Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu korraldab koroonaviiruse leviku tõkestamiseks töö ümber

Riigikogu juhatus otsustas nõupidamisel fraktsioonide esindajatega, et Riigikogu lahendab 1. maini vaid ajakriitilisi küsimusi.  

Vanematekogu teeb Riigikogule ettepaneku muuta kuni eriolukorra lõpuni igal esmaspäevasel istungil täiskogu töö ajagraafikut selliselt, et täiskogu istung toimub üksnes esmaspäeviti ja infotund kolmapäeviti. Avalikkus ja meedia saavad istungeid jälgida veebiülekandena.

Riigikogu komisjonid kogunevad ainult esmaspäeviti, vältimatu vajaduse korral sagedamini. Komisjonide istungitele kutsutakse külalisi vastavalt vajadusele ning eelistatud on külaliste osalemine videosilla vahendusel.

Riigikogu liikmete kõik välislähetused on tühistatud, lähetuse vältimatu vajaduse otsustab Riigikogu juhatus. Riigikogu liikmetel on tungivalt soovitatud mitte reisida välismaale ning siseriiklike kohtumiste puhul püüda vältida kokkusaamisi Toompea lossis.

Ajutiselt on piiranud nende inimeste sissepääs Toompea lossikompleksi, kelle külastused ei ole otseselt seotud Riigikogu tööga. Toompea lossi külastamine ekskursioonideks, näituste külastamiseks ja istungite jälgimiseks on keelatud.

Palume kõigil ajakirjanikel Riigikogu töö kajastamisel eelistada kaugtöö võimalusi ning Riigikogu liikmetelt kommentaaride saamiseks eelistada telefoniintervjuud. Fotode ja videomaterjali saamiseks palume pöörduda Riigikogu Kantselei avalike suhete osakonna poole.

Lisaks tegi vanematekogu põhiseaduskomisjonile ülesandeks töötada välja regulatsioon, mis võimaldaks eriolukorras komisjonide istungite korraldamist elektrooniliste sidevahendite vahendusel.

Tegemist on ajutiste piirangutega. Jälgime olukorra arengut ja informeerime teid uutest otsustest.

Olukorra hindamiseks ja edasiste tegevuste arutamiseks koguneb vanematekogu regulaarselt eeldatavalt kolmapäeviti kell 9.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
631 6356, 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee 
Päringud: press@riigikogu.ee

Riigikogu eelinfo 24. – 30. jaanuarini

Esmaspäev, 24. jaanuar

Kell 15 – täiskogu istung

Riigikogu kinnitab töönädala päevakorra.

Riigikogu liikmete esitatud arupärimistele vastavad peaminister Kaja Kallas energia hinnatõusude kompenseerimise probleemide kohta (nr 98) ja energiahindade šoki mõju leevendamise kohta (nr 102) ning siseminister Kristian Jaani Politsei- ja Piirivalveameti teenindussaalide tööaegade kärpimise kohta (nr 103).

Riigikogu liikmete kõnesoovide korral toimub vaba mikrofon.

Kell 11 – komisjonide istungid

Euroopa Liidu asjade komisjoni videoistungil – kell 13.00: seisukoha andmine Euroopa Liidu “Eesmärk 55” kliimapaketi kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi, jõupingutuste jagamise määruse, lennunduse, metsanduse, maakasutuse ja maakasutuse muutuse ning sõiduautode ja väikeste tarbesõidukite CO2-heite normide määruse eelnõude kohta, kutsutud keskkonnaminister Erki Savisaar, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Maaeluministeeriumi ning Cambridge´i Ülikooli esindajad;

keskkonnakomisjoni videoistungil – kell 11.10: elektrituru ja -süsteemi hetkeolukorrast ning tulevikust, kutsutud majandus- ja taristuminister Taavi Aas, ASi Elering juhatuse esimees Taavi Veskimägi ja OÜ Elektrilevi juhatuse esimees Mihkel Härm; istung on avalik, toimub veebiülekanne;

maaelukomisjoni videoistungil – kell 11.10: söödaseaduse muutmise seaduse eelnõu (499 SE) ja Maaeluministeeriumi järgmise poolaasta plaanidest, kutsutud maaeluminister Urmas Kruuse;

majanduskomisjoni videoistungil – kell 11.10: ettevõtluse olukorrast elektri- ja sisendhindade suure kõikumise tingimustes, kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Eesti Tööandjate Keskliidu esindajad; ehitusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (430 SE);

põhiseaduskomisjoni videoistungil – kell 11.15: riigipiiri seaduse muutmise seaduse eelnõu (489 SE);

rahanduskomisjoni videoistungil – kell 11.15: maksukorralduse seaduse muutmise seaduse (ehitustööde andmete esitamine) eelnõu (506 SE) ja Rahandusministeeriumis ettevalmistatavatest eelnõudest, kutsutud rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus;

riigikaitsekomisjonis – Euroopa Liidu rollist Eesti julgeoleku- ja kaitsepoliitikas, kutsutud Kaitseministeeriumi esindajad;

sotsiaalkomisjoni videoistungil – kell 11.10: riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (466 SE); riikliku pensionikindlustuse seaduse ja kogumispensionide seaduse muutmise seaduse eelnõu (475 SE), kutsutud Sotsiaalministeeriumi ja Justiitsministeeriumi esindajad; toimetulekupiiri piisavusest, kutsutud sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo, Tallinna linna, Eesti Linnade ja Valdade Liidu ning Õiguskantsleri Kantselei esindajad;

väliskomisjoni videoistungil – kell 11.15: arvamuse andmine rahanduskomisjonile Vabariigi Valitsuse algatatud Rahvusvahelise sanktsiooni seaduse ning laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse muutmise seaduse eelnõu (492 SE) kohta, kutsutud Välisministeeriumi ja Rahandusministeeriumi esindajad; seisukoha andmine Eesti seisukohtadest Euroopa Komisjoni ja Euroopa Välisteenistuse ühisteatisele „Euroopa Liidu aktiivsem tegevus rahumeelse ja kestliku Arktika hea käekäigu nimel“ – JOIN(2021) 27, kutsutud Välisministeeriumi esindajad; Riigikogu välissuhtlemisest, kutsutud Riigikogu Kantselei direktor Antero Habicht;

julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjonis – kell 13.30: kohtumine Kaitsepolitseiameti peadirektori Arnold Sinisaluga;

korruptsioonivastase erikomisjoni videoistungil – kell 13.30: rikkumisest teavitaja kaitse seaduse eelnõu (504 SE), kutsutud justiitsminister Maris Lauri; parlamentaarse poliitikakujundamise läbipaistvuse ümarlaudadest;

riigieelarve kontrolli erikomisjonis – kell 13.15: Riigikontrolli kontrolliaruandest „Postiteenuse korraldus“, kutsutud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt, Konkurentsiameti peadirektor Märt Ots, ASi Eesti Posti (Omniva) juhatuse esimees Mart Mägi ja Riigikontrolli esindajad; istung on avalik, toimub veebiülekanne (ruum L 333).

Sündmused

Kell 15.15 – väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kohtub videosilla vahendusel Läti ja Leedu väliskomisjonide esimeestega.

Kell 16.30 – väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kohtub Euroopa Liidu eriesindajaga Lähis-Ida rahuprotsessis Sven Koopmansiga.

Teisipäev, 25. jaanuar

Kell 10 – täiskogu istung

Esimene lugemine – kuus eelnõu: Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele luua koroona viiruse vastu vaktsineerimise kõrvalmõjudest tekitatud kahjude hüvitamise fond“ eelnõu (482 OE); tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seaduse eelnõu (522 SE); looduskaitseseaduse ja sellega seotud seaduste muutmise seaduse eelnõu (483 SE); riigipiiri seaduse muutmise eelnõu (489 SE); äriregistri seaduse eelnõu (493 SE); rikkumisest teavitaja kaitse seaduse eelnõu (504 SE).

Kell 14 – komisjonide istungid

kultuurikomisjonis teadus- ja arendustegevuse olukorrast ning valitsuse poliitikast selles valdkonnas, kutsutud peaminister Kaja Kallas; meediateenuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (327 SE), kutsutud Kultuuriministeeriumi esindajad;

keskkonnakomisjoni videoistungil – looduskaitsest ja metsandusest, kutsutud MTÜ Eesti Metsa Abiks esindajad;

maaelukomisjoni videoistungil – arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile Eesti seisukohtadest loomade heaolu avaliku konsultatsiooni kohta ning arvamuse andmine rahanduskomisjonile vedelkütuse erimärgistamise seaduse ja Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (495 SE) kohta, kutsutud Maaeluministeeriumi esindajad; kalapüügiseaduse muutmise seaduse eelnõu (136 SE);

majanduskomisjoni videoistungil – elektri- ja sisendhindade suure kõikumise mõjust ja lahendusvõimalustest, kutsutud Majandus- ja taristuminister Taavi Aas, Konkurentsiameti peadirektor Märt Ots ning ASi Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter;

põhiseaduskomisjoni videoistungil – võrdse kohtlemise seaduse ning kirikute ja koguduste seaduse muutmise seaduse eelnõu (519 SE), kutsutud sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo;

rahanduskomisjoni videoistungil – rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (507 SE), kutsutud Rahandusministeeriumi ja huvirühmade esindajad; perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse eelnõu (487 SE), kutsutud Rahandusministeeriumi ja huvirühmade esindajad;

riigikaitsekomisjoni videoistungil – kell 15: julgeolekukriisist Venemaa ning USA ja teiste lääneriikide vahel, kutsutud Eesti Vabariigi suursaadik USAs Kristjan Prikk;

sotsiaalkomisjonis – võimalustest tubakakahjude vähendamiseks, kutsutud Tervise Arengu Instituudi direktor Annika Veimer, Rahandusministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Regionaalhaigla, Maksu- ja Tolliameti, Suitsuvaba Eesti toetusrühma, Tallinna Lastehaigla, Eesti Koolijuhtide Ühenduse, Eesti Onkoloogide Seltsi, Eesti Kopsuarstide Seltsi, Eesti Tervise Fondi ning NNA Suitsuvaba Eesti esindajad (Riigikogu konverentsisaal);

väliskomisjoni väljasõiduistungil – kell 13.30: Riigikantselei rollist Eesti julgeolekus, riigikaitses ja kriisireguleerimises, kutsutud peaminister Kaja Kallas ja riigisekretär Taimar Peterkop (Riigikantselei);

õiguskomisjoni videoistungil –.politsei ja piirivalve seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse (eriteenistuste ühtlustamine) eelnõu (508 SE), kutsutud siseminister Kristian Jaani ja Kaitseministeeriumi esindaja; Austria Vabariigi, Belgia Kuningriigi, Hispaania Kuningriigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Madalmaade Kuningriigi, Prantsuse Vabariigi ja Saksamaa Liitvabariigi vahelise eelkõige terrorismi-, piiriülese kuritegevuse ja ebaseadusliku rände vastases võitluses piiriülese koostöö tõhustamise lepinguga ühinemise seaduse muutmise seaduse eelnõu (509 SE), kutsutud siseminister Kristian Jaani.

Kolmapäev, 26. jaanuar

Kell 12 – infotund

Kell 14 – täiskogu istung

Kolmas lugemine – kaks eelnõu: Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (439 SE) ja riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (466 SE).

Ülevaade teadus- ja arendustegevuse olukorrast ja valitsuse poliitikast selles valdkonnas, ettekandja peaminister Kaja Kallas.

Esimene lugemine – kuus eelnõu: rahvusvahelise sanktsiooni seaduse ning laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse muutmise seaduse eelnõu (492 SE); loovisikute ja loomeliitude seaduse ning töövõimetoetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (517 SE); väärtpaberituru seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (505 SE); rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (507 SE); sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (510 SE); perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (512 SE).

Neljapäev, 27. jaanuar

Kell 10 – täiskogu istung

Teine lugemine – üks eelnõu: riikliku pensionikindlustuse seaduse ja kogumispensionide seaduse muutmise seaduse eelnõu (475 SE).

Kell 14 – komisjoni istung

kultuurikomisjonis – meediateenuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (327 SE), kutsutud Kultuuriministeeriumi esindajad.

Reede, 28. jaanuar

Komisjoni istung

Euroopa Liidu asjade komisjoni videoistungil – kell 10: Eesti seisukohtadest 31. jaanuarist 1. veebruarini toimuval Euroopa Liidu konkurentsivõime nõukogu mitteametlikul kohtumisel (siseturg ja tööstus), kutsutud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt; seisukoha andmine Euroopa Komisjoni Solventsus II paketi kohta, mis käsitleb kindlustustegevust ja -järelevalvet ning kindlustusandjate kriisilahendust, kutsutud Rahandusministeeriumi esindaja; seisukoha andmine Euroopa Komisjoni energiatõhususe direktiivi eelnõu ettepanekule, kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja; seisukoha andmine Euroopa Komisjoni taastuvenergia direktiivi eelnõu ettepanekule, kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja; seisukoha andmine Euroopa Komisjoni avalikule konsultatsioonile „Loomade heaolu – ELi õigusaktide läbivaatamine“.

Välislähetused

23. – 26. jaanuar
Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni esimees Maria Jufereva-Skuratovski ja delegatsiooni liige Raivo Tamm (23. – 27.01) osalevad ENPA talvesessioonil Strasbourgis Prantsusmaal (videosilla vahendusel osalevad sessioonil ka delegatsiooni liikmed Eerik-Niiles Kross ja Urmas Reitelmann ning asendusliikmed Vilja Toomast ja Raimond Kaljulaid).

25. – 27. jaanuar
Eesti-Rootsi parlamendirühma esimees Yoko Alender osaleb Rootsi-Eesti koostöö ümarlaual Eesti saatkonnas ning kohtumistel Stockholmi Eesti Kooli ja Rootsi parlamendiliikmetega Stockholmis Rootsis.

26. – 27. jaanuar
Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson osaleb konverentsil „Hybrid challenges of the modern world, Ukraine and threats“ Kiievis Ukrainas.

27. – 29. jaanuar
Riigikogu esimees Jüri Ratas on ametlikul visiidil Hispaanias. Delegatsiooni kuuluvad ka Eesti-Hispaania parlamendirühma esimees Raivo Tamm ning Riigikogu liige Riina Sikkut.

27. – 30. jaanuar
Riigikogu aseesimees Martin Helme kohtub erakonna VOX juhi Santiago Abascal Condega Madridis Hispaanias.

Riigikogu pressiteenistus
Veiko Pesur
tel 631 6353, 55 590 595
e-post veiko.pesur@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Balti ja Poola parlamentide välis- ja riigikaitsekomisjonide esimeeste pöördumine

Austatud kolleegid!

Lubage meil Eesti Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Poola Vabariigi parlamentide riikliku julgeoleku ja riigikaitse komisjonide ning väliskomisjonide nimel väljendada oma muret tõsiste julgeolekuohtude pärast, millega hiljutise NATO-Vene Nõukogu kohtumise valguses seisavad vastamisi kõik NATO liikmesriigid.

Aastate jooksul on Venemaa kasutanud oma naabrite vastu sõjalist agressiooni, rikkunud rahvusvahelist õigust ning levitanud ebastabiilsust Ida-Euroopas ja mujal. Siis, detsembris 2021, esitas Venemaa ettepanekute paketi „õiguslikult siduvate julgeolekutagatiste“ kohta, mida Kreml soovis Läänelt ja mis on kirjutatud ultimaatumiga võrreldavas keeles. Vastuoluliste julgeolekutagatiste nõudmine toimus vahetult pärast seda, kui Lääne valitsused hoiatasid avalikkust, et Venemaa on koondanud oma Ukraina piiri äärde üle 100 000 sõjaväelase, milline samm võib anda märku peatsest sissetungist Ukrainasse.

Venemaa nõudmiste ja ettepanekute nimekiri õõnestab rahvusvahelise õigussüsteemi põhialuseid, piirab riikide enesemääramisõigust ning on vastuolus riikide suveräänsuse, territoriaalse terviklikkuse ja rahvusvaheliselt tunnustatud piiride puutumatuse põhimõtetega.

–           Ettepanek lõpetada NATO avatud uste poliitika on vastuolus rahvusriikide õigusega valida liitlassuhteid ja rikub Washingtoni lepingu artiklit 10. Venemaal ei ole vetoõigust NATO otsuste kohta, samuti ei saa ta oma tahet peale suruda alliansile, mille liige ta ei ole. Ukrainale, Gruusiale ja teistele riikidele, kes sellist soovi väljendavad, tuleb tagada õigus valida, millisesse liitu nad kuuluvad.

–           Ettepanekud luua intsidentide ennetamise mehhanismid, „piirata sõjalist planeerimist“ ja hoiduda „kõrgema kui brigaadi taseme sõjaliste õppuste või muude sõjaliste tegevuste läbiviimisest kokkulepitud laiusega ja asetusega tsoonis mõlemal pool Vene Föderatsiooni piiri“ on vastuolus Washingtoni lepingu artikliga 5 ja tekitavad alliansis erisuguste kaitsetagatistega piirkonnad.

–           Ettepanek maismaal asuvate kesk- ja lühimaa rakettide paigaldamise piirangute kohta piiraks NATO territoriaalset kollektiivset kaitset ja tooks kaasa Venemaa ülemvõimu eskaleerumise piirkonnas.

Me oleme väga mures Ida-Euroopa julgeoleku ja kaitse tugevdamise eesmärkide sidumise pärast Venemaa võimaliku sissetungiga Ukrainasse. Me ei saa Venemaaga kaubelda oma heidutuse ja kollektiivkaitse üle, sealhulgas piirangute üle NATO õppustele meie piirkonnas või liitlaste kohalolekule. Peame jätkama NATO heidutuse ja kaitse kohandamist, lähtudes vajadusest rakendada täielikult Varssavi tippkohtumise otsuseid ja sellele järgnenud kokkuleppeid NATO valmisoleku ja kiire tugevdamise kohta.

Venemaal ei ole mingit õigust piirata NATO kollektiivset kaitse- ja heidutushoiakut ning planeerimist. Praegune olukord on asümmeetriline ja seda ei saa võtta aluseks võimalikule arutelule NATO-poolsete võimalike vähendamiste, piiramiste või ühepoolsete piirangute üle. Mõne aasta jooksul on Venemaa oluliselt moderniseerinud ja mitmekordselt suurendanud kõiki oma võimekusi, tõstnud oma vägede valmisolekut ja arendanud A2/AD süsteeme. Allianss on alles oma heidutus- ja kaitsehoiaku arendamise etapis. Seetõttu seadustaks igasugune NATO positsiooni piiramine ainult Venemaa piirkondliku sõjalise ülemvõimu ja õõnestaks NATOt kui kollektiivkaitse allianssi.

Balti regioon seisab vastamisi Venemaa sõjalise kohaloleku massilise suurenemisega NATO piiri lähedal ja hiljutise Vene-Valgevene sõjalise integratsiooniga. Venemaa agressioon naaberriikide vastu, millega nüüd kaasneb ka Venemaa ja Valgevene tihe sõjaline integratsioon, kujutab endast märkimisväärset ohtu piirkonnale.

Me ei tohiks lubada Venemaal destabiliseerida NATOt alliansi lõhestamise ning NATO ühtekuuluvuse ja otsustavuse õõnestamise teel. NATO territoorium ja julgeolek on jagamatud. Alliansi jagamatus on euroatlantilise julgeoleku ja stabiilsuse jaoks põhimõttelise tähtsusega. Venemaa püüab saavutada sõjalist eelisseisundit Euroopas, heidutades ja lahutades Ameerika Ühendriike tolle Euroopa liitlastest ning saavutades sõjalise ülemvõimu. NATO peab jätkama oma heidutus- ja kaitsehoiaku tugevdamist, et reageerida Venemaalt lähtuvatele ohtudele ja väljakutsetele.

Võttes arvesse eespool nimetatud põhimõtteid, peame Venemaa katsed õõnestada Euroopa julgeolekut võimalikult jõuliselt tagasi lükkama. Mõjupiirkondade jagamine ning riikliku suveräänsuse ja enesemääramise piiramine on kahjulik Euroopa ja Atlandi-ülesele julgeolekule.

Dialoogi ainus tingimus peab põhinema tegelikul de-eskaleerumisel ja sellel, et Venemaa hoidub massiivsest vägede koondamisest Ukraina lähedal. Venemaa agressiooni Ukrainas ja selle ümbruses ei tohi sallida ega seadustada. NATO dialoog Venemaaga peab juhinduma tingimustest, mitte kalendrist. NATO-Venemaa suhtlus sõltub Venemaa valmisolekust alustada konstruktiivset dialoogi, kuid see ei tohi kaasa tuua praeguse olukorra jätkumist. NATO peab edendama ja tugevdama oma heidutuse ja kaitse kohandamist, jätkates dialoogi Venemaaga.

Nende ohtlike suundumuste valguses peame jääma ühtseks ning töötama üheskoos, et tugevdada Atlandi-ülest partnerlust ja suurendada NATO rolli. Seega kutsume teid üles toetama eespool toodud seisukohti, et näidata alliansi ühtsust ülalkirjeldatud ohtudele vastu seismisel.

Pöördumise tekst inglise keeles.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
631 6356, 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Mart Võrklaev: pingutame eakatele väärika vanaduspõlve tagamise nimel

Nimelt läbis täna Riigikogus teise lugemise eelnõu, mis tõstab 2023. aasta 1. jaanuarist pensione erakorraliselt 20 euro võrra. Eelnõu tulemusel jõuab keskmine pension prognooside kohaselt järgmisel aastal 654 euroni.

“Meenutan, et 2019. aastal enne Riigikogu valimisi oli meil keskmine pension 448 eurot. See tähendab, et nelja aastaga kasvavad pensionid üle 200 euro ehk pea kolmandiku võrra. Loomulikult on see märk ka sellest, et hoolimata meid tabanud mitmetest kriisidest on Eesti inimesed ja ettevõtjad teinud tubli tööd ja majandus on kasvanud. Ent ka riigi panus erakorraliste pensionitõusude kaudu on selles tulemuses näha,” ütles Võrklaev.

Ühtlasi toob Võrklaev välja, et riigikogu on otsustanud vabastada 1. jaanuarist 2023 keskmise pensioni tulumaksust, mis tähendab keskmise pensioni saajatele 370 lisaeurot aastas. Samuti tõuseb Reformierakonna sisse seatud üksi elava pensionäri toetus seniselt 115 eurolt 200 eurole.

Riigikogu arutas pensioni baasosa suurendamist

Valitsuse algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (466 SE) järgi oleks pärast 1. jaanuari 2023 baasosa suurendamist 44-aastase staažiga pensioni suurus ligi 611 eurot.

Alates 1. aprillist 2021 on sama pika staažiga pensioni suurus 552,38 eurot. Rahvapensioni määr on praegu 255,18 eurot. Rahvapension on mõeldud inimestele, kel ei ole vanaduspensionieas piisavalt pensionistaaži (15 aastat).

Pensioni baasosa suurus on praegu 235 eurot. See on kõikidel pensionäridel võrdne, baasosale lisandub staažiosa, kindlustusosa ja ühendosa, mis on igal inimesel erinev sõltuvalt tema tööstaažist ja sissetuleku suurusest.

Läbirääkimistel võtsid sõna Kersti Sarapuu (K), Helmen Kütt (SDE), Aivar Kokk (I), Peeter Ernits (EKRE) ja Urmas Reinsalu (I). Reformierakonna fraktsiooni nimel võttis sõna Mart Võrklaev.  

Riigikogus ei leidnud toetust Isamaa fraktsiooni muudatusettepanek, mille kohaselt oleks pensioni baasosa ja rahvapensioni suurendamine 20 euro võrra toimunud juba 1. jaanuarist 2022. Ettepaneku poolt oli 26 ja vastu oli 40 Riigikogu liiget.

Istungi stenogramm

Videosalvestist istungist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
tel 6316356; 515 3903
e-post epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee   
päringud press@riigikogu.ee

 

Balti Assamblee arutab julgeolekuküsimusi

Balti Assamblee Eesti delegatsiooni liige Anti Poolamets märkis, et Lukašenka režiimi hübriidrünnakud Lätile, Leedule ja Poolale on Balti riikide julgeolekut silmas pidades praegu üks olulisemaid välispoliitilisi küsimusi. „Valgevene ja Euroopa Liidu piiridel toimuvale ei ole veel toimivaid lahendusi leitud. BA julgeoleku- ja kaitsekomitee kohtumisel arutatakse ühiseid lahendusi, mis tagaksid regioonis julgeoleku ja stabiilsuse,“ ütles Poolamets.

Ta lisas, et olulise teemana on kõne all ka Balti riikide koostöö võitlusel organiseeritud kuritegevusega. „Organiseeritud kuritegevust peetakse üheks peamiseks julgeolekuohuks inimestele euroliidus, pealegi kasvab piirkonnas tegutsevate organiseeritud kuritegevuse rühmituste arv. Arutame, kuidas koostööd tõhustades kuritegevusele piir panna,“ selgitas Poolamets.

Riigikaitsekomisjoni esimees Enn Eesmaa sõnas, et Riia kohtumistel on ühe teemana päevakorras plaani koostamine Balti riikide piirikontrolli tõhusaks läbiviimiseks kriisiolukordades, samuti arutatakse varajase hoiatamise korra kehtestamist Balti riikide piiride sulgemise kohta, mis vähendab koordineerimata tegevuse ohtu ja tagab piirialadel kodanike igapäevaelu jätkumise. „Samuti kuulame istungil valitsuste esindajate aruandeid BA soovituste täitmisel – teemadeks on julgeolekuohud, ühiskonna valmisolek reageerida kriisidele ja piiriülene koostöö Poolaga,“ rääkis Eesmaa.

Istungil osalevad ka riigikaitsekomisjoni aseesimees Leo Kunnas ja komisjoni liige Mati Raidma.

Riigikogu pressiteenistus
Veiko Pesur
tel 631 6353, 55 590 595
e-post veiko.pesur@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Riigikogu eelinfo reedeks, 21. jaanuariks

Komisjoni istung

Euroopa Liidu asjade komisjonis – kell 11: Eesti seisukohtadest 24. – 25 jaanuaril toimuval Euroopa Liidu konkurentsivõime nõukogu mitteametlikul kohtumisel (teadus) ning Eesti seisukohtadest 26. – 27. jaanuaril toimuval Euroopa Liidu haridus-, noorte, kultuuri- ja spordinõukogu mitteametlikul kohtumisel, kutsutud haridus- ja teadusminister Liina Kersna; Eesti seisukohtadest 25. jaanuaril toimuval Euroopa Liidu üldasjade nõukogu istungil ning Eesti seisukohtadest 24. jaanuaril toimuval Euroopa Liidu välisasjade nõukogu istungil, kutsutud Välisministeeriumi esindaja, seisukoha andmine Euroopa Komisjoni määruse eelnõu ettepanekule, millega kehtestatakse piiril kohaldatav süsinikdioksiidi kohandusmehhanism, kutsutud Rahandusministeeriumi esindaja.

Sündmused

Riigikogu esimees Jüri Ratas on visiidil Sauel ja Maardus.

Euroopa liidu asjade komisjoni esimees Siim Kallas ning komisjoni liikmed Riina Sikkut, Oudekki Loone ja Anti Poolamets osalevad videosilla vahendusel Euroopa tuleviku konverentsi täiskogul.

Välislähetus

20. – 21. jaanuar 
Balti Assamblee (BA) Riigikogu delegatsiooni liige Anti Poolamets ning riigikaitsekomisjoni esimees Enn Eesmaa, aseesimees Leo Kunnas ja komisjoni liige Mati Raidma osalevad BA julgeoleku- ja kaitsekomisjoni istungil Riias Lätis.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
tel 6316356; 515 3903
e-post epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee   
päringud press@riigikogu.ee

Keskkonnakomisjon arutab kollektiivset pöördumist Harjumaal Sõrve looduskaitseala kehtestamise kohta 

Keskkonnakomisjoni esimees Yoko Alender selgitas, et Tallinna lähiümbruses Harku ja Saue vallas asuv metsamassiiv on suure elurikkuse ja kõrge loodusväärtusega, mille kaitsmise nimel on seni tööd tehtud kohalikul tasandil. Juba 2006. aastal on omavalitsus algatanud ka riikliku kaitseala moodustamise.  

„Sõrve looduskaitseala moodustamisel on tehtud ära suur töö väärtuste kaardistamisel. Kaitseala moodustamine on läbinud avalikustamise protsessi, mille käigus on esile kerkinud ka mõned probleemid loodusväärtuste kaitse ja loodusressursi kasutamise tasakaalu leidmisel. Mõistetav on Eestimaa Rohelise Liikumise algatus kaitseala moodustamise toetuseks. Komisjon tutvub tänasel avalikul istungil looduskaitseala moodustamise protsessi ja seisuga, “ märkis Alender. 

Pöördumises kutsutakse üles valitsust kehtestama Sõrve riikliku looduskaitseala avalikustamise käigus kokku lepitud piirides ja tingimustel, et tagada elurikkuse riiklik kaitse viimasel pealinna vahetus läheduses säilinud terviklikul loodusalal.

Looduskaitseala loomine on läbi avalike koosolekute ja kaitse-eeskirja avalikustamise jõudmas kehtestamiseni, mille otsustab Vabariigi Valitsus.

Keskkonnakomisjonis toimuvale arutelule on kutsutud kollektiivse pöördumise algatajad, Keskkonnaameti ja Keskkonnaministeeriumi esindajad. 

Kell 14 algavat arutelu on võimalik jälgida veebiülekande kaudu.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
6316351, 51902837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

 

 

Menetlusse võeti kaks kollektiivset pöördumist

 

Menetlusse võeti Alexandra Dzhikaeva algatatud kollektiivne pöördumine „Gümnasistide pöördumine“ ja edastati see menetlemiseks kultuurikomisjonile.

Pöördumises palutakse teha 12. klassi eksamite sooritamine vabatahtlikuks. Põhjendusena tuuakse esile, et distantsõppe tõttu on paljud tunnid jäänud ära, teemad jäid omandamata, õpilased ei saanud keskenduda õppele, sest olid haiged või tundsid puudust tehnilistest õppevahenditest. Paljud õpilased eelistavad distantsõpet, aga mõned ei pea seda tulemuslikuks. Distantsõppe ebapiisav õpetamise ja õppimise kogemus ei andnud neile võimalust õpitulemust täies mahus omandada. Pöördumises peetakse 2021-2022. õppeaasta riigieksamite ärajätmist õigeks sammuks.

Menetlusse võeti Aleksei Ivanovi algatatud kollektiivne pöördumine „Hinnad tõusevad, Eesti elanikud on sunnitud massiliselt seisma toetuste järjekordades, mis edasi?“ ja edastati see menetlemiseks majanduskomisjonile.

Pöördumises märgitakse, et energiahindade tõus on mõjutanud kõiki Eesti elanikke. Pöördumises tehakse mitmed konkreetsed ettepanekud meetmete rakendamiseks.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
6316351, 51902837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

 

 

Riigikogu sai peaministrilt ülevaate julgeolekupoliitikast

„Ettekäändel, et NATO ohustab Venemaa julgeolekut, on Kreml kasvatanud oma sõjalist ülekaalu NATO idapiiri vastas,“ ütles Kallas. Tema sõnul näeme agressiivse stsenaariumiga suuremahulisi sõjalisi õppusi, mille puhul trikitatakse rahvusvaheliste relvastuskontrolli nõuete täitmisega.

Peaminister rääkis, et Venemaa on esitanud nõudmised NATO laienemise peatamiseks ning lausa selle tagasi pööramiseks ja NATO kollektiivkaitse meie regioonis sisuliselt kaotamiseks. „Kuuleme nüüd sõnaselgelt seda, millele oleme ise pikka aega osundanud: Venemaa eesmärk on taastada poliitiline ja sõjaline mõjuvõim oma naabrite üle.“

Kallas kinnitas, et Venemaa nõudmistele Euroopa julgeoleku aluspõhimõtetes muutusi teha ei anta järele. „Relva ähvardusel läbirääkimisi ei toimu,“ ütles Kallas. Seda kinnitas tema sõnul ka möödunud nädala NATO-Vene kohtumine, kus 30lt NATO liitlaselt kõlas ühine resoluutne sõnum: Venemaa ei saa sõnaõigust NATO otsuste üle. „Eesti tegutses aktiivselt selle nimel, et NATO räägiks tugeval ja ühisel häälel,“ ütles peaminister.

Ta lisas, et arvestades Eesti geograafilist asukohta ning seda, et esitatud nõudmised käivad osalt ka meie kohta, siis on meie ees eluliselt olulised küsimused, mis määravad ka alanud aasta julgeoleku- ja välispoliitika fookuse. Peaministri sõnul peame tegutsema targalt ja otsustavalt ning ta tutvustas nelja valitsuse tegutsemisvaldkonda:

Töötada jätkuvalt selle nimel, et hoida ühtset ja selget joont NATOs. „Räägime pidevalt oma liitlastega. Me võime Venemaaga dialoogi pidada, kuid me ei lepi ühegi kokkuleppega, mis mõjutab negatiivselt Eesti julgeolekut või õõnestab NATO kollektiivkaitset,“ tutvustas Kallas.

Teiseks igakülgne toetus Ukrainale. Euroopa Liit on peaministri sõnutsi koostöös Ameerika Ühendriikidega välja töötamas jõulist sanktsioonipaketti juhuks, kui Venemaa eskaleerib sõjategevust Ukrainas. Lisaks tarnib Eesti koostöös Saksamaaga tarnime Ukrainale Eesti ettevõtte toodetud välihaigla.

Kolmanda punktina nimetas peaminister NATO idatiiva kaitse- ja heidutushoiaku tugevdamist veel kiiremas tempos.

Neljandana punktina tõi Kallas esile, et ka Eesti enda panus julgeolekusse peab kasvama ja kasvama kohe nüüd ning sel põhjusel andis ta nädalapäevad tagasi ministritele ülesande koondada konkreetsed ettepanekud riigikaitse arengukava kiirendatud elluviimiseks. Ta ütles, et valitsuse põhimõtteline kokkulepe on tõsta erakorraliselt kulutusi laiale riigikaitsele lähiaastatel 380 miljoni euro ulatuses, et suudaksime tegutseda kiiremalt ja tõhusamalt nii sõjaliste kui hübriidohtude vastu. „Suurendame Kaitseväe võimet kiirelt reageerida ning suuname olulise osa lisarahastusest piisavate varude kindlustamisele, sealhulgas hädavajaliku laskemoona osas. Olulise lisasumma suuname mittesõjalistele riigikaitse arendustele. Muu hulgas tõstame Siseministeeriumi valitsemisala võimet ohte tuvastada ja neile kiirelt reageerida. Tugevdame piirivalvet ja elanikkonnakaitset. Samuti parandame välisteenistuse turvalise side lahendusi,“ rääkis Kallas.

„Need sammud on ka signaaliks kõigile teistele, et võtame oma julgeolekut tõsiselt ja et oleme valmis sõnade kõrval ka tegudeks,“ lisas peaminister.

Läbirääkimistel võtsid sõna Marko Mihkelson (RE), Jaak Juske (SDE), Leo Kunnas (EKRE), Urmas Reinsalu (I) ja Enn Eesmaa (K).

Riigikogu võttis vastu kaks seadust

Valitsuse algatatud ekspordi riikliku tagamise seaduse muutmise seaduse (423 SE) eesmärgiks on luua võimalused Eesti eksportijate vajaduste paremaks arvesse võtmiseks riikliku eksporditagatisega tagatud krediidikindlustusteenuste osutamisel ning selle läbi ühtlasi ekspordi soodustamine. Ekspordi riikliku tagamise seaduse muudatused jagunevad kaheks: enamik muudatusi on vajalikud võimaluse loomiseks anda riiklik eksporditagatis ka selliste lühiajaliste tehingute krediidikindlustuslepingute alusel, milles on määratletud tagatisevõtjast erinev kindlustatud isik. Lisaks muudetakse piirangut samaaegselt kehtivate riiklike eksporditagatise mahule: mahtu suurendatakse seniselt 191 734 949 eurolt 400 000 000 eurole.

Seaduse vastuvõtmise poolt oli 74 Riigikogu liiget.

Valitsuse algatatud meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse (470 SE) kohaselt hakatakse tunnustama ELi liikmesriigis ja kolmandas riigis väljastatud kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente Eesti sisevetel sõitvatel laevadel. Seadusega võetakse üle vastav ELi direktiiv, millega ühtlustatakse siseveelaevadel töötavate laevapere liikmete väljaõppe ja kutsekvalifikatsioonide nõudeid. Riigisiseselt kehtivate diplomite ja kutsetunnistuste väljaandmine toimub edasi senise korra kohaselt, kuna Eesti laevatatavatel siseveeteedel kauba transporti ei toimu, samuti puuduvad meil siseveeteed, millel saaks toimuda teise ELi liikmesriigiga piiriülene transport või reisijatevedu. Kui laeva juhtiv isik juhib laeva alla kuue kuu jooksvas aastas või on juhtinud seda eelmisel kalendriaastal vaid kuus kuud, on tal õigus siseveelaeva juhtida ilma kvalifikatsiooni tõendavate dokumentideta. Direktiiv ei kohaldu vaba aja veetmise, spordi, kalapüügi, uuringute ja riigihaldusülesannete täitmise valdkondadele.

Läbirääkimistel võttis sõna Annely Akkermann (RE).

Seaduse vastuvõtmise poolt oli 51 Riigikogu liiget.

Teise lugemise läbis üks eelnõu

Valitsuse algatatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõuga (439 SE) luuakse alus Eesti maaelu arengukava 2014-2020 meetme tegevuse „Toetus nõustajate järelkasvu arendamiseks“ rakendamiseks, samuti lükatakse ELi üleminekumäärusest tulenevalt kahe aasta võrra edasi mitmeid MAKi meetmete rakendamisega seotud tähtaegasid. Lisaks tehakse kaks tehnilist muudatust. Maaeluministrile antakse võimalus kehtestada oma määrusega nõustajate järelkasvu koolitusprogrammi puhul toetuse taotlejale ja saajale ning toetatavatele tegevustele täpsemad nõuded, samuti antakse võimalus kehtestada käskkirjaga nimetatud programmile esitatavad nõuded ehk nõuded isikutele, kes saavad programmis osaleda, nõuded lektoritele, juhendajatele ja mentoritele, programmi sisu puudutavad nõuded, valdkonnad, milles on kõige suurem vajadus programmi läbiviimiseks. MAKi meetmete rakendamisega seotud tähtaegasid käsitlevad muudatused seisnevad maaeluministrile antavas õiguses jagada kasutamata jäävad LEADER-projektitoetuse eelarvevahendid LEADER tegevusgruppide vahel ümber 2023. aastal, MAKi rahastamisvahendisse tagasi laekuvate vahendite kasutamist käsitlevate tähtaegade pikendamises kahe aasta võrra ning nn osaliselt tasutud kuludokumentide rakendamise skeemi kasutamise võimaluse lõpptähtaja pikendamises samuti kahe aasta võrra, seniselt 2023. aasta 1. juulilt 2025. aasta 1. juulini.

Läbirääkimistel võtsid sõna Merry Aart (EKRE), Tarmo Kruusimäe (I), Peeter Ernits (EKRE), Tarmo Tamm (K) ja Aivar Kokk (I).

Esimese lugemise läbis seitse eelnõu

Vabariigi Valitsuse algatatud lennundusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (477 SE) ajakohastatakse lennundusseaduse sätteid maapealse teeninduse, lennutegevuse, seal hulgas mehitamata lennunduse, lennuohutuse, lennundusjulgestuse, raadioside ja raadioside keele, lennundusspetsialistide kvalifikatsiooni kohta. Muudatuste tõttu tuleb täpsustada ka riigilõivuseadust.

Eelnõuga võetakse täielikult üle ELi vastav direktiiv juurdepääsu kohta maapealse teeninduse teenuste osutamise turule ühenduse lennujaamades. Eelnõu muudatused on vajalikud, et valmistada ette pagasi ja perroonikäitluse turu avamist Tallinna lennujaamas. Seadust täiendatakse peatükiga, mis reguleerib mehitamata õhusõidukite süsteemi käitamist, arvestades 2019. aastal jõustunud Euroopa Komisjoni rakendusmäärust mehitamata õhusõidukite normide ja menetluste kohta. Kõnealuse määrusega on kehtestatud mehitamata õhusõidukite süsteemide märgistamise, identifitseerimise ja käitamise normid ning menetlused, seal hulgas mehitamata õhusõidukite süsteemide ja nende käitajate registreerimisnõuded, millest lähtudes viiakse riigisisene regulatsioon vastavusse ELi nõuetega.

Lisaks on seaduse muutmise eesmärk lihtsustada lennunduse taustakontrolli regulatsiooni, arvestades ELi uusi taustakontrolli nõudeid.

Läbirääkimistel võtsid sõna Aivar Kokk (I), Henn Põlluaas (EKRE) ja Mihhail Stalnuhhin (K).

Vabariigi Valitsuse algatatud rahvastikuregistri seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (494 SE) muudetakse ja täiendatakse rahvastikuregistriseadust (RRS), perekonnaseisutoimingute seadust (PKTS), konsulaarseadust (KonS) ja riigilõivuseadust (RLS). Muudatuste eesmärk on teenuste automatiseerimine, rahvastikuregistrist andmete väljastamise süsteemi muutmine ja praktikas tõusetunud kitsaskohtadele lahenduste leidmine.

RRSi, PKTSi, KonSi ja RLSi muutmise seaduse eelnõu peamised muudatused on seotud õiguslike raamide loomisega automaatotsuste võimaldamiseks teatud RRSi ja PKTSi menetlustes (nt elukoha registreerimisel ja sünni registreerimisel) ning rahvastikuregistri andmete väljastamise pädevuste süsteemi muutmisega. Automaatkanded on kanded ametniku sekkumiseta. Näiteks saab osadel juhtudel turvalises veebikeskkonnas esitatud elukohaandmete puhul teha elukoha registreerimise automaatkande, st e-teenuse kaudu esitatud mõningate andmete puhul ei pea ametnik menetlusse enam sekkuma ja kanne rahvastikuregistrisse tehakse automaatselt.

Lahendatakse ka igapäevasest praktikast kerkinud probleeme, mille lahendamiseks on vaja seadust muuta, näiteks võimaldatakse pärast lapse sünni registreerimist esitada isaduse omaksvõtu avaldus ka notariaalselt tõestatud vormis. Samuti sätestatakse seaduslik alus riigilõivu tasumiseks rahvastikuregistrist andmete väljastamise eest.

Läbirääkimistel võttis sõna Heiki Hepner (I).

Valitsuse algatatud perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse eelnõuga (487 SE) luuakse riigisisene regulatsioon Euroopa Liidu eelarveperioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika alla kuuluvate majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise rakenduskavas ning Euroopa territoriaalse koostöö ja Euroopa Liidu välispiiri ülese koostöö programmides kavandatud tulemuste saavutamiseks. Samuti reguleeritakse ELi rände-, välispiiride ja siseturvalisuse valdkonna eesmärkide elluviimiseks ette nähtud välistoetuse kasutuselevõttu.

Eelnõu näeb ette rakendussüsteemi asutused ja nende määramise korra, samuti volitused toetuse andmise ja kasutamise tingimuste kehtestamiseks. Eelnõu reguleerib toetuse saamise kohta avalikkuse teavitamist, toetuse andmise ja kasutamise kontrollimist ja auditeerimist, projektide tulemuslikkuse jälgimist ning vaide esitamise ja menetlemise erisusi.

Eelnõu koostamisel on aluseks võetud toetuste kasutamist reguleerivad otsekohalduvad ELi määrused. Eelnõu on kavandatud nende ELi määruste rakendamisseadusena.

Läbirääkimistel võtsid sõna Lauri Läänemets (SDE) ja Andres Metsoja (I).

Valitsuse algatatud vedelkütuse erimärgistamise seaduse ja Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (495 SE) näeb ette vähendada põllumajandus- ja kalandussektoris kasutatava erimärgistatud diislikütuse väärkasutamist ja suurendada aktsiisilaekumist.

Kehtiv seadus võimaldab enne müüki teha üksnes formaalset kontrolli, mis ei taga aktsiisisoodustuse sihipärast kasutamist. Enne müüki on ostja kohustatud müüjale suuliselt teatama kütuse kasutusotstarbe. Seega ei ole tegelikkuses eriotstarbelise diislikütuse ostmisel hetkel piiranguid ning see on kättesaadav kõikidele, kes ostuhetkel ütlevad kütuse kasutusotstarbeks põllumajanduse või kalanduse. Muudatuse tulemusena ei ole eriotstarbeline diislikütus enam kättesaadav kõikidele isikutele, vaid üksnes neile, kel on vastav ostuõigus.

Eelnõu näeb ette, et eriotstarbelise diislikütuse ostmiseks ja kasutamiseks on vajalik eriotstarbelise diislikütuse ostuõigus, mille andmise otsustab põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet (PRIA). Seega igale soovijale enam aktsiisisoodustusega kütust ei müüda. Ostuõigus antakse üksnes põllumajandus- ja kalandussektoris tegutsevale juriidilisele isikule või füüsilisest isikust ettevõtjale. Eriotstarbelise diislikütuse müüja peab enne müüki kontrollima, kas isikul on ostuõigus.

Läbirääkimistel võtsid sõna Aivar Kokk (I), Riina Sikkut (SDE) ja Merry Aart (EKRE).

Kokk tegi fraktsiooni nimel ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 7 Riigikogu liiget ja vastu oli 38.

Valitsuse algatatud riigihangete seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (491 SE) lahendatakse seaduse rakendamisel esile kerkinud praktilised probleemid ja viiakse seadus kooskõlla Euroopa Liidu riigihangete direktiividega. Peamiselt on tegemist erinevate tehnilist laadi muudatustega, et parandada õigusselgust ja muuta hankekorraldust paindlikumaks.

Hindamiskriteeriume, põhjendamatult madala maksumusega pakkumuste käsitlemist ja hankelepingute rikkumist puudutavad muudatused muudavad riigihanke menetluse ja ka hankelepingute täitmise hankija jaoks paindlikumaks ning võimaldavad hankijal riigihanke tingimuste seadmisel paremini arvestada konkreetse riigihanke eripärade ja vastava turuolukorraga. Heastamist ja hankepassi puudutavad muudatused vähendavad nii hankijate töö-, kui ka ettevõtjate halduskoormust.

Euroopa Komisjoni etteheidete alusel tehtavatest muudatustest kaks on tehnilist laadi ja puudutavad hankijate vahelise koostöö ühe eelduse, st avatud turul toimuva tegevuse protsendimäära arvutamist ning innovatsioonipartnerluse korral riigihanke alusdokumentides sisalduva kirjelduse täpsust.

Kaks muudatust puudutavad võistleva dialoogi korral eduka pakkujaga pakkumuse täpsustamiseks läbirääkimiste lubamist, mis selle menetluse iseloomu arvestades võib olla hankelepingu tingimuste lõplikuks paika panekuks väga oluline. Läbirääkimiste ja pakkumuse täpsustamise käigus ei tohi pakkumust ega riigihanke alusdokumente muuta ning tuleb tagada, et pakkujat ei asetata võrreldes teiste pakkujatega soodsamasse olukorda. Muudatus võimaldab paindlikkust, mis on võistleva dialoogi kasutamisel kvaliteetse tulemuse saavutamiseks määrava tähtsusega.

Ülejäänud kaks muudatust käsitlevad hindamiskriteeriumide seadmisel nende osakaalude määramist kas asjakohase vahemikuna või kui see ei ole objektiivsetel põhjustel võimalik, tähtsuse järjekorras. Kuigi hankijad on harjunud hindamiskriteeriumidele kindlaid osakaalusid määrama, mis on ka kõige läbipaistvam ja kontrollitavam viis ning tagab kõige paremini pakkumuste hindamisel ettevõtjate võrdse kohtlemise, võib lisatav paindlikkus aidata teatud juhtudel kaasa majanduslikult kõige soodsama pakkumuse leidmisele.

Läbirääkimistel võttis sõna Aivar Kokk (I).

Valitsuse algatatud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö konventsiooni koodeksi 2018. aasta muudatuste heakskiitmise seaduse eelnõu (471 SE) kiidab heaks muudatused, mis puudutavad meretöölepingu kehtivust ja laevapere liikmele töötasu maksmist olukorras, kus laevapere liiget peetakse seoses laeva vastu suunatud piraatlusjuhtumi või relvastatud rööviga ebaseaduslikult kinni. Muudatuste kohaselt on reederil kohustus jätkata töötasu maksmist olukorras, kus laevapere liige on seoses laeva vastu suunatud piraatlusjuhtumi või relvastatud rööviga vangistatud. Reederil tuleb siis jätkata laevapere liikmele töötasu ja muude tasude maksmist, mis tulenevad meretöölepingust, kollektiivlepingust või seadusest. Reederi kohustus kehtib kuni laevapere liikme kojusõiduni või kui laevapere liige kinnipidamise ajal sureb, siis laevapere liikme surmani.

Muudatuste siseriiklikult rakendamiseks on Sotsiaalministeerium algatanud meretöö seaduse muutmise seaduse eelnõu, millega muudetakse seadust vastavalt konventsiooni muudatustele. Muudatused mõjutavad reedereid, kelle laevadel on meretöötunnistus.

Riigikogu ratifitseeris meretöö konventsiooni 23. veebruaril 2016 ja see jõustus Eesti suhtes 5. mail 2017. Meretöö konventsiooni muudatused jõustuvad Eesti suhtes kuus kuud pärast seda, kui Eesti on teatanud Rahvusvahelise Tööbüroo peadirektorile muudatuse heakskiitmisest.

Valitsuse algatatud meretöö seaduse muutmise seaduse eelnõuga (472 SE) võetakse Eesti õigusesse üle ILO meretöö konventsiooni 2018. aastal vastu võetud muudatused. Muudatused puudutavad meretöölepingu kehtivust ja laevapere liikmele töötasu maksmist olukorras, kus laevapere liige on ebaseaduslikult kinni peetud relvastatud röövi või piraatluse tõttu.

Meretöö seadusesse lisatakse säte, mille kohaselt on reederil kohustus jätkata töötasu maksmist olukorras, kus laevapere liige on seoses laeva vastu suunatud piraatlusjuhtumi või relvastatud rööviga ebaseaduslikult kinni peetud. Sellises olukorras tuleb reederil jätkata laevapere liikmele töötasu ja muude tasude maksmist, mis tulenevad meretöölepingust, kollektiivlepingust või seadusest. Reederi kohustus kehtib kuni laevapere liikme kojusõiduni või kui laevapere liige kinnipidamise ajal sureb, siis laevapere liikme surmani. Töötasu maksmise kohustust kohaldatakse nendele reederitele, kelle laeval peab meresõiduohutuse seaduse kohaselt olema meretöötunnistus.

Eelnõuga reguleeritakse ka meretöölepingu kehtivust laevapere liikme ebaseadusliku kinnipidamise korral. Meretöölepingu kehtivus pikeneb ajal, kui laevapere liiget peetakse seoses laeva vastu suunatud piraatlusjuhtumi või relvastatud rööviga ebaseaduslikult kinni, sõltumata sellest, kas kumbki pool on teavitanud meretöölepingu peatumisest või ülesütlemisest või tähtajalise meretöölepingu tähtaeg on möödunud.

Seletuskirjas märgitakse, et Eestis on hetkel üheksa reederit, kelle laevadel on meretöötunnistus. Transpordiametile teadaolevalt ei ole Eesti reederite laevadel olnud välisvetes juhtumeid, mida saaks käsitada piraatlusena või relvastatud röövina. Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni andmetel on 2020. aastal toimunud maailmas kokku 192 piraatlusjuhtumit ja relvastatud röövi.

Istung lõppes kell 21.42.

Istungi stenogramm.

Videosalvestist istungist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Veiko Pesur
tel 631 6353, 55 590 595
e-post veiko.pesur@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Riigikogu eelinfo neljapäevaks, 20. jaanuariks

Kell 10 – täiskogu istung

Teine lugemine – üks eelnõu:

Valitsuse algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (466 SE) näeb ette suurendada alates 1. jaanuarist 2023 pensioni baasosa ja rahvapensioni 20 euro võrra. Pensioni baasosa suurus on praegu 235 eurot. See on kõikidel pensionäridel võrdne, baasosale lisandub staažiosa, kindlustusosa ja ühendosa, mis on igal inimesel erinev sõltuvalt tema tööstaažist ja sissetuleku suurusest. Pärast 1.jaanuari 2023 baasosa suurendamist oleks 44-aastase staažiga pensioni suurus ca 611 eurot. Alates 1. aprillist 2021 on sama pika staažiga pensioni suurus 552,38 eurot. Rahvapensioni määr on praegu 255,18 eurot. Rahvapension on mõeldud inimestele, kel ei ole vanaduspensionieas piisavalt pensionistaaži (15 aastat).

Kell 14 – komisjonide istungid

keskkonnakomisjoni videoistungil – kollektiivsest pöördumisest „Üleskutse Sõrve looduskaitseala toetuseks Harju maakonnas“, istung on avalik, toimub veebiülekanne; arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile Eesti seisukohtadest taastuvenergia direktiivi kohta – COM(2021) 557; kollektiivsest pöördumisest „Hoiame Alutaguse loodust – toetame rahvuspargi laiendamist!“, kutsutud pöördumiste algatajad ja Keskkonnaministeeriumi esindajad;

väliskomisjoni videoistungil – kell 11.30: Eesti seisukohtadest 24. jaanuaril toimuval Euroopa Liidu välisasjade nõukogu istungil, kutsutud välisminister Eva-Maria Liimets; seisukoha andmine Eesti seisukohtadele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, mis käsitleb üldiste tariifsete soodustuste kava kohaldamist, eelnõu kohta COM(2021) 579, kutsutud Välisministeeriumi esindaja.

  1. – 21. jaanuar
    Balti Assamblee (BA) Riigikogu delegatsiooni liige Anti Poolamets ning riigikaitsekomisjoni esimees Enn Eesmaa, aseesimees Leo Kunnas ja komisjoni liige Mati Raidma osalevad BA julgeoleku- ja kaitsekomisjoni istungil Riias Lätis.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
tel 6316356; 515 3903
e-post epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee   
päringud press@riigikogu.ee