Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Maaeluminister vastas arupärimisele sigade tõuaretustoetuste eraldamise kohta

Arupärimine on seotud sigade tõuaretustoetuste eraldamisega. Seoses sellega tõstatati terve rida küsimusi, mis puudutavad poliitilist korruptsiooni, emisetoetuse selektiivset iseloomu, selle toetuse kooskõla riigiabi reeglitega ja pikaajalist otstarbekohustust, samuti ministri nõukotta kuuluvate isikute huvide konflikti otsuste tegemisel. Konkreetselt sooviti teada, millised toetusi saanud farmid on omandisuhte kaudu seotud Teet Soormi ja Urmas Lahe ärihuvidega. Samuti sooviti teada, kui suured on neile osaks saanud toetused.

Tamm vastas, et Teet Soormil puuduvad ettevõtted, mis oleksid õigustatud saama aretusühistult teenust tõuraamatu ja aretusregistri pidamise ning jõudluskontrolli läbiviimise tõuraamatu ja aretusregistri pidamise ning jõudluskontrolli läbiviimiseks. Urmas Laht on seotud OÜ-ga Markilo – ettevõttega, millest omab 9,625 protsenti, mis on õigustatud saama aretusühistult teenust tõuraamatu ja aretusregistri pidamise ning jõudluskontrolli läbiviimise eest summas 121 018,58 eurot, st Urmas Lahe osa sellest on 9,625 protsenti sellest summast.

Tamm selgitas, et toetuskriteeriumidele vastavaid aretusühinguid oli sellel ajal seakasvatuse osas üks: Eesti Tõusigade Aretusühistu. „Põllumajandusloomade aretustoetuse taotlejaks ei saa olla seakasvatajad, vaid selleks on õigustatud aretusühingud, kellele on antud tõuraamatu pidamise või jõudluskontrolli läbiviimise tegevusluba vähemalt üks aasta enne toetuse taotluse esitamise tähtaja algust,“ ütles minister.  Ta lisas, et kõigil seakasvatajatel on käesoleval ajal ja ka varem olnud võimalus astuda aretusühingu liikmeks ja kanda oma loomad aretusregistrisse või tõuraamatusse.

Tamme sõnul oli 1. mai 2017. aasta seisuga Eestis 15 300 emist, nooremist ja kulti, millest jõudluskontrolli all oli suurem osa – 10 036 looma. Siit arvutusest on välja arvestatud Rakvere farmides peetavat 11 057 emist, nooremist ja kulti, kuna Rakvere farmide puhul pole tegemist mikro-, väikese- või keskmise suurusega ettevõtjaga ning seetõttu ei vasta see põllumajandustootja riigiabi reeglite kohaselt aretustoetuse saaja kriteeriumidele.

Tõuraamatu pidamine ja jõudluskontrolli läbiviimise teenuse osutamiseks on toetust aretusühingutele makstud 2014. aastast alates. „Eelmise aasta lõpus leidis valitsus võimaluse tõsta jõudluskontrolli läbiviimise eest makstavat tasu, samuti muudeti aretustoetuse maksmine kulupõhiseks,“ selgitas Tamm. Ta märkis, et valitsuse läbirääkimistel ei arutatud seda, kuidas aretustoetust makstakse.

Aretustoetuse taotlemise ja maksmise tingimused on vastu võetud 15. septembri 2016. aastal kehtestatud maaeluministri määrusega. „Selleks et toetuse maksmise põhimõtted ja toetusmäära arvestamise alused oleksid kõigile Eestis tegutsevatele aretusühistutele üheselt arusaadavad ja senisest läbipaistvamad, tehti Maaeluministeeriumis eelmisel sügisel kaks kaasamise üritust, et kuulata ära kõikide osapoolte ettepanekud,“ ütles minister. Ta lisas, et kutsed saadeti samuti ka nendele aretusühingutele, kes olid saanud tegevusloa hiljem ja veel ei kvalifitseerunud taotlejana. „Nii et tegelikult said kõik teada ja kõik said osaleda,“ kinnitas minister. Tamm rõhutas, et ministri nõuandev koda ei tee ise otsuseid ega sekku mingil tasemel raha jagamisse või otsuste tegemisse. „See ei ole nende pädevus. Maaeluministeeriumis töötavad suurepärased oma valdkonna eksperdid, ministeeriumi ametnikud, kelle nõu ja kogemused on samuti erinevate probleemide ja küsimuste lahendamisel abiks,“ ütles Tamm.

Õiguskantsler Ülle Madise vastas arupärimisele seoses proportsionaalse esindatusega kohalike volikogude komisjonides ning volikogu liikmete õiguse kohta sinna kuuluda (nr 395).           

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo vastas arupärimisele sadade tuhandete inimeste e-teenustest äralõikamise kohta (nr 391).          

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps vastas kolmele arupärimisele. Need olid: arupärimine Teadus- ja Arendusnõukogu raporti (2015, nn Okki raport) teaduspoliitiliste otsuste elluviimise kohta seoses Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudiga (nr 394); arupärimine võimalike muudatuste kohta eesti keele riigieksami hindamisel ja selle seostest eesti keelestrateegiaga (nr 404) ning arupärimine eesti keele riigieksami hindamiskriteeriumite leevendamise kohta (nr 405).           

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski vastas arupärimisele hambaraviteenuse kohta (nr 390).           

Riigikogu ei arutanud täna tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovskile esitatud arupärimist “Alkoholipoliitika rohelise raamatu” ja aktsiisipoliitika ebaõnnestumise kohta (nr 398), sest arupärijad võtsid selle menetlusest tagasi.

Istung lõppes kell 20.46.

Istungi stenogramm:

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu

(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega)

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

 

 

 

Innovatsioonikonverentsi videoettekanded on nüüd kõigile kättesaadavad

Konverentsi põhifookuses oli innovatsiooni toetava keskkonna loomine väikestele ja keskmistele tootmisettevõtetele ning oma kogemusi ja praktilisi nõuandeid jagasid tunnustatud rahvusvahelised praktikud.

Innovatsioonikonverentsi esinejate videoettekanded on nüüd täispikkuses järelvaadatavad siit:
https://www.riigikogu.ee/tegevus/kalender-ja-eelinfo/sundmused/innovatsioonikonverents-otsustajatele-riigi-voimalused-ja-valikud

Konverentsi fotod leiab siit:
https://fotoarhiiv.riigikogu.ee/arenguseire-keskus/arenguseire-keskuse-innovatsioonikonverents/

Head vaatamist!

EKRE fraktsioon pärib aru: miks ei vasta Tallinna-Tartu mnt teelõikude projektid normidele?

PRESSITEADE

18.12.17

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna riigikogu fraktsioon pärib majandus- ja taristuminister Kadri Simsonilt aru, miks ei vasta Tallinna-Tartu maantee Kose – Ardu ning Ardu – Võõbu teelõigu projektid ministri kehtestatud normidele.

Riigikogule arupärimise üle andnud Henn Põlluaasa sõnul on Kose-Ardu ning Ardu-Võõbu teelõigud ette nähtud esimese klassi maanteena, kus projektkiiruseks on arvestatud 120 km/h.

“Majandus- ja taristuministri 5. augustil 2015 määrusega vastu võetud „Tee projekteerimise normide“ kohaselt peab vastavate projekteeritud teelõikude ristlõige olema selline, kus iga sõiduraja laius on 3,75 m ning kindlustatud peenra laius 2,5 m,” selgitas Põlluaas.

“Projektides on aga iga sõidurada hoopis 3,50 m ehk 25 cm võrra kitsam kui peaks ning kindlustatud peenra laius 2,0 m ehk 50 cm võrra kitsam kui peaks. Kummagi projekti raames on planeeritud välja ehitamata jätta ka viimane kiht asfaltbetooni.”

Põlluaasa sõnul on tegemist on kehtivate normide rikkumisega, mille tagajärjel kannatab oluliselt valmiva teelõigu kvaliteet, vastupidavus ja liiklusohutus.

“Soovime ministri selgitust, millistel kaalutlustel on maantee kavandamisel tee projekteerimise normidele „vilistatud“ ning ehitatud tee ristlõige oluliselt kitsamana kui see on näiteks eelmisel, Aruvalla–Kose lõigul,” ütles Põlluaas.

Rohkem infot,

Henn Põlluaas, EKRE fraktsiooni aseesimees

mobiil 58-541-447

Riigikogu eelinfo teisipäevaks, 19. detsembriks

Kell 10 – täiskogu istung

Kolmas lugemine – 2 eelnõu:

Valitsuse algatatud ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (523 SE) näeb ette suurendada SA KredExi kaudu riigi garanteeritavate ettevõtlus- ja elamumajanduslaenude tagatislepingute lubatud kogusummat ehk piirmäära, et sihtasutus saaks jätkuvalt ettevõtete ja koduomanike laene käendada.

Ettevõtluslaenude puhul tõuseb lubatud tagatislepingute kogusumma 160 miljonilt eurolt 220 miljonile eurole ning elamumajanduslaenude puhul 96 miljonilt eurolt 170 miljonile eurole. Nii võimaldatakse jätkata laenude garanteerimist kuni 2022. aastani prognoositud mahus.

Piirmäärade tõstmine võimaldab tagada peamiselt väikese ja keskmise suurusega ettevõtete laene senisest suuremale hulgale ettevõtetele senisest suuremas mahus, mis aitab ettevõtteid asutada, nende tegevust laiendada või tööprotsessi efektiivsemaks muuta ja uusi lahendusi leida. Samuti võimaldab muudatus jätkata eluaseme soetamiseks või elamistingimuste parandamiseks võetavate laenude käendamist.

Valitsuse algatatud autoveoseaduse eelnõuga (488 SE) kehtestatakse autoveoseaduse uus terviktekst, kuna seaduse muudatused on läbivad. Seadus reguleerib autovedude korraldamist ja kehtestab nõuded autovedusid korraldavatele ja seotud isikutele.

Eelnõuga kaob autojuhil kohustus kanda riigisisestel veosevedudel kaasas veo õigust tõendavaid dokumente. Autojuhil peab kaasas olema isikut tõendav dokument, et andmeid saaks andmebaasist kontrollida, veose saatedokumendid võivad edaspidi olla elektroonilised.

Eelnõuga suurendatakse vedaja vastutust. Vedaja korraldab oma veotegevust autojuhtide kaudu, mistõttu on autoveoalased rikkumised, mille eest on karistatud autojuhti, käsitletavad vedaja rikkumistena. Muudatused aitavad kindlustada liiklus- ja veoseohutust, kuna vedaja hakkab otseselt tema korraldatud veoseveol toime pandud rikkumise eest vastutama.

Eelnõuga luuakse veose saatja väärteomenetluslik vastutus. Praegu vastutab väärteomenetluse mõttes saatjapoolse veose nõuete rikkumise eest autojuht või vedaja. Eelnõu järgi võib veose saatja vastutada ka veose saatedokumentide täitmise ja veose sõidukile paigutamise, kinnitamise või katmisega seotud nõuete rikkumise eest.

Kui autojuht on jätnud korduvalt raskete autoveoalaste õigusrikkumiste eest määratud trahvid tasumata ja on toime pannud uue raske autoveoalase rikkumise, võib politsei autojuhile aresti taotleda. See muudatus on eelnõu seletuskirja järgi oluline eelkõige välisriikide autojuhtide osas, kes jätavad suure osa trahvidest tasumata ja kellele täitemenetlus ei kohaldu.

Autojuhi ameti- ja täienduskoolitust korraldavatel õppeasutustel kaob kohustus taotleda HTM-i väljastatava mootorsõidukijuhi koolituse tegevusluba. Nende õppeasutuste lektoritele kehtestatakse perioodiline (iga 5 aasta tagant) täienduskoolituse kohustus.

Teine lugemine – 2 eelnõu:

Valitsuse algatatud Ülemaailmse Postiliidu 26. kongressi lõppaktide ratifitseerimise seaduse eelnõuga (535 SE) ratifitseeritavad Ülemaailmse Postiliidu (UPU) põhikiri ja üldeeskirjad ei oma olulist majanduslikku, sotsiaalset ega muud mõju. Põhikiri on UPU põhidokument, mis sisaldab liidu põhireegleid. Üldeeskirjad on UPU tööd korraldav dokument ja liikmesriikidele lisakohustusi sellega ei kaasne. Konventsioonis on põhjalikult reguleeritud kirisaadetiste ja postipakiteenustele kohalduvaid reegleid.

Konventsioon sisaldab kogu rahvusvahelises postiteeninduses kohaldatavaid reegleid ja see on kõikidele liikmesriikidele siduv. Liikmesriigid tagavad, et nende määratud ettevõtjad (Eestis AS Eesti Post) täidavad konventsioonist tulenevaid kohustusi.

Valitsuse algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (519 SE) järgi tuleb haridusliku erivajadusega ehk tuge vajavatele õpilastele põhiharidust korraldada kohalikul omavalitsusel. Õppe korraldamisel lähtutakse jätkuvalt kaasava hariduse põhimõttest. Riik jätkab erivajadusega lastele suunatud koolide pidamist, kuid lepib kohaliku omavalitsusega kokku nende pidamise võimalikus üleandmises.

Eelnõu suurendab tugispetsialistide toetust, et muuta lastele vajalikud tugiteenused kättesaadavamaks. Koolis on eelnõu järgi tagatud vähemalt eripedagoogi, logopeedi, psühholoogi ja sotsiaalpedagoogi teenus. Koolivälise nõustamismeeskonna soovitusel ja vanema nõusolekul saab kool õpilasele rakendada tõhustatud või erituge. Koolil on õigus õppetöö läbiviimist vastavalt kohandada, milleks on ette nähtud ka tegevuskulud.

Peale selle nähakse eelnõuga ette regulatsioon riiklike haridusstipendiumite ja -preemiate maksmiseks haridusasutustes töötavatele inimestele.

Esimene lugemine – 1 eelnõu:

Eesti Keskerakonna fraktsiooni, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud looduskaitseseaduse ja metsaseaduse muutmise seaduse eelnõuga (560 SE) luuakse täiendav võimalus kasutada looduskaitsepiirangutega kinnisasjade riigile omandamiseks lisaks riigieelarvelistele vahenditele ka teisi allikaid selleks, et tagada riigi kohustuse tõhusam täitmine. Eelnõuga antakse Riigimetsa Majandamise Keskusele õigus osta looduskaitsealuseid maid.

Eelnõu täiendamine võimaldab kasutada lisaks riigieelarvest eraldatud vahenditele ka riigitulundusasutuse Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) tegevuseks mittevajalike kinnisasjade müügist saadud tulu ning puhaskasumit, et omandada kaitstavat loodusobjekti sisaldavaid kinnisasju ning seeläbi oluliselt lühendada vastavate kinnisasjade omandamise menetlustähtaegu.

Eelnõuga sätestatakse, et RMK kasutab kinnisasjade müügist saadavat tulu RMK-le kinnisasjade omandamiseks riigimetsa majandamise või tulu saamise eesmärgil. Seletuskirjas märgitakse, et kehtiv seadus ei näe ette võimalust kasutada tulu mõnel muul eesmärgil. Seetõttu on vajalik sätet täiendada nii, et RMK riigi esindajana saaks kinnisasjade müügist saadud tulu kasutada ka muu riigi ülesande täitmiseks, kui vaid riigimetsa majandamiseks või tulu saamiseks. Konkreetselt looduskaitseseaduse § 20 alusel looduskaitsepiirangutega maa riigile omandamise eesmärk on kompenseerida maaomanikule olulised piirangud.

Eelnõuga täiendatakse RMK-le vara omandamise otsustajate loetelu. Looduskaitseseaduse § 20 lõike 2 teise lause kohaselt otsustab kinnisasja omandamise valdkonna eest vastutav minister. Seletuskirjas märgitakse, et kuna sama sätte viimase lause muudatusettepaneku kohaselt luuakse looduskaitsepiirangutega maade riigile omandamisel lisaks riigieelarvest ettenähtud vahendite kasutamisele võimalus kasutada ka RMK vahendeid ning kehtima jääb ka senine kord, kus maade omandamise otsused valmistab riigi esindajana ette Maa-amet, ei ole selles osas põhjendatud looduskaitsepiirangutega maade omandamise otsustajat muuta. Seetõttu on vajalik lisada muudetavasse sättesse erisus, et looduskaitseseaduse § 20 alusel maa omandamisel on otsustajaks valdkonna eest vastutav minister.

Kell 14 – komisjonide istungid

keskkonnakomisjonis – aasta kokkuvõtted, kutsutud keskkonnaminister Siim Kiisler;

kultuurikomisjonis – põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (519 SE); erakooliseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (520 SE);

riigikaitsekomisjonis – Kaitseministeeriumi tellitud ja Turu-uuringute AS-i läbiviidud uuringust „Avalik arvamus ja riigikaitse“, kutsutud Turu-uuringute ASi uuringujuht Juhan Kivirähk;

sotsiaalkomisjonis – kell 13: kokkuvõtted;

väliskomisjonis – Euroopa Parlamentidevahelise Kosmosekonverentsi (EISC) Eesti delegatsiooni tegevusest, kutsutud EISC Eesti delegatsiooni juht Liisa Oviir; julgeolekuolukorra arengutest, kutsutud Kaitseministeeriumi ja Siseministeeriumi esindajad (ruum R121);

õiguskomisjonis – õigusabiteenuse turu olukorrast ja teenuse kvaliteedist, kutsutud Justiitsministeeriumi, Eesti Advokatuuri ja Eesti Juristide Liidu esindaja.

Välislähetus

15. – 19. detsember
Balti Assamblee (BA) Eesti delegatsiooni esimees Aadu Must ja aseesimees Johannes Kert osalevad GUAM Parlamentaarse Assamblee 10. istungjärgul ja BA presiidiumi istungil Tbilisis Georgias.

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
marie.kukk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Sotsiaalkomisjon toetab noori õppima ja töötama aitava süsteemi loomist

Komisjoni esimees Helmen Kütt märkis, et kuna töötus noorte hulgas on kaks korda suurem kui töötus keskmiselt ja vaid kolmandik töötuid noori jõuab Töötukassasse, siis on kahtlemata tegu positiivse ja hädavajaliku eelnõuga, millest võidavad noored, nende pered ja ka kohalikud omavalitsused. „Mitteõppiv ja -töötav noor on oma vanematele ja perele mure ja kulu. Kuluks muutub ta tulevikus ka kohalikule omavalitsusele, kuid kulud on väiksemad, kui noorega kohe tegeleda,“ rõhutas Kütt.

Komisjoni aseesimees Monika Haukanõmm juhtis tähelepanu, et noorte õppima või tööle naasmine on oluline eesmärk, kuid plaanitava süsteemi puhul on oluline, et noortele jääks võimalus keelata oma andmete töötlemine, abist loobuda ning isikuandmete turvalisus peab olema tagatud. „Omavalitsused vajavad lisaülesannete täitmiseks riigilt ka lisaraha,“ sõnas Haukanõmm.

Istungil juhiti tähelepanu, et noorte vähesel haridusel ja töötusel on pikaajalised ning laiaulatuslikud isiklikud ja sotsiaalmajanduslikud mõjud, kuid praegu pole omavalitsused sotsiaalselt haavatavatest noortest piisavalt teadlikud. Märgiti, et plaanitav seadusemuudatus võimaldab kohalikul omavalitsusel pakkuda noortele ennetavat abi.

Noorte aitamiseks töötatakse välja IT-lahendus, mille abil kuvatakse kohaliku omavalitsuse juhtumikorraldajale nimekiri potentsiaalselt tuge vajavatest noortest koos kontaktandmetega. Seda aga vaid juhul, kui näiteks sotsiaaltöötaja on selleks soovi avaldanud ja kinnitanud, et asub abi vajavate noortega tegelema. Nii saab omavalitsus tuvastada oma piirkonnas elava 16–26-aastase noore abivajaduse ja pakkuda talle proaktiivselt tuge haridusse ja tööturule naasmisel. Noorel on õigus sotsiaaltöötajale kohe öelda, et ta ei soovi abi ega oma isikuandmete töötlemist, misjärel isikuandmed kustutatakse.

Istungist võttis osa tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski. Ta selgitas, et ministeerium on konsulteerinud ka Õiguskantsleri ja Andmekaitse Inspektsiooniga, kellega koostöös on jõutud praegu plaanitava lahenduseni. Ministri sõnul on esmalt kavas viies omavalitsuses läbi viia pilootprojekt, et 2020. aastaks välja selgitada, kas süsteem on põhjendatud ja kas selle võiks kasutusele võtta üle Eesti.

Komisjon otsustas saata sotsiaalhoolekande seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (558 SE) Riigikogu täiskogu istungile esimesele lugemisele 17. jaanuaril.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
tel 631 6353, 510 6179
e-post merilin.kruuse@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Ratas peab selgitama EKRE-le kvoodipagulaste vastuvõtmise teemat

PRESSITEADE

18.12.17 Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon

Peaminister Jüri Ratas peab vastama arupärimisele, milles Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsioon uurib kvoodipagulaste vastuvõtmise kohta.

Ratas peab selgitama, miks valitsus andnud Euroopa Komisjonile nõusoleku võtta 2018. ja 2019. aastal vabatahtlikult vastu 80 immigranti, kui kvoodipagulaste vastuvõtmise lepingu tähtaeg on möödas, teatas EKRE pressiesindaja esmaspäeval BNS-ile.

Saadik Jaak Madisoni sõnul soovib fraktsioon peaministrilt selgitust, miks tahab valitsus antud 80 immigranti arvata nende 550 inimese sekka, keda lubati vastu võtta kahe aasta jooksul alates 2015. aasta septembrist.

“See leping kehtis kaks aastat ning on praeguseks kehtetu. Eesti riigil pole mingit vajadust ega põhjust võtta vastu uusi moslemi-immigrante. Valitsus võlgneb oma rahvale selgituse, miks allutakse Euroopa Komisjoni survele,” ütles Madison.

Tema sõnul on EKRE fraktsioon seisukohal, et mõistlikum on abistada sõjapõgenikke kriisikolletes ja põgenikelaagrites ning mitte tuua neid võõrasse riiki ja kultuuri, kus kohaneda suudavad vähesed.

“Samuti leiab meie fraktsioon, et Eesti peaks olema solidaarne Ungari, Tšehhi ja Poolaga, kes ei ole Euroopa Komisjoni kohustusliku kvoodisüsteemiga nõus,” ütles Madison.

Rohkem infot

Jaak Madison, EKRE fraktsioon, ELAKi aseesimees

mobiil 58-171-349

Hanso: kaitse-eelarvega poliitilistel eesmärkidel ei mängita

Komisjoni esimees Hannes Hanso andis ülevaate komisjoni tööst ja rääkis pikemalt kaitse-eelarvest. Hanso sõnul ei tohi kaitse-eelarvega poliitilistel eesmärkidel mängida. „Muude teemade lahendamiseks kaitse-eelarvega ei mängita,“ ütles ta. „See on valdkond, kus ei tohi järgi anda.“

Hanso sõnul panustab Eesti järgmisel aastal kaitsevaldkonnale enam kui pool miljardit eurot, mis sisaldab lisaks kahele protsendile kokkulepitud kaitsekulutustele SKTst kulutusi liitlaste vastuvõtule.

„Täna oleme NATOs reaalkulutustelt tagantpoolt neljandad, järgmisel aastal jääme lätlastest maha,“ ütles Hanso. „Kui vaatame tulevikku, siis ei kata me enam kokkulepitud kahe protsendiga SKTst oma tegelikke vajadusi ja meile jäävad teatud võimelüngad. Peame mõistma, et kõigil Eesti elanikel tuleb anda oma panus riigikaitsesse – kes panustab maksumaksjana, kes ajateenijana, kes peab elama harjutusalade läheduses.“

Hanso sõnul lisandub iga võimekuse arendamisega eelarvesse protsent, mida peab lisaks kulutama. „Kui me tahaks tankivõimekust, peaks lisanduma umbes 0,6 protsenti, keskmaa õhutõrje arendamine vajaks vähemalt 0,3 protsenti, meil on vaja leevendada ka moonapuudujääke,“ loetles Hanso. Tema sõnul peab alustada debatti kaitsekulutuste miinimumtaseme tõstmiseks 2,5 protsendile SKTst.

Rääkides liitlaste panusest regiooni julgeoleku tagamisel ütles Hanso, et NATO pole kunagi varem vägesid sarnaselt praegusele eelpositsioneerinud. Varssavi tippkohtumisel õnnestus saavutada kokkulepe, mis oli sõjaliselt vajalik, aga ka poliitiliselt võimalik. Kuna tegemist on hetkel maavägede heidutusvõimega, siis  tuleb tema sõnul edasi liikuda liitlaste mere- ja õhuväe võimekuse tõstmisega regioonis.

Kohtumisel osalesid veel komisjoni liikmed Madis Milling ja Ants Laaneots. Milling rõhutas kohtumisel riigikaitsekomisjoni otsuste vastuvõtmist konsensuse alusel. Laaneots kõneles Venemaa eesmärgist saada maailma globaalseks administraatoriks. Veel räägiti väljakutsetest Kaitseväe ajateenistuses, võimelünkade täitmisest, harjutusalade laiendamisest, rahvusvahelistest missioonidest ja alalisest kaitsekoostööst Euroopa Liidu riikide vahel.

Kohtumise fotod.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
631 6356, 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee 
Päringud: press@riigikogu.ee

Riigikogu eelinfo esmaspäevaks, 18. detsembriks

Kell 15 – täiskogu istung

Riigikogu kinnitab töönädala päevakorra.

Riigikogu liikmete esitatud arupärimistele vastavad maaeluminister Tarmo Tamm Keskerakonnaga seotud huvide konfliktide kohta põllumajanduses (nr 402), õiguskantsler Ülle Madise proportsionaalse esindatusega kohalike volikogude komisjonides ning volikogu liikmete õiguse kohta sinna kuuluda (nr 395), ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo e-teenustest äralõikamise kohta (nr 391), haridus- ja teadusminister Mailis Reps Teadus- ja Arendusnõukogu raporti (2015, nn Okki raport) teaduspoliitiliste otsuste elluviimise kohta seoses Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudiga (nr 394), võimalike muudatuste kohta eesti keele riigieksami hindamisel ja selle seostest eesti keele strateegiaga (nr 404) ja eesti keele riigieksami hindamiskriteeriumite leevendamise kohta (nr 405), tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski hambaraviteenuse (nr 390) ning alkoholipoliitika rohelise raamatu ja aktsiisipoliitika kohta (nr 398).

Riigikogu liikmete kõnesoovide korral toimub vaba mikrofon.

Kell 11 – komisjonide istungid

kultuurikomisjonis – kell 11.10: põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (519 SE); erakooliseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (520 SE);

maaelukomisjonis – Euroopa Komisjoni teatis „Toidutootmise ja põllumajanduse tulevik“, kutsutud Maaeluministeeriumi esindajad;

põhiseaduskomisjonis – kell 11.15: korruptsioonivastase seaduse ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu algatamise arutelu, kutsutud Justiitsministeeriumi ja Rahandusministeeriumi esindaja;

rahanduskomisjonis – Eesti Vabariigi valitsuse ja Kirgiisi Vabariigi valitsuse vaheline tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (537 SE); Eesti Vabariigi ja Jaapani vaheline tulumaksudega topelt maksustamise vältimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise lepingu ratifitseerimise eelnõu (549 SE); alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teise seaduste muutmise seaduse eelnõu (559 SE);

riigikaitsekomisjonis – ülevaade merejulgeolekualastest tegevustest ja plaanidest, kutsutud Riigikantselei esindaja;

sotsiaalkomisjonis – kell 11.10: hoolduskindlustusest, rakkerühma töö tutvustamine, kutsutud Riigikantselei strateegiabüroo ja hoolduskoormuse vähendamise rakkerühma esindaja; sotsiaalhoolekande seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (558 SE), kutsutud tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski;

väliskomisjonis – väliskomisjoni kuulamised strateegilisest kommunikatsioonist: Riigikantselei ülevaade, kutsutud riigisekretär Heiki Loot ja Riigikantselei esindajad; ülevaade arengutest Afganistanis, kutsutud Välisministeeriumi ja Kaitseministeeriumi esindajad (ruum R121);

õiguskomisjonis – kell 11.15: kokkuvõtted möödunud perioodi tööst, kutsutud siseminister Andres Anvelt; asjaõigusseaduse rakendamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (tehnovõrgu talumise tasu muutmine) eelnõu (405 SE), kutsutud justiitsminister Urmas Reinsalu;

julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjonis – kell 13.30: tööplaanide arutelu;

korruptsioonivastases erikomisjonis – kell 13.30: sügisistungjärgu töö kokkuvõte;

probleemkomisjonis rahvastikukriisi lahendamiseks – kell 13: rahvastikupoliitika põhialuste koostamisest, kutsutud rahvastikupoliitika põhialuste valdkonnapõhiste töörühmade, Riigikantselei strateegiabüroo ja peaministri büroo esindajad;

probleemkomisjonis riigireformi arengusuundade väljatöötamiseks – kell 13.15: kokkuvõtted ja 2018. aasta plaanid;

riigieelarve kontrolli erikomisjonis – kell 13: Riigikontrolli kontrolliaruande „Riigi ülesannete rahastamine Euroopa Liidu toetustest“ valdkondlike alaaruannete „Ettevõtluse rahastamine Euroopa Liidu toetustest“ ja „IT-valdkonna rahastamine Euroopa Liidu toetustest“ arutelu, kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Riigikontrolli esindajad; istung on avalik, toimub veebiülekanne (ruum L333).

Sündmused

Kell 13 – riigikaitsekomisjoni liikmed kohtuvad Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Lahingukooli vanemstaabiallohvitseride kursuse õppuritega.

Kell 13.30 – Riigikogu aseesimees Enn Eesmaa osaleb rahvusliku ringhäälingu 91. aastapäeva üritusel.

Välislähetus

15. – 19. detsember
Balti Assamblee (BA) Eesti delegatsiooni esimees Aadu Must ja aseesimees Johannes Kert osalevad GUAM Parlamentaarse Assamblee 10. istungjärgul ja BA presiidiumi istungil Tbilisis Georgias.

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
marie.kukk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Riigikogu eelinfo 18. – 24. detsembrini

Esmaspäev, 18. detsember

Kell 15 – täiskogu istung

Riigikogu kinnitab töönädala päevakorra.

Riigikogu liikmete esitatud arupärimistele vastavad maaeluminister Tarmo Tamm Keskerakonnaga seotud huvide konfliktide kohta põllumajanduses (nr 402), õiguskantsler Ülle Madise proportsionaalse esindatusega kohalike volikogude komisjonides ning volikogu liikmete õiguse kohta sinna kuuluda (nr 395), ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo e-teenustest äralõikamise kohta (nr 391), haridus- ja teadusminister Mailis Reps Teadus- ja Arendusnõukogu raporti (2015, nn Okki raport) teaduspoliitiliste otsuste elluviimise kohta seoses Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudiga (nr 394), võimalike muudatuste kohta eesti keele riigieksami hindamisel ja selle seostest eesti keele strateegiaga (nr 404) ja eesti keele riigieksami hindamiskriteeriumite leevendamise kohta (nr 405), tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski hambaraviteenuse (nr 390) ning alkoholipoliitika rohelise raamatu ja aktsiisipoliitika kohta (nr 398).

Riigikogu liikmete kõnesoovide korral toimub vaba mikrofon.

Kell 11 – komisjonide istungid

kultuurikomisjonis – kell 11.10: põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (519 SE); erakooliseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (520 SE);

maaelukomisjonis – Euroopa Komisjoni teatis „Toidutootmise ja põllumajanduse tulevik“, kutsutud Maaeluministeeriumi esindajad;

põhiseaduskomisjonis – kell 11.15: korruptsioonivastase seaduse ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu algatamise arutelu, kutsutud Justiitsministeeriumi ja Rahandusministeeriumi esindaja;

rahanduskomisjonis – Eesti Vabariigi valitsuse ja Kirgiisi Vabariigi valitsuse vaheline tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (537 SE); Eesti Vabariigi ja Jaapani vaheline tulumaksudega topelt maksustamise vältimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise lepingu ratifitseerimise eelnõu (549 SE); alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teise seaduste muutmise seaduse eelnõu (559 SE);

riigikaitsekomisjonis – ülevaade merejulgeolekualastest tegevustest ja plaanidest, kutsutud Riigikantselei esindaja;

sotsiaalkomisjonis – kell 11.10: hoolduskindlustusest, rakkerühma töö tutvustamine, kutsutud Riigikantselei strateegiabüroo ja hoolduskoormuse vähendamise rakkerühma esindaja; sotsiaalhoolekande seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (558 SE), kutsutud tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski;

väliskomisjonis – väliskomisjoni kuulamised strateegilisest kommunikatsioonist: Riigikantselei ülevaade, kutsutud riigisekretär Heiki Loot ja Riigikantselei esindajad; ülevaade arengutest Afganistanis, kutsutud Välisministeeriumi ja Kaitseministeeriumi esindajad (ruum R121);

õiguskomisjonis – kell 11.15: kokkuvõtted möödunud perioodi tööst, kutsutud siseminister Andres Anvelt; asjaõigusseaduse rakendamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (tehnovõrgu talumise tasu muutmine) eelnõu (405 SE), kutsutud justiitsminister Urmas Reinsalu;

julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjonis – kell 13.30: tööplaanide arutelu;

korruptsioonivastases erikomisjonis – kell 13.30: sügisistungjärgu töö kokkuvõte;

probleemkomisjonis rahvastikukriisi lahendamiseks – kell 13: rahvastikupoliitika põhialuste koostamisest, kutsutud rahvastikupoliitika põhialuste valdkonnapõhiste töörühmade, Riigikantselei strateegiabüroo ja peaministri büroo esindajad;

probleemkomisjonis riigireformi arengusuundade väljatöötamiseks – kell 13.15: kokkuvõtted ja 2018. aasta plaanid;

riigieelarve kontrolli erikomisjonis – kell 13: Riigikontrolli kontrolliaruande „Riigi ülesannete rahastamine Euroopa Liidu toetustest“ valdkondlike alaaruannete „Ettevõtluse rahastamine Euroopa Liidu toetustest“ ja „IT-valdkonna rahastamine Euroopa Liidu toetustest“ arutelu, kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Riigikontrolli esindajad; istung on avalik, toimub veebiülekanne (ruum L333).

Sündmused

Kell 13 – riigikaitsekomisjoni liikmed kohtuvad Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Lahingukooli vanemstaabiallohvitseride kursuse õppuritega.

Kell 13.30 – Riigikogu aseesimees Enn Eesmaa osaleb rahvusliku ringhäälingu 91. aastapäeva üritusel.

Teisipäev, 19. detsember

Kell 10 – täiskogu istung

Kolmas lugemine – 2 eelnõu: ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (523 SE); autoveoseaduse eelnõu (488 SE).

Teine lugemine – 2 eelnõu: Ülemaailmse Postiliidu 26. kongressi lõppaktide ratifitseerimise seaduse eelnõu (535 SE); põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (519 SE).

Esimene lugemine – 1 eelnõu: looduskaitseseaduse ja metsaseaduse muutmise seaduse eelnõu (560 SE).

Kell 14 – komisjonide istungid

keskkonnakomisjonis – aasta kokkuvõtted, kutsutud keskkonnaminister Siim Kiisler;

kultuurikomisjonis – põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (519 SE); erakooliseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (520 SE);

riigikaitsekomisjonis – Kaitseministeeriumi tellitud ja Turu-uuringute AS-i läbiviidud uuringust „Avalik arvamus ja riigikaitse“, kutsutud Turu-uuringute ASi uuringujuht Juhan Kivirähk;

sotsiaalkomisjonis – kell 13: kokkuvõtted;

väliskomisjonis – Euroopa Parlamentidevahelise Kosmosekonverentsi (EISC) Eesti delegatsiooni tegevusest, kutsutud EISC Eesti delegatsiooni juht Liisa Oviir; julgeolekuolukorra arengutest, kutsutud Kaitseministeeriumi ja Siseministeeriumi esindajad (ruum R121);

õiguskomisjonis – õigusabiteenuse turu olukorrast ja teenuse kvaliteedist, kutsutud Justiitsministeeriumi, Eesti Advokatuuri ja Eesti Juristide Liidu esindaja.

Kolmapäev, 20. detsember

Kell 13 – infotund

Kell 14 – täiskogu istung

Kolmas lugemine – 1 eelnõu: alkoholiseaduse ja reklaamiseaduse muutmise seaduse eelnõu (381 SE).

Teine lugemine – 3 eelnõu: Eesti Vabariigi valitsuse ja Kirgiisi Vabariigi valitsuse vaheline tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (537 SE); Eesti Vabariigi ja Jaapani vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu (549 SE); erakooliseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (520 SE).

Sündmus

Kell 10 – selguvad Kuberneri aia monumendi konkursi auhinnatud võistlustööde autorid (Riigikogu konverentsisaal).

Neljapäev, 21. detsember

Kell 10 – täiskogu istung

Kolmas lugemine – 1 eelnõu: maakatastriseaduse, maapõueseaduse ja ruumiandmete seaduse muutmise seaduse eelnõu (533 SE).

Pärast istungit on Riigikokku oodata jõuluvana.

Komisjoni istung

keskkonnakomisjonis – kell 9.30: looduskaitseseaduse ja metsaseaduse muutmise seaduse eelnõu (560 SE), kutsutud Keskkonnaministeeriumi ja Riigimetsa Majandamise Keskuse esindajad.

Välislähetus

15. – 19. detsember
Balti Assamblee (BA) Eesti delegatsiooni esimees Aadu Must ja aseesimees Johannes Kert osalevad GUAM Parlamentaarse Assamblee 10. istungjärgul ja BA presiidiumi istungil Tbilisis Georgias.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6353, 510 6179
merilin.kruuse@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Jaak Madison: Eesti peab toetama Tuski kvootidest loobumise plaani

PRESSITEADE

14.12.17

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) saadik ja Euroopa Liidu asjade komisjoni (ELAK) aseesimees Jaak Madison tunnustas Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tuski üleskutset migratsioonikvootidest loobumiseks.

“Euroopa Komisjon on järjepidevalt tegelenud liikmesriikidest ülesõitmisega ja ühenduse föderaliseerimisega. Donald Tusk võttis viimaks julguse rindu ja protestis selle plaani vastu avalikult,” sõnas Madison pressiesindaja teatel.

Madisoni hinnangul on Euroopa Komisjon oma poliitikas kahepalgeline. “Alguses kiidetakse Tuski kui tublit “eurooplast”, kuid kui ta julgeb midagi teisiti arvata, lüüakse ta aplombiga risti, justkui ei olekski ta Euroopa-meelne. Selline tegutsemine on ülekohtune,” sõnas ta.

“Eesti valitsus peab olema ühte meelt Poola ja Ungariga ning väljendama vastuseisu kvootidele, millest 2015. aastal veel räägiti kui vabatahtlikust abistamisest,” lausus EKRE saadikust ELAK-i asejuht.

Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tusk tegi avalduse, kus kutsus üles loobuma migratsioonikvootidest, kuna need ei ole toiminud ja lõhuvad Euroopa Liitu. Tuski arvamusavaldus tõi kaasa Itaalia, Kreeka ja Euroopa Komisjoni rändevoliniku kriitika.

Rohkem infot, 

Jaak Madison, EKRE fraktsiooni liige, ELAKi aseesimees

mobiil 58-171-349