Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Põhiseaduskomisjon: hoolekandeasutuste elanikke tuleb kohelda kodus elavate eakatega võrdselt

“ Sõltumata sellest, kas riik on raha kokku hoidnud või mitte, tuleb vastuolu põhiseadusega kõrvaldada. Lahendus peab sündima Sotsiaalministeeriumi ja Riigikogu sotsiaalkomisjoni koostöös, kuna sotsiaalhoolekande seaduse põhiseadusega kooskõlla viimine omab riigieelarvelist mõju,“ ütles Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Marko Pomerants.

Põhiseaduskomisjoni liikme Jaak Madisoni sõnul on kummaline, et keegi pole 16 aasta jooksul, mil vastav regulatsioon on kehtinud, arvestust pidanud, kui palju on riik kokku hoidnud hoolekandeasutuses viibinud inimeste arvelt. „Ka täna ei oska keegi öelda, kui palju on hoolekandeasutuses inimesi, kes võiks tulevikus hankida abivahendeid riigi toel ja kui palju sotsiaalhoolekande seaduse § 47 lõike 3 muutmine riigile maksma läheks.“

Riik toetab kodus elavale inimesele abivahendi (näiteks käimisabivahendi, pimedale vajaliku punktkirjavarustuse või audiolugeri ehk Daisy-pleieri) soetamist, makstes kinni suure osa selle ostu- või üürihinnast. Kui inimene elab hoolekandeasutuses, siis ta abivahendi soetamiseks või üürimiseks samasugust toetust ei saa. Nii peavad hoolekandeasutuse elanikud kandma oluliselt suuremat rahalist koormust kui kodus elavad abivajajad.

Hoolekandeasutuste elanike halvem kohtlemine on õiguskantsleri hinnangul põhiseadusega vastuolus. Sellist diskrimineerimist ei saa tema sõnul õigustada ei kokkuhoiuvajadusega ega sooviga soodustada abivajajate kodus elamist, leidis õiguskantsler.

Sotsiaalhoolekande seaduse § 47 lõik 3 põhiseaduspärasust hindab neljapäeval, 26.oktoobril ka Riigikogu sotsiaalkomisjon.

Riigikogu pressiteenistus Eva Vahur 631 6592, 533 00619 eva.vahur@riigikogu.ee  Päringud: press@riigikogu.ee

Talvik: Riigikogu aseesimehe koht ei ole erakonna poliitika elluviimiseks

Talviku sõnul vajab riigikogu juhatus poliitilise kultuuri muutust. Selleks esitab fraktsioon aseesimehe kandidaadiks Krista Aru, kes annab esimehe sõnul Riigikogu juhtimisse tasakaalu ning erapooletust.

Vabaerakonna esimehe Artur Talviku sõnul vajab Riigikogu töö värsket pilku, kindlat kätt, maine parandamist ning üldise poliitilise kultuuri muutust. „Krista Aru on selle nimel juba praegu väga palju teinud,“ ütles Talvik.

„Riigikogu töö- ja kodukord on ajale jalgu jäänud, see allutab saadikud fraktsioonile, soosib käsu peale nupu vajutamist ning pärsib riigikogu liikme põhiõigusi,“ tõi Talvik välja.

Ta lisas, et võim on parlamendilt valitsusele libisenud ning Riigikogu juhatuse ülesanne on leida tasakaal. „Näiteks võib tuua kobareelnõu, kus eesmärgiks polnud Eesti majanduse edendamine ning kvaliteetne seadusloome, vaid valitsuse surve läbi suruda koalitsiooni kokkuleppeid. See pole demokraatlik lähenemine,“ lisas Talvik.

Samuti ei tohi Riigikogu juhatuse ametikoht olla ühelegi poliitikule isikliku valimiskampaania tegemise kohaks, mida on välja toonud näiteks Reformierakonna esimees Hanno Pevkur. „Riigikogu aseesimehe koht ei ole eelduslikult Reformierakonna oma ning see hoiak, et nad tulevad ja selle lihtsalt võtavad ning hakkavad seal oma partei asja ajama, peab muutuma,“ lõpetas Talvik.  

Vabaerakonna fraktsioon leiab, et Krista Aru on energiline, autoriteetne ning hoiab oma töös joont, mis aitab kaasa Riigikogu töö efektiivsemaks muutmisele ja maine paranemisele.

Ajakirjaniku haridusega Arul on lisaks filosoofiadoktori kraad, ta on ajakirjandusuurija ja –õppejõud. Ta on töötanud Eesti Kirjandusmuuseumi ja Eesti Rahva Muuseumi direktorina, kuni tööle asumiseni Riigikogus oli ta Eesti Teadusagentuuri juhatuse liige. Praegu on ta Eesti Rahva Muuseumi SA Iisaku Kihelkonnamuuseum ning Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu liige. Alates 2014. aasta veebruarist on ta Jaan Tõnissoni Seltsi esimees.

Senine Riigikogu aseesimees Taavi Rõivas astus 16. oktoobril ametist tagasi.

 

Lisainfo:

Artur Talvik
Vabaerakonna esimees
5021989
Artur.Talvik@riigikogu.ee

 
Maria Murakas
Vabaerakonna kommunikatsiooninõunik
5219572, 631 6544
Maria.Murakas@riigikogu.ee

Majanduskomisjon toetab KredExi laenutagatiste piiride suurendamist

„See, et KredEx laene käendab, on koduomanikele ja väiksematele ettevõtetele suur tugi pangast laenu saamisel,“ märkis komisjoni esimees Sven Sester. „Nõudluse kasvu ja möödunud aastal lisandunud suuremate mahtude tõttu jäävad aga nii ettevõtlus- kui ka elamumajanduslaenude tagamiseks lubatud piirmäärad peagi väikeseks. Selleks, et KredEx saaks jätkuvalt inimestele olulisi laene tagada, on kavas piirmääri tõsta,“ ütles Sester.

Prognoosi järgi jätkub tagatislepingute portfelli mahu kasv, mistõttu suurendatakse eelnõuga (523 SE) jõus olevate ettevõtluslaenude tagatislepingute maksimaalset mahtu 160 miljonilt eurolt 220 miljonile eurole ja elamumajanduslaenude tagatislepingute maksimaalset mahtu 96 miljonilt eurolt 170 miljonile eurole.

Komisjoni istungil märgiti, et muudatus võimaldab tagada peamiselt väikese ja keskmise suurusega ettevõtete laene senisest suuremale hulgale ettevõtetele senisest suuremas mahus, mis aitab ettevõtteid asutada, nende tegevust laiendada või tööprotsessi efektiivsemaks muuta ja uusi lahendusi leida.

Samuti võimaldab piirmäärade tõstmine jätkata eluaseme soetamiseks või elamistingimuste parandamiseks võetavate laenude käendamist, mis omakorda tagab parema elujärje ka piiratud rahaliste võimalustega Eesti elanikele ja võimaldab täita „Energiamajanduse riikliku arengukava aastani 2020“ eesmärke.

Istungist võttis osa ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo.

Komisjon otsustas saata eelnõu Riigikogu täiskogu istungile esimesele lugemisele 8. novembril.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
tel 631 6353, 510 6179
e-post merilin.kruuse@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Riigikogu eelinfo esmaspäevaks, 23. oktoobriks

Kell 15 – täiskogu istung

Riigikogu kinnitab töönädala päevakorra.

Riigikogu aseesimeeste erakorraline valimine. Riigikogu liikmete kõnesoovide korral toimub vaba mikrofon.

Lugupeetud ajakirjanikud! Riigikogu esimees Eiki Nestor ja valitud aseesimehed annavad pärast istungi lõppu ruumis L240 (Valge saali kõrval) pressikonverentsi. Olete oodatud!

Kell 11 – komisjonide istungid

Euroopa Liidu asjade komisjonis – kell 13: kohtumine Rootsi Euroopa Liidu asjade komisjoniga; Saksamaa sisepoliitikast – kuu aega pärast valimisi, kutsutud Eesti suursaadik Saksamaal Mart Laanemäe ja Eesti suursaatkonna Berliinis asejuht Marge Mardisalu-Kahar; ülevaade 24. oktoobril toimuvast transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika nõukogu istungist, kutsutud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi side ja riigi infosüsteemide asekantsler Siim Sikkut;

keskkonnakomisjonis – 2018. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (521 SE), jäätmeseaduse eelnõu (495 SE), kutsutud keskkonnaminister Siim Kiisler;

kultuurikomisjonis – kell 11.10: ülevaade filmivaldkonna olukorrast, kutsutud Eesti Filmi Instituudi juhataja Edith Sepp ja filmitegijad; spordiseaduse muutmise seaduse eelnõu (426 SE), kutsutud Kultuuriministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi esindaja;

maaelukomisjonis – 2018. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (521 SE), maaparandusseaduse eelnõu (524 SE), kutsutud maaeluminister Tarmo Tamm; kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (486 SE);

majanduskomisjonis – kell 11.10: ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (523 SE), 2018. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (521 SE), kutsutud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo;

põhiseaduskomisjonis – kell 11.15: õiguskantsleri ettepanek viia sotsiaalhoolekande seaduse § 47 lg 3 põhiseadusega kooskõlla, kutsutud õiguskantsleri asetäitja-nõunik Olari Koppel ja Sotsiaalministeeriumi esindaja; Eesti Pensionäride Ühenduste Liidu ettepanek seadustada kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses Eakate Nõukogu, kutsutud Eesti Pensionäride Ühenduste Liidu, Eesti Linnade Liidu ja Eesti Maaomavalitsuste Liidu esindaja; rahvastikuregistri seaduse eelnõu (382 SE);

rahanduskomisjonis – kell 11.10: kohtumine Eesti Panga esindajatega; 2018. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (521 SE), kutsutud keskkonnaminister Siim Kiisler ja ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo;

riigikaitsekomisjonis – Eesti kandideerimine ÜRO Julgeolekunõukogu mittealaliseks liikmeks, kutsutud ÜRO Julgeolekunõukogu kampaania erivolitustega diplomaatiline esindaja Margus Kolga; 2018. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (521 SE), kutsutud kaitseminister Jüri Luik;

sotsiaalkomisjonis – kell 11.10: ravimiseaduse § 76 täiendamise seaduse eelnõu (481 SE); perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (517 SE), kutsutud huvigruppide ja Sotsiaalministeeriumi esindajad; sotsiaalhoolekande seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (489 SE), kutsutud Sotsiaalministeeriumi esindaja;

väliskomisjonis – kuulamised strateegilisest kommunikatsioonist: informatsioonilised mõjutused avalikus meedias, kutsutud valitsuse, Eesti Moskva saatkonna ja Kaitseliidu esindaja;

õiguskomisjonis – kell 11.15: tutvumine justiitsministri ettekandega „Õiguspoliitika arengusuunad aastani 2018“ elluviimise kohta, kutsutud justiitsminister Urmas Reinsalu; halduskohtumenetluse tõhustamiseks halduskohtumenetluse seadustiku, riigilõivuseaduse ja riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu (496 SE), kutsutud Justiitsministeeriumi ja Eesti Kohtunike Ühingu esindaja; Europoli töörühma ülevaade;

julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjonis – kell 13.30: Välisluureameti eelarvest, kutsutud ameti peadirektor Mikk Marran ja kaitseminister Jüri Luik;

korruptsioonivastases erikomisjonis – kell 13.30: korruptsioonivastase seaduse rakendamisest Sotsiaalministeeriumis, kutsutud ministeeriumi esindaja (ruum L332);

probleemkomisjonis rahvastikukriisi lahendamiseks – kell 13.30: ülevaade Eesti sündimustrendidest ja sündimust soodustavatest perepoliitilistest meetmetest, kutsutud Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna juhataja Hanna Vseviov;

riigieelarve kontrolli erikomisjonis – kell 13: Riigikontrolli kontrolliaruande „Riigi tegevus laste tervise hoidmisel ja ravimisel“ kordusarutelu, kutsutud Sotsiaalministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Eesti Perearstide Seltsi, Eesti Lastearstide Seltsi, Eesti Haigekassa ning Riigikontrolli esindajad; istung on avalik, toimub veebiülekanne (ruum L333).

Sündmused

Kell 12 – Eesti-Rootsi parlamendirühma aseesimees Yoko Alender kohtub Rootsi Euroopa Liidu asjade komisjoni delegatsiooniga.

Välislähetused

19. – 28. oktoober
Väliskomisjoni liige Maire Aunaste osaleb MTÜ Mondo projekti Media4Development raames korraldataval õppereisil Accras Ghanas.

23. – 24. oktoober
Riigikogu liige Kalle Palling esineb digitaalse Eesti teemalise sõnavõtuga kongressil The European Legaltech Frankfurdis Saksamaal.

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
marie.kukk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Mihkelson tutvustas Iirimaal Eesti vaadet Euroopa tulevikule

Oma ettekandes ütles Mihkelson, et Eesti huvides on hästi koostoimiv ning ühiseid probleeme efektiivselt lahendada suutev Euroopa Liit. “Kuna Eesti on sügavalt Euroopa usku liikmesriik, siis oma eesistumisel oleme keskendunud teemadele, mis on ühtlasi olulised Euroopa tulevikule,“ ütles ta.

„Digitaalne Euroopa on juba praegu meie igapäevaelu lahutamatu osa, mistõttu on loomulik töötada selle nimel, et me suudaks ühiselt võita tehnoloogilisest revolutsioonist,” rõhutas Mihkelson. Ta lisas, et ainuüksi digitaalse ühisturu rakendamine looks Euroopa Liidu majanduses täiendavalt enam kui 400 miljardi euro ulatuses lisatulu.

Mihkelson rääkis oma kõnes ka globaalsetest väljakutsetest, rõhutades näiteks Euroopa Liidu juhtivat rolli kliimamuutustega tegelemisel, vabakaubanduse ja seeläbi rahvusvahelise reeglistiku vedamisel, ühist hoiakut rahvusvahelist õigust rikkuva Venemaa vastustamisel läbi sanktsioonide ning rändekriisi ohjamiseks tehtud jõupingutustega.

Mihkelson kohtus Dublinis ka Iiri parlamendi väliskomisjoni esimehe Brendan Smithiga, kellega räägiti eeskätt Brexiti poliitilistest mõjudest nii Iirimaale kui laiemalt Euroopa Liidule.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
631 6356, 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee 
Päringud: press@riigikogu.ee

Riigikogu eelinfo 23. – 29. oktoobrini

Esmaspäev, 23. oktoober

Kell 15 – täiskogu istung

Riigikogu kinnitab töönädala päevakorra.

Riigikogu aseesimeeste erakorraline valimine.

Riigikogu esimees Eiki Nestor ja valitud aseesimehed annavad pärast istungi lõppu pressikonverentsi (ruum L240 valge saali kõrval).

Riigikogu liikmete kõnesoovide korral toimub vaba mikrofon.

Kell 11 – komisjonide istungid

Euroopa Liidu asjade komisjonis – kell 13: kohtumine Rootsi Euroopa Liidu asjade komisjoniga; Saksamaa sisepoliitikast – kuu aega pärast valimisi, kutsutud Eesti suursaadik Saksamaal Mart Laanemäe ja Eesti suursaatkonna Berliinis asejuht Marge Mardisalu-Kahar; ülevaade 24. oktoobril toimuvast transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika nõukogu istungist, kutsutud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi side ja riigi infosüsteemide asekantsler Siim Sikkut;

keskkonnakomisjonis – 2018. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (521 SE), jäätmeseaduse eelnõu (495 SE), kutsutud keskkonnaminister Siim Kiisler;

kultuurikomisjonis – kell 11.10: ülevaade filmivaldkonna olukorrast, kutsutud Eesti Filmi Instituudi juhataja Edith Sepp ja filmitegijad; spordiseaduse muutmise seaduse eelnõu (426 SE), kutsutud Kultuuriministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi esindaja;

maaelukomisjonis – 2018. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (521 SE), maaparandusseaduse eelnõu (524 SE), kutsutud maaeluminister Tarmo Tamm; kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (486 SE);

majanduskomisjonis – kell 11.10: ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (523 SE), 2018. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (521 SE), kutsutud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo;

põhiseaduskomisjonis – kell 11.15: õiguskantsleri ettepanek viia sotsiaalhoolekande seaduse § 47 lg 3 põhiseadusega kooskõlla, kutsutud õiguskantsleri asetäitja-nõunik Olari Koppel ja Sotsiaalministeeriumi esindaja; Eesti Pensionäride Ühenduste Liidu ettepanek seadustada kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses Eakate Nõukogu, kutsutud Eesti Pensionäride Ühenduste Liidu, Eesti Linnade Liidu ja Eesti Maaomavalitsuste Liidu esindaja; rahvastikuregistri seaduse eelnõu (382 SE);

rahanduskomisjonis – kell 11.10: kohtumine Eesti Panga esindajatega; 2018. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (521 SE), kutsutud keskkonnaminister Siim Kiisler ja ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo;

riigikaitsekomisjonis – Eesti kandideerimine ÜRO Julgeolekunõukogu mittealaliseks liikmeks, kutsutud ÜRO Julgeolekunõukogu kampaania erivolitustega diplomaatiline esindaja Margus Kolga; 2018. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (521 SE), kutsutud kaitseminister Jüri Luik;

sotsiaalkomisjonis – kell 11.10: ravimiseaduse § 76 täiendamise seaduse eelnõu (481 SE); perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (517 SE), kutsutud huvigruppide ja Sotsiaalministeeriumi esindajad; sotsiaalhoolekande seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (489 SE), kutsutud Sotsiaalministeeriumi esindaja;

väliskomisjonis – kuulamised strateegilisest kommunikatsioonist: informatsioonilised mõjutused avalikus meedias, kutsutud valitsuse, Eesti Moskva saatkonna ja Kaitseliidu esindaja;

õiguskomisjonis – kell 11.15: tutvumine justiitsministri ettekandega „Õiguspoliitika arengusuunad aastani 2018“ elluviimise kohta, kutsutud justiitsminister Urmas Reinsalu; halduskohtumenetluse tõhustamiseks halduskohtumenetluse seadustiku, riigilõivuseaduse ja riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu (496 SE), kutsutud Justiitsministeeriumi ja Eesti Kohtunike Ühingu esindaja; Europoli töörühma ülevaade;

julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjonis – kell 13.30: Välisluureameti eelarvest, kutsutud ameti peadirektor Mikk Marran ja kaitseminister Jüri Luik;

korruptsioonivastases erikomisjonis – kell 13.30: korruptsioonivastase seaduse rakendamisest Sotsiaalministeeriumis, kutsutud ministeeriumi esindaja (ruum L332);

probleemkomisjonis rahvastikukriisi lahendamiseks – kell 13.30: ülevaade Eesti sündimustrendidest ja sündimust soodustavatest perepoliitilistest meetmetest, kutsutud Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna juhataja Hanna Vseviov;

riigieelarve kontrolli erikomisjonis – kell 13: Riigikontrolli kontrolliaruande „Riigi tegevus laste tervise hoidmisel ja ravimisel“ kordusarutelu, kutsutud Sotsiaalministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Eesti Perearstide Seltsi, Eesti Lastearstide Seltsi, Eesti Haigekassa ning Riigikontrolli esindajad; istung on avalik, toimub veebiülekanne (ruum L333).

Sündmused

Kell 12 – Eesti-Rootsi parlamendirühma aseesimees Yoko Alender kohtub Rootsi Euroopa Liidu asjade komisjoni delegatsiooniga.

Teisipäev, 24. oktoober

Kell 10 – täiskogu istung

Kolmas lugemine – 1 eelnõu: kalapüügiseaduse muutmise seaduse eelnõu (491 SE).

Esimene lugemine – 5 eelnõu: välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (472 SE); Riigikogu avalduse „Iraagi Kurdistani iseseisvusreferendumi puhul“ eelnõu (516 AE); perekonnaseisutoimingute seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (511 SE); konkurentsiseaduse muutmise seaduse eelnõu (508 SE); tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (484 SE).

Kell 14 – komisjonide istungid

keskkonnakomisjonis – arutelu linnujahi korraldamise teemal;

kultuurikomisjonis – erakooliseaduse muutmise seaduse eelnõu (520 SE), kutsutud huvirühmade esindajad (ruum L241);

majanduskomisjonis – ülevaade platvormipõhist taksovedu reguleeriva seaduse jõustumise valmisolekust, kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja;

rahanduskomisjonis – kell 13.30: rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse eelnõu (459 SE); kindlustustegevuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (429 SE); 2018. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (521 SE), kutsutud majandus- ja taristuminister Kadri Simson, kaitseminister Jüri Luik ja välisminister Sven Mikser; makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (498 SE); 2017. aasta riigieelarve muutmise seaduse eelnõu (510 SE); Riigikogu otsuse „Hasartmängunõukogu koosseisu muutmine“ eelnõu algatamine;

riigikaitsekomisjonis – ülevaade NATO strateegilise kommunikatsiooni keskuse tegevusest, kutsutud keskuse asedirektor kolonel Peeter Tali ning Kaitseministeeriumi ja Kaitseväe peastaabi esindaja;

sotsiaalkomisjonis – väljasõiduistung Sotsiaalministeeriumi: 2018. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (521 SE), kutsutud sotsiaalkaitseminister Kaia Iva ning tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski;

väliskomisjonis – 2018. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (521 SE) ja 2017. aasta riigieelarve täitmine, kutsutud välisminister Sven Mikser; ülevaade Eesti Euroopa Parlamentidevahelise Kosmosekonverentsi (EISC) eesistumisest ning 6. – 7. novembril Tallinnas toimuva plenaaristungi ettevalmistamisest, kutsutud EISC Eesti delegatsioonijuht Liisa Oviir.

Sündmused

Kell 10 – konverents „Aasta Põllumees 2017: EL ühise põllumajanduspoliitika arengusuunad“ ja aasta põllumehe pidulik väljakuulutamine (Riigikogu konverentsisaal).

Kell 12.30 – väliskomisjon kohtub Eestisse akrediteeritud Moldova, Gruusia ja Ukraina suursaadikuga (ruum L251).

Kell 13.30 – Riigikogu juhatus kohtub Eesti Koostöö Kogu rahvaalgatusveebi meeskonnaga.

Kell 16 – seminar „Mida järeldada viimase aja tööturu-uuringutest?“ (Riigikogu Arenguseire Keskus).

Kell 19 – Riigikogu esimees Eiki Nestor peab kõne idapartnerluse kodanikuühiskonna konverentsil (Radisson Blu Hotel Olümpia).

Kolmapäev, 25. oktoober

Kell 13 – infotund

Kell 14 – täiskogu istung

Kolmas lugemine – 4 eelnõu: rahvastikuregistri seaduse eelnõu (382 SE); ravimiseaduse § 76 täiendamise seaduse eelnõu (481 SE); toiduseaduse ja söödaseaduse muutmise seaduse eelnõu (487 SE); kalandusturu korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (465 SE).

Justiitsminister Urmas Reinsalu ettekanne „Õiguspoliitika arengusuundade aastani 2018“ elluviimisest.

Sündmused

Kell 11.45 – Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Toomas Vitsut kohtub Serbia suursaadiku Saša Obradovićiga (ruum P280).

Kell 13 – väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kohtub Moldova parlamendi liikme, Euronesti parlamentaarse assamblee aseesimehe Marian Lupuga.

Neljapäev, 26. oktoober

Kell 10 – täiskogu istung

Kolmas lugemine – 2 eelnõu: rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse eelnõu (459 SE); kindlustustegevuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (429 SE).

Esimene lugemine – 2 eelnõu: Riigikogu otsuse „Riigikogu otsuse „Eesti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Läti Vabariigi Parlamentidevahelise Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamine“ muutmine“ eelnõu (526 OE); tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (479 SE).

Kell 14 – komisjonide istungid

sotsiaalkomisjonis – Eesti Haigekassa seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (512 SE), kutsutud huvigruppide ja Sotsiaalministeeriumi esindajad; õiguskantsleri ettepanek sotsiaalhoolekande seaduse § 47 lõike 3 põhiseadusega kooskõlla viimiseks, kutsutud õiguskantsler Ülle Madise ja Sotsiaalministeeriumi esindaja.

Sündmused

Kell 11 – Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Toomas Vitsut kohtub Moldova parlamendi liikme, Euronesti parlamentaarse assamblee aseesimehe Marian Lupuga (ruum P280).

Kell 12 – Riigikogu esimees Eiki Nestor, väliskomisjoni aseesimees Keit Pentus-Rosimannus ning põhiseaduskomisjoni liige Mart Nutt kohtuvad Bosnia ja Hertsegoviina presidentuuri juhi Dragan Čovići ja teda saatva delegatsiooniga.

Kell 13.45 – väliskomisjoni aseesimees Keit Pentus-Rosimannus kohtub Ukraina Ülemraada väliskomisjoni esimehe Hanna Hopkoga (ruum L251).

Reede, 27. oktoober

Väliskomisjonis – kell 10: väliskomisjoni 5. – 8. novembril toimuva Itaalia töövisiidi ettevalmistamine; ülevaade arengutest Venemaal ja Eesti-Vene kahepoolsetest suhetest, kutsutud Eesti suursaadik Venemaal Arti Hilpus.

Sündmused

Kell 12 – Riigikogu esimees Eiki Nestor külastab Nõo lasteaeda Krõll, et võtta vastu laste tehtud kingitused Riigikogu liikmetele Eesti 100. juubeli puhul.

Välislähetused

19. – 28. oktoober
Väliskomisjoni liige Maire Aunaste osaleb MTÜ Mondo projekti Media4Development raames korraldataval õppereisil Accras Ghanas.

23. – 24. oktoober
Riigikogu liige Kalle Palling esineb digitaalse Eesti teemalise sõnavõtuga kongressil The European Legaltech Frankfurdis Saksamaal.

24. oktoober – 14. november
Riigikogu liige Eerik-Niiles Kross osaleb kohtumistel Eesti ÜRO Julgeolekunõukogu liikmeks kandideerimise kampaania raames Botswanas, Sambias, Lesothos ja Lõuna-Aafrika Vabariigis.

26. – 27. oktoober
Sotsiaalkomisjoni aseesimees Monika Haukanõmm osaleb Euroopa Nõukogu parlamentaarsel tööhõivealasel seminaril „Employment, training and equal opportunities: how to ensure fair treatment and inclusion for all“ Pariisis Prantsusmaal.

29. – 30. oktoober
Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson osaleb rahvusvahelisel konverentsil „The Riga Conference 2017“ Lätis.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6353, 510 6179
merilin.kruuse@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Nestor: kohtute sõltumatusele ei ole alternatiivi

Nestor rääkis, et mitmes noore demokraatiaga riigis on keeruline ja raske sõltumatut kohtuvõimu luua. Ta meenutas, et kui kakskümmend aastat tagasi loodi Eestis aluseid kohtuvõimu asjus, oli ka siin vaidlusi, aga mitte kunagi selle üle, kas kohtuvõim peaks olema sõltumatu või mitte.

„Näen aga seda, et nii mõneski demokraatlikus riigis on kohtuvõimu sõltumatus pandud rahva poolt valitud saadikute tahtel küsimärgi alla,“ ütles Nestor. „Kahjuks pean tunnistama, et esimest korda 25 aasta jooksul on ka meie parlamendis õnneks küll väike rühm saadikuid, kes sisuliselt sõltumatut kohtuvõimu ründavad. Neid on vähe, aga nad on olemas.“

Nestor väljendas veendumust, et Eestis ei saavuta nad kunagi sellist mõjujõudu, et neil õnnestuks oma rumalaid ideid ellu viia. Samas on mõnes teises riigis nende esindatus juba nii suur, et kohtute sõltumatust tuleb kaitsta.

„Need liikumised toetuvad valijatele, kes ei tunne ennast selles uues avatud, integreeritud ja globaliseerunud maailmas turvaliselt. Nad ei tea mida teha ja populistid on võimu nimel valmis neile kohe lahendusi pakkuma. Need lahendused on lihtsad, arusaadavad ja alati valed,“ ütles Nestor.

Euroopa kõrgemate kohtute esimehed kogunevad Eestis esmakordselt. Riigikohtu esimehe Priit Pikamäe juhitava kohtumise keskseks teemaks on võimude lahususe tagamine. 

Fotod kohtumisest.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
631 6356, 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee 
Päringud: press@riigikogu.ee

Mihkelson: põhja-lõuna kaubatee on Eesti võimalus

Mihkelson ütles Euroopa Liidu eesistujariigi esindajana, et positiivselt innustunud Euroopa riigina on Eesti huvides võimalikult innovaatiline, aga samas ühenduse eritasandilist potentsiaali kasutav tasakaalustatud areng.

“Eesti on tänaseks poliitiliselt üks enim integreerunud lääneriike. Samas on ilmne, et meie rahvusvahelise konkurentsivõime kasv on võimalik siis, kui meie füüsilised ja digitaalsed ühendused loovad uusi võimalusi rahvusvahelises kaubanduses osalemiseks,” ütles Mihkelson.

Mihkelsoni hinnangul on üheks põnevaks tulevikuvõimaluseks Eestile põhja-lõuna kaubatee. Kliimamuutused on juba praegu loonud võimaluse, et Põhja-Jäämeri muutub laevatatavaks, mis omakorda paneb aluse täiesti uuele globaalsele kaubateele Euroopa ja Aasia vahel.

“Seepärast ei kõla üldsegi utoopiliselt, et ühel hetkel võiks Norra Arktilisest sadamalinnast Kirkenesist alguse saada kaubatee lõunasse,” ütles Mihkelson. Ta lisas, et Soome juba hindab raudtee tasuvust Rovaniemi ja Kirkenesi vahel ning samas on ühe enam jutuks idee Helsingi ja Tallinna vahelisest tunnelist. „Kui siia lisada juba ehitusjärku jõudev Rail Baltic, siis on loodud head eeldused täiesti uue ja Eestile võimalusi pakkuva transpordikoridori tekkeks,“ ütles ta.

Euroopa perifeersete ja mereliste regioonide aastakonverents (CPMR General Assembly) toimub tänavu Helsingis 18.- 20. oktoobrini. Konverentsi ettekanded käsitlevad kliimamuutustega kohanemist, lennunduse järgmisi samme, ühtekuuluvuspoliitikat, integreeritud merenduspoliitika, energiaühendust ja puhta energia paketti, Euroopa tulevikku ja Euroopa Liidu eelarve prioriteete.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
631 6356, 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee 
Päringud: press@riigikogu.ee

Hanso: ajateenistuse läbimine peab ühiskonnas muutuma erandist reegliks

Komisjoni esimehe Hannes Hanso sõnul peaks ajateenistusse minema minimaalselt pooled aastakäigu kutsealustest, kuid praegu asub aega teenima vaid kolmandik. „Teenistusse peavad sisenema parimad poisid ja tüdrukud,“ ütles Hanso. „Ajateenistuse läbimine peab muutuma ühiskonnas erandist reegliks, praegu see veel nii ei ole.“

„Konkreetsed plaanid ja eesmärgid on võetud, nüüd tuleb nende poole samm-sammult liikuda,“ ütles Hanso, kelle sõnul on selleks mitu võimalust. Ta tõi näiteks, et esmalt tuleb tõhustada kutsete kättetoimetamise efektiivsust, kasutades muu hulgas elektroonilisi kanaleid. Teiseks vaadatakse üle ajateenijatele kehtestatud tervisenõuded ja muudetakse need oluliselt paindlikumaks. „Ütleme nii, et konnasilmade ja õietolmu allergiaga tulevikus kaitseväest ei vabastata,“ lausus Hanso.

Komisjoni esimehe sõnul vajab kindlasti ülevaatamist arstlike komisjonide töö, kus statistika näitab tõsiseid anomaaliaid. Ta tõi näiteks, et kui Kuressaares vastab esmasel läbivaatusel tervisenõuetele vaid iga neljas kutsealune, siis Haapsalus peaaegu iga teine. „On ju selge, et saarlased pole poole haigemad kui läänemaalased, seepärast peame arste riigikaitse teemadel senisest oluliselt paremini informeerima,“ ütles Hanso.

Hanso sõnul peaks ajateenistuse läbimine andma eelise ka kõrgkoolidesse sisenemisel ja olema trumbiks tööturul. Nii tuleks tööandjal igal tööintervjuul küsida, kas kandidaat on ajateenistuse läbinud või mitte.

Kaitseväel on ka ambitsioonikas plaan suurendada neidude huvi ajateenistuse vastu. Järgmisel aastal on eesmärk naisajateenijate arvu kolmekordistada. Hanso sõnul peab naiste ajateenistus muutuma loomulikuks osaks riigikaitsest ja seda teed on juba läinud kõik Põhjala riigid.  

Komisjoni liikme Madis Millingu sõnul teevad kõige paremat reklaami ajateenistusele ajateenijad ise. „Võime teha palju kalleid kampaaniaid, aga parimat reklaami teevad tulevastele ajateenijatele – oma vendadele ja õdedele – rahulolevad ajateenijad ise,“ ütles Milling. Ta rõhutas ka riigikaitseõpetuse olulisust üldhariduskoolides.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
631 6356, 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee 
Päringud: press@riigikogu.ee

Heljo Pikhof: hariduslike erivajadustega lapsi puudutav eelnõu tuleb ringi teha

„Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise eelnõusse kirjutatud plaan anda kõik haridusliku erivajadusega lastele mõeldud põhikoolid juba 1. jaanuarist omavalitsustele kätkeb endas mitmeid ohte ja küsitavusi,“ rääkis Pikhof. „Ei saa eeldada, et kõik uued omavalitsused on kõigest paari kuu pärast ühtemoodi võimekad korraldama raskemate  erivajadustega õpilaste õppetööd. Samuti puudub kindlus, kas leidub piisavalt eriteadmistega koolitatud õpetajaid ja tugispetsialiste.“

Riigi, kellele kuulub praegu 18 nn HEV-laste kooli, kohustusi ja vastutust ei saa nii tõtakalt omavalitsustele üle anda, leidis Pikhof. Tema sõnul ei taga omavalitsustele ette nähtud raha seda, et hariduslike erivajadustega laste õpetamine läheb alati headesse kätesse. „Kõige tähtsamad on siin laste huvid.  Mitte mingil juhul ei tohiks kannatada koolitöö sisuline pool ega hariduslike erivajaduste õpilaste haridustase,“ lausus Pikhof.

„Pean mõistlikuks, et me arutame nii olulist küsimust veel põhjalikult. Leian, et neli üleriigilist, kuhu käivad lapsed üle Eesti, peaksid jääma edasi riigile, kujunema kompetentsikeskusteks ning toetama tulevikus omavalitsusi seoses hariduslike erivajaduste õpilaste õpetamisega,“ märkis Pikhof. „Haridus-ja teadusminister Mailis Reps on olnud avatud suhtumisega ja koostöövalmis. See annab lootust, et me jõuame parema lahenduseni.“

Neljas nn üleriigilisises koolis õpivad eeskätt raskemate erivajadustega õpilased – lapsed, kelle on nägemis-, kuulmis -või  liikumispuue või kellel lisaks liikumispuudele esineb täiendav hariduslik erivajadus. Samuti on nad mõeldud raskete psüühikahäirete ning tundeelu- ja käitumishäiretega ning  toimetuleku- ja hooldusõppel olevatele lastele.

Täiendav info:

Heljo Pikhof, 5119637