on massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorraga tegemist, kui Eesti peab lühikese aja jooksul vastu võtma vähemalt 3000 välismaalast.

Eelnõu võimaldab tõkestada erakordselt suure hulga välismaalaste ebaseaduslikku sisse- ja läbirännet ning kehtestada õigusaktides erisused, mis võimaldavad massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorras kalduda kõrvale rahvusvahelise kaitse taotlejale või viibimisaluseta välismaalasele ettenähtud tagatistest ja teenustest.

Valitsuse algatatud välismaalaste seaduse muutmise seaduse eelnõuga (135 SE) luuakse diginomaadi viisa, mis võimaldaks Eestis viisa alusel töötada inimestel, kelle töö ei sõltu sellest, kus nad parasjagu asuvad. Diginomaadi viisa võib olla nii lühi- kui ka pikaajaline. Selle taotlemisel rakenduvad viisa andmise üldised tingimused. Kuigi olemuslikult on tegemist turismi ühe vormina, pole tegemist klassikalise turismiga, vaid töötamisega ettevõtte kasuks välisriigis.

Muudatusi põhjendades märgitakse, et Eesti on üks esimesi riike maailmas, mis võimaldab diginomaadidele kaugtöö eesmärgil viisa taotlemist. Diginomaadideks nimetatakse inimesi, kes töötavad veebipõhiselt samaaegselt erinevates riikides ringi reisides, näiteks IT-valdkonnas, finantsvaldkonnas või turunduses. Diginomaadid toovad riigile olulist lisandväärtust, kuna tarbivad kaupu ja teenuseid ning avaldavad sellega positiivset mõju kohalikule ettevõtlusele.

Diginomaad saab kaugtöö tegemiseks Eestisse tulla üksnes vahendaja kaudu, kes tema siin viibimise eest vastutab. Seejuures rakenduvad diginomaadile viisa andmise üldised tingimused, muu hulgas peavad neil Eestis viibimiseks olema piisavad rahalised vahendid.

Eelnõuga sätestatakse lisaks veel kutsuja kohustused tööandjale, kes registreerib välismaalase lühiajalise töötamise ning korrastatakse pikaajalise viisa taotlemist.

Ülevaade kohtukorralduse, õigusemõistmise ja seaduste ühetaolise kohaldamise kohta, ettekandja Riigikohtu esimees Villu Kõve.

Teine lugemine – üks eelnõu:

Valitsuse algatatud välisteenistuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (45 SE) ühtlustatakse välisteenistus üldise avaliku teenistuse põhimõtetega.

Näiteks muudetakse senine välisteenistujate palgasüsteem sarnaseks teiste ametnikega. Samuti muudetakse seniseid välislähetuse tasu maksmise ja pikaajalise välislähetusega seotud kulude hüvitamise põhimõtteid. Lisaks antakse pikaajalises välislähetuses teenistujaga kaasasolevale registreeritud elukaaslasele samasugused õigused võrreldes abikaasaga.

Veel muudetakse erialadiplomaatide ning koosseisuväliste haldusteenistujate välisesindusse lähetamise korda, jättes nende lähetamisega seotud otsustuspädevuse, sh ametikohale nimetamise, lähetajaministeeriumile. Samuti on muudatuste järel senisest suurem paindlikkus kohalikul tasandil küsimuste otsustamisel. Eelnõuga vähendatakse ka diplomaatilise passi väljastamisega seotud kulutusi ja toimingute tihedust.

Seletuskirjas märgitakse, et muudatused puudutavad kõiki välisesinduses töötavaid ametnikke ja nende pereliikmeid ehk ligikaudu 800 inimest. Muudatused ei vähenda pikaajalises välislähetuses oleva teenistuja kogusissetulekut.

Esimene lugemine – kolm eelnõu:

Valitsuse algatatud isikuandmete automatiseeritud töötlemisel isiku kaitse konventsiooni muutmise protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu (143 SE).

Konventsiooni eesmärk on kaitsta isiku eraelu puutumatust isikuandmete automatiseeritud töötlemisel. Konventsioon avati allkirjastamiseks 1981. aastal. Tehnoloogia areng ja informatsiooni üleilmastumine on isikuandmete kaitse valdkonnas kaasa toonud uusi väljakutseid, mistõttu on ka konventsioon vajanud kaasajastamist.

Protokolliga kehtestatakse õiguslik raamistik, et hõlbustada andmete liikumist üle piiri, kuid tagada nende töötlemisel tõhus isikuandmete kaitse. Protokolli koostamisel on arvestatud ka EL-i isikuandmete kaitse üldmääruse regulatsioonidega.

Valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (187 SE) tehakse seadusesse muudatused, millega täpsustatakse maapõuevaldkonna ülesannete jaotust Keskkonnaministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vahel.

Eelnõuga lisatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala kirjeldusse maapõueressursside valdkond ning määratakse tegevustena ka geoloogiline kaardistamine ja riikliku geoloogilise kompetentsi tagamine. Valdkond hõlmab nii Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hallatava Eesti Geoloogiateenistuse põhitegevust kui ka olemasolevaid seda koordineerivaid ametikohti ministeeriumi enda koosseisus. Kehtiva seaduse kohaselt on maapõue tegevusega seotud teemad Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala ülesandeks on maavarade vajaduse prognoosimine, maavaradega seotud sotsiaal-majanduslike mõjude hindamine, maapõue majandusliku potentsiaali kasutamiseks ning arendamiseks vajaliku teadus- ja arendustegevuse koordineerimine, maapõuealaste uuringute koordineerimine ja rahastamine, geoloogilise kaardistamise läbiviimine ja rahastamine.

Keskkonnaministeeriumi valitsemisalasse jääb strateegiline planeerimine (ressursitõhusus, saastetasud, jäätmetekke vähendamine), üldgeoloogilise uurimistöö lubade, geoloogilise uuringu lubade ja maavara kaevandamise lubade andmine ning muude maapõue ja maavarade kasutamise ja kaitse alaste kooskõlastuste ja lubade andmine. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Isamaa fraktsiooni, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ja Eesti Keskerakonna fraktsiooni kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse muutmise seaduse eelnõu (166 SE).

Eelnõuga viiakse seadusesse sisse „eriolukorra“ mõiste, mis võimaldaks kõrgemate riigiteenijate ametipalkade koefitsientide vähendamist lisaks kõrgema kaitsevalmiduse ja sõjaseisukorra juhtudele ka eriolukorra ajal. Teise muudatusena antakse Riigikogule õigus ajutiselt vähendada kõikide seaduse §-s 3 loetletud kõrgematel riigiteenijate ametipalkade koefitsiente.

Sündmus

Kell 16 – Arenguseire Keskuse veebiseminar „Digimajanduse järgmine laine – milleks valmistuda?”.

Riigikogu pressiteenistus
Liisa Johanna Lukk
tel 6316456, 53310789
e-post liisajohanna.lukk@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Sotsiaalkomisjon arutas 5G-teemalist pöördumist

Pöördumise esitajate hinnangul saab 5G tehnoloogiat käsitleda ründena inimeste vaimse ja füüsilise tervise vastu. Nad nõudsid oma pöördumisega muu hulgas, et keskkonda ja inimesi kaitstaks tehislike kiirgusallikate mõju eest. Samuti soovisid nad, et määrataks uued ja ohutud maksimaalse koguekspositsiooni standardid kogu juhtmevabale sidele Eestis ning et karmistataks piirnorme ja reguleerivaid standardeid. Pöördumisega sooviti lisaks, et võetaks vastu viivitamatud meetmed, et peatada 5G levik Eestis, kuni on teaduslikult tõestatud, et see on täielikult ohutu.

Sotsiaalkomisjonil oli võimalus pöördumine koheselt tagasi lükata, sest see on sisult kokkulangev pöördumisega, mille menetlemisest on möödas vähem kui kaks aastat.

Sotsiaalkomisjoni esimees Tõnis Mölder tõdes, et inimestele ei saa ette heita pelglikkust uute tehnoloogiate vastu, kuid täna arutluse all olnud pöördumine on sarnane juba eelmisel aastal käsitletud pöördumisega, mis toona tagasi lükati. „Praegu teadaolevalt ei ole aasta jooksul valdkonnas muudatusi olnud, samuti ei tooda pöördumises esile uusi fakte, mis oleks pidanud  meid panema meelt muutma. Siiski otsustasime teema töös hoida ja jõuda edasise menetlemise otsuseni sügisel, sest loodame selleks ajaks saada Terviseametilt täiendavaid vastuseid,“ lisas Mölder.

Sotsiaalkomisjoni aseesimees Helmen Kütt märkis, et pöördumisele on alla kirjutanud ligi 5000 inimest. „Kindlasti on paljud neist siiralt mures ja ärevil. Me saame küll öelda, et aasta tagasi arutasime seda sama teemat, kuid maailm liigub edasi ja ma ei ole kindel, et selle ajaga ei ole ilmnenud uusi aspekte. Ma ei ole kindel, et me saame praegu vastutuse võtta ja öelda, et 5G on täiesti ohutu. Seepärast otsustasime võtta otsuse tegemiseks ja analüüsimiseks veidi lisaaega, et end võimalikult värske infoga kurssi viia,“ rääkis Kütt.  

Riigikogu pressiteenistus
Veiko Pesur
tel 631 6353, 55 590 595
e-post veiko.pesur@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Keskkonnakomisjon arutas jäätmehooldust ja ringmajandust

Keskkonnakomisjoni esimees Erki Savisaar märkis, et probleemide ring on lai, mis on seotud jäätmehoolduse läbimõeldud planeerimise ja igapäevase korraldamisega. Koostöö on vaja korraldada kolme vastutava osapoole vahel. Need on Keskkonnaministeerium, kohalikud omavalitsused ja erinevad tootjavastutusorganisatsioonid ning taaskasutusorganisatsioonid. Olmejäätmete käitlemise kõrval on vaja leida optimaalne lahendus pakendile, probleemtoodetele ja elektroonikajäätmetele.

Jäätmekäitluse olukorra tõsidusele viitab asjaolu, et tänavuse alguse seisuga jäi Eestil saavutamata 50 protsenti olmejäätmete materjalina ringlusse suunamise eesmärk.

Komisjoni istungil tõdeti, et Eestil puudub realistlik tegevuskava jäätmehoolduse arendamiseks. Selles sektoris tegutsejad lähtuvad eelkõige odavaimast hinnast jäätmete käitlemise korraldamisel ning vaba turumajandus ei ole sektori investeeringuid toetanud. Jäätmete masspõletus ja jätkuv ladestamine ei ole viinud soovitud tulemustele lähemale.

Tänase arutelu tulemusi võtab keskkonnakomisjon arvesse jäätmeseaduse ja pakendiseaduse muutmise seaduse eelnõu (190 SE) edasisel menetlemisel.

Keskkonnakomisjoni istungil osalesid MTÜ Jäätmehalduskeskuse, Väätsa Prügila AS ja Keskkonnaministeeriumi esindajad.

Rahanduskomisjon toetas rahapesu andmebüroo viimist Rahandusministeeriumi valitsemisalasse

Rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk selgitas, et komisjon tegi tihedat koostööd turuosalistega ja viis eelnõusse sisse 26 muudatusettepanekut. Ta rõhutas, et eelnõuga soovime tagada, et meie majandusruum oleks võimalikult läbipaistev ja reeglid selged. Samas on oluline tagada Eestis ettevõtluse areng.

„Rahapesu tõkestamise parema tagamise nimel viisime rahapesu andmebüroo Politsei- ja Piirivalveameti alluvusest Rahandusministeeriumi valitsusasutuseks. Muudatuse eesmärk on võimaldada rahapesu andmebürool  kohtuvälise menetlejana teha ka edaspidi väärteomenetluses päringuid elektroonilise side ettevõtjale üldkasutatava elektroonilise side võrgus kasutatavate identifitseerimistunnustega seotud lõppkasutaja tuvastamiseks vajalike andmete kohta,“ ütles Kokk. Ta toonitas, et eelnõuga soovime muuta Eesti võimalikult ebamugavaks paigaks kriminaalse tulu varjamisel ja liigutamisel.

„Rahapesu ja terrorismi rahastamise vastu võitlemise eesmärk on suurendada ettevõtluskeskkonna usaldusväärsust ja läbipaistvust, luues nii eeldused majanduskasvuks ja tagades elanike ja ettevõtete turvalise toimimise,“ selgitas Kokk. Ta avaldas tänu pankadele, kes pingutavad selle nimel, et välistada panganduse ära kasutamist kuritegelikul teel saadud raha legaliseerimiseks ja kasutamiseks.

Kokk selgitas, et eelnõuga võetakse üle ELi viies rahapesuvastase direktiiv, millega valmistame ühtlasi ette Eesti rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise raamistiku eelseisvaks rahvusvaheliseks hindamiseks.

Rahanduskomisjoni liikme Andres Suti sõnul on oluline, et rahapesu tõkestamisega seotud tegevus on hästi koordineeritud ning riigi ja turuosaliste koostöö toimib „Vaid nii hoiame Eesti riigi ja Eesti finantssektori maine ja kuvandi rahvusvaheliselt usaldusväärsena,“ rõhutas Sutt. Ta lisas, et tähtis on tagada riiklike registrite andmete usaldusväärsus ja automatiseeritud ligipääsetavavus mõistlike kuludega. Andmete tõhusaks kasutamiseks on vaja toetada rahapesuvastases võitluses tarkade IT lahenduste kasutuselevõttu.  

„Eelnõu menetluse käigus järgisime põhimõtet, et kehtestatud reeglid ja seaduse rakendamine ei pärsiks panga klientide normaalset majandustegevust,“ märkis Sutt.

Eelnõuga luuakse kõiki Eesti krediidi- ja makseasutusi ühendav pangakontode register, kehtestatakse riikliku taustaga isikute ametikohtade loetelu ning tekitatakse mehhanism tegelike kasusaajate andmete kohta äriregistris. Samuti suurendatakse Finantsinspektsiooni volitusi, et kontrollida pankade rahvusvahelistest finantsaktsioonidest kinnipidamist. Lisaks muudetakse paindlikumaks isikute kaugtuvastamisel kehtivad nõuded ning parandatakse pankade, notarite ja teiste kohustatud isikute võimalusi omavahel infot vahetada.

Eelnõus (130 SE) on arvesse võetud ELi direktiivi ülevõtmise kõrval ka FATF-i rahvusvahelised standardid, sest järgmise aasta lõpus seisab Eestil ees rahapesuvastase töökonna ehk FATF-i tütarorganisatsiooni MONEYVAL läbiviidav hindamisvoor. Selle käigus jälgitakse, kui tõhusalt me täidame FATF-i rahvusvahelisi standardeid.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

 

Riigikogu sai ülevaate Eesti Panga tegevusest

Rääkides Eesti Panga tegevusest, alustas Müller raharinglusest, mis eelmisel aastal toimis tema sõnul Eestis tõrgeteta. Ta märkis, et sularaha kättesaadavus on viimase paari aasta jooksul selgelt paranenud. Samuti tõi keskpanga president välja, et Eesti on esirinnas nn välkmaksete kasutuselevõtuga, tänu millele liigub raha eri pankades olevate kontode vahel vaid loetud sekunditega.

2019. aasta jooksul kasvas Mülleri sõnul märkimisväärselt keskpanga investeerimisportfell, ulatudes aasta lõpuks 1,2 miljardi euroni. „Eesti Panga investeerimisportfelli tulusus eelmisel aastal oli erakordselt hea ja me teenisime investeeringutelt tulu pea 39 miljonit eurot. See andis meile võimaluse teha oma aastakasumist riigieelarvesse tavapärasest suurem eraldis, mis ulatus seekord ligi 19 miljoni euroni,“ rääkis ta.

Müller märkis, et harva on juunikuu alguseks olukord majanduses niivõrd erinev sellest, mida eeldati veel pool aastat tagasi. „Kui veel 2019. aasta lõpus võisime rääkida maailmamajanduse mõõdukast taastumisest pärast riikidevahelisi kaubandussõdasid, siis täna seisame silmitsi üleilmse langusega,“ rääkis ta. Müller meenutas Rahvusvahelise Valuutafondi jaanuariprognoosi, mis lubas käesolevale aastale üle 3% majanduskasvu, aprillis prognoosis IMF aga tema sõnul juba samas suurusjärgus üleilmset majanduslangust. „Arenenud riikides saab majanduslangus olema isegi kaks korda kiirem. Sedavõrd suurt majanduslangust nii lühikese aja jooksul on varem harva kogetud,“ märkis keskpanga president.

„Teame, et juba esimeses kvartalis tõid karantiinimeetmed euroalale kaasa ligi 4% majanduslangust kvartalivõrdluses ning teises kvartalis kujuneb langus ilmselt veelgi kiiremaks,“ sõnas Müller. „Kui viiruse ohjeldamiseks ei ole tarvis rakendada uusi karantiinimeetmeid ning kriisi mõjude leevendamiseks tehtu osutub tõhusaks, siis võib majandus taas käivituda teisel poolaastal ka üsna kiiresti. Kuid see ei ole piisav, et jõuda aasta lõpuks tagasi tasemetele, kus me olime enne piirangute kehtestamist,“ rääkis ta. Müller lisas, et kõik prognoosid on praegu spekulatiivsed, aga tõenäoliselt jõuab euroala kogutoodang tagasi pandeemiaeelsele tasemele alles 2022. aastaks.

Mülleri sõnul on Eesti kommertspangad finantsiliselt tugevas seisus, seda nii võrreldes teiste riikide pankadega kui ka viimatise kriisi ajaga. „Sellegipoolest otsustasime Eesti Pangas märtsis probleeme ennetavalt leevendada pankade kapitalinõudeid ning viia süsteemse riski puhver ühe protsendi tasemelt nullini. See vabastab pankadele 110 miljonit eurot kapitali, mis võimaldab keerulisel ajal pakkuda inimestele ja ettevõtetele täiendavaid laene või katta laenukahjumeid,“ rääkis ta.

„Väga oluline on see, et pangad on klientidele pakkunud paindlikult maksepuhkuseid, seejuures suutes ühiselt kokku leppida, et laenude maksegraafikuid muutes ei tõsteta ka suurenenud riskide puhul intressimäärasid ega küsita tavapäraseid lepingu muutmise tasusid,“ ütles Müller ning lisas, et see on pakkunud kriisi ajal olulist leevendust nii ettevõtetele kui ka näiteks eluasemelaenu võtnud peredele.

Eesti Panga presidendi sõnul on lähiajal keskpanga tähelepanu eelkõige sellel, kuidas toetada majanduse kriisijärgset taastumist, seda nii osaledes rahapoliitika kujundamisel euroala jaoks kui ka mõeldes kaasa Eesti majanduspoliitilistes valikutes. Müller tõi esile valdkonnad, millele võiks riiklikult tugevasti panustada. Tema sõnul on tõenäoliselt veelgi olulisemaks muutumas majanduse digitaliseerimine ning vajadus senisest enam toetada inimeste ümberõpet. Samuti toonitas ta, et ulatuslikumaid investeerimisprojekte käivitades tasub mõelda, kas need toetavad ka kliimaeesmärke, mida Eesti riik on juba võtnud ja mille saavutamine nõuab olulist panust nii riigilt kui ka erasektorilt.

Läbirääkimistel võtsid fraktsioonide nimel sõna Riina Sikkut (SDE), Peeter Ernits (EKRE), Maris Lauri (RE) ja Sven Sester (I).

Riigikogus läbis teise lugemise üks eelnõu

Teise lugemise läbis 5. mail katkestatud keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu (109 SE).

Keskkonnakomisjoni algatatud eelnõuga muudetakse keskkonnatasude senist arvestamise põhimõtet nende tegevuste puhul, mille käigus viiakse keskkonda saasteaineid elusorganismidele toitainetena tarbimiseks.

Eelnõuga sätestatakse erisus, mille kohaselt saastetasu ei rakendata, kui keskkonnatasude seaduse § 17 lõikes 1 nimetatud aineid ja ühendeid viiakse lubatud kogustes veekogusse, põhjavette või pinnasesse elusorganismide, sealhulgas taimede, loomade ja seente kasvatamiseks. Veesaastetasu makstakse keskkonnatasu kõrgendatud määra alusel juhul, kui ületatakse veeseaduses või selle alusel kehtestatud piirkoguseid. Võrreldes kehtiva KeTSi regulatsiooniga ei kaasne muudatusega elusorganismide kasvatajatele täiendavaid tasu maksmise kohustusi.

Istungi tööaja lõppemise tõttu jäi pooleli valitsuse algatatud tuleohutuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (120 SE) esimene lugemine. Eelnõu menetlemine jätkub kolmapäevasel istungil.

Istungi stenogramm.

Istungi fotod. (autor: Erik Peinar, Riigikogu)

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega.)

Riigikogu pressiteenistus
Liisa Johanna Lukk
tel 631 6456, 53 310 789
e-post liisajohanna.lukk@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Menetlusse võeti eelnõu töötushüvitiste süsteemi paindlikkuse suurendamiseks

Valitsuse 1. juunil algatatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (206 SE).

Eelnõu näeb ette suurendada töötushüvitiste süsteemis paindlikkust ja pakkuda inimestele töötuse korral suuremat sotsiaalset kaitset.

Eelnõu kohaselt võib edaspidi töötuna arvel oleku ajal ajutiselt töötada kuni viiel päeval kuus, kuid kõige rohkem 12 kuul kahe aasta jooksul ning saada selle eest tasu, mis võib olla ühes kuus kuni 40 protsenti eelmise aasta kuu töötasu alammäärast ehk sel aastal 216 eurot.

Eelnõuga täpsustatakse töötuskindlustushüvitise arvutamist olukorras, kus kindlustatu töötas enne töötuks jäämist Eestis ning enne seda väljaspool Eestit teises Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Šveitsi Konföderatsioonis. Näiteks kui inimene on töötanud viimase viie aasta jooksul 12 kuud Eestis, seejärel kuus kuud Soomes ja pärast seda kuus kuud Eestis, arvutatakse tema töötuskindlustushüvitis vaid Eestis teenitud viimase kuue kuu töötasu alusel, mistõttu inimese töötuskindlustushüvitis jääb madalam. Muudatuse kohaselt võetakse lisaks viimase kuue kuu sissetulekutele arvesse ka enne Soomet Eestis teenitud tasud.

Eelnõu kohaselt  tõusevad ka töötasu hüvitised: esimesel sajal töötuse päeval hakkab töötutoetus olema senise 50 protsendi asemel 60 protsenti eelnevast sissetulekust ning töötutoetus hakkab olema 35 protsendi asemel 50 protsenti eelmise aasta töötasu alammäärast tõustes käesoleva aasta augustis 189 eurolt 270 euroni, seega üle arvestusliku elatusmiinimumi kuus, mis 2019. aastal oli 221 eurot.

Eelnõuga muudetakse töötute hooajalise töötamise soodustamiseks töötuskindlustushüvitise saamise tingimusi nii, et peale hooajatöö lõppemist taas töötuks jäädes jätkub hüvitise maksmine, kui eelmisest hüvitise maksmise perioodist on jäänud kasutamata päevi ning tööle asumisest ei ole möödunud rohkem kui 12 kuud.

Eelnõu näeb ette seaduse jõustumise 1. septembril 2020, mil jõustuvad ajutise töötamise sätted. Töötutoetuse ja töötuskindlustushüvitise asendusmäära suurendamine jõustub 1. augustil 2020. Asendusmäärade muudatused toimuvad seega alates 1. augustist arvestatavatele hüvitistele ning tagasiulatuvat mõju ei oma. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

Valitsuse 1. juunil algatatud notariaadiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (200 SE).

Eelnõuga muudetakse notari ametisse saamise korda. Selleks tuleb notari ametikoha täitmiseks edaspidi alati sooritada eksam. Enam ei saa kandideerida kunagi varem sooritatud eksamitulemuse alusel, nii nagu see on praegu. Notarid, notarikanditaadid ja notari asendajad peavad läbima kohustusliku täiendõppe. Olulise muudatusena ühtlustatakse notaritele ja kohtutäituritele distsiplinaarsüüteo eest ettenähtud maksimaalsed trahvimäärad advokaatidele ja patendivolinikele määratavate trahvimääradega. Rahatrahvi piirmäär tõstetakse 6400 eurolt 16 000 euroni. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

Valitsuse 1. juunil algatatud energiamajanduse korralduse seaduse ja maagaasiseaduse muutmise seaduse eelnõu (202 SE).

Eelnõu kohustab riiki parandama energiatõhusust selliselt, et sõltumata majanduskasvu tasemest peab olema eesmärgiks energiatarbimise vähendamine.

Eelnõuga võetakse üle ELi vastavast direktiivist tulenevad uued kohustused, mis aitavad energiakasutuse vähendamisel saavutada ELi pikaajalisi eesmärke. Direktiiviga nähakse ette liikuda sellise energialiidu suunas, mille raames käsitatakse energiatõhusust omaette energiaallikana.

Eelnõuga täpsustatakse riikliku energiatõhususe saavutamise fikseerimist valitsuse tasandil koos seda toetavate poliitikameetmetega ning energiatõhususkohustuse jaotuskavaga.

Reguleeritakse hoonete lõpptarbija kütte, jahutuse ja sooja tarbevee tarbimise mõõtmist ja sellega seotud arvete esitamist. Energiatarnija peab paigaldama üldmõõturi, ent korterelamutes korteripõhiste lõppkasutajate mõõturite paigaldamine on vajalik siis, kui see on kulutõhus ja tehniliselt teostatav. Lõppkasutajale tuleb arvete esitamisel alates 25. oktoobrist 2020 hakata andma ulatuslikku võrdlusinfot eesmärgiga, et tarbija saaks muuta oma käitumist. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Valitsuse 1. juunil algatatud  raudteeseaduse eelnõu (201 SE).

Eelnõu korrastab kehtivat raudteeseadust ja võtab üle võtta ELi vastavad direktiivid ELi raudteesüsteemi koostalitluse ja raudteeohutuse kohta. Lisaks kehtiva seaduse teksti ja struktuuri muutmisele täiendatakse raudteeseadust direktiividest tulenevate sätete ja vähesel määral siseriiklike nõuete täpsustamisega. Siseriiklike muudatuste osas vähendatakse näiteks ettevõtjate halduskoormust, nii jääb ära kohustus kiita tegevuseeskiri ja veoeeskiri heaks tehnilise järelevalve ametis.

Alates 2003. aastast kehtivat raudteeseadust on selle vastuvõtmisest enam kui 30 korda muudetud, mis on teinud seaduse teksti raskesti loetavaks, seetõttu on mõistlik välja anda uus seaduse terviktekst.

Eelnõu näeb ette vähendada riigilõivumäära, kui raudteeliiklusregistri toiminguteks esitatakse taotlus TTJA e-teenuse infosüsteemi kaudu. Samas lisatakse seadusesse ka täiendavaid lõivusid näiteks raudteeveeremi tehnohoolde ja remondi ning raudteeveeremi ehituse tegevusloa muutmise taotluste läbivaatamise eest. See on suhteliselt töömahukas menetlus, kuid mille eest ekslikult ei ole seni lõivu määratud.

Eelnõuga ülevõetavate ELi direktiivide puhul on tegemist neljanda raudteepaketi tehnilise samba õigusaktidega, mille eesmärk on viia lõpule Euroopa ühtse raudteeturu loomine.

Nimetatud paketi eesmärk on elavdada raudteesektorit ja teha see konkurentsivõimelisemaks võrreldes teiste transpordisektoritega. Tehnilise samba rakendamisega loodetakse suurendada konkurentsi raudteesektoris vähendades kulusid ja halduskoormust ettevõtetele, kes soovivad tegutseda mitmes Euroopa Liidu riigis. Selleks saab edaspidi taotleda lubasid ELi Raudteeameti kaudu. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Valitsuse 1. juunil algatatud  vedelkütuse erimärgistamise seaduse muutmise ning sellega seonduvalt maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (203 SE).

Eelnõu näeb ette vähendada põlevkivi kaevandavate ettevõtjate kulusid võimaldades neil ajutiselt kasutada eriotstarbelist diislikütust. Eelnõuga lubatakse eriotstarbelise diislikütuse kasutamist põlevkivikaevanduste- ja karjääride territooriumitel, karjääritehnikas ja seadmetes, sealhulgas kaevandusmasinates ning põlevkivi ja tuha transpordiks kasutatavates masinates. Avalikel teedel erimärgistatud kütusega sõita ei tohi. Erimärgistatud diislikütust saab kasutada perioodil 1. juuli 2020 kuni 30. juuni 2022.

Eelnõuga võimaldatakse põlevkivi kaevandavatel ettevõtjatel ajutiselt alates 1. juulist 2020 kuni 30. juuni 2022 kasutada eriotstarbelist diislikütust mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaal, tööstusterritooriumil ning tuha ladestusalal põlevkivi kaevandamiseks mõeldud tehnikas ja seadmetes, samuti põlevkivi, põlevkivi tuha ja aheraine transpordiks. Raudteel ja avalikul teel erimärgistatud kütusega sõita ei tohi, välja arvatud selle ületamiseks. Kaevandamiseks mõeldud tehnika hulka liigitub nt kallur põlevkivi veoks, tehnilise abi veok jne.

Kehtiva seaduse kohaselt on perioodil 1. mai 2020 kuni 30. aprill 2022  diislikütuse aktsiisimäär 372 eurot ning erimärgistatud diislikütuse aktsiisimäär 100 eurot 1000 liitri kohta. Alates 1. maist 2022. on diislikütuse aktsiisimäär 493 eurot ning erimärgistatud diislikütuse aktsiisimäär 133 eurot 1000 liitri kohta.

Selgitusena tuuakse, et Eestis on praegu kehtiv põlevkivi kaevandamise luba kolmel ettevõtjal: Enefit Kaevandused AS, VKG Kaevandused OÜ, Kiviõli Keemiatööstuse OÜ. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Valitsuse 1. juunil algatatud keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu (204 SE).

Eelnõu näeb ette vähendada põlevkivi kaevandavate ettevõttete kulusid, võimaldades neil ajutiselt tasuda põlevkivi lend- ja koldetuha ladestamisel madalamat saastetasu.

Eelnõuga võimaldatakse põlevkivi kaevandavatel ettevõtetel ajutiselt alates 1. jaanuarist 2020 kuni 31. detsembrini 2020 tasuda põlevkivi lend- ja koldetuha ladestamisel 1,31 eurot tonni eest. Sellega alandatakse tuha ladestustasu aheraine ladestustasu tasemele. Praegu on põlevkivi lend- ja koldetuha ladestustasu 2,98 eurot tonni eest. Ladestustasu alandamine mõjutab eelkõige kolme ettevõtet, kellele on väljastatud põlevkivi kaevandamise luba: Enefit Kaevandused AS, VKG Kaevandused OÜ, Kiviõli Keemiatööstuse OÜ. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Valitsuse 1. juunil algatatud ravimiseaduse ja ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (205 SE).

Eelnõu näeb ette parandada ravimite kättesaadavust, lihtsustada ravimite sisse- ja väljaveolubade regulatsiooni ning parandada apteegiteenust. Ühtlasi kaasajastatakse ravimite müügilubade regulatsiooni ja viiakse ravimireklaami nõuded kooskõlla EL õigusega. Tarbijatel on tulevikus lihtsam ära anda kõlbmatuid ravimeid.

Eelnõu näeb ette võimaluse väljastada erandkorras müügiloata ravimite sisseveoks lubasid erilistel põhjustel selliste patsientide rühmale, kes põevad kroonilist, raskelt kurnavat või eluohtlikku haigust ja keda ei ole võimalik müügiloa saanud ravimitega rahuldavalt ravida. Muudatus annab Eesti patsientidele juurdepääsu kliiniliste uuringute staadiumis olevatele ravimitele olukorras, kus see on jäänud patsiendile ainsaks võimalikuks lahenduseks.

Eelnõuga lihtsustatakse ravimitega reisimise korda. Schengeni alal kehtivaid vastavaid tunnistusi teatud rohtudele hakkab Ravimiameti asemel välja andma apteek.

Apteegil võimaldatakse väljastada tarbijale mõnes teises apteegis valmistatud või müüdud ravimeid. Ravimite kättesaadavuse parandamiseks lubatakse maapiirkonnas asuvas haruapteegis, mille läheduses ei ole ühtegi teist apteeki, pakkuda apteegiteenust ka videokõne vahendusel.

Muudatusega kaasajastatakse ravimireklaami tingimusi ning kaotatakse piirang, mille kohaselt võib ravimireklaami teha või tellida üksnes müügiloa hoidja või tema esindaja. Edaspidi on võimalik lisaks müügiloa hoidjale ravimireklaami nõuete rikkumise eest vastutusele võtta ka reklaami tellija, avalikustaja ja teostaja ehk isik, kes rikkumise toime paneb. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

 

 

 

Riigikogu Kantselei kuulutab välja August Rei parlamendiuuringu stipendiumi uue konkursi

Töökavandeid esitama on oodatud kõik teema käsitlemisest huvitatud üliõpilased, magistrandid ja doktorandid.

Stipendiumi taotlemiseks tuleb Riigikogu Kantseleile esitada 20. oktoobriks 2020 avaldus, elulookirjeldus, magistri- või doktoritöö pealkiri, ideekavand, ajakava, juhendaja soovitus ja muud konkursist osavõtuks vajalikud dokumendid.

Välja antakse kuni kaks 1500 euro suurust stipendiumi kahes osas. Esimene osa makstakse välja esitatud kavandi põhjal ja teine osa töö eduka kaitsmise järel. Konkursi võitjad avalikustatakse hiljemalt 20. novembril 2020.

Iga-aastaselt välja antava August Rei stipendiumi asutas Riigikogu Kantselei 2008. aastal. Stipendiume on määratud juba kaheteistkümnele magistri- või doktoritöö kirjutajale. Riigikogu Kantselei loodab, et parlamendiuuringu konkurss innustab noori uurijaid ka seekord.

August Rei (1886-1963) oli Asutava Kogu liige ja esimees. Aastatel 1920–1937 oli Rei Riigikogu liige, sealjuures ajavahemikus 9. juuni 1925 – 22. juuni 1926 Riigikogu esimees.

Lisateave: Riigikogu veebilehelt ja stipendium@riigikogu.ee.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

 

 

 

Riigikogu saatis Põllumajandus- ja Toiduameti moodustamise eelnõu lõpphääletusele

Eelnõuga (164 SE) moodustatakse Põllumajandusameti ning Veterinaar- ja Toiduameti põhjal Põllumajandus- ja Toiduamet, mis alustab tööd 1. jaanuaril 2021. Muudatused vastavad valitsuse tegevusprogrammi alusel heakskiidetud riigireformi tegevuskavale 2019-2023. Ametite ühendamine lähtub riigireformi üldisemast põhimõttest, milleks on vähendada samade tegevuste tegemist eri riigiametites, vähendada ametiasutuste arvu ning parandada avaliku teenuse kvaliteeti ja kättesaadavust.

Ametite ühendamise järel jääb moodustatav Põllumajandus- ja Toiduamet täitma kõiki seniseid kahe ameti põhifunktsioone, mis eeldab muu hulgas vajadust säilitada praegune töötajaskond. Kahe ameti ümberkorraldamisega suureneb riskipõhise kontrolli suutlikkus, paraneb info haldamine kogu toidutootmiseahelas ning tõuseb ennetus- ja teavitustöö kvaliteet õigusrikkumiste vähendamiseks. Klientide suunal toimuv kommunikatsioon on terviklikum ja väheneb halduskoormus klientidele.

Läbirääkimistel võttis sõna Ivari Padar (SDE).

Riigikogu lõpetas kahe eelnõu esimese lugemise

Rahanduskomisjoni algatatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (194 SE) pikendab kohalike omavalitsuste jaoks eelarvestrateegia ja arengukava muudatuste vastuvõtmise ning sellest tulenevalt eelarve eelnõu ja seletuskirja volikogule esitamise tähtaegasid.

Eelnõu eesmärk on välja pakkuda 2020. aasta jaoks operatiivselt toimiv lahendus. Tulenevalt COVID-19 levikust põhjustatud eriolukorrast rakendus 2020. aasta riigieelarve seaduse vastav säte, mistõttu lükkus riigi eelarvestrateegia vastuvõtmine sügisesse. Seoses sellega tuleb pikendada kohalike omavalitsuste jaoks eelarvestrateegia ja arengukava muudatuste vastuvõtmise ja volikogule esitamise tähtaegasid. See võimaldab KOVidel juhtimisotsuste tegemisel arvesse võtta riigi eelarvestrateegias kajastatud informatsiooni.

Lisaks nähakse eelnõuga ette lihtsustus eelarve seletuskirjas informatsiooni esitamiseks. Sarnane reegel kehtib riigi eelarvestrateegia, mis võimaldab valitsusel teha riigi eelarvestrateegias üldistusi ja lihtsustusi võrreldes tavaolukorraga.

Isamaa fraktsiooni, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ja Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud Riigikontrolli seaduse, erakonnaseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (erakondade rahastamise kontrollorgan) eelnõu (193 SE) näeb peamise muudatusena ette erakondade rahastamise järelevalve komisjoni asendamise uue kontrolliorganiga – Riigikontrolliga.

Eelnõu algatajad põhjendavad, et eelnõu eesmärk on muuta erakondade, valimisliidu ja üksikkandidaadi rahastamise kontroll professionaalsemaks. Selleks antakse järelevalvepädevus Riigikontrollile. Kontrollitegevuse professionaalsuse tõusu tõttu muutub erakondade rahastamise kontroll arusaadavamaks ning suureneb rahastamise läbipaistvus.

Pooleliolevaid kontrollitoiminguid jätkab ERJK asemel Riigikontroll, samuti osaleb Riigikontroll õigusjärglasena ERJK asemel käimasolevates kohtumenetlustes. Täiendava ülesande täitmine eeldab Riigikontrolli ümberkorraldusi, ametnike värbamist ja väljaõpet jms. Muudatuste ettevalmistamiseks ning elluviimiseks nähakse seaduses ette piisav jõustumisaeg.

Läbirääkimistel võtsid sõna Kaja Kallas (RE), Priit Sibul (I), Tõnis Mölder (K), Indrek Saar (SDE) ja Siim Pohlak (EKRE).

Kallas viitas asjaolule, et Riigikontrolli ülesannete hulgas ei ole järelevalve tegemist erakondade tegevuse. Seetõttu on sellise muudatuse tegemine põhjendamatu. Ta tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Sibul toetas eelnõu. Tema  arvates tuleks arutelu viia kasvõi Riigikohtuni välja, et tuua selgus muudatuse vastavusest põhiseadusele. Ta lisas, et menetluses olevad käimasolevate asjadega peab kindlasti edasi minema lähtudes õiguslikust järjepidevusest. Mölder analüüsis ERJK senist tegevust ja tegi selle kohta teravat kriitikat. Seetõttu pidas ta vajalikuks muudatuste tegemist erakondade rahastamise järelevalve küsimuses. Saar selgitas, et kui Riigikontrollile antakse ülesanne kontrollida erakondade varjatut rahastamist, siis võib see tuua kaasa poliitiliselt tendentsliku lähemise. Saar juhtis tähelepanu ka asjaolule, et Riigikogult oodatakse praegu pärast kriisiolukorra lõppemist tegelemist hoopis kaalukamate asjadega. Saar tegi samuti ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Pohlak põhjendas eelnõu vajalikkust ja kutsus üles tegema menetluse käigus ettepanekuid eelnõu muutmiseks.

Eelnõu esimesel lugemisel tagasilükkamise hääletus: 46 poolt, 53 vastu. Ettepanek ei leidnud toetust. Esimene lugemine lõpetati. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 15. mai.

Vabas mikrofonis võttis sõna Helmen Kütt.

Istung lõppes kell 18.24.

Istungi stenogramm:

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega.)

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee