Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu korraldab koroonaviiruse leviku tõkestamiseks töö ümber

Riigikogu juhatus otsustas nõupidamisel fraktsioonide esindajatega, et Riigikogu lahendab 1. maini vaid ajakriitilisi küsimusi.  

Vanematekogu teeb Riigikogule ettepaneku muuta kuni eriolukorra lõpuni igal esmaspäevasel istungil täiskogu töö ajagraafikut selliselt, et täiskogu istung toimub üksnes esmaspäeviti ja infotund kolmapäeviti. Avalikkus ja meedia saavad istungeid jälgida veebiülekandena.

Riigikogu komisjonid kogunevad ainult esmaspäeviti, vältimatu vajaduse korral sagedamini. Komisjonide istungitele kutsutakse külalisi vastavalt vajadusele ning eelistatud on külaliste osalemine videosilla vahendusel.

Riigikogu liikmete kõik välislähetused on tühistatud, lähetuse vältimatu vajaduse otsustab Riigikogu juhatus. Riigikogu liikmetel on tungivalt soovitatud mitte reisida välismaale ning siseriiklike kohtumiste puhul püüda vältida kokkusaamisi Toompea lossis.

Ajutiselt on piiranud nende inimeste sissepääs Toompea lossikompleksi, kelle külastused ei ole otseselt seotud Riigikogu tööga. Toompea lossi külastamine ekskursioonideks, näituste külastamiseks ja istungite jälgimiseks on keelatud.

Palume kõigil ajakirjanikel Riigikogu töö kajastamisel eelistada kaugtöö võimalusi ning Riigikogu liikmetelt kommentaaride saamiseks eelistada telefoniintervjuud. Fotode ja videomaterjali saamiseks palume pöörduda Riigikogu Kantselei avalike suhete osakonna poole.

Lisaks tegi vanematekogu põhiseaduskomisjonile ülesandeks töötada välja regulatsioon, mis võimaldaks eriolukorras komisjonide istungite korraldamist elektrooniliste sidevahendite vahendusel.

Tegemist on ajutiste piirangutega. Jälgime olukorra arengut ja informeerime teid uutest otsustest.

Olukorra hindamiseks ja edasiste tegevuste arutamiseks koguneb vanematekogu regulaarselt eeldatavalt kolmapäeviti kell 9.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
631 6356, 515 3903
[email protected] 
Päringud: [email protected]

Riigikogu eelinfo 3.–9. oktoobrini

Esmaspäev, 3. oktoober

Sündmused

Kell 9.45 – Riigikogu esimees Jüri Ratas avab 17. korda toimuva Eesti Mudel-Euroopa Parlamendi simulatsiooni, millest võtab osa sada kooliõpilast üle Eesti, üritusest toimub veebiülekanne (Riigikogu istungisaal).

Kell 16.15 – Põhiseaduskomisjoni esimees Eduard Odinets kohtub Aserbaidžaani ombudsmani Sabina Alijevaga.

Teisipäev, 4. oktoober

Sündmus

Kell 12 – Riigikogu esimees Jüri Ratas kohtub Tallinna Vanalinna Täiskasvanute gümnaasiumi õpilastega.

Kolmapäev, 5. oktoober

Komisjoni istungid

rahanduskomisjoni erakorralisel istungil – kell 11.30: alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (705 SE); tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (706 SE); kogumispensionide seaduse muutmise seaduse eelnõu (707 SE); 2023. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (708 SE), kutsutud rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus; Riigikogu otsuse „Riigi 2021. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine“ eelnõu (686 OE);

rahanduskomisjoni erakorralisel istungil – kell 13.30: 2023. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (708 SE), kutsutud maaeluminister Urmas Kruuse;

rahanduskomisjoni erakorralisel istungil – kell 14.30: 2023. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (708 SE), kutsutud välisminister Urmas Reinsalu;

rahanduskomisjoni erakorralisel istungil – kell 15.30: 2023. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (708 SE), kutsutud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan Järvan.

Sündmused

Kell 11 – Riigikogu esimees Jüri Ratas osaleb 30 aastat tagasi esmakordselt kogunenud Riigikogu VII koosseisu liikmete kokkusaamisel (Riigikogu Valge saal).

Neljapäev, 6. oktoober

Komisjoni istung

sotsiaalkomisjoni erakorralisel videoistungil – kell 10: töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu (615 SE), kutsutud Sotsiaalministeeriumi esindajad.

Sündmused

Kell 10 – Riigikogu esimees Jüri Ratas osaleb avasõnavõtuga Eesti Juristide Liidu ja Akadeemilise Õigusteadlaste Seltsi korraldavatel 37. Õigusteadlaste Päevadel.

Kell 10 – Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Raivo Tamm osaleb Euroopa Liidu asjade komisjonide esimeeste videokohtumisel Euroopa Komisjoni asepresidendi Margrethe Vestageriga.

Kell 10.45 – Riigikogu esimees Jüri Ratas külastab Tartu Ülikooli raamatukogu.

Kell 11.35 – Riigikogu esimees Jüri Ratas annab külalistunni Tartu Tamme Gümnaasiumis.

Kell 13 – Riigikogu esimees Jüri Ratas külastab Tähtvere Päevakeskust.

Reede, 7. oktoober

Sündmused

Kell 11.30 – Riigikogu esimees Jüri Ratas kohtub Austria suursaadikuga Eestis Peter Mikliga.

Kell 12 – Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Raivo Tamm kohtub Austria suursaadikuga Eestis Peter Mikliga.

Välislähetused

29. september – 3. oktoober
Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni Parlamentaarse Assamblee (OSCE PA) Eesti delegatsiooni liige Sven Sester osaleb OSCE PA organiseeritud Bosnia ja Hertsegoviina üldvalimiste vaatlemisel Sarajevos.

4.–7. oktoober
Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson ja liikmed Ruuben Kaalep, Mailis Reps ja Indrek Saar on töövisiidil Ankaras ja Istanbulis Türgis.

9.–17. oktoober
Parlamentidevahelise Liidu (IPU) Eesti rühma esimees Toomas Kivimägi ja liikmed Helle-Moonika Helme, Helmen Kütt ja Marika Tuus-Laul osalevad IPU 145. assambleel Kigalis Rwandas.

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
tel 631 6356, 520 0323
e-post [email protected]
päringud [email protected]

13 riigi väliskomisjonide juhid mõistavad hukka Venemaa korraldatud libareferendumid

„Rõhutame, et Venemaa okupatsioonirežiimi korraldatud ja peale sunnitud libareferendumid Ukraina neljas piirkonnas on rahvusvahelise õiguse, sealhulgas ÜRO harta selge rikkumine ning neis võib näha vaid ettekäänet Ukraina osade annekteerimise katseks ja oma ebaseadusliku sõja õigustamiseks – see protsess peegeldab Venemaa tegevust Krimmis 2014. aastal ja kombineerib sõjalist kohalolekut, vägivalda, sunniviisilist küüditamist, valeinformatsiooni, hirmutamist, Vene passide jagamist Ukraina kodanikele ning referendumite võltsitud ja ebaseaduslikke tulemusi,“ ütlesid väliskomisjonide juhid avalduses.

Nende sõnul ei esinda referendumid ja Venemaa poolt välja kuulutatavad ükskõik millised väljamõeldud tulemused Ukraina rahva väljendatud tahet ja rikuvad tõsiselt Ukraina territoriaalset terviklikkust ja iseseisvust ning Ukraina territooriumi annekteerimist ei tohi ükski riik tunnustada.

13 riigi väliskomisjonide esimehed kutsuvad ka teisi riike ajutiselt okupeeritud Ukraina piirkondades korraldatud referendumid tagasi lükkama ja hukka mõistma ning mitte tunnustama Venemaa poolt välja kuulutatavaid tulemusi ega Venemaa poolt Ukraina okupeeritud piirkondades väljastatud passe. „Kutsume rahvusvahelist kogukonda tegema jõupingutusi, et võtta vastutusele need, kes on aktiivselt osalenud ebaseaduslike referendumite ettevalmistamisel ja korraldamisel või on olnud kaasatud muudesse nendega seotud tegevustesse,“ ütlesid nad ühisavalduses.

Samuti kutsuvad komisjonide juhid kiiremas korras tugevdama Venemaa-vastaseid sanktsioone, jätkama Venemaa isoleerimist rahvusvahelistes ja piirkondlikes organisatsioonides, rakendama samaväärsed sanktsioonid ka Valgevene suhtes ning suurendama sõjalist, rahalist, humanitaarvaldkonna ja diplomaatilist toetust Ukrainale.

Avaldusega on ühinenud Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tšehhi, Hispaania, Hollandi, Prantsusmaa, Rumeenia, Slovakkia, Saksamaa, Soome ja Taani parlamendi väliskomisjonide esimehed. Eestist on avaldusele alla kirjutanud Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson.

Avalduse täistekst eesti ja inglise keeles

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
tel 631 6356, 520 0323
e-post [email protected]
päringud [email protected]

Taastulemine – VII Riigikogu

VII Riigikogu esimesed tööpäevad

5. oktoobril toimus Riigikogu VII koosseisu esimene istung. 

Päevakord:

  1. Eesti Vabariigi Valimiskomisjoni esimehe avasõna, Riigikogu liikmete vandetõotuse teksti tutvustus ja hääletamine
  2. Riigikogu liikmed annavad ametivande
  3. Leedu Vabariigi Ülemnõukogu esimehe V. Landsbergise tervitus
  4. Päevakorra kinnitamine
  5. Riigikogu esimehe ja aseesimeeste valimine
  6. Vabariigi Presidendi valimine
  7. Vabariigi Valitsuse avaldus tagasiastumise kohta
  8. Riigikogu Kantselei moodustamine
  9. Riigikogu kodukorra ja töökorra ajutine kehtestamine

Jaan Kross Riigikogu avaistungil: “Austatud peatsed Eesti Vabariigi Riigikogu, minu veendumuse järgi VII Riigikogu liikmed! On saabunud hetk, et põhiseaduse nõuet mööda annaksime pühaliku ametivande. Vastava spetsiaalse teksti esialgsel puudumisel võtkem, nagu öeldud, sellekohane sõnastus põhiseadusest. Ma palun teid põhiseaduse § 61 2. lõikes leiduvate sõnade ärakuulamiseks, neisse süvenemiseks ja neile keskendumiseks püsti tõusta.

“Riigikogu liikmeks valituna annan oma kohustuste täitmisele asumisel ametivande jääda ustavaks Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale.”

Riigkogu juhatuse valimine

VII RK juhatuse valimine

Riigikogu esimeheks valiti Ülo Nugis, aseesimeesteks Tunne Kelam ja Edgar Savisaar.

VII Riigikogu juhatus 9.03.1995

Presidendi valimine

Presidendi valimistel Riigikogus kandideerisid Arnold Rüütel ja Lennart Meri (rahvahääletusel kaks enam hääli saanud kandidaati). Hääletamisest võttis osa 101 Riigikogu liiget. Salajasel hääletamisel valiti 59 poolthäälega Vabariigi Presidendiks Lennart Meri.

6. oktoober – Vabariigi President Lennart Meri andis Riigikogu ees ametivande.

Lennart Meri ametivannet andmas 6.10.1992

 

Vaata videopilti Eesti Rahvusringhäälingu arhiivist.

7. oktoober – Riigikogu võttis vastu põhiseadusliku riigikorra taastamise deklaratsiooni. Eesti eksiilvalitsuse peaminister presidendi õigustes Heinrich Mark teatas oma volituste üleandmisest seaduslikult valitud riigivõimuorganitele.

20. oktoober – Riigikogu võttis vastu Vabariigi Valitsuse seaduse.

22. oktoober Mart Laari valitsuse liikmed andsid Riigikogu ees ametivande.

5. november – Riigikogu võttis vastu Riigikogu kodukorra seaduse

9. november – Riigikogu võttis vastu Riigikogu töökorra seaduse

Seadusloome

Esimese taasiseseisvumisjärgse Riigikogu põhiülesanne oli põhiseaduslike institutsioonide töölerakendamiseks ja laiemalt põhiseadusest lähtuva õiguskorra loomiseks vajalike seaduste vastuvõtmine. Näiteks võib tuua Vabariigi Valitsuse seaduse, mis sätestas valitsuse moodustamise, selle koosseisu muutmise ja ministrite või valitsuse tagasiastumise korra, samuti ministeeriumide arvu ja struktuuri. Olulisel kohal oli ka töö kodakondsuse seadusega, mis nägi ette Eesti kodakondsuse saamise, taastamise ja kaotamise tingimused ning korra.

Eraldi esiletoomist väärib Riigikogu VII koosseisu tegevus omandireformiga seotud suhete korraldamisel. Nii võeti vastu näiteks eluruumide erastamise seadus ning õigusvastaselt võõrandatud vara maksumuse määramise ja kompenseerimise seadus.

Riigikogu VII koosseis võttis vastu ühtekokku 522 akti, sh 169 seaduste tervikteksti, 139 olemasolevate seaduste muutmise seadust, 79 välislepinguid käsitlevat seadust, 24 ametisse nimetamise seadust ja 11 eelarvet. Võeti vastu ka 93 otsust, 5 avaldust, 1 deklaratsioon ja 1 pöördumine.

Valimised

Kandideerida võisid erakonnad, valimisliidud, ühendused, organisatsioonid ja üksikkandidaadid. Valimistel osales 8 valimisliitu, 9 erakonda ja valimisühendust ning 25 üksikkandidaati. Kokku seati üles 628 kandidaati.

Valimistel osalenud valimisliidud ja parteid

Valimisliit Isamaa      

Valimisliit Mõõdukad             

Valimisliit Rohelised

Valimisliit Vasakvõimalus

Valimisliit Demokraadid       

Valimisliit Eesti Kodanik

Valimisliit Kindel Kodu           

Valimisliit Sõltumatud Kuningriiklased

Valimisliit Rahvarinne            

Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei
Õigusvastaselt Represseeritute Rahvuslik Erakond
Loodusseaduse Partei
Eesti Invaühingute Liit
Eesti Pensionäride Liit
Üksikkandidaadid
Valimisliit „Halastus“
Eesti Ettevõtjate Erakond
Põllumeeste Kogu

Valimas käis 689 319 hääleõiguslikust kodanikust 467 628 ehk 67,8%. Enim hääli kogus valimisliit Isamaa, kes koos valimisliiduga Mõõdukad ja Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Parteiga moodustas ka valitsuse.

Valimistel sai isikumandaadi 17 kandidaati. Kõige rohkem hääli kogus valimisliidu Eesti Kodanik kandidaat Jüri Toomepuu (16 904) – 53% valimisliidule Eesti Kodanik antud häältest.

Isikumandaadi saanud kandidaadid

  1. Juhan Aare
  2. Priit Aimla
  3. Toomas Alatalu
  4. Rein Järlik
  5. Valve Kirsipuu
  6. Tiit Käbin
  7. Mart Laar
  8. Tiit Made
  9. Ülo Nugis
  10. Matti Päts
  11. Jaanus Raidal
  12. Paul-Eerik Rummo
  13. Edgar Savisaar
  14. Enn Tarto
  15. Kirill Teiter
  16. Jüri Toomepuu
  17. Trivimi Velliste

Kohtade jaotus Riigikogus

Taastuvenergiat edendav eelnõu saadeti esimesele lugemisele

Hetkel puudub taastuvelektrit tootma hakata plaanival ettevõtjal motivatsioon oma tootmise võimalikult kiireks väljaehitamiseks ja liitumispunkti kiireks kasutuselevõtuks, mis on saanud tuntavaks takistuseks uute elektrijaamade ehitamisele ja võrguga ühendamisele. Kui elektrivõrgu ressurss on märkimisväärses mahus broneeritud, kuid tootmisi ei ehitata mõistliku aja jooksul valmis, broneeringutest aga ei loobuta, siis ei mahu võrku kasutama tootjad, kes ka tegelikult elektrit toodaks.

Eelnõu lahendab fiktiivsete broneeringute probleemi, andes võrguettevõtjatele õiguse võtta broneeritud elektrivõrgu ressursi mittekasutamise eest põhjendatud tasu 38 000 eurot MWa kohta aastas.

Uued tootmisambitsiooniga liitujad peavad võrguga liitumise lepingu sõlmimisel tasuma ka tagatise 38 000 eurot MWa. Kui tootmine päikesepaneelide puhul ühe ja muude tehnoloogiate puhul kahe aasta jooksul käivitub, saab elektritootja tagatise tagasi. Nõue kehtib tootmisseadmetele, mis on suuremad kui 15 kW, seega kodutarbijad ei pea deposiiti tasuma. Liitumistaotluses toodud tehnoloogiat muuta ei saa, et näiteks salvestusseadmete jaoks broneeritud liitumist ei kasutataks tuuleparkide ehitamiseks.

Peale selle sätestab eelnõu võrguettevõtjatele võimaluse osta kaoenergiat taastuvast allikast toodetud energiana. Täpsustatakse ka vähempakkumistega seotut – tagatis tuleb edaspidi esitada kõigil vähempakkumisel osalejatel, sõltumata tootmisseadme suurusest.

Ehitusseadustikku ja maapõueseadustikku tuuakse maardla vahekasutuse nõuded ehk edaspidi on võimalik maardlatele rajada 35 aastaks taastuvenergiaehitisi.

Atmosfääriõhukaitse seaduse ja vedelkütuse seadusesse tuuakse vesiniku mõiste. Selle tulemusel saab transpordi taastuvenergiale ülemineku eesmärgi saavutamisel arvesse võtta ka vesinikku, kui seda kasutatakse näiteks maanteetranspordis.

Majanduskomisjon otsustas elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (696 SE) saata esimesele lugemisele 12. oktoobril ettepankeuga esimene lugemine lõpetada.

Riigikogu pressiteenistus
Maris Meiessaar
tel 631 6353, 5558 3993
e-post [email protected]
päringud [email protected]

 

2023. aasta riigieelarve

Riigieelarve tulude kogumaht on 2023. aastal 15,57 mld eurot. Võrreldes 2021. aasta sügisel vastu võetud eelarvega kasvavad tulud 2,19 mld euro võrra ehk 16,4%. Kulude kogumaht on 2023. aastal 16,79 mld eurot, kasvades 2022. aastaga võrreldes 2,59 mld eurot ehk 18%.  Investeeringuid tehakse 775 miljoni euro eest, mida on ligikaudu 30 miljoni euro võrra rohkem kui käesoleval aastal.

Kulude kasv tuleb peamiselt lisaeelarvest ning kõrgest sotsiaaltoetustest, palga- ja majandamiskulude kasvust ning edasiantavate maksude suurenemisest.

2023. aastal jõuavad kaitsekulud parlamendile esitatava ettepaneku kohaselt Eestis esmakordselt üle ühe miljardi euro piiri, see on 2,9 % SKP-st. 2024. aastal ületab Eesti kaitsekulude tase 3% SKP-st.

Eelnõu näeb ette toetada energiatõhususe ja taastuvenergia investeeringuid ning elamumajandust 166 mln euroga, rahasüsti saab taastuvenergia kiirendamise kava. Kodutarbijatele rakendub 1. oktoobrist kuni märtsi lõpuni automaatne toetus nii kodusooja-, elektri- kui gaasiarvetele, mis kogu kütteperioodi peale võtab eelarvest ca 200 miljonit eurot. Universaalteenuse võimalus laieneb mikro- ja väikestele ettevõtetele, energiahindande kallinemise mõju leevendamiseks laienevad likviidsusmeetmed suurtele ettevõtetele.

2023. aasta riigieelarves nähakse lahendus paljude põhjendatud palgamurele. Õpetaja töötasu alammäär tõuseb 2023. aastal 1412 eurolt 1749 eurole ehk 23,9%. Päästja minimaalne palk tõuseb 1190 eurolt 1620 euroni, ehk 36%. Politseiniku minimaalne palk tõuseb 1575 eurolt 1849 euroni, ehk 17%.

Kõrgharidusse lisatakse 2023. aastal 41,5 miljonit eurot ning igal järgneval aastal tõstetakse rahastust täiendavalt 15% võrra.

2023. aasta maksukoormuseks kujuneb 33,3% SKPst, mis on 0,6% võrra kõrgem kui 2022. aastal.

2023. aasta riigieelarve koostamisel lähtutakse „Riigi eelarvestrateegiast 2023–2026“, Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammist ja Euroopa semestri raames antud Euroopa Komisjoni soovitustest. Riigieelarve põhineb Rahandusministeeriumi suvisel majandusprognoosil, millele annab oma arvamuse eelarvenõukogu. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Peaministri poliitiline avaldus

Peaminister Kaja Kallas ütles 29. septembri istungil 2023. aasta riigieelarve seaduse eelnõu üleandmisega seotud poliitilist avaldust tehes, et järgmise aasta riigieelarve on hea ja tagab selle, et Eesti riik ja rahvas oleks hoitud.

Peaminister alustas oma sõnavõttu toonitades, et Venemaa peab energiasõda kogu Euroopa ja maailma suunal lootuses, et energiakriis paneb demokraatlike riikide valijad ja juhid kahtlema Ukraina abistamise vajalikkuses. „Ühes võime me päris kindlad olla – kui langeb Ukraina, on ohus kogu Euroopa,“ sõnas ta. Kallase sõnul tuleb valitseda nii, et on raha oma julgeoleku tagamiseks, elanikkonna toetamiseks  ja ka Ukraina abistamiseks. Peaminister lausus, et Eesti on olnud väga edukas, aga me peame arvestama ka sellega, et meie eludes ja edukuses toimuvad aeg-ajalt tagasilöögid, praegu aga on tagasilöögi saanud kogu maailm ja Eesti ei ole sellest maailmast kuidagi eraldiseisev. „Me ei saa ennast muust maailmast eraldada ja ette kujutada, et meie mured oleksid väiksemad, kui me lahkuksime Euroopa Liidust, NATO-st või minupärast kasvõi elektribörsilt. Vastupidi – koos suudame ka praeguse tagasilöögi ületada, üksi olles oleksime kerge saak meie agressiivsele naabrile,“ ütles peaminister.

„Aga räägime nüüd rahast, mida alati on kõigil pisut liiga vähe. Riigieelarve on meie ühine raha, mis ei tule kuskilt mutiaugust ega seina seest. Riigikogu ja valitsus on saanud mandaadi selle rahaga vastutustundlikult ringi käia,“ ütles peaminister. Ta tõi esile, et 2023. aasta riigieelarve tulude maht on 16 miljardit eurot, mida on 16 protsenti rohkem kui 2022. aasta riigieelarves koos lisaeelarvega. Kulude maht on 17 miljardit eurot, seda on tänavusest 18 protsenti rohkem. Investeeringuid teeb riik 775 miljoni euro eest, mida on ligikaudu 30 miljoni euro võrra rohkem kui sel aastal.

Kallase sõnul lähtus valitsus 2023. aasta riigieelarve koostamisel kahest suurest prioriteedist: esiteks, et Eesti riigi ja rahva julgeolek on tagatud, ja teiseks, et meie inimesed on hoitud. „2023. aastal ületame aastase kaitsekuluga esmakordselt ühe miljardi euro piiri, mis moodustab 2,82 protsenti SKPst. 2023. aasta kaitsekulu on üle 41 protsendi suurem, kui 2022. aasta kaitsekulu,“ selgitas Kallas ja tõi esile, et väga oluline on valitsuse otsus keskmaa õhutõrje arendamiseks. „Väikese, aga digiteadliku riigina investeerime küberturbesse täiendavalt üle 30 miljoni euro. Venemaa juhitavad küberrünnakud meie süsteemidele on oluliselt sagenenud ja selleks, et kübersõjas tugevana püsida, tuleb seda valdkonda püsivalt rahastada,“ sõnas ta.

„Teine oluline prioriteet 2023. aasta eelarves on meie inimeste toimetulek Venemaa poolt valla päästetud energiasõja tingimustes,“ sõnas peaminister ja tõi esile, et palgatõusudeks on 2023. aasta eelarves 230 miljonit eurot. Avaliku sektori üleselt on palgafondi kasv viis protsenti, milleks kulub 60 miljonit eurot. „Täiendava palgatõusu näeme ette õpetajatele, siseturvalisuse töötajatele, kultuuritöötajate ja sotsiaaltöötajatele. Õpetajate keskmine palk tõuseb 2023. aastal ligi 400 euro võrra ületades 2000 euro piiri. Ida-Virumaal eesti keeles õpetava õpetaja palk arvestatakse koefitsiendiga 1,5, mis peaks tõstma kuupalga järgmise aasta sügisest 3000 eurole. Päästjad, kellel on olnud lubamatult suur mahajäämus palkades, tõuseb palk järgmisel aastal 36 protsenti,“ loetles peaminister ja lisas, et samuti tõusevad eelistempos ka sotsiaal- ning kultuuritöötajate ja ka politseinike palgad.

„Kindlust tuleviku ees saame anda ka oma ühiskonna haavatavamatele lülidele. Eelkõige on need eakad, väikese sissetulekuga inimesed ja lastega pered,“ sõnas Kallas. Tema sõnul on uuest aastast keskmine vanaduspension tulumaksuvaba. Koos erakorralise pensionitõusuga ning indekseerimisega kasvab keskmine vanaduspension 704 euroni kuus. Peale selle tõusevad suurperede peretoetused 50 protsenti ja lastetoetused pere esimesele ja teisele lapsele 30 protsenti ning üksikvanema toetus 417 protsenti ehk üle nelja korra. Peretoetuste eelarve kasvab 2023. aastal kokku 163 miljoni euro võrra. „Peredele on oluliseks abiks ka 1. jaanuarist jõustuv tulumaksuvaba miinimumi tõus 654 euroni kuus,“ sõnas Kallas ja lisas, et lõpusirel on ka pikaajalise hoolduse reform, mille jaoks on eelarves ette nähtud 40 miljonit eurot. „Lisaks maksame kütteperioodil energiahindadega toimetulekuks inimestele toetusi mahus 100 miljonit eurot,“ sõnas Kallas. Samuti tõi peaminister esile eestikeelsele õppele üleminekut alushariduses ning algkoolis ning kõrghariduse rahastamist.

„Eelarvepuudujääk, mille pärandas meile üle-eelmine rahuaja valitsus, on jõudsalt vähenenud. Uuel aastal on eelarve struktuurne puudujääk 2,6 protsenti, see on 0,8 protsendipunkti väiksem, kui eelmise aasta riigi eelarvestrateegias ette nägime. Paranev eelarvedistsipliin on finantspüssirohi, mida võib meil vaja minna, kui asjad peaksid arenema oodatust negatiivsemas suunas,“ rõhutas peaminister.

Lõpetuseks toonitas Kallas, et Eesti keel on imeline keel. „Eesti keeles on sõnaühendil „kokku hoidma“ kaks erinevat, aga antud kontekstis vägagi ühendavat tähendust. Me peame kokku hoidma ja ka kokkuhoidlikumalt elama. Agressori eesmärk on meid kõiki omavahel tülli ajada, nii siseriiklikult kui lääneriikide vahelistes suhetes,“ sõnas Kallas ja lisas, et tema arvates pole kohane naeruvääristada kumbagi kokku hoidmist. „Koos oleme tugevad ja säästlikumalt oma ressursse kasutades vähem haavatavad.“

Läbirääkimistel võtsid fraktsioonide nimel sõna Jaanus Karilaid (KE), Rene Kokk (EKRE), Erkki Keldo (RE), Priit Sibul (I) ja Indrek Saar (SDE).

Menetlusse võeti 2023. aasta riigieelarve seaduse eelnõu

Valitsuse 29. septembril algatatud 2023. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (708 SE).

Järgmise aasta riigieelarve keskendub Eesti julgeoleku kindlustamisele ning inimeste ja ettevõtete hakkamasaamisele Venemaa laiaulatuslikust sõjast põhjustatud kriisides.

Riigieelarve tulude kogumaht on 2023. aastal 15,57 mld eurot. Võrreldes 2021. aasta sügisel vastu võetud eelarvega kasvavad tulud 2,19 mld euro võrra ehk 16,4%. Kulude kogumaht on 2023. aastal 16,79 mld eurot, kasvades 2022. aastaga võrreldes 2,59 mld eurot ehk 18%.  Investeeringuid tehakse 775 miljoni euro eest, mida on ligikaudu 30 miljoni euro võrra rohkem kui käesoleval aastal.

Kulude kasv tuleb peamiselt lisaeelarvest ning kõrgest sotsiaaltoetustest, palga- ja majandamiskulude kasvust ning edasiantavate maksude suurenemisest.

2023. aastal jõuavad kaitsekulud parlamendile esitatava ettepaneku kohaselt Eestis esmakordselt üle ühe miljardi euro piiri, see on 2,9 % SKP-st. 2024. aastal ületab Eesti kaitsekulude tase 3% SKP-st.

Eelnõu näeb ette toetada energiatõhususe ja taastuvenergia investeeringuid ning elamumajandust 166 mln euroga, rahasüsti saab taastuvenergia kiirendamise kava. Kodutarbijatele rakendub 1. oktoobrist kuni märtsi lõpuni automaatne toetus nii kodusooja-, elektri- kui gaasiarvetele, mis kogu kütteperioodi peale võtab eelarvest ca 200 miljonit eurot. Universaalteenuse võimalus laieneb mikro- ja väikestele ettevõtetele, energiahindande kallinemise mõju leevendamiseks laienevad likviidsusmeetmed suurtele ettevõtetele.

2023. aasta riigieelarves nähakse lahendus paljude põhjendatud palgamurele. Õpetaja töötasu alammäär tõuseb 2023. aastal 1412 eurolt 1749 eurole ehk 23,9%. Päästja minimaalne palk tõuseb 1190 eurolt 1620 euroni, ehk 36%. Politseiniku minimaalne palk tõuseb 1575 eurolt 1849 euroni, ehk 17%.

Kõrgharidusse lisatakse 2023. aastal 41,5 miljonit eurot ning igal järgneval aastal tõstetakse rahastust täiendavalt 15% võrra.

2023. aasta maksukoormuseks kujuneb 33,3% SKPst, mis on 0,6% võrra kõrgem kui 2022. aastal. 2023.aasta riigieelarve koostamisel lähtutakse „Riigi eelarvestrateegiast 2023–2026“, Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammist ja Euroopa semestri raames antud Euroopa Komisjoni soovitustest. Riigieelarve põhineb Rahandusministeeriumi suvisel majandusprognoosil, millele annab oma arvamuse eelarvenõukogu. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Majanduskomisjoni 29. septembril algatatud elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (696 SE).

Muudatuste eesmärgiks on kiirendada taastuvenergiale üleminekut, luues taastuvenergia edendamist soodustavad eeldused.

Eelnõu sätestab võrguettevõtjatele võimaluse osta kaoenergiat taastuvast allikast toodetud energiana ning vähendada survet liitumiskulude suurenemisele. Samuti täpsustakse eelnõus tuuleenergeetika kohaliku kasu instrumenti puudutavaid sätteid ning täiendatakse maapõueseaduses kehtivat maapõue seisundit ja kasutamist mõjutava tegevuse lubamise regulatsiooni taastuvenergiaehitise ja seotud taristu maardlatele tähtajalise ehitamise võimalusega. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Valitsuse 29. septembril algatatud meresõiduohutuse seaduse täiendamise seaduse eelnõu (697 SE).

Järgmiseks aastaks vähendatakse meresõiduohutuse seaduses nimetatud veeteetasude määra 25 protsenti, et toetada kaupade ja reisijate rahvusvahelist vedu merel. Veeteetasu suuruse vähendamine kehtib kõikidele laevadele sõltumata laevaliigist ja lipust, mille all laev sõidab.

Muudatuste eesmärk on jätkata rahvusvahelise meretranspordi toetamist läbi Eesti sadamate ning võimaluse korral motiveerida kaubasaatjaid suunama oma kaubavoogusid läbi Eesti sadamate.

Veeteetasude prognoositav laekumine 25% vähendatud määraga 2023. aastaks on ca 10 miljonit eurot, 2022. aasta lõpuks kehtiva 50% määraga prognoositavalt 8,1 miljonit eurot. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Valitsuse 29. septembril algatatud okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse muutmise ja sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seadus (represseeritute ja tuumakatastroofi tagajärgede likvideerijate toetuse suurendamine) eelnõu (698 SE).

Eelnõu näeb ette suurendada represseeritutele ja represseeritutega võrdsustatud isikutele, samuti Eestist sunniviisiliselt Tšernobõli tuumakatastroofi tagajärgede likvideerimisele saadetud isikutele makstavat toetust 230 eurolt 292 euroni kalendriaastas.

Senine toetus suuruses 230 eurot kehtib 2018. aastast. Arvestades vahepeal toimunud tarbijahinna muutumist ja elukalliduse tõusu tuleb toetust tõsta. Hinnanguliselt on toetuse saajaid 2023. aastal vähem kui 8000 inimest. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

Valitsuse 29. septembril algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja vangistusseaduse muutmise seaduse eelnõu (699 SE).

Eelnõu näeb ette rahastada alates 2023. aasta 5. juulist tervishoiuteenuste osutamist vanglates Eesti Haigekassa kaudu. Selleks antakse seni Justiitsministeeriumile kinnipeetavate tervishoiuteenuse korraldamiseks eraldatud eelarveraha üle Haigekassale. Pärast eelnõu jõustumist Justiitsministeerium ja vanglad tervishoiuteenuste osutamisega enam ei tegele, vaid tagavad vajalikud tingimused, et tervishoiuasutused saaksid osutada tervishoiuteenuseid vanglas kohapeal ning vajadusel ka väljaspool vanglat. Lisaks osaletakse rahvusvahelises koostöös vanglate tervishoiukorraldust puudutavate erisuste asjus. Juhtivkomisjoniks määrati sotsisaalkomisjon.

Valitsuse 29. septembril algatatud biotsiidiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (700 SE).

Muutmisel on biotsiidilubade menetlemise riigilõivude ja tasude struktuur ja suurus, samuti viiakse seaduse sätted kooskõlla ELi vastava direktiiviga, mille sisuks on biotsiidide turul kättesaadavaks tegemine ja kasutamine.

Uute riigilõivumäärade arvutamisel on aluseks võetud Terviseameti ametniku tunnitasu 2021. aasta personali- ja majanduskulude alusel ning tööks kuluv aeg. Kemikaalivaldkonna ametniku keskmine tunnitasu on 19,91 eurot ning üldine halduskulu tunni kohta 7,22 eurot. Lepingulise eksperdi võimalikku maksimaalset tunnitasu suurendatakse 150 eurolt 200 euroni.

Lisaks tehakse biotsiidiseaduses tehnilist laadi muudatusi, näiteks täpsustatakse kahjulike organismide tõrjumist puudutavaid sätteid, mis on seotud nõudega käte desovahendite kasutusjuhendite kättesaadavuse kohta avalikus kohas ja võimalusega avalikus kohas desovahendite konteinereid avatud pakendist täita.

Lisaks koondatakse riiklik järelevalve ühe toote liigi või sihtotstarbe järgi ühe ameti alla. Mõne toote puhul kontrollib praegu sama toodet mitu ametit, näiteks Terviseamet kontrollib toote mõju tervisele, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kontrollib tooteinfo vastavust nõuetele. Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.

Valitsuse 29. septembril algatatud meditsiiniseadme seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (701 SE).

Eelnõuga tunnistatakse meditsiiniseadme seaduses kehtetuks sätted, mis alates 26. maist kuuluvad ELi määruste reguleerimisalasse, kuna ELi õigusega on loodud meditsiiniseadmete regulatsiooni uus raamistik ja kehtetuks tunnistatud valdkonda seni reguleerinud direktiivid. ELi määrustega on kehtestatud meditsiiniseadmete suhtes ELis ühtlustatud ja senisest rangemad kvaliteedi- ja ohutusnõuded, et lahendada selliste seadmetega seotud üldisi ohutusprobleeme. Eelnõus esitatud muudatuste eesmärk on täpsustada ettevõtjate, meditsiiniseadme kasutajate ja Terviseameti õigusi ja ülesandeid ELi määruste rakendamisel.

Eelnõuga tehtavad muudatused puudutavad meditsiiniseadme kasutajaid (tavakasutajad ja professionaalsed kasutajad), ettevõtjaid (sponsorid, tootjad ja nende volitatud esindajad, importijad ja levitajad) ja riigiasutusi (Terviseamet ja Ravimiamet). Eelnõuga lisatakse levitajatele kohustus teatada meditsiiniseadmete süsteemi, protseduuripaketi või suurema riskiga in vitro diagnostikameditsiiniseadme esmakordsest levitamisest Eestis, millega kaasneb ettevõtjatele täiendav halduskoormus, kuid aitab saavutada parema turuülevaate Eesti turul olevatest meditsiiniseadmetest ning tõhustada turujärelevalvet, et Terviseamet saaks tuvastada Eesti turul nõuetele mittevastavaid (sh võltsitud või ohtlikke) meditsiiniseadmeid ja need vajadusel turult eemaldada. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

Valitsuse 29. septembril algatatud ohvriabi seaduse eelnõu (702 SE).

Eelnõu näeb ette parandada vägivalla, kuriteo või kriisijuhtumi ohvritele ohvriabiteenuste kättesaadavust ja kvaliteeti ning muuta kuriteoohvrite hüvitiste taotlemise süsteem ohvrisõbralikumaks. Uus ohvriabi seadus on osa ohvriabi reformist, mille eesmärk on kogu süsteemi ohvrikesksemaks ja tulemuslikumaks muutmine.

Eelnõuga nähakse ette ohvriabi osutamise üldised põhimõttelised alused. Kehtivas õiguses need puuduvad, kuid ohvri kogetud vägivalla iseloomu ja ohvri esmavajaduste arvestamine, taasohvristamise vältimine, ärakuulamise tagamine, ohvri kaasamine kõikides abistamise etappides ja informeerimine on ohvri taastumise seisukohalt äärmiselt olulised. Õigusselguse tagamiseks nähakse ette tingimused erinevate teenuste osutamiseks. Esmakordselt on seaduses kirjeldatud psühhosotsiaalse abi andmine, sh kriisijuhtumites, seksuaalvägivalla kriisiabi, taastava õiguse teenused ja vägivallast loobumise toetamine. Samuti on täpsustatud inimkaubanduse ohvritele mõeldud teenuseid ja teenuseid naistevastase vägivalla ohvritele.

Vägivallakuriteo ohvritele makstava hüvitise osas on eesmärk muuta hüvitis kättesaadavamaks ja taotlemine kasutajasõbralikumaks. Selleks muudetakse hüvitise arvutamise põhimõtteid. Kehtiva seadusega võrreldes ei arvestata edaspidi hüvitisest maha riiklikke toetusi (kohaliku omavalitsuse makstav matusetoetus, toitjakaotuspension, töövõimetoetus), tööealistel ohvritel ei ole vaja läbida töövõime hindamist Töötukassas, samuti ei ole teatud juhtudel vaja kuludokumente esitada.

Eelnõu kohaselt luuakse alused asutuste vaheliseks ja võrgustiku tööks vajalikuks andmevahetuseks, seda nii erikohtlemise ja kaitsevajadusega kannatanute, kõrge riskiga perevägivalla ohvrite kui nende ohvrite puhul, kes jõuavad oma muredega KOV-i või mõnda teise asutusse. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

Valitsuse 29. septembril algatatud perehüvitiste seaduse ja perekonnaseaduse muutmise seaduse eelnõu (703 SE).

Eelnõu näeb ette parandada lastega perede toimetulekut ja toetada sündimust ning tagada lasterikaste perede toetuse seos palga- ja elukalliduse tõusuga. Eritähelepanu on ühe vanemaga peredel ja lasterikastel peredel ehk peretüüpidel, kus on keskmisest suurem vaesusrisk või kus laste kasvatamisega kaasnevad perele suuremad kulud.

Eelnõu kohaselt suureneb alates 1. jaanuarist 2023. a esimese ja teise lapse toetus 80 euroni kuus (praegu 60 eurot), üksikvanema lapse toetus suureneb 80 euroni kuus (praegu 19.18 eurot). Samuti suureneb lasterikka pere toetus 3–6 lapse puhul 600 euroni kuus (praegu 300 eurot) ning 7 ja enama lapse puhul 800 euroni kuus (praegu 400 eurot).

Alates 1. jaanuarist 2023. a rakendatakse lasterikka pere toetuse maksmist ja sujuvat lõppemist kuni pere noorima lapse 24-aastaseks saamiseni. Muudatuse kohaselt järgmisel aastal 19-aastaste noorte puhul lasterikka pere toetuse maksmist enam ei lõpetata, vaid seda jätkatakse kuni noore 24-aastaseks saamiseni. Seega siseneb alates 2023.aastast igal aastal skeemi uus vanusgrupp noori. Samuti rakendub noore 24-aastaseks saamisel siis ka toetuse etapiviisiline vähenemine (ehk kolmest lapsest vanima 24-aastaseks saamisel toetuse summa 1/3 võrra väheneb, kolmest lapsest keskmise 24-aastaseks saamisel väheneb toetuse summa veel 1/3 võrra ja viimase lapse 24-aastaseks saamisel toetuse maksmine lõpeb). Alates 1. maist 2024. a indekseeritakse lasterikka pere toetus pensioniindeksiga.

Lisaks kavandatakse eelnõuga muudatust perekonnaseaduses sätestatud elatise arvutamise regulatsioonis, mille kohaselt ei võeta edaspidi miinimumelatise arvutamisel arvesse lasterikka pere toetust. Muudatuse eesmärk on tagada, et lasterikka pere toetuse suurenemine ei vähendaks lapse ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suurust. Muudatus aitab kaasa lasterikaste perede heaolu tagamisele, toetades sellega eelnõu üldist eesmärki. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

Valitsuse 29. septembril algatatud sotsiaalhoolekande seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (704 SE).

Eelnõuga kehtestatakse väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üldhooldusteenuse rahastamise regulatsioon alates 1. juulist 2023.

Seni peamiselt teenuse saaja ja tema ülalpidajate kanda olevas teenuse katmises hakkab edaspidi osalema avalik sektor. Kohaliku omavalitsuse üksus (KOV) katab teenust saama õigustatud isiku teenuskoha maksumusest kvalifitseeritud hooldustöötajate kulud ja teenuse saaja tasub majutuse- ja toitlustuskulud ja muud teenuseosutamisega seotud kulud.

KOVi suureneva kohustuse leevendamiseks muudetakse KOVile laekuva tulumaksu määra selliselt, et tulumaksu jaotamisel hakatakse alates 1. jaanuarist 2024 arvesse võtma ka riikliku pensioni tulusid. Üleminekuajal 2023. aastal jaotatakse meetmeks ette nähtud vahendid kohalike omavalitsuste vahel läbi riigieelarve toetusfondi. Riigieelarve täiendav kulu kokku on prognoositult 2023. aastal 40 miljonit eurot ning 2024. aastal 57 miljonit eurot, mis võimaldab võimaldavad KOVidel ka kodus elamist toetavate teenuste arendamist ja pakkumise suurendamist. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

Valitsuse 29. septembril algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (705 SE).

Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muudatusega langetati 2020. aasta 1. maist algselt kaheaastaseks perioodiks elektri- ja teatud kütuste aktsiisimäärasid. Määrad langetati, et leevendada COVID-19 viiruse levikust tingitud kriisi mõjusid kütuse tarbijatele ja kergendada majanduslikku toimetulekut. 2021. a lõpus võeti vastu seadus, millega nähti ette alates 2023. aasta 1. maist nelja-aastane kütuse- ja elektriaktsiiside lauge taastamine kriisieelsele tasemele.

Muutunud julgeolekuolukord Euroopas on kaasa toonud energiakandjate järsu hinnakasvu. Kujunenud olukorras on oluline, et riik toetaks nii kodumajapidamisi kui äritarbijaid. Seetõttu on põhjendatud 1. mail 2023–2026 aset leidma pidanud aktsiisitõusud aasta võrra edasi lükata ning saavutada aktsiisimäärade kriisieelne tase 2027. aastal. Muudatus põhineb Eesti Reformierakonna, Isamaa Erakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna koalitsioonilepingul.

Kaasnevalt saavad põllumajandussektor ja põlevkivi kaevandused kasutada kuni 2024. aasta 30. aprillini eriotstarbelist diislikütust Euroopa Liidu miinimummäära tasemel, mis on 21 eurot 1000 liitri kohta. Alates 2024. aasta 1. maist tõuseb põllumajandussektorile eriotstarbelise diislikütuse aktsiisimäär 107 eurole 1000 liitri kohta ning põlevkivi kaevandused saavad kasutada vaid tavamääraga maksustatud diislikütust. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Valitsuse 29. septembril algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (706 SE).

Eelnõu on kohaselt tõstetakse tulumaksuvaba tulu 654 euroni kuus. Lisaks pikendatakse eelnõuga tulumaksuvabade annetuste ja kingituste tegemise võimalust residendist juriidiliste isikute poolt Ukraina territoriaalse terviklikkuse ja suveräänsuse säilitamiseks ning sihtotstarbeliselt humanitaarabi andmiseks ja korraldamiseks. Muudatus põhineb Eesti Reformierakonna, Isamaa Erakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna koalitsioonilepingul.

Eelnõu kohaselt tõstetakse füüsilise isiku maksuvaba tulu 6000 eurolt 7848 euroni aastas, st 500 eurolt 654 euroni kuus. Muudatus ei puuduta vanaduspensioni saajaid, kellele hakkab järgmise aasta 1. jaanuarist kehtima maksuvaba tulu keskmise vanaduspensioni ulatuses ja kelle tulule regresseeruv maksuvaba tulu ei kohaldu. 2022. aasta suveprognoosi kohaselt on 2023. aasta keskmine vanaduspension 704 eurot.

Muudatusest võidab umbes 368 tuhat inimest ehk 56 protsenti tööealistest inimestest. Enim ehk ligi 370 eurot aastas võidavad maksuvaba tulu alammäära muutmisest inimesed, kes teenivad 654-1200€ kuus.

Muudatuse negatiivne mõju riigieelarvele on 2023. aastal 82 miljonit eurot, 2024. aastal 80 miljonit eurot, 2025. aastal 77 miljonit eurot ja 2026. aastal 74 miljonit eurot.

Eelnõuga pikendatakse tulumaksuvabade annetuste ja kingituste tegemise võimalust juriidilistele isikutele Ukraina toetamiseks ning humanitaarabi andmiseks ja korraldamiseks.

Praegu on tulumaksust vabastatud kuni 31. detsembrini: MTÜ Eesti Pagulasabi, MTÜ Mondo; Ukraina Kultuurikeskus; Riigikaitse Edendamise Sihtasutus; Eesti Punane Rist; Päästeliit; Rotary Klubi Tallinn Vanalinn. Tulenevalt laiaulatusliku sõjategevuse jätkumisest Ukrainas pikendatakse tulumaksuvabade annetuste tegemise perioodi. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Valitsuse 29. septembril algatatud kogumispensionide seaduse muutmise seaduse eelnõu (707 SE).

Eelnõuga kiirendatakse maksete peatamise ajal 1. juulist 2020 kuni 31. augustini 2021 tegemata jäänud kogumispensioni 4% maksete kompenseerimist, mis sambasse jääjatele pidi esialgu toimuma 2023. ja 2024. aasta jaanuaris. Algselt planeeritud kahe aasta asemel viiakse maksete kompenseerimine läbi kogu ulatuses ühel aastal – 2023. aasta jaanuaris.

Kompenseeritavad summad arvutatakse vastavalt tegelikele sissemaksetele, kuid nende lõplik suurus selgub 2023. aasta jaanuari alguses, mil on teada kohustuslike pensionifondide keskmine tootlus perioodil 2020. aasta 1. juulist kuni 2022. aasta 31. detsembrini. Kui keskmine tootlus on positiivne, suurendatakse selle võrra pensionikogujatele kompenseeritavaid summasid. Prognoosi kohaselt kulub 2023. aastal kompenseerimisele umbes 276 miljonit eurot, millest 248 miljonit eurot moodustab põhiosa ja 28 miljonit eurot intress. Intressi puhul on prognoosis lähtutud II samba ajaloolisest keskmisest tootlusest, mis on 4,2% aastas ja teeb vaatlusaluse perioodi kumulatiivseks tootluseks 11%.

Kompenseeritavad summad eraldatakse jaanuaris 2023 ja selle arvelt lastakse pensionikogujatele välja täiendavad pensionifondi osakud. Kui igakuised sissemaksed laekuvad pensioni investeerimiskontole, kantakse ka kompenseeritav summa sellele kontole. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Riigikogu pressiteenistus 
Gunnar Paal,
6316351, 51902837
[email protected]
päringud: [email protected]

 

 

 

Kallas: riigieelarve fookuses on julgeolek, elanikkonna toetamine ja Ukraina aitamine

Peaminister alustas oma sõnavõttu toonitades, et Venemaa peab energiasõda kogu Euroopa ja maailma suunal lootuses, et energiakriis paneb demokraatlike riikide valijad ja juhid kahtlema Ukraina abistamise vajalikkuses. „Ühes võime me päris kindlad olla – kui langeb Ukraina, on ohus kogu Euroopa,“ sõnas ta. Kallase sõnul tuleb valitseda nii, et on raha oma julgeoleku tagamiseks, elanikkonna toetamiseks  ja ka Ukraina abistamiseks. Peaminister lausus, et Eesti on olnud väga edukas, aga me peame arvestama ka sellega, et meie eludes ja edukuses toimuvad aeg-ajalt tagasilöögid, praegu aga on tagasilöögi saanud kogu maailm ja Eesti ei ole sellest maailmast kuidagi eraldiseisev. „Me ei saa ennast muust maailmast eraldada ja ette kujutada, et meie mured oleksid väiksemad, kui me lahkuksime Euroopa Liidust, NATO-st või minupärast kasvõi elektribörsilt. Vastupidi – koos suudame ka praeguse tagasilöögi ületada, üksi olles oleksime kerge saak meie agressiivsele naabrile,“ ütles peaminister.

„Aga räägime nüüd rahast, mida alati on kõigil pisut liiga vähe. Riigieelarve on meie ühine raha, mis ei tule kuskilt mutiaugust ega seina seest. Riigikogu ja valitsus on saanud mandaadi selle rahaga vastutustundlikult ringi käia,“ ütles peaminister. Ta tõi esile, et 2023. aasta riigieelarve tulude maht on 16 miljardit eurot, mida on 16 protsenti rohkem kui 2022. aasta riigieelarves koos lisaeelarvega. Kulude maht on 17 miljardit eurot, seda on tänavusest 18 protsenti rohkem. Investeeringuid teeb riik 775 miljoni euro eest, mida on ligikaudu 30 miljoni euro võrra rohkem kui sel aastal.

Kallase sõnul lähtus valitsus 2023. aasta riigieelarve koostamisel kahest suurest prioriteedist: esiteks, et Eesti riigi ja rahva julgeolek on tagatud, ja teiseks, et meie inimesed on hoitud. „2023. aastal ületame aastase kaitsekuluga esmakordselt ühe miljardi euro piiri, mis moodustab 2,82 protsenti SKPst. 2023. aasta kaitsekulu on üle 41 protsendi suurem, kui 2022. aasta kaitsekulu,“ selgitas Kallas ja tõi esile, et väga oluline on valitsuse otsus keskmaa õhutõrje arendamiseks. „Väikese, aga digiteadliku riigina investeerime küberturbesse täiendavalt üle 30 miljoni euro. Venemaa juhitavad küberrünnakud meie süsteemidele on oluliselt sagenenud ja selleks, et kübersõjas tugevana püsida, tuleb seda valdkonda püsivalt rahastada,“ sõnas ta.

„Teine oluline prioriteet 2023. aasta eelarves on meie inimeste toimetulek Venemaa poolt valla päästetud energiasõja tingimustes,“ sõnas peaminister ja tõi esile, et palgatõusudeks on 2023. aasta eelarves 230 miljonit eurot. Avaliku sektori üleselt on palgafondi kasv viis protsenti, milleks kulub 60 miljonit eurot. „Täiendava palgatõusu näeme ette õpetajatele, siseturvalisuse töötajatele, kultuuritöötajate ja sotsiaaltöötajatele. Õpetajate keskmine palk tõuseb 2023. aastal ligi 400 euro võrra ületades 2000 euro piiri. Ida-Virumaal eesti keeles õpetava õpetaja palk arvestatakse koefitsiendiga 1,5, mis peaks tõstma kuupalga järgmise aasta sügisest 3000 eurole. Päästjad, kellel on olnud lubamatult suur mahajäämus palkades, tõuseb palk järgmisel aastal 36 protsenti,“ loetles peaminister ja lisas, et samuti tõusevad eelistempos ka sotsiaal- ning kultuuritöötajate ja ka politseinike palgad.

„Kindlust tuleviku ees saame anda ka oma ühiskonna haavatavamatele lülidele. Eelkõige on need eakad, väikese sissetulekuga inimesed ja lastega pered,“ sõnas Kallas. Tema sõnul on uuest aastast keskmine vanaduspension tulumaksuvaba. Koos erakorralise pensionitõusuga ning indekseerimisega kasvab keskmine vanaduspension 704 euroni kuus. Peale selle tõusevad suurperede peretoetused 50 protsenti ja lastetoetused pere esimesele ja teisele lapsele 30 protsenti ning üksikvanema toetus 417 protsenti ehk üle nelja korra. Peretoetuste eelarve kasvab 2023. aastal kokku 163 miljoni euro võrra. „Peredele on oluliseks abiks ka 1. jaanuarist jõustuv tulumaksuvaba miinimumi tõus 654 euroni kuus,“ sõnas Kallas ja lisas, et lõpusirel on ka pikaajalise hoolduse reform, mille jaoks on eelarves ette nähtud 40 miljonit eurot. „Lisaks maksame kütteperioodil energiahindadega toimetulekuks inimestele toetusi mahus 100 miljonit eurot,“ sõnas Kallas. Samuti tõi peaminister esile eestikeelsele õppele üleminekut alushariduses ning algkoolis ning kõrghariduse rahastamist.

„Eelarvepuudujääk, mille pärandas meile üle-eelmine rahuaja valitsus, on jõudsalt vähenenud. Uuel aastal on eelarve struktuurne puudujääk 2,6 protsenti, see on 0,8 protsendipunkti väiksem, kui eelmise aasta riigi eelarvestrateegias ette nägime. Paranev eelarvedistsipliin on finantspüssirohi, mida võib meil vaja minna, kui asjad peaksid arenema oodatust negatiivsemas suunas,“ rõhutas peaminister.

Lõpetuseks toonitas Kallas, et Eesti keel on imeline keel. „Eesti keeles on sõnaühendil „kokku hoidma“ kaks erinevat, aga antud kontekstis vägagi ühendavat tähendust. Me peame kokku hoidma ja ka kokkuhoidlikumalt elama. Agressori eesmärk on meid kõiki omavahel tülli ajada, nii siseriiklikult kui lääneriikide vahelistes suhetes,“ sõnas Kallas ja lisas, et tema arvates pole kohane naeruvääristada kumbagi kokku hoidmist. „Koos oleme tugevad ja säästlikumalt oma ressursse kasutades vähem haavatavad.“

Läbirääkimistel võtsid fraktsioonide nimel sõna Jaanus Karilaid (KE), Rene Kokk (EKRE), Erkki Keldo (RE), Priit Sibul (I) ja Indrek Saar (SDE).

Teise lugemise läbis üks eelnõu

Teise lugemise läbis väliskomisjoni algatatud energiamajanduse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (656 SE), millega soovitakse seada eesmärk, et 2030. aastaks toodetakse Eestis sama palju taastuvelektrit kui tarbitakse. Seni oli seatud eesmärgiks, et 2030. aastaks peab taastuvelekter moodustama elektrienergia kogutarbimisest vähemalt 40 protsenti. Eesmärgi täitmiseks on kavas 2024.–2025. aastal läbi viia täiendavad taastuvelektri vähempakkumised kokku vähemalt ühe teravatt-tunni mahus. Peale selle peaks eesmärgi saavutamisele kaasa aitama tuulikutasu rakendamine ja meretuuleparkide rajamise lubade kiirem menetlus. Samuti on eraldatud lisaraha elektrivõrkude kaasajastamiseks ning otsitakse võimalusi uute tootmisvõimsuste võrguga liitumise lihtsustamiseks.

Läbirääkimistel võtsid sõna Rene Kokk, Toomas Jürgenstein, Heiki Hepner, Kalle Grünthal, Peeter Ernits, Erki Savisaar, Henn Põlluaas ja Andres Metsoja.

Ettepaneku poolt eelnõu teine lugemine katkestada hääletas 14 ja vastu 39 Riigikogu liiget ning eelnõu läbis teise lugemise.

Esimese lugemise läbis üks eelnõu

Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse teadus- ja tehnoloogiakoostöö kokkuleppe muutmise ja pikendamise protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõuga (649 SE) ratifitseeritakse Eesti Vabariigi valitsuse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse teadus- ja tehnoloogiakoostöö kokkuleppe muutmise ja pikendamise protokoll. Protokolliga täiendati ja pikendati 2009. aastal jõustunud Eesti Vabariigi valitsuse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse teadus- ja tehnoloogiakoostöö kokkulepet kümne aasta võrra ning lisati kokkuleppesse uued koostöövõimalused.

Vastu võeti kolm otsust

Väliskomisjoni esitatud Riigikogu otsus „Riigikogu otsuse „Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamine“ muutmine“ (672 OE) näeb ette arvata NATO PA Eesti delegatsiooni koosseisust välja delegatsiooni liikmed Ants Laaneots ja Andres Metsoja ning nimetada delegatsiooni liikmeks Mihhail Lotman. Samuti näeb eelnõu ette nimetada delegatsiooni juhiks Mati Raidma ja delegatsiooni senine juht Marko Šorin delegatsiooni liikmeks.

Otsuse poolt hääletas 51 Riigikogu liiget, vastu ja erapooletuid ei olnud.

Väliskomisjoni esitatud Riigikogu otsus „Riigikogu otsuse „Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamine“ muutmine“ (673 OE) näeb ette arvata OSCE PA Eesti delegatsiooni koosseisust välja delegatsiooni juht Mati Raidma, nimetada delegatsiooni asendusliige Sven Sester delegatsiooni juhiks ning Margit Sutrop asendusliikmeks.

Otsuse poolt hääletas 47 Riigikogu liiget, vastu ja erapooletuid ei olnud.

Väliskomisjoni esitatud Riigikogu otsus „Riigikogu otsuse „Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamine“ muutmine“ (674 OE) näeb ette nimetada Maria Jufereva-Skuratovski asemel ENPA PA Eesti delegatsiooni juhiks Eerik-Niiles Kross ning Maria Jufereva-Skuratovski delegatsiooni liikmeks. Delegatsiooni koosseisust arvatakse välja asendusliige Raivo Tamm ja Heiki Hepner nimetatakse asendusliikmeks. Delegatsiooni asendusliige Indrek Saar nimetatakse delegatsiooni liikmeks ja liige Urmas Reitelmann asendusliikmeks.

Otsuse poolt hääletas 47 Riigikogu liiget, vastu ja erapooletuid ei olnud.

Istungi stenogramm

Fotod istungilt

Videosalvestist istungist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil. (NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Maris Meiessaar
tel 631 6353, 5558 3993
e-post [email protected]
päringud [email protected]

 

Erkki Keldo: riigieelarve on kindlates kätes

“Järgmisel neljal aastal on meie kaitsekulud igal aastal üle miljardi euro, suurusjärgus 3% SKTst. Juba järgmisel aastal alustame keskmaa õhutõrjesüsteemi hanget ning investeerime teistesse vajalikesse võimetesse,” sõnas Keldo.

Ta rõhutas, et Eesti inimesed ei peaks kunagi päriselt tundma, mida tähendab sõja eest oma kodust põgenemine, hirm pommirünnaku või mõne veel võikama sõjakuriteo ohvriks langemise ees.

“Kindlates kätes on hoolimata meid tabanud kriisidest ka Eesti riigi rahandus,” märkis Keldo. Ta tõi välja, et võrreldes kevadise prognoosiga, on tulude ja kulude vahe eelarves 752 miljoni euro võrra väiksem.

“Juttu, et laenu võime võtta piiramatuseni või jooksvate kulude katmiseks ja sellest mitte midagi ei juhtu, ei soovita ma ühelgi inimesel tõsiselt võtta, veel vähem enda pere eelarves järgi proovida,” sõnas Keldo.

Kolmandaks tõi Reformierakonna fraktsiooni aseesimees Keldo eelarvest välja inimeste abistamise võitluses energiasõjaga. “Alates 1. oktoobrist käivitub universaalteenus, mis aitab kodu ja väiketarbijatel keerulise kütteperioodi üle elada. Lisaks kompenseerib riik 50 eurot iga tarbitud elektri megavattunni hinnast. Samuti kompenseerime 80% gaasihinnast, mis ületab 8 senti kilovattunnist ja sama põhimõte järgi ka keskkütte hinda. Kokku jätab see pakett inimestele kätte 200 miljonit eurot ja aitab talvel hinnašokki vältida,” loetles Keldo. Ta lisas, et tulevikus aitavad meid ja meie puhast loodust ainult investeeringud uutesse energiaallikatesse ning investeeringud energiaefektiivsusesse nii korter-  kui ka eramajadel.

Keldo sõnul toob eelarve 2023. aastal hinnatõusudega toimetulekuks veel mitmeid abimeetmeid, mis on sihitud just neile, kes seda enim vajavad. “Paljusid töötajaid puudutab maksuvaba tulu tõus 500lt 654le eurole, mis toob iga kuu võitu üle 30 euro. 20 euro võrra tõuseb lastetoetus, 60 euro võrra üksikvanema toetus, lasterikka pere toetus aga kasvab lausa 300 euro võrra. 1. jaanuarist rakendub erakorraline pensionitõus ja keskmine pension muutub tulumaksuvabaks, mis tähendab, et koos korralise tõusuga kasvab keskmine pension üle 100 euro ja on järgmisel aastal 704 eurot,” sõnas Keldo.

“Võitlus vabaduse eest käib täna igal rindel. Majandussõda, energiasõda, hinnasõda  – see kõik on Putini katse lõhestada meie ühtsust ja külvata ühiskondades hirmu. Me ei saa ega tohi lasta sellel juhtuda,” lõpetas Erkki Keldo.

Riigikogu eelinfo reedeks, 30. septembriks

Komisjonide istungid

Euroopa Liidu asjade komisjoni ja majanduskomisjoni ühisel videoistungil – kell 9.30: Eesti seisukohad 30. septembril toimuval Euroopa Liidu energeetikaministrite erakorralisel nõukogul, kutsutud majandus- ja taristuminister Riina Sikkut;

Euroopa Liidu asjade komisjoni videoistungil – kell 10.15: Eesti seisukohad 3. oktoobril toimuval eurorühma kohtumisel ja 4. oktoobril toimuval Euroopa Liidu majandus- ja rahandusnõukogu istungil, kutsutud rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus;

Euroopa Liidu asjade komisjoni ja väliskomisjoni ühisel videoistungil – kell 11.15: Eesti seisukohad 7. oktoobril Prahas toimuval Euroopa Liidu riigipeade ja valitsusjuhtide mitteametlikul kohtumisel, kutsutud peaminister Kaja Kallas.

Sündmused

Kell 8.45 – Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Raivo Tamm, majanduskomisjoni liige Siim Kallas ja sotsiaalkomisjoni liige Õnne Pillak kohtuvad Euroopa Komisjoni voliniku Nicolas Schmitiga (O. Strandmani nõupidamisruum).

Kell 12 – Riigikogu esimees Jüri Ratas osaleb Riigikogu erakondade juhtide debatil Eesti VII Omavalitsuspäeval Viljandis.

Kell 14 – Riigikogu esimees Jüri Ratas kohtub Viljandi Pensionäride Liidu liikmetega Viljandis.

Soome-Ugri toetusrühma esimees Raivo Tamm esineb ERSA Rahvuslikul Kongressil Otepääl.

Välislähetused

28.–30. september
Riigikogu liige Toomas Kivimägi tutvub Euroopa Parlamendi tööga ja kohtub Euroopa Parlamendi liikmetega Brüsselis Belgias.

29. september – 1. oktoober
Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson esineb Kolme Mere Põlvkonna Vabaduse konverentsil Varssavis Poolas.

29. september – 3. oktoober
Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni liige Sven Sester osaleb OSCE PA organiseeritud Bosnia ja Hertsegoviina üldvalimiste vaatlemisel Sarajevos Bosnias ja Hertsegoviinas.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
tel 631 6592, 510 6179
e-post [email protected]
päringud [email protected]

Sven Sester vaatleb valimisi Bosnias ja Hertsegoviinas

„Bosnia ja Hertsegoviina jaoks on valimised võimalus näidata riigi pühendumust demokraatlikele protsessidele,“ märkis Sester. Ta lisas, et riigi demokraatliku arengu ja reformide läbiviimise vastu on suur rahvusvaheline huvi. „Loodetavasti saab pühapäeval näha tiheda konkurentsiga ja rahvusvahelistele standarditele vastavaid valimisi.“

OSCE PA organiseeritud missiooni raames vaatleb Bosnias ja Hertsegoviinas toimuvaid valimisi umbes sada rahvusparlamentide liiget. Kokku osaleb missioonil umbes 400 vaatlejat. Missiooni eesmärk on jälgida, et valimised toimuksid kooskõlas OSCE 1990. aasta Kopenhaageni dokumendis sätestatud demokraatlike põhimõtetega.

Vaatlusmissioonidele lähetamine on tähtis osa OSCE tööst alates 1993. aastast. Kohapeal jälgitakse valimiste korraldamise legitiimsust ja vastavust demokraatia traditsioonidele.

Lisainfo: Sven Sester +372 504 9222

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
tel 631 6592, 510 6179
e-post [email protected]
päringud [email protected]