Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu korraldab koroonaviiruse leviku tõkestamiseks töö ümber

Riigikogu juhatus otsustas nõupidamisel fraktsioonide esindajatega, et Riigikogu lahendab 1. maini vaid ajakriitilisi küsimusi.  

Vanematekogu teeb Riigikogule ettepaneku muuta kuni eriolukorra lõpuni igal esmaspäevasel istungil täiskogu töö ajagraafikut selliselt, et täiskogu istung toimub üksnes esmaspäeviti ja infotund kolmapäeviti. Avalikkus ja meedia saavad istungeid jälgida veebiülekandena.

Riigikogu komisjonid kogunevad ainult esmaspäeviti, vältimatu vajaduse korral sagedamini. Komisjonide istungitele kutsutakse külalisi vastavalt vajadusele ning eelistatud on külaliste osalemine videosilla vahendusel.

Riigikogu liikmete kõik välislähetused on tühistatud, lähetuse vältimatu vajaduse otsustab Riigikogu juhatus. Riigikogu liikmetel on tungivalt soovitatud mitte reisida välismaale ning siseriiklike kohtumiste puhul püüda vältida kokkusaamisi Toompea lossis.

Ajutiselt on piiranud nende inimeste sissepääs Toompea lossikompleksi, kelle külastused ei ole otseselt seotud Riigikogu tööga. Toompea lossi külastamine ekskursioonideks, näituste külastamiseks ja istungite jälgimiseks on keelatud.

Palume kõigil ajakirjanikel Riigikogu töö kajastamisel eelistada kaugtöö võimalusi ning Riigikogu liikmetelt kommentaaride saamiseks eelistada telefoniintervjuud. Fotode ja videomaterjali saamiseks palume pöörduda Riigikogu Kantselei avalike suhete osakonna poole.

Lisaks tegi vanematekogu põhiseaduskomisjonile ülesandeks töötada välja regulatsioon, mis võimaldaks eriolukorras komisjonide istungite korraldamist elektrooniliste sidevahendite vahendusel.

Tegemist on ajutiste piirangutega. Jälgime olukorra arengut ja informeerime teid uutest otsustest.

Olukorra hindamiseks ja edasiste tegevuste arutamiseks koguneb vanematekogu regulaarselt eeldatavalt kolmapäeviti kell 9.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
631 6356, 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee 
Päringud: press@riigikogu.ee

Riigikogu arutas kliimaneutraalsuse saavutamisega seotud küsimusi

Ettekanded tegid Eesti Rohelise liikumise juhatuse liige ja huvikaitse ekspert Madis Vasser, keskkonnakomisjoni esimees Yoko Alender, keskkonnaminister Tõnis Mölder ning Cambridge’i Ülikooli kliimamuutuste majanduse vanemteadur ja ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni teadus- ja tehnoloogianõukogu aseesimees Annela Anger-Kraavi.

Vasser rääkis rahvaalgatusest “Kliimaneutraalne Eesti 2035”, mille allkirjade kogumine toimus tegelikult juba poolteist aastat tagasi. „Siis oli tegemist võrdlemisi teistsuguse maailmaga. Näiteks ei olnud Euroopa Parlament veel välja kuulutanud kliimakriisi. Samuti ei olnud ülemaailmset pandeemiat ega tol hetkel ilmselt üsna mõeldamatuid elukorralduse muutusi,“ ütles Vasser.

Vasser märkis, et pöördumisele allkirja andnud inimesed ja organisatsioonid soovivad Eesti riigilt kiiret ja otsustavat tegutsemist kliimamuutuste pidurdamiseks. „Eesti peab saavutama kliimaneutraalsuse läbi teaduspõhiste ja kogu ühiskonda kaasavate lahenduste. Need lahendused peavad olema õiglased, loodussäästlikud ja targad. Seda kõike hiljemalt aastaks 2035,“ selgitas ettekandja.

Ta esitas retoorilise küsimuse: näiteks, mis on kliimaneutraalsus? „See on Eesti kasvuhoonegaaside heitmete ja nende sidumise summaarselt nulli jõudmine. Nii palju, kui me atmosfääri heitmed heidame, sama palju peame suutma mingil moel sealt aasta lõikes ka tagasi võtta. Aga ma tahan rõhutada, et see ei ole ainult üks kokkuleppeline kuupäev või aastaarv, näiteks 2035, pigem on see selline järkjärguline protsess, kuidas selle sihini jõuda ja pärast saavutatut ka kuidagi hoida,“ ütles Vasser.

Ettekandja ütles kokkuvõtteks: „Kliimaneutraalne Eesti 2035 on vajalik, kuna nii saame ise olla rohepöörde juhid, mitte selle tõmbetuultes. Ja see on võimalik, sest ühiskondlikult on levinud arusaam nende muutuste vajalikkusest ning erinevaid meetmeid on analüüsitud juba piisavalt. See eesmärk on väärtuslik, sest see annab ühiskonnale julge sihi, erasektorile selge raamistiku ja elurikkusele suurema kaalu.“

Alender ütles, et tema meelest on tegemist ühe sisukama ja tõsisema petitsiooniga, millega tal on olnud au tegelda Riigikogus oldud viie aasta jooksul. Keskkonnakomisjon on arutanud petitsiooni aastal 2019 ja aastal 2020 kokku seitsmel istungil ning küsinud nõu ka teistelt komisjonidelt.

Alender tõi välja mõned kliima vaates olulised algatused, mis on töös. „Uuendatakse energiamajanduse arengukava ja kiirendatakse taastuvenergiale üleminekut nii tootmises kui tarbimises. Kaitseministeeriumil on soetamisel radarid, mis vabastavad Ida-Virumaal alasid tuuleenergia tootmiseks. Valmimas on merealade teemaplaneering, et kiirendada meretuuleparkide rajamist. Samuti on käimas vesiniku teekaardi koostamine, esimesed Eesti-ettevõtted on pürgimas valdkondlikku  üleeuroopalisse rahastuskavasse,“ märkis Alender.

Ta lisas, et motiveerimaks inimesi kogukondlikult energiamajanduses kaasa lööma, soodustatakse ka kohalikke taastuvenergiaühistute teket ja toimimist. Omavalitsusi peaks motiveerima investeeringuid oma piirkonda tooma riigihaldusministeeriumi loodav kohaliku kasu instrument. „Kogu avalikus sektoris võiks ju tegelikult samm-sammult läbi viia roheenergiapöörde, olles eeskujuks ja minnes üle taastuvenergia tarbimisele. Loomulikult ka jätkatakse energiatõhususe tõstmist,“ selgitas Alender.

Ta tõi esile paar konkreetset uuemat ettepanekut, mille kallale üheskoos kohe asuda võiks. „Teiste põhjamaade eeskujul võiksime luua Riigikantselei juurde riigijuhte, teadlasi ja ettevõtjaid koondava Kliimakogu. Üheskoos koostaks Kliimakogu Eesti tegevuskava kliimaneutraalsuse saavutamiseks aastaks 2050. Erasektor on siin juba poolel teel. Lähme neile vastu ja koos kiiremini edasi,“ ütles Alender.

Keskkonnakomisjoni esimees toonitas, et edasi seame kliimaneutraalsuse riiklikuks eesmärgiks ja algatame “Kliimapoliitika põhialused aastani 2050”  uuendamise.

Mölder rõhutas, et Eesti kliimapoliitikat kindlasti ei mõjuta mitte ainuüksi Eesti, vaid siin tuleb ikkagi läheneda asjale globaalselt. „Kindlasti ÜRO tasandil kui ka Euroopa Liidu tasandil tehtavad otsused mõjutavad Eesti seisukohti paljuski nendes küsimustes,“ toonitas keskkonnaminister. Ta selgitas, et Eesti ratifitseeris 2016. aastal Pariisi kliimakokkuleppe, mille peamine eesmärk on hoida globaalse keskmise temperatuuri tõusu eelistatult alla 1,5 kraadi võrreldes tööstusajaeelse ajaga. Euroopa tasandil on vastu võetud ka Euroopa roheline kokkulepe, mis on Euroopa Liidu majanduse kestlikkuse muutmise tegevuskava. Selle saavutamise alustalaks on Euroopa Liidu kliimaneutraalsuse saavutamine aastaks 2050, sealjuures tagada õiglane üleminek.

„Õiguslikult siduv kliimaneutraalsuse eesmärk on see, et seatakse peagi ka Euroopa kliimaseadusesse need olulised eesmärgid. Eesti toetab Euroopa Liidu ülest kliimaneutraalsust aastaks 2050 ja selleks Euroopa Liidu tegevuste kokkuleppimist,“ ütles Mölder. Tema hinnangul tagame nii, et eesmärgi saavutamisse panustavad kõik liikmesriigid ning loome turul võrdsed võimalused.

Keskkonnaminister selgitas, et Eesti kliimapoliitika eesmärgid on sõnastatud kahes 2017. aastal vastu võetud dokumendis. “Kliimapoliitika põhialused aastani 2050” seab Eesti pikaajaliseks eesmärgiks vähendada kasvuhoonegaaside heidet 80 protsenti aastaks 2050. Selle saavutamiseks on kokku lepitud vahe-eesmärk, et aastaks 2030 vähendame heidete kogust ligikaudu 70 protsenti.

„Valitsuse üks suuri prioriteete on see, et tõsta Eesti kliimaambitsiooni, sealhulgas saavutada aastaks 2050 täielik kliimaneutraalsus. See eesmärk on juba integreeritud arengustrateegiasse “Eesti 2035”, mis on hetkel Riigikogus kinnitamisel,“ ütles Mölder. Ta lisas, et plaanime suurema kliimaambitsiooni samuti ka riiklikesse arengudokumentidesse sisse viia.

Mölder selgitas, et kliimaneutraalsuse saavutamises on fossiilkütustest, sealhulgas põlevkivist energiaallikast väljumisel oluline ja keskne roll. Seega on valitsus seadnud sihiks, et aastal 2035 lõpetatakse põlevkivist elektri tootmine. Ta  rõhutas sõna “elektri” tootmine. „Näeme juba täna, et lisaks keskkonnahoiule ei ole ka põlevkivist elektri tootmine enam konkurentsivõimeline just nimelt majandusvaatevinklist,“ põhjendas minister.

Mölder peab oluliseks, et kiimaneutraalsusele üleminek toimuks samm-sammult ja sellisel viisil, et planeeritud investeeringud jõutaks ka reaalselt ellu viia. „Otsused ja investeeringud, mida me teeme järgmise 10 aasta jooksul, on väga olulised meie eesmärkide saavutamiseks,“ ütles keskkonnaminister.

Annela Anger-Kraavi sõnul on kliimaneutraalsus kui selline teoreetiline kontseptsioon. „See on üks ajapunkt, kus see saavutatakse,“ ütles ettekandja. Ta loetles emissioone, mida me ei saa vähendada, milleks tihtipeale nimetatakse rahvusvahelist lennundust ja laevandust, või siis on teised elualad, näiteks on osa põllumajandusemissioone, mida on raske vähendada. Need peaks kuidagi õhust välja võtma siis kas muude looduslike meetmetega, metsa, rohumaade, soodega, soode abil, või siis tehnoloogiate abil. „Selle sajandi teisel poolel peaks üheks hetkeks olema see punkt, kus need emissioonid, mida me veel emiteerime ja mida me välja võtame, saavutavad tasakaalu. Nüüd tuleb mõelda, mis juhtub pärast seda,“ ütles kõneleja. Tema sõnul on vaja palju pikaajalisemat visiooni kui kliimaneutraalsus 2035 või 2050. „Ideaalis peaks pärast seda see välja võetav süsinikdioksiidi või teiste kasvuhoonegaaside hulk olema suurem kui see, mida me emiteerime,“ ütles Anger-Kraavi. Ta nimetas olukorda triibuliseks alaks. „Muidu, ilma selleta me ei saavuta või ei suuda limiteerida ülemaailmset inimtekkelist soojenemist 1,5 kraadile, võrreldes tööstusrevolutsioonieelse ajaga,“ selgitas kõneleja.

Ta juhtis tähelepanu IPCC-le – valitsuste vahelisele kliimamuutuste paneelile. „See on nende 1,5 kraadi raport, eriraport, mis võeti vastu 2018. aastal, mis näitab seda, et kus me oleme praegu,“ selgitas kõneleja. Ta märkis, et graafik hakkab 2010. aastast, kus praegu emissioonid küll suurenevad, aga 2030. aastaks peaks maailmas emissioonid olema vähenenud poole võrra ja sealt edasi kuskil 2055. aastal, 2050. aastal olema nullis.

„Pärast seda peaks olema emissioonid negatiivsed, mis tähendab, et seotakse rohkem õhust CO2, kui sinna emiteeritakse,“ ütles Anger-Kraavi.  Ettekandja sõnul on aga oluline meeles pidada, et on mitte ainult CO-gaasidest kliimamõjurid, teised kasvuhoonegaasid, aga ka tahm. Ka need peavad vähenema, et saavutada kliimaneutraalsust. „Kui me räägime kliimaneutraalsusest, siis me räägime tegelikult kõikide kliimat mõjutavate gaaside või siis ka musta süsiniku, ehk tahma koguste vähendamisest. Nii et osaliselt süsinikdioksiidi kinni püüdmisega õhust kompenseeritakse ka seda, et neid teisi kasvuhoonegaase või mõjureid ei saa vähendada nulli,“ selgitas kõneleja.

IPPC pakub välja neli stsenaariumit, kuidas ja mida võiks teha, et jõuda kliimaneutraalsuseni, jõuda selleni, et me võtame välja süsinikdioksiidi õhust. Sellele raportile järgnevalt, 2020. aastal, kui ÜRO kliimamuutuste konventsioon kutsus riike esitama pikaajalisi kliimamuutuse strateegiaid, kliimamuutustega võitlemise strateegiaid, siis paljud riigid ongi juba lubanud, et nemad tahavadki oma kliimaneutraalsuse saavutada ühel või teisel ajahetkel.

Anger-Kraavi esitas retoorilise küsimuse. et kas Eesti peaks saavutama 2035. aastaks kliimaneutraalsuse? „Põhimõtteliselt jah. Ma arvan, nagu ma ka enne ütlesin, peaks nägema palju kaugemale kui see, mis tuleb pärast seda.“

Läbirääkimistel võtsid sõna Jevgeni Ossinovski (SDE), Üllar Saaremäe (I), Imre Sooäär (K), Peeter Ernits (EKRE), Annely Akkermann (RE) ja Eduard Odinets (SDE).

Fotod (autor Erik Peinar, Riigikogu).                                                              

Istungi stenogramm:

Videosalvestist istungist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal, 631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: 
press@riigikogu.ee

 

 

Riigikogu eelinfo reedeks, 16. aprilliks

Komisjonide istungid

väliskomisjoni videoistungil – kell 9: aktuaalsetest välispoliitilistest küsimustest, kutsutud välisminister Eva-Maria Liimets ja kaitseminister Kalle Laanet; Eesti seisukohtadest 19. aprillil Luksemburgis toimuval Euroopa Liidu välisasjade nõukogu istungil, kutsutud välisminister Eva-Maria Liimets;

Euroopa Liidu asjade komisjoni videoistungil – kell 11: Eesti seisukohad 19. aprillil toimuval Euroopa Liidu välisasjade nõukogu istungil, Eesti seisukohad 20. aprillil toimuval Euroopa Liidu üldasjade nõukogu istungil, kutsutud välisminister Eva-Maria Liimets.

Sündmus

Riigikogu esimees Jüri Ratas viibib visiidil Pärnumaal (lisainfo: Katja Sepp, 53074951).

Riigikogu pressiteenistus
Liisa Johanna Lukk
tel 631 6456, 53 310 789
e-post liisajohanna.lukk@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Ratas kõneles Euroopa Parlamendi presidendiga vaktsiinidest ja rohelisest digitõendist

Ratas andis ülevaate pandeemia olukorrast ja vaktsineerimise hetkesisust Eestis. „Olukord on väga tõsine, meil on päris suured piirangud, nagu ka mujal Euroopas, aga tänu nendele tuleb nakatumiskordaja alla ja see annab võimaluse arutada, kuidas piirangutest väljuma hakata,“ kõneles Ratas.

Ratas avaldas tänu Euroopa Liidule koostöö eest vaktsiinide ühisel hankimisel. „Euroopa Liit on teinud väga palju ja näidanud üles koostöötahet,“ ütles Ratas. „Vaktsiinide ühishange oli väga õige otsus. Ühised eelostulepingud võimaldasid kõikidele liikmesriikidele võrdse juurdepääsu vaktsiinidele, mille tootmismahud kogu maailmas on piiratud ja nõudlus ületab pakkumise.“ Ta lisas, et vaktsiinide jagamise mehhanismi raames tuleb käsitleda prioriteetse piirkonnana ka idapartnerluse riike.

Vaktsineerimise digitõendi osas toetab Eesti Ratase sõnul kiiret menetlemist ja rakendamist. „Eestile on oluline, et oleks tagatud ka Euroopa Liidu lahenduse koostalitlusvõime Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) loodava vaktsineerimistõendite süsteemiga,“ märkis Ratas.  

Sassoli kinnitas, et Euroopa Liit jätkab koostööd, et lahendad vaktsiinide tarneprobleemid ja liikuda edasi vaktsiinisertifikaatidega, mille puhul tuleb maandada ka andmekaitseriskid.

Videokohtumisel kõneldi ka Euroopa taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) toetuste jaotusest. Ratas rõhutas, et oluline on kiiresti taastuda COVID-19 pandeemia põhjustatud tervise- ja majanduskriisist. Toetusmeetmed peavad tema sõnul olema hästi suunatud ja keskenduma digitaalsetele ja keskkonnahoidlikele investeeringutele ning ühtse turu ja konkurentsivõime tugevdamisele. Ratas tõi välja, et taastefondist saame investeerida ligikaudu miljard eurot rohepöördeks, digitaliseerimise edasi viimiseks ja tervishoiu investeeringuteks.

Kõneldes Euroopa Liidu uutest tuluallikatest ütles Ratas, et Eesti ei toeta Euroopa Liidu eelarve ja taaskäivitamise rahastu rahastamiseks uusi tuluallikaid ning eelistab olemasoleva süsteemi jätkumist. „Peame oluliseks, et Euroopa Liidus säiliks maksuküsimuste otsustamisel ühehäälsus ja ei toimuks liikumist maksude harmoniseerimise suunas,“ ütles Ratas.

Euroopa siseselt pidasid pooled oluliseks Euroopa tulevikukonverentsi, et inimesed saaksid kaasa rääkida neile tähtsates küsimustes.

Ratas esitas Euroopa Parlamendi presidendile kutse külastada Eestit augustis, kui Eesti tähistab oma iseseisvuse taastamise 30 aastapäeva koos Läti ja Leeduga.

Tänane kohtumine oli esimene kahepoolne Riigikogu esimehe ja Euroopa Parlamendi presidendi kohtumine.

Kohtumise fotod. (autor: Erik Peinar, Riigikogu Kantselei)

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
631 6356, 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Riigikogu esimees arutas Soome ametikaaslasega töörände küsimusi

Ratas informeeris Soome ametikaaslast, et Riigikogu kavatseb järgmisel nädalal heaks kiita töörände küsimusi puudutava pöördumise Soome Eduskuntale. Ratase sõnul avaldatakse pöördumises lootust, et Eesti ja Soome leiavad koostöös meetmed, mis vähendaksid viiruse levikut piiriüleses liikumises ja võimaldaksid piiriüleste töötajate liikumist riikide vahel.

„Kui piiriülene liikumine pole lähitulevikus täielikult võimalik, tuleks kahepoolses koostöös leida ajutine režiim, mis võimaldaks külastada lähedsi,“ ütles Ratas pöördumise sisule viidates. „Praegune olukord, kus paljudel Soomes töötavatel Eesti inimestel tuli valida, kas jääda teadmata ajaks kodumaale või minna tööle, on olnud äärmiselt stressirohke nii tuhandetele töötajatele kui ka nende peredele.“

Ratas andis ametikaaslasele ülevaate koroonaviiruse levikust Eesti ja ütles, et olukord Eestis on paranenud, vaktsineerimise tempo kasvab ja haiglate võimekus on säilinud. „Me ei taha kuidagi ohustada Soome rahva tervist, aga peame proovima aidata neid inimesi, et nad taas näeksid oma lähedasi,“ rääkis Ratas. „Mõistame, et see on ka Soome jaoks keeruline teema ja laseme terviseametitel juhtida valitsuse poliitikat.“

Ratase sõnul tuleb olla paindlikud ja tuleb proovida siiski mõelda, et mida me ise saame teha, et tööränne taastuks – näiteks testime laevadel ja vaktsineerimispasside kiire kasutuselevõtt.  

Vehviläinen kõneles Soome vaktsineerimiskavast ja kriisist väljumise kavast. Tema sõnul arutab Soome parlament ainult koroonapandeemiaga seotud ja väga kiireloomulisi teemasid.

Ratas andis Soome ametikaaslasele ülevaate ka Eesti poliitilisest olukorrast ja sügisel toimuvatest kohalike omavalitsuste volikogude valimistest. Ta avaldas lootust, et pandeemia on sügiseks kontrolli all ja valimised toimuvad, kuna valimised saab läbi viia ka e-valimistena. Seevastu Soome lükkas oma kevadised valimised edasi.

Veel räägiti kohtumisel digilahendustest ja küberjulgeolekust. Ratas kinnitas, et Eesti on valmis edasi liikuma piiriülese andmevahetusega Eesti ja Soome vahel. Ta tõi positiivse näitena esile digiretsepti eduka projekti ja mullu veebruaris alanud andmevahetuse kahe riigi äriregistrite vahel ning nimetas järgmiste sammudena maksuregistrite andmevahetust ja ühist võitust küberrünnakute vastu.  

Pooled vahetasid küllakutseid ja avaldasid lootust, et pandeemia vaibub ja kahepoolne tihe parlamentaarne koostöö saab jätkuda juba lähiajal silmast-silma kohtumistega. Seevastu hea koostöö Põhja- ja Baltiriikide (NB8) parlamentide esimeeste vahel jätkub juba 20. aprillil videosilla vahendusel. Kohtumise fookuses on pandeemiast tingitud olukord regioonis, kuid kõne all on ka idapartnerlus. Ratas märkis, et Eestis jälgitakse tähelepanelikult mitte ainult pingestunud olukorda Ukrainas, vaid ka arenguid Valgevenes. „Meie, Euroopa Liidu liikmed, peaksime jääma oma lähinaabruses progressiivsete arengute kindlaks toetajaks,“ ütles Ratas.

Kohtumise fotod. (autor: Erik Peinar, Riigikogu Kantselei)

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
631 6356, 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

 

Jürgen Ligi: lisaeelarve leevendab kriisi ja parandab eelmise eelarve vigu

“Üldise eelarvestiimuli jaoks ei ole kriisieelsete aastate lõtv eelarvepoliitika paraku ruumi jätnud,” ütles Ligi 641 miljoni eurose mahuga kriisileevenduspaketi kohta.

“Kõige loomupärasemad kriisikulud on lisaeelarves meditsiinisüsteemile ja palgatoetustele. Kehtestatud piirangud nõuavad kompensatsioone  kultuurile, spordile, toitlustusele, bussiliinidele,” märkis Ligi.

Ta lisas, et paraku kulub tubli veerand rahast asjadele, mis eelarvest unustati välja nagu teise samba väljamakse, või millele ei kavandatud piisavalt raha, näiteks vaktsiinid ja testid. 

Riigikogu arutab kliimaneutraalsuse saavutamist

Keskkonnakomisjoni esimees Yoko Alender ütles, et tõuke tänasele arutelule andis Eesti Rohelise Liikumise, Eestimaa Looduse Fondi ja Keskkonnaõiguse Keskuse algatatud kollektiivne pöördumine, milles soovitakse kiiret tegutsemist kliimamuutuse pidurdamiseks.

„Kliimaneutraalsele majandusmudelile ei ole alternatiivi. Meil on üks planeet, kõik meie ressursid on siin, peame õppima nendega kestlikumalt ümber käima,“ ütles Alender. Ta toonitas, et kliimaneutraalsuse saavutamiseks on vaja panna paika konkreetne tegevuskava – seda võiks teha laiapindselt: otsustajatest, teadlastest ja ettevõtjatest koosnevas Kliimakogus. Kindlasti tuleb uuendada kliimapoliitika põhialuseid ja energiamajanduse arengukava.

Keskkonnakomisjon sõnastas juba eelmisel aastal vastates petitsioonile, et toetab kollektiivse pöördumise algatajate arvamust. Eesti peab saavutama kliimaneutraalsuse võimalikult kiiresti teaduspõhiste ja kogu ühiskonda kaasavate õiglaste lahenduste kaudu. Mida kaugemale lükata strateegiliselt olulised otsused ning meetmete rakendamisega alustamine, seda keerukamaks ja kallimaks kliimaneutraalsuse suunas liikumine läheb.

Keskkonnakomisjoni aseesimehe Andres Metsoja sõnul mõjutab kliimaneutraalsuse teema tugevasti energeetikasektorit. „Vaja on tagada põlevkivisektori üleminek süsinikumahukalt elektritootmiselt energiaefektiivsele õlitootmisele ning soojuse- ja elektrienergia tõhus koostootmine. Vaja on taastuvenergia suuremat kasutamist, tuuleparkide rajamist, soojamajanduse ümberkorraldamist ja rakendada veel rida teisi abinõusid,“ ütles Metsoja.

Ettekanded teevad Eesti Rohelise liikumise juhatuse liige ja huvikaitse ekspert Madis Vasser, keskkonnakomisjoni esimees Yoko Alender, keskkonnaminister Tõnis Mölder ning Cambridge’i Ülikooli kliimamuutuste majanduse vanemteadur ja ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni teadus- ja tehnoloogianõukogu aseesimees Annela Anger-Kraavi.

Riigikogu istungit algusega kell 10 saab jälgida veebiülekande kaudu.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal, 631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: 
press@riigikogu.ee

 

 

Riigikogu võttis vastu kaheksa seadust

Õiguskomisjoni algatatud väärteomenetluse seadustiku § 62 muutmise seadus (215 SE) võimaldab väärteo tõttu vigastada või varalist kahju saanul tutvuda väärteomenetluses kogutud teabega, et ta saaks oma õigusi paremini kaitsta.

Muudatus annab võimaluse pärast väärteo asjaoludega tutvumist kaaluda, kas pöörduda tsiviilhagiga kohtusse või püüda kahju hüvitamise osas kokku leppida kohtuväliselt. Praegu tuleb väärteotoimikuga tutvumiseks esmalt pöörduda kohtusse, kes saab toimiku välja nõuda. Seaduse järgi on väärteo tagajärjel tervisekahjustuse või varalist kahju saanud isikul ja tema esindajal pärast väärteoasjas lahendi tegemist, samuti pärast selle jõustumist õigus tutvuda kogu väärteotoimikuga. Seejuures ei avaldata kannatanule toimikus olevaid teiste isikute eriliiki isikuandmeid, nagu rassiline või etniline päritolu, seksuaalne sättumus, poliitilised vaated või terviseandmed.

Menetleja väljastab taotluse esitamisel koopia menetlusdokumendist või väärteotoimikust isikule, kellel on sellega tutvumise õigus. Peale väärteo tagajärjel tervisekahjustuse või varalist kahju saanud isiku ja tema esindaja on see õigus ka menetlusalusel isikul ja tema kaitsjal. Alates 21. leheküljest tuleb iga väljastatud lehekülje eest tasuda 30 senti riigilõivu.

Seaduse poolt hääletas 93 Riigikogu liiget.

Läbirääkimistel võttis sõna Tarmo Kruusimäe (I).

Valitsuse algatatud riigieelarve seaduse muutmise seadusega (356 SE) tehakse muudatused, mis seonduvad riigi 2021. lisaeelarve seaduse rakendamisega.

Esiteks laiendatakse ministeeriumi valitsemisala vahendite arvelt riigisisese toetusprogrammi elluviimisega seotud halduslepingu sõlmimise võimalust riigi osalusel asutatud sihtasutusele. Teiseks täiendatakse seadust uue paragrahviga COVID-19 põhjustava viiruse levikuga seotud kriisi leevendamiseks ette nähtud toetusprogrammide üldtingimuste kehtestamiseks.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 93 Riigikogu liiget.

Valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seaduse § 15 muutmise seaduse (324 SE) järgi edastatakse kaitseväekohuslastele otsuseid ja muidu dokumente edaspidi paberkandja asemel elektrooniliselt riigiportaali eesti.ee kaudu. Kättetoimetatuks loetakse dokument, mille saatmisest on möödunud 30 päeva. Kaitseväekohuslase põhjendatud taotlusel või dokumendi koostaja muul kaalutlusel võib riigikaitsekohustust sisaldavaid dokumente kätte toimetada ka muu kanali kaudu või muul viisil, näiteks posti teel.

Seaduse poolt hääletas 86 ja vastu oli 3 Riigikogu liiget. Erapooletuks jäi 1 Riigikogu liige.

Läbirääkimistel võttis sõna Leo Kunnas (EKRE).

Valitsuse algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seadusega (349 SE) tehakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses muudatused tulenevalt käesoleva õppeaasta õppekorralduslikest erisustest, mis omakorda tulenevad COVID-19 haigust põhjustava SARS-CoV-2 koroonaviirusest tingitud epidemioloogilisest olukorrast. Seetõttu nähakse ette erisused tavapärastest lõpetamise tingimustest gümnaasiumi eksamite osas, antakse võimalus muuta eksamite läbiviimise aegu ning vajadusel kehtestada täiendavaid lisaeksamite aegu. Samuti sätestatakse erisused põhikooli ja gümnaasiumi õpilaste hindamise korralduses 2020/2021. õppeaastaks ning luuakse kogu põhikooli ja gümnaasiumi ulatuses võimalus kasutada hindamisel kirjeldavaid sõnalisi hinnanguid numbriliste hinnete asemel.

Seaduse kohaselt ei ole riigieksamite, neid asendavate rahvusvaheliselt tunnustatud eksamite, gümnaasiumi koolieksami ja õpilasuurimuse või praktilise töö sooritamine käesoleval õppeaastal gümnaasiumi lõpetamise tingimusteks.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 81 Riigikogu liiget.

Läbirääkimistel võtsid sõna Viktoria Ladõnskaja-Kubits (I), Eduard Odinets (SDE) ja Jaak Valge (EKRE).

Valitsuse algatatud loovisikute ja loomeliitude seaduse ning sotsiaalmaksuseaduse muutmise seaduse (360 SE) kohaselt muudetakse loovisikute ja loomeliitude seadust, et seaduses ette nähtud reservi saaks täiendavalt paigutada lisaraha. Vabakutseliste loovisikute osa loomesektoris tervikuna on suurenenud ning ka töö tegemise viisid muutunud. Kindla tööandjata sihtrühm on kultuurivaldkonnas üks rohkem kannatanud tööturu osalisi.

Seadusega võimaldatakse maksta suuremale hulgale loovisikutele loometoetusi ning seoses koroonakriisiga leevendatakse ajutiselt ka toetuse taotlemise tingimusi. Loometoetus on kuue kuu jooksul makstav töötasu alammäära (584 eurot) suurune toetus.

Kuni 2021. aasta lõpuni kaotatakse nõue loometoetust saanul kahe aasta jooksul uut toetust mitte taotleda. Samuti on tal õigus saada loometoetust ka juhul, kui loometoetuse maksmisele eelnenud kuul on saadud kuni ühe loometoetuse suuruses tulu, töövõimetoetust või töövõimetuspensioni. Sarnased muudatused tehti seadusesse ka aasta tagasi, 2020. aasta kevadel jõustunud seadusemuudatusega, kuid need kehtisid eriolukorra ajal ja kuus kuud pärast selle lõppu.

Püsiva iseloomuga muudatused puudutavad loomeliidu toetuse kujunemise aluseid. Muudatusega nähakse ette, et loometoetuse reservi võib erandjuhul suurendada riigieelarvest või valitsuse selleks eraldatud vahenditest, kui seaduse sätestatud alusel eraldatud summast loometoetuste maksmiseks abivajajatele ei piisa.

Püsiva iseloomuga on ka muudatus, millega määratakse nende vabakutseliste loovisikute, kes ei kuulu ühtegi loomeliitu, loometoetuste taotluste menetlejaks ja toetuste maksjaks Kultuuriministeerium. Kehtiva seaduse alusel on see ülesanne loomeliitudel. Lisaks täpsustakse sotsiaalmaksu arvestamise korda olukorras, kus loovisik kuulub korraga mitmesse loomeliitu.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 81 Riigikogu liiget.

Läbirääkimistel võttis sõna Üllar Saaremäe (I).

Valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (355 SE) luuakse seaduslik alus COVID-19 põhjustava viiruse levikuga seonduvate meetmete kasutuselevõtuks, mille rahaline pool tagatakse riigi 2021. aasta lisaeelarvega.

Seadusega nähakse ette mitu COVID-19 seotud regulatsiooni, mis on vajalikud selleks, et isikutel oleks tagatud sujuv asjaajamine haldusorganitega või tagatud võimalus puududa töölt lähikontaktseks olemise tõttu ja saada haigushüvitist juba teisest haiguslehe päevast alates.

Tulenevalt COVID-19 pandeemia olukorrast on tõusetunud vajadus tagada tervise infosüsteemi poolt mugav lahendus, et tõendada teatud kinnitusi kas vaktsineerituse, negatiivse testi vms kohta (nn vastavustõend). Muudatus on muu hulgas seotud ka Euroopa Liidu rohelise digitõendi projektiga.

Paljud riigid on COVID-19 leviku piiramiseks võtnud kasutusele meetmed, mis seavad isikule teatud piiranguid riiki sisenemisel (nt eneseisolatsiooni kohustus) ning isikutel tuleb erinevate nõuete täitmiseks esitada mitmesuguseid dokumente, nagu arstitõendid, testitulemused või kinnitused. Rohelise digitõendi projekti skoobis on kolm kasutusjuhtu: immuniseerimise ja tervenemise tõendamine ning testi tulemuse kinnitamine. Sõltumata Euroopa Liidu rohelise digitõendi projektist, soovib Eesti võimaldada tervise infosüsteemi andmete pinnalt väljatöötatud tõendamise lahendust oma kodanikele. Tegevus käib isiku enda soovi alusel (genereerida see tõend ja võimaldada seda vaadata, või mitte). Infosüsteemis olevate andmete säilitustähtajad on toodud tervishoiuteenuste korraldamise seaduses ning meditsiinilisi andmeid säilitatakse üldjuhul tähtajatult ning teatud andmetele on sätestatud lühem tähtaeg. Kuna vastavustõendite tähtajatut säilitamist ei ole vaja, tuuakse eelnõus lühem tähtaeg.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 91 Riigikogu liiget. Erapooletuks jäi 1 liige.

Läbirääkimistel võtsid sõna Helmen Kütt (SDE) ja Priit Sibul (I).

Valitsuse algatatud riigi 2021. aasta lisaeelarve seaduse (357 SE) järgi on lisaeelarve maht on 641 miljonit eurot. See on Eesti elanike, ettevõtete, ühiskonna ning tervishoiusüsteemi abistamiseks. Meetmete pakett sisaldab vahendeid töötasu toetuste maksmiseks majandusharudes, kus töömaht piirangute tõttu väheneb, haigushüvitiste hüvitiste jätkamist alates teisest haiguspäevast, lisameetmeid vaimse tervise hoidmiseks, erihoolekandele ja rehabilitatsioonile, lisavahendeid ravimitele, vaktsineerimisele, kriisijuhtimisele ning toetusmeetmeid turismisektorile, kultuurikorraldajatele ja loovisikutele. Lisaeelarvesse on lisatud ka pensioni II samba maksed peatanud isikutele ette nähtud kompensatsioon 117 miljoni euro ulatuses, millega 2021. aasta riigieelarves ei oldud arvestatud.

Seadusesse lisatud muudatustega on planeeritud vahendid hoolekande asutustele, kellel 2021. aastal on tekkinud seoses COVID-19 haigestumistega asutuses täiendavad tööjõukulusid, mida ei ole eelnevalt rahastatud Vabariigi Valitsuse reservi vahenditest. Täiendavate tööjõukulude hüvitist saavad taotleda hoolekandeasutused, kus teenuse osutamise asukohas on tuvastatud COVID-19 haigusjuhtumid ning hoolekande asutustes ei ole esimese vaktsineerimise laine kahe doosiga vaktsineerimine läbiviidud.

Samuti jäetakse reservi kalandussektorile kriisi leevendamiseks ette nähtud eelarvevahendid. Kalandussektorile COVID-19 levikuga seotud kriisi leevendamiseks ette nähtud eelarvevahendite reservi jätmine on seotud kavatsusega rakendada toetusmeedet sügisel. See annab veel juhul, kui suvel peaksid mingil määral kalatoodete turustamise võimalused uuesti avanema, võimaluse turustamise raskuste tõttu ettevõtetesse kogunenud toodangu osaliseks realiseerimiseks. Samuti on vaja toetusmeetme rakendamiseks esitada Euroopa Komisjonile riigiabi andmise loataotlus.

Riigi 2021. aasta lisaeelarve seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 73 ja vastu oli 9 Riigikogu liiget.

Läbirääkimistel võtsid sõna Kersti Sarapuu (K), Helir-Valdor Seeder (I), Riina Sikkut (SDE) ja Jürgen Ligi (RE).

Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Moldova Vabariigi vahelise sotsiaalkindlustuslepingu muutmise protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu (318 SE) kohaselt kaasajastatakse protokolliga kahe riigi vahelist sotsiaalkindlustuslepingut arvestades eelkõige Eestis läbiviidud töövõimereformi, sest enam ei määrata töövõimetuspensioni. Samuti on protokollis arvestatud Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärusest tulenevaid nõudeid ja teise lepingupoole ettepanekul tehakse muudatusi tulenevalt Moldova pensionisüsteemist, näiteks on sealsed invaliidsuspensionid asendatud töövõimetuspensionidega.

Sotsiaalkindlustuslepingu eesmärk on tagada isikutele pensionikindlustus ühest riigist teise liikumisel või kui lepingupoolte riikides elavad inimesed on töötanud ja omandanud pensioniõigusi teineteise territooriumitel. Sotsiaalkindlustuslepingu järgi määrab ja maksab kumbki lepingupool pensioni vaid oma kindlustusperioodide eest ja sõltumata sellest, kumma riigi territooriumil inimene elab.

Seletuskirjas märgitakse, et Eesti ja Moldova vahelise sotsiaalkindlustuslepingu alusel maksti 2020. aastal Eesti vanaduspensioni üheksale Moldovas elavale pensionärile ja Moldova maksis samal ajal vanaduspensioni kümnele Eestis elavale pensionärile.

Seaduse poolt hääletas 87 Riigikogu liiget, erapooletuks jäi 1.

Läbirääkimistel võttis sõna Tarmo Kruusimäe (I).

Riigikogus läbis teise lugemise üks eelnõu:

Valitsuse algatatud jäätmeseaduse ja pakendiseaduse muutmise seaduse eelnõu (190 SE) muudetakse jäätmete liigiti kogumise, laiendatud tootjavastutuse, jäätmetekke vältimise, kohaliku omavalitsuse üksuste ja riigi jäätmekavade ning jäätmete ringlussevõtu tõhustamisega seotud nõudeid ja meetmeid, et saavutada paremad tulemused jäätmete korduskasutamise ettevalmistamises ja ringlussevõtus. Samuti täpsustatakse vastutussätete sõnastusi ja karistusmäärasid. Eelnõuga võetakse üle ja täidetakse Euroopa Liidu vastavatest direktiividest tulenevad kohustused.

Eelnõule esitati tähtajaks 20 muudatusettepanekut. Näiteks viidi teise lugemise käigus eelnõusse sisse muudatus, mis annab kohalikule omavalitsusele õiguse korraldada ületäitunud avalike pakendijäätmete konteinerite ja sinna ümber kogunenud pakendijäätmete käitlemist.

Muudeti ka jõustumisaega 2021. aasta pealt 2022. aasta 1. jaanuarile, et normi adressaatidel jääks piisavalt aega muudatustega pärast seaduseelnõu jõustumist tutvuda ja arvestada uute nõuetega. Pakendiregistrile esitatakse eelnõu järgi aruanne 2020. aasta kohta 01.09.2021.

Läbirääkimistel võtsid sõna Tarmo Kruusimäe (I), Aivar Kokk (I) ja Andres Metsoja (I).

Esimese lugemise läbis kaks eelnõu:

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõuga (339 SE) suurendatakse nooremate kui kuueteistaastaste laste kaitset seksuaalkuritegude eest.

Seletuskirjas märgitakse, et Eesti on hetkel kehtiva karistusseadustiku alusel vähemuses Euroopa Liidu liikmesriikidest, kus täiskasvanud isik võib olla seksuaalsuhtes vähemalt neljateistaastase alaealisega. Arvestades alaealiste vastaste seksuaalkuritegude hulka kõikidest seksuaalkuritegudest, on vajalik suurendada alaealiste kaitset kuritegevuse eest, mis avaldab pikaajalist mõju laste arengule ja psüühikale.

Läbirääkimistel võtsid sõna Kert Kingo (EKRE), Maria Jufereva-Skuratovski (K), Heljo Pikhof (SDE).

Valitsuse algatatud perehüvitiste seaduse ja töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõuga (300 SE) toetatakse lastega perede heaolu. Muudetakse tähtajaliselt vanemahüvitise suuruse arvestamise aluseid leevendamaks lastega peredele sotsiaal-majanduslikke mõjusid, kui vanemahüvitise suuruse vähenemine tuleneb COVID-19 haigust põhjustava SARS-CoV-2 koroonaviiruse tõttu töötuks jäämise põhjusest.

Eelnõu kohaselt jäetakse vanemahüvitise suuruse arvestamise perioodist välja aeg, kui inimene oli Töötukassas töötuna arvele võetud. Kehtiva regulatsiooni kohaselt jäetakse vastavast arvestusperioodist välja vaid töövõimetuslehel oldud aeg.

Eelnõuga nähakse ette, et vanemahüvitise suuruse arvestamise aluste muutmine on tähtajaline meede, mida rakendatakse ajavahemikus 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2023 sündinud laste eest määratud vanemahüvitise suuruse arvutamisel. Kuna vanemahüvitise suuruse arvutamise aluseks on arvestusperiood 21 kalendrikuud enne lapse sündi, millest on maha lahutatud raseduse aeg ehk üheksa kuud, siis jääb eelnimetatud perioodil sündinud laste puhul vanemahüvitise arvestusperioodi ajavahemik 1. märts 2020 kuni 28. veebruar 2023.

Eelnõu kohaselt ei vähenda COVID-19 haigust põhjustava SARS-CoV-2 koroonaviiruse levikust tingitud ja registreeritud töötus vanemahüvitise suurust. Mõjutatud sihtrühma moodustab ligikaudu 3 protsenti last saavatest peredest.

Riigikogu menetlusest langes välja kolm eelnõu:

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Riigikogu liikme Raimond Kaljulaidi algatatud ravikindlustuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (341 SE).

Eelnõuga täiendatakse ravikindlustuse seadust uue täiendava ajutise töövõimetuse kindlustusjuhtumiga, milleks on nakatumine uudsesse ohtlikku nakkushaigusse COVID-19, mille korral on kindlustatul õigus saada haigushüvitist alates esimesest töövabastuse päevast 100 protsenti inimese sissetulekust. Muuhulgas muudetakse käesoleva aasta 1. jaanuaril jõustunud tähtajaline haigushüvitiste maksmise regulatsioon tähtajatuks, kuna tänase seisuga ei ole teada, millal viirusepuhang taandub.

Seletuskirjas märgitakse, et eelnõuga tehtavate muudatuste eesmärk on ennetada tööealiste nakatumist ja vältida töökohapõhiseid nakkuskoldeid.

Juhtivkomisjoni ettepanek oli see eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Häältega poolt 60, vastu 26 ja erapooletu 1 Riigikogu liige langes eelnõu menetlusest välja.

Läbirääkimistel võttis sõna Jevgeni Ossinovski (SDE).

Isamaa fraktsiooni algatatud ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (330 SE).

Eelnõuga sätestatakse, et kindlustatud isikule makstakse karantiini korral haigushüvitist, välja arvatud juhtudel, kui isiku suhtes on karantiin kehtestatud nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 27 sätestatud alusel ning seetõttu, et ta keeldus nakkushaiguse diagnoosimisest ja diagnoosimise nõue oli kehtestatud isiku riiki sisenemise eeltingimusena või kohustusena teha seda viivitamatult pärast riiki sisenemist.

Seletuskirjas märgitakse, et vältida ulatuslikumaid piiriülese liikumise piiranguid, on asjakohane kehtestada üldine testimispõhimõte. Seda põhimõtet toetas ka teadusnõukogu. Varasema sellise süsteemi  mitterakendamine on tulenenud sellest, et ravikindlustuse seadus näeb ette diagnoosimisest keeldumisel haigushüvitisega tasustatava karantiini rakendamise. Samas, kehtiva tagurpidise eneseisolatsiooni süsteemi puhul eneseisolatsioonis oleku eest haigushüvitist ei maksta.

Sellise süsteemi võimaldamine asetab põhirõhu üldise testimise kehtestamisele piiriüleses liikumises ning loobub õigusliku võimalusest taotleda reeglite ühtlustamist ennekõike meie regiooni riikidega.

Juhtivkomisjoni ettepanek oli see eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Häältega poolt 58 ja vastu 28 Riigikogu liiget langes eelnõu menetlusest välja.

Läbirääkimistel võttis sõna Priit Sibul (I).

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõuga (331 SE) muudetakse karistusseadustiku (KARS) regulatsioone selliselt, et sisuliselt taastatakse 2015. aasta 1. jaanuarile eelnenud olukord, millal KARS sisaldas norme juriidiliste isikute sundlõpetamise kohta.

Seletuskirjas märgitakse, et eelnõuga soovitakse luua võimalus juriidiliste isikute, sealhulgas erakondade likvideerimiseks juhul, kui nad sooritavad kriminaalse iseloomuga teo.

Juhtivkomisjoni ettepanek oli see eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Häältega poolt 58 ja vastu 30 Riigikogu liiget langes eelnõu menetlusest välja.

Läbirääkimistel võtsid sõna Tarmo Kruusimäe (I) ja Mart Helme (EKRE).

Riigikogu kolmapäevane kaugosalusega täiskogu istung algas esmaspäevaselt istungilt üle tulnud arupärimistega, mida ka teisipäeval täiskogu istungi tööaja lõppemise tõttu ei jõutud arutada.

Riigikogu liikmete Raimond Kaljulaidi, Indrek Saare, Ivari Padari, Heljo Pikhofi, Lauri Läänemetsa ja Eduard Odinetsa arupärimisele maksupoliitika kavandamise kohta (nr 54) vastas rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus.

Arupärijad tahtsid muu hulgas teada, kas Rahandusministeerium on analüüsinud seda, millised varamaksud võiksid olla Eestis ja soovisid ülevaadet maamaksuga ja maa korralise hindamisega seonduvast.

Minister vastas, et praegune valitsus uute maksude kehtestamist ei kavanda ja ka analüüse uute varamaksude kehtestamiseks ei ole Rahandusministeeriumis viimastel aastatel tehtud. Ministri sõnul ei ole Eestis teotust leidnud ka kinnisvaramaksu ega automaksu kehtestamine ning nende kohta ei ole samuti eraldi analüüsi tehtud.  

Maamaksu kohta vastas minister, et järgmine maa hindamise aeg on 2022. aasta, mil kehtiv maksumäär väheneb. Vastav eelnõu on ettevalmistamisel ja valitsus esitab selle õige pea ka Riigikogule. Maksimummääraks elamumaa puhul, aga ka maatulundusmaal jääb 0,5 protsenti ja maksimum maamaksu kasvu aastane piir on 10 protsenti. See tähendab, et maamaks ei saa kasvada rohkem kui 10 protsenti varasema aastaga võrreldes. Samuti jätkub eelnõu kohaselt praegune süsteem, kus kodualune maa on senises ulatuses maksuvabastusega.

Läbirääkimistel võtsid sõna Raimond Kaljulaid ja Tarmo Kruusimäe (I).

Riigikogu liikmed Ruuben Kaalep, Paul Puustusmaa, Jaak Valge, Urmas Reitelmann ja Alar Laneman esitasid välisministrile küsimuse Eesti poliitika kohta Hiinas ning soovisid muu hulgas teada, milline teave on Välisministeeriumil usu- ja veendumusvabaduse ning põlisrahvaste õiguste olukorra kohta Hiinas ja milliseid detailseid samme kavatseb Eesti astuda, et juhtida tähelepanu Hiina Rahvavabariigi poolt toime pandud rahvusvahelise õiguse rikkumistele.

Välisminister Eva-Maria Liimets ütles oma vastuses, et inimõiguste edendamine ja kaitsmine on jätkuvalt Eesti ja Euroopa Liidu välistegevuse nurgakivi ja prioriteet. Ministri sõnul tegutseb Eest pidevalt selle nimel, et inimõiguste rasked rikkumised ei jääks tähelepanuta ja hukkamõistuta.

Minister täpsustas Hiina Rahvavabariigi puhul on oluline see informatsioon, mille Eesti saab Pekingis asuvast Suursaatkonnast, mis igapäevaselt analüüsib asukohariigis toimuvat ja edastab pidevalt informatsiooni kõigil aktuaalsetel küsimustel. Samuti on Eestil Euroopa Liidu liikmesriigina ligipääs teabele, mida vahendab liidu esindus Pekingi.

Välisministri sõnul on Eesti seisukoht alati olnud, et inimõigused on universaalsed ja nende täitmine ei ole pelgalt ühegi riigi siseasi. Ühe Hiina poliitika ei vabasta tema sõnul riike kohustustest jälgida rahvusvahelist õigust ja tagada rahvusvaheliste kohustuste täitmine lähtuvalt ÜRO põhikirjast ja rahvusvahelistest lepingutest, mille osaline on ka Hiina Rahvavabariik. „Eesti on järjepidevalt juhtinud tähelepanu rahvusvahelise õiguse rikkumistele ja jätkab sellekohast tegevust,“ kinnitas Liimets.

Läbirääkimistel võtsid sõna Ruuben Kaalep (EKRE), Mart Helme (EKRE), Tarmo Kruusimäe (I) ja Raivo Tamm (I).

Riigikogu liikmed Ruuben Kaalep, Kalle Grünthal, Mart Helme, Helle-Moonika Helme, Leo Kunnas ja Anti Poolamets esitasid välisministrile küsimuse demokraatia ja õigusriigi põhimõtete järgimise kohta Euroopa Liidus ning soovisid muu hulgas teada, millise hinnangu annab Eesti Hispaanias toimuvatele poliitilistele kohtuprotsessidele ja katalaani iseseisvuslaste poliitilisele tagakiusamisele ning milliste meetmetega seisab Eesti põlisrahvaste õiguste, sealhulgas enesemääramisõiguse eest Kataloonias.

Välisminister Eva-Maria Liimets ütles vastuses, et Hispaania on demokraatlik õigusriik, mistõttu pole kahtlust, et riigi sisepoliitilised vaidlused leiavad demokraatliku lahenduse vastavalt kehtivale seadusandlusele ja Hispaania põhiseadusele.

Liimets ütles, et Eesti toetab Hispaania suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust. „Kataloonia on demokraatliku riigi autonoomne piirkond ja kõik suurema autonoomia taotlemise protsessid peavad toimuma vastavalt demokraatlikult ja Hispaania seadusi järgides, õigusriigi põhimõtteid järgides, ning lähtuma Hispaania konstitutsioonilisest protsessist,“ rääkis Liimets.

Läbirääkimistel võtsid sõna Ruuben Kaalep (EKRE), Mart Helme (EKRE), Jüri Jaanson (RE).

Istung lõppes kell 01.23.

Istungi stenogramm

Videosalvestist istungist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
631 6356, 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Riigikogu võttis vastu lisaeelarve

Lisaeelarve meetmete pakett sisaldab vahendeid töötasu toetuste maksmiseks majandusharudes, kus töömaht piirangute tõttu väheneb, haigushüvitiste hüvitiste jätkamist alates teisest haiguspäevast, lisameetmeid vaimse tervise hoidmiseks, erihoolekandele ja rehabilitatsioonile, lisavahendeid ravimitele, vaktsineerimisele, kriisijuhtimisele ning toetusmeetmeid turismisektorile, kultuurikorraldajatele ja loovisikutele.

Lisaeelarvesse on lisatud ka pensioni II samba maksed peatanud isikutele ette nähtud kompensatsioon 117 miljoni euro ulatuses, millega 2021. a. riigieelarves ei oldud arvestatud.

Valitsuse algatatud riigi 2021. aasta lisaeelarve seaduse (357 SE) vastuvõtmise poolt hääletas 73 ja vastu 9 Riigikogu liiget.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
631 6356, 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

 

 

Riigikogu toetas sel õppeaastal eksamite lahti sidumist gümnaasiumi lõpetamisest tingimustest

Valitsuse algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seadusega (349 SE) tehakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses muudatused tulenevalt käesoleva õppeaasta õppekorralduslikest erisustest, mis omakorda tulenevad COVID-19 haigust põhjustava SARS-CoV-2 koroonaviirusest tingitud epidemioloogilisest olukorrast. Seetõttu nähakse ette erisused tavapärastest lõpetamise tingimustest gümnaasiumi eksamite osas, antakse võimalus muuta eksamite läbiviimise aegu ning vajadusel kehtestada täiendavaid lisaeksamite aegu. Samuti sätestatakse erisused põhikooli ja gümnaasiumi õpilaste hindamise korralduses 2020/2021. õppeaastaks.

Seaduse kohaselt ei ole riigieksamite, neid asendavate rahvusvaheliselt tunnustatud eksamite, gümnaasiumi koolieksami ja õpilasuurimuse või praktilise töö sooritamine käesoleval õppeaastal gümnaasiumi lõpetamise tingimusteks.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 81 Riigikogu liiget.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
631 6356, 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Riigikogu muutis kaitseväeteenistuse dokumentide kättetoimetamise elektrooniliseks

Kaitseväeteenistuse seaduse § 15 muutmise seaduse (324 SE) alusel toimetatakse kaitseväekohustuslase kohta tehtud otsused ja muud dokumendid kaitseväekohustuslasele üldjuhul kätte elektrooniliselt Eesti teabevärava teenuse kaudu ja saadetakse elektronposti aadressil isikukood@eesti.ee.

Kaitseväekohustuslane võib taotleda dokumentide kättetoimetamist muul elektronposti aadressil või lihtkirjaga, esitades selleks vajalikud kontaktandmed. Lisaks võib dokumendi kätte toimetada lihtkirjaga, väljastusteatega tähtkirjaga või muul haldusmenetluse seaduses ettenähtud viisil.

Elektrooniliselt saadetud dokument loetakse kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel dokumendi kättesaadavaks tegemisest arvates ja lihtkirjaga või tähtkirjaga saadetud dokument loetakse kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel saatmisest arvates, kui pole tõendatud dokumendi varasem kättetoimetamine.

Kui dokumenti ei ole võimalik kätte toimetada elektrooniliselt, lihtkirjaga või tähtkirjaga, võib dokumendi koostanud ametiasutus selle avaldada võrguväljaandes „Ametlikud Teadaanded“.

Seaduse poolt hääletas 86 ja vastu oli 3 Riigikogu liiget. Erapooletuks jäi 1 Riigikogu liige.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
631 6356, 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee