Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu eelinfo 21. – 27. jaanuarini

Esmaspäev, 21. jaanuar

Kell 15 – täiskogu istung

Riigikogu kinnitab töönädala päevakorra.

Riigikogu liikmete kõnesoovide korral toimub vaba mikrofon.

Kell 11 – komisjonide istungid

keskkonnakomisjonis – jäätmeseaduse eelnõu (495 SE), kutsutud Keskkonnaministeeriumi esindajad;

kultuurikomisjonis – kell 11.10: muinsuskaitseseaduse eelnõu (684 SE);

maaelukomisjonis – kell 11.10: väetiseseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (639 SE) ning taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse, halduskoostöö seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (733 SE), kutsutud Maaeluministeeriumi esindajad;

majanduskomisjonis – kell 11.10: riikliku statistika seaduse ja avaliku teabe seaduse muutmise seaduse eelnõu (794 SE) ning raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (795 SE), kutsutud rahandusminister Toomas Tõniste; laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse muutmise ning tulumaksuseaduse ja nendega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (722 SE); arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile Eesti seisukohtadest Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingu allakirjutamise ja sõlmimise ning verbaalnoodi (COM(2018) 833-834, 841) kohta, lisaks lahkumisprotsessi hetkeseisust ja ettevalmistuste ülevaade;

põhiseaduskomisjonis – kell 11.15: kohtute seaduse ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (776 SE), kutsutud Justiitsministeeriumi esindaja; Riigikogu otsuse „Riigikohtu esimehe Priit Pikamäe Riigikohtu esimehe ametist vabastamine“ eelnõu (787 OE), kutsutud Riigikohtu esimees Priit Pikamäe ja Vabariigi Presidendi esindaja; Riigikogu otsuse „Riigikohtu esimehe ametisse nimetamine“ eelnõu (796 OE), kutsutud Riigikohtu esimehe kandidaat Villu Kõve ja Vabariigi Presidendi esindaja; isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seaduse eelnõu (778 SE), kutsutud Justiitsministeeriumi esindaja; riigikaitsekomisjonile arvamuse andmine Kaitseväe korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (783 SE) kohta;

rahanduskomisjonis – kell 11.10: kindlustustegevuse seaduse ja võlaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõu (769 SE); Riigikogu otsuse „Eesti Vabariigi osaluse suurendamine Rahvusvahelises Rekonstruktsiooni- ja Arengupangas“ eelnõu (772 OE); arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile Eesti seisukohtadest Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingu allakirjutamise ja sõlmimise ning verbaalnoodi (COM(2018) 833-834, 841) kohta; pandikirjade seaduse eelnõu (760 SE); käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (763 SE);

rahanduskomisjoni ja riigieelarve kontrolli erikomisjoni ühisistung – kell 14: nullbaasiga eelarvestamise võimalikkusest, kutsutud peaminister Jüri Ratas ja riigikontrolör Janar Holm ning Rahandusministeeriumi esindajad; istung on avalik, toimub veebiülekanne (ruum L 333).

riigikaitsekomisjonis – Kaitseväe korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (783 SE); Kaitseväe käsitulirelvade ja tankitõrjerelvade hangetest, kutsutud Kaitseministeeriumi valitsemisala esindajad;

sotsiaalkomisjonis – kell 11.10: Eesti Vabariigi ja Valgevene Vabariigi sotsiaalkindlustuslepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (790 SE), kutsutud sotsiaalkaitseminister Kaia Iva; arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile Eesti seisukohtadest Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingu allakirjutamise ja sõlmimise ning verbaalnoodi (COM(2018) 833-834, 841) kohta, kutsutud Välisministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi esindajad; tervishoiuteenuste korraldamise seaduse §14 täiendamise seaduse eelnõu (293 SE); puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (663 SE);

väliskomisjonis –  ülevaade Parlamentidevahelise Liidu (IPU) Eesti delegatsiooni tegevusest, kutsutud IPU Eesti rühma president Helmen Kütt; ülevaade Vahemeremaade Liidu Parlamentaarse Assamblee (VLPA) Eesti delegatsiooni tegevusest, kutsutud VLPA Eesti delegatsiooni juht Kersti Sarapuu; ülevaade Euroopa Parlamentidevahelise Kosmosekonverentsi (EISC) Eesti delegatsiooni tegevusest, kutsutud EISC Eesti delegatsiooni juht Barbi Pilvre; ülevaade OSCE Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni tegevusest, kutsutud OSCE PA Eesti delegatsiooni juht Mart Nutt; arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile Eesti seisukohtadest Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingu allakirjutamise ja sõlmimise ning verbaalnoodi (COM(2018) 833-834, 841) kohta, kutsutud Välisministeeriumi esindaja ning Eesti suursaadik Suurbritannias ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigis Tiina Intelmann; välisteenistuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (718 SE);

õiguskomisjonis kell 11.15: Riigikogu otsuse „Riikliku VEB Fondi koondatud Põhja-Eesti Aktsiapanga ja Balti Ühispanga klientide nõuete, mis on seotud endises NSV Liidu Välismajanduspangas külmutatud kontodega, eest Eesti Vabariigi poolt reaalse rahalise hüvitise suuruse määramine ja väljamaksmine“ eelnõu (515 OE); kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduse ning politsei ja piirivalve seaduse muutmise seaduse eelnõu (667 SE), kutsutud algatajate ja ministeeriumide esindajad; Riigikogu otsuse „Õigusloomepoliitika põhialused aastani 2030“ eelnõu (773 OE), kutsutud Justiitsministeeriumi esindaja;

julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjonis – kell 13.30: valitsuse kommunikatsioonibüroo tegevusest ja plaanidest, kutsutud büroo strateegilise kommunikatsiooni nõunik;

korruptsioonivastases erikomisjonis – kell 13.30: komisjonile laekunud märgukirja ja komisjoni tegevuskava arutelu;

probleemkomisjonis rahvastikukriisi lahendamiseks – kell 13.30: rahvastiku tuleviku teemaliste arutelude #kuidasmekestame tulemustest, kutsutud arutelude eestvedaja ja Avatud Eesti Fondi esindaja;

probleemkomisjonis riigireformi arengusuundade väljatöötamiseks – kell 13.15: probleemkomisjoni töö lõpparuandest; otsuse „Riigireformi ja hea halduse põhialused“ eelnõu (777 OE);

Teisipäev, 22. jaanuar

Kell 10 – täiskogu istung

Esimene lugemine – 4 eelnõu: Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele peatamaks Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelise piirilepingu ratifitseerimise protsess“ eelnõu (767 OE); Kaitseliidu seaduse muutmise seaduse eelnõu (786 SE); maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (788 SE); loomakaitseseaduse ja looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (755 SE).

Kell 14 – komisjonide istungid

keskkonnakomisjonis – tööstusheite seaduse muutmise seaduse eelnõu (736 SE), kutsutud Keskkonnaministeeriumi ja Rahandusministeeriumi esindajad; Hong Kongi laevade lammutamise konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu (791 SE), kutsutud Keskkonnaministeeriumi esindajad; Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (Keskkonnaameti ja Keskkonnainspektsiooni ühendamine) eelnõu (789 SE), kutsutud eelnõu algatajad;

kultuurikomisjonis – „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020“ elluviimisest, kutsutud kultuuriminister Indrek Saar; kõrgharidusseaduse eelnõu (725 SE), kutsutud Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Tervisetehnoloogiate Arenduskeskus ASi esindajad; muinsuskaitseseaduse eelnõu (684 SE) (ruumi L241);

majanduskomisjonis – kaubamärgiseaduse, tööstusomandi õiguskorralduse aluste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (793 SE), kutsutud justiitsminister Urmas Reinsalu; kaugkütteseaduse muutmise seaduse eelnõu (264 SE);

maaelukomisjonis – kell 12.30: Eesti seisukohtadest Euroopa Komisjoni teatisele „Kestlik biomajandus Euroopas: majanduse, ühiskonna ja keskkonna vaheliste sidemete tugevdamine“ kohta, kutsutud Maaeluministeeriumi esindajad; maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (735 SE), kutsutud Maaeluministeeriumi, Maaülikooli ja Põllumajandusuuringute Keskuse esindajad (ruumis L262);

põhiseaduskomisjonis – kell 13.15: arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile Eesti seisukohtadest Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingu allakirjutamise ja sõlmimise ning verbaalnoodi (COM(2018) 833-834, 841) kohta, kutsutud Välisministeeriumi ja Siseministeeriumi esindajad; Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse ning põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse muutmise seaduse eelnõu (762 SE);

sotsiaalkomisjonis – Vabariigi Valitsuse kinnitatud jätkusuutliku pikaajalise hoolduse süsteemi loomise ning hoolduskoormuse vähendamise kavast, kutsutud Sotsiaalministeeriumi esindaja; „Rahvastikupoliitika põhialused aastani 2035“ eelnõu (779 OE), kutsutud eelnõu esitaja esindaja;

väliskomisjonis – väliskomisjoni raporti „Valmisolek tõrjuda valimistesse sekkumist lääneriikide näitel“ tutvustus, istung on avalik, toimub veebiülekanne (Riigikogu konverentsisaal).

õiguskomisjonis – kell 13: riikliku elatisabi süsteemi toimimisest ja karistusregistris olevate isikute arvust ning viimaste aastate karistusõiguse reformide mõjust sellele.

Sündmused

Kell 12 – väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kohtub Põhjamaade suursaadikutega.

Kell 15 – Riigikogu esimees Eiki Nestor kohtub Välisministeeriumi ja Tallinna Ülikooli tutvustusprogrammi raames välisajakirjanikega Süüriast, Jordaaniast, Araabia Ühendemiraatidest ning Saudi Araabiast.

Kolmapäev, 23. jaanuar

Kell 13 – infotund

Kell 14 – täiskogu istung

Kolmas lugemine – 3 eelnõu: kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (574 SE); tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 14 täiendamise seaduse eelnõu (293 SE); ehitusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (703 SE).

Teine lugemine – 7 eelnõu: Riigikogu otsuse „Eesti Vabariigi osaluse suurendamine Rahvusvahelises Rekonstruktsiooni- ja Arengupangas“ eelnõu (772 OE); laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse muutmise ning tulumaksuseaduse ja nendega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (722 SE); veeseaduse eelnõu (643 SE); tulumaksuseaduse § 11 muutmise seaduse eelnõu (770 SE); kindlustustegevuse seaduse ja võlaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõu (769 SE); tõestamisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (719 SE); täitemenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (elatise võlgnike survestamine) eelnõu (737 SE).

Esimene lugemine – 5 eelnõu: Riigikogu otsuse „Õigusloomepoliitika põhialused aastani 2030“ eelnõu (773 OE); kaubamärgiseaduse, tööstusomandi õiguskorralduse aluste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (793 SE); audiitortegevuse seaduse, finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse (finantsvaldkonna väärteokaristuste reform, EL-i õigusest tulenevad karistused, vara legaalse päritolu pööratud tõendamiskoormus) eelnõu (771 SE); riikliku statistika seaduse ja avaliku teabe seaduse muutmise seaduse eelnõu (794 SE); raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (795 SE).

Komisjoni istung

riigieelarve kontrolli erikomisjonis – kell 9: Riigikontrolli 2019. aasta tööplaanist ning tagasiside komisjonide ja fraktsioonide esitatud ettepanekutele, kutsutud riigikontrolör Janar Holm.

Sündmused

Kell 15.15 – Riigikogu esimees Eiki Nestor kohtub Tallinna Reaalkooli õpetajate ja õpilastega.

Neljapäev, 24. jaanuar

Kell 10 – täiskogu istung

Esimene lugemine – 2 eelnõu: Euroopa Liidu kodaniku seaduse ja teiste seaduste täiendamise seaduse (Ühendkuningriigi väljaastumine Euroopa Liidust) eelnõu (781 SE);  autoriõiguse seaduse muutmise seaduse eelnõu (757 SE).

Kell 14 – komisjonide istungid

kultuurikomisjonis – arvamuse andmine sotsiaalkomisjonile otsuse „Rahvastikupoliitika põhialused aastani 2035“ eelnõu (779 OE) kohta;

väliskomisjonis – kell 13: ülevaade Eesti äridiplomaatia reformist, kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Välisministeeriumi esindajad;

õiguskomisjonis – kell 12: tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (Eestis tehtud vahekohtu otsuste täidetavaks tunnistamise menetluse loomine) eelnõu (749 SE), tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (759 SE); vangistusseaduse muutmise seaduse (kinnipeetavate ligipääs internetile) eelnõu (680 SE); karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (ohtlikud kalduvuskurjategijad, välismaalastest kurjategijad) eelnõu (658 SE), kutsutud Justiitsministeeriumi esindajad.

Sündmused

Kell 14 –  Riigikogu esimees Eiki Nestor võtab Päästeliidult vastu kollektiivse pöördumise ilutulestikule luksusmaksu kehtestamise kohta.

Kell 15 – Riigikogu esimees Eiki Nestor peab kõne ja tänab aasta tegijaid kodanikuühiskonna tunnustusüritusel (Toompea lossi Valges saalis).

Reede, 25. jaanuar

Euroopa Liidu asjade komisjonis – kell 10: Eesti seisukohtadest 28. jaanuaril toimuval ELi põllumajanduse ja kalanduse nõukogu istungil, kutsutud maaeluminister Tarmo Tamm; seisukoha andmine Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika reformipaketi aastateks 2021-2027 (COM (2018) 392-394) kohta, kutsutud Maaeluministeeriumi esindajad; seisukoha andmine Euroopa Komisjoni teatise „Kestlik biomajandus Euroopas: majanduse, ühiskonna ja keskkonna vaheliste sidemete tugevdamine“ kohta (COM(2018) 673), kutsutud Maaeluministeeriumi esindaja; seisukoha andmine Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingu ja verbaalnoodi (COM(2018) 833-834, 841) kohta, kutsutud Välisministeeriumi esindaja.

Välislähetused

20. – 21. jaanuar
Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Toomas Vitsut osaleb rahvusparlamentide Euroopa Liidu asjade komisjonide esimeeste istungil (COSAC) Bukarestis Rumeenias.

20. – 22. jaanuar
Riigikogu esimees Eiki Nestor osaleb Iiri parlamendi alamkoja 100. aastapäevale pühendatud sündmustel Dublinis Iirimaal.

20. – 24. jaanuar
Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) Eesti delegatsiooni esimees Marianne Mikko (20. – 22. jaanuar) ning asendusliikmed Andres Herkel (21. – 24. jaanuar) ja Jaak Madison (20. – 23. jaanuar) osalevad ENPA täiskogu osaistungil Strasbourgis Prantsusmaal.

21. jaanuar – 4. veebruar
Riigikogu liige Hannes Hanso osaleb Eesti ÜRO Julgeolekunõukogu liikmeks kandideerimise kampaania raames kohtumistel Johannesburgis ja Kaplinnas Lõuna-Aafrika Vabariigis, Maserus Lesotho Kuningriigis, Mbabanes ja Lobambas Eswatini Kuningriigis (Svaasimaal) ning Maputos Mosambiigi Vabariigis.

24. – 25. jaanuar
Riigikaitsekomisjoni liige Johannes Kert osaleb 12. Euroopa-Ukraina foorumil Rzeszówis Poolas.

Riigikogu pressiteenistus
Veiko Pesur
T: 631 6353, 55 590 595
veiko.pesur@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Menetlusse võeti eelnõu alkoholiaktsiisi langetamise kohta

Riigikogu liikmete Aivar Koka, Andres Metsoja, Tarmo Kruusimäe, Raivo Aegi ja Maire Aunaste 16. jaanuaril algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (797 SE).

Eelnõu näeb ette langetada alkoholi aktsiisimäärasid tasemele, mis lõpetaks ulatusliku alkoholi piirikaubanduse Läti ja Eesti vahel. Selleks näeb eelnõu ette alkoholi aktsiismäärade langetamise Lätiga võrreldavale tasemele. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Eesti Vabaerakonna fraktsiooni 17. jaanuaril  esitatud Riigikogu otsuse “Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele eurotoetuste tõhusamaks ja regionaalselt tasakaalustatud kasutamiseks” eelnõu (798 OE).

Eelnõuga tehakse ettepanek muuta Eesti lähtekohti Euroopa Liidu 2021-2027 eelarveperioodi läbirääkimisteks ning  töötada välja põhjendused ja ettepanek Eesti kaheks territoriaalüksuseks jagamise kohta EL-i vastava määruse alusel. Eelnõuga tehakse ettepanek  taotleda Euroopa Liidult erandit Eesti jagamiseks kaheks eraldi piirkonnaks Eurostati territoriaalüksuste liigituse alusel, lähtudes suurtest sotsiaal-majanduslikest erinevustest Tallinna ja muu Eesti vahel. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

 

 

Herkel: Vabaerakonna ettepanekuga toetada Eesti maapiirkondi ja ääremaid ühinesid ka sotsid

Vabaerakonna riigikogu fraktsioon eesotsas Andres Herkeliga esitas riigikogule uuesti eelnõu, mis aitaks euroraha toel teise Eesti esimesele järele. 15. jaanuaril oli riigikogus arutlusel otsuse eelnõu, Vabaerakonna poolt esitatud „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele eurotoetuste tõhusamaks ja regionaalselt tasakaalustatud kasutamiseks“.

„Mäletatavasti pidi Vabaerakonna eelnõu saama teisipäeval otsusena vastuvõtmiseks 51 saadiku toetuse, ent kahjuks seda ei juhtunud. Paljud saadikud jätsid hääletamata või ei jõudnud üldse saali. Igal juhul jäi poolthääli väheks. Aga poliitika on eriti enne riigikogu valimisi väga dünaamiline. Mis tähendab, et tänaseks muutsid sotsid meelt ja on teinud otsuse Vabaerakonna lähenemist toetada. Selle alusel taotleks Eesti erandit, et Eesti ääremaad, maa-asulad ja väikelinnad saaksid madalama omaosalusega Euroopa Liidu toetusi järgmisteks eelarveperioodideks. Jüri Ratase valitsus peab nüüd kiirelt otsustama, kas ta toetab Eesti ühtlasemat arengut ainult sõnade või ka tegudega,“ ütles Vabaerakonna riigikogu fraktsiooni esimees Andres Herkel.

Valitsuserakonnad hääletasid 15. jaanuaril riigikogus maha Vabaerakonna fraktsiooni esitatud eelnõu, mis oleks aidanud euroraha tõhusama jagamise abil teise Eesti esimesele järele. Saalis viibis hääletuse hetkel 35 riigikogulast ja puudus 66 saadikut. Eelnõu oleks aga vajanud riigikogu suure saali lihthäälte enamust. Kui kell 10 alanud riigikogu istungile registreeris end 69 riigikogulast, siis Eesti maapiirkondade ja väikelinnadele eluolu parandamiseks esitatud eelnõu hääletamise ajaks lahkusid riigikogu saalist pooled riigikogulased.

Vabaerakonna hinnangul tuleks valitsusel taotleda Euroopa Liidult erandit Eesti jagamiseks kaheks eraldi piirkonnaks Eurostati territoriaalüksuste liigituse alusel ja muuta Eesti lähtekohti EL-i 2021-2027 eelarveperioodi läbirääkimisteks.

„Nii oleks võimalik tugevdada Eesti majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust, aidata kaasa kogu Eesti ühtlasemale arengule, eriti aga elukvaliteedi tõstmisele, ettevõtluskeskkonna parandamisele ja uute töökohtade loomisele maapiirkondades. Harjumaa keskmine ostujõu standard SKT elaniku kohta läheneb 110%-ni, ülejäänud Eestil on see aga alla 60% EL-i keskmisest. 2016. aastal oli Eesti keskmine SKT elaniku kohta 16 035 eurot, samas Tallinnas oli see 26 462 eurot ja Põlvamaal vaid 6628 eurot. Alates EL-i astumisest kuni praeguseni on üheteistkümnes Eesti maakonnas SKT inimese kohta hoopis kaugenenud Eesti keskmisest ja neis maakondades toimub seega suhteline taandareng. Eesti keskmist ületavad ainult Tallinn, Tartu ja Harjumaa,“ põhjendab Herkel eelnõu esitamise põhjusi.

„Eesti on alates 2004. aastast rakendanud EL-i struktuurifonde, kuid oleme nende kasutamisel olnud edukad üksnes Tallinna ja Tartu arendamisel. Piirkondi, kellele need toetused tegelikult mõeldud on, iseloomustab aga majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tugevdamise asemel hoopis piirkondlike arenguerinevuste suurenemine,“ lisab Vabaerakonna riigikogu fraktsiooni esimees.

Paljud 2004. aastal EL-iga liitunud riigid (näiteks Tšehhi, Poola, Ungari, Sloveenia ja Slovakkia) on seetõttu jaganud oma riigi territooriumi Eurostati territoriaalüksuste liigituses mitmeks eraldi piirkonnaks ainsa eesmärgiga aidata riigi vähemarenenud piirkondi EL-i keskmisele kiiremini järele. Üldjuhul on see tähendanud enamarenenud pealinna piirkonna eristamist ülejäänud riigist. Ent Eesti valitsus aktsepteerib küll eespool kirjeldatud toetuste ümberjagamise mehhanisme EL-is, kuid on loobunud samade kriteeriumite ja toetuspõhimõtete rakendamisest Eesti sees. 

Riigikogu eelinfo reedest pühapäevani, 18. – 20. jaanuarini

Reede, 18. jaanuar

Komisjoni istung

Euroopa Liidu asjade komisjonis – kell 10: Eesti seisukohtadest 21. jaanuaril toimuval eurorühma kohtumisel ning 22. jaanuaril toimuval ELi majandus- ja rahandusnõukogu (ECOFIN) istungil, kutsutud rahandusminister Toomas Tõniste; Eesti seisukohtadest 21. jaanuaril toimuval ELi välisasjade nõukogu istungil, kutsutud välisminister Sven Mikser.

Sündmused

Kell 14 – väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kohtub Läti parlamendi väliskomisjoni esimehe Rihards Kolsiga.

Kell 17 – Riigikogu esimees Eiki Nestor võtab osa raamatu „Mina, Eestimaa juut“ esitlusest (Vabamu).

Välislähetused

20. – 21. jaanuar
Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Toomas Vitsut osaleb rahvusparlamentide Euroopa Liidu asjade komisjonide esimeeste istungil (COSAC) Bukarestis Rumeenias.

20. – 22. jaanuar
Riigikogu esimees Eiki Nestor osaleb Iiri parlamendi alamkoja 100. aastapäevale pühendatud sündmustel Dublinis Iirimaal.

20. – 24. jaanuar
Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) Eesti delegatsiooni esimees Marianne Mikko (20. – 22. jaanuar) ning asendusliikmed Andres Herkel (21. – 24. jaanuar) ja Jaak Madison (20. – 23. jaanuar) osalevad ENPA täiskogu osaistungil Strasbourgis Prantsusmaal.

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
tel 631 6456; 58 213 309
e-post marie.kukk@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Õiguskomisjon saatis esimesele lugemisele pankade trahvimäärasid tõstva eelnõu

Õiguskomisjoni esimehe Jaanus Karilaiu sõnul on viimane aeg viia kommertspankade trahvid vastavusse nende kasumiga. „Praegu saab panka Finantsinspektsioonile teabe esitamata jätmise eest trahvida kuni 32 000 euroga, mis ei pruugi paraku soovitud mõju avaldada. Võimalus kirjutada välja kuni viie miljoni euro suurune trahv aitab pankade õiguskuulekust tõsta.“

Õiguskomisjoni liige Urve Tiidus märkis, et rahapesu andmebüroo tegevusloa nõuete karmistamine on tervitatav. „Eestis on järsult kasvanud huvi virtuaalrahaga tegutsemise vastu ja seda just teiste riikide kodanike seas. Rahapesu andmebüroo saab praegu tegevusloa andmisest keelduda vaid juhul, kui isikul on oma koduriigis kehtiv kriminaalkaristus. Selliste isikute tegutsemine võib Eesti riigi mainet kahjustada,“ ütles Tiidus.

Eelnõu kohaselt peab rahapesu andmebüroo edaspidi enne tegevusloa väljastamist kontrollima ka juhatuse liikme mainet ja sobivust. Samuti peab edaspidi äriühingu registrijärgne asukoht, peakontor või filiaal asuma Eestis. Finantseerimisasutuse, virtuaalvääringu raha vastu vahetamise teenuse pakkuja ja virtuaalvääringu rahakotiteenuse pakkuja tegevusloa riigilõiv tõstetakse 345 eurolt 1300 eurole.

Õiguskomisjon otsustas esimese lugemise eel eelnõust välja võtta pööratud tõendamiskoormuse punkti, millega oleks vara omanikul või valdajal tekkinud rahapesu või terrorismi rahastamise kahtluse korral kohustus tõendada vara legaalne päritolu. „Praegune sõnastus ei ole piisavalt konkreetne ja kindlasti ei soovi me tekitada ärevust ausates inimestes,“ põhjendas Karilaid. Ta lisas, et komisjon tuleb punkti juurde tagasi eelnõu teise lugemise eel juhul, kui õnnestub saavutada osapooli rahuldav täpsustatud sõnastus.

Valitsuse algatatud audiitortegevuse seaduse, finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse (finantsvaldkonna väärteokaristuste reform, EL-i õigusest tulenevad karistused, vara legaalse päritolu pööratud tõendamiskoormus) eelnõu (771 SE) esimene lugemine on kavandatud Riigikogu 23. jaanuari istungile.

Riigikogu pressiteenistus
Kristi Sobak
tel 631 6592, 51 906 975
e-post kristi.sobak@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Kultuurikomisjon saatis koolide turvalisust tõstva eelnõu teisele lugemisele

Kultuurikomisjoni esimehe Aadu Musta sõnul peab ta olulisemaks täpsustust, mille järgi kontrollitakse põhjendatud kahtluse korral õpilase kasutuses olevaid asju, sealhulgas riideid ja tema kasutuses olevat suletud kappi, kuid mitte õpilast ennast. „Loodav võimalus õpilase kasutuses olevate asjade kontrollimiseks oli ka varem samasisuline, kuid täpsustatakse, et see ei ole suunatud õpilase isikule. Eelnõust kaotatakse seega vastakaid arvamusi tekitanud osa, mis mõnel hinnangul võib tekitada kuritarvitamise ohu. Meie eesmärk on tõsta koolide turvalisust ja teha seda nii, et keegi ei tunneks, et tema suhtes käitutakse vääritult,“ selgitas Must.

Eelnõu muudatuse kohaselt peab loodava mõjutusmeetme kohaldajal olema selleks vajalik ettevalmistus. „Spetsiifilise koolitusprogrammi loomine ja läbiviimine poleks mõistlik, vaid oluline on see, et keelatud asja äravõtjal oleks vajalik ettevalmistus. Selleks on eelkõige õpetajatöö võtmeoskused,“ ütles Must.

Eelnõu näeb ette keelatud esemete äravõtmise piirid, kuid selle kasutamine on mõeldud olukordadeks, kui muud meetmed ei ole piisavad. Komisjoni liikme Yoko Alenderi sõnul on eesmärk selgelt välja tuua, et koolis keelatud asjad võib hoiule võtta. „Kui õpilane ei anna keelatud asja vabatahtlikult, on selle äravõtmine ja õpilase asjade kontrollimine tema tahte vastaselt võimalik vaid vahetu ohu korral elule, tervisele või võõrale varale,“ märkis Alender.

Kavakohaselt jõustub seadus tänavu 1. septembril.

Komisjon otsustas saata valitsuse algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu (729 SE) Riigikogu täiskogu istungile teisele lugemisele 30. jaanuaril.

Riigikogu pressiteenistus
Veiko Pesur
tel 631 6353, 55 590 595
e-post veiko.pesur@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Riigikogus läbis esimese lugemise mobiilseid kiiruskaameraid lubav eelnõu

Õiguskomisjoni algatatud liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõus (752 SE) märgitakse, et kehtiva kiiruskaamerate regulatsiooni sätted ei ole seni võimaldanud kasutusele võtta teisaldatavaid kiiruskaameraid. Kuigi liiklusseaduse kohaselt võib liiklusjärelevalvet teha teisaldatava või statsionaarse tehnilise vahendiga, sätestavad  seaduse sama paragrahvi lõiked  automaatse liiklusjärelevalve süsteemi  puhul võimaluse kasutada üksnes statsionaarseid vahendeid.

Praegu on Eestis võimalik kasutada kahte kiirusemõõtmise lahendust kolmest ehk käsikaameraga mõõtmist ja statsionaarse kaameraga mõõtmist. Mobiilse kiiruskaamera kasutamise võimalus ei muuda kehtivat õiguskorda ehk tagajärg isikule jääb samaks, kuid selle eesmärk on võimaldada liiklusjärelevalve teostajal mõjutada oluliselt suuremat hulka isikuid ka piirkondades, kus see varasemalt võimalik ei olnud.

Teisaldatavate kiiruskaamerate paigaldamise eesmärk on liikluse rahustamine ja seeläbi õnnetuste arvu vähendamine.

Läbirääkimistel võttis sõna Peeter Ernits.

Teise lugemise läbis üks eelnõu:

Riigikogu liikmete Tanel Talve, Toomas Väinaste, Märt Sultsi, Peeter Ernitsa, Tarmo Kruusimäe, Krista Aru, Jaanus Marrandi, Raivo Aegi, Marko Pomerantsi, Andres Metsoja, Urve Palo, Hannes Hanso, Külliki Kübarsepa, Valeri Korbi, Toomas Pauri, Hardi Volmeri, Toomas Jürgensteini, Heljo Pikhofi, Dmitri Dmitrijevi, Erki Savisaare ja Barbi Pilvre algatatud ehitusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (703 SE) eesmärgiks on lairibateenuse kättesaadavuse kiirendamine. Lairiba võrgu ehitamiseks ei tule seaduse jõustumisel taotleda ehitusluba, vaid piisab ehitusteatise esitamisest kohalikule omavalitsusele, mis on riigilõivuvaba. Samuti on ehitusteatise menetluseks ettenähtud aeg kolm korda lühem võrreldes loamenetlusega.

Eelnõu laiendab seaduse eriregulatsiooni Siseministeeriumi valitsemisala valduses oleva riigipiiri taristule, sealhulgas piiririba väljaehitamiseks riigikaitsemaale. Eelnõuga luuakse seaduse kohaldamise erisused riigipiiri taristu ehitamiseks. Kui seaduse reguleeritava ehitamise kohta käiv teave on üldiselt avalik, siis riigipiiri taristu puhul ei saa ehitist ja ehitamist käsitlev kogu teave olla avalik.

Esimese lugemise läbis veel üks eelnõu:

Riigikogu liikmete Priit Sibula, Hardi Volmeri, Madis Millingu, Tarmo Kruusimäe ja Helir-Valdor Seederi algatatud keeleseaduse muutmise seaduse eelnõuga (756 SE) sätestatakse, et ettekirjutuse täitmatajätmise korral on rakendatava sunniraha ülemmäär juriidilistele isikutele 5120 eurot. Füüsilistele isikutele jääb kehtima senine sunniraha ülemmäär 640 eurot.

Seletuskirjas märgitakse, et eelnõu eesmärk on parandada keeleseaduse täitmist, motiveerida asutuste juhte ja ettevõtjaid positiivselt, panustamaks enam töötajate eesti keele õppesse. Eelnõu võimaldaks Keeleinspektsioonil tulemuslikumalt teostada järelevalvet keeleseaduse täitmise üle.

Läbirääkimistel võtsid sõna Heidy Purga (R), Krista Aru (EVA) ja Tarmo Kruusimäe (I).

Istungi stenogramm

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu

(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega)

Riigikogu pressiteenistus
Veiko Pesur
tel 631 6353, 55 590 595
e-post veiko.pesur@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Kalvi Kõva: ideel jagada Eesti euroraha pärast kaheks on jumet

„Euroopa Liidu reeglid lubavad liikmesriikidel eurotoetuste taotlemisel oma riigi regioonideks jagada ja sel moel regionaalset ebavõrdsust vähendada. Eesti on selles küsimuses olnud siiani lubamatult passiivne, mistõttu on piltlikult öeldes lennanud tuulde sadu miljoneid eurosid,“ ütles sotsiaaldemokraatide fraktsiooni aseesimees Kalvi Kõva. „Usume, et hea tahtmise korral on Eesti kaheks jaotamine teostatav. Seega leiame, et valitsusel tuleb pingutada selle nimel, et Eesti saaks tulevikus rohkem euroraha ja mitte otsida bürokraatlikke takistusi, miks selline variant ei sobi.“

Eesti kaheks regiooniks tegemine annaks Kõva sõnul arenguhoogu kaugematele piirkondadele ja oleks ühtlasi tõhus relv ääremaastumise vastu. „Meie riik on praegu lausa karjuvalt kaldu Tallinna ja Harjumaa suunas, mis on ülejäänud Eestist palju rikkamad. Kui me tahame toimivat regionaalpoliitikat, siis tuleb tegutseda,“ lisas ta. 

Eesti peab 1. veebruariks esitama Eurostatile ettepanekud oma territoriaalüksuste liigituste muutmise kohta. Seda võimalust saab kasutada iga kolme aasta järel.

Täiendav info: Kalvi Kõva, 5216732

Jevgeni Ossinovski: üks Eesti ülikool tuleb viia maailma saja parima hulka

„Eestis on head ülikoolid. Aga nagu ütles äsja Eestis käinud majandusteadlane Jeffrey Sachs, et Eestis võiks olla mõni „superstaarülikool.“ Olulisemates maailma ülikoolide pingeridades on Eesti kõrgharidus pildil. Kaks autoriteetset pingerida (QS ja Times) asetavad Tartu Ülikooli 300-400 maailma parima ülikooli hulka. Samas on näiteks Helsingi Ülikool esimese saja seas,“ rääkis Ossinovski. „Meie järgmiseks tõsiseks sihiks olgu ühe Eesti ülikooli viimine maailma saja parima hulka. Tegu ei ole lihtsa ülesandega, aga kui seada see strateegiliseks sihiks ning sellesse investeerida, siis võiks see olla lähima kümnendi jooksul saavutatav,“ märkis Ossinovski teadus-ja arendusetegevusele pühendatud arutelul.

Ossinovski sõnul on see ettepanek otseselt seotud ka teaduse parema rahastamisega, sest teadust ei saa vaadata eraldi kõrgharidusest ja vastupidi. „Mul on ääretult hea meel, et teadlaskonna eestvedamisel realiseerus eelmise aasta detsembris minu pakutud idee sõlmida erakondade juhtide vahel selge kokkulepe, et järgmises riigi eelarvestrateegias leitakse vajalikud vahendid, et me jõuame mõne aastaga selleni, et teadusele eraldatakse lõpuks üks protsent SKTst. Teadus on tulevikuinvesteering ning selles osas peaks valitsema kaitsekuludega sarnane rahvuslik kokkulepe.“ lausus Ossinovski.

Oma kõnes peatus sotsiaaldemokraatide esimees ka sellel, et teadust ohustavad katsed kuulutada mõned valdkonnad prioriteetseteks. „Paljude poliitikute jutus ja ka praegu kehtivas teadusstrateegias näeme kiusatust kammitseda teadust. Seda toetavad omakasupüüdlikult ka mõned teadusasutuste juhid, lootuses, et just nende valdkond kujuneb rahastusotsuste tegemisel prioriteetseks,“ sõnas Ossinovski. Tema kinnitusel teadus on ja peab olema piirideta. Peame püüdlema parima, tõeliselt särava teaduse poole, kuid me ei tohi riigina ette kirjutada, millise lambipirni alt teadlane võtmeid peaks otsima. Usaldame selles teadlasi,“ märkis Ossinovski. Eriti ohtlikuks pidas ta ühiskonnateaduste, mis on teiste teadusharudega samavõrd olulised, allutamist majanduslikule loogikale.

Täiendav info: Jevgeni Ossinovski, 6316606

Riigikogu eelinfo neljapäevaks, 17. jaanuariks

Kell 10 – täiskogu istung

Teine lugemine – 1 eelnõu:

Riigikogu liikmete Tanel Talve, Toomas Väinaste, Märt Sultsi, Peeter Ernitsa, Tarmo Kruusimäe, Krista Aru, Jaanus Marrandi, Raivo Aegi, Marko Pomerantsi, Andres Metsoja, Urve Palo, Hannes Hanso, Külliki Kübarsepa, Valeri Korbi, Toomas Pauri, Hardi Volmeri, Toomas Jürgensteini, Heljo Pikhofi, Dmitri Dmitrijevi, Erki Savisaare ja Barbi Pilvre algatatud ehitusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (703 SE) eesmärgiks on lairibateenuse kättesaadavuse kiirendamine menetlustehingute dubleerimise ning menetlusnõuete täitmise kulude vähendamise kaudu.

Eelnõu laiendab seaduse eriregulatsiooni Siseministeeriumi valitsemisala valduses oleva riigipiiri taristule, sealhulgas piiririba väljaehitamiseks riigikaitsemaale. Riigipiiri taristu on Siseministeeriumi valitsemisala valduses olev taristu, mis on ette nähtud riigipiiri valvamiseks ning mille hulka kuuluvad piiririba elemendid ja selle teenindusrajatised. Eelnõuga luuakse seaduse kohaldamise erisused riigipiiri taristu ehitamiseks. Kui seaduse reguleeritava ehitamise kohta käiv teave on üldiselt avalik, siis riigipiiri taristu puhul ei saa ehitist ja ehitamist käsitlev kogu teave olla avalik. Piiririba väljaehitust välispiiri maismaaosa ulatuses korraldab Politsei- ja Piirivalveamet ning väljaehituse projektdokumentatsioon ja tehniline teostus sisaldab salastatud teavet, millest tuleks ehitamisega seotud andmete esitamisel ja lubade taotlemisel lähtuda.

Esimene lugemine – 2 eelnõu:

Õiguskomisjoni algatatud liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu (752 SE) eesmärk on võimaldada võtta kasutusele teisaldatavad kiiruskaamerad.

Seletuskirjas märgitakse, et kehtiva kiiruskaamerate regulatsiooni sätted ei ole seni võimaldanud kasutusele võtta teisaldatavaid kiiruskaameraid. Kuigi liiklusseaduse kohaselt võib liiklusjärelevalvet teha teisaldatava või statsionaarse tehnilise vahendiga, sätestavad  seaduse sama paragrahvi lõiked  automaatse liiklusjärelevalve süsteemi  puhul võimaluse kasutada üksnes statsionaarseid vahendeid.

Hetkel on Eestis võimalik kasutada kahte kiirusemõõtmise lahendust kolmest ehk käsikaameraga mõõtmine ja statsionaarse kaameraga mõõtmine. Mobiilse kiiruskaamera kasutamise võimalus ei muuda kehtivat õiguskorda ehk tagajärg isikule jääb samaks, kuid selle eesmärk on võimaldada liiklusjärelevalve teostajal mõjutada oluliselt suuremat hulka isikuid ka piirkondades, kus see varasemalt võimalik ei olnud.

Riigikogu liikmete Priit Sibula, Hardi Volmeri, Madis Millingu, Tarmo Kruusimäe ja Helir-Valdor Seederi algatatud keeleseaduse muutmise seaduse eelnõuga (756 SE) sätestatakse, et ettekirjutuse täitmatajätmise korral on rakendatava sunniraha ülemmäär juriidilistele isikutele 5120 eurot. Füüsilistele isikutele jääb kehtima senine sunniraha ülemmäär 640 eurot.

Seletuskirjas märgitakse, et eelnõu eesmärk on parandada keeleseaduse täitmist, motiveerida asutuste juhte ja ettevõtjaid positiivselt, panustamaks enam töötajate eesti keele õppesse. Eelnõu võimaldaks Keeleinspektsioonil tulemuslikumalt teostada järelevalvet keeleseaduse täitmise üle.

Kell 14 – komisjonides istungid

kultuurikomisjonis – autoriõiguse seaduse muutmise seaduse eelnõu (757 SE), kutsutud justiitsminister Urmas Reinsalu; põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu (729 SE), kutsutud Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajad;

sotsiaalkomisjonis – kell 13: „Rahvastiku tervise arengukava 2020-2030“ arutelu, kutsutud Sotsiaalministeeriumi esindaja;

õiguskomisjonis – audiitortegevuse seaduse, finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse (finantsvaldkonna väärteokaristuste reform, ELi õigusest tulenevad karistused, vara legaalse päritolu pööratud tõendamiskoormus) eelnõu (771 SE);

riigikaitsekomisjonis – kell 13.05: välispoliitika arengukavast aastani 2030, kutsutud välisminister Sven Mikser;

väliskomisjonis – Eesti seisukohtadest 21. jaanuaril toimuval Euroopa Liidu välisasjade nõukogu istungil ning välispoliitika arutelust olulise tähtsusega riikliku küsimusena Riigikogu täiskogu istungil 12. veebruaril, kutsutud välisminister Sven Mikser; Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele peatamaks Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelise piirilepingu ratifitseerimise protsess“ eelnõu (767 OE), kutsutud eelnõu algatajate esindaja ja Välisministeeriumi esindajad.

Sündmused

Kell 15 – Riigikogu esimees Eiki Nestor osaleb pensioniteemalisel avalikul arutelul (Meriton Grand Conference & Spa hotell).

Kell 17 – väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kohtub Euroopa mõttekoja ECFRi Berliini üksuse juhi Josef Janninguga.

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
tel 631 6456; 58 213 309
e-post marie.kukk@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee