Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu eelinfo esmaspäevaks, 24. septembriks

Kell 15 – täiskogu istung

Riigikogu kinnitab töönädala päevakorra.

Riigikogu liikmete esitatud arupärimistele vastavad siseminister Andres Anvelt hääleõiguslike arvust Riigikogu valimisringkondades ja Eesti riigiasutuste töö kohta väljaspool kodumaad elavate hääleõiguslike isikutega (nr 438) ning sotsiaalkaitseminister Kaia Iva puudega lastele eluks ja arenguks vajalike abivahendite kättesaadavuse kohta (nr 436).

Riigikogu liikmete kõnesoovide korral toimub vaba mikrofon.

Kell 11 – komisjonide istungid

Euroopa Liidu asjade komisjonis – kell 13.30: Eesti seisukohad 27. – 28. septembril toimuval ELi konkurentsivõime nõukogu istungil (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vastutusalas olevates punktides), seisukoha andmised: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõu elektroonilise kaubaveoteabe kohta (COM(2018) 279), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõu, millega luuakse Euroopa merenduse ühtsete kontaktpunktide keskkond (COM(2018) 278), Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi eelnõu, mis käsitleb maanteede infrastruktuuri ohutuse korraldamist (COM(2018) 274), kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad;

keskkonnakomisjonis kollektiivne pöördumine „Metsarahu manifest“, kutsutud: kollektiivse pöördumise algatajad ning Eestimaa Looduse Fondi, Eesti Keskkonnaühenduste Koja, Eesti Metsa Abiks, Erametsaliidu, Eesti Metsatöötajate Ametiühingu, Riigimetsa Majandamise Keskuse, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu, Eesti Jahimeeste Seltsi, Keskkonnaministeeriumi ja Keskkonnaagentuuri esindajad; istung on avalik, toimub veebiülekanne (Riigikogu konverentsisaal);

kultuurikomisjonis – kell 11.10: arvamuse andmised ELAKile: Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, millega luuakse Euroopa solidaarsuskorpuse programm ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa solidaarsuskorpuse määrus – COM(2018) 440, Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, millega luuakse liidu hariduse-, koolituse-, noorte- ja spordiprogramm „Erasmus“ – COM(2018) 367, kutsutud Haridus- ja Teadusministeeriumi, SA Archimedese ning Eesti Noorteühenduste Liidu esindajad;

majanduskomisjonis – kell 11.10: ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse eelnõu (678 SE); arvamuse andmine ELAKile: Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, millega luuakse Euroopa ühendamise rahastu, eelnõu kohta – COM(2018) 438;

põhiseaduskomisjonis – kell 11.15: Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (636 SE), kutsutud algataja ja Justiitsministeeriumi esindaja; kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse täiendamise seaduse eelnõu (637 SE), kutsutud algataja ja Rahandusministeeriumi esindaja; Euroopa Parlamendi valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu algatamise arutelu (Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmete arvu suurendamine), kutsutud riigi valimisteenistuse juht Priit Vinkel;

rahanduskomisjonis – kell 11.10: hasartmängumaksu seaduse ja Eesti Kultuurkapitali seaduse muutmise seaduse eelnõu (632 SE); arvamuse andmised ELAKile: Nõukogu direktiiv, millega sätestatakse aktsiisiga maksustamise üldised põhimõtted, eelnõu COM(2018) 346 (1-2/18-397/3), alkoholi ja alkohoolsete jookide aktsiisi struktuuri ühtlustamise direktiivi 92/83/EMÜ muutmise eelnõu – COM(2018) 334 (1-2/18-394/4); riigieelarve kontrollikomisjoni kirjast seoses ettepanekutega Riigikontrolli 2019. aasta tööplaani;

riigikaitsekomisjonis Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse tegevusest ja tegevuskavast, kutsutud Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse direktor kolonel Rauno Sirk; isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seaduse eelnõu (650 SE), kutsutud Kaitseministeeriumi esindajad; ettepanekute tegemine Riigikontrolli 2019. aasta tööplaani;

sotsiaalkomisjonis – kell 11.10: tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu (689 SE), kutsutud Sotsiaalministeeriumi esindajad; tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (626 SE), kutsutud Sotsiaalministeeriumi ja huvigruppide esindajad; perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (652 SE), kutsutud Sotsiaalministeeriumi esindaja (ruum L332);

väliskomisjonis Riigikogu otsuse „Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamine“ muutmise eelnõu (690 OE); Riigikogu otsuse „Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamine“ muutmise eelnõu (691 OE); väliskomisjoni tellitud uuringu „Eesti välisteenistuse tugevdamine“ esitlus, kutsutud Kaitseuuringute Keskuse teadur Kalev Stoicescu; ülevaade Riigikogu 2018. aasta välislähetuste eelarve täitmisest ja 2019. aasta eelarve kavandamisest, kutsutud Riigikogu Kantselei esindajad; ülevaade 16. – 20. septembril toimunud Riigikogu väliskomisjoni töövisiidist Ukrainasse;

õiguskomisjonis – kell 11.15: rahapesu tõkestamise tõhustamisest, kutsutud rahandusminister Toomas Tõniste ja Finantsinspektsiooni juhatuse esimees Kilvar Kessler;

korruptsioonivastases erikomisjonis – kell 13.30: huvide deklaratsioonide kontrolli tulemustest; valitsusliikmete 2018. aasta majanduslike huvide deklaratsioonisdest;

probleemkomisjonis rahvastikukriisi lahendamiseks – kell 13.30: talendipoliitikast, kutsutud Sotsiaalministeeriumi esindaja;

probleemkomisjonis riigireformi arengusuundade väljatöötamiseks – kell 13.15: komisjoni sügisistungjärgu töökavast;

riigieelarve kontrolli erikomisjonis – kell 13: Riigikontrolli kontrolliaruande „Riigi 2017. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus“ arutelu, kutsutud riigihalduse minister Janek Mäggi, Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna nõunik Regina Vällik, Riigi Tugiteenuste Keskuse finantsarvestuse osakonna juhataja, riigi pearaamatupidaja Juta Maar ja Riigikontrolli esindajad; istung on avalik, toimub veebiülekanne (ruum L333).

Sündmused

Kell 13.30 – Riigikogu aseesimees Enn Eesmaa kohtub Iraani parlamendi Iraani-Eesti parlamendirühma saadikutega (ruum L240).

Kell 14 – väliskomisjon kohtub Iraani parlamendi Iraani-Eesti parlamendirühma saadikutega.

Kell 15.15 – väliskomisjoni aseesimees Keit Pentus-Rosimannus kohtub Ameerika Ühendriigi diplomaatilise korpuse (Council of American Ambassadors) delegatsiooniga.

Kell 19 – Riigikogu Eesti-Iraani parlamendirühm kohtub Iraani parlamendi Iraani-Eesti parlamendirühma saadikutega.

Välislähetused

24. – 25. september
Riigikogu aseesimees Kalle Laanet ja Riigikogu liige Raivo Aeg osalevad Europoli parlamentaarse ühiskontrolli töörühma kohtumisel Brüsselis Belgias.

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
marie.kukk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Riigikogu eelinfo 24. – 30. septembrini

Esmaspäev, 24. september

Kell 15 – täiskogu istung

Riigikogu kinnitab töönädala päevakorra.

Riigikogu liikmete esitatud arupärimistele vastavad siseminister Andres Anvelt hääleõiguslike arvust Riigikogu valimisringkondades ja Eesti riigiasutuste töö kohta väljaspool kodumaad elavate hääleõiguslike isikutega (nr 438) ning sotsiaalkaitseminister Kaia Iva puudega lastele eluks ja arenguks vajalike abivahendite kättesaadavuse kohta (nr 436).

Riigikogu liikmete kõnesoovide korral toimub vaba mikrofon.

Kell 11 – komisjonide istungid

Euroopa Liidu asjade komisjonis – kell 13.30: Eesti seisukohad 27. – 28. septembril toimuval ELi konkurentsivõime nõukogu istungil (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vastutusalas olevates punktides), seisukoha andmised: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõu elektroonilise kaubaveoteabe kohta (COM(2018) 279), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõu, millega luuakse Euroopa merenduse ühtsete kontaktpunktide keskkond (COM(2018) 278), Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi eelnõu, mis käsitleb maanteede infrastruktuuri ohutuse korraldamist (COM(2018) 274), kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad;

keskkonnakomisjonis kollektiivne pöördumine „Metsarahu manifest“, kutsutud: kollektiivse pöördumise algatajad ning Eestimaa Looduse Fondi, Eesti Keskkonnaühenduste Koja, Eesti Metsa Abiks, Erametsaliidu, Eesti Metsatöötajate Ametiühingu, Riigimetsa Majandamise Keskuse, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu, Eesti Jahimeeste Seltsi, Keskkonnaministeeriumi ja Keskkonnaagentuuri esindajad; istung on avalik, toimub veebiülekanne (Riigikogu konverentsisaal);

kultuurikomisjonis – kell 11.10: arvamuse andmised ELAKile: Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, millega luuakse Euroopa solidaarsuskorpuse programm ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa solidaarsuskorpuse määrus – COM(2018) 440, Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, millega luuakse liidu hariduse-, koolituse-, noorte- ja spordiprogramm „Erasmus“ – COM(2018) 367, kutsutud Haridus- ja Teadusministeeriumi, SA Archimedese ning Eesti Noorteühenduste Liidu esindajad;

majanduskomisjonis – kell 11.10: ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse eelnõu (678 SE); arvamuse andmine ELAKile: Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, millega luuakse Euroopa ühendamise rahastu, eelnõu kohta – COM(2018) 438;

põhiseaduskomisjonis – kell 11.15: Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (636 SE), kutsutud algataja ja Justiitsministeeriumi esindaja; kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse täiendamise seaduse eelnõu (637 SE), kutsutud algataja ja Rahandusministeeriumi esindaja; Euroopa Parlamendi valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu algatamise arutelu (Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmete arvu suurendamine), kutsutud riigi valimisteenistuse juht Priit Vinkel;

rahanduskomisjonis – kell 11.10: hasartmängumaksu seaduse ja Eesti Kultuurkapitali seaduse muutmise seaduse eelnõu (632 SE); arvamuse andmised ELAKile: Nõukogu direktiiv, millega sätestatakse aktsiisiga maksustamise üldised põhimõtted, eelnõu COM(2018) 346 (1-2/18-397/3), alkoholi ja alkohoolsete jookide aktsiisi struktuuri ühtlustamise direktiivi 92/83/EMÜ muutmise eelnõu – COM(2018) 334 (1-2/18-394/4); riigieelarve kontrollikomisjoni kirjast seoses ettepanekutega Riigikontrolli 2019. aasta tööplaani;

riigikaitsekomisjonis Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse tegevusest ja tegevuskavast, kutsutud Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse direktor kolonel Rauno Sirk; isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seaduse eelnõu (650 SE), kutsutud Kaitseministeeriumi esindajad; ettepanekute tegemine Riigikontrolli 2019. aasta tööplaani;

sotsiaalkomisjonis – kell 11.10: tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu (689 SE), kutsutud Sotsiaalministeeriumi esindajad; tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (626 SE), kutsutud Sotsiaalministeeriumi ja huvigruppide esindajad; perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (652 SE), kutsutud Sotsiaalministeeriumi esindaja (ruum L332);

väliskomisjonis Riigikogu otsuse „Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamine“ muutmise eelnõu (690 OE); Riigikogu otsuse „Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamine“ muutmise eelnõu (691 OE); väliskomisjoni tellitud uuringu „Eesti välisteenistuse tugevdamine“ esitlus, kutsutud Kaitseuuringute Keskuse teadur Kalev Stoicescu; ülevaade Riigikogu 2018. aasta välislähetuste eelarve täitmisest ja 2019. aasta eelarve kavandamisest, kutsutud Riigikogu Kantselei esindajad; ülevaade 16. – 20. septembril toimunud Riigikogu väliskomisjoni töövisiidist Ukrainasse;

õiguskomisjonis – kell 11.15: rahapesu tõkestamise tõhustamisest, kutsutud rahandusminister Toomas Tõniste ja Finantsinspektsiooni juhatuse esimees Kilvar Kessler;

korruptsioonivastases erikomisjonis – kell 13.30: huvide deklaratsioonide kontrolli tulemustest; valitsusliikmete 2018. aasta majanduslike huvide deklaratsioonisdest;

probleemkomisjonis rahvastikukriisi lahendamiseks – kell 13.30: talendipoliitikast, kutsutud Sotsiaalministeeriumi esindaja;

probleemkomisjonis riigireformi arengusuundade väljatöötamiseks – kell 13.15: komisjoni sügisistungjärgu töökavast;

riigieelarve kontrolli erikomisjonis – kell 13: Riigikontrolli kontrolliaruande „Riigi 2017. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus“ arutelu, kutsutud riigihalduse minister Janek Mäggi, Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna nõunik Regina Vällik, Riigi Tugiteenuste Keskuse finantsarvestuse osakonna juhataja, riigi pearaamatupidaja Juta Maar ja Riigikontrolli esindajad; istung on avalik, toimub veebiülekanne (ruum L333).

Sündmused

Kell 13.30 – Riigikogu aseesimees Enn Eesmaa kohtub Iraani parlamendi Iraani-Eesti parlamendirühma saadikutega (ruum L240).

Kell 14 – väliskomisjon kohtub Iraani parlamendi Iraani-Eesti parlamendirühma saadikutega.

Kell 15.15 – väliskomisjoni aseesimees Keit Pentus-Rosimannus kohtub Ameerika Ühendriigi diplomaatilise korpuse (Council of American Ambassadors) delegatsiooniga.

Kell 19 – Riigikogu Eesti-Iraani parlamendirühm kohtub Iraani parlamendi Iraani-Eesti parlamendirühma saadikutega.

Teisipäev, 25. september

Kell 10 – täiskogu istung

Esimene lugemine – 5 eelnõu: kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (634 SE); soolise võrdõiguslikkuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (683 SE); keskkonnatasude seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (660 SE); looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (676 SE); piiriülese õhusaaste kauglevi 1979. aasta konventsiooni hapestumise, eutrofeerumise ja troposfääriosooni vähendamise protokolliga ühinemise ja protokolli 2012. aasta muudatuste heakskiitmise seaduse eelnõu (677 SE).

Kell 14 – komisjonide istungid

keskkonnakomisjonis arvamuse andmine ELAKile: Eesti seisukohad teatavate plasttoodete keskkonnamõju vähendamist käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi eelnõu kohta – COM(2018) 340, kutsutud Keskkonnaministeeriumi esindajad; arvamuse andmine ELAKile: Eesti seisukohad Komisjoni teatise Euroopa Parlamendile, Nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotisaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa, mis kaitseb: puhas õhk kõigile“ kohta – COM(2018) 330, kutsutud Keskkonnaministeeriumi esindajad;

maaelukomisjonis piirkondlikust töökoha loomise toetusest Kagu-Eestisse ja Ida-Virumaale, kutsutud Sotsiaalministeeriumi esindaja; ettepanekud Riigikontrolli 2019. aasta tööplaani koostamiseks/täiendamiseks;

majanduskomisjonis kohtumine AS Tallinna Lennujaama juhatuse esimehe Piret Mürk-Dubout’ga;

põhiseaduskomisjonis – kell 13.15: Riigikogu otsuse „Riigikogu otsuse „Riigikogu probleemkomisjoni moodustamine riigireformi arengusuundade väljatöötamiseks“ muutmine“ eelnõu (668 OE), kutsutud esitaja esindaja; Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmise seaduse eelnõu algatamise arutelu; ELAKile arvamuse andmine Eesti seisukohtade kohta, mis on esitatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi liidu õiguse rikkumisest teatavate isikute kaitset puudutava eelnõu suhtes, kutsutud Justiitsministeeriumi esindajad;

rahanduskomisjonis – ülevaade 2018. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõust; ülevaade Riigikogu otsuse „Riigi 2017. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine“ eelnõust;

riigikaitsekomisjonis – Kaitseväe küberväejuhatuse tegevusest, kutsutud Kaitseväe esindajad;

sotsiaalkomisjonis – kell 13: perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (652 SE), kutsutud Sotsiaalministeeriumi esindaja;

väliskomisjonis – ülevaade 5. oktoobril Innsbruckis toimuvast Euroopa Liidu kaubandusministrite mitteametlikust kohtumisest, kutsutud Välisministeeriumi esindajad; ülevaade Balti õhuturbest ja strateegilisest kommunikatsioonist, kutsutud Kaitseministeeriumi, Kaitseväe ja Riigikantselei esindajad.

Sündmused

Kell 8.30 – Eesti-Soome parlamendirühm kohtub Soome suursaadiku Timo Kantolaga (Soome saatkond).

Kell 10.15 – Riigikogu esimees Eiki Nestor võtab osa Tema Pühaduse paavst Franciscuse ametlikust tervitustseremooniast (Vabariigi Presidendi Kantselei, A. Weizenbergi 39).

Kell 11 – Riigikogu esimees Eiki Nestor osaleb kohtumisel Tema Pühaduse paavst Franciscusega (Presidendi roosiaed).

Kell 11 – Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Toomas Vitsut ja komisjoni liikmed kohtuvad Prantsuse Riikliku Avaliku Halduse Kõrgkooli (ENA) delegatsiooniga.

Kell 16.30 – Riigikogu esimees Eiki Nestor ja Riigikogu liikmed osalevad Tema Pühaduse paavst Franciscuse pühitsetud missal (Vabaduse väljak).

Kolmapäev, 26. september

Kell 13 – infotund

Kell 14 – täiskogu istung

Esimene lugemine – 9 eelnõu: politsei ja piirivalve seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (673 SE); Eesti Vabariigi ja Poola Vabariigi vahelise investeeringute vastastikuse soodustamise ja kaitse lepingu muutmise ja lõpetamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (672 SE); sotsiaalmaksuseaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse, jäätmeseaduse ja sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu (685 SE); muinsuskaitseseaduse eelnõu (684 SE); autoriõiguse seaduse muutmise seaduse (Marrakechi direktiivi ülevõtmine) eelnõu (686 SE); Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (Tarbijakaitseameti ja Tehnilise Järelevalve Ameti ühendamine ning rikkumismenetlusest nr 2017/2072 selgunud puuduste kõrvaldamine) eelnõu (651 SE); raudteeseaduse muutmise seaduse eelnõu (670 SE); Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (662 SE); avaliku teabe seaduse muutmise seaduse eelnõu (671 SE).

Sündmused

Kell 9 – riigikaitsekomisjoni esimees Hannes Hanso ning liikmed Margus Tsahkna ja Johannes Kert osalevad iga-aastasel Balti kaitsekonverentsil (Radisson Blu Hotel Olümpia).

Kell 10 – riigikaitsekomisjoni esimees Hannes Hanso kohtub Gruusia diplomaatidega (ruum L241).

Kell 11.30 – Riigikogu esimees Eiki Nestor võtab vastu päästeteenistujate töötasu tõstmise kollektiivse pöördumise.

Neljapäev, 27. september

Kell 10 – täiskogu istung

Esimene lugemine – 2 eelnõu: Riigikogu otsuse „Riigikogu liikmest Eesti Rahvusraamatukogu nõukogu liikmete nimetamine“ eelnõu (692 OE); Riigikogu otsuse „Riigikogu liikmest Eesti Rahvusraamatukogu nõukogu liikmete nimetamine“ eelnõu (692 OE).

Komisjoni istung

õiguskomisjonis – kell 11: arvamuse andmine ELAKile: Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi eelnõu kohta, mis käsitleb Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitanud isikute kaitset, kutsutud Justiitsministeeriumi esindajad; jälitustoimingud ja tänane õigusruum, kutsutud Riigiprokuratuuri, Justiitsministeeriumi, Siseministeeriumi, Maksu- ja Tolliameti ning Keskkriminaalpolitsei esindajad.

Sündmused

Kell 10 – Riigikogu esimees Eiki Nestor avab XIV rahvusvahelise merekonverentsi (Tallink Spa konverentsikeskus).

Kell 10 Riigikogu aseesimees Enn Eesmaa teeb ettekande Rahuleiva konverentsil (Sangaste).

Reede, 28. september

Komisjoni istung

Euroopa Liidu asjade komisjonis – kell 10: Eesti seisukohad 1. oktoobril toimuval eurorühma kohtumisel ja 2. oktoobril toimuval ELi majandus- ja rahandusnõukogu istungil, kutsutud rahandusminister Toomas Tõniste; Eesti seisukohad 5. oktoobril toimuval mitteametlikul ELi välisasjade nõukogu (kaubandus) kohtumisel, kutsutud Välisministeeriumi esindaja; seisukoha andmine: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse liidu hariduse-, koolituse-, noorte- ja spordiprogramm „Erasmus“ (COM(2018) 367), kutsutud Haridus- ja Teadusministeeriumi esindaja; seisukoha andmine: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa solidaarsuskorpuse programm ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa solidaarsuskorpuse määrus (COM(2018) 440), kutsutud Haridus- ja Teadusministeeriumi esindaja; seisukoha andmine: kalanduskontrolli käsitlev Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõu (COM(2018) 368), kutsutud Keskkonnaministeeriumi esindaja; seisukoha andmine: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi eelnõu teatavate plasttoodete keskkonnamõju vähendamise kohta (COM(2018) 340), kutsutud Keskkonnaministeeriumi esindaja; seisukoha andmine: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõu, millega luuakse Euroopa ühendamise rahastu (COM(2018) 438), kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja.

Sündmus

Kell 12.20 – Riigikogu esimees Eiki Nestor teeb Eesti riigi loomise ja arenguetappide teemalise ettekande Eesti III omavalitsuspäeval (Narva Kultuurimaja Rugodiv, Aleksandr Puškini tn 8).

Pühapäev, 30. september

Sündmus

Riigikogu aseesimees Enn Eesmaa osaleb Rahvarinde 30. aastapäevale pühendatud ajalookonverentsil (Eesti Rahvusraamatukogu).

Välislähetused

24. – 25. september
Riigikogu aseesimees Kalle Laanet ja Riigikogu liige Raivo Aeg osalevad Europoli parlamentaarse ühiskontrolli töörühma kohtumisel Brüsselis Belgias.

26. september
Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson esineb Georgian Foundation For Strategic and International Studies’i korraldatud seminaril Thbilisis Georgias.

26. – 29. september
Balti Assamblee (BA) Eesti delegatsiooni esimees Aadu Must ja aseesimees Johannes Kert osalevad GUAM Parlamentaarse Assamblee parlamentaarsel istungjärgul ja BA presiidiumi töös Chișinăus Moldovas.

28. – 29. september
Riigikaitsekomisjoni esimees Hannes Hanso osaleb Riia konverentsil Lätis.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6353, 510 6179
merilin.kruuse@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Vastupanuvõitluse päeval heiskavad Pika Hermanni torni lipu 21. Kooli õpilased

Riigikogu esimehe Eiki Nestori sõnul on väga oluline, et me tähistame Eesti riigi jaoks olulisi sündmusi just koos noortega. „See annab hingele rahu kuna on kindel, et Eesti riik ja sinimustvalge jääb nende noorte ja pealekasvavate põlvkondade kätes hoituks,“ märkis esimees.

Lipu heiskamise toimkonnas on Bert Palts, Karl-Matthias Madis, Karl Rudolf Kunnas, Tristan Griin-Loover ja Joonas Veskla.

Pärast hommikust lipuheiskamise tseremooniat kohtuvad liputoimkonna liikmed Riigikogu esimehe Eiki Nestoriga ja tutvuvad Toompea lossiga.

Tallinna 21. Kooli liputoimkond on 1997. aastast tegutsev õpilasorganisatsioon, mis esitab, valvab ja kaitseb kooli lippu ja vajadusel riigilippu lähtudes Eesti lipu seadusest. Liputoimkond koosneb vabatahtlikest 10.–12. klassi noormeestest.

Vastupanuvõitluse ja Otto Tiefi valitsuse päeva peetakse Riigikogu otsusel riikliku tähtpäevana 12. aastat.

1940. aasta suvel, mil Nõukogude väed okupeerisid Eesti territooriumi, sai Raua tänava koolist ehk nüüdsest Tallinna 21. Koolist Eesti armee sidepataljoni ajutine kodu. Just seal pidasid Eesti vabariigi sõdurid maha oma ainsa lahingu Teises maailmasõjas.

Vastupanu osutas Eesti rahvas taas neli aastat hiljem, kui taganevate Saksa okupatsioonivägede ja pealetungiva punaarmee Tallinna jõudmise eel lehvis 1944. aasta septembris Pika Hermanni tornis sinimustvalge lipp.

Fotod sündmusest. NB! Pildid laekuvad viivitusega.

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
marie.kukk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Väliskomisjon: Ukraina vajab toetust olemaks tugev ja stabiilne õigusriik

Väliskomisjoni visiit Ukrainasse

Komisjoni esimehe Marko Mihkelsoni sõnul vajab Ukraina nii Eesti kui ka rahvusvahelist toetust, et olla tugev ja stabiilne õigusriik. „Eesti arenguabi programmides on Ukraina praegu prioriteetsel kohal ja nii peab see jääma ka edaspidi,“ ütles Mihkelson.

Mihkelsoni sõnul on oluline, et järgmisel aastal Ukrainas toimuvad presidendi- ja parlamendivalimised mööduksid avatult, demokraatlikult ja ilma sekkumisteta. Tema sõnul on oht, et Venemaa toetab valimistel jõude, kes näeksid pigem Ukraina reformide pidurdumist.

Komisjoni liikme Barbi Pilvre sõnul tuleb ikka ja jälle juhtida rahvusvahelise üldsuse tähelepanu Ida-Ukrainas toimuvale, sest uudiste külluses võib paljugi ununeda ja sõjaga harjutakse ära. „Fakt on see, et sõda Ida-Ukrainas kestab,“ osutas Pilvre. Ta toonitas, et konflikt peab leidma diplomaatilise ja rahumeelse lahenduse. „Selleks tuleb survestada Venemaad sanktsioonidega ja aidata Ukraina valitsusel lahendada humanitaarkriis,“ ütles ta.

Komisjoni liikme Henn Põlluaasa sõnul on kurb, et sõda toimub keset Euroopat ja Euroopa on selle ees oma silmad sulgenud. Tema sõnul tuleb nii Eestil kui ka teistel Euroopa riikidel aidata Ida-Ukraina inimestel kodud taastada, et nad saaksid tagasi kodupaika pöörduda. Samuti peab aitama lastel sõjatraumast üle saada. „Ukrainlaste enda panusest ei piisa, et sõda lõppeks ja riik uuesti elamiskõlbulikuks saaks,“ rääkis Põlluaas. „Eesti, aga ka kogu ülejäänud Euroopa, peab Ukraina toetuseks oluliselt rohkem panustama.“

Väliskomisjoni visiit Ukrainasse kestis 16.-20. septembrini. Külastati Ida-Ukrainas asuvat Donetski oblastit, kus käidi Majorski kontrollpunktis ja rindejoonel asuvas Luganskoje külas. Kramatorskis ja Slovjanskis toimusid kohtumised Donetski oblasti kuberneri ja rahvusvaheliste abiorganisatsioonide esindajatega.

Kiievis toimusid eile ja täna kohtumised Ülemraada asespiikri Irina Heraštšenkoga, väliskomisjoni esinaise Hanna Hopko ning presidendi juures tegutseva rahvusliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu juhi Oleksandr Turtšõnoviga. Samuti kohtuti Ukraina uue põlvkonna poliitikute Serhiy Leshchenko, Mustafa Nayyemi ja Svitlana Zalishchukiga, mõttekodade esindajatega ning kodanikuühendusega Vostok-SOS, mis teeb koostööd Eesti arenguabi organisatsioonidega.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
631 6356, 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee 
Päringud: press@riigikogu.ee

Riigikogu eelinfo reedest pühapäevani, 21. – 23. septembrini

Reede, 21. september

Komisjoni istung

Euroopa Liidu asjade komisjonis – kell 10: Eesti seisukohad 23. – 25. septembril toimuval mitteametlikul ELi põllumajanduse ja kalanduse nõukogu kohtumisel, kutsutud Maaeluministeeriumi esindaja; seisukoha andmine: ELi Nõukogu määruse eelnõu, millega asutatakse Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõte, kutsutud Haridus- ja Teadusministeeriumi esindaja; Eesti seisukohad 27. – 28. septembril toimuval ELi konkurentsivõime nõukogu istungil (haridus- ja teadusministeeriumi vastutusalas olevates punktides), kutsutud haridus- ja teadusminister Mailis Reps; seisukoha andmine: Euroopa Liidu noortestrateegia (COM(2018) 269), kutsutud Haridus- ja Teadusministeeriumi esindaja; seisukoha andmine: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi eelnõu, millega muudetakse direktiivi 2009/33/EÜ keskkonnasõbralike ja energiatõhusate maanteesõidukite edendamise kohta (COM(2017) 653), kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Keskkonnaministeeriumi esindajad; seisukoha andmine: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõu ELi viisainfosüsteemi muudatuste kohta (COM(2018) 302), kutsutud Siseministeeriumi esindajad.

Sündmus

Kell 15  Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kohtub Soome välispoliitika eksperdi Hiski Haukkalaga.

Laupäev, 22. september

Sündmus

Kell 7.05 – Riigikogu esimees Eiki Nestor tervitab Tallinna 21. Kooli liputoimkonda, mille liikmed heiskavad vastupanuvõitluse päeva puhul Pika Hermanni torni riigilipu.

Välislähetused

16. – 20. september
Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson ning liikmed Barbi Pilvre ja Henn Põlluaas on visiidil Ukrainas.

19. – 22. september
Eesti-Aserbaidžaani parlamendirühma esimees Mihhail Korb osaleb Aserbaidžaani parlamendi 100. aastapäeva tähistamisel ja kohtumistel Aserbaidžaani parlamendis.

20. – 21. september
Balti Assamblee Eesti delegatsiooni esimees Aadu Must osaleb BA presiidiumi töös ning koos delegatsiooni liikmete Krista Aru, Monika Haukanõmme, Sven Sesteri, Urve Tiiduse ja Rainer Vakraga BA Konsultatiivnõukogu töös Jūrmalas Lätis.

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
marie.kukk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Menetlusse võeti eelnõud Rahvusraamatukogu ja Rahvusooperi nõukogu koosseisu muutmiseks

Kultuurikomisjoni 19 septembri esitatud Riigikogu otsuse “Riigikogu liikmest Eesti Rahvusraamatukogu nõukogu liikmete nimetamine” eelnõu (692 OE).

Eelnõu näeb ette nimetada nõukogu liikmeteks Yoko Alender ja Aadu Must. Muudatused tehakse seoses nõukogu liikme Igor Gräzini Riigikogu liikme volituste lõppemisega ja Riigikogu liikme Toomas Väinaste nõukogu liikme kohalt tagasiastumisega. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.

Kultuurikomisjoni 19 septembri esitatud Riigikogu otsuse “Rahvusooperi nõukogu liikme nimetamine” eelnõu (693 OE).

Eelnõu näeb ette nimetada nõukogu liikmeks Toomas Väinaste. Muudatus on seotud nõukogu liikme Martin Repinski Riigikogu liikme volituste lõppemisega. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal, 631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

 

 

Riigikogu nimetas Heiki Loodi Riigikohtu liikmeks

Riigikohtu uue liikme nimetamine on seotud asjaoluga, et Riigikogu otsustas 15. veebruaril 2018 vabastada riigikohtunik Indrek Koolmeister ametist alates 30. juunist 2018. Koolmeister vabastati ametist tema enda soovil. Riigikohtu esimees Priit Pikamäe kuulutas Riigikohtu uue liikme leidmiseks välja avaliku konkursi. Pikamäe kuulas ära Riigikohtu üldkogu ja kohtute haldamise nõukoja arvamuse ning esitas Riigikogule riigikohtuniku ametisse nimetamiseks Heiki Loodi kandidatuuri.

Heiki Loot on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduse eriala. 1994. aastal alustas Loot tööd Riigikohtu esimehe abina, kust liikus 1995. aastal Justiitsministeeriumi avaliku õiguse osakonna juhatajaks. Osakonna juhatajana vastutas Loot avaliku õiguse valdkonna õigusloome suunamise ja koordineerimise eest. Tema toel valmistati ette ja algatati muu hulgas haldusõiguse ja karistusõiguse reform. Aastatel 1998–2003 oli Loot Sisekaitseakadeemia rektor. Tema ametiajal kujundati senine riigikaitse kallakuga akadeemia ümber avaliku teenistuse rakenduskõrgkooliks – toimus õppekavade ulatuslik reformimine ja uute avaliku teenistuse erialade avamine. Alates 2003. aastast on Heiki Loot riigisekretär. Riigisekretärina on tema peamiseks ülesandeks olnud Vabariigi Valitsuse töö korraldamine ja Riigikantselei juhtimine.

Pikamäe kaaskirjas märgitakse, et Heiki Loodil on pikaajaline ja väga mitmekülgne avaliku teenistuse kogemus. Tema roll õigusloome reformide käivitamisel ja riiklike institutsioonide ülesehitamisel-arendamisel on olnud märkimisväärne. Ta on kogenud ja tunnustatud jurist, kelle senine elu- ja töökogemus võimaldab tal oluliselt panustada Riigikohtu halduskolleegiumi töösse ja Eesti haldusõiguse edasiarendamisse.

Riigikohtu esimehe Priit Pikamäe esitatud Riigikogu otsuse „Heiki Loodi Riigikohtu liikme ametisse nimetamine“ (668 OE) poolt hääletas 64 Riigikogu liiget, vastu oli 6 liiget ja erapooletuid liikmeid oli 2.

Riigikogus läbis esimese lugemise üks eelnõu:

Riigikaitsekomisjoni algatatud relvaseaduse muutmise seaduse eelnõuga (654 SE) viiakse seadus kooskõlla ELi vastava direktiiviga, millega muudetakse nõukogu vastavat direktiivi relvade omandamise ja valduse kontrolli kohta (tulirelvadirektiiv).

Eelnõuga lisatakse seaduse kohaldamisalasse hoiatus-, signaal- ja akustilised relvad, millele seni reegleid kehtestatud ei ole. Kavandatavad seaduse muudatused võimaldavad kooskõlas ELis kehtivate nõuetega käidelda, sh valmistada, parandada jne, ka Eestis selliseid relvi. ELis kehtestatakse 2018. aasta septembrist sellistele relvadele ühtsed tehnilised nõuded. Samuti kehtestatakse tulirelvade ja nende osade markeerimisele ELis ühtsed nõuded. Selleks, et ka Eesti ettevõtjad saaksid relvi valmistada või nõuetekohaselt markeerituna müüa, on oluline seadust vastava regulatsiooniga täiendada.

Eelnõuga täpsustatakse tulirelvade, nende oluliste osade ja laskemoona markeerimise nõudeid. Lisaks riigisisestele nõuetele tuleb turule lastavate tulirelvade, nende oluliste osade ja laskemoona markeerimisel arvestada Euroopa Komisjoni kehtestatud tehniliste nõuetega.

Riigikogus jäi pooleli ühe eelnõu esimese lugemise arutelu täiskogu tööaja lõppemise tõttu:

Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (634 SE) näeb ette võimaldada mitmikkodakondsust Eesti kodanikele, kes on omandanud Eesti kodakondsuse sünniga. Eelnõuga nähakse ette ka Eesti kodakondsuse taastamise võimalus isikutele, kes omandasid Eesti kodakondsuse enne 1992. aasta 26. veebruari, kuid keda sunniti sellest loobuma või loeti Eesti kodakondsuse kaotanuks või sellest loobunuks.

Istungi stenogramm http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/201809201000.

Fotod.

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu (NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
marie.kukk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Balti Assamblee arutab Jūrmalas kellakeeramise temaatikat

Delegatsiooni esimehe Aadu Musta sõnul teeb Balti Assamblee usutavasti ettepaneku, et kellakeeramise lõpetamisel jääks kolm Balti riiki ühte ajatsooni. Teistest arutluse alla tulevatest teemadest rääkides ütles esimees, et assamblee on võtnud eesmärgi töötada idapartnerlusriikide suhtes välja tegevuskava, mida esitleda läänepoolsetele partneritele. „Samuti on vaja ühist visiooni teaduse ja hariduse valdkonnas, et kiirendada Balti riikide koostööd kõrg- ja kutseharidusprogrammide osas,“ rääkis Must. Seejuures pidas ta tähtsaks, et juunis allkirjastati Balti riikide diplomite ja teaduskraadide automaatse tunnustamise leping.

BA kultuurikomisjoni aseesimees Krista Aru tõi Balti Assamblee töö positiivse tulemusena esile Balti riikide kultuuriministrite kokkuleppe asutada Balti Kultuurifond. „Tänu assambleele sündiva fondi eesmärk on toetada Baltimaade kultuuriprojekte, mis on suunatud rahvusliku identiteedi ja eneseväärikuse säilimisele ning kultuurisaavutuste esiletõstmisele,“ ütles Aru. Jūrmalas on kavas ministrite sõlmitud kokkulepet tunnustada.

Balti Assamblee presiidium arutab eeloleval 37. BA istungjärgul vastuvõetavaid dokumente ja 24. Balti Nõukogu seisukohti. Ühtlasi vaatab presiidium läbi Läti eesistumiskava ja tööplaani projekti. Koos presiidiumiga on Jurmalas ka kõigi BA komisjonide esimehed ja aseesimehed, et teha kokkuvõtteid möödunud aasta tegevustest ja arutada järgmise aasta koostööteemasid.

Jūrmalas toimub ka Balti Konsultatiivnõukogu, kus BA presiidium koos komisjonide esimeeste- ja aseesimeestega kohtub Balti Ministrite Nõukogu eesistujamaa Leedu esindajaga, et kavandada edasist koostööd valitsuste ja parlamentide vahel ning kooskõlastada Balti Nõukogu ühisavaldus.

Balti Assamblee on Eesti, Läti ja Leedu parlamentide koostööd edendav rahvusvaheline organisatsioon, mis asutati 1991. aasta 8. novembril Tallinnas.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
tel 631 6353, 510 6179
e-post merilin.kruuse@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Riigikogus läbis esimese lugemise Riigi Teataja seadust muutev eelnõu

Ülesanne antakse Riigi Teataja väljaandjale, kelleks on Justiitsministeeriumi Riigi Teataja talitus. Muudatus võimaldab optimeerida ministeeriumide töökorraldust. Riigi Teataja väljaandjal on pädevus ning tehnilised võimalused koostada ja esitada terviktekste avaldamiseks. Justiitsministeeriumi on kavas luua üks täiendav ametikoht. Vajalik ressurss kaetakse Justiitsministeeriumi ja teiste ministeeriumide vahenditest.

Praegu säilitab Riigi Teataja väljaandja paberil kõik avaldamiseks esitatud aktide algtekstid (v.a KOV üksuste määrused), mis pole aga otstarbekas. Eelnõu järgi loobutakse Riigi Teatajas avaldatavate algtekstide paberväljatrükkide säilitamisest, välja arvatud seaduste kui kõige olulisemate aktide puhul. Digitaalselt säilitatakse Riigi Teataja infosüsteemis kõik avaldamiseks edastatud algtekstid.

Ministeeriumid annavad eelnõu järgi terviktekstide koostamise Justiitsministeeriumile üle alates 1. jaanuarist 2019.

Riigikogus läbis esimese lugemise veel kuus eelnõu:

Sotsiaalkomisjoni algatatud sotsiaalhoolekande seaduse ja halduskoostöö seaduse muutmise seaduse eelnõuga (657 SE) tahetakse muuta psüühilise erivajadusega inimeste toimetulekut ja elukvaliteeti toetavate erihoolekandeteenuste saamise teekond lühemaks ja selgemaks nii teenuste kasutajatele kui ka korraldajatele. Samuti luuakse teenustele suunamise ja teenuste osutamise ühtlane korraldussüsteem. Eelnõuga tahetakse tagada psüühikahäirega abivajavatele täisealistele nende tegelikule toetusvajadusele vastav abi, et ennetada inimese toimetuleku ja elukvaliteedi halvenemist. Eelnõu eesmärk on tagada vajaduspõhise ja paindliku erihoolekandeteenuse osutamine, milleks tuuakse erihoolekandeteenuse vajaduse hindamine ja inimese nõustamine Sotsiaalkindlustusameti juurde.

Valitsuse algatatud isikuandmete kaitse seaduse eelnõu (679 SE).

25. maist 2018 hakkas isikuandmete kaitse õigust reguleerima otsekohalduv ELi vastav määrus füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta. See tingib ka vajaduse praegu kehtiv riigisisene regulatsioon üle vaadata.

Seni on isikuandmete kaitse õiguse küsimusi reguleerinud üldseadusena isikuandmete kaitse seadus (IKS), millega on üle võetud ELi varasem direktiiv, mis aga tunnistati 25. maist 2018 kehtetuks. Kuigi üldmääruse puhul on tegu ELi otsekohalduva õigusaktiga, on teatud küsimustes jäetud liikmesriikidele kaalutlusõigus riigisiseselt täpsustada, kehtestada ja säilitada üldmääruses sätestatud isikuandmete töötlemisega seotud küsimusi.

Eesti uus IKS loob üldised raamid isikuandmete töötlemisele, milles meil on ELi üldmäärusest tulenev diskretsioon. Samuti võetakse uue IKSiga üle ELi direktiiv, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset seoses pädevates asutustes isikuandmete töötlemisega süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil ning selliste andmete vaba liikumist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu raamotsus õiguskaitseasutuste direktiivi kohta.

Valitsuse algatatud isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seaduse eelnõu (650 SE).

Alates 25. maist 2018 kehtib Euroopa Liidus isikuandmete kaitse üldmäärus ning selle rakendamiseks tuleb Eesti seadustesse viia sisse vastavad muudatused. Eelnõuga tehakse muudatusi 130 seadusesse.

Eelnõuga ajakohastatakse andmekogude regulatsioone – täiendatakse isikuandmete töötlemise eesmärke ja andmekoosseise, samuti piiratakse andmete säilitamise tähtaega. Andmekogude põhimääruste kehtestamine on viidud võimalusel valitsuse tasandilt ministri pädevusse.

Samuti ühtlustatakse õiguskaitse- ja julgeolekuasutustes ning kaitseväes isikuandmete töötlemise ja andmesubjekti õiguste piiramise alused õiguskaitseasutusi puudutava direktiiviga. Lisaks reguleeritakse Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) valvatavatel objektidel (nt Kadrioru loss, Toompea loss, Stenbocki maja, ministeeriumite ühishoone jne) külaliste ja teenuse osutajate taustakontrolli tegemist. Selle käigus on inimese kirjalikul nõusolekul PPA-l õigus töödelda tema isikuandmeid näiteks elukoha, karistuste ja välispiiri ületuste kohta, samuti tohib PPA töötaja vajadusel küsida täiendavaid andmeid ja vestelda tööandja või õppeasutusega.

Seaduse jõustumisel tuleb uuendada 81 riikliku andmekogu põhimääruseid. Uuenenud isikuandmete regulatsioonide rakendamine toob riigile kaasa kulusid. Hinnanguliselt vajavad nelja ministeeriumi haldusalas andmekogud täiendavaid IT-arendusi kokku 860 000 euro ulatuses seoses logitöötlussüsteemi, andmete kustutamise ja pseudonüümimise funktsionaalsustega, samuti serveriparkide nõuetele vastavusse viimisega.

Läbirääkimistel sõna võtnud Jüri Adams tegi Vabaerakonna fraktsiooni nimel ettepaneku eelnõu tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas kümme ja vastu 45 Riigikogu liiget. Seega ei leidnud ettepanek toetust ja eelnõu esimene lugemine lõpetati. Muudatusettepanekute tähtajaks määrati 11. oktoober.

Valitsuse algatatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (641 SE) täpsustatakse ettevõtjale töövahenduse ja renditööjõu vahendamise teenuse osutamiseks seatud nõuet (majandustegevusteate esitamise kohustus) ja piiranguid (ei tohi nõuda töövahenduse ja renditööjõu vahendamise eest isikult tasu).

Eelnõuga tõhustatakse järelevalvet töövahendusteenust osutavatele ja renditööjõudu vahendavatele ettevõtjatele seatud teenuse osutamise nõude ja piirangute täitmise üle. Kehtiva seaduse alusel teeb järelevalvet ettevõtja üle Sotsiaalministeerium. Eelnõu järgi teeb edaspidi ettevõtjale riiklikku järelevalvet seaduses seatud nõuete täitmise üle Tööinspektsioon.

Eelnõuga muudetakse veel viit seadust: soolise võrdõiguslikkuse, töölepingu, töötervishoiu ja tööohutuse, töötuskindlustuse ning töövõimetoetuse seadust. Kuue seaduse muudatused on koondatud ühte eelnõusse, sest mitu muudatust on omavahel seotud või sarnased.

Valitsuse algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (674 SE) sätestatakse käibemaksuseaduses (KMS) vautšeritega seotud tehingute maksukäsitlus ja lihtsustatakse impordi käibemaksu käibedeklaratsioonil deklareerimise korda ning elektroonilise side teenuse ja elektrooniliselt osutatava teenuse käibe maksustamise korda.

Vautšerite maksukäsitlus ei ole seni ELi tasandil ühtlustatud olnud, samuti ei ole vautšerite käibemaksuga maksustamine eraldi reguleeritud Eesti õiguses. Vautšeritega seotud tehingute käibemaksukäsitlus on vaja ELi tasandil ühtlustada, kuna piiriüleste tehingute puhul toob ühtsete reeglite puudumine kaasa nii topeltmaksustamist kui ka maksustamata jätmist.

Läbirääkimistel võtsid sõna Mihhail Stalnuhhin Keskerakonna fraktsioonist ja Tarmo Kruusimäe Isamaa fraktsioonist.

Valitsuse algatatud maksukorralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (675 SE) muudab maksumenetluse sujuvamaks ja lahendab praktikas kerkinud probleeme.

Kehtiva õiguse ja kohtupraktika kohaselt võib maksuvõlga sisse nõuda vaid äriühingu juhatuse liikmelt. Edaspidi saab seda nõuda ka äriühingu tegelikult juhilt, kes äriregistrisse kantud juhatuse liikme varjus tegutsedes on ettevõttele tahtlikult maksuvõla põhjustanud.

Kuna kehtiv regulatsioon võib põhjustada segadust ja tarbetuid vaidlusi maksukontrolli liigi määratlemisel, siis kaotatakse revisjoni ja üksikjuhtumi kontrolli mõisted, ühendades need ühtseks maksukontrolli liigiks. Suuremaid põhimõttelisi muudatusi sellega ei kaasne.

Maksu- ja Tolliameti veebilehel hakatakse tulevikus peale maksuvõla andmete avalikustama teavet isikute muude tasumata kohustuste kohta, mis on sissenõutavaks muutunud ja mida amet administreerib. Nendeks on näiteks maksuhalduri määratud sunnirahad, rahatrahvid ja vastutuskohustused. Seni kehtinud 10 euro suuruse maksuvõla avaldamise asemel hakatakse maksuvõlga koos võimalike kõrvalkohustustega avalikustama alates 100 eurost.

Maksuhalduri töö efektiivsemaks muutmise ja maksukohustuslaste kiirema teenindamise huvides sätestatakse seaduses võimalus maksuhalduril väljastada mõningaid haldusakte automaatselt. Maksuhaldurile jääb kontroll ja võimalus vajadusel sekkuda. Töötamise registrisse hakatakse peale muude andmete kandma töötajate ametinimetusi ning töö tegemise asukohta ja määra. Andmed on vajalikud Statistikaametile riikliku statistika kogumiseks.

Istungi stenogramm.

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata: https://www.youtube.com/riigikogu
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
tel 631 6353, 510 6179
e-post merilin.kruuse@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Riigikogu eelinfo neljapäevaks, 20. septembriks

Kell 10 – täiskogu istung

Esimene lugemine – 3 eelnõu:

Riigikohtu esimehe Priit Pikamäe esitatud Riigikogu otsuse “Heiki Loodi Riigikohtu liikme ametisse nimetamine” eelnõu (668 OE) näeb ette nimetada Heiki Loot Riigikohtu liikmeks alates 3. detsembrist 2018.

Ettepanek tugineb Riigikohtu üldkogu ja kohtute haldamise nõukoja arvamusel, kes toetasid avaliku konkursi tulemusel välja valitud Loodi kandidatuuri.

Riigikohtu uue liikme nimetamine on seotud asjaoluga, et Riigikogu otsustas 15. veebruaril 2018 vabastada riigikohtunik Indrek Koolmeister ametist alates 30. juunist 2018.

Heiki Loot on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduse eriala. 1994. aastal alustas ta tööd Riigikohtu esimehe abina, kust liikus 1995. aastal Justiitsministeeriumi avaliku õiguse osakonna juhatajaks. Osakonna juhatajana vastutas Loot avaliku õiguse valdkonna õigusloome suunamise ja koordineerimise eest. Tema toel valmistati ette ja algatati muu hulgas haldusõiguse ja karistusõiguse reform. Aastatel 1998–2003 oli Loot Sisekaitseakadeemia rektor. Alates 2003. aastast on Heiki Loot riigisekretär. Riigisekretärina on tema peamiseks ülesandeks olnud Vabariigi Valitsuse töö korraldamine ja Riigikantselei juhtimine.

Riigikohtu esimehe kaaskirjas märgitakse, et Heiki Loodil on pikaajaline ja väga mitmekülgne avaliku teenistuse kogemus. Tema roll õigusloome reformide käivitamisel ja riiklike institutsioonide ülesehitamisel-arendamisel on olnud märkimisväärne. Ta on kogenud ja tunnustatud jurist, kelle senine elu- ja töökogemus võimaldab tal oluliselt panustada Riigikohtu halduskolleegiumi töösse ja Eesti haldusõiguse edasiarendamisse.

Riigikaitsekomisjoni algatatud relvaseaduse muutmise seaduse eelnõuga (654 SE) viiakse seadus kooskõlla ELi vastava direktiiviga, millega muudetakse nõukogu vastavat direktiivi relvade omandamise ja valduse kontrolli kohta (tulirelvadirektiiv).

Eelnõuga lisatakse seaduse kohaldamisalasse hoiatus-, signaal- ja akustilised relvad, millele seni reegleid kehtestatud ei ole. Kavandatavad seaduse muudatused võimaldavad kooskõlas ELis kehtivate nõuetega käidelda, sh valmistada, parandada jne, ka Eestis selliseid relvi. ELis kehtestatakse 2018. aasta septembrist sellistele relvadele ühtsed tehnilised nõuded. Samuti kehtestatakse tulirelvade ja nende osade markeerimisele ELis ühtsed nõuded. Selleks, et ka Eesti ettevõtjad saaksid relvi valmistada või nõuetekohaselt markeerituna müüa, on oluline seadust vastava regulatsiooniga täiendada.

Eelnõuga täpsustatakse tulirelvade, nende oluliste osade ja laskemoona markeerimise nõudeid. Lisaks riigisisestele nõuetele tuleb turule lastavate tulirelvade, nende oluliste osade ja laskemoona markeerimisel arvestada Euroopa Komisjoni kehtestatud tehniliste nõuetega.

Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (634 SE) näeb ette võimaldada mitmikkodakondsust Eesti kodanikele, kes on omandanud Eesti kodakondsuse sünniga. Eelnõuga nähakse ette ka Eesti kodakondsuse taastamise võimalus isikutele, kes omandasid Eesti kodakondsuse enne 1992. aasta 26. veebruari, kuid keda sunniti sellest loobuma või loeti Eesti kodakondsuse kaotanuks või sellest loobunuks.

Sündmus

Kell 18 – Riigikogu aseesimees Enn Eesmaa osaleb 20. – 21. septembrini toimuva Järvamaa ja Raplamaa visiidi raames välis- ja julgeolekupoliitikateemalisel rahvakohtumisel (Kehtna).

Välislähetused

16. – 20. september
Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson ning liikmed Barbi Pilvre ja Henn Põlluaas on visiidil Ukrainas.

20. – 21. september
Balti Assamblee Eesti delegatsiooni esimees Aadu Must osaleb BA presiidiumi töös ning koos delegatsiooni liikmete Krista Aru, Monika Haukanõmme, Sven Sesteri ja Urve Tiidusega BA Konsultatiivnõukogu töös Jūrmalas Lätis.

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
marie.kukk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee