Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Pentus-Rosimannus Soome arvamusfestivalil: Kui Läänemere seisundi parandamist tõsiselt ei võeta, muutub meri varsti vetikasupiks.

“Läänemere seisund sarnaneb praegu alkoholimürgitust põdeva organismiga. Mingeid aineid on kõvasti üle ja millestki on puudus. Neid, millest on puudus, on võimalik teoreetiliselt juurde anda, aga neid, mida on liiast, ei saa kuidagi kätte. Käitumise muutus on vältimatu, selle mõju aga pikaajaline,” rääkis Riigikogu liige.

Pentus-Rosimannus rõhutas debatil Läänemere tegevuskavast kinni pidamise vajadust. “Lämmastiku ja fosfori näitajad on tasapisi meres vähenema hakanud. Suurem muutus võtab veel aega, aga ilma selleta oleks järgmistel põlvedel Läänemere asemel hapnikuvaene vetikasupp.” Ta lisas, et ka kliimamuutused mõjuvad Läänemerele hullusti, sest aeglase veevahetusega meres kiirendab soojem vesi eutrofeerumist.

Läänemere seisundi üle käinud debatil osalesid lisaks Keit Pentus-Rosimannusele Euroopa Investeerimispanga president Hendrik Normann, Põhjamaade Ministrite Nõukogu peasekretär Paula Lehtomäki, John Nurmineni Fondi juht Annamari Arrakoski-Engardt, Läänemere hoidmise kampaaniaga alustava Moomin Characters’i tegevujuht Roleff Kråkström, Sparks sustainability asutaja Amanda Rejström. Debati korraldas Põhjamaade Ministrite Nõukogu. 

Vajame rahaasjus paremat pikksilma

Aeg näitab, mis pensionisüsteemist saab ja kas inimesed oma rahalise heaolu nimel senisest teadlikumaid valikuid tegema hakkavad. Liigseks optimismiks pole aga põhjust, sest üheski riigis pole õnnestunud kõiki elanikke piisavalt oma vanaduspõlveks raha investeerima veenda ega täiuslikku pensionisüsteemi luua.

Inimesed jäävad inimesteks, sõltumata sellest, kui palju neil on teadmisi finantsküsimustest või kui suurt tulu nad teenivad. Lihtsam on elada pigem lühiajaliste eesmärkide nimel ilma kaugemat tulevikku rahaliselt kindlustamata. Seega on oma tuleviku vähene rahaline kindlustamine üks nurjatu probleem.

Leonore Riitsalu artikli „Vajame rahaasjus paremat pikksilma“ täistekstiga saab tutvuda Arenguseire Keskuse kogumikus “Pikksilm”.

Artikkel põhineb analüüsil „Tuleviku-minu rahaline heaolu. Kuidas nügida inimesi suurema rahalise heaolu suunas?“ (Leonore Riitsalu, MTÜ Rahatarkus ja Estonian Business School), mis valmis Arenguseire Keskuse tellimusel tuleviku eakate rahalise heaolu uurimisprojekti raames.

Analüüsi täisteksti ja kokkuvõttega saab tutvuda siin: https://www.riigikogu.ee/arenguseire/tuleviku-eakate-rahaline-heaolu/

 

Riigikogu eelinfo esmaspäevaks, 15. juuliks

Komisjoni istung

väliskomisjonis – kell 9: Eesti seisukohtadest 15. juulil toimuval Euroopa Liidu välisasjade nõukogul, kutsutud Välisministeeriumi esindaja; kohtumine Välisministeeriumi kantsleri, suursaadikute ja suursaadikukandidaadiga; Euroopa Parlamentidevahelise Kosmosekonverentsi (EISC) töös osaleva Eesti delegatsiooni moodustamisest; kell 10: 24. – 28. juunil Strasbourgis toimunud Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee istungjärgust, kutsutud Eesti alaline esindaja Euroopa Nõukogu juures (videokonverents) ning Välisministeeriumi ja välissuhete osakonna esindaja.

Sündmused

Kell 12 – väliskomisjoni aseesimees Marko Mihkelson kohtub Hiina Rahvavabariigi Riigikontrolli esindajatega.

Kell 14 – väliskomisjoni esimees Enn Eesmaa kohtub Ameerika Ühendriikide saatkonna poliitilise nõuniku Brian Timm-Brockiga.

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
marie.kukk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Riigikaitsekomisjoni liige Johannes Kert kohtub USA õhuvägede ülemaga

Riigikaitsekomisjoni liige Johannes Kert kohtub täna Kaitseministeeriumis USA õhuvägede ülema kindral David L. Goldfeiniga.

Riigikogu eelinfo 15. – 21. juulini

Esmaspäev, 15. juuli

Komisjoni istung

väliskomisjonis – kell 9: Eesti seisukohtadest 15. juulil toimuval Euroopa Liidu välisasjade nõukogul, kutsutud Välisministeeriumi esindaja; kohtumine Välisministeeriumi kantsleri, suursaadikute ja suursaadikukandidaadiga; Euroopa Parlamentidevahelise Kosmosekonverentsi (EISC) töös osaleva Eesti delegatsiooni moodustamisest; kell 10: 24. – 28. juunil Strasbourgis toimunud Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee istungjärgust, kutsutud Eesti alaline esindaja Euroopa Nõukogu juures (videokonverents) ning Välisministeeriumi ja välissuhete osakonna esindaja.

Sündmused

Kell 12 – väliskomisjoni aseesimees Marko Mihkelson kohtub Hiina Rahvavabariigi Riigikontrolli esindajatega.

Kell 14 – väliskomisjoni esimees Enn Eesmaa kohtub Ameerika Ühendriikide saatkonna poliitilise nõuniku Brian Timm-Brockiga.

Neljapäev, 18. juuli

Riigikogu esimees Henn Põlluaas viibib Aasta küla 2019 konkursi raames Üdrumal Läänemaal, Kõljalas Saaremaal ja Sõruotsal Hiiumaal. 

Välislähetused

16. – 18. juuli
Riigikogu liige Keit Pentus-Rosimannus osaleb SuomiAreena arvamusfestivalil Poris Soomes.

16. juuli  – 7. august
Riigikogu liige Eerik-Niiles Kross osaleb The MIT Benjamin Franklin Project. MIT Society, Engineering and Ethics (SEE) korraldataval ümarlaual New Yorgis ja Lääneranniku Eesti päevade korraldataval diskussioonil Portlandis Ameerika Ühendriikides

21. – 22. juuli
Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Anneli Ott osaleb EL rahvusparlamentide EL asjade komisjonide esimeeste kohtumisel Helsingis Soomes.

Riigikogu pressiteenistus
Veiko Pesur
tel 631 6353, 55 590 595
e-post veiko.pesur@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Riigikogu eelinfo reedest laupäevani, 12. – 13. juulini

Reede, 12. juuli

Komisjonide istungid

Euroopa Liidu asjade komisjonis – kell 10: Eesti seisukohtadest 15.–16. juulil toimuval Euroopa Liidu põllumajanduse ja kalanduse nõukogu istungil, kutsutud maaeluminister Mart Järvik; Eesti seisukohtadest 15. juulil toimuval Euroopa Liidu välisasjade nõukogu istungil, kutsutud välisminister Urmas Reinsalu; Eesti seisukohtadest 18. juulil toimuval üldasjade nõukogu istungil, kutsutud Euroopa küsimuste asekantsler Matti Maasikas; Eesti seisukohtadest 18.–19. juulil toimuval mitteametlikul Euroopa Liidu justiits- ja siseküsimuste nõukogu kohtumisel, kutsutud justiitsminister Raivo Aeg ja siseminister Mart Helme; seisukoha andmine: Nõukogu otsuse eelnõu Euroopa energiaharta lepingu kohta, kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja; seisukoha andmine: üleeuroopalise transpordivõrgustiku arengusuunised, kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja; seisukoha andmine: avalik konsultatsioon põllumajandus-, metsandussektori ja maapiirkondade riigiabi reeglite eeskirjade muutmise kohta, kutsutud Maaeluministeeriumi esindaja;

põhiseaduskomisjonis – kell 9.30: Oudekki Loone 8. – 9. septembri lähetusest Helsingisse.

Välislähetused

6. – 13. juuli
Eesti-Venemaa parlamendirühma esimees Aadu Must kohtub Vene Föderatsiooni kultuuritegelastega ja Eesti konsulaadi esindajatega Peterburis Venemaal.

8. – 13. juuli
Väliskomisjoni aseesimees Marko Mihkelson osaleb purjelaeva Admiral Bellingshauseni teelesaatmise tseremoonial ja külastab peakonsulaati Peterburis Venemaal.

9. – 12. juuli
Riigikogu liige Kalle Palling osaleb rahalise kaasamise teemalisel kohtumisel Bellagios Itaalias.

9. – 13. juuli
Väliskomisjoni esimees Enn Eesmaa osaleb rahvusvahelisel julgeolekukonverentsil Batumis Gruusias.

10. – 13. juuli
Riigikogu liige Kadri Simson kohtub Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeriga Brüsselis Belgias.

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
marie.kukk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Platvormitöö on saanud Eesti inimeste jaoks oluliseks lisasissetuleku allikaks

Üha rohkem inimesi saab oma sissetuleku erinevatest juhusliku iseloomuga tööotstest, selgub üle-Euroopalisest platvormitöö uuringust. Eestis teeb platvormitööd iganädalaselt 8% tööealisest elanikkonnast, mida on rohkem kui Saksamaal ja Rootsis, kuid vähem kui Itaalias ja Hollandis.

Digiplatvormide levik on soodustanud uute töövormide tekkimist ning kuigi Eestis on peamiselt levinud traditsiooniline töövorm ehk täistööajaga töölepinguline töökoht ühe tööandja juures, kasvab jõudsalt ka platvormitöö osakaal.

“Platvormitöö all mõistame tööd, mida hallatakse digiplatvormil ja mida tehakse virtuaalselt või füüsilises keskkonnas. Tööd vahendavad platvormid on Eestis kiirelt levinud – Eestis on oma kindla koha leidnud sõidujagajad ja kullerteenused, kuid platvormitöö levib ka näiteks tõlke- ja kujundusteenuste, lapsehoiu ja majapidamistööde vahendamisel,” sõnas Arenguseire Keskuse ekspert ja tööturu tuleviku uurimissuuna projektijuht Johanna Vallistu.

Eesti inimeste jaoks ei ole platvormitöö enamjaolt nende põhitöö ning Eestis teeb platvormitööd vähemalt kord nädalas 8% vastanutest. Kokku on platvormitööd kunagi teinud 20% tööealisest elanikkonnast. Kõige tuntumad platvormid Eestis on Bolt, Uber, Wolt ja GoWorkaBit.

Ainus sissetulekuallikas on platvormitöö 4%-le Eesti platvormitöö tegijatele, 24% teenivad sel viisil poole oma sissetulekust või enam ning 76% platvormitöötajatest teenib platvormi vahendusel vähem kui poole oma sissetulekust.

Rahvusvahelisest uuringust selgub, et platvormitöö on sagedasem Kesk- ja Ida-Euroopa riikides ning Lõuna-Euroopas. Eesti on platvormitöö leviku poolest 13 küsitletud riigi seas viiendal kohal. “Platvormitöö levik tähendab, et töötajate sotsiaalkaitse võib olla ebaühtlane ning inimesed võtavad üha sagedamini ise riski oma tööaja, sissetulekute ja töötingimuste eest. Tihtipeale tähendab see ka inimeste töötundide arvu olulist suurenemist,” tõi Vallistu välja.

Kinnitust ei ole leidnud eeldus, et platvormitööst saab oluline traditsioonilise tööelu asendus.  Ligi pool ehk 49% Eesti platvormitöötajatest ütles, et neil on olemas täiskoormusega põhitöökoht ning 7% on osaajaga tööl, 9% Eesti platvormitöötajatest tegutseb iseendale tööandjana, 3% on pensioniealised ja 15% üliõpilased.

“Pigem tuuakse välja, et platvormitöö on lisasissetulekuallikas põhitöö kõrvalt või lihtsalt hobitegevus. Samas näitavad uuringu tulemused, et teatud grupp inimesi töötab väga pikki tunde, et oma rahalisi vajadusi katta. Sellel on negatiivsed tagajärjed nende töö- ja pereelu tasakaalule ning tekivad ka märkimisväärsed tööohutusriskid,” kommenteeris Vallistu.

Eestis on igas vanusegrupis platvormitöötajaid, kuid neid on rohkem nooremates vanusgruppides. 39% platvormitöötajatest on vanuses 18-24 ja 38% vanuses 25-34. Vaid 5% iganädalastest platvormitöötajatest on vanuses 45-54 ja 6% vanuses 55-65.

Platvormitöö küsitlusuuringu viisid 2018. aasta lõpus Arenguseire Keskusega koostöös läbi FEPS, Hertdfordshire’i ülikool, Uni Europa ja Ipsos Mori. Küsitlus on osa üle-Euroopalisest võrdlusest, selle raames uuriti platvormitöö levikut ja olemust Eestis, Hollandis, Saksamaal, Rootsis, Šveitsis, Itaalias, Soomes, Hispaanias, Sloveenias, Tšehhis, Prantsusmaal ja Suurbritannias. Esindusliku valimiga uuringus osales Eestist 2000 inimest vanuses 18-65.

Eesti küsitluse tulemused on leitavad uuringu ingliskeelsest aruandest ja eestikeelsest kokkuvõttest, mis on avaldatud Arenguseire Keskuse kodulehel: https://www.riigikogu.ee/arenguseire/tooturu-uurimisprojekt/

 

Riigikogu eelinfo neljapäevaks, 11. juuliks

Komisjoni istung

maaelukomisjonis – kell 11: arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile: Eesti seisukohtadest Euroopa Komisjoni avaliku konsultatsiooni põllumajandus- ja metsandussektori ning maapiirkondade riigiabi eeskirjade muutmise kohta.

Välislähetused

6. – 13. juuli
Eesti-Venemaa parlamendirühma esimees Aadu Must kohtub Vene Föderatsiooni kultuuritegelastega ja Eesti konsulaadi esindajatega Peterburis Venemaal.

8. – 13. juuli
Väliskomisjoni aseesimees Marko Mihkelson osaleb purjelaeva Admiral Bellingshauseni teelesaatmise tseremoonial ja külastab peakonsulaati Peterburis Venemaal.

9. – 11. juuli
Sotsiaalkomisjoni aseesimees Helmen Kütt osaleb Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) üritusel „Consultative meeting in preparation for the technical briefing for parliamentarians that will take place during the 69th session of the WHO Regional Committee for Europe“ Kopenhaagenis Taanis.

9. – 12. juuli
Riigikogu liige Kalle Palling osaleb rahalise kaasamise teemalisel kohtumisel Bellagios Itaalias.

9. – 13. juuli
Väliskomisjoni esimees Enn Eesmaa osaleb rahvusvahelisel julgeolekukonverentsil Batumis Gruusias.

10. – 13. juuli
Riigikogu liige Kadri Simson kohtub Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeriga Brüsselis Belgias.

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
marie.kukk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Põlluaas ja Levits pidasid tähtsaks koostööd ühiste huvide kaitsmisel

Põlluaas õnnitles Levitsit Läti presidendiks valimise puhul ja tunnustas tema otsust teha esimene välisvisiit vahetult pärast ametisse asumist Eestisse.

Levitsi sõnul on tema esimese välisvisiidi eesmärgiks tugevdada heanaaberlikke suhteid kahe riigi vahel ja arendada regionaalset koostööd.

Kohtumisel tõdeti, et Eesti ja Lätil on ühised huvid ja arusaam paljudel aladel, mis on tähtsad kogu Balti regioonile. „Balti riikide koostöö on ajalooliselt välja kujunenud, hästi toimiv institutsionaalne võrgustik, mille peamine eesmärk on edendada regiooni arengut,“ ütles Põlluaas.

Põlluaas ja Levits pidasid oluliseks Eesti ja Läti koostöö tihendamist ühiste huvide kaitsmisel Euroopa Liidus ühiste seisukohtade väljatöötamisel ja nende kaitsmisel ELi otsustusprotsessis.

Kohtumisel käsitleti koostööd Euroopa Nõukogu Parlamentaarses Assamblees seoses Venemaa tegevusega. Levitsi sõnul asub Läti parlament lähemal ajal arutama edasist tegutsemist ja konsulteerib teiste riikidega, kuidas reageerida Venemaa tegevusele.

Põlluaas ja Levits andsid lühiülevaate tööd alustanud parlamentide tegevusest. Põgusalt olid kõne all ka alkoholi aktsiisiga seotud küsimused, mis on olnud kuum kõneaine kahe riigi omavahelistes suhetes viimasel ajal. Tõdeti, et nii aktsiisidega seotud küsimustes, kui ka muudes huvipakkuvates küsimustes on vaja parandada informatsioonivahetust.

Pärastlõunal kohtus Levits ka Riigikogu aseesimehe Siim Kallase ning Riigikogu liikmete Kadri Simsoni ja Indrek Saarega.

Fotod:

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Riigikogu juubelinäitus on jõudnud Tartusse

Riigikogu aseesimees Helir-Valdor Seeder märkis, et antud näitusega avaldame austust parlamendi saja-aastasele ajaloole ning ta tähtsustas Asutava Kogu kokkutulemist ja selle liikmete olulisust praeguse parlamendi kujunemisloos. „Eesti esimese esinduskogu ehk Asutava Kogu kuus liiget olid Tartust pärit. Tartul oli märkimisväärne roll demokraatliku ja parlamentaarse riigi ülesehitamisel,“ ütles Seeder.

Väljapanek hõlmab kahte suurt perioodi aastatel 1917–1940 ja 1991–2018. Nende aastate vahele jääb poole sajandi pikkune katkestus, mil Eesti esinduskogu ei saanud kokku tulla ja mida näitusel tähistavad tühjad majad.

23. aprillil 1919 tuli Tallinnas kokku esimene iseseisvas Eestis rahva poolt valitud esindus – Asutav Kogu. Iseseisvusdeklaratsiooni, põhiseaduse ja maaseaduse vastu võtnud ning Eesti riigi jaoks üliolulisi küsimusi lahendanud esindus tegutses kui parlament. Asutava Kogu otsused lõid vundamendi Eesti riigile.

„Riigikogu 100“ ekspositsiooni kogupikkus on 10,5 meetrit, laius ja kõrgus 3 meetrit. Näitus on teisaldatav. Näituse autorid on Identity ja Ruumilabor ning teostajad Ruutu6 ja Red Hat. Väljapaneku kuraator on Eesti Rahvusraamatukogu parlamendiinfo keskus.

Näitust saab Tartu Ülikooli raamatukogu ees vaadata juuli lõpuni.

Fotod.

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
marie.kukk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee