Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogus on arutelu ministrite ja nende nõunike tegevuse läbipaistvusest

„Möödunud aastal märkis Euroopa Nõukogu korruptsioonivastane ühendus GRECO, et Eestil pole kõrgetele ametiisikutele suunatud huvide konflikti ennetamisega seotud käitumisjuhiseid, nõustamist ja koolitusi,“ märkis erikomisjoni esimees Katri Raik. „Positiivse näitena tõi GRECO välja, et ametnikele ja tavaametis olevatele inimestele leidub küllalt sellekohaseid juhendeid ja õppematerjale, kuid samaväärset tähelepanu vajab ka ministrite ja nende nõunike tegevus,“ lisas ta.

„Kuigi Eestis on protsessid üldjuhul läbipaistvad, siis paratamatult on puudu konkreetsed reeglid, et huvide konflikte vältida. Proovime seminaril koostöös ministeeriumi, korruptsiooni ennetamise ühingu ja sihtrühmadega sellele probleemile lahenduse leida,“ ütles Raik.

Möödunud aastal andis GRECO oma V hindamisvoorus Eestile soovitused kõrgel positsioonil töötavate ametiisikute kohta. Ettepanekute seas oli ka soovitus luua huvide konfliktide käitumisjuhend, suhtluse reeglid lobistide ja muude huvigruppidega ning määrata kõrgetele ametiisikutele ametist lahkumisele piirangud, et nad seni kogutud infot korruptiivselt kasutada ei saaks. Tuleva aasta juunis peab Eesti andma aru, kuidas soovituste rakendamine edeneb.

Kutsutud on Riigikogu fraktsioonide esindajad, ministrid ja nende nõunikud ning Justiitsministeeriumi ja MTÜ Korruptsioonivaba Eesti esindajad.

Seminar algab kell 15 Riigikogu J. Tõnissoni nõupidamisruumis.

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
marie.kukk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Riigikogu Keskfraktsioon kohtus Ametiühingute Keskliidu esimehe Peep Petersoniga

„Keskfraktsiooni hinnangul oli 2017. aastal tööandjate ja ametiühingute sõlmitud kokkulepe, et alampalk peaks moodustada 40% keskmisest palgast samm õiges suunas. Loodetavasti jõuame ka praegu kujunenud olukorras kõigi osapoolte jaoks kokkuleppeni. Eesti majanduse käekäik sõltub nii tööandjatest kui ka tublidest tööinimestest, sõnas Kersti Sarapuu.

Eesti Ametiühingute Keskliidu esimehe Peep Petersoni sõnul on olnud läbirääkimised sellel aastal Tööandjate Keskliiduga raskemad ning seetõttu loodetakse küsimuses valitsuselt olulist tuge. „Täna meil tööandjatega kokkulepet veel ei ole ja peame ühiskonda valmistama ette olukorraks, kus kokkulepet ei pruugigi tulla. Ilmselt tuleb valitsusel kaaluda, kas vajadusel kehtestada alapalga määr ühepoolse otsusena,“ ütles Peep Peterson, lisades, et rahvusvahelist taset vaadates, peaks Eesti alampalk olema vähemalt 600 eurot.

Riigikogu ametiühingute toetusrühma esimehe Oudekki Loone sõnul peab riik seisma alati nõrgemate eest. „Alampalka teenivad inimesed on kõige haavatavamas positsioonis. Ei ole aktsepteeritav, et Tööandjate Keskliidu volikogu otsustab nende elukvaliteedi üle ning riik peab abikäe ulatama,“ sõnas Oudekki Loone

Üleriigilises alampalgas lepivad kokku sotsiaalpartnerid, ehk kõigi Eesti tööandjate esindajana Eesti Tööandjate Keskliit ning töötajate esindajana Eesti Ametiühingute Keskliit.

Riigikogu eelinfo neljapäevaks, 19. septembriks

Kell 10 – täiskogu istung

Komisjonide istungid

keskkonnakomisjonis – 15 minutit pärast täiskogu istungit: väljasõiduistung Paljassaare sadamaalale;

väliskomisjonis – kell 13: arengutest Ukrainas, kutsutud Eesti suursaadik Ukrainas (videokonverents) ja Välisministeeriumi esindaja; Riigikogu otsuse „Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamine“ muutmise eelnõu.

Sündmused

Kell 13 – Eesti-Suurbritannia parlamendirühm kohtub Suurbritannia suursaadiku Theresa Bubbeariga (O. Strandmani nõupidamisruum).

Kell 13 – Riigikogu liige Johannes Kert osaleb Kloogal holokausti ohvrite memoriaali juures Klooga tragöödia ohvrite mälestamisel.

Kell 13.30 – Riigikogu esimees Henn Põlluaas peab avakõne Eesti IV Omavalitsuspäevadel Pärnus.

Kell 15 – Korruptsioonivastase erikomisjoni, Justiitsministeeriumi ja MTÜ Korruptsioonivastase Eesti ühisseminar GRECO V hindamisvooru soovitustest ministrite ja nende poliitiliste nõunike tegevuse läbipaistvuse suurendamisest ning korruptsiooniriskidest (J. Tõnissoni nõupidamisruum).

Välislähetused

19.–20. september
Riigikogu liige Helle-Moonika Helme osaleb Jerusalem Prayer Breakfastil Helsingis Soomes.

19.–22. september
Riigikogu liige Hele Everaus peab ettekande European Association for Predictive Preventive & Personalised Medicine kongressil Pilsenis Tšehhis.

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
marie.kukk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Riigikogu infotunnis räägiti okupatsioonikahjudest

Riisalo viitas välisministri varasematele ütlustele, et ta peab okupatsioonikahjude hindamist tähtsaks ja tundis huvi, kui kaugele on kahjude hindamisega jõutud ning milline on hetkeseis.

Reinsalu ütles vastuses, et Justiitsministeeriumi juures tegutsev komisjon on koostanud raporti inimkahjude kohta, komisjon jätkab tööd ning ta loodab, et aasta lõpuks jõutakse järgmise etapiga lõpule.

Ministri sõnutsi on Eestil okupatsioonikahjude osas nõudeõigus ja seda õigust saab realiseerida rahvusvahelise õiguse mõistmise ettepanekute üleskutsega kolmandatele riikidele.  Reinsalu sõnul peab ta väga mõistlikuks, et Balti riigid tegutseksid sarnases staatuses riikidena ühiselt. „Olen sellel teemal vestelnud ka oma kolleegidega. Ja kindlasti on mõistlik, et me tegeleme selle ajaloolise aspektiga, sisulise hindamisega ja kindlasti konsulteerime ka tulevikku vaadates, kas ja millisel kujul on võimalik juriidilise tähendusega positsioone kujundada. Leedus on vastu võetud selle kohta isegi seadus, mis käsitleb okupatsioonikahjusid ja kohustab riigi valitsust sellega tegelema, ning Lätis on seda tehtud sarnaselt Eestile parlamendi otsuse alusel,“ rääkis minister.

Ta lisas, et okupatsioonikahjude kahtluse alla seadmine tähendab tema hinnangul ka okupatsiooni eitamist. „Kui on kahju, kui on kannatanud, kui on ohvrid, siis on ka süüdlane.“

Välisminister Urmas Reinsalu vastas ka Vilja Toomasti küsimusele Eesti kodanike ja Marko Mihkelsoni küsimusele välispoliitika kohta.

Peaminister Jüri Ratas vastas Kersti Sarapuu küsimusele maksudogmade kohta.

Siseminister Mart Helme vastas Kaja Kallase küsimusele sisejulgeoleku, Kalvi Kõva küsimusele päästjate, Jevgeni Ossinovski küsimusele kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (58 SE), Riina Sikkuti küsimusele ministri valitsemisalas toimuva, Taavi Rõivase küsimusele julgeolekuohu ja Jaak Juske küsimusele noortele antava eeskuju kohta.

Infotunni stenogramm

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu

Riigikogu pressiteenistus
Veiko Pesur
tel 631 6353, 55 590 595
e-post veiko.pesur@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

BREXIT

Plaanid Ühendkuningriiki reisida või sealt kaupu tellida?

Loe välisministeeriumi juhtnööre.

Ajad Ühendkuningriigis äri?

Loe Euroopa Liidus tegutsevale ettevõtjale Brexitiks valmistumiseks loodud kontrolllehte.

London. Adam Derewecki, Pixabay

Eestis elavate brittide õigused

Riigikogu kiitis 21. veebruaril heaks seaduse, mis reguleerib Ühendkuningriigi kodanike ja nende pereliikmete Eestis elamise tingimusi pärast Brexitit.

Kui Brexit toimub väljaastumislepingu alusel, tagatakse seadusega lepingus määratud tingimused Eestis elamiseks nii praegu siin elavatele kui ka kuni kaheaastase üleminekuperioodi lõpuni siia elama saabuvatele Ühendkuningriigi kodanikele ning nende praegustele ja tulevastele perekonnaliikmetele.

Kui Ühendkuningriik lahkub Euroopa Liidust lepinguta, siis kohaldub juba Eestis elavatele Ühendkuningriigi kodanikele ja nende perekonnaliikmetele kohe välismaalaste seadus.

Nii lepinguga kui lepinguta Euroopa Liidust väljaastumise korral kehtivad juba välja antud isikutunnistused konkreetse dokumendi kehtivusaja lõpuni.

Loe lähemalt siit.

Ühendkuningriigi autojuhiluba. Foto: pixabay.com

Majanduskomisjon saatis esimesele lugemisele eelnõu, millega säilitatakse Ühendkuningriigi juhiloa omanikele aasta vältel pärast Brexitit Eesti teedel sõiduõigus. Seaduse sihtrühmaks on potentsiaalselt 1397 (PPA andmed 1. augusti seisuga) kehtivat ID-kaarti omavat Ühendkuningriigi kodanikku. Eelnõu menetluskäiku vaata siit.

Tule tööle!

Kantselei on avatud ja tänapäevane riigiasutus, hinnatud koostööpartner Eestis ja Euroopas.
Oleme oma valdkonnas parimad asjatundjad, avatud headele ideedele, täiendame oma teadmisi ja oskusi ning õpime vigadest. Austame eriarvamusi ja toetame kolleege, et ühiselt eesmärkideni jõuda.
Hoiame oma riigi ja parlamendi väärtusi ning traditsioone.

Ootame enda sekka nutikaid ja vahvaid kolleege!

Meie tööpakkumised

Kantselei suvepäevad Prangli saarel

Kantselei suvepäevad Prangli saarel

Riigikogu Kantselei pakub võimalusi ka praktikaks

Kui tunned huvi praktikakoha vastu, saada meile oma elulookirjeldus ja lühike põhjendus, miks soovid kantseleisse praktikale tulla ning millist üksust eelistaksid. Praktikat Riigikogu Kantseleis ei tasustata. 

Lisainfo

Helen Ilisson
personaliosakonna konsultant
6316329
helen.ilisson@riigikogu.ee

Riigikogus on Margus Tõnnovi isikunäitus „Maitsed“

Riigikogu aseesimehe Helir-Valdor Seederi sõnul rikastab see näitus Toompea lossi kunstinäituste kollektsiooni omapärase lahenduse ja seoste otsimise kaudu. „Avatud näitus paneb meid mõtlema ja leidma  ühiseid jooni paljude maitsega seotud tegurite üle,“ ütles Seeder.

Margus Tõnnovi enda arvates pakub elu meile kõikvõimalikke maitseid ja mõnda neist polegi võimalik kirjeldada, ega ka mitte reaalselt maitsta. Seepärast on ta proovinud erinevaid maitseelamusi edasi anda oma maalidel. Mis maitsega mingi pilt on, seda soovitab ta jätta igaühe enda otsustada, sest igaüks tunneb maitsenüansse erinevalt. „Minu jaoks on maitse lisaks toidule, joogile ja teistele hõrgutistele ka näiteks pilvedel, padjal, vihmal, nukrusel või armastusel. Võtkem aega ja pühendagem konkreetsele elamusele, sündmusele kogu oma tähelepanu, siis võib märgata ja tunda, kui eriline maitse on näiteks kohvil, muusikal, või kuidas maitseb armastus? Ja see ei maitse täpselt samamoodi nagu eile – see maitseelamus on kordumatu,” selgitab kunstnik.

Margus Tõnnov on õppinud aastatel Tallinna Kunstiülikoolis maalikunsti ja monumentaalkunsti. Täiendavalt on ta õppinud monumentaalkunsti ja graafilist disaini Rootsi Kuninglikus Kunstiinstituudis Stockholmis. Hariduselt on ta peamiselt maalikunstnik. Tõnnov töötas aastaid disaineri ja art director’ina Tallinna Kaubamajas, seejärel reklaamiagentuuris IDEA. Vahepeal aastaid aktiivsest kunstielust eemal olnud Tõnnov on alates 2014. aastast vabakutseline maalikunstnik. Varasemalt on ta osalenud Sorose Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse 2. aastanäitusel „Olematu kunst” (1994), viimastel aastatel teinud peamiselt isikunäituseid nii Haapsalu Linnagaleriis (2017), Karjamaa galeriis (2017, 2018) kui ka osalenud Eesti Kunstnike Liidu 18. aastanäitusel „Juubelikevad” (2018).

Näitusi Toompea lossi kunstisaalis vahendab Eesti Kunstnike Liit koostöös Riigikogu Kantseleiga.

Näitus on avatud kuni 31.oktoobrini. Selle vaatamiseks tööpäevadel kella 10 kuni 16-ni on vaja Toompea lossi sisenemisel esitada isikut tõendav dokument.

Fotod:

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

 

 

 

 

Keskkonnakomisjon tutvus Kostiveres vee- ja taimekaitse probleemidega

Tutvuti veekaitsevööndite, säästliku taimekaitse, täppisviljeluse ja ka biolisandiga mootorikütuste problemaatikaga. Ettevõtte juht Andres Oopkaup tutvustas põllumajanduse köögipoolt, samuti arutleti keskkonnavaldkonna teemadel. Külastuse käigus tutvustati ka moodsat põllumajandustehnikat säästliku taimekaitse tegemiseks.

Tutvumiskäigul osalesid lisaks keskkonnakomisjoni liikmetele ja ametnikele ka Keskkonna- ning Maaeluministeeriumi esindajad. Delegatsiooni võõrustasid lisaks Andres Oopkaubile põllumajanduskoja keskkonnatoimkonna esinaine Mae Alviste ja juhatuse liige Vahur Tõnissoo.

Riigikogu eelinfo kolmapäevaks, 18. septembriks

Kell 12 – infotund

Riigikogu liikmete küsimustele on vastamas peaminister Jüri Ratas, siseminister Mart Helme ja välisminister Urmas Reinsalu.

Peaminister Jüri Ratas vastab küsimustele maksudogmade ning eelarvepoliitika kohta.

Siseminister Mart Helme vastab küsimustele sisejulgeoleku, päästjate, valitsuse algatatud kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (58 SE), valitsemisalas toimuva, julgeolekuohu, noorte eeskuju, siseturvalisuse, inimõiguste, haldusalas toimuva, eelarve, süvariigi ning liiklusjärelevalve kohta.

Välisminister Urmas Reinsalu vastab küsimustele Eesti kodanike, okupatsioonikahjude ning välispoliitika kohta.

Kell 14 – täiskogu istung

Sündmus

Kell 11.30 – Riigikogu aseesimees Helir-Valdor Seeder avab Margus Tõnnovi maalinäituse „Maitsed“ (Toompea lossi kunstisaal).

Välislähetused

16.–18. september
Riigikogu liige Raimond Kaljulaid osaleb Saksa Välispoliitika Nõukogu AI-teemalisel arutelul Berliinis.

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
marie.kukk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Rahanduskomisjon saatis täiskogule otsustamiseks Eesti Panga nõukogu uue koosseisu

Seoses Eesti Panga nõukogu liikmete volituste lõppemisega tegi nõukogu esimees ettepaneku nimetada Eesti Panga Nõukogusse Enn Eesmaa, Kaie Kerem, Enn Listra, Rein Minka, Ivari Padar, Jaanus Tamkivi ja Urmas Varblane.

Komisjoni esimees Aivar Kokk tundis istungil huvi, miks keskpanga nõukogu esimees ei esitanud uue nõukogu liikmeid kinnitamiseks eelmisele Riigikogu koosseisule, kuna nõukogu liikmete volitused lõppesid juba veebruaris.

Koka sõnul annab Eesti Panga seadus nõukogu esimehele suured volitused. „Seadus ei reglementeeri, millal peab nõukogu esimees esitama Riigikogule uue nõukogu kinnitamiseks ega ka seda, mis saab siis kui parlament ei kinnita nõukogu esimehe ettepanekut,“ ütles Kokk.

Laar ütles, et nõukogu esimehe ülesanne on vähendada poliitilist survet ja seetõttu hoidus ta uute liikmete nimetamisest valimisperioodi ajal, andes seeläbi eelmisele nõukogule võimaluse jätkata oma tööd ja nimetada ametisse keskpanga uus president ja asepresidendid. Laari sõnul ei ole ta mitte ühegi erakonnaga nõukogu liikmete nimetamisel konsulteerinud.

Komisjoni liikme Jürgen Ligi sõnul on nõukogu esimees uusi liikmeid valides eiranud head parlamentaarset tava konsulteerida enne isikuhääletamisi parlamendierakondadega. „Esindajat ei saa määrata esindatavaga nõu pidamata, eriti kui tulla küsima toetushääli,“ ütles Ligi. „Samuti ei ole Laari poolt asjakohane põhjendada oma valikut poliitilise sõltumatusega. Ekspertide kõrval leiame esitatud nimekirjas nelja parlamendierakonna esindajad, mis ei ole poliitilise sõltumatuse, vaid just parlamendierakondade esindamise tunnus.“  

Eesti Panga Nõukogu on Eesti Panga järelevalveorgan, mis koosneb esimehest ja seitsmest liikmest. Riigikogu nimetab keskpanga nõukogu liikmed ametisse nõukogu esimehe ettepanekul viieks aastaks. Riigikogu otsuse „Eesti Panga Nõukogu liikmete nimetamine“ eelnõu (38 OE) vastuvõtmiseks on vajalik parlamendi poolthäälteenamus.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
631 6356, 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee 
Päringud: press@riigikogu.ee