Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu korraldab koroonaviiruse leviku tõkestamiseks töö ümber

Riigikogu juhatus otsustas nõupidamisel fraktsioonide esindajatega, et Riigikogu lahendab 1. maini vaid ajakriitilisi küsimusi.  

Vanematekogu teeb Riigikogule ettepaneku muuta kuni eriolukorra lõpuni igal esmaspäevasel istungil täiskogu töö ajagraafikut selliselt, et täiskogu istung toimub üksnes esmaspäeviti ja infotund kolmapäeviti. Avalikkus ja meedia saavad istungeid jälgida veebiülekandena.

Riigikogu komisjonid kogunevad ainult esmaspäeviti, vältimatu vajaduse korral sagedamini. Komisjonide istungitele kutsutakse külalisi vastavalt vajadusele ning eelistatud on külaliste osalemine videosilla vahendusel.

Riigikogu liikmete kõik välislähetused on tühistatud, lähetuse vältimatu vajaduse otsustab Riigikogu juhatus. Riigikogu liikmetel on tungivalt soovitatud mitte reisida välismaale ning siseriiklike kohtumiste puhul püüda vältida kokkusaamisi Toompea lossis.

Ajutiselt on piiranud nende inimeste sissepääs Toompea lossikompleksi, kelle külastused ei ole otseselt seotud Riigikogu tööga. Toompea lossi külastamine ekskursioonideks, näituste külastamiseks ja istungite jälgimiseks on keelatud.

Palume kõigil ajakirjanikel Riigikogu töö kajastamisel eelistada kaugtöö võimalusi ning Riigikogu liikmetelt kommentaaride saamiseks eelistada telefoniintervjuud. Fotode ja videomaterjali saamiseks palume pöörduda Riigikogu Kantselei avalike suhete osakonna poole.

Lisaks tegi vanematekogu põhiseaduskomisjonile ülesandeks töötada välja regulatsioon, mis võimaldaks eriolukorras komisjonide istungite korraldamist elektrooniliste sidevahendite vahendusel.

Tegemist on ajutiste piirangutega. Jälgime olukorra arengut ja informeerime teid uutest otsustest.

Olukorra hindamiseks ja edasiste tegevuste arutamiseks koguneb vanematekogu regulaarselt eeldatavalt kolmapäeviti kell 9.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
631 6356, 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee 
Päringud: press@riigikogu.ee

Riigikogu eelinfo teisipäevaks, 28. septembriks

Kell 10 – täiskogu istung

Riigieelarve kontrolli erikomisjoni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu teemal CO2 kvoodi hinnatõusu mõju riigieelarvele ja ühiskonnale. Ettekande teevad riigieelarve kontrolli erikomisjoni esimees Urmas Reinsalu, majandus- ja taristuminister Taavi Aas ning OÜ Baltic Energy Partners juhatuse liige Marko Allikson.

Kell 14 – komisjonide istungid

keskkonnakomisjoni videoistungil – uuringust „Maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektori sidumisvõimekuse analüüs kuni aastani 2050“, kutsutud Keskkonnaministeeriumi, Keskkonnaagentuuri ja Eesti Maaülikooli esindajad;

kultuurikomisjoni, põhiseaduskomisjoni ja sotsiaalkomisjoni ühisel istungil – Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsiooni elluviimisest ning heategevusest tugeva kodanikuühiskonna alustalana, kutsutud siseminister Kristian Jaani, SA Poliitikauuringute Keskuse „Praxis“ juhataja Urmo Kübar, ettevõtja Martin Villig ja Heateo Sihtasutuse juhatuse liige, tegevjuht Pirkko Valge; istung on avalik, toimub veebiülekanne (Riigikogu konverentsisaal ja videosild);

maaelukomisjonis – veterinaarseaduse eelnõu (384 SE), kutsutud Maaeluministeeriumi esindajad (ruum L332);

majanduskomisjonis – elektroonilise side seaduse, ehitusseadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusloome plaanidest ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri vastutusvaldkonnas, kutsutud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt;

põhiseaduskomisjonis – kell 16: kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (388 SE);

riigikaitsekomisjoni väljasõiduistungil – Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse külastus;

väliskomisjonis – aktuaalsetest välispoliitilistest küsimustest, kutsutud välisminister Eva-Maria Liimets; arengutest Venemaal, kutsutud Eesti suursaadik Venemaal Margus Laidre (videosild);

õiguskomisjonis – arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile: Eesti seisukohad tarbijakrediidi direktiivi muutmise algatuse kohta – COM(2021) 347, kutsutud Justiitsministeeriumi esindaja.

Sündmused

Kell 11 – Riigikogu esimees Jüri Ratas osaleb Jüri Tamme ärasaatmisel Jaani kirikus.

Kell 11.45 – Riigikogu esimees Jüri Ratas asetab Riigikogu nimel pärja parvlaev Estonia mälestusmärgile.

Välislähetus

27.–30. september
Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) Eesti delegatsiooni liige Eerik-Niiles Kross osaleb ENPA IV osaistungi töös Strasbourgis Prantsusmaal. Videosilla vahendusel osalevad osaistungil ka delegatsiooni juht Maria Jufereva-Skuratovski, liige Urmas Reitelmann ning asendusliikmed Raivo Tamm ja Vilja Toomast.

Riigikogu pressiteenistus
Liisa Johanna Lukk
tel 631 6456, 53 310 789
e-post liisajohanna.lukk@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Keskkonnakomisjon arutas pesitsusrahu kehtestamisega seotud probleeme

Keskkonnakomisjoni tänasel istungil kuulati ära ettepanekud pesitsusrahu kehtestamiseks, mis on esitatud kollektiivses pöördumises „Kohustuslik pesitsusrahu looduskaitseseadusesse!“. Arutelul osalesid pöördumise algatajad, Ornitoloogiaühingu, Erametsaliidu, Keskkonnaameti ja Keskkonnaministeeriumi esindajad.

Keskkonnakomisjoni aseesimehe Andres Metsoja sõnul arutati komisjoni istungil ettepanekuid pesitsusrahu kehtestamiseks kõigil kaitstavatel aladel nii linnustiku kui ka muu loodusliku mitmekesisuse seisukohast kõige olulisematel aladel. Arutati, missugused võiksid olla reeglid ja missugused võiksid olla nende kehtestamisel kaalutlusvõimalused.

Keskkonnakomisjon otsustas jätkata pesitsusrahu teema arutelu looduskaitseseaduse menetlemise käigus.

 

Keskkonnakomisjon arutas Eesti mereala keskkonnakaitset

Keskkonnakomisjoni esimehe Yoko Alenderi sõnul on komisjon laevalt-laevale (STS) operatsioonidega probleeme arutanud mitmel varasemal istungil koos Keskkonnaministeeriumi esindajatega ja esitanud oma seisukohad, et tagada merekeskkonna kaitsmine reostuse eest.

„Keskkonnakomisjoni seisukoht on, et ohtlike ja kahjulike ainete käitlemise kord sisemerel peab muutuma rangemaks, et välistada edaspidi keskkonnaoht, mis võib tekkida ohtlike ainete käitlemisest Eesti sisemerel ja eriti hoiualadel,“ selgitas Alender. Arutelu tulemusena on sisemerel edaspidi lubatud punkerdamine, kusjuures seda võib teha ainult osadel ankrualadel. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi nõudmisel jääb sisemerel lubatuks laevalt laevale veeldatud gaasi ümberlaadimine.

Keskkonnakomisjoni aseesimees Andres Metsoja viitas ankrualade arvu kitsendamisele.

„Senise korra muudatuste kohaselt ei ole ohtlike ja kahjulike ainete käitlemine enam lubatud kõigil sisemeres olevatel ankrualadel, vaid tellitud riskihinnangu kohaselt on selleks valitud kindlad ankrualad,“ ütles Metsoja. Ta selgitas, et punkerdamine, mis tähendab, et merel pumbatakse kütust ühelt laevalt teisele selleks, et teine laev saaks kütust edasi sõitmiseks, on ohuhinnagust tulenevalt lubatud varasema 19 ankruala asemel ainult kuuel.

Kõik Muuga ankrualad asuvad Muuga sadama läheduses, on piisavas kauguses nii elurajoonidest kui ka rannajoonest ning piisavalt sadama lähedal, et tagada hea ühendus ja valmisolek õnnetusjuhtumi lahendamiseks merel. Mõlemad pakutud Tallinna ankrualad paiknevad samamoodi piisavalt kaugel rannikust, suplusaladest, elurajoonist ega asu ka kaitset vajavate elupaikade läheduses, ent on samal ajal veeteede ja sadamate läheduses, mis suurendab valmisolekut reageerida mistahes õnnetusjuhtumitele.

Komisjon toetab seisukohta, et STS-operatsioonid ehk kütuse ühelt laevalt teisele pumpamine kütuse transportimiseks, on Eesti sisevetes keelatud.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ettepanekul jääb Eesti sisevetes lubatuks veeldatud gaasi laevalt laevale ümberlaadimine.

Ohtlike ja kahjulike ainete käitlemiseks annab loa Politsei- ja Piirivalveamet elektroonilise mereinfosüsteemi kaudu kooskõlastatult Keskkonnaametiga.

Komisjoni istungil märgiti, et kollektiivses pöördumises Eesti mereala kaitsmise kohta toodud seisukohtadega on arvestatud valitsuse vastavas määruses.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: 
press@riigikogu.ee

 

Rahanduskomisjon toetab Finantsinspektsiooni õiguste laiendamist

Rahanduskomisjoni esimehe Erki Savisaare sõnul nähakse eelnõus ette alused, mille kohaselt ühisrahastusteenuse osutajad saavad hakata Finantsinspektsioonilt tegevusluba taotlema ja Finantsinspektsioon saab hakata nende üle järelevalvet teostama.

„Antud muudatus puudutab üksnes ettevõtetesse investeerimisvõimalusi pakkuvaid ühisrahastusplatvorme, kes saavad tegevusluba taotlema hakata alates 21. novembrist,“ ütles Savisaar. Ta märkis, et lisaks nähakse ette ka alused, mille põhjal hakkavad ühisrahastusteenuse osutajad maksma Finantsinspektsioonile järelevalvetasu.

Eelnõu kohaselt saab Finantsinspektsioon volituse teha järelevalvet teabe üle, mida pangad jt finantsturuosalised esitavad keskkonnasäästlikkuse ja jätkusuutlikkusriskide kohta.

Rahanduskomisjoni aseesimees Aivar Kokk selgitas, et muudatus on tähtis seoses börsifirmadele ja aktsionäridele antava teabe kohta. „Täpsustatakse seda, missugust informatsiooni tuleb välismaistele börsifirmadele anda nende Eestis asuvate aktsionäride kohta ning millist teavet jagada nende ettevõtete Eestis asuvatele aktsionäridele,“ märkis Kokk.

Rahanduskomisjon otsustas saata valitsuse algatatud Finantsinspektsiooni seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (422 SE) täiskogu istungile 13. oktoobril ettepanekuga esimene lugemine lõpetada.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: 
press@riigikogu.ee

 

 

Erikomisjon tutvub omavalitsuse teenuste korraldusega pärast haldusreformi

„Komisjoni istungil soovime saada lähemat ülevaadet, kuidas haldusreform on teenustele mõjunud,“ ütles komisjoni esimees Urmas Reinsalu. „Mäletatavasti vähenes kohalike omavalitsuste arv reformi tulemusena 213-lt 79-le,  meid huvitab, mida see inimeste jaoks tähendab: kas teenused on läinud paremaks või kehvemaks, kas reform täitis seatud eesmärgid.“

Riigikontrolli ülevaade „Omavalitsuse teenuste korraldus endistes keskustes ja nende lähiümbruses pärast haldusreformi“ toob välja, et haldusreform ei ole omavalitsuste teenuste kättesaadavust keskustest kaugemates piirkondades oluliselt mõjutanud.

Analüüs toob välja, et Eestis on piirkondi, kus ühinemisele vaatamata ei tekkinud oluliselt suuremat potentsiaali elanike paremaks teenindamiseks. Ühtlasi märgib Riigikontroll, et haldusreformi eesmärkide saavutamine on paljudel juhtudel küsitav. Samas on positiivne, et ehkki haldusreform viis mitmel pool omavalitsuse keskuse kodust kaugemale ja vallad-linnad on püüdnud teenuseid ümber korraldada, ei ole omavalitsuste teenuste kättesaadavus vallakeskustest kaugemal asuvates piirkondades oluliselt kannatanud.

Istungile on kutsutud riigihalduse minister Jaak Aab, Eesti Linnade ja Valdade Liidu tegevdirektor Veikko Luhalaid ja Riigikontrolli esindajad.  

Avalik istung algab kell 13.15 ja seda on võimalik jälgida veebiülekandes.

Videosalvestist istungist saab vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
631 6356, 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Riigikogu eelinfo esmaspäevaks, 27. septembriks

Kell 15 – täiskogu istung

Riigikogu kinnitab töönädala päevakorra.

Esimene lugemine – kaks eelnõu:

Valitsuse algatatud avaliku teabe seaduse muutmise seaduse eelnõu (409 SE).

Eelnõu peamine eesmärk on avaandmete kättesaadavuse ja taaskasutatavuse suurendamine innovatsiooni ja majanduse edendamiseks, siseturu sujuvam toimimine ning infoühiskonna edendamine.

Eelnõu muudatustega jõustatakse ELi vastavast direktiivist avaandmete ja avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta tulenevad nõuded. Eelnõu teiseks eesmärgiks on lahendada praktilised kitsaskohad, mis on kerkinud kehtivas seaduses sätestatud avaandmete mõiste ja taaskasutamisega seonduvate põhimõtete tõlgendamisel.

Seletuskirjas märgitakse, et avaliku sektori valduses olev teave on viimase pea kahekümne aasta jooksul omandanud järjest enam tähtsust ja uut tähendust. Andme- ja platvormimajanduse arengu tulemusena on mõistetud, et seda teavet tuleks taaskasutada nii palju kui võimalik. Euroopa tasandil viis see teadlikkus avaliku sektori teabe taaskasutamise direktiivi (PSI direktiiv) vastuvõtmiseni 2003. aastal. Selle eesmärgiks oli luua soodsad tingimused siseturu arendamiseks. Mõisteti, et avaliku sektori valduses olev teave on digitaalse infosisuga seotud toodete ja teenuste oluliseks algmaterjaliks ning muutub infotehnoloogiliste võimaluste arenedes veelgi olulisemaks andmeallikaks. Avaliku teabe laiem taaskasutatavus võimaldas Euroopa ettevõtetel muu hulgas ära kasutada teabe potentsiaali ning toetas majanduskasvu ja töökohtade loomist

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakendamise põhimõtete heakskiitmine regionaalse ebavõrdsuse vähendamiseks“ eelnõu (390 OE).

Eelnõu eesmärk on peatada regionaalse ebavõrdsuse suurenemine. Eelnõuga seatakse eesmärgiks aeglasema kasvutempoga regioonide kasvu kiirendamine.

Seletuskirjas märgitakse, et kuna regionaalne ebavõrdsus väljendub kõige tugevamalt piirkondliku majanduse arengus ja inimeste rändes Tallinnasse, Tartusse või välismaale, on oluline kohapealsetel töökohtadel senisest suurem palga kasv või inimeste oskustele vastavate töökohtade loomine, mis saavutatakse ettevõtluse toetamisega.

Eelnõu sisaldab kolme põhimõtet, millest valitsus peab lähtuma Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika rahastamiskava koostamisel, muutmisel ja elluviimisel.

Kultuuri arengukava 2021–2030. Ettekande teevad kultuuriminister Anneli Ott ja kultuurikomisjoni liige Heidy Purga.

Riigikogu liikmete arupärimisele taluarhitektuuri väärtustamise ja kaitse kohta (nr 82) vastab kultuuriminister Anneli Ott.

Riigikogu liikmete kõnesoovide korral toimub vaba mikrofon.

Kell 11 – komisjonide istungid

Euroopa Liidu asjade komisjonis – kell 13.30: Eesti seisukohad 28.–29. septembril toimuval Euroopa Liidu konkurentsivõime nõukogu istungil (siseturg ja tööstus, teadus), kutsutud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt ning haridus- ja teadusminister Liina Kersna; seisukoha andmine: Euroopa Komisjoni määruse eelnõu ettepanek masinavaldkonna toodete kohta;

keskkonnakomisjonis – kell 11.10: kollektiivsest pöördumisest „Kohustuslik pesitsusrahu looduskaitseseadusesse!“, kutsutud algatajate, Ornitoloogiaühingu, Erametsaliidu, Keskkonnaameti ja Keskkonnaministeeriumi esindajad; kollektiivsest pöördumisest „Kaitseme koos Eesti merd! Keelustame STS-operatsioonid Eesti merel“, kutsutud Keskkonnaministeeriumi esindajad;

kultuurikomisjoni, väliskomisjoni ja õiguskomisjoni ühisel istungil – kell 11.10: Sidusa Eesti arengukavast 2030, kutsutud kultuuriminister Anneli Ott, siseminister Kristian Jaani ja välisminister Eva-Maria Liimets (Riigikogu konverentsisaal);

maaelukomisjonis – kell 11.10: maareformi seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (418 SE), kutsutud keskkonnaminister Tõnis Mölder ja Maa-ameti esindaja; Keskkonnainvesteeringute Keskuse ja Erametsakeskuse liitmise kavast, kutsutud keskkonnaminister Tõnis Mölder (ruum L332);

majanduskomisjonis – kell 11.10: sadamaseaduse, meresõiduohutuse seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (425 SE), elektrituruseaduse ja riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu (426 SE), Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusloome plaanidest majandus- ja taristuministri vastutusvaldkonnas, kutsutud majandus- ja taristuminister Taavi Aas;

rahanduskomisjoni videoistungil – kell 11.15: 2021. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (431 SE); Finantsinspektsiooni seaduse muutmise seaduse eelnõu (422 SE); eelarvenõukogu arvamusest 2021. aasta suvise majandusprognoosi kohta;

riigikaitsekomisjonis – kaitsevalmiduse arengutest, kutsutud Kaitseministeeriumi esindajad; riigikaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (417 SE), kutsutud kaitseminister Kalle Laanet;

sotsiaalkomisjonis – kell 11.10: töölepingu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (361 SE), kutsutud Sotsiaalministeeriumi esindajad, Eesti Tööandjate Keskliidu, Eesti Ametiühingute Keskliidu ning soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Liisa Pakosta;

julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjonis – kell 13.30: Kaitsepolitseiameti 2021. aasta eelarve täitmisest ning 2022. aasta eelarve vajadustest ja prioriteetidest, kutsutud siseminister Kristian Jaani ja Kaitsepolitseiameti peadirektor Arnold Sinisalu;

korruptsioonivastases erikomisjonis – kell 13.30: huvide deklaratsioonide esitajate ringist (ruum L332);

riigieelarve kontrolli erikomisjonis – kell 13.15: Riigikontrolli ülevaatest „Omavalitsuse teenuste korraldus endistes keskustes ja nende lähiümbruses pärast haldusreformi“, kutsutud riigihalduse minister Jaak Aab, Eesti Linnade ja Valdade Liidu ning Riigikontrolli esindajad; istung on avalik, toimub veebiülekanne (ruum L333 ja videosild);

eesti keele õppe arengu probleemkomisjonis – kell 13.30: olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu kokkuvõte.

Sündmused

Kell 12 – Riigikogu esimees Jüri Ratas kohtub Hispaania suursaadiku Guillermo Corral van Dammega.

Kell 14 – Eesti-Aserbaidžaani parlamendirühma esimees Sven Sester kohtub Aserbaidžaani suursaadiku Anar Abel oglu Maharramoviga.

Välislähetus

27.–30. september
Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) Eesti delegatsiooni liige Eerik-Niiles Kross osaleb ENPA IV osaistungi töös Strasbourgis Prantsusmaal. Videosilla vahendusel osalevad osaistungil ka delegatsiooni juht Maria Jufereva-Skuratovski, liige Urmas Reitelmann ning asendusliikmed Raivo Tamm ja Vilja Toomast.

Riigikogu pressiteenistus
Liisa Johanna Lukk
tel 631 6456, 53 310 789
e-post liisajohanna.lukk@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Riigikogu eelinfo 27. septembrist 3. oktoobrini

Head ajakirjanikud! Palume Toompea lossi tulles esitada COVID-tõend, selle puudumisel tuleb Riigikogus viibimise ajal kanda maski.

Esmaspäev, 27. september

Kell 15 – täiskogu istung

Riigikogu kinnitab töönädala päevakorra.

Esimene lugemine – kaks eelnõu: avaliku teabe seaduse muutmise seaduse eelnõu (409 SE); Riigikogu otsuse „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakendamise põhimõtete heakskiitmine regionaalse ebavõrdsuse vähendamiseks“ eelnõu (390 OE).

Kultuuri arengukava 2021–2030. Ettekande teevad kultuuriminister Anneli Ott ja kultuurikomisjoni liige Heidy Purga.

Riigikogu liikmete arupärimisele taluarhitektuuri väärtustamise ja kaitse kohta (nr 82) vastab kultuuriminister Anneli Ott.

Riigikogu liikmete kõnesoovide korral toimub vaba mikrofon.

Kell 11 – komisjonide istungid

Euroopa Liidu asjade komisjonis – kell 13.30: Eesti seisukohad 28.–29. septembril toimuval Euroopa Liidu konkurentsivõime nõukogu istungil (siseturg ja tööstus, teadus), kutsutud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt ning haridus- ja teadusminister Liina Kersna; seisukoha andmine: Euroopa Komisjoni määruse eelnõu ettepanek masinavaldkonna toodete kohta;

keskkonnakomisjonis – kell 11.10: kollektiivsest pöördumisest „Kohustuslik pesitsusrahu looduskaitseseadusesse!“, kutsutud algatajate, Ornitoloogiaühingu, Erametsaliidu, Keskkonnaameti ja Keskkonnaministeeriumi esindajad; kollektiivsest pöördumisest „Kaitseme koos Eesti merd! Keelustame STS-operatsioonid Eesti merel“, kutsutud Keskkonnaministeeriumi esindajad;

kultuurikomisjoni, väliskomisjoni ja õiguskomisjoni ühisel istungil – kell 11.10: Sidusa Eesti arengukavast 2030, kutsutud kultuuriminister Anneli Ott, siseminister Kristian Jaani ja välisminister Eva-Maria Liimets (Riigikogu konverentsisaal);

maaelukomisjonis – kell 11.10: maareformi seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (418 SE), kutsutud keskkonnaminister Tõnis Mölder ja Maa-ameti esindaja; Keskkonnainvesteeringute Keskuse ja Erametsakeskuse liitmise kavast, kutsutud keskkonnaminister Tõnis Mölder (ruum L332);

majanduskomisjonis – kell 11.10: sadamaseaduse, meresõiduohutuse seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (425 SE), elektrituruseaduse ja riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu (426 SE), Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusloome plaanidest majandus- ja taristuministri vastutusvaldkonnas, kutsutud majandus- ja taristuminister Taavi Aas;

rahanduskomisjoni videoistungil – kell 11.15: 2021. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (431 SE); Finantsinspektsiooni seaduse muutmise seaduse eelnõu ( 422 SE); eelarvenõukogu arvamusest 2021. aasta suvise majandusprognoosi kohta;

riigikaitsekomisjonis – kaitsevalmiduse arengutest, kutsutud Kaitseministeeriumi esindajad; riigikaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (417 SE), kutsutud kaitseminister Kalle Laanet;

sotsiaalkomisjonis – kell 11.10: töölepingu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (361 SE), kutsutud Sotsiaalministeeriumi esindajad, Eesti Tööandjate Keskliidu, Eesti Ametiühingute Keskliidu ning soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Liisa Pakosta;

julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjonis – kell 13.30: Kaitsepolitseiameti 2021. aasta eelarve täitmisest ning 2022. aasta eelarve vajadustest ja prioriteetidest, kutsutud siseminister Kristian Jaani ja Kaitsepolitseiameti peadirektor Arnold Sinisalu;

korruptsioonivastases erikomisjonis – kell 13.30: huvide deklaratsioonide esitajate ringist (ruum L332);

riigieelarve kontrolli erikomisjonis – kell 13.15: Riigikontrolli ülevaatest „Omavalitsuse teenuste korraldus endistes keskustes ja nende lähiümbruses pärast haldusreformi“, kutsutud riigihalduse minister Jaak Aab, Eesti Linnade ja Valdade Liidu ning Riigikontrolli esindajad; istung on avalik, toimub veebiülekanne (ruum L333 ja videosild);

eesti keele õppe arengu probleemkomisjonis – kell 13.30: olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu kokkuvõte.

Sündmused

Kell 12 – Riigikogu esimees Jüri Ratas kohtub Hispaania suursaadiku Guillermo Corral van Dammega.

Kell 14 – Eesti-Aserbaidžaani parlamendirühma esimees Sven Sester kohtub Aserbaidžaani suursaadiku Anar Abel oglu Maharramoviga.

Teisipäev, 28. september

Kell 10 – täiskogu istung

Riigieelarve kontrolli erikomisjoni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu teemal CO2 kvoodi hinnatõusu mõju riigieelarvele ja ühiskonnale. Ettekande teevad riigieelarve kontrolli erikomisjoni esimees Urmas Reinsalu, majandus- ja taristuminister Taavi Aas ning OÜ Baltic Energy Partners juhatuse liige Marko Allikson.

Kell 14 – komisjonide istungid

keskkonnakomisjoni videoistungil – uuringust „Maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektori sidumisvõimekuse analüüs kuni aastani 2050“, kutsutud Keskkonnaministeeriumi, Keskkonnaagentuuri ja Eesti Maaülikooli esindajad;

kultuurikomisjoni, põhiseaduskomisjoni ja sotsiaalkomisjoni ühisel istungil Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsiooni elluviimisest ning heategevusest tugeva kodanikuühiskonna alustalana, kutsutud siseminister Kristian Jaani, SA Poliitikauuringute Keskuse „Praxis“ juhataja Urmo Kübar, ettevõtja Martin Villig ja Heateo Sihtasutuse juhatuse liige, tegevjuht Pirkko Valge; istung on avalik, toimub veebiülekanne (Riigikogu konverentsisaal ja videosild);

maaelukomisjonis veterinaarseaduse eelnõu (384 SE), kutsutud Maaeluministeeriumi esindajad (ruum L332);

majanduskomisjonis – elektroonilise side seaduse, ehitusseadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusloome plaanidest ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri vastutusvaldkonnas, kutsutud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt;

põhiseaduskomisjonis – kell 16: kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (388 SE);

riigikaitsekomisjoni väljasõiduistungil – Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse külastus;

väliskomisjonis – aktuaalsetest välispoliitilistest küsimustest, kutsutud välisminister Eva-Maria Liimets; arengutest Venemaal, kutsutud Eesti suursaadik Venemaal Margus Laidre (videosild);

õiguskomisjonis arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile: Eesti seisukohad tarbijakrediidi direktiivi muutmise algatuse kohta – COM(2021) 347, kutsutud Justiitsministeeriumi esindaja.

Sündmus

Kell 11 Riigikogu esimees Jüri Ratas osaleb Jüri Tamme ärasaatmisel Jaani kirikus.

Kell 11.45 Riigikogu esimees Jüri Ratas asetab Estonia katastroofi ohvrite mälestuseks Riigikogu nimel pärja Estonia mälestusmärgile.

Kolmapäev, 29. september

Kell 12 – infotund

Kell 14 – täiskogu istung

Kolmas lugemine – kaks eelnõu: elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu (156 SE), e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduse, isikut tõendavate dokumentide seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (376 SE).

Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035. Ettekande teevad majandus- ja taristuminister Taavi Aas ning majanduskomisjoni esimees Kristen Michal.

Teine lugemine – üks eelnõu: toote nõuetele vastavuse seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (372 SE).

Esimene lugemine – seitse eelnõu: kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (388 SE), tubakaseaduse muutmise seaduse eelnõu (412 SE), liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu (414 SE), energiamajanduse korralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (382 SE), rahvusvahelise raudteeveo konventsiooni ja selle lisade muudatuste heakskiitmise seaduse eelnõu (386 SE), ehitusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (395 SE), planeerimisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (378 SE).

Sündmused

Kell 10 – Riigikogu esimees Jüri Ratas osaleb XVII Rahvusvahelisel Merenduskonverentsil (Tallink SPA & Conference Hotel).

Kell 10 – Riigikogu vaimse tervise toetusrühma esimees Vilja Toomast avab ja juhatab vaimse tervise teemalist seminari „Covid-19 kriisi tulem – vaimne tervis vajab riiklikku tähelepanu“ (Riigikogu konverentsisaal).

Kell 12 – Riigikogu esimees Jüri Ratas esineb videosilla vahendusel sõnavõtuga ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni veekonventsiooni tippkohtumisel paneelis „Transboundary water cooperation as a key for regional peace and stability“.

Kell 17 – väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson osaleb Tšehhi suursaadiku vastuvõtul.

Neljapäev, 30. september

Kell 10 – täiskogu istung

Olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Kuidas jõuda piirangutevaba Eestini?“ arutelu. Ettekande teevad tervise- ja tööminister Tanel Kiik, Põhja-Eesti regionaalhaigla ülemarst ja COVID-19 teadusnõukoja liige professor Peep Talving, Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi professor ja COVID-19 teadusnõukoja juht Irja Lutsar ning Riigikogu liige Andrei Korobeinik.

Kell 14 – komisjonide istungid

kultuurikomisjonis – kell 14.10: põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise vajadusest (distantsõpe ja eksamid), kutsutud haridus- ja teadusminister Liina Kersna; kõrghariduse tuleviku seiretöö lähteülesandest, kutsutud Arenguseire Keskuse esindajad (A. Rei nõupidamisruum);

väliskomisjoni videoistungil – Riigikogu avaldus „Venemaa põlisrahvaste toetuseks“ (391 AE), kutsutud ÜRO põlisrahvaste püsifoorumi (UNPFII), Fenno-Ugria Asutuse, ingerisoomlaste ja Välisministeeriumi esindajad; 26. septembril toimunud Saksamaa parlamendivalimistest, kutsutud Eesti suursaadik Saksamaal Alar Streimann.

Sündmused

Kell 11 – Riigikogu esimees Jüri Ratas kohtub Lasnamäe Sotsiaalkeskuse seenioritega.

Kell 11 – väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kohtub Portugali suursaadiku Francisco de Assis Morais e Cunha Vaz Pattoga.

Kell 14.30 – Riigikogu esimees Jüri Ratas kohtub Haabersti Päevakeskuse seenioritega.

Reede, 1. oktoober

Komisjoni istung

Euroopa Liidu asjade komisjoni videoistungil – kell 10: Eesti seisukohad 4. oktoobril toimuval eurorühma kohtumisel ja 5. oktoobril toimuval Euroopa Liidu majandus- ja rahandusnõukogu istungil, kutsutud rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus; seisukoha andmine: Euroopa Komisjoni tarbijakrediidi direktiivi muutmise eelnõu ettepanek, kutsutud Justiitsministeeriumi esindaja.

Sündmus

Kell 11 – Riigikogu esimees Jüri Ratas osaleb Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise 30. ja Rae valla 155. aastapäevale pühendatud Harjumaa Omavalitsuspäeval (Rae vald, Kindluse Kool).

Välislähetused

27. – 30. september
Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) Eesti delegatsiooni liige Eerik-Niiles Kross osaleb ENPA IV osaistungi töös Strasbourgis Prantsusmaal. Videosilla vahendusel osalevad osaistungil ka delegatsiooni juht Maria Jufereva-Skuratovski, liige Urmas Reitelmann ning asendusliikmed Raivo Tamm ja Vilja Toomast.

1. – 2. oktoober
Riigikogu esimees Jüri Ratas osaleb Balti Assamblee korvpalliturniiril Kaunases Leedus.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
tel 631 6592, 510 6179
e-post merilin.kruuse@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Riigikogu liikmed kõnelesid Roberta Metsolaga rohepöörde ja Valgevene teemadel

Riigikogu aseesimehe Hanno Pevkuri kohtumisel Roberta Metsolaga oli kõne all digitaliseerumine ja Riigikogu töö COVID-19 kriisi tingimustes. Pevkur osutas, et parlament on võimeline töötama täielikult videosilla vahendusel, ent hetkel pole selleks vajadust, kuna paljud saadikud on vaktsineeritud. „Veebis töötamine on siiski hea lahendus kriisiolukorras ja on mõistlik, et on olemas valmisolek kiiresti kaugtööle suunduda,“ sõnas Pevkur.

Kohtumisel käsitleti ka Valgevene hübriidrünnaku ja migratsiooni teemasid. Pevkur rõhutas, et peame kaitsma kõiki oma piire ja ka maapiiridesse investeerima. Ta toonitas, et küsimus pole üksnes Eesti piiriehituses, vaid Euroopa Liidu ja NATO kõigi välispiiride kaitsmises. Rääkides olukorras Valgevene piiril ütles Pevkur, et Leedu panus on kõige suurem, kuid ka Eesti püüab aidata, saates appi meie inimesi ja tehnikat.

Valgevene hübriidrünnaku, Poola ja Leedu olukorra ning migratsiooni, aga ka Afganistanis toimunu teemadel oli juttu ka Metsola kohtumisel Euroopa Liidu asjade komisjoni aseesimehe Riina Sikkuti, riigikaitsekomisjoni esimehe Enn Eesmaa ja väliskomisjoni aseesimehe Mihhail Lotmaniga. Samuti kõneldi kohtumisel Euroopa tuleviku konverentsist.

Sikkut toonitas, et Euroopa tuleviku konverents ei tohi jääda teiste aktuaalsete teemade varju. Ta osutas, et konverentsi tähelepanu all peaks olema teemad, mis on kodanikele olulised. „Esmalt peame aru saama, mis teemad vajavad kodanike jaoks lahendamist,“ sõnas Sikkut. „Tuleviku konverents toetub suuresti kodanike ideedele ja aktiivsele kaasarääkimisele.“

Kohtumisel ELAKi aseesimehe Riina Sikkuti, liikmete Urve Tiiduse ja Timo Suslovi ning majanduskomisjoni liikme Annely Akkermanniga keskenduti Euroopa Liidu kliimaeesmärkide täitmisele suunatud teemadele.

Kohtumisel nenditi, et rohelisemale Euroopale suunatud eesmärgid on väga mitmetahulised ning olukord ja lahendamist vajavad probleemid on riigiti väga erinevad. Sikkuti sõnul on tähtis kõigile arusaadavalt selgitada, mida on näiteks põllumajanduses vaja eesmärkide täitmiseks teha. „Seejuures on oluline meeles pidada, et näiteks materjalide taaskasutamisega muudame enese elu paremaks – me ei tee seda kellegi teise jaoks.“

Kõlama jäi, et Euroopa Parlamendi jaoks on tähtis, et liikmesriigid annaksid võimalikult detailset infot ja tooksid konkreetseid näiteid, et leida üles roheteemade murekohad, sest ainult siis on võimalik probleemidega süvitsi tegeleda ja neid lahendada. Veel räägiti kohtumistel energia hinna, elektriühenduste ja roheliste kütuste teemadel.

Fotod kohtumistest. Autor: Erik Peinar, Riigikogu Kantselei

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
tel 631 6592, 510 6179
e-post merilin.kruuse@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Riigikogu eelinfo reedeks, 24. septembriks

Komisjoni istung

Euroopa Liidu asjade komisjoni videoistungil – kell 10: parlamentaarne arutelu: Euroopa Komisjoni keskkonnapaketist „Eesmärk 55“, kutsutud Euroopa Komisjoni ja Keskkonnaministeeriumi esindajad; ELi heitkoguste kauplemissüsteemist ja selle muudatustest seoses „Eesmärk 55“ paketiga, kutsutud Keskkonnaministeeriumi esindaja.

Riigikogu pressiteenistus
Liisa Johanna Lukk
tel 631 6456, 53 310 789
e-post liisajohanna.lukk@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Riigikogu käsitles olukorda eesti keele õpetamisel muukeelsetes koolides

Ettekande tegid Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi kasvatusteaduste dotsent Tiiu Kuurme, Tartu Ülikooli eesti keele (võõrkeelena) professor Birute Klaas-Lang ning eesti keele õppe arengu probleemkomisjoni esimees Mihhail Stalnuhhin.

Kasvatusteaduste dotsent Tiiu Kuurme rõhutas, et keeleõpe ei seisne üksnes tehnoloogiates. „Küsimus on ka kollektiivses kogemuses, võiks öelda ka, kollektiivsetes traumakogemustes, hoiakutes ja loomulikult vaikimisi kodude traditsioonis,“ sõnas ta. Kasvatusteadlase sõnul võib täna öelda, et meid on saatnud edulugu. „Meil ei ole vastasseise vene ja eesti kogukonna vahel. Paljud vene inimesed soovivad õppida eesti keelt ja järjest rohkem soovivad vene vanemad panna oma lapsi eestikeelsesse kooli,“ rääkis ta. „Samas on säilinud eestlaskonnas ometi ohutunne kestmajäämise pärast. Mureks on status quo eesti keele oskamises,“ lisas ta.

Kuurme peatus enda ettekandes pikemalt RITA-ränne projektil ning selle ühtse Eesti kooli mudelitel. Seejuures tõstatas kasvatusteaduste dotsent küsimuse eestluse väljavaadetest ning säilimisest.

Kuurme toonitas, et keele ja kultuuri jäämine ja õitseng sünnib ka kultuuri sündinute sisemisest sügavast soovist, vaimuväest, emotsionaalsetest komponentidest, uhkusest ja armastusest oma keele vastu ning keele tajumisest oma minasuse sügavama sisuna. „On selge, et me ei saa eeldada, et need, kes meile siia elama tulevad, eesti keelt sama samal viisil tunnetavad, kui see keel tähendab meile,“ märkis ta.

Tartu Ülikooli eesti keele (võõrkeelena) professor Birute Klaas-Lang kõneles eesti keele teise keelena õpetajate ettevalmistusest ning ootustest ja vajadustest õpetajakoolituse muutmiseks.

Professori sõnul on vene noorte eesti keele oskus viimase kahe aastaga, eriti aga pandeemiaga, muutunud halvemaks. Ta märkis, et kui 2020. aastal oli eesti keel teise keelena riigieksami keskmine tulemus 67,8 punkti, siis käesolevaks aastaks langes see 63,5 punktini. „Mul on väga kurb meel meie noorte pärast. Gümnaasiumi lõpetavad noored, kes tegelikult ei ole valmis selleks, et edasi õppida eesti keeles, ja kes ei ole valmis ka selleks, et kusagil mujal peale oma venekeelse mulli tööd leida,“ rääkis Klaas-Lang.

Murekohana tõi ta esile asjaolu, et Eesti põhikoolis on õppekeel kohaliku omavalitsuse valida – kui kohalik omavalitsus otsustab, võib see olla vene keel. Seejuures tõi professor positiivse näitena Lätit, kus esimesest klassist on kasutusel kolm kakskeelse hariduse mudelit, seitsmendast klassist alates toimub õppetöö praktiliselt läti keeles ning gümnaasiumis täielikult riigikeeles.

Klaas-Langi sõnul on edukamad need muukeelsed koolid, kus lisaks tavapärasele eesti keele õppele üritatakse leida ka eestikeelset suhtluskeskkonda, kas lõimitud aine- ja keeleõppe või mitmesuguste projektide näol. „Olen väga seda meelt, et keelt õpitakse kasutades,“ lisas ta. Professori hinnangul on probleemiks ka aineõpetajate keeleoskus vene õppekeelega koolides – vähe on neid, kelle eesti keele oskus oleks vähemalt C1 tasemel või kelle emakeel oleks eesti keel.

Ühtlasi tutvustas Klaas-Lang ettepanekuid, mis toetaksid eesti keelest erineva kodukeelega õpilast eestikeelses koolis ja samuti tõhustaksid muukeelses koolis eesti keele teise keelena õpet. Ta rõhutas, et oluline on anda ka aineõpetajatele keeleõpetaja pädevusi ning lisada õpetajakoolitusse kursusi, mille õpiväljunditeks on oskus töötada mitmekultuurilises klassiruumis ja toetada muu emakeelega õpilast eestikeelses aineõppes. „Ka aineõpetaja on ühtlasi keeleõpetaja,“ rõhutas Klaas-Lang.

Professori sõnul tuleks töötada eestikeelsete koolide jaoks välja ka vene keele kui emakeele ja kultuuri moodul ning abimaterjalid. Samuti peaks tema hinnangul kehtestama kohustusliku eestikeelse õppetöö miinimummäära kõigis muukeelsetes põhikoolides. Klaas-Lang toonitas, et vaja on täpset aja- ja tegevuskava, kuidas peaks toimima üleminek eestikeelsele Eesti koolile.

Eesti keele õppe arengu probleemkomisjoni esimees Mihhail Stalnuhhin võttis enda ettekandes kokku probleemkomisjoni tehtud järeldused ning peatus keelepoliitilistel kitsaskohtadel.

Komisjoni esimees märkis, et pööras 20 aastat tagasi Riigikogu suures saalis tähelepanu probleemidele, mille lahendamine oli vajalik selleks, et eesti keele õpetamine ja tulemuslik õppimine venekeelses koolis oleksid üldse võimalikud. „20 aastat hiljem pean kahjuks nentima, et kõik need probleemid, mille kiirest lahendamisest tol ajal rääkisin, on elus ja terved ning miski ei osuta sellele, et keegi üritaks neile lõppu teha,“ rääkis ta.

Stalnuhhin tõi esile kolme peamist eesti keele õpetamisega seotud kitsaskohta – õppematerjalide kvaliteeti, ühtse metoodika puudumist ning eesti keele teise keelena õpetajate ettevalmistust.

Ta tutvustas ka probleemkomisjoni ettepanekuid, mis aitaksid eesti keele õpet muukeelses koolis parendada. Probleemkomisjoni hinnangul on vaja luua kompetentsetest spetsialistidest töögrupid metoodikate, õppevahendite jms loomiseks. Samuti tuleks Stalnuhhini sõnul tagada riigikontroll õppevahendite kvaliteedi üle ning võtta kasutusele erakorralised meetmed eesti keele õpetajate ettevalmistamiseks.

Koostöös ülikoolidega tuleks komisjoni arvates välja töötada õppekavad „Eesti keele õpetaja muukeelses koolis“ ning kindlustada neile riigitellimus riigile vajalikus ulatuses. Viimaks tuleks komisjoni hinnangul kiiremas korras moodustada ekspertidest, praktikutest ja poliitikutest koosnev kompetentsikoda, mis vastutaks ettepanekute realiseerimise eest ning töötaks avalikult.

Läbirääkimistel võtsid sõna Jürgen Ligi (RE), Urmas Reinsalu (I), Jaak Valge (EKRE), Eduard Odinets (SDE), Peeter Ernits (EKRE), Andrei Korobeinik, (KE), Heiki Hepner (I), Margit Sutrop (RE), Mihhail Lotman (I) ja Tarmo Kruusimäe (I).

Istungi stenogramm

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Liisa Johanna Lukk
tel 631 6456, 53 310 789
e-post liisajohanna.lukk@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee