Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Väliskomisjon: Ukraina vajab toetust olemaks tugev ja stabiilne õigusriik

Väliskomisjoni visiit Ukrainasse

Komisjoni esimehe Marko Mihkelsoni sõnul vajab Ukraina nii Eesti kui ka rahvusvahelist toetust, et olla tugev ja stabiilne õigusriik. „Eesti arenguabi programmides on Ukraina praegu prioriteetsel kohal ja nii peab see jääma ka edaspidi,“ ütles Mihkelson.

Mihkelsoni sõnul on oluline, et järgmisel aastal Ukrainas toimuvad presidendi- ja parlamendivalimised mööduksid avatult, demokraatlikult ja ilma sekkumisteta. Tema sõnul on oht, et Venemaa toetab valimistel jõude, kes näeksid pigem Ukraina reformide pidurdumist.

Komisjoni liikme Barbi Pilvre sõnul tuleb ikka ja jälle juhtida rahvusvahelise üldsuse tähelepanu Ida-Ukrainas toimuvale, sest uudiste külluses võib paljugi ununeda ja sõjaga harjutakse ära. „Fakt on see, et sõda Ida-Ukrainas kestab,“ osutas Pilvre. Ta toonitas, et konflikt peab leidma diplomaatilise ja rahumeelse lahenduse. „Selleks tuleb survestada Venemaad sanktsioonidega ja aidata Ukraina valitsusel lahendada humanitaarkriis,“ ütles ta.

Komisjoni liikme Henn Põlluaasa sõnul on kurb, et sõda toimub keset Euroopat ja Euroopa on selle ees oma silmad sulgenud. Tema sõnul tuleb nii Eestil kui ka teistel Euroopa riikidel aidata Ida-Ukraina inimestel kodud taastada, et nad saaksid tagasi kodupaika pöörduda. Samuti peab aitama lastel sõjatraumast üle saada. „Ukrainlaste enda panusest ei piisa, et sõda lõppeks ja riik uuesti elamiskõlbulikuks saaks,“ rääkis Põlluaas. „Eesti, aga ka kogu ülejäänud Euroopa, peab Ukraina toetuseks oluliselt rohkem panustama.“

Väliskomisjoni visiit Ukrainasse kestis 16.-20. septembrini. Külastati Ida-Ukrainas asuvat Donetski oblastit, kus käidi Majorski kontrollpunktis ja rindejoonel asuvas Luganskoje külas. Kramatorskis ja Slovjanskis toimusid kohtumised Donetski oblasti kuberneri ja rahvusvaheliste abiorganisatsioonide esindajatega.

Kiievis toimusid eile ja täna kohtumised Ülemraada asespiikri Irina Heraštšenkoga, väliskomisjoni esinaise Hanna Hopko ning presidendi juures tegutseva rahvusliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu juhi Oleksandr Turtšõnoviga. Samuti kohtuti Ukraina uue põlvkonna poliitikute Serhiy Leshchenko, Mustafa Nayyemi ja Svitlana Zalishchukiga, mõttekodade esindajatega ning kodanikuühendusega Vostok-SOS, mis teeb koostööd Eesti arenguabi organisatsioonidega.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
631 6356, 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee 
Päringud: press@riigikogu.ee

Riigikogu eelinfo reedest pühapäevani, 21. – 23. septembrini

Reede, 21. september

Komisjoni istung

Euroopa Liidu asjade komisjonis – kell 10: Eesti seisukohad 23. – 25. septembril toimuval mitteametlikul ELi põllumajanduse ja kalanduse nõukogu kohtumisel, kutsutud Maaeluministeeriumi esindaja; seisukoha andmine: ELi Nõukogu määruse eelnõu, millega asutatakse Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõte, kutsutud Haridus- ja Teadusministeeriumi esindaja; Eesti seisukohad 27. – 28. septembril toimuval ELi konkurentsivõime nõukogu istungil (haridus- ja teadusministeeriumi vastutusalas olevates punktides), kutsutud haridus- ja teadusminister Mailis Reps; seisukoha andmine: Euroopa Liidu noortestrateegia (COM(2018) 269), kutsutud Haridus- ja Teadusministeeriumi esindaja; seisukoha andmine: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi eelnõu, millega muudetakse direktiivi 2009/33/EÜ keskkonnasõbralike ja energiatõhusate maanteesõidukite edendamise kohta (COM(2017) 653), kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Keskkonnaministeeriumi esindajad; seisukoha andmine: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõu ELi viisainfosüsteemi muudatuste kohta (COM(2018) 302), kutsutud Siseministeeriumi esindajad.

Sündmus

Kell 15  Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kohtub Soome välispoliitika eksperdi Hiski Haukkalaga.

Laupäev, 22. september

Sündmus

Kell 7.05 – Riigikogu esimees Eiki Nestor tervitab Tallinna 21. Kooli liputoimkonda, mille liikmed heiskavad vastupanuvõitluse päeva puhul Pika Hermanni torni riigilipu.

Välislähetused

16. – 20. september
Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson ning liikmed Barbi Pilvre ja Henn Põlluaas on visiidil Ukrainas.

19. – 22. september
Eesti-Aserbaidžaani parlamendirühma esimees Mihhail Korb osaleb Aserbaidžaani parlamendi 100. aastapäeva tähistamisel ja kohtumistel Aserbaidžaani parlamendis.

20. – 21. september
Balti Assamblee Eesti delegatsiooni esimees Aadu Must osaleb BA presiidiumi töös ning koos delegatsiooni liikmete Krista Aru, Monika Haukanõmme, Sven Sesteri, Urve Tiiduse ja Rainer Vakraga BA Konsultatiivnõukogu töös Jūrmalas Lätis.

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
marie.kukk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Menetlusse võeti eelnõud Rahvusraamatukogu ja Rahvusooperi nõukogu koosseisu muutmiseks

Kultuurikomisjoni 19 septembri esitatud Riigikogu otsuse “Riigikogu liikmest Eesti Rahvusraamatukogu nõukogu liikmete nimetamine” eelnõu (692 OE).

Eelnõu näeb ette nimetada nõukogu liikmeteks Yoko Alender ja Aadu Must. Muudatused tehakse seoses nõukogu liikme Igor Gräzini Riigikogu liikme volituste lõppemisega ja Riigikogu liikme Toomas Väinaste nõukogu liikme kohalt tagasiastumisega. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.

Kultuurikomisjoni 19 septembri esitatud Riigikogu otsuse “Rahvusooperi nõukogu liikme nimetamine” eelnõu (693 OE).

Eelnõu näeb ette nimetada nõukogu liikmeks Toomas Väinaste. Muudatus on seotud nõukogu liikme Martin Repinski Riigikogu liikme volituste lõppemisega. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal, 631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

 

 

Riigikogu nimetas Heiki Loodi Riigikohtu liikmeks

Riigikohtu uue liikme nimetamine on seotud asjaoluga, et Riigikogu otsustas 15. veebruaril 2018 vabastada riigikohtunik Indrek Koolmeister ametist alates 30. juunist 2018. Koolmeister vabastati ametist tema enda soovil. Riigikohtu esimees Priit Pikamäe kuulutas Riigikohtu uue liikme leidmiseks välja avaliku konkursi. Pikamäe kuulas ära Riigikohtu üldkogu ja kohtute haldamise nõukoja arvamuse ning esitas Riigikogule riigikohtuniku ametisse nimetamiseks Heiki Loodi kandidatuuri.

Heiki Loot on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduse eriala. 1994. aastal alustas Loot tööd Riigikohtu esimehe abina, kust liikus 1995. aastal Justiitsministeeriumi avaliku õiguse osakonna juhatajaks. Osakonna juhatajana vastutas Loot avaliku õiguse valdkonna õigusloome suunamise ja koordineerimise eest. Tema toel valmistati ette ja algatati muu hulgas haldusõiguse ja karistusõiguse reform. Aastatel 1998–2003 oli Loot Sisekaitseakadeemia rektor. Tema ametiajal kujundati senine riigikaitse kallakuga akadeemia ümber avaliku teenistuse rakenduskõrgkooliks – toimus õppekavade ulatuslik reformimine ja uute avaliku teenistuse erialade avamine. Alates 2003. aastast on Heiki Loot riigisekretär. Riigisekretärina on tema peamiseks ülesandeks olnud Vabariigi Valitsuse töö korraldamine ja Riigikantselei juhtimine.

Pikamäe kaaskirjas märgitakse, et Heiki Loodil on pikaajaline ja väga mitmekülgne avaliku teenistuse kogemus. Tema roll õigusloome reformide käivitamisel ja riiklike institutsioonide ülesehitamisel-arendamisel on olnud märkimisväärne. Ta on kogenud ja tunnustatud jurist, kelle senine elu- ja töökogemus võimaldab tal oluliselt panustada Riigikohtu halduskolleegiumi töösse ja Eesti haldusõiguse edasiarendamisse.

Riigikohtu esimehe Priit Pikamäe esitatud Riigikogu otsuse „Heiki Loodi Riigikohtu liikme ametisse nimetamine“ (668 OE) poolt hääletas 64 Riigikogu liiget, vastu oli 6 liiget ja erapooletuid liikmeid oli 2.

Riigikogus läbis esimese lugemise üks eelnõu:

Riigikaitsekomisjoni algatatud relvaseaduse muutmise seaduse eelnõuga (654 SE) viiakse seadus kooskõlla ELi vastava direktiiviga, millega muudetakse nõukogu vastavat direktiivi relvade omandamise ja valduse kontrolli kohta (tulirelvadirektiiv).

Eelnõuga lisatakse seaduse kohaldamisalasse hoiatus-, signaal- ja akustilised relvad, millele seni reegleid kehtestatud ei ole. Kavandatavad seaduse muudatused võimaldavad kooskõlas ELis kehtivate nõuetega käidelda, sh valmistada, parandada jne, ka Eestis selliseid relvi. ELis kehtestatakse 2018. aasta septembrist sellistele relvadele ühtsed tehnilised nõuded. Samuti kehtestatakse tulirelvade ja nende osade markeerimisele ELis ühtsed nõuded. Selleks, et ka Eesti ettevõtjad saaksid relvi valmistada või nõuetekohaselt markeerituna müüa, on oluline seadust vastava regulatsiooniga täiendada.

Eelnõuga täpsustatakse tulirelvade, nende oluliste osade ja laskemoona markeerimise nõudeid. Lisaks riigisisestele nõuetele tuleb turule lastavate tulirelvade, nende oluliste osade ja laskemoona markeerimisel arvestada Euroopa Komisjoni kehtestatud tehniliste nõuetega.

Riigikogus jäi pooleli ühe eelnõu esimese lugemise arutelu täiskogu tööaja lõppemise tõttu:

Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (634 SE) näeb ette võimaldada mitmikkodakondsust Eesti kodanikele, kes on omandanud Eesti kodakondsuse sünniga. Eelnõuga nähakse ette ka Eesti kodakondsuse taastamise võimalus isikutele, kes omandasid Eesti kodakondsuse enne 1992. aasta 26. veebruari, kuid keda sunniti sellest loobuma või loeti Eesti kodakondsuse kaotanuks või sellest loobunuks.

Istungi stenogramm http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/201809201000.

Fotod.

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu (NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
marie.kukk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Balti Assamblee arutab Jūrmalas kellakeeramise temaatikat

Delegatsiooni esimehe Aadu Musta sõnul teeb Balti Assamblee usutavasti ettepaneku, et kellakeeramise lõpetamisel jääks kolm Balti riiki ühte ajatsooni. Teistest arutluse alla tulevatest teemadest rääkides ütles esimees, et assamblee on võtnud eesmärgi töötada idapartnerlusriikide suhtes välja tegevuskava, mida esitleda läänepoolsetele partneritele. „Samuti on vaja ühist visiooni teaduse ja hariduse valdkonnas, et kiirendada Balti riikide koostööd kõrg- ja kutseharidusprogrammide osas,“ rääkis Must. Seejuures pidas ta tähtsaks, et juunis allkirjastati Balti riikide diplomite ja teaduskraadide automaatse tunnustamise leping.

BA kultuurikomisjoni aseesimees Krista Aru tõi Balti Assamblee töö positiivse tulemusena esile Balti riikide kultuuriministrite kokkuleppe asutada Balti Kultuurifond. „Tänu assambleele sündiva fondi eesmärk on toetada Baltimaade kultuuriprojekte, mis on suunatud rahvusliku identiteedi ja eneseväärikuse säilimisele ning kultuurisaavutuste esiletõstmisele,“ ütles Aru. Jūrmalas on kavas ministrite sõlmitud kokkulepet tunnustada.

Balti Assamblee presiidium arutab eeloleval 37. BA istungjärgul vastuvõetavaid dokumente ja 24. Balti Nõukogu seisukohti. Ühtlasi vaatab presiidium läbi Läti eesistumiskava ja tööplaani projekti. Koos presiidiumiga on Jurmalas ka kõigi BA komisjonide esimehed ja aseesimehed, et teha kokkuvõtteid möödunud aasta tegevustest ja arutada järgmise aasta koostööteemasid.

Jūrmalas toimub ka Balti Konsultatiivnõukogu, kus BA presiidium koos komisjonide esimeeste- ja aseesimeestega kohtub Balti Ministrite Nõukogu eesistujamaa Leedu esindajaga, et kavandada edasist koostööd valitsuste ja parlamentide vahel ning kooskõlastada Balti Nõukogu ühisavaldus.

Balti Assamblee on Eesti, Läti ja Leedu parlamentide koostööd edendav rahvusvaheline organisatsioon, mis asutati 1991. aasta 8. novembril Tallinnas.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
tel 631 6353, 510 6179
e-post merilin.kruuse@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Riigikogus läbis esimese lugemise Riigi Teataja seadust muutev eelnõu

Ülesanne antakse Riigi Teataja väljaandjale, kelleks on Justiitsministeeriumi Riigi Teataja talitus. Muudatus võimaldab optimeerida ministeeriumide töökorraldust. Riigi Teataja väljaandjal on pädevus ning tehnilised võimalused koostada ja esitada terviktekste avaldamiseks. Justiitsministeeriumi on kavas luua üks täiendav ametikoht. Vajalik ressurss kaetakse Justiitsministeeriumi ja teiste ministeeriumide vahenditest.

Praegu säilitab Riigi Teataja väljaandja paberil kõik avaldamiseks esitatud aktide algtekstid (v.a KOV üksuste määrused), mis pole aga otstarbekas. Eelnõu järgi loobutakse Riigi Teatajas avaldatavate algtekstide paberväljatrükkide säilitamisest, välja arvatud seaduste kui kõige olulisemate aktide puhul. Digitaalselt säilitatakse Riigi Teataja infosüsteemis kõik avaldamiseks edastatud algtekstid.

Ministeeriumid annavad eelnõu järgi terviktekstide koostamise Justiitsministeeriumile üle alates 1. jaanuarist 2019.

Riigikogus läbis esimese lugemise veel kuus eelnõu:

Sotsiaalkomisjoni algatatud sotsiaalhoolekande seaduse ja halduskoostöö seaduse muutmise seaduse eelnõuga (657 SE) tahetakse muuta psüühilise erivajadusega inimeste toimetulekut ja elukvaliteeti toetavate erihoolekandeteenuste saamise teekond lühemaks ja selgemaks nii teenuste kasutajatele kui ka korraldajatele. Samuti luuakse teenustele suunamise ja teenuste osutamise ühtlane korraldussüsteem. Eelnõuga tahetakse tagada psüühikahäirega abivajavatele täisealistele nende tegelikule toetusvajadusele vastav abi, et ennetada inimese toimetuleku ja elukvaliteedi halvenemist. Eelnõu eesmärk on tagada vajaduspõhise ja paindliku erihoolekandeteenuse osutamine, milleks tuuakse erihoolekandeteenuse vajaduse hindamine ja inimese nõustamine Sotsiaalkindlustusameti juurde.

Valitsuse algatatud isikuandmete kaitse seaduse eelnõu (679 SE).

25. maist 2018 hakkas isikuandmete kaitse õigust reguleerima otsekohalduv ELi vastav määrus füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta. See tingib ka vajaduse praegu kehtiv riigisisene regulatsioon üle vaadata.

Seni on isikuandmete kaitse õiguse küsimusi reguleerinud üldseadusena isikuandmete kaitse seadus (IKS), millega on üle võetud ELi varasem direktiiv, mis aga tunnistati 25. maist 2018 kehtetuks. Kuigi üldmääruse puhul on tegu ELi otsekohalduva õigusaktiga, on teatud küsimustes jäetud liikmesriikidele kaalutlusõigus riigisiseselt täpsustada, kehtestada ja säilitada üldmääruses sätestatud isikuandmete töötlemisega seotud küsimusi.

Eesti uus IKS loob üldised raamid isikuandmete töötlemisele, milles meil on ELi üldmäärusest tulenev diskretsioon. Samuti võetakse uue IKSiga üle ELi direktiiv, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset seoses pädevates asutustes isikuandmete töötlemisega süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil ning selliste andmete vaba liikumist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu raamotsus õiguskaitseasutuste direktiivi kohta.

Valitsuse algatatud isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seaduse eelnõu (650 SE).

Alates 25. maist 2018 kehtib Euroopa Liidus isikuandmete kaitse üldmäärus ning selle rakendamiseks tuleb Eesti seadustesse viia sisse vastavad muudatused. Eelnõuga tehakse muudatusi 130 seadusesse.

Eelnõuga ajakohastatakse andmekogude regulatsioone – täiendatakse isikuandmete töötlemise eesmärke ja andmekoosseise, samuti piiratakse andmete säilitamise tähtaega. Andmekogude põhimääruste kehtestamine on viidud võimalusel valitsuse tasandilt ministri pädevusse.

Samuti ühtlustatakse õiguskaitse- ja julgeolekuasutustes ning kaitseväes isikuandmete töötlemise ja andmesubjekti õiguste piiramise alused õiguskaitseasutusi puudutava direktiiviga. Lisaks reguleeritakse Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) valvatavatel objektidel (nt Kadrioru loss, Toompea loss, Stenbocki maja, ministeeriumite ühishoone jne) külaliste ja teenuse osutajate taustakontrolli tegemist. Selle käigus on inimese kirjalikul nõusolekul PPA-l õigus töödelda tema isikuandmeid näiteks elukoha, karistuste ja välispiiri ületuste kohta, samuti tohib PPA töötaja vajadusel küsida täiendavaid andmeid ja vestelda tööandja või õppeasutusega.

Seaduse jõustumisel tuleb uuendada 81 riikliku andmekogu põhimääruseid. Uuenenud isikuandmete regulatsioonide rakendamine toob riigile kaasa kulusid. Hinnanguliselt vajavad nelja ministeeriumi haldusalas andmekogud täiendavaid IT-arendusi kokku 860 000 euro ulatuses seoses logitöötlussüsteemi, andmete kustutamise ja pseudonüümimise funktsionaalsustega, samuti serveriparkide nõuetele vastavusse viimisega.

Läbirääkimistel sõna võtnud Jüri Adams tegi Vabaerakonna fraktsiooni nimel ettepaneku eelnõu tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas kümme ja vastu 45 Riigikogu liiget. Seega ei leidnud ettepanek toetust ja eelnõu esimene lugemine lõpetati. Muudatusettepanekute tähtajaks määrati 11. oktoober.

Valitsuse algatatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (641 SE) täpsustatakse ettevõtjale töövahenduse ja renditööjõu vahendamise teenuse osutamiseks seatud nõuet (majandustegevusteate esitamise kohustus) ja piiranguid (ei tohi nõuda töövahenduse ja renditööjõu vahendamise eest isikult tasu).

Eelnõuga tõhustatakse järelevalvet töövahendusteenust osutavatele ja renditööjõudu vahendavatele ettevõtjatele seatud teenuse osutamise nõude ja piirangute täitmise üle. Kehtiva seaduse alusel teeb järelevalvet ettevõtja üle Sotsiaalministeerium. Eelnõu järgi teeb edaspidi ettevõtjale riiklikku järelevalvet seaduses seatud nõuete täitmise üle Tööinspektsioon.

Eelnõuga muudetakse veel viit seadust: soolise võrdõiguslikkuse, töölepingu, töötervishoiu ja tööohutuse, töötuskindlustuse ning töövõimetoetuse seadust. Kuue seaduse muudatused on koondatud ühte eelnõusse, sest mitu muudatust on omavahel seotud või sarnased.

Valitsuse algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (674 SE) sätestatakse käibemaksuseaduses (KMS) vautšeritega seotud tehingute maksukäsitlus ja lihtsustatakse impordi käibemaksu käibedeklaratsioonil deklareerimise korda ning elektroonilise side teenuse ja elektrooniliselt osutatava teenuse käibe maksustamise korda.

Vautšerite maksukäsitlus ei ole seni ELi tasandil ühtlustatud olnud, samuti ei ole vautšerite käibemaksuga maksustamine eraldi reguleeritud Eesti õiguses. Vautšeritega seotud tehingute käibemaksukäsitlus on vaja ELi tasandil ühtlustada, kuna piiriüleste tehingute puhul toob ühtsete reeglite puudumine kaasa nii topeltmaksustamist kui ka maksustamata jätmist.

Läbirääkimistel võtsid sõna Mihhail Stalnuhhin Keskerakonna fraktsioonist ja Tarmo Kruusimäe Isamaa fraktsioonist.

Valitsuse algatatud maksukorralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (675 SE) muudab maksumenetluse sujuvamaks ja lahendab praktikas kerkinud probleeme.

Kehtiva õiguse ja kohtupraktika kohaselt võib maksuvõlga sisse nõuda vaid äriühingu juhatuse liikmelt. Edaspidi saab seda nõuda ka äriühingu tegelikult juhilt, kes äriregistrisse kantud juhatuse liikme varjus tegutsedes on ettevõttele tahtlikult maksuvõla põhjustanud.

Kuna kehtiv regulatsioon võib põhjustada segadust ja tarbetuid vaidlusi maksukontrolli liigi määratlemisel, siis kaotatakse revisjoni ja üksikjuhtumi kontrolli mõisted, ühendades need ühtseks maksukontrolli liigiks. Suuremaid põhimõttelisi muudatusi sellega ei kaasne.

Maksu- ja Tolliameti veebilehel hakatakse tulevikus peale maksuvõla andmete avalikustama teavet isikute muude tasumata kohustuste kohta, mis on sissenõutavaks muutunud ja mida amet administreerib. Nendeks on näiteks maksuhalduri määratud sunnirahad, rahatrahvid ja vastutuskohustused. Seni kehtinud 10 euro suuruse maksuvõla avaldamise asemel hakatakse maksuvõlga koos võimalike kõrvalkohustustega avalikustama alates 100 eurost.

Maksuhalduri töö efektiivsemaks muutmise ja maksukohustuslaste kiirema teenindamise huvides sätestatakse seaduses võimalus maksuhalduril väljastada mõningaid haldusakte automaatselt. Maksuhaldurile jääb kontroll ja võimalus vajadusel sekkuda. Töötamise registrisse hakatakse peale muude andmete kandma töötajate ametinimetusi ning töö tegemise asukohta ja määra. Andmed on vajalikud Statistikaametile riikliku statistika kogumiseks.

Istungi stenogramm.

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata: https://www.youtube.com/riigikogu
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
tel 631 6353, 510 6179
e-post merilin.kruuse@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Riigikogu eelinfo neljapäevaks, 20. septembriks

Kell 10 – täiskogu istung

Esimene lugemine – 3 eelnõu:

Riigikohtu esimehe Priit Pikamäe esitatud Riigikogu otsuse “Heiki Loodi Riigikohtu liikme ametisse nimetamine” eelnõu (668 OE) näeb ette nimetada Heiki Loot Riigikohtu liikmeks alates 3. detsembrist 2018.

Ettepanek tugineb Riigikohtu üldkogu ja kohtute haldamise nõukoja arvamusel, kes toetasid avaliku konkursi tulemusel välja valitud Loodi kandidatuuri.

Riigikohtu uue liikme nimetamine on seotud asjaoluga, et Riigikogu otsustas 15. veebruaril 2018 vabastada riigikohtunik Indrek Koolmeister ametist alates 30. juunist 2018.

Heiki Loot on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduse eriala. 1994. aastal alustas ta tööd Riigikohtu esimehe abina, kust liikus 1995. aastal Justiitsministeeriumi avaliku õiguse osakonna juhatajaks. Osakonna juhatajana vastutas Loot avaliku õiguse valdkonna õigusloome suunamise ja koordineerimise eest. Tema toel valmistati ette ja algatati muu hulgas haldusõiguse ja karistusõiguse reform. Aastatel 1998–2003 oli Loot Sisekaitseakadeemia rektor. Alates 2003. aastast on Heiki Loot riigisekretär. Riigisekretärina on tema peamiseks ülesandeks olnud Vabariigi Valitsuse töö korraldamine ja Riigikantselei juhtimine.

Riigikohtu esimehe kaaskirjas märgitakse, et Heiki Loodil on pikaajaline ja väga mitmekülgne avaliku teenistuse kogemus. Tema roll õigusloome reformide käivitamisel ja riiklike institutsioonide ülesehitamisel-arendamisel on olnud märkimisväärne. Ta on kogenud ja tunnustatud jurist, kelle senine elu- ja töökogemus võimaldab tal oluliselt panustada Riigikohtu halduskolleegiumi töösse ja Eesti haldusõiguse edasiarendamisse.

Riigikaitsekomisjoni algatatud relvaseaduse muutmise seaduse eelnõuga (654 SE) viiakse seadus kooskõlla ELi vastava direktiiviga, millega muudetakse nõukogu vastavat direktiivi relvade omandamise ja valduse kontrolli kohta (tulirelvadirektiiv).

Eelnõuga lisatakse seaduse kohaldamisalasse hoiatus-, signaal- ja akustilised relvad, millele seni reegleid kehtestatud ei ole. Kavandatavad seaduse muudatused võimaldavad kooskõlas ELis kehtivate nõuetega käidelda, sh valmistada, parandada jne, ka Eestis selliseid relvi. ELis kehtestatakse 2018. aasta septembrist sellistele relvadele ühtsed tehnilised nõuded. Samuti kehtestatakse tulirelvade ja nende osade markeerimisele ELis ühtsed nõuded. Selleks, et ka Eesti ettevõtjad saaksid relvi valmistada või nõuetekohaselt markeerituna müüa, on oluline seadust vastava regulatsiooniga täiendada.

Eelnõuga täpsustatakse tulirelvade, nende oluliste osade ja laskemoona markeerimise nõudeid. Lisaks riigisisestele nõuetele tuleb turule lastavate tulirelvade, nende oluliste osade ja laskemoona markeerimisel arvestada Euroopa Komisjoni kehtestatud tehniliste nõuetega.

Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (634 SE) näeb ette võimaldada mitmikkodakondsust Eesti kodanikele, kes on omandanud Eesti kodakondsuse sünniga. Eelnõuga nähakse ette ka Eesti kodakondsuse taastamise võimalus isikutele, kes omandasid Eesti kodakondsuse enne 1992. aasta 26. veebruari, kuid keda sunniti sellest loobuma või loeti Eesti kodakondsuse kaotanuks või sellest loobunuks.

Sündmus

Kell 18 – Riigikogu aseesimees Enn Eesmaa osaleb 20. – 21. septembrini toimuva Järvamaa ja Raplamaa visiidi raames välis- ja julgeolekupoliitikateemalisel rahvakohtumisel (Kehtna).

Välislähetused

16. – 20. september
Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson ning liikmed Barbi Pilvre ja Henn Põlluaas on visiidil Ukrainas.

20. – 21. september
Balti Assamblee Eesti delegatsiooni esimees Aadu Must osaleb BA presiidiumi töös ning koos delegatsiooni liikmete Krista Aru, Monika Haukanõmme, Sven Sesteri ja Urve Tiidusega BA Konsultatiivnõukogu töös Jūrmalas Lätis.

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
marie.kukk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Infotunnis hinnati aktsiisipoliitikat

Sõerd soovis  saada selgitusi aktsiisipoliitikaga langetatud otsuste kohta ja nende mõjust alkoholi tarbimisele.

Saare sõnul on ta absoluutselt nõus, et alkoholiga on asi tõsine. „Ma usun, et ka enamus Eesti valitsusi sellest tulenevalt on püüdnud omalt poolt aktsiisipoliitika läbi mitte tekitada olukorda, kus alkohol muutub inimestele kergemini kättesaadavaks,“ ütles Saar. Ta lisas, et ei taha süüdistada ühtegi eelmist valitsust. „Olen mõne nendest osaline olnud ja olen teinud koos nendega vigu,“ selgitas Saar. „Prognoosides seda, millise suuna võtab inimeste tarbimiskäitumine ja kuidas hakkab tegelikult kasvama piirikaubandus, oli viga. Valitsus tunnistab seda, et tegime vea, ja reageerib sellele,“ ütles Saar. Tema sõnul on see igati adekvaatne käitumine ja ta loodab, et nii käituvad ka tulevikus valitsused, sest alati kõik prognoosid ei pruugi täppi minna. „Antud olukorras on valitsus otsustanud, et järgmisel aastal kavandatud alkoholiaktsiisi tõus jääb ära ja seaduse tasemel jäetakse ära ka 2020. aasta alkoholiaktsiisi tõus. Ja selle aasta tõusu vähendati poole võrra,“ märkis Saar. „Me väga loodame, et see ei tähenda seda, et inimeste alkoholi tarvitamine selle tulemusena hüppeliselt kasvab,“ ütles ta.

Saar vastas veel Monika Haukanõmme esitatud küsimusele tööandjate manifesti ja Jürgen Ligi esitatud küsimusele hariduspoliitika kohta.

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps vastas Martin Helme esitatud küsimusele sooideoloogiast kooliõpikutes, Enn Meri esitatud küsimusele spetsialistide koolitamise vajadusest Eesti kõrgkoolides ja Mart Helme esitatud küsimusele õpetajate ettevalmistamise kohta.

Keskkonnaminister Siim Kiisler vastas Artur Talviku esitatud küsimusele metsanduse arengukava koostamise kohta.

Infotunni stenogramm:

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu

(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega)

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal, 631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

 

 

Aivar Sõerd: eelarvekava näitab, et valitsuse tööd on tabanud tööseisak

„Valitus tegutseb soodsa majanduskeskkonna ajal ja kasvatab riigieelarve maksutulusid. Eelarve tulude laekumist kindlustab ka kiire hinnatõus, mis paraku tarbijale nii soodne ei ole, kui riigikassale. Headel aegadel tuleks raha kõrvale panna ja eelarvepuhvreid luua, sest majandus on tsükliline ja head ajad ei kesta igavesti,“ kommenteeris Sõerd.

„Ajal kui riigikassa maksutuludest lausa üle ääre ajab, näeme erakordselt nigelat aktsiisitulude laekumist. Piirikaubandus on võtnud ulatuslikud mõõtmed, alkoholi piirikaubandus Läti piiril ulatub juba 25 %-ni kogu Eesti turust. Olukord iseenesest lähiaastatel ei lahene ja valitsuse tegevusetus tähendab piirikaubandusega leppimist ka järgmistel aastatel,“ lisas Sõerd.

„ Rahandusministeeriumi majandusprognoosist nähtub, et alkoholiaktsiisi maksukadu koos sellele lisanduva käibemaksuga on tänavu 89 miljonit eurot, diislikütuse aktsiisikadu koos käibemaksuga 48 miljonit eurot, kahe aktsiisi osas kokku 137 miljonit eurot. Tänavusse riigieelarvesse sisse kirjutatud aktsiisituludest jääb riigil koos käibemaksuga laekumata 216 miljoni eurot. Valitsus nendes numbrites ohumärke kahjuks ei näe, sest antud hetkel katab muude maksude ülelaekumine ära aktsiisitulude alalaekumise, aga see ei ole jätkusuutlik,“ analüüsis Sõerd Rahandusministeeriumi avaldatud andmeid.

„Kuna riigijuhtimine on pausile pandud, pole mingit lootust, et piirikaubandusele õnnestub lähiaastatel piir panna. Täitumata jääb ka ootus, et lõpeb töötavate pensionäride kõrgem maksustamine ja maksusüsteem muutuks lihtsamaks, arusaadavamaks ja ühetaoliseks,“ võttis Sõerd olukorra kokku.

Lisainfo:

Aivar Sõerd
Reformierakonna fraktsioon
aivar.soerd@riigkogu.ee

Urmas Kruuse: minister on põllumeestele toetuste laekumise osas valetanud

„Valitsus ei ole astunud ühtegi sammu, et oleks põllumajanduses saanud välja kuulutada eriolukorra, vaatamata tõsiasjale, et see oli põuakahjustustega põllumeestele väga oluline. Samuti on suurt segadust põllumeeste seas tekitanud PRIA poolt välja makstavate toetuste kuupäev. 7. augustil toimunud pressikonverentsil kinnitas maaeluminister, et toetused saavad käesoleval aastal välja makstud tavapärasest varem,“ kommenteeris Kruuse tehtud kirjaliku küsimuse vajalikkust.

Seoses sellega edastasin peaministrile järgmised küsimused:

1. Miks ei kasuta vabariigi valitsus võimalust põuakahjustuste leevendamiseks toetada põllumehi erakorralise toetusega, mis ei ole laen?
2. Kas vastab tõele, et sellel aastal makstakse pindalatoetused (ühtne pindalatoetus) ja piimalehma kasvatamise toetused välja varem ehk 1. oktoobriks 2018?

„Peaministri vastusest selgus, et Maaeluministeerium on 30. augustil edastanud Euroopa Komisjonile hetkel teada oleva info põua mõjude kohta Eesti põllumajandussektorile ja oodatakse Euroopa Komisjoni poolset analüüsi liikmesriikide poolt saadetud informatsiooni baasil. Kahjuks teame me Euroopa Komisjoni asjaajamise aeglust ja sellele otsusele lootma jääda pole mõistlik,“ on Kruuse Euroopa Komisjoni oodatava analüüsi suhtes skeptiline.

„2018. aastal tehakse peaministri väitel toetuste väljamaksed alates detsembrist ja toetuste varasem väljamaksmine eeldab, et Euroopa Komisjon avaldab sel aastal finantsdistsipliini protsendi senisest varem, millest selgub, et varasemalt lubatud oktoobrikuiseid toetuseid põllumeestel sel aastal oodata ei tasu,“ lisas Kruuse.

Riigikogu maaelukomisjoni aseesimees Urmas Kruuse algatusel maaelukomisjon juulist saati erakorraliselt koos käinud, et leida võimalusi põuakahjudest tingitud kriisi süvenemise ennetamiseks. Samuti tegi Kruuse valitsusele ettepaneku põllumajandussektoris seoses järjest süvenevate põuakahjudega kuulutada välja erakorraline olukord.

Lisainfo:
Urmas Kruuse
Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni liige
urmas.kruuse@riigikogu.ee
56279860