Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Keskkonnakomisjon toetab Ida-Virumaa omavalitsustele keskkonnatasudest laekuva raha suurendamist

Keskkonnakomisjoni esimehe Rainer Vakra sõnul on tegu igati põhjendatud otsusega, sest vaja on arvesse võtta tegureid, mis puudutab keskkonnatasude jaotamist  kohalike omavalitsuste ja riigi vahel. „Kohalikel omavalitsustel puuduvad täna keskkonnatasude jaotusest tulenevad stiimulid tööstuse arendamiseks ja toetamiseks oma territooriumil. Vahendite eraldamise ümberkorralduste kaudu loome stiimulid, millel on nii majanduslik kui ka sotsiaalne mõju“, ütles Vakra. Ta lisas, et muudatusega suurendatakse keskkonnatasudest kohaliku omavalitsuse üksustele laekuva tasu osa, mis puudutab põlevkivi kaevandmaisõiguse, põlevkivi termilise töötlemise ning põlevkivi lend- ja koldetuha kõrvaldamise tasu.  Komisjon toetas selle otsusega Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu ettepanekut.

Vakra lisas, et keskkonnakomisjon toetas samuti muudatusettepanekut, millega täiendatakse keskkonnakaitse valdkonna toetamise paragrahvi selliselt, et keskkonnaprogrammi elluviimiseks eraldab Keskkonnaministeerium aastas summa, mille suurus vastab vähemalt eelmisel aastal vee erikasutusõiguse tasudest riigieelarvesse laekunud rahalisele mahule. „Ettepanek on tehtud seetõttu, et Keskkonnainvesteeringute Keskusesse laekuks ka edaspidi konkreetsed summad, millega keskkonnaprojekte rahastada,“ märkis Vakra.

Eelnõuga korraldatakse ümber keskkonnatasudest laekuva raha liikumine. Edaspidi eraldatakse keskkonnatasudest riigieelarvesse laekunud rahast vastava aasta riigieelarvega kindlaks määratud osa Keskkonnaministeeriumile. Praegu laekuvad keskkonnatasud riigieelarvesse ning sealt kindlaksmääratud ulatuses sihtasutusele Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK).

Valitsuse algatatud keskkonnatasude seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (660 SE) teine lugemine on Riigikogus 21. novembril.

Lisainfo: Rainer Vakra, 5800 2828

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

 

Riigikogus on fotonäitus ajaloolise suveräänsusdeklaratsiooni tähtsusest

Dokumendil oli otsene mõju Eesti ja kogu NSV Liidu edasisele saatusele. Selle dokumendiga  tõkestati fosforiidi kaevandamise alustamine ja algas NSV Liidu  lagunemine.

Fotonäitusel „Eestlased Kremlis“ on pildid sellest, kuidas Eesti saadikud selgitavad oma ideid Moskvas NSVL Rahvasaadikute Kongressil ning selliselt panustavad NSV Liidu lagunemisse. „See globaalse mastaabiga maailmapoliitikat põhjalikult mõjutanud sündmus toimus suures osas Eestis kirjutatud stsenaariumi kohaselt – rakendades  liiduvabariigi suveräänsuse ja isemajandamise ideed üleliidulisel tasandil,“ ütles Eestist valitud tollane NSV Liidu Ülemnõukogu saadik Ivar Raig.  

Raig selgitas, et liiduvabariigi suveräänsuse ja isemajandamise ideed tõid Eesti saadikud Kremlisse 1989.aasta maikuus. Liiduvabariigi suveräänsuse ideest võtsid kinni eelkõige teiste Balti liiduvabariikide ja Venemaa demokraatlikud jõud.

Ajaloost on teada, et 15. veebruaril 1990 kuulutas end suveräänseks Läti,  9. märtsil tegi seda sama Gruusia, 11. märtsil kuulutas Leedu välja riikliku iseseisvuse ning 12. juunil 1990 võeti Jeltsini initsiatiivil Venemaa Rahvasaadikute Kongressis vastu  Venemaa suveräänsusdeklaratsioon.  See oli  liiduvabariikide suveräänsuse idee triumf, mis vallandas ahelreaktsiooni kõigi teiste liiduvabariikide rahvuste kuulutamiseks suveräänseteks.

Fotonäitus on avatud kuni 30. novembrini Riigikogu istungisaali fuajees. Näituse vaatamiseks on Toompea lossi pääsemiseks tööpäevadel kella 10-16-ni vaja esitada isikut tõendav dokument.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

 

Riigikogu soodustab ka töötajatele ühistranspordi kasutamise hüvitamist

„Tegu on olulise muudatusega, mis annab võimaluse tagada ühistranspordiga tööle käijatele soodsamad tingimused,“ ütles Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Helmut Hallemaa.
„Olukorras, kus riik soodustab ühistranspordi eeliskasutamist, on kummaline, et ühistranspordi pileti hinna hüvitamine töötajale, töötegijale tööandja poolt kuulub täna erisoodustuse hulka.“

Hallemaa selgitas, et seaduse muudatusega tehtav erand ei kehti taksoveo kohta.

Hallemaa sõnul muutis käesoleva aasta 1. juulist kehtiv võimalus rakendada avaliku teenindamise lepingu alusel osutatavat tasuta bussivedu olukorra vastuolulisemaks.

“Me oleme teinud tasuta maakondliku ühistranspordi, nüüd üheteistkümnes maakonnas,“ ütles Hallemaa. „Ja siin riik toetab ja doteerib seda, on seda varemalt aastaid teinud arvestatavas või suures osas ning nüüd nendes maakondades teeb täies ehk kogu mahus.“
Hallemaa selgitusel jätkati samas olemuslikult täpselt sama otstarvet täitva teenuse maksustamist erisoodustusmaksuga, kui tööl käiv inimene on sunnitud töökoha ja kodu vahel liikumiseks kasutama kommertsliini tasuta avaliku bussiliini puudumisel.
„See tehtav muudatus toetab teatud mõttes ka kommertsliinide jätkumist ja riigi kogu olemasoleva liinivõrgustiku toimimist,“ ütles Hallemaa.

Riigikogus läbis täna teise lugemise Tulumaksuseaduse täiendamise seadus 648 SE.

Õiguskomisjon toetas abipolitseinikele ka taseri kasutamise õiguse andmist

Komisjoni esimees Jaanus Karilaid ütles, et eelnõu menetlemisel on tekkinud positiivne sünergia abipolitseinike ja politseinike vahel ning tehtud on palju kompromisse.

„Meil on üle tuhande abipolitseiniku, kes saavad nüüd õiguslikult tugevama aluse oma tööks ja rohkem töövahendeid,“ ütles Karilaid. „Politsei saab juurde abijõudu ja kokkuvõttes võidab sellest kõige rohkem kogu ühiskonna turvalisus.“

Eelnõu ühe algataja Jaak Madisoni sõnul on eelnõu menetlemise käigus tehtud väga häid kompromisse eelnõu algatajate, Siseministeeriumi ning Politsei- ja Piirivalveameti vahel, mille tulemusel on menetluses olev eelnõu väga kasulik tervele ühiskonnale.

„Seaduse muutmisega parandatakse väga paljusid kitsaskohti ja ühtlustatakse abipolitseinike töö politseinikega, mis annab palju paremad võimalused kaasata vabatahtlikke, kes on selleks koolitatud, motiveeritud ja kompetentsed,“ ütles Madison.  

Õiguskomisjon toetas istungil konsensuslikult ettepanekut anda abipolitseinikele õigus kasutada indikaatorvahendeid lisaks alkoholijoobe kontrollile ka narko- ja psühhotroopsete ainete osas. Komisjonile selgitati, et kui kontrollitava näit on positiivne, siis tuleb ta üle anda politseile edasiste menetlustoimingute tegemiseks.

Komisjon toetas ka ettepanekut, millega abipolitseinikel tekib lisaks tulirelva kasutamise õigusele ka elektrišokirelva ehk taseri kasutamise õigus. Selleks peab abipolitseinik läbima vastava koolituse ja väljaõppe.

Komisjonis tunti huvi, kas nõrga tervisega inimeste peal võib taserit kasutada. Komisjonile selgitati, et kindlasti on taseri kasutamine humaansem kui tulirelva või külmrelva kasutamine.

Eelnõu näeb veel ette, et abipolitseinik saab edaspidi kanda ka politsei vormi, kuid kodaniku jaoks peab ta olema politseist selgesti eristatav.  

Komisjon otsustas saata eelnõu (631 SE) teisele lugemisele 21. novembril ja tegi ettepaneku eelnõu vastuvõtmiseks 5. detsembril. Eelnõu jõustumine seadusena on planeeritud 1. augustil 2019.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
631 6356, 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee 
Päringud: press@riigikogu.ee

 

Riigikogu eelinfo reedest pühapäevani, 16. – 18. novembrini

Reede, 16. november

Komisjoni istung

Euroopa Liidu asjade komisjonis – kell 10: Eesti seisukohad 19.–20. novembril toimuval ELi põllumajanduse ja kalanduse nõukogu istungil, kutsutud maaeluminister Tarmo Tamm ja keskkonnaminister Siim Kiisler; Eesti seisukohad 19. novembril 2018 toimuval ELi välisasjade nõukogu istungil, kutsutud välisminister Sven Mikser; Eesti seisukohad 20. novembril toimuval ELi välisasjade nõukogu (kaitseküsimused) istungil, kutsutud Kaitseministeeriumi esindajad; seisukoha andmine: Nõukogu otsuse eelnõu, millega luuakse Euroopa rahutagamisrahastu (9736/18), kutsutud Välisministeeriumi esindaja; seisukoha andmised: Euroopa Liidu eelarve tulud 2021–2027 eelarveperioodi läbirääkimisteks (COM(2018) 325), ettevõtjatevahelise piiriülese lõpliku käibemaksusüsteemi üksikasjalike tehniliste meetmete kohta (COM(2018) 329), kutsutud Rahandusministeeriumi esindaja.

Sündmused

Riigikogu aseesimees Enn Eesmaa kohtub Rakvere ning Vinni ettevõtjate ja haridusinimestega.

Kell 19 – Riigikogu esimees Eiki Nestor osaleb Eesti Kaitseväe 100. aastapäeva kontserdil ja vastuvõtul (Estonia kontserdisaal).

Kell 19 – Riigikogu aseesimees Enn Eesmaa osaleb Läti Vabariigi 100. aastapäeva kontserdil ja vastuvõtul (Mustpeade Maja).

Laupäev, 17. november

Sündmus

Kell 18 – Riigikogu esimees Eiki Nestor võtab osa Politsei- ja Piirivalveameti aastapäeva kontsertaktusest (Estonia kontserdisaal).

Pühapäev, 18. november

Sündmus

Kell 12 – Riigikaitsekomisjoni liige Johannes Kert osaleb Saksa rahva leinapäeva mälestusüritusel Maarjamäe sõdurikalmistul ja asetab langetute mälestamiseks Riigikogu poolt pärja.

Välislähetused

13. – 16. november
Riigikogu esimees Eiki Nestor on ametlikul visiidil Iisraelis, visiidil osaleb ka Eesti-Iisraeli parlamendirühma esimees Keit Pentus-Rosimannus.

14. – 21. november
NATO Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni esimees Marko Mihkelson ning liikmed Hannes Hanso, Ants Laaneots ja Oudekki Loone osalevad NATO PA aastaistungil Halifaxis Kanadas.

14. – 19. november
Riigikogu liige Lauri Luik osaleb Rahvusvahelise Koolispordi Föderatsiooni (ISF) täitevkomitee ja kohalike korralduskomiteede 2020 istungitel Sotšis Venemaal.

18. – 20. november
Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Toomas Vitsut, aseesimees Jaak Madison ning liikmed Monika Haukanõmm, Tarmo Kruusimäe, Kalle Palling (18. – 19. november) ja Barbi Pilvre osalevad rahvusparlamentide Euroopa Liidu asjade komisjonide konverentsi (COSAC) täiskogu istungil Viinis Austrias.

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
marie.kukk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Menetlusse võeti eelnõu Velmar Bretti nimetamiseks Riigikohtu liikmeks

Riigikohtu esimehe esitatud Riigikogu otsuse “Velmar Bretti Riigikohtu liikmeks nimetamine” eelnõu (753 OE).

Eelnõu näeb ette nimetada Velmar Brett Riigikohtu liikmeks alates 1. veebruarist 2019.

Riigikohtu esimehe kaaskirjas märgitakse, et Velmar Brett on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduse eriala. 1998. aastal sai ta Eesti Advokatuuri liikmeks. Brett oli vandeadvokaat kuni 2011. aastani, töötades esmalt advokaadibüroos Pohla ja Hallmägi (aastatel 1998 kuni 2004) ja seejärel advokaadibüroos Brett (hiljem Advokaadibüroo Brett ja Soop). Vandeadvokaadina tegeles ta peamiselt tsiviilõiguse küsimustega. 2011. aastal nimetati Brett kohtunikuks ja ta alustas tööd Harju Maakohtus, kus on ametis praeguseni. Ta on keskendunud peamiselt süüteoasjade lahendamisele, kuid omab kogemust ka tsiviilasjade menetlemisel. Riigikohtu esimehe hinnangul on Velmar Brett  kogenud ja tunnustatud jurist, kelle senine elu- ja töökogemus võimaldab tal oluliselt panustada Riigikohtu kriminaalkolleegiumi töösse ja Eesti kriminaalõiguse edasiarendamisse. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Eesti Vabaerakonna fraktsiooni 14. novembril esitatud Riigikogu otsuse “Riigikogu otsuse ”Riigikogu  probleemkomisjoni moodustamine rahvastikukriisi lahendamiseks ” muutmine” eelnõu (754 OE).

Eelnõu näeb ette nimetada probleemkomisjoni liikmeks Juri Adams Monika Haukanõmme asemel. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

18 Riigikogu liikme algatatud loomakaitseseaduse ja looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (755 SE).

Eelnõu näeb ette keelata loomade pidamine üksnes või peamiselt karusnaha tootmise eesmärgil, samuti nende aretamine ja paljundamine üksnes või peamiselt karusnaha tootmise eesmärgil. Nimetatud keelu kohaldamine loomapidajate suhtes nähakse ette alates 2024. aasta 1.juunist.

Seletuskirjas märgitakse, et karusloomafarmide keelustamist on arutatud Eestis alates 2009. aastast, mil selle teema tõstatasid looma- ja looduskaitsekaitseorganisatsioonid, Erakond Eestimaa Rohelised ning Sotsiaaldemokraatlik Erakond. Uuesti tõusis inimeste teadvusesse karusloomafarmide keelustamine 2013. aastal, kui Eesti Rahvusringhäälingut telesaates Pealtnägija avaldati loomapidamisreeglite rikkumist kajastavaid kaadreid Balti Karusnahk AS Karjaküla rebase- ja naaritsafarmist . Samal ajal tõstatas ka Keskkonnaministeerium karusloomafarmide keelustamise küsimuse, kuna karusloomafarmides ei olnud täidetud keskkonnanõudeid juba aastaid.

Eestis kasvatatakse karusloomadena tšintšiljasid, küülikuid, naaritsaid ja rebaseid. Kokku peetakse Eestis umbes 200 000 karuslooma. Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.

Riigikogu liikmete Tarmo Kruusimäe, Helir-Valdor Seederi, Priit Sibula, Madis Millingu, Hardi Volmeri 15. novembril algatatud keeleseaduse muutmise seaduse eelnõu (756 SE).

Eelnõuga sätestatakse, et ettekirjutuse täitmatajätmise korral on rakendatava sunniraha ülemmäär juriidilistele isikutele 5120 eurot. Füüsilistele isikutele jääb kehtima senine sunniraha ülemmäär 640 eurot.

Seletuskirjas märgitakse, et eelnõu eesmärk on parandada keeleseaduse täitmist, motiveerida asutuste juhte ja ettevõtjaid positiivselt, panustamaks enam töötajate eesti keele õppesse. Eelnõu võimaldaks Keeleinspektsioonil tulemuslikumalt teostada järelevalvet keeleseaduse täitmise üle. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.

Riigikogu liikmete Tarmo Kruusimäe, Priit Sibula, Madis Millingu, Hardi Volmeri 15. novembril algatatud autoriõiguse seaduse muutmise seaduse eelnõu (757 SE).

Eelnõu näeb ette, et valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega audiovisuaalse teose ja teose helisalvestise isiklikeks vajadusteks kasutamise kompenseerimiseks tasu maksmise korra ning salvestusseadmete ja -kandjate loetelu ning makstava tasu suuruse salvestusseadme kohta. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

 

Riigikogu arutas õigusemõistmise praktika üle

Ettekande tegid Politsei- ja Piirivalveameti kriminaalosakonna endine kriminaalasjade uurija, Maksu- ja Tolliameti endine erimenetluse jurist Kert Kingo, advokaadibüroo Tibar ja Partnerid vandeadvokaat Urmas Simon, Harju maakohtu kauaaegne kohtunik Leo Kunman ning Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esimees Martin Helme.

Kert Kingo sõnul on sisekontrolliüksuste töötajad võimetud korruptsiooniga võitlema, sest nad peavad lähtuma seadusest, kuid ühtlasi arvestama oma tööandjaga. Kingo ütles, et just juhtide puhul on korruptsioonioht kõige suurem ja ükski juht ei soovi, et tema asutuses korruptsioon avastataks, mistõttu sisekontrolliosakonnad end praegusel kujul ei õigusta.

Urmas Simon rääkis prokuratuuri tööst ja kohtueelsest menetlusest. Vandeadvokaadi ettepaneku järgi võiks prokuratuuri kohtueelsest menetlusest lahutada ja toimiku peaks kokku panema politsei ilma prokuratuurita. Prokuratuur võiks tema hinnangul üksnes kohtus riiki esindada. Samuti peaks Simoni sõnul olema prokuratuuri tegevuse üle suurem kontroll.

Leo Kunman keskendus oma ettekandes õigusemõistmisele isiklikust vaatevinklist. Kunmani sõnul tuleks prokuratuuri juht valida avalikul konkursil ja seejärel mõelda ka sellele, kes prokuratuuri üle järelevalvet peaks teostama. Veel avaldas Kunman arvamust, et Riigikohus võiks põhjendada, kui otsustab kriminaalasja menetlusse mitte võtta.

Martin Helme tegi ettepanekuid kohtusüsteemi ja prokuratuuri töö muutmiseks. Tema sõnul peaks rahvas saama Riigikohtu kohtunikke valida, kohtunikuamet peaks olema tähtajaline ja tuleks luua vandemeeste kohus. Riigikokku tuleks tema sõnul luua erikomisjon, millel oleks õigus teha ettepanek kohtuotsuses seadust rikkunud kohtuniku ametist vabastamiseks. Veel toonitas Helme, et kriminaalmenetlusele tuleks kehtestada tähtajad.

Läbirääkimistel võtsid sõna Jürgen Ligi Reformierakonna fraktsioonist, Andres Herkel Vabaerakonna fraktsioonist, Raivo Aeg Isamaa fraktsioonist, Mart Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist ja Peeter Ernits.

Riigikogus läbis teise lugemise kaks eelnõu:

Riigikaitsekomisjoni algatatud relvaseaduse muutmise seaduse eelnõuga (654 SE) viiakse seadus kooskõlla ELi vastava direktiiviga, millega muudetakse nõukogu vastavat direktiivi relvade omandamise ja valduse kontrolli kohta (tulirelvadirektiiv).

Eelnõuga lisatakse seaduse kohaldamisalasse hoiatus-, signaal- ja akustilised relvad, millele seni reegleid kehtestatud ei ole. Kavandatavad seadusmuudatused võimaldavad kooskõlas ELis kehtivate nõuetega ka Eestis selliseid relvi käidelda, sh valmistada ja parandada. ELis kehtestatakse 2018. aasta septembrist sellistele relvadele ühtsed tehnilised nõuded. Samuti kehtestatakse tulirelvade ja nende osade markeerimisele ELis ühtsed nõuded. Selleks, et ka Eesti ettevõtjad saaksid relvi valmistada või nõuetekohaselt markeerituna müüa, on oluline seadust vastava regulatsiooniga täiendada. Eelnõuga täpsustatakse tulirelvade, nende oluliste osade ja laskemoona markeerimise nõudeid. Peale riigisiseste nõuete tuleb alates 14. septembrist 2018. aastal turule lastavate tulirelvade, nende oluliste osade ja laskemoona markeerimisel arvestada Euroopa Komisjoni kehtestatud tehniliste nõuetega.

Komisjon viis teise lugemise käigus eelnõusse sisse hulga muudatusi. Eelnõu täiendati sättega, mille järgi ei pea relvaeksami sooritanu piiratud käibega akustilise relva, gaasirelva, pneumorelva ega külmrelva soetamiseks või omamiseks uut eksamit sooritama.

Maaelukomisjoni algatatud tulumaksuseaduse täiendamise seaduse eelnõu (648 SE) näeb ette jätta erisoodustuse alt välja kulutused, mida tööandja teeb töötajatele tööl käimisega seotud ühistranspordi piletihinna hüvitamiseks. Erand ei kehti taksoveo kohta. Seletuskirjas öeldakse, et muudatus annab võimaluse tagada töölkäijatele soodsamad tingimused ning toetab kaudselt ka kommertsliinide jätkamist ja olemasoleva liinivõrgustiku toimimist.

Teise lugemise käigus täiendati eelnõu sättega, mille kohaselt ei maksustata tulumaksuga Euroopa Liidu struktuuritoetusest füüsilisele isikule makstavat toetust kinnistule vee- ja kanalisatsioonitorustiku ehitamiseks või kogumismahuti paigaldamiseks. Sätet rakendatakse tagasiulatuvalt 2018. aasta 1. juunist.

Fotod istungilt.

Istungi stenogramm.

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata: https://www.youtube.com/riigikogu
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
tel 631 6353, 510 6179
e-post merilin.kruuse@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Aivar Sõerd: Majandus lubati tõusule viia, aga tulemuseks saadi hinnatõusud

“Eesti hinnatõus on olnud euroala kiireim ja mõjub tarbijate rahakotile valusalt. Suurema osa hinnatõusust tuleneb maksutõusudest, näiteks oktoobris oli aasta arvestuses kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeeritud hindade tõus 9%. Aktsiisitõusud on tekitanud ulatusliku piirikaubanduse ja aktsiisipoliitika vigade parandamine võib võtta aastaid”, ütles Sõerd eilsel 2017. majandusaasta koondaruande arutelul Riigikogus.

“Prognoosid näitavad, et kiire majanduskasvu aeg hakkab peagi läbi saama ja on asendumas mõõdukama kasvuga. Eesti pole aga majanduslikult soodsaid aastaid kasutanud reservide kogumiseks. Analüütikute hinnangul hakkab 2016. aastal alanud kiire majanduskasvu periood läbi saama ja prognoosid ennustavad majanduskasvu aeglustumist,” lisas Sõerd.

“2017. aasta riigieelarve nominaalne puudujääk oli 0,4% SKPst ja struktuurselt mõõdetuna oli puudujääk 0,7% SKPst. Riigi maksutulud kasvasid jõudsalt, aga reservid kahanesid,” täpsustas Sõerd.

Lisainfo:

Aivar Sõerd
Reformierakonna fraktsioon
aivar.soerd@riigkogu.ee

Rahanduskomisjon arutab pensionifondidega seotud küsimusi

Rahanduskomisjoni aseesimehe Taavi Rõivase sõnul on pensionifondide tootlikkus, kohustuslike pensionifondide tasud ja investeerimisvõimalused olnud viimasel ajal teravalt päevakorras. „ Komisjoni istungil soovime koos huvigruppidega leida tee pensionifondidega üleskerkinud probleemide lahendamiseks, et tõsta pensionifondide tootlikkust, vähendada fondide haldustasusid ja avardada investeerimisvõimalusi,“  ütles Rõivas.
Ta lisas, et Riigikogu menetluses on valitsuse algatatud investeerimisfondide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (717 SE), millega soovitakse muuhulgas vähendada pensionifondide haldustasusid, kehtestada tulemustasu võtmise võimalus ja leevendada pensionifondide investeerimispiiranguid.

Komisjoni istung algab kell 14 ja kestab orienteeruvalt kuni 15.30. Pärast seda on võimalik ajakirjanikel saada selgitusi arutelu kohta.

Lisainfo: rahanduskomisjoni aseesimees Taavi Rõivas: 511 9799

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
päringud: press@riigikogu.ee

 

 

 

 

 

VIDEO: Riigikogu esimees ja Eesti-Iisraeli parlamendirühma esimees Knessetis

Eestit ja Iisraeli ühendab Nestori sõnul keeruline geopoliitiline olukord ja arusaam, et riik saab olla tugev liitlaste abil. „Kindlasti teeme me koostööd, sest kohalik IT-tiiger on Iisrael,“ ütles Nestor, kelle sõnul on Eestil ja Iisraelil selles vallas teineteiselt palju õppida.

Pentus-Rosimannuse hinnangul võiks Eesti võtta eeskuju ka Iisraeli tihedast suhtlusest oma diasporaaga. „See, kuidas hoitakse kontakti oma inimestega, kes elavad väljaspool kodumaad, kuidas see side säilib aastakümned ja kui suurt tähelepanu pööratakse noortele, kes on sündinud väljaspool kodumaad – ma arvan, et seda tasub Eestil õppida ja üle võtta küll,“ ütles ta.

Täna saab Eesti delegatsioon Tel Avivis ülevaate Iisraeli innovatsiooni ja iduettevõtete edulugudest. Lisaks külastatakse Eesti suursaatkonda ning kohtutakse Eesti kodanike ja Eestiga seotud kogukonnaga Iisraelis.

Eiki Nestori visiit on esimene ametlik Riigikogu esimehe visiit Iisraeli.

Riigikogu pressiteenistus
Kristi Sobak
tel 631 6592, 51 906 975
e-post kristi.sobak@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee