Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu eelinfo esmaspäevaks, 22. oktoobriks

Kell 15 – täiskogu istung

Riigikogu kinnitab töönädala päevakorra.

Maaeluminister Tarmo Tamm vastab Riigikogu liikmete esitatud arupärimisele põuakahjudega toimetulemise meetmete kohta (nr 448).

Riigikogu liikmete kõnesoovide korral toimub vaba mikrofon.

Kell 11 – komisjonide istungid

Euroopa Liidu asjade komisjonis – kell 13.30: seisukoha andmine: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõu, millega luuakse integreeritud piirihalduse fond ja Sisejulgeolekufond (COM(2018) 472-474), kutsutud Siseministeeriumi ja Rahandusministeeriumi esindajad; seisukoha andmine: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõu, millega luuakse Varjupaiga- ja Rändefond (COM(2018) 471), kutsutud Siseministeeriumi esindajad; seisukoha andmine: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõu, millega luuakse ühtse turu, ettevõtete, sealhulgas väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõime ja Euroopa statistika programm (COM(2018) 441), kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja; seisukoha andmine: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, milles käsitletakse Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi, eelnõu kohta COM(2018) 390 (1-2/18-510/3), kutsutud Maaeluministeeriumi esindajad; seisukoha andmine: Euroopa Komisjoni algatatud eelnõud, mis käsitlevad keskkonna jätkusuutlikkust toetavat rahastamist ning väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate kasvuturgu (COM (2018) 331, 353-355), kutsutud Rahandusministeeriumi esindaja;

keskkonnakomisjonis 2019. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (700 SE), kutsutud Keskkonnaministeeriumi esindajad; MTÜ Saarte Kalurite Ühingu 19. juuni kiri, kutsutud MTÜ Saarte Kalurite Ühingu, Keskkonnaministeeriumi, Keskkonnainspektsiooni ja Maaeluministeeriumi esindajad;

kultuurikomisjonis – kell 11.10: muuseumiseaduse muutmise seaduse eelnõu (716 SE), kutsutud kultuuriminister Indrek Saar; kõrgharidusseaduse eelnõu (725 SE), Tallinna Ülikooli seaduse eelnõu (726 SE), Eesti Maaülikooli seaduse eelnõu (727 SE), Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia seaduse eelnõu (728 SE), Eesti Kunstiakadeemia seaduse eelnõu (730 SE), põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu (729 SE), kutsutud haridus- ja teadusminister Mailis Reps; autoriõiguse seaduse muutmise seaduse eelnõu (686 SE);

maaelukomisjonis – kell 11.10: uuringu „Peamised väljakutsed ja poliitikasoovitused kohaliku omavalitsuse ja regionaaltasandi arengus“ vahearuandest, kutsutud Tallinna Ülikooli, Tartu Ülikooli, OÜ Geomedia ja Riigikogu Kantselei esindajad ning Lääne-Nigula vallavanem Mikk Lõhmus; Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse, kalandusturu korraldamise seaduse, perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse ja perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (687 SE) (ruum L333);

majanduskomisjonis – kell 11.10: tegevusplaanid ja vastutusala 2019. aasta eelarve tutvustus, kutsutud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist; Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (Tarbijakaitseameti ja Tehnilise Järelevalve Ameti ühendamine ning rikkumismenetlusest nr 2017/2072 selgunud puuduste kõrvaldamine) eelnõu (651 SE); raudteeseaduse muutmise seaduse eelnõu (670 SE); arvamuse andmine ELAKile: Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, millega kehtestatakse ajavahemikuks 2021–2027 digitaalse Euroopa programm, eelnõu kohta – COM(2018) 434;

põhiseaduskomisjonis – kell 11.15: rahvastikuregistri seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (724 SE), kutsutud siseminister Andres Anvelt; Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (702 SE); isikuandmete kaitse seaduse eelnõu (679 SE), isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seaduse eelnõu (650 SE), kutsutud Eesti Haiglate Liidu, Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Tartu Ülikooli, Eesti Pangaliidu, Eesti Advokatuuri, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja, Eesti Kindlustusseltside, ASi Creditinfo Eesti, ASi Eesti Post ja Justiitsministeeriumi esindajad; avaliku teabe seaduse muutmise seaduse eelnõu (671 SE); Riigi Teataja seaduse muutmise seaduse eelnõu (659 SE);

rahanduskomisjonis – kell 11.10: kohtumine eelarvenõukogu esindajatega; maksukorralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (675 SE); tulumaksuseaduse täiendamise seaduse eelnõu (648 SE);

riigikaitsekomisjoni väljasõiduistung Eesti mereseire ja tulevikku suunatud Balti riikide merevägede võimalik ühine võimearendus (Mereväebaas);

sotsiaalkomisjonis – kell 11.10: narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse muutmise seaduse eelnõu (640 SE), sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu (649 SE), puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (663 SE), kutsutud Sotsiaalministeeriumi esindaja;

väliskomisjonis Eesti-Vene piiriülene koostöö Kagu-Eesti näitel, sh probleemid ja ettepanekud – arutelu jätkamine, kutsutud Seto Kongressi Vanemate Kogu, Setomaa Liidu, Setomaa valla ja Setomaa Liidu esindajad;

õiguskomisjonis – kell 11.15: äriseadustiku muutmise seaduse eelnõu (665 SE), kutsutud algataja ja Justiitsministeeriumi esindajad; perekonnaseisutoimingute seaduse, rahvastikuregistri seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (723 SE), kutsutud siseminister Andres Anvelt; kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduse ning politsei ja piirivalve seaduse muutmise seaduse eelnõu (667 SE), kutsutud algataja, Sotsiaalministeeriumi, Kaitseministeeriumi, Siseministeeriumi ja Rahandusministeeriumi esindajad;

julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjonis – kell 13.30: Välisluureameti 2018. aasta eelarve täitmisest ja 2019. aasta eelarve vajadustest ja prioriteetidest, kutsutud Välisluureameti peadirektor Mikk Marran ja kaitseminister Jüri Luik;

korruptsioonivastases erikomisjonis – kell 13.30: huvide deklaratsioonide kontrolli tulemuste läbivaatamine;

probleemkomisjonis rahvastikukriisi lahendamiseks – kell 13.30: eluasemetoetusest ja üürimajadest, kutsutud Tallinna Tehnikaülikooli esindaja;

probleemkomisjonis riigireformi arengusuundade väljatöötamiseks – kell 13.15: haldusterritoriaalsest reformist, kutsutud Tartu Ülikooli esindaja;

riigieelarve kontrolli erikomisjoni väljasõiduistung – kell 13: tutvumine Eesti Energia ASi tegevuse ja järgmise aasta investeeringutega (Eesti Energia, Lelle 22).

Sündmused

Kell 11 – Riigikogu esimees Eiki Nestor kohtub Türgi parlamendi väliskomisjoni delegatsiooniga.

Kell 12 – väliskomisjon kohtub Türgi parlamendi väliskomisjoni delegatsiooniga.

Kell 14 – Riigikogu esimees Eiki Nestor avab Eesti Teaduste Akadeemia asutamise 80. ja Eesti Vabariigi 100. sünnipäevale pühendatud konverentsi (Eesti Teaduste Akadeemia, Kohtu 6).

Kell 14.30 – Eesti-USA ja Eesti-Iisraeli parlamendirühmade juht Keit Pentus-Rosimannus kohtub USA juudiorganisatsiooni NCSEJ esindajatega (ruum L262).

Välislähetused

17. – 22. oktoober
Riigikogu liige Toomas Kivimägi osaleb Euroopa mereliste äärealade konverentsi (CRPM) peaassamblee koosolekul Madeiral Portugalis.

21. – 25. oktoober
Riigikogu liige Barbi Pilvre osaleb seitsmendal parlamendiliikmete rahvusvahelisel ÜRO rahvastiku- ja arengukonverentsi tegevuskava konverentsil (IPCI/ICPD) Ottawas Kanadas.

22. – 27. oktoober
Riigikogu aseesimees Kalle Laanet osaleb kohtumistel riigiesindajatega ja ettekandega Bakuu rahvusvahelisel humanitaarfoorumil Aserbaidžaanis.

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
marie.kukk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Riigikogu eelinfo 22. – 28. oktoobrini

Esmaspäev, 22. oktoober

Kell 15 – täiskogu istung

Riigikogu kinnitab töönädala päevakorra.

Maaeluminister Tarmo Tamm vastab Riigikogu liikmete esitatud arupärimisele põuakahjudega toimetulemise meetmete kohta (nr 448).

Riigikogu liikmete kõnesoovide korral toimub vaba mikrofon.

Kell 11 – komisjonide istungid

Euroopa Liidu asjade komisjonis – kell 13.30: seisukoha andmine: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõu, millega luuakse integreeritud piirihalduse fond ja Sisejulgeolekufond (COM(2018) 472-474), kutsutud Siseministeeriumi ja Rahandusministeeriumi esindajad; seisukoha andmine: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõu, millega luuakse Varjupaiga- ja Rändefond (COM(2018) 471), kutsutud Siseministeeriumi esindajad; seisukoha andmine: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõu, millega luuakse ühtse turu, ettevõtete, sealhulgas väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõime ja Euroopa statistika programm (COM(2018) 441), kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja; seisukoha andmine: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, milles käsitletakse Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi, eelnõu kohta COM(2018) 390 (1-2/18-510/3), kutsutud Maaeluministeeriumi esindajad; seisukoha andmine: Euroopa Komisjoni algatatud eelnõud, mis käsitlevad keskkonna jätkusuutlikkust toetavat rahastamist ning väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate kasvuturgu (COM (2018) 331, 353-355), kutsutud Rahandusministeeriumi esindaja;

keskkonnakomisjonis 2019. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (700 SE), kutsutud Keskkonnaministeeriumi esindajad; MTÜ Saarte Kalurite Ühingu 19. juuni kiri, kutsutud MTÜ Saarte Kalurite Ühingu, Keskkonnaministeeriumi, Keskkonnainspektsiooni ja Maaeluministeeriumi esindajad;

kultuurikomisjonis – kell 11.10: muuseumiseaduse muutmise seaduse eelnõu (716 SE), kutsutud kultuuriminister Indrek Saar; kõrgharidusseaduse eelnõu (725 SE), Tallinna Ülikooli seaduse eelnõu (726 SE), Eesti Maaülikooli seaduse eelnõu (727 SE), Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia seaduse eelnõu (728 SE), Eesti Kunstiakadeemia seaduse eelnõu (730 SE), põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu (729 SE), kutsutud haridus- ja teadusminister Mailis Reps; autoriõiguse seaduse muutmise seaduse eelnõu (686 SE);

maaelukomisjonis – kell 11.10: uuringu „Peamised väljakutsed ja poliitikasoovitused kohaliku omavalitsuse ja regionaaltasandi arengus“ vahearuandest, kutsutud Tallinna Ülikooli, Tartu Ülikooli, OÜ Geomedia ja Riigikogu Kantselei esindajad ning Lääne-Nigula vallavanem Mikk Lõhmus; Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse, kalandusturu korraldamise seaduse, perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse ja perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (687 SE) (ruum L333);

majanduskomisjonis – kell 11.10: tegevusplaanid ja vastutusala 2019. aasta eelarve tutvustus, kutsutud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist; Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (Tarbijakaitseameti ja Tehnilise Järelevalve Ameti ühendamine ning rikkumismenetlusest nr 2017/2072 selgunud puuduste kõrvaldamine) eelnõu (651 SE); raudteeseaduse muutmise seaduse eelnõu (670 SE); arvamuse andmine ELAKile: Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, millega kehtestatakse ajavahemikuks 2021–2027 digitaalse Euroopa programm, eelnõu kohta – COM(2018) 434;

põhiseaduskomisjonis – kell 11.15: rahvastikuregistri seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (724 SE), kutsutud siseminister Andres Anvelt; Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (702 SE); isikuandmete kaitse seaduse eelnõu (679 SE), isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seaduse eelnõu (650 SE), kutsutud Eesti Haiglate Liidu, Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Tartu Ülikooli, Eesti Pangaliidu, Eesti Advokatuuri, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja, Eesti Kindlustusseltside, ASi Creditinfo Eesti, ASi Eesti Post ja Justiitsministeeriumi esindajad; avaliku teabe seaduse muutmise seaduse eelnõu (671 SE); Riigi Teataja seaduse muutmise seaduse eelnõu (659 SE);

rahanduskomisjonis – kell 11.10: kohtumine eelarvenõukogu esindajatega; maksukorralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (675 SE); tulumaksuseaduse täiendamise seaduse eelnõu (648 SE);

riigikaitsekomisjoni väljasõiduistung Eesti mereseire ja tulevikku suunatud Balti riikide merevägede võimalik ühine võimearendus (Mereväebaas);

sotsiaalkomisjonis – kell 11.10: narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse muutmise seaduse eelnõu (640 SE), sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu (649 SE), puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (663 SE), kutsutud Sotsiaalministeeriumi esindaja;

väliskomisjonis Eesti-Vene piiriülene koostöö Kagu-Eesti näitel, sh probleemid ja ettepanekud – arutelu jätkamine, kutsutud Seto Kongressi Vanemate Kogu, Setomaa Liidu, Setomaa valla ja Setomaa Liidu esindajad;

õiguskomisjonis – kell 11.15: äriseadustiku muutmise seaduse eelnõu (665 SE), kutsutud algataja ja Justiitsministeeriumi esindajad; perekonnaseisutoimingute seaduse, rahvastikuregistri seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (723 SE), kutsutud siseminister Andres Anvelt; kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduse ning politsei ja piirivalve seaduse muutmise seaduse eelnõu (667 SE), kutsutud algataja, Sotsiaalministeeriumi, Kaitseministeeriumi, Siseministeeriumi ja Rahandusministeeriumi esindajad;

julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjonis – kell 13.30: Välisluureameti 2018. aasta eelarve täitmisest ja 2019. aasta eelarve vajadustest ja prioriteetidest, kutsutud Välisluureameti peadirektor Mikk Marran ja kaitseminister Jüri Luik;

korruptsioonivastases erikomisjonis – kell 13.30: huvide deklaratsioonide kontrolli tulemuste läbivaatamine;

probleemkomisjonis rahvastikukriisi lahendamiseks – kell 13.30: eluasemetoetusest ja üürimajadest, kutsutud Tallinna Tehnikaülikooli esindaja;

probleemkomisjonis riigireformi arengusuundade väljatöötamiseks – kell 13.15: haldusterritoriaalsest reformist, kutsutud Tartu Ülikooli esindaja;

riigieelarve kontrolli erikomisjoni väljasõiduistung – kell 13: tutvumine Eesti Energia ASi tegevuse ja järgmise aasta investeeringutega (Eesti Energia, Lelle 22).

Sündmused

Kell 11 – Riigikogu esimees Eiki Nestor kohtub Türgi parlamendi väliskomisjoni delegatsiooniga.

Kell 12 – väliskomisjon kohtub Türgi parlamendi väliskomisjoni delegatsiooniga.

Kell 14 – Riigikogu esimees Eiki Nestor avab Eesti Teaduste Akadeemia asutamise 80. ja Eesti Vabariigi 100. sünnipäevale pühendatud konverentsi (Eesti Teaduste Akadeemia, Kohtu 6).

Kell 14.30 – Eesti-USA ja Eesti-Iisraeli parlamendirühmade juht Keit Pentus-Rosimannus kohtub USA juudiorganisatsiooni NCSEJ esindajatega (ruum L262).

Teisipäev, 23. oktoober

Kell 10 – täiskogu istung

Oluliselt tähtsa riikliku küsimuse „Eesti vajab põlevkivienergeetikast väljumise strateegiat ehk PÕXITit“ arutelu. Ettekande teevad MTÜ Rohelise Liikumise juhatuse liige Mihkel Annus, keskkonnakomisjoni esimees Rainer Vakra, Töötukassa lda-Virumaa osakonna juhataja Anneki Teelahk ning Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere.

Teine lugemine – 1 eelnõu: tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu (689 SE).

Esimene lugemine – 2 eelnõu: fraktsiooni algatatud ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu (656 SE); Riigikogu liikme staatuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (647 SE).

Kell 14 – komisjonide istungid

keskkonnakomisjonis – kollektiivne pöördumine „Laske meil hingata! Kohtla-Järve linna elanike pöördumine Riigikogu poole“, kutsutud algatajad, Kohtla-Järve Linnavalitsuse, Järve Biopuhastuse, Viru Keemia Grupi, Novotrade Invest AS-i, Eastman Specialities OÜ, Keskkonnaameti ja Keskkonnainspektsiooni esindajad (ruum L333);

kultuurikomisjonis – kell 14.15: Eesti Rahvusringhäälingu tegevuse ülevaade, kutsutud nõukogu esimees Rein Veidemann, juhatuse esimees Erik Roose ning juhatuse liige Joel Sarv; arvamuse andmine ELAKile: Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, millega luuakse programm „Loov Euroopa“ (2021–2027), eelnõu kohta COM(2018) 366, kutsutud Kultuuriministeeriumi esindaja;

majanduskomisjonis kollektiivne pöördumine „Liiklemine jalgratturile ohutumaks“, kutsutud Eesti Jalgratturite Liidu, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Siseministeeriumi, Politsei- ja Piirivalveameti ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindajad (ruum L241);

põhiseaduskomisjonis – Riigikogu liikme staatuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (669 SE), kutsutud algataja esindaja; Riigikogu otsuse „Riigikogu otsuse „Riigikogu probleemkomisjoni moodustamine rahvastikukriisi lahendamiseks“ muutmise““ eelnõu (732 OE); isikuandmete kaitse seaduse eelnõu (679 SE), isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seaduse eelnõu (650 SE), kutsutud Andmekaitse Inspektsiooni ja Justiitsministeeriumi esindajad;

rahanduskomisjonis – 2019. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (700 SE), kutsutud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist, keskkonnaminister Siim Kiisler ja välisminister Sven Mikser; käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (674 SE);

riigikaitsekomisjonis – 2019. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (700 SE), kutsutud kaitseminister Jüri Luik; Eesti ja Gruusia ning Eesti ja Ukraina kaitsekoostööst, kutsutud Kaitseministeeriumi ja Välisministeeriumi esindajad;

sotsiaalkomisjonis – tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (641 SE), kutsutud huvigruppide ja Sotsiaalministeeriumi esindajad; perekonnast eraldatud lapse elu korraldamine, kutsutud Sotsiaalministeeriumi, Justiitsministeeriumi, Sotsiaalkindlustusameti, Tallinna Linnavalitsuse ja MTÜ Igale Lapsele Pere esindajad;

väliskomisjonis väliskomisjoni kuulamised valmisolekust tõrjuda valimistesse sekkumist lääneriikide näitel: ohud valimistele küberruumis, kutsutud McCaini Instituudi järgmise põlvkonna liidrite programmi osaleja, endine RIA juhtivanalüütik, EL valimisturbe käsiraamatu eestvedaja Liisa Past;

õiguskomisjonis – abipolitseiniku seaduse muutmise seaduse eelnõu (631 SE), kutsutud Siseministeeriumi esindajad.

Sündmused

Kell 10 – maaelukomisjoni esimees Aivar Kokk ütleb tervitussõnad konverentsil „Aasta põllumees 2018: põlvkondade vahetus põllumajanduses“ (Riigikogu konverentsisaal).

Kell 11 – väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson esineb Kaitseuuringute Keskuse korraldataval Türgi välispoliitikat käsitleval seminaril.

Kell 12 – riigikaitsekomisjoni esimees Hannes Hanso kohtub Itaalia ajakirjanikega.

Kell 13 – Riigikogu esimees Eiki Nestor kohtub SA Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskuse tutvustusprogrammi raames Itaalia ajakirjanikega.

Kell 14 – Riigikogu esimees Eiki Nestor peab kõne konverentsil „Aasta põllumees 2018: põlvkondade vahetus põllumajanduses“ ja annab üle aasta põllumehe auhinna (Riigikogu konverentsisaal).

Kell 15.30 – riigikaitsekomisjoni, väliskomisjoni ja Eesti-Iisraeli parlamendirühma liikmed osalevad Iisraeli Rahvusvahelise Terrorismivastase võitluse Instituudi (ICT) vanemteaduri dr. Ely Karmoni loengul olukorrast Lähis-Idas (ruum L240).

Kolmapäev, 24. oktoober

Kell 13 – infotund

Kell 14 – täiskogu istung

Kolmas lugemine – 3 eelnõu: avaliku teabe seaduse muutmise seaduse eelnõu (671 SE); tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (661 SE); Riigi Teataja seaduse muutmise seaduse eelnõu (659 SE).

Teine lugemine – 10 eelnõu: piiriülese õhusaaste kauglevi 1979. aasta konventsiooni hapestumise, eutrofeerumise ja troposfääriosooni vähendamise protokolliga ühinemise ja protokolli 2012. aasta muudatuste heakskiitmise seaduse eelnõu (677 SE); Eesti Vabariigi valitsuse, Leedu Vabariigi valitsuse ja Läti Vabariigi valitsuse hädaolukordade ennetamise, nendeks valmisoleku ja neile reageerimise alase vastastikuse abi ja koostöö kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (625 SE); Eesti Vabariigi ja Poola Vabariigi vahelise investeeringute vastastikuse soodustamise ja kaitse lepingu muutmise ja lõpetamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (672 SE); narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse muutmise seaduse eelnõu (640 SE); autoriõiguse seaduse muutmise seaduse eelnõu (686 SE); Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (662 SE); maksukorralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (675 SE); 2018. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (695 SE); keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu (645 SE); looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (676 SE).

Esimene lugemine – 6 eelnõu: Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (714 SE); põllumajandusloomade aretuse seaduse eelnõu (715 SE); maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (720 SE); karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (ohtlikud kalduvuskurjategijad, välismaalastest kurjategijad) eelnõu (658 SE); vangistusseaduse muutmise seaduse (kinnipeetavate ligipääs internetile) eelnõu (680 SE); äriseadustiku, mittetulundusühingute seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse (maksekontod) eelnõu (712 SE).

Komisjoni istung

riigieelarve kontrolli erikomisjonis – kell 9: Riigikontrolli kontrolliaruande tutvustus, kutsutud Riigikontrolli esindajad.

Sündmused

Kell 12 – Riigikogu esimees Eiki Nestor võtab vastu kollektiivse pöördumise „Poliitilise dieedi kolm retsepti“.

Kell 14 – Riigikogu aseesimees Enn Eesmaa kohtub Bundestagi rahvusvahelise parlamendistipendiumi valikkomisjoniga.

Kell 18.30 – väliskomisjoni liikmed kohtuvad Hiina suursaadiku Li Chaoga.

Neljapäev, 25. oktoober

Kell 10 – täiskogu istung

Esimene lugemine – 2 eelnõu: jäätmete ja muude ainete kaadamisest põhjustatud merereostuse vältimise konventsiooni 1996. aasta protokolli 2009. ja 2013. aasta muudatuste heakskiitmise seaduse eelnõu (711 SE); keeleseaduse muutmise seaduse eelnõu (666 SE).

Sündmused

Kell 10 – Riigikogu esimees Eiki Nestor peab avakõne Eesti Rahvusraamatukogu ja Eesti Vabariigi 100. sünnipäevale pühendatud rahvusvahelisel konverentsil „Imagine a National Library“ (Eesti Rahvusraamatukogu, Tõnismägi 2).

Kell 13.30 – riigikaitsekomisjon, õiguskomisjon ja Eesti laiapõhjalise riigikaitse toetusrühm tutvuvad Päästeameti demineerimise võimekusega.

Kell 20 Riigikogu aseesimehele Enn Eesmaale ning Riigikogu liikmetele Krista Arule, Johannes Kerdile ja Erki Savisaarele antakse üle Balti Assamblee medalid (Vilnius).

Riigikogu III korruse kunstisaalis on avatud rändnäitus „Korruptsiooni mitu nägu“.

Reede, 26. oktoober

Komisjoni istung

Euroopa Liidu asjade komisjonis – kell 10: seisukoha andmine: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõu, millega luuakse programm „Loov Euroopa“ (2021–2027) (COM(2018) 366), kutsutud Kultuuriministeeriumi esindaja; seisukoha andmine: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõu, millega kehtestatakse ajavahemikuks 2021 2027 digitaalse Euroopa programm (COM(2018) 434), kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja; Eesti seisukohad 29.–30. oktoobril toimuval ELi mitteametlikul keskkonna ning transpordi nõukogu kohtumisel, kutsutud keskkonnaminister Siim Kiisler ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja; seisukoha andmine: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõu, millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend (IPA III) (COM(2018) 465), kutsutud Välisministeeriumi esindaja; seisukoha andmine: nõukogu otsuse eelnõu, mis käsitleb ülemeremaade ja -territooriumide Euroopa Liiduga assotsieerimist, sh ühelt poolt Euroopa Liidu ning teiselt poolt Gröönimaa ja Taani Kuningriigi vahelisi suhteid (COM(2018) 461), kutsutud Välisministeeriumi esindaja.

Välislähetused

17. – 22. oktoober
Riigikogu liige Toomas Kivimägi osaleb Euroopa mereliste äärealade konverentsi (CRPM) peaassamblee koosolekul Madeiral Portugalis.

21. – 25. oktoober
Riigikogu liige Barbi Pilvre osaleb seitsmendal parlamendiliikmete rahvusvahelisel ÜRO rahvastiku- ja arengukonverentsi tegevuskava konverentsil (IPCI/ICPD) Ottawas Kanadas.

22. – 27. oktoober
Riigikogu aseesimees Kalle Laanet osaleb kohtumistel riigiesindajatega ja ettekandega Bakuu rahvusvahelisel humanitaarfoorumil Aserbaidžaanis.

25. – 26. oktoober
Riigikogu esimees Eiki Nestor osaleb Balti Assamblee 37. istungijärgu töös ja Balti riikide parlamentide esimeeste kohtumisel, Riigikogu aseesimees Enn Eesmaa, Balti Assamblee Eesti delegatsiooni esimees Aadu Must, aseesimees Johannes Kert ning liikmed Monika Haukanõmm, Helmen Kütt, Erki Savisaar, Urve Tiidus ja Rainer Vakra osalevad Balti Assamblee istungjärgul Vilniuses Leedus.

25. – 30. oktoober
Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni liikmed Uno Kaskpeit ja Jaanus Marrandi osalevad OSCE PA presidendivalimiste vaatlusmissioonil Georgias.

28. – 31. oktoober
Maaelukomisjoni liige Aivar Surva osaleb nälja ja alatoitumise vastasel ülemaailmsel parlamentaarsel tippkohtumisel Madridis Hispaanias.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6353, 510 6179
merilin.kruuse@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Riigikogu eelinfo reedest pühapäevani, 19. – 21. oktoobrini

Reede, 19. oktoober

Komisjoni istung

Euroopa Liidu asjade komisjonis – kell 10: seisukoha andmine: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõu Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (EGF) kohta (COM(2018) 380), kutsutud Sotsiaalministeeriumi esindaja; seisukoha andmine: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõu, millega muudetakse nõukogu määrust ravimite täiendava kaitse tunnistuse kohta (COM(2018) 317), kutsutud Justiitsministeeriumi esindaja; seisukoha andmine: piiriülese tsiviilkoostöö moderniseerimise pakett (SWD(2018) 284-287; COM(2018) 378, 379), kutsutud Justiitsministeeriumi esindaja; seisukoha andmine: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõu, millega luuakse Euroopa Kaitsefond (COM(2018) 476)), kutsutud Kaitseministeeriumi esindajad; seisukoha andmine: teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa horisont“ perioodi 2021–2027 eelnõud (COM(2018) 435-437), kutsutud Haridus- ja Teadusministeeriumi esindaja.

Sündmused

Kell 17 – Riigikogu esimees Eiki Nestor osaleb Eesti Õpilasesinduste Liidu 20. sünnipäeva tähistamisel (Tamsalu Gümnaasium).

Riigikogu liikmed Monika Haukanõmm ja Aivar Surva osalevad 14. – 19. oktoobrini XXXIX Kõrgematel Riigikaitsekursustel (Roosta).

Välislähetused

12. – 21. oktoober
NATO Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni liige Hannes Hanso osaleb NATO PA teadus- ja tehnoloogiakomitee väljasõiduistungil San Diegos ja Palo Altos Ameerika Ühendriikides.

17. – 22. oktoober
Riigikogu liige Toomas Kivimägi osaleb Euroopa mereliste äärealade konverentsi (CRPM) peaassamblee koosolekul Madeiral Portugalis.

21. – 25. oktoober
Riigikogu liige Barbi Pilvre osaleb seitsmendal parlamendiliikmete rahvusvahelisel ÜRO rahvastiku- ja arengukonverentsi tegevuskava konverentsil (IPCI/ICPD) Ottawas Kanadas.

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
marie.kukk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Menetlusse võeti eelnõu koolieelse lasteasutuse seaduse muutmiseks

Eesti Vabaerakonna fraktsiooni 18. oktoobril algatatud koolieelse lasteasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (731 SE).

Eelnõu näeb ette tagada kodulähedane tasuta lasteaiakoht kõigile lastele üle Eesti. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.

Isamaaliidu fraktsiooni 18. oktoobril esitatud  Riigikogu otsuse „Riigikogu otsuse „Riigikogu probleemkomisjoni moodustamine rahvastikukriisi lahendamiseks“ muutmine“ eelnõu (732 OE).

Eelnõu näeb ette nimetada probleemkomisjoni liikmeks Maire Aunaste asemele Helir-Valdor Seeder. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Vabaerakond soovib kõigile lastele tagada tasuta kodulähedase lasteaiakoha

„Riik peab panustama elukeskkonda, kus lapsed on soovitud ja oodatud. Meie soov on vähendada lapsevanemate majandusliku koormust, mis on eriti suur üksikvanematel ja madalapalgalistel. Eelnõust võidavad ka kõik suurpered.“ ütleb Vabaerakonna riigikogu fraktsiooni aseesimees, parlamendi kultuurikomisjoni liige Krista Aru.

Vabaerakond peab oluliseks alushariduse integreerimist riigi ja omavalitsuse poolt tagatud haridussüsteemi. „Tegemist on ka olulise demograafia meetmega. Arvestades, et lasteaia kohatasude kompenseerimisele on toetust avaldanud enamus riigikogus esindatud erakondi, ootame ka selle algatuse seaduseks saamist,“ ütles Vabaerakonna riigikogu fraktsiooni esimees, eelnõu üle andnud Andres Herkel.

Kui riigikogu otsustab Vabaerakonna ettepanekut toetada, jõustuks seadus järgmise aasta 1. augustil. Enne seaduse jõustumist peab valitsus välja selgitama riigi poolt finantseeritava lasteaia kohatasu reaalse hinna kohalikes omavalitsustes. Kui kodulähedane lasteaiakoht oleks kõigile lapsevanematele tasuta, tähendaks see riigieelarvele ligikaudu 65 miljoni eurost kulu.

Riigikogu arutas käibemaksuseaduse muutmist

Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele algatada käibemaksuseaduse muutmine“ eelnõuga (653 OE) tegi EKRE fraktsioon ettepaneku muuta käibemaksuseaduse § 15 ja maksustada valdkonna eest vastutava ministri määrusega nullprotsendilise käibemaksuga nimekiri ravimitest, sanitaar- ja hügieenitoodetest ning puudega isiku tarbeks mõeldud meditsiiniseadmed ja abivahendid. Eelnõu kohaselt läheks muudatus maksma ligi 30 miljonit eurot.

Rahanduskomisjon ei toetanud eelnõu, sest Euroopa direktiiv keelab nullprotsendilise käibemaksu kehtestamise. Eelnõu algatajate sõnul võiks Eesti taotleda antud küsimuses erisust või alternatiivina asendada eelnõus nullprotsendiline käibemaks näiteks viieprotsendilisega.

Läbirääkimistel võtsid sõna Jürgen Ligi (RE), Peeter Ernits ja Mihhail Stalnuhhin (KE).

Jürgen Ligi kutsus saadikud üles hääletama otsuse eelnõu vastu, sest see läheb vastuollu Euroopa Liidu maksupoliitikaga. Peeter Ernits kõneles eelnõu poolt ja ütles, et ravimite käibemaksu alandamine on õige mõte. Mihhail Stalnuhhin tõi oma sõnavõtus välja, et Eesti Haigekassa juba hüvitab paljusid ravimeid täielikult või väga suures osas, samuti abivahendeid puuetega inimestele.

Riigikogu otsuse eelnõu poolt hääletas kuus, vastu oli 19 ja erapooletuks jäi kaks Riigikogu liiget. Otsust ei võetud vastu, seega langes eelnõu menetlusest välja.

Istungi stenogramm.

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata: https://www.youtube.com/riigikogu
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Kristi Sobak
tel 631 6592, 51 906 975
e-post kristi.sobak@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Tuleva aasta riigieelarve seaduse eelnõu läbis esimese lugemise

Riigikogu istungil andis eelarvest ülevaate rahandusminister Toomas Tõniste. Eelarve aluseks on võetud kolmeprotsendiline majanduskasv.

„Rahandusministeeriumi ja Eesti Panga spetsialistidest koosneva riskide juhtimise komitee hinnangul on meie reservid ja finantspuhvrid võimalike kriiside jaoks piisavad. Riigi rahanduse head seisu kinnitab ka rahvusvaheline reitinguagentuur Fitch, kes viimati tõstis just meie riigi reitingu seniselt A+ stabiilse väljavaatega tasemelt AA- stabiilse väljavaatega tasemele,“ ütles rahandusminister. Ta viitas Agentuuri hinnangule, et reitingu tõstmisele aitas kaasa Eesti paranenud võime seista vastu väliskeskkonna võimalikele negatiivsetele mõjudele, meie riigi rahanduse hea seis ning tugev majanduspoliitiline raamistik. Lisaks rõhutas agentuur ka seda, et meie laenukoormus on AA-reitinguga riikide seas üks madalamaid ja madalaim kogu Euroopa Liidus. Madal laenukoormus on kindlasti üks oluline osa meie valmisolekust võimalike kriiside ajaks. „Ka eelarvenõukogu hinnangul kirjeldab Rahandusministeeriumi suvine majandusprognoos piisava usaldusväärsusega Eesti majanduse tulevast arengut,“ ütles Tõniste.

Riigieelarve eelnõu kulude ja investeeringute maht on kokku 11,31 miljardit ja tulude maht 11,06 miljardit eurot. Eelarve on nominaalselt 133 miljoni euroga ülejäägis ja struktuurses tasakaalus. Maksukoormus jääb järgnevatel aastatel senisele tasemele. Valitsussektori võlakoormus langeb praeguselt 8,2 protsendilt 2019. aastal 7,4 protsendile ning jõuab prognooside järgi 2022. aastaks 5,4 protsendi tasemele.

Eelnõu järgi eraldatakse Politsei- ja Piirivalveameti palgatõusuks 13 miljonit ja Päästeameti palgafondi kasvuks kaheksa miljonit eurot. Üldhariduskoolide õpetajate keskmine palk jõuab järgmisel aastal riigieelarvelise lisaraha toel 1500 euroni. Lisaks tõusevad ka lasteaiaõpetajate, sotsiaalhoolekande, kultuuri ja teiste valdkondade spetsialistide sissetulekud.

Haigekassa eelarve saab järgmisel aastal lisaraha 180 miljonit eurot.  Erihoolekande teenuste rahastamine kasvab pea 37 miljoni ja sotsiaalse rehabilitatsiooni rahastamine 12,7 miljoni euroni. Lapsetoetuste eelarve kasvab 299 miljoni euroni. Järgmisest aastast on pere esimese ja teise lapse toetus 60 eurot. Keskmine vanaduspension kasvab uuel aastal 7,6 protsendi võrra 447 eurolt 481 euroni.

Järgmise aasta kaitse-eelarve on praeguste hinnangute järgi ligi 2,2 protsenti SKP-st. Tõuseb tegevväelaste palk. Erinevateks kaitsehangeteks on plaanitud pea 40 protsenti kogu Eesti kaitse-eelarvest. Kohalike omavalitsuste sissetulekud kasvavad järgmisel aastal 5 protsenti, ulatudes pea 2,2 miljardi euroni.
Jätkatakse põllumajanduses otsetoetuste maksmist. 2019. aastal makstakse otsetoetusi kokku 143,9 miljonit eurot. Investeeringuteks olulistesse transpordi- ja taristuprojektidesse, maaelu edendamisse kui kultuuri- ja spordiprojektidesse on plaanis suunata enam kui 360 miljonit eurot.

Rahanduskomisjoni esimees Mihhail Stalnuhhin andis ülevaate komisjoni viimasel viiel istungil toimunud eelnõu aruteludest.

Läbirääkimistel eelnõu (700 SE) üle   võtsid sõna fraktsioonide esindajad, kes juhtisid tähelepanu tuleva aasta riigieelarve eelnõu erinevatele aspektidele.

Jürgen Ligi (RE) oli kriitiline eelarve suhtes seoses aktsiisipoliitikaga. Ta taunis liigset kulutamist ja pidas vajalikuks headel aegadel reservide loomist majanduslikult kehvemate aegade tarbeks. Enn Meri (EVA) sõnul pole eelarvest kerge aru saada, millele on viidanud ka õiguskantsler. Ta juhtis tähelepanu, et meie majandus on üle kuumenenud eriti ehitussektoris. Peaksime kokku hoidma haldussektoris. Mihhail Stalnuhhini (KE) hinnangul peaksime eelarvega rahul olema. Ta tõi esile positiivse majandusprognoosi. Tõusnud on kohalike omavalitsuste tulubaas ja kavas on rida märkimisväärseid palgatõuse. Lisaraha on kavas eraldada Haigekassale. Sven Sesteri (I) sõnul  on eelarve vastutustundlik ja jätkusuutlik. Tema arvates on eelarve oluliseks märksõnadeks maksurahu ja tasakaal. Suurenenud on ka investeeringute maht. Kalvi Kõva (SDE) tõi samuti esile eelarve struktuurse tasakaalu. Ta rõhutas eelarve sotsiaalset suunitlust. Enn Põlluaasa (EKRE) arvates pole optimismiks põhjust, inflatsioon suureneb ja majanduses on langustrend. Ta taunis tegevusetust seoses aktsiisidega. EKRE pole rahul selle eelarvega.

 Riigikogu võttis vastu kolm seadust

88 poolthäälega võeti vastu  valitsuse algatatud perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (652 SE), mis võimaldab vanemahüvitist kasutada senisest paindlikumalt. Seaduse eesmärk on ühtlustada vanemapuhkuste süsteemi ning luua vanemahüvitiste skeemi rohkem võimalusi töö- ja pereelu ühitamiseks. Seadusega liidetakse rasedus- ja sünnituspuhkus ning sünnitushüvitis vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteemi. Luuakse võimalus võtta vanemahüvitist välja päeva kaupa kuni lapse 3-aastaseks saamiseni ning võimalus olla vanematel vanemapuhkusel kahe kuu ulatuses koos. Tööandjat tuleb vanemapuhkusele jäämisest või selle katkestamisest teavitada 30 päeva ette. Lapsepuhkust on seaduse järgi kummalegi vanemale ette nähtud 10 tööpäeva iga lapse eest kuni lapse 14-aastaseks saamiseni. Surnud vanema või rahvastikuregistrisse kandmata isa eest saab vanem kasutada ka tollele mõeldud lapsepuhkust ehk kokku 20 tööpäeva ühe lapse kohta. Aastas võib mitme lapse eest lapsepuhkust välja võtta kuni 30 päeva. Lapsepuhkuse eest makstakse vanemale hüvitist 50 protsenti ühe kalendripäeva vanemahüvitisest, mille arvestamise aluseks on 12 kalendrikuud, mis eelnevad viimasele kolmele kuule. Enne 2019. aasta 1. aprilli sündinud laste eest saab lapsepuhkust praeguse süsteemi järgi. Pärast 2019. aasta 1. aprilli sündinud lastele kehtib 2022. aasta märtsi lõpuni praegune ja alates 2022. aasta 1. aprillist uus süsteem. Pärast 2022. aasta 1. aprilli sündinud laste eest saab lapsepuhkust uue korra järgi. Seadusega laiendatakse ka lapsendamispuhkuse ja -hüvitise saamise õigust.

Läbirääkimistel võtsid sõna Marika Tuus-Laul (KE), Marko Pomerants (I) ja Helmen Kütt (SDE).

53 poolthäälega (25 vastu, 3 erapooletut) kiideti heaks valitsuse algatatud hasartmängumaksu seaduse ja Eesti Kultuurkapitali seaduse muutmise seadus (632 SE), mis muudab riigieelarvesse laekuva hasartmängumaksu jaotumist Eesti Kultuurkapitali ja ministeeriumide valitsemisalade vahel. Seaduse muutmise eesmärk on riigieelarve vahendite läbipaistvam ja eesmärgipärasem jagamine. Et hasartmängumaksu planeeritava tulu kasutamist toetusteks planeerivad ministeeriumid, ei  jaga toetusi enam Hasartmängumaksu Nõukogu, siis see kaotatakse. Seadus näeb ette Eesti Punase Risti rahastamise edaspidi Sotsiaalministeeriumi eelarve kaudu.

70 poolthäälega (3 vastu) kiideti heaks valitsuse algatatud bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni geneetilistele ressurssidele juurdepääsu ja nende kasutamisest saadava tulu õiglase ja erapooletu jaotamise Nagoya protokolliga ühinemise seadus (644 SE).

Nagoya protokolliga ühinedes panustab Eesti eelkõige maailma elurikkuse kaitsesse ning selle kasutamisest saadava tulu õiglasesse jaotamisse. Suurem osa maailma looduse mitmekesisusest asub arenguriikides.

Riigisisesed normid protokolli rakendamiseks on olemas. Ühinemise seaduse vastuvõtmine on vajalik, sest protokoll täiendab Eesti poolt ratifitseeritud bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni. Nagoya protokolli osaliseks saamisega seotud kohustuslik kulutus Eesti jaoks on osamakse konventsiooni põhieelarvesse ning osalemine protokolliosaliste koosolekutel. Need kulud kaetakse keskkonnaministeeriumi eelarvest. Tänaseks on protokollil 105 osalist. Euroopa Liit kiitis protokolli 2014. aastal, Eesti võttis vastavad õigusnormid üle 2017. aastal jõustunud looduskaitseseadusega.

Riigikogus läbis teise lugemise kolm eelnõu

Valitsuse algatatud tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõuga (661 SE) täiendatakse Tarbijakaitseseadust sätetega, mis tagab ELi vastava määruse täitmise. Selle põhjal ei ole lubatud kaupu või teenuseid müües eristada kliente sõltuvalt nende kodakondsusest, elu- ja asukohast.

Määruse eesmärk on, et kliente ei diskrimineeritaks Euroopa Liidu siseturul hindade ega müügi- või maksetingimuste poolest, kui nad soovivad osta tooteid või tarbida teenuseid teisest liikmesriigist. Määrus käsitleb kaupade jaemüüki nii veebis kui ka traditsiooniliselt ja elektroonilisi teenuseid (näiteks pilveteenuseid, andmeaidandus, veebimajutus, otsingumootorid ja internetikataloogid). Määrus keelab näiteks klientide automaatse ilma eelneva nõusolekuta ümbersuunamise internetipõhisele liidesele (nt veebipoele) kliendi kodakondsuse, elukoha või asukoha alusel, samuti kaupade või teenuste kättesaadavusele erinevate üldtingimuste kohaldamise. Samas ei kehtesta geobloki määrus kohustust tarnida kaupa kõikjale EL-is. Määrus ei kohaldu meediateenustele, mille peamine sisu on autoriõigustega kaitstud teoste vms materjali kättesaadavaks tegemine, samuti nähakse määrusega ette erisused väikeettevõtjatele.

Eelnõuga määratakse geobloki määruse rakendus- ja järelevalveasutuseks Eestis Tarbijakaitseamet.

Valitsuse algatatud Riigi Teataja seaduse muutmise seaduse eelnõuga (659 SE) vabastatakse ministeeriumid kohustusest koostada Riigi Teatajas avaldatavate ministri määruste terviktekste.

Ülesanne antakse Riigi Teataja väljaandjale, kelleks on Justiitsministeeriumi Riigi Teataja talitus. Muudatus võimaldab optimeerida ministeeriumide töökorraldust. Riigi Teataja väljaandjal on pädevus ning tehnilised võimalused koostada ja esitada terviktekste avaldamiseks. Justiitsministeeriumi on kavas luua üks täiendav ametikoht. Vajalik ressurss kaetakse Justiitsministeeriumi ja teiste ministeeriumide vahenditest.

Praegu säilitab Riigi Teataja väljaandja paberil kõik avaldamiseks esitatud aktide algtekstid, välja arvatud kohalike omavalitsuste üksuste määrused. Eelnõuga loobutakse Riigi Teatajas avaldatavate algtekstide paberväljatrükkide säilitamisest. Seda ei rakendata seaduste kui kõige olulisemate aktide puhul. Digitaalselt säilitatakse Riigi Teataja infosüsteemis kõik avaldamiseks edastatud algtekstid.

Valitsuse algatatud avaliku teabe seaduse muutmise seaduse eelnõuga (671 SE) võetakse riigisisesesse õigusesse üle ELi avaliku sektori asutuste veebisaitide ja mobiilirakenduste ligipääsetavuse direktiiv. Direktiivi eesmärk on muuta inimeste, sealhulgas puudega inimeste jaoks avaliku sektori asutuste veebilehed, e-teenused ja mobiilirakendused paremini tajutavaks, mõistetavaks ja töökindlaks.

Tulevikus peavad riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuse, avalik-õiguslik juriidilise isiku ja teabevaldajaks oleva eraõigusliku juriidilise või füüsilise isiku veebilehed ja mobiilirakendused vastama tehnilistele ligipääsetavuse nõuetele, mis võimaldavad erivajadustega inimestel mugavalt veebilehtede sisu tarbida. Erandina ei rakendata ligipääsetavuse nõudeid meediateenust osutavale teabevaldajale (nt ERR), samuti koolidele ja koolieelsetele lasteasutustele, välja arvatud üldinfo, sealhulgas vastuvõtuinfo, asukoha ja kontaktandmete avaldamisel.

Riigikogus läbis esimese lugemise veel viis eelnõu

Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (705 SE) kehtestab täiendavad reeglid maksudest kõrvalehoidumise takistamiseks.

Eelnõuga võetakse üle üldine kuritarvituste vastane reegel, tulumaks lahkumisel ja välismaiseid kontrollitavaid äriühinguid käsitlevad eeskirjad ning reguleeritakse ülejääva laenukasutuse kulu maksustamist.

Üldise kuritarvituste vastase sätte kohaselt ei võeta tulumaksuga maksustamisel arvesse tehinguid või tehingute ahelat, mille eesmärk on saada maksueelis, mis on vastuolus kohaldatava maksuõigusega ega ole kõiki asjasse puudutavaid asjaolusid arvesse võttes tegelik.

Tulumaksuga maksustatakse vara väljaviimist Eestist, kui Eestile ei jää enam õigust ülekantud vara maksustada. Võrreldes kehtiva õigusega tuleb eelnõu kohaselt maksustada ka vara väljaviimisel Eesti peakontorist välismaal asuvasse püsivasse tegevuskohta.

Eelnõuga seatakse piirang intresside mahaarvamisele, et rahvusvahelised kontsernid ei saaks vähendada maksukoormust ülemääraste intressimaksete kaudu.

Välismaise kontrollitava äriühingu kasumit maksustatakse Eestis tulumaksuga, kui see kasum on saadud näilikest tehingutest, mille peamine eesmärk oli saada maksueelis. Välismaine äriühing on Eesti äriühingu püsiv tegevuskoht välisriigis ja Eesti äriühingu tütarühing välisriigis.

Valitsuse algatatud investeerimisfondide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (717 SE) eesmärgiks on suurendada II samba pensionifondide tootlikkust, vähendades kohustuslike pensionifondide tasusid, samuti laiendada pensionifondide investeerimisvõimalusi. Eesti õigusesse võetakse üle tööandja pensionifondi puudutav vastav ELi direktiiv.

Eelnõu näeb ette langetada II samba pensionifondide valitsemistasu piirmäära praeguselt 2 protsendilt 1,2-le protsendile pensionifondi vara väärtusest. Konservatiivse pensionifondi valitsemistasu, mis on praegu 1,2 protsenti. Eelnõu järgi võib heade investeerimistulemuste korral võtta valitsemistasu ühe osana edukustasu. Selleks peab pensionifondi tootlus ületama sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa kasvu. Edukustasu ei ole lubatud võtta konservatiivse pensionifondi valitsemiselt. Edukustasu saab võtta 2020. aastal 2019. aasta investeerimistulemuste eest.

Eelnõuga vähendatakse pensionifondide investeerimispiiranguid. Edaspidi on lubatud 100 protsenti aktsiatesse investeerivad fondid. Konservatiivse pensionifondi kontseptsioon säilib, kuid eelnõuga lubatakse neil investeerida kuni 10 protsendi ulatuses aktsiatesse. Kehtiva õiguse kohaselt need fondid aktsiatesse investeerida ei tohi.

Lisaks lubatakse II samba pensionifondidel teha suuremas mahus kinnisvarainvesteeringuid, mis võiks toetada ka Eestisse investeerimist. Eelnõu järgi võib ühte kinnisasja senise 5 protsendi asemel investeerida 10 protsenti pensionifondi varast. Lisaks kaob ära piirang, mis lubas investeerida kinnisasjadesse kuni 10 protsenti pensionifondi varast.

Eelnõuga võetakse üle ELi direktiiv tööandja kogumispensioni asutuste tegevuse ja järelevalve kohta. Direktiiv muudab tööandja pensionifondidele kohaldatavaid juhtimisnõudeid ja pensionikogujate teavitamist. Pensionikogujate teavitamiseks kehtestatakse kohustuslik pensioniteatis. Pensioniteatis annab infot selle kohta, kui palju on tööandja pensioniskeemi raha kogutud ja kui palju on sellest skeemist töötajal pensionini veel oodata. Ühtegi sellist fondi, mida direktiiv käsitleb, Eestis ei ole ning seega muudatustel praktiline mõju puudub. Tööandja sissemakseid III sambasse direktiivi ülevõtmine ei puuduta.

Valitsuse algatatud kutseõppeasutuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (704 SE) seostatakse kutseõpe paremini tööturu vajadustega, uuendatakse kutseõppe rahastamise põhimõtteid, võimaldatakse parem ligipääs kutseõppele ja tõhustatakse kutseõppe kvaliteedi hindamise protsessi. Kavandatavad muudatused lähtuvad Eesti elukestva õppe strateegias 2020 ja selle rakendamiseks koostatud kutseharidusprogrammis 2018–2021 seatud eesmärkidest.

Eelnõu järgi kinnitab koolituskohtade arvu kalendriaastaks kooli nõukogu, mille on eelnevalt kooskõlastanud kooli nõunike kogu. See tähendab, et riik koostöös partneritega räägib läbi iga kooli koolitusmahud. Muudatus võimaldab vahetumalt reageerida õppijate ja tööturu vajadustele koostöös kohalike ettevõtjatega.

Eelnõu järgi eraldatakse koolidele riigieelarvest tegevustoetust ja vajadusel sihtotstarbelist toetust. Tulemusrahastamine moodustab kuni 20 protsenti baasrahastamise mahust ja sõltub kooli õpitulemustest. Baasrahastamine annab koolile tegevuskulude katmise kindluse, tulemusrahastamine suurendab motivatsiooni ja autonoomiat.

Eelnõuga laiendatakse ka koolilõuna toetuse sihtrühma, mille järgi eraldatakse koolidele koolilõuna toetust statsionaarses õppes esmaõppe õppekavadel õppivate keskhariduseta õpilaste eest olenemata nende vanusest. Kehtiva korra alusel antakse koolilõuna toetust 20-aastaseks saanud keskhariduseta õpilasele jooksva õppeaasta lõpuni.

Eelnõuga muudetakse kutseõpetaja lähetoetuse saamise tingimusi ning lähtetoetust saavad edaspidi taotleda ka Tallinnas või Tartus kutsekooli õpetama asuvad õpetajad. Muudatuste kohaselt hakatakse 1. septembrist 2020 lähtetoetust maksma välja ühes osas, praegu makstakse seda kolmes osas. Samuti nähakse ette lähtetoetus esimest korda kutseõppeasutusse tööle asuvatele tugispetsialistidele. Tugispetsialistide ja õpetajate lähtetoetus on ligikaudu 12 700 eurot.

Eesmärgiga avardada juurdepääsuvõimalusi tasemeharidusele, nähakse eelnõuga ette võimalus viia kutseõppeasutustes läbi üldharidusõpet mittestatsionaarses õppevormis. Põhihariduse omandamine mittestatsionaarses õppes 17-aastasele või vanemale isikule tagab praegu ka kohaliku omavalitsuse üksus, samuti on võimalus vastavat õpet läbi viia riigigümnaasiumis.

Eelnõuga soovitakse muuta senist kutseõppe akrediteerimise korraldust, mis asendub kvaliteedi hindamisega. Õppekavarühmas tähtajatu õppe läbiviimise õigusega kool saab kvaliteedi hindamise protsessis sisulist tagasisidet nii õpiprotsessi kui korralduse paremaks muutmiseks vähemalt kord iga kuue aasta jooksul.

Läbirääkimistel võttis sõna Toomas Jürgenstein (SDE).

Valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (698 SE) näeb ette anda Eesti Haigekassale üle ravikindlustusega hõlmamata isikute vältimatu abi ning tervise- ja tööministri määruses nimetatud, rahvatervise kaitsega seotud tervishoiuteenuste eest tasu maksmise kohustus.

Eelnõus sätestatud tervishoiuteenuste eest tasumise kohustuse üleminek Eesti Haigekassale tuleneb 2017. aastal tehtud tervishoiu rahastamise otsustest ja 2017. aasta detsembris Riigikogus vastu võetud seadusemuudatusest. Üleminekuga on juba arvestatud Eesti Haigekassa eelarvesse laekuva riigieelarvelise eraldise arvutamisel.

Rahastamise korra muutmine eeldab ka rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise seaduse, psühhiaatrilise abi seaduse ning surma põhjuse tuvastamise seaduse muutmist nende tervishoiuteenuste osas, mida kehtiva korra kohaselt hüvitatakse kindlustamata inimestele samuti riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi ja Eesti Haigekassa vahel sõlmitud lepingu alusel.

Valitsuse algatatud ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõuga (706 SE) muudetakse ravimite turvaelementide nõudeid, mis on vaja viia vastavusse Euroopa Komisjoni määrusega. Euroopa Komisjoni määruse rakendamisega võetakse kogu Euroopas kasutusele ravimite turvaelemendid ja luuakse süsteem, mis võimaldab edaspidi tuvastada ravimi ehtsust igas ravimite tarneahela etapis. Eelnõuga kohustatakse ravimitootjaid edaspidi retseptiravimi pakendile paigutama turvaelemendid. Hulgimüüjatele ja apteekritele lisandub kohustus kontrollida ravimite turvaelemente.

Istung lõppes kell 20.49.

Istungi stenogramm:

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu

(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega)

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

 

 

Riigikogu muutis vanemahüvitise kasutamise paindlikumaks

„Muudatused vanemapuhkuste ja hüvitiste süsteemis annavad juurde oluliselt paindlikkust ja pered saavad juurde valikuvõimalusi ise otsustada, kes, kuidas ja millal kasutavad vanemahüvitist ja täiendavaid puhkusepäevi lapsega tegelemiseks,“ ütles Riigikogu sotsiaalkomisjoni liige Marika Tuus-Laul.

Tuus-Laul ütles, et seadusemuudatus võimaldab edaspidi emal ja isal ühel ajal vanemapuhkust saada. „Selle seadusega luuakse lapsevanematele võimalus olla koos 60 päeva vanemapuhkusel ja saada samal ajal vanemahüvitist,“ selgitas Tuus-Laul. „Ka tekib võimalus kasutada vanemapuhkust päevade kaupa. See muudatus võimaldab mõlemal vanemal töötada näiteks osalise tööajaga ja olla lapsega vaheldumisi kodus.“
Tuus-Laulu sõnul lisandub isadele alates 2020. a. juulist vanemahüvitise perioodile juurde veel üks kuu isapuhkust.

Tuus-Laulu sõnul on selle aasta kaheksa kuuga on registreeritud 8% sünde rohkem, kui eelmisel aastal samal ajal. „Enim on kasvanud just kolmandate laste sünd ja seda lausa 32%,“ märkis Tuus. „Teise lapsena sündinute arv on kasvanud 9% võrra ja neljandate ja järgnevate laste sünd on tõusnud 17% . See näitab, et järjekindel tegutsemine perepoliitika suunal on vilja kandnud”.

Tuus-Lauli sõnul on kolmelapselise pere toetus tänavu kasvanud juba 520 euroni, mis on kindlasti kaasa aidanud kolmandate laste sünnile 32 % võrra.

Marika Tuus-Laul ütles, et Keskerakond seab omale eesmärgiks tõsta esimese ja teise lapse toetuse 100 euroni. „Noortele peredele on oma elu alustamiseks väga olulisel kohal ka kodu loomine,“ tõdes Tuus-Laul. „Üks võimalus on aidata nooretel saada eluasemelaen ilma omafinantseeringuta. Aga kui pere on juba suurem, siis on hea võimalus toetada peresid ka nn. sertifikaatide süsteemiga, kus näiteks riik annab teise lapse ja kolmanda lapse sünni puhul rahalise sertifikaadi, mida saab kasutada kas juba võetud eluasemelaenu kustutamiseks või kodu ostmiseks.“

Riigikogu eelinfo neljapäevaks, 18. oktoobriks

Kell 10 – täiskogu istung

Esimene lugemine – 1 eelnõu:

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele algatada käibemaksuseaduse muutmine“ eelnõuga (653 OE) tehakse valitsusele teepanek algatada käibemaksuseaduse § 15 muutmine, millega valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud nimekirjas nimetatud ravim, sanitaar- ja hügieenitoode ning puudega isiku isiklikuks tarbeks mõeldud meditsiiniseade meditsiiniseadme seaduse tähenduses ja abivahend sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses ja sellise abivahendi kasutada andmine puudega isikule on maksustatud nullprotsendilise käibemaksuga.

Sündmused

Kell 12 – väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kohtub Rootsi suursaadiku Mikael Erikssoniga.

Kell 14 – Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Toomas Vitsut kohtub Iirimaa suursaadiku Frances Kiernaniga.

Kell 18 – Riigikogu esimees Eiki Nestor osaleb Austria rahvuspüha vastuvõtul (Põhja pst 7, Tallinn).

Riigikogu aseesimees Enn Eesmaa on 18. – 19. oktoobril visiidil Tartu- ja Võrumaal, kus kohtub erinevate ettevõtete ja asutuste esindajatega.

Riigikogu liikmed Monika Haukanõmm ja Aivar Surva osalevad 14. – 19. oktoobrini XXXIX Kõrgematel Riigikaitsekursustel (Roosta).

Välislähetused

12. – 21. oktoober
NATO Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni liige Hannes Hanso osaleb NATO PA teadus- ja tehnoloogiakomitee väljasõiduistungil San Diegos ja Palo Altos Ameerika Ühendriikides.

17. – 22. oktoober
Riigikogu liige Toomas Kivimägi osaleb Euroopa mereliste äärealade konverentsi (CRPM) peaassamblee koosolekul Madeiral Portugalis.

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
marie.kukk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Liina Kersna laiaulatuslikust laste isikuandmete lekkest: lapse õiguste rikkumisest peab lapsevanemaid teavitama

Eileõhtusest saatest „Radar“ selgus, et aastate jooksul on olnud koolide haldamise infosüsteemis üleval delikaatsete andmetega dokumente sadade laste kohta. „Usun, et täna on paljude lapsevanemate mõtetes küsimus – kas ka minu lapse kohta käivad delikaatsed andmed on olnud avalikud? Kes on neid näinud ilma, et ma oleksin andnud selleks nõusoleku? Milliseid minu lapse õigusi võib olla veel rikutud?“ küsis Kersna.

Liina Kersna hinnangul peab Haridus- ja Teadusministeerium teavitama iga lapsevanemat, kelle lapse kohta käiv info on olnud lubamatult avalik. „Lisaks on kohane paluda ka vabandust, kuna ministeeriumi hallatav süsteem ei suutnud aastate jooksul viga tuvastada,“ lisas Kersna.

„Haridus- ja Teadusministeerium teatas täna, et andmete leke ei tekkinud tehnilise vea tõttu. Süüdi olevat inimesed, kes eksitusena haridusasutustes dokumendid avalikku veebi üles laadisid. See tähendab, et ministeerium usub, et kümnete haridusasutuste töötajad on aastate vältel teinud sadade dokumentide puhul teadlikult kaks hiireklõpsu, et avalikustada tundlikku informatsiooni laste ja nende perede kohta. See ei tundu mulle kuidagi loogiline, sest haridusasutustes töötavad inimesed teavad väga hästi, et infot lapse kohta tohib avalikustada vaid lapsevanema nõusolekul,“ lisas Kersna.

Riigikogu saadiku sõnul peaksid erinevad ministeeriumid, eelkõige Haridus- ja Teadusministeerium, Sotsiaalministeerium ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, tegema koostöös põhjaliku analüüsi enne konkreetsete haridustöötajate massilist süüdistamist.

Lisainfo:
Liina Kersna
Riigikogu Reformierakonna fraktsioon
liina.kersna@riigikogu.ee
53004674