Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikaitsekomisjon tutvus kaitseväe küberväejuhatuse tegevusega

Komisjoni esimees Hannes Hanso ütles, et küberväejuhatuse loomine kümneaastase kaitseväe arengukava uue osana on väga oluline meie riigikaitse funktsionaalsuse tõstmisel. „Võib öelda, et tegu on mõnes mõttes asümeetrilise võime loomisega, kus lisaks traditsioonilistele küberkaitse funktsioonidele on lisandumas kübersõjategevuse võimete ettevalmistamine,“ ütles Hanso.

Hanso sõnul on Eesti ambitsioonitase küberkaitse valdkonnas väga kõrge. Ta pidas võimalikuks, et perspektiivis on vaja ka vastavat seadusandlust ajakohastada. Hanso märkis, et küberväejuhatuse töös on väga innovatiivne ajateenijate ulatuslik kaasamine.  

Komisjoni liige Johannes Kert tegi ettepaneku, et sõjaaja ja erakorralise seisukorra ajal peaks küberkaitse juhtimissuhted olema täpselt ära määratletud. Lisaks tõi Kert välja, et kübersõjategevuse valdkonda sobib kaasata ka inimesi, kelle tervislik seisund ei vasta näiteks jalaväelase nõuetele ja seetõttu sobib ka teatud puuetega inimestele, kes tahavad anda oma panuse laiapindsesse riigikaitsesse.

Küberväejuhatuse peamine ülesanne on operatsioonide läbiviimine küberruumis kaitseministeeriumi valitsemisala juhtimistoetuse korraldamiseks, kaitseväe ülesannete toetamiseks ja küberruumi kaitsmiseks. Komisjonile tutvustas küberväejuhatuse tegevust väejuhatuse ülem kolonel Andres Hairk.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
631 6356, 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee 
Päringud: press@riigikogu.ee

 

Riigikogu eelinfo kolmapäevaks, 26. septembriks

Kell 13 – infotund

Riigikogu liikmete küsimustele vastavad peaminister Jüri Ratas, tervise- ja tööminister Riina Sikkut ning majandus- ja taristuminister Kadri Simson.

Peaminister Jüri Ratas vastab küsimustele Eesti maine, teadus- ja arendustegevuse rahastamise, Väimela kanala rajamise riskide, ettevõtete seisukohtadega arvestamise, Danske panga rahapesu uurimise ning 2019. aasta eelarve ja majanduskonjunktuuri kohta.

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson vastab küsimusele riiklike investeeringute ja ehitusturu kohta.

Kell 14 – täiskogu istung

Jätkub teisipäevasel Riigikogu täiskogu istungil tööaja lõppemise tõttu pooleli jäänud valitsuse algatatud soolise võrdõiguslikkuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (683 SE) esimene lugemine.

Eelnõuga tahetakse vähendada naistele ja meestele sama või võrdväärse töö eest makstavate palkade ebavõrdsust avalikus sektoris. Muudatustega luuakse senisest efektiivsemad ja mugavamad võimalused soolise palgalõhe analüüsiks, kehtestatakse riiklik ja haldusjärelevalve naiste ja meeste võrdväärse töö eest makstava palga võrdsuse põhimõtte üle avalikus sektoris (edaspidi ka võrdse palga põhimõtte järelevalve) ning täpsustatakse kehtivat regulatsiooni eesmärgiga toetada võrdse palga maksmise nõude rakendamist ja loodavat järelevalvet.

Kolme eelnõu esimene lugemine lükkus teisipäevase täiskogu istungi tööaja lõppemise tõttu kolmapäevase täiskogu istungi päevakorda:

Valitsuse algatatud keskkonnatasude seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (660 SE).

Muudatusega korraldatakse ümber keskkonnatasudest laekuva raha liikumine. Edaspidi eraldatakse keskkonnatasudest riigieelarvesse laekunud rahast vastava aasta riigieelarvega kindlaks määratud osa Keskkonnaministeeriumile. Praegu laekuvad keskkonnatasud riigieelarvesse ning sealt kindlaksmääratud ulatuses sihtasutusele Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK).

Seletuskirjas märgitakse, et keskkonnavaldkonna rahastamise maht on seejuures kavas säilitada vähemalt senises mahus. Muudetakse vaid rahastuse strateegilise planeerimise põhimõtteid, raha kasutamise korraldamist ning raha liikumist eelarveridade vahel. Seetõttu ei kaasne muudatusega osapooltele negatiivset mõju.

Muudatus on vajalik, sest rahastuse mahu sätestamine 2009. aastast kehtinud tasumääradega on nüüdseks põhjendamatu ja pigem piirav. Rahastuse mahtu ei saa suuremahulisemate projektide jaoks paindlikult ette planeerida ega vajadusel ka tõsta.

Muudatuse kohaselt ei sõltuks keskkonnakaitseks sihtotstarbeliselt eraldatavad summad enam keskkonnatasude laekumisest ega tasumääradest, vaid selle raha kasutamine kujundataks riigi eelarvestrateegia käigus seatud prioriteetide, keskkonnakaitse vajaduse ning pikaajalise strateegilise vaate alusel.

Samuti lõpeks seaduse muudatusega olukord, kus ka Keskkonnaministeerium ja selle haldusala asutused taotlevad KIKist raha oma põhitegevuse kulude, näiteks seire, rahastamiseks. Põhitegevusi rahastatakse edaspidi otse Keskkonnaministeeriumi eelarvest. Seeläbi suureneb haldusala rahastuse läbipaistvus ning väheneb töökoormus. Eelnõuga muudetakse ka atmosfääriõhu kaitse seadust, halduskoostöö seadust ja keskkonnaseire seadust.

Valitsuse algatatud looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (676 SE).

Looduskaitseseaduse muutmisega soovitakse luua uus rahvuspark – Alutaguse rahvuspark –  Ida-Eesti tüüpiliste ja haruldaste soo-, metsa- ja rannikumaastike ning pärandkultuuri kaitseks.

Loodav rahvuspark paikneb Ida-Viru maakonnas ning see luuakse olemasolevate kaitsealade baasil. Alutaguse loodavasse rahvusparki kuuluvad Puhatu, Agusalu, Muraka ja Selisoo looduskaitsealad ning Kurtna, Smolnitsa, Jõuga, Struuga ja Mäetaguse maastikukaitsealad, Narva jõe ülemjooksu hoiuala ning Iisaku parkmetsa kaitseala. Kavandatava rahvuspargi pindala on 43 568 hektarit. Kogu ala on täna juba kaitse all ning piirangute ulatus rahvuspargi loomisega ei kasva. Loodavast rahvuspargist moodustab riigimaa 42 627 hektarit ning eramaa 910 hektarit.

Rahvuspargi loomisega tekitatakse piirkonda ühtne loodus- ja pärandkultuuri kompleks, mis seob praegused kaitsealad sealsete väärtustega tervikuks. Kavandatav rahvuspark koosneb mitmetest lahustükkidest, mis tähendab, et olemasolevate kaitsealade vahele jäävaid piirkondi ei liideta loodava rahvuspargiga.

Valitsuse algatatud piiriülese õhusaaste kauglevi 1979. aasta konventsiooni hapestumise, eutrofeerumise ja troposfääriosooni vähendamise protokolliga ühinemise ja protokolli 2012. aasta muudatuste heakskiitmise seaduse eelnõu (677 SE) kohaselt soovib Eesti ühineda piiriülese õhusaaste kauglevi 1979. aasta konventsiooni hapestumise, eutrofeerumise ja troposfääriosooni vähendamise protokolliga, mida tuntakse Göteborgi protokolli nime all ja kiita heaks protokolli 2012. aasta muudatused.

Göteborgi protokolli eesmärk on vähendada viie saasteaine – vääveldioksiidi, lämmastikoksiidi, ammoniaagi, inimtegevusest põhjustatud lenduvate orgaaniliste ühendite ja eriti peenete osakeste heitkoguseid. Nimetatud saasteained mõjuvad piiriülese kauglevi tagajärjel esineva hapestumise, eutrofeerumise või maapinnalähedase osooni moodustumise tõttu kahjulikult inimese tervisele, looduslikele ökosüsteemidele, materjalidele ja põllukultuuridele. Göteborgi protokollil on 27 osalist. Muudatused on heaks kiitnud 10 protokolliosalist.

Esimene lugemine – 9 eelnõu:

Valitsuse algatatud politsei ja piirivalve seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (673 SE) korrastatakse ja täiendatakse broneeringuinfo edastamise ja töötlemisega seonduvaid sätteid. Eesmärk on viia seadused vastavusse ELi vastava direktiiviga, mis käsitleb broneeringuinfo kasutamist terroriaktide ja raskete kuritegude ennetamiseks, avastamiseks, uurimiseks ja nende eest vastutusele võtmiseks. Direktiivi ülevõtmise tähtaeg oli 25. mai 2018.

Muudatustega täpsustatakse andmekogus andmete töötlemist ja info teistele asutustele edastamist puudutavaid sätteid ning viiakse andmete säilitamise tähtajad vastavusse direktiivist tulenevate nõuetega.

Broneeringuinfo kogumise eesmärk on terroriaktide ja raskete kuritegude ennetamine ja avastamine. Riikides, kus broneeringuinfo töötlemine on juba kasutusel, on see aidanud tabada mitmeid rahvusvaheliselt tegutsevaid kurjategijaid. 2018. aastal võtavad broneeringuinfo süsteemi Euroopa Liidus kasutusele kõik 28 liikmesriiki, lisaks on süsteem kasutusel näiteks USA-s, Kanadas, Austraalias, Uus-Meremaal ja Mehhikos. Reisija jaoks broneeringuinfo süsteemi kasutuselevõtmine muutusi kaasa ei too.

Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Poola Vabariigi vahelise investeeringute vastastikuse soodustamise ja kaitse lepingu muutmise ja lõpetamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (672 SE).

Lepingu lõpetamine on vajalik, et tagada Euroopa Liidu õigusaktidest tulenevalt kõikide ELi liikmesriikide investorite võrdne kohtlemine.

Investeeringute soodustamise ja kaitse lepingud käsitlevad valdkondi, mis on reguleeritud ELi õigusega – eelkõige asutamisvabadust ning kapitali ja maksete vaba liikumist. Seega reguleerib liikmesriikide investeeringute kaitset ja investorite võrdset kohtlemist ELi õigus ning liikmesriikide kahepoolsetel lepingutel puudub sisuline mõte.

Euroopa Liidu liikmesriikidest on Eestil investeeringute kaitse lepingud sõlmitud Austria, Hispaania, Hollandi, Kreeka, Leedu, Läti, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Soome ja Ühendkuningriigiga. Varem on Eesti lõpetanud sarnased lepingud Itaalia, Tšehhi ja Taaniga.

Valitsuse algatatud sotsiaalmaksuseaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse, jäätmeseaduse ja sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõuga (685 SE) luuakse kohalikele omavalitsustele paindlikumad võimalused jäätmemajanduse ja sotsiaalteenuste korraldamiseks, kaotades vastavad toetused ning suurendades omavalitsuste tulubaasi. Kohalikele omavalitsustele kehtestatud nõuded jäätmete liigiti kogumisele ning sotsiaalteenuse pakkumisele jäävad samaks.

Eelnõuga nähakse ette kaotada jäätmehoolde arendamise toetus 2,2 miljonit eurot ning sotsiaaltoetuste ja teenuste osutamise toetus 2,5 miljonit eurot. Vabanev raha kokku 4,7 miljonit eurot suunatakse omavalitsuste tulubaasi.

Muudatuse kohaselt suurendatakse ka kohaliku omavalitsuse üksustele tulumaksu arvestamise määra 0,03 protsendipunkti. 2019. aastal tõuseb omavalitsustele eraldatav tulumaksu määr 11,9 protsendilt 11,93%-ni ja 2020. aastal 11,93%-lt 11,96%-le. Kehtiv tulumaksu määr omavalitsustele on 11,86%. Tulumaksu määra tõstmise mõju eelarvele on 2,9 miljonit eurot.

Valitsuse algatatud muinsuskaitseseaduse eelnõu (684 SE) eesmärk on tagada parem kultuuripärandi säilimine. Selleks on kavas tasakaalustada riigi ja mälestise omaniku kohustusi ja õigusi.

Eelnõuga on lisaks kavas anda kultuurimälestise omanikele otsuste tegemisel suurem paindlikkus, panustada senisest enam nõustamis- ja ennetustegevusele ning tugevdada arheoloogiapärandi kaitset. Eelkõige toob kavandatav muudatus leevendust eraomanikele, kellele kuulub 80 protsenti ehitismälestistest. Kitsenduste rahaline hüvitamine, nõustamine ja leevenduste tegemine laieneb kõikidele muinsuskaitse mälestiste liikidele.

Samuti näeb eelnõu ette Muinsuskaitseameti nimetuse muutmise, sest ameti tegevus hakkab hõlmama nii muinsuskaitse kui ka muuseumide valdkonda.

Valitsuse algatatud avaliku teabe seaduse muutmise seaduse eelnõuga (671 SE) võetakse riigisisesesse õigusesse üle ELi avaliku sektori asutuste veebisaitide ja mobiilirakenduste ligipääsetavuse direktiiv. Direktiivi eesmärk on muuta inimeste, sealhulgas puudega inimeste jaoks avaliku sektori asutuste veebilehed, e-teenused ja mobiilirakendused paremini tajutavaks, mõistetavaks ja töökindlaks.

Tulevikus peavad riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuse, avalik-õiguslik juriidilise isiku ja teabevaldajaks oleva eraõigusliku juriidilise või füüsilise isiku veebilehed ja mobiilirakendused vastama tehnilistele ligipääsetavuse nõuetele, mis võimaldavad erivajadustega inimestel mugavalt veebilehtede sisu tarbida. Erandina ei rakendata ligipääsetavuse nõudeid meediateenust osutavale teabevaldajale (nt ERR), samuti koolidele ja koolieelsetele lasteasutustele, välja arvatud üldinfo, sealhulgas vastuvõtuinfo, asukoha ja kontaktandmete avaldamisel. Osad veebisisu liigid, nagu näiteks internetipõhised kaardid ja kaardistamisteenused, samuti kultuuripärandi kogudes olevate esemete reproduktsioonid, on jäetud direktiivi kohaldamisalast välja.

Lisaks ligipääsetavusele, nõuab seadus edaspidi veebilehel oleva dokumendi avaldamise ja uuendamise kuupäeva märkimist. Samuti hakkavad seni veebilehtedele kehtestatud nõuded kehtima tulevikus ka mobiilirakendustele.

Valitsuse algatatud autoriõiguse seaduse muutmise seadus (Marrakechi direktiivi ülevõtmine) eelnõu (686 SE).

Direktiivi eesmärgiks on tagada nägemispuudega isikutele parem ligipääs raamatutele ja muudele trükistele. Direktiiviga võimaldatakse erinevatest teostest (raamat, ajakiri, ajaleht ja muu trükitud materjal) teha ilma autori nõusolekuta nägemispuudega isikutele ligipääsetavas vormis koopiaid (nt raamatust heliraamat).

ELi direktiiv põhineb Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni Marrakechi lepingul. Leping võeti vastu 2013. aastal ja see jõustus 30. septembril 2016. Marrakechi lepingu sõlmimine kuulub ELi ainuvälispädevusse, kuna lepingus ette nähtud kohustused kuuluvad EL-i ühiseeskirjadega hõlmatud valdkonda.

Valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (Tarbijakaitseameti ja Tehnilise Järelevalve Ameti ühendamine ning rikkumismenetlusest nr 2017/2072 selgunud puuduste kõrvaldamine) eelnõuga (651 SE) soovitakse 1. jaanuarist 2019 ühendada Tarbijakaitseamet ja Tehnilise Järelevalve Ametiga, et tõhustada riiklikku järelevalvet ja suurendada pakutavate teenuste hulka.

Ametite ühendamine lähtub riigireformi üldisemast põhimõttest, milleks on dubleerimise vähendamine riigiametites, ametiasutuste arvu vähendamine ning avaliku teenuse kvaliteedi ja kättesaadavuse paranemine. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala allasutuste ühinemise ettevalmistamisega on vaja teha muudatused 55 seaduses.

Lisaks täiendatakse eelnõuga Vabariigi Valitsuse seadust ja avaliku teenistuse seadust, et kõrvaldada elektrituru ja maagaasi  vastavate direktiivide ebapiisavast ülevõtmisest tingitud puudujääke Eesti õiguses, mille kohta on Euroopa Komisjon Eesti suhtes alustanud rikkumismenetlust. Avaliku teenistuse seadusesse lisatakse Konkurentsiameti peadirektori ametiaja täiendav piirang.  Viieaastast ametiaega saab edaspidi pikendada vaid ühe korra. Vabariigi Valitsuse seadusesse lisatakse välistus, mille järgi ei ole ministril teenistusliku järelevalve õigust Konkurentsiameti üle, kui see puudutab elektrituruseadusest ja maagaasi seadusest tulenevaid ülesandeid.

Valitsuse algatatud raudteeseaduse muutmise seaduse eelnõu (670 SE) põhieesmärk on üle võtta ELi direktiiv, millega sätestatakse ja täpsustatakse nõudeid, et tagada raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate sõltumatus ja läbilaskevõime taotlejate mittediskrimineeriv kohtlemine ja tõhus konkurents. Lisaks täpsustatakse reguleeriva asutuse õigusi järelevalve teostamisel.

Riigisiseste reisijateveoteenuste turu avamise ja raudteeinfrastruktuuri juhtimise osas välja pakutud muudatused vastavad raudteesüsteemi eesmärkidele ning parandavad selle konkurentsitingimusi ja tõhusust. Muudatused soodustavad majanduskasvu, suurendavad kasutusvõimalusi ja raudteeinfrastruktuuri toimivust ning vähendavad tänu huvide konflikti kõrvaldamisele turule sisenemise takistusi ja tõkkeid. Muudatustega tagatakse ka finantsläbipaistvus ja vähendatakse reguleerimiskulusid, piirates muudatuste rakendamise maksumust.

Direktiivi muudatuse mõjud on Euroopa raudteeturul positiivsed ja Eestile sobivad, sest meil on juba raudteeturg avatud ning raudteeinfrastruktuuri- ja veoettevõtjad eraldatud, mis tagab vedajate võrdse kohtlemise. Direktiiv jätab liikmesriikidele võimaluse teatud tingimustel reisijateveoturgu siiski mõningal määral piirata, kuid Eesti ei pea seda võimalust otstarbekaks ning ei sätestata rangemaid nõudeid, kui direktiiv ette näeb, ega rakenda direktiivi nõudeid enne selle jõustumise kuupäeva.

Valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (662 SE) muudetakse regulatsioone paindlikumaks, andes ministritele võimalus delegeerida asutuse nimel toimingute ja otsuste tegemine ametnikele. Vabariigi Valitsuse seaduse, planeerimisseaduse ja omandireformi valdkonna seaduste kohaselt on üldjuhul praegu haldusmenetluse ja haldusjärelevalve läbiviijaks valdkonna eest vastutav minister.

Eelnõuga antakse ministrile õigus volitada riigisisese toetusprogrammi elluviimisega seotud haldusülesande täitmine KOV koostööorganile. Kehtiva seadusandluse kohaselt on sellise haldusülesande täitmise õigus riigiasutusel või vastavalt ministri volitusele riigi sihtasutusel. Mitmete regionaalsete toetusprogrammide olemusega sobib aga paremini selle elluviimine KOV tasandil (näiteks kohaliku omaalgatuse programm, hajaasustuse programm).

Maareformi seaduse muudatusega antakse valdkonna eest vastutavale ministrile õigus volitada Siseministeeriumi piiriäärsete maa-alade erastamiseks seisukoha andmine Siseministeeriumi valitsemisala asutusele (Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet).

Lisaks loobutakse Vabariigi Valitsuse seaduse muudatusega juriidilise kõrghariduse nõudest riigisekretäri ametikohale, sest Riigikantselei muutunud ülesanded ja tegevus seda enam tingimata ei eelda.

Sündmused

Kell 9 – riigikaitsekomisjoni esimees Hannes Hanso ning liikmed Margus Tsahkna ja Johannes Kert osalevad iga-aastasel Balti kaitsekonverentsil (Radisson Blu Hotel Olümpia).

Kell 10 – riigikaitsekomisjoni esimees Hannes Hanso kohtub Gruusia diplomaatidega (ruum L241).

Kell 11.30 – Riigikogu esimees Eiki Nestor võtab vastu päästeteenistujate töötasu tõstmise kollektiivse pöördumise.

Välislähetused

26. september
Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson esineb Georgian Foundation For Strategic and International Studies’i korraldatud seminaril Thbilisis Georgias.

26. – 29. september
Balti Assamblee (BA) Eesti delegatsiooni esimees Aadu Must ja aseesimees Johannes Kert osalevad GUAM Parlamentaarse Assamblee parlamentaarsel istungjärgul ja BA presiidiumi töös Chișinăus Moldovas.

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
marie.kukk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Oudekki Loone: toetame poliitretoorika asemel topeltkodakondsuse mure lahendamist

Loone tõdes, et põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse vahel on tõepoolest vastuolu. „Me mõnedele inimestele justkui anname põhiseadusliku õiguse omada mitut kodakondsust ja teistele ei anna. Samal ajal, kui sa omad mitut kodakondsust, mis on sinu põhiseaduslik õigus, siis sa justkui rikud ühte teist seadust. Loomulikult on see absurdne ja tuleks ära muuta,“ selgitas Loone. Ta lisas, et kodakondsuse regulatsioonis on veel ka teisi murekohti, näiteks häbiväärne kodakondsusetuse probleem või küsimus, kes ikka täpselt enne Teist Maailmasõda Eesti kodanik oli. „Ka need vajavad küsimused vajavad lahendusi,“ rõhutas ta.

Samas leidis riigikogulane, et Reformierakonna eelnõu oli läbimõtlemata ning ei oleks lahendanud kodakondsusega seatud muresid. Eesmärk oli Loone arvates poliitiline ning seda näitab nii kasutatav retoorika kui ka eelnõu sisu kvaliteet. Muu hulgas tõi riigikogulane välja, et eelnõus esitatud riikide nimekiri ei olnud erapooletult põhjendatav ning tuginetud oli tunnetele, mitte juriidilistele põhjendustele. „Niiviisi ei saa seadust kirjutada, see alus peab olema loogiline ja kõigile mõistetav,“ leidis keskerakondlane.

Saadiku sõnul oleks eelnõu tekitanud ka suurema vastuolu sünnipäraste ja naturaliseeritud kodanike vahel ja süvendanud mõtteviisi, et on olemas teise järgu kodanikud. Seda näitas Loone sõnul eelnõu sõnastus, mis sisuliselt tähendanuks võimalust võtta näo järgi inimeselt kodakondsus. „Seadus peab olema konkreetne ning mitte tekitama hirmu, et äkki tuleb järgmine valitsus, kellele inimese vaated, väljaütlemised või välimus ei meeldi,“ sõnas Loone ja lisas, et vaadete eest kodakondsuse äravõtmine on kõike muud kui demokraatlik ning õigusriiki selline käitumine ei mahu.

Loone kinnitas, et Keskerakond kindlasti pooldab kodakondsuse seaduse ja kodakondsuse põhimõtete ülevaatamist. „Me kindlasti pooldame seda, et see vastuolu põhiseaduse ja kodakondsusseaduse vahel ära kaotataks. Kindlasti tuleb topeltkodakondsus lauale tõsta ja selles tuleb leida konsensus. Reformierakonna pakutud kujul me ei näe, et sellest saaks isegi lähtuda,“ lõpetas ta.

Topeltkodakondsuse eelnõu lükati EKRE ja juhtivkomisjoni initsiatiivil tagasi

Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud kodakondsuse seaduse muutmise eelnõu (634 SE), mille sisuks oli topeltkodakondsuse kehtestamine ning see langes menetlusest välja. Tagasilükkamise poolt hääletas 50 saadikut, vastu oli 35, erapooletuid ei leidunud.

Üks eelnõu initsiaatoreid reformierakondlane Valdo Randpere, kellel on endalgi nii Eesti kui Rootsi kodakondsus, tõdes, et antud eelnõu on paljuski maha kirjutatud Läti eeskujult. “Lätis on selline seadus kehtinud juba viis aastat. Topeltkodakondsust võib omada liitlasriikide või samasid väärtusi jagavate riikide kodakondsusega, aga ei või omada topeltkodakondsust näiteks, kui on teine kodakondsus Venemaa oma.”

EKRE fraktsiooni aseesimees Henn Põlluaas kritiseeris nimetatud seaduseelnõud ja ütles: “Topeltkodakondsus pole üldlevinud ja sellel on omad selged põhjused. Näiteks, Holland on halva kogemuse järel muutnud topeltkodakondsuse uuesti mittelubatuks. Kodakondsuse seadus ütleb, et Eesti kodanik ei tohi olla samaaegselt muu riigi kodakondsuses. Meie kodakondsuspoliitika on alates iseseisvuse taastamisest muutunud vähe ja lähtunud seisukohast, et selle põhimõtteid ei muudeta.”

Lisaks muudele ohtudele võib topeltkodakondsus tekitada pingeid riikidevahelistes suhetes. “Näiteks, kui isik soovib diplomaatilist kaitset teise riigi vastu, olles mõlema kodanik, siis väheneb Eesti võimalus kaitsta oma kodanikku välisriigis. Topeltkodakondsuse seadustamisega tekib ka kohustus hallata isiku identiteeti oluliselt laiemalt. See paneb Politsei- ja Piirivalveametile, kapole, Välisministeeriumile ja Kaitseministeeriumile suure töökoormuse. Tekivad probleemid, kuidas saada ja kontrollida infot isiku teiste kodakondsuste kohta, ja samas ei taga riikidevaheline koostöö ikkagi täit teavet, kas kodanik on lisaks ka kolmanda riigi kodanik või mitte,” lisas Põlluaas.

Rohkem infot,

Henn Põlluaas, EKRE fraktsiooni aseesimees

mobiil 58-541-447

Menetlusse võeti eelnõu tänavuse riigieelarve seaduse muutmiseks

Valitsuse 24. septembril algatatud 2018. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (695 SE).         

Eelnõuga muudetakse senise seniste vahendite jaotust, mis ei muuda riigieelarve mahtu. Iga ministeerium esitas oma valitsemisala puudutavad ettepanekud, kuhu oleks veel sel aastal tarvis vahendeid suunata. Kokku on siis eelarves 53 muudatust. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Valitsuse 24. septembril esitatud Riigikogu otsuse „Riigi 2017. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine“ eelnõu (694 OE).

Aruanne annab ülevaate riigieelarves seatud eesmärkide saavutamisest, riigi finantsseisundist, majandustulemustest ja rahavoogudest.

Möödunud aastal olid riigieelarve kulud ja investeeringud kokku 9,3 miljardit eurot. Tulud olid 9,2 miljardit eurot. 2017. aastal ületasid kulud ja investeeringud tulusid 100 miljoni euro võrra. Riigil oli varasid möödunud aasta lõpu seisuga kokku 17,3 miljardi euro väärtuses, mille enamuse moodustasid põhivarad. Varad tervikuna kasvasid aastaga 789 miljoni euro võrra. Riigi konsolideeritud kohustused ulatusid 2017. aasta lõpuks 7,9 miljardi euroni, mis on 485 miljonit rohkem kui aasta varem. Laenukohustused moodustasid sealhulgas 2,9 miljardit eurot ja nad vähenesid aastaga 15,9 miljoni euro võrra.

Aruande juurde kuulub ka Riigikontrolli kontrolliaruanne. Riigikontrolli hinnangul on Eesti riigi 2017. aasta raamatupidamise aastaaruanne olulises osas õige ning kajastab kõigis olulistes osades õiglaselt riigi finantsseisundit ning lõppenud aruandeperioodi majandustulemusi ja rahavoogusid. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Põhiseaduskomisjoni 25. septembril algatatud Euroopa Parlamendi valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (696 SE).

Seadusemuudatusega suureneb Eestist Euroopa Parlamenti valitavate liikmete arv ühe võrra, millega suureneb Eesti esindatus Euroopa Parlamendis.

Seega valitakse 2019. a Euroopa Parlamendi valimistel Eestis Euroopa Parlamenti seitse liiget, kuid kui Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumine ei ole Euroopa Parlamendi koosseisu volituste alguspäeval veel jõustunud, asub Eestist Euroopa Parlamenti valimistulemuste alusel kuus liiget ning seitsmes valitud liige lisandub siis, kui Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumine on jõustunud. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Eesti Reformierakonna fraktsiooni 25. septembril algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning tulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (697 SE).

Eelnõu näeb ette alandada käesolevaks aastaks lahja alkoholi aktsiisimäärasid 2017. aasta veebruarikuu tasemele. Seletuskirjas märgitakse, et vältida maksutulude olulist vähenemist ning eksportivate sektorite (sh turismi-, majutuse, laevanduse-, ja kaubandussektorite) konkurentsivõime halvendamist, on vaja tühistada 2018. aastal vastuvõetud aktsiisitõusud täielikult. Kehtestatud aktsiisimäärade muutmine mõjub soodsalt nii riigile, tootjate investeeringuplaanidele kui ka kaubandusele. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal, 631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

 

 

Riigikogu keskendus soolise palgalõhe vähendamise eelnõule

Eelnõuga (683 SE) tahetakse vähendada naistele ja meestele sama või võrdväärse töö eest makstavate palkade ebavõrdsust avalikus sektoris. Muudatustega luuakse senisest efektiivsemad ja mugavamad võimalused soolise palgalõhe analüüsiks, kehtestatakse riiklik ja haldusjärelevalve naiste ja meeste võrdväärse töö eest makstava palga võrdsuse põhimõtte üle avalikus sektoris (edaspidi ka võrdse palga põhimõtte järelevalve) ning täpsustatakse kehtivat regulatsiooni eesmärgiga toetada võrdse palga maksmise nõude rakendamist ja loodavat järelevalvet.

Eelnõu esimene lugemine jäi täiskogu tööaja lõppemise tõttu pooleli ja arutelu jätkub homsel istungil läbirääkimistega.

Riigikogu menetlusest langes välja üks eelnõu:

Päevakorra esimese punktina arutas Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni algatatud kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (634 SE), millega sooviti võimaldada mitmikkodakondsust Eesti kodanikele, kes on omandanud Eesti kodakondsuse sünniga. Eelnõuga nähti ette ka Eesti kodakondsuse taastamise võimalus isikutele, kes omandasid Eesti kodakondsuse enne 1992. aasta 26. veebruari, kuid keda sunniti sellest loobuma või loeti Eesti kodakondsuse kaotanuks või sellest loobunuks.

Läbirääkimistel võtsid fraktsioonide esindajatena eelnõu poolt sõna Valdo Randpere (REF) ja Jüri Adams (EVA). Eelnõu vastu argumenteerisid Mart Nutt (I), Oudekki Loone (KE), Jevgeni Ossinovski (SDE) ja Henn Põlluaas (EKRE).

Põhiseaduskomisjon ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 50 ja vastu oli 35 liiget ning seaduseelnõu langes seega Riigikogu menetlusest välja.

Kolme eelnõu esimene lugemine lükkus täiskogu tööaja lõppemise tõttu kolmapäevale:

Valitsuse algatatud keskkonnatasude seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu  (660 SE), valitsuse algatatud looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (676 SE) ja samuti valitsuse algatatud piiriülese õhusaaste kauglevi 1979. aasta konventsiooni hapestumise, eutrofeerumise ja troposfääriosooni vähendamise protokolliga ühinemise ja protokolli 2012. aasta muudatuste heakskiitmise seaduse eelnõu (677 SE) esimene lugemine lükkus homsele täiskogu istungile.

Istungi stenogramm.

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata: https://www.youtube.com/riigikogu
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Kristi Sobak
tel 631 6592, 51 906 975
e-post kristi.sobak@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Reformierakond: koalitsioon lõikas läbi paljude eestlaste sidemed oma kodumaaga

„Põhiseadus sünnijärgset Eesti kodakondsust ära võtta ei luba, ent kodakondsusseaduse topeltkodakondsuse keelu tõttu kaotame siiski Eesti kodanikke. Meiega sama väärtusruumi riikide kodakondsus ei tohiks aga olla selle põhjus,“ selgitas Reformierakonna fraktsiooni poolt Riigikogus ettekande pidanud Valdo Randpere.

„Selle eelnõu seaduseks saamist ootasid väga paljud eestlased, kes erinevatel põhjustel elavad hetkel väljaspool Eestit, aga tahavad säilitada sideme oma kodumaaga ja kunagi siia tagasi pöörduda. Riigikogus täna seda võimalust ei antud. Eelnõu lükati tagasi 50 häälega. Keskerakonna ja sotside vastuhääled ei tulnud üllatusena, aga kahepalgeline ja samas nukker oli, et EKRE ja IRL, kes muidu võidu nö sinimustvalget trummi löövad, eelnõu vastu olid,“ kommenteeris Randpere hääletuse tulemusi.

„Eelnõu eesmärk oli hoida eestlasi ja eestlust ning see eelnõu lähtus Eesti Vabariigi Põhiseaduse mõttest ja sisust. Nimelt ütleb põhiseadus, et sünnijärgne kodakondsus on alati olemas ja äravõtmatu. Kodakondsusseaduse sõnastus aga on tekitanud piirangu, kus seadust täita tahtev hoolikas ametnik peaks nõudma inimeselt loobumist Eesti kodanikuks olemast, kui ta tahab olla näiteks ka USA kodakondne, kuna elab seal. See aga on suur viga. Meie eesmärk on hoida eestlust ja tagada, et eestlased hoiaks sidet oma kodumaaga sõltumata nende hetke elamiskohast. Ükski õigusakt või ametniku tegevus ei tohi võimaldada sünnijärgse eesti kodakondsuse kaotust. Rõhutan veelkord üle – jutt käib vaid sünnijärgsetest kodanikest ehk neist, kes on saanud Eesti kodanikuks sünniga. Riigi ülesanne on hoida eestlasi Eestiga seotult, mitte tõrjuda eemale,“ täpsustas eelnõu algatajate esindaja Hanno Pevkur.

„On ebamoraalne ja põhiseaduse vastane panna sünnijärgsed Eesti kodanikud tegema sundvalikut Eesti ja Rootsi, Eesti ja USA, Eesti ja Austraalia, Uus-Meremaa või Šveitsi kodakondsuse vahel. Meie eelnõu oleks lahendanud reaalse probleemi ja vastuolu põhiseaduse ning kodakondsusseaduse vahel,“ lisas Pevkur.

Lisainfo:
Valdo Randpere
Reformierakonna fraktsioon
valdo.randpere@riigikogu.ee
5159052

Reformierakond: odava alkoholi sissevool Eestisse ning maksude ja töökohtade väljavool Lätti tuleb peatada

“Kuigi valitsuse 2017. aasta juulist jõustatud järsu aktsiisitõusu kahju pole täielikult tagasi pööratav, usume siiski, et koos naabrite aktsiisitõusudega saavutame eelnõuga parajad aktsiisimäärad, mis odava alkoholi ja muude kaupade voo üle piiri pidurdavad. Maksulaekumised võiksid taastuda vähemalt 2016. aasta tasemele, joomise languse trend tagasi tulla ning Eesti kaubandus ja tootmine saada Lätist tagasi töö, mis neile peaks kuuluma,” kommenteeris fraktsiooni esimees Jürgen Ligi.

„Käesoleva eelnõu eesmärk on astuda samm selles suunas, et piirikaubandusele järk-järgult piir panna. Lihtne see pole ja mõtlematult tekitatud suure probleemi lõplik lahendamine võib võtta aastaid. Käesolev eelnõu on samm õiges suunas ja käesoleva eelnõu eesmärk on viia alkoholi aktsiisimäärad tasemele, mis nad olid 2017. aasta veebruaris. Eelnõuga langeb näiteks õlle aktsiisimäär praeguselt 16,92 euro tasemelt 9,13 eurole õlle etanoolisisalduse ühe mahuprotsendi kohta hektoliitris, kange alkoholi aktsiis 25,08 eurolt 23,89 eurole alkoholi etanoolisisalduse ühe maksuprotsendi kohta hektoliitris,“ täpsustas fraktsiooni ja rahanduskomisjoni liige Aivar Sõerd eelnõu eesmärke.

Lisainfo:

Jürgen Ligi
Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni esimees
jyrgen.ligi@riigikogu.ee
5056547

Tiit Terik: avalik sektor võiks palgavõrdsuses olla eeskujuks

„Ettepaneku eesmärk on aidata kaasa soolise palgalõhe vähenemisele Eestis,“ ütles Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Tiit Terik. „Kindlasti on neid, kelle jaoks meeste ja naiste võrdne tasustamine on pseudoteema, millega ei peaks riik tegelema ja laskma turul ise seda küsimust reguleerida. Mina nii ei arva. Usun, et Eesti ühiskonnas ei peaks töötasu kokkulepete juures vaatama, kas palkad mehe või naise.“

Tiit Teriku sõnul on naiste ja meeste palgalõhe on Eestis pidevalt püsinud üle 20%. „2016. aastal oli naiste ja meeste palgalõhe Eestis Statistikaameti andmetel 20,9%,“ ütles Terik. „Eelnõu eesmärk on ühtlasi aidata tööandjatel ka senisest paremini neile seadusest tulenevaid kohustusi täita, luues võrdse palga põhimõtte rakendamiseks organisatsioonides senisest mugavamad lahendused.“

Tema sõnul puudub kehtivas õiguses tõhus järelevalve võrdse palga maksmise kohustuse täitmise üle. „Ettepanekutega antakse Tööinspektsioonile volitused teha võrdse palga põhimõtte järelevalvet avaliku sektori tööandja, sealhulgas riigi osalusega äriühingu tööandja üle,“ selgitas Terik. „Eesmärk on tagada, et riigiasutused järgivad seaduses ette nähtud naistele ja meestele võrdse tasu maksmise põhimõtet, näidates samal ajal eeskuju teistele asutustele ja organisatsioonidele.

Riigikogus tuleb täna esimesele lugemisele Soolise võrdõiguslikkuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus 683 SE. Seaduse muutmisega tahetakse luua senisest efektiivsemad ja mugavamad võimalused soolise palgalõhe analüüsiks, kehtestatakse riiklik ja haldusjärelevalve naiste ja meeste võrdväärse töö eest makstava palga võrdsuse põhimõtte üle avalikus sektoris ning täpsustatakse kehtivat regulatsiooni eesmärgiga toetada võrdse palga maksmise nõude rakendamist ja loodavat järelevalvet.

Osalemine ABCD konverentsil

Riigikaitsekomisjoni esimees Hannes Hanso,  liikmed Margus Tsahkna ja Johannes Kert osalevad k.a 25. ja 26. septembril  ABCD konverentsil.

Konverentsi kava:

https://abcd.icds.ee/2018-2/programme-2018/