Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Artur Talvik: ministeeriumi kantsler peab vastutama looduskaitsepettuse eest

„Tänaseks on selgunud, et 30 000 hektarit salu- ja laanemetsi, mida lubati kaitse alla võtta, polnud metsaseaduse vastuvõtmise hetkel olemaski. Need olid juba ammu enne maha raiutud ning tänaseks on alles vaid raiesmikud,“ ütles Vabaerakonna esimees Artur Talvik.

Salu- ja laanemetsade kaitse vastukaubana ning looduskaitsjate rahustamiseks alandas keskkonnaministeerium kuusikute raievanust kahekümne aasta võrra. „Pole võimalik, et ministeerium polnud olukorrast teadlik, kuna ulatuslik salu- ja laanemetsade raie on toimunud Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) aladel, mille järelevalvet keskkonnaministeerium ise teostab ning mille nõukogu esimees on ministeeriumi kantsler,“ lisas Talvik.

„Kuna riigikogus vastuvõetud metsaseaduse muudatused baseeruvad valedel eeldustel ja valel informatsioonil, tuleb seadus uuesti avada ja tõsta kuusikute raievanus endisele tasemele. Riigikogu liikmeid ja avalikkust on seaduseelnõu arutamise ajal sisulised petetud ning ma leian, et keskkonnaministeeriumi kantsler peab viivitamatult võtma vastutuse. Tõstatame selle küsimuse Riigikogus esimesel võimalusel,“ sõnas Talvik.

Ühtlasi teeb Vabaerakonna esimees ettepaneku viia läbi parlamentaarne arutelu selle kohta, mida hakata peale raiesmikega.

Talvik lisas, et riigi metsa eest hoolitsemine ei tohi olla erakondades kokku lepitud kasumlik majandustegevus või baseeruma ainuüksi sellel, kuidas kiiresti puud üles kasvatada ja seejärel maha võtta. „Metsaga on kaetud ligi pool Eesti maismaast ehk 2,2 miljoni hektarit ning Eesti metsade väärtuslikust puidust lagedaks raiumine tähendaks riigile looduslikku katastroofi“. 

 

Taustaks:

Riigimetsa majandamise jätkusuutlikkusele andis 2010. aastal oma hinnangu ka Riigikontrolli audit, kus toodi välja, et praeguste raiemahtude juures ei ole võimalik säilitada metsaökosüsteemi head seisundit. Samuti pidas Riigikontroll kahetsusväärseks, et riigimetsade majandamist ei ole hoolikalt analüüsitud ning pole loodud õiguslikku raamistikku, mis tagaks nende jätkusuutliku majandamise.

Riigikontrolli aruanne riigimetsa majandamise jätkusuutlikkuse kohta koos lisamaterjalidega siin.

RMK hoole all on 45% Eesti metsamaast ja ligikaudu 30% kogu Eestimaast.

Vabaerakonna maaelutoimkonna esimehe Kaul Nurme arvamuslugu Postimehes „Kuusikute raievanuse langetamise tagant paistavad suurtöösturite kõrvad.“

 

Lisainfo:
Artur Talvik
Vabaerakonna esimees
5021989
Artur.Talvik@riigikogu.ee

 
Maria Murakas
Vabaerakonna kommunikatsiooninõunik
5219572, 631 6544
Maria.Murakas@riigikogu.ee

 

 

Haukanõmm: viis miljonit eurot kahju oleks olemata, kui sotsiaalkaitseminister julgeks tegutseda

„Vabaerakond esitas juba aprillis Ivale arupärimise seoses SKAIS2 krahhi ohuga. Siis saime ümaraid vastuseid ja meid veendi, et olukord on kontrolli all. Nüüd on kriis käes. Täna teatas sotsiaalministeerium viis miljonit maksnud lepingute ebaõnnestumisest ja uue hanke väljakuulutamisest. Selle asemel, et olukorda selgitada ja lahendusi pakkuda, saatis Iva selle teemaga pressikonverentsile oma alluvad. Lepingud oleks olnud vaja juba ammu lõpetada ning tingimused üle vaadata,“ ütles Haukanõmm.

Haukanõmme sõnul on riigile tekitatud viis miljonit kahju ja vastutajat ei ole. „See süsteem ei ole telliskivimaja – ehitad esimese korruse ja siis teise otsa. Tehtud arendused aeguvad ja nende tegemise hind pidevalt tõuseb. On risk, et riigi abist sõltuvad inimesed võivad jääda hätta vananeva süsteemi vea tõttu,“ sõnas Haukanõmm.

Vabaerakonna saadik tuletas ka meelde, et riigikontroll andis juba mõne aja eest SKAIS2 arendamisele hävitava hinnangu ning tõi välja, et tööde maht ja keerukus on alahinnatud ning projekti juhtimise kvaliteet madal.

Lisainfo:

Monika Haukanõmm
Vabaerkonna fraktsiooni liige
Riigikogu sotsiaalkomisjoni liige
56966321
monika.haukanomm@riigikogu.ee

 
Maria Murakas
Vabaerakonna kommunikatsiooninõunik
5219572, 631 6554
Maria.Murakas@riigikogu.ee 

 

 

Riigikogu eelinfo 14.–20. augustini 2017

Neljapäev, 17.august

Kell 18.30 – Riigikogu aseesimees Enn Eesmaa osaleb Nõmme Kultuurikeskuses peaminister Jüri Ratase korraldatud üritusel 20. augusti tähistamiseks.

Pühapäev, 20. august

Eesti iseseisvuse taastamise aastapäeva sündmused Toompeal:

Kell 11.15 – Lillede asetamise tseremoonia 20.augusti mälestuskivi jalamile Toompea nõlval. Tseremooniast võtavad osa Riigikogu esimees Eiki Nestor ja aseesimees Enn Eesmaa.

Kell 12 – 20. Augusti Klubi pidulik aastakoosolek Toompea lossi Valges saalis. Tervituskõnega esineb Riigikogu esimees Eiki Nestor. Päevakohase ettekande teeb klubi liige Tiit Made. Üritusest võtab osa Riigikogu aseesimees Enn Eesmaa.

Kell 11-17 on soovijatele avatud Pika Hermanni torn. Sissepääs torni on Kuberneri aiast.

Riigikogu pressiteenistus
Eva Vahur
631 6592; 53 300 619
eva.vahur@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Vabaerakond arutleb koos presidendiga tuleviku kogukondade üle

President Kersti Kaljulaid pühendas oma tänavuses vabariigi aastapäeva kõnes tähelepanu kogukondadele ning kirjeldas Eesti ühiskonda, kui vitstest punutist, kus kõik on läbi põimunud ning paindlik, mis aitab meil valmis olla 21. sajandi ühiskonnaelu mõistlikuks korraldamiseks.

“Tuleviku kogukonna arutelu on ainus mõttevahetus, kus president seekordsel Arvamusfestivalil erakonna juures kaasa räägib ning me kasutame seda võimalust arutleda temaga kogukonna-temaatika üle põhjalikumalt. Proovime mõttevahetuse lõpuks jõuda ühisele kokkuleppele selles, mis on kogukond või jõuda nägemuseni, milline see peaks olema,“ ütles Vabaerakonna esimees Artur Talvik.

Vabaerakonnale on oluline kohalike kogukondade roll Eestis ning kogukondlik enesemääramine. „Kohalike valimiste eel toetab Vabaerakond põhimõtet, et kohalikku asja ajagu kohalikud ja selleks sobivad väga hästi valimisliidud. Kohalikesse volikogudesse võiksid kandideerida samuti kohalikud, kes tunnevad piirkonna inimesi ja olusid ning valituks osutudes teenivad sealseid inimesi oma parima teadmise ja oskuse järgi,“ lisas Talvik.

Talvik lisas, et väga oluline on anda inimestele võimalikult suur vabadus oma elu puudutavate otsuste tegemisel ning selle aluseks on eeskätt usalduslik suhe elanike ning riigi vahel.

„Peame liikuma formaalsest kaasamisest läbirääkimiskultuuri suunas, kus kohalikud kogukonnad ja keskvalitsus on teineteise silmis usaldusväärsed partnerid.“

Kolmas kogukondade rolli ja enesemääramise üle arutleja on teadusfilosoof Kaupo Vipp. Ta on lisaks oma teadustööle välja andnud kaks raamatut. „Globaalpohmelus“ annab lugejale ülevaate inimkonna üha süvenevate murede arenguloogikast ning sellest, mida oodata globaalse naftatipukriisi koostisosadelt – energia-, toorme-, toidu-, majandus-, rahandus-, võlgade-, sotsiaalolude-, geopoliitika- ning teiste tänaste kriiside edasistelt arengutelt. Tema teine ilmunud raamat „Lokaalravitsus: eeldused ja võimalused progressi üleelamiseks“ on mõtteline järg esimesele ning annab lugejale ideid, kuidas globaalpohmelust üle elada ning seda ravida.

Tuleviku kogukonna arulelu algab keskpäeval Vabaerakonna alal ning seda juhib Kaul Nurm.

Vaata lisaks www.arvamusfestival.ee

Lisainfo:

Artur Talvik
Vabaerakonna esimees
5021989
Artur.Talvik@riigikogu.ee
 
 

Edastas:
Maria Murakas
Vabaerakonna kommunikatsiooninõunik
5219572, 631 6554
Maria.Murakas@riigikogu.ee

 

Vabaerakonna kommunikatsiooninõunikuna alustab tööd Maria Murakas

Tänasest alustab Vabaerakonna kommunikatsiooninõunikuna tööd Maria Murakas. Seni meediasuhteid juhtinud Epp Alatalu jätkab meedianõunikuna.

„Vabaerakond on poliitiliselt hästi toimiv meeskond, ma jagan nende väärtusi ning näen erakonnal Eesti poliitilisel maastikul suurt tulevikku. Võtan seda tööd, kui sammu edasi ning usun, et aitan oma teadmistega Vabaerakonna heale käekäigule kaasa,“ ütles Maria Murakas.

„Meie nägemus Vabaerakonna edasisest meediatööst oli sarnane ning Maria jagab lisaks sellele ka erakonna liimetega sarnast maailmavaatelist nägemust. Vabaerakonna ettepanekud on tavapärastest poliitsõnumitest sisukamad ning sellest tulenevalt vajab ka meediatöö mõnevõrra teistsugust lähenemist. Meie meeskond on võtnud ta väga hästi vastu ning on kõrgete ootustega,“ põhjendas valikut erakonna esimees Artur Talvik.

Maria Murakas on töötanud aastatel 2008-2014 avalike suhete nõunikuna Pärnu Linnavalitsuses, 2015. aastal samal ametikohal Tallinna Kesklinna valitsuses, aastatel 2015-2016 töötas ta Rahandusministeeriumi avalike suhete osakonnas ning 2017. aastal meedianõunikuna Välisministeeriumis.
Lisainfo:
Artur Talvik
5021989
Artur.Talvik@riigikogu.ee

Maria Murakas
Vabaerakonna kommunikatsiooninõunik
5219572, 631 6554
Maria.Murakas@riigikogu.ee

Heljo Pikhof: vanavanemate puhkus on idee, mis väärib elluviimist

„Soome Rahvastikuliit algatas hiljuti pilootprojekti Peresõbralik töökoht, millega liitunud ettevõtjad võimaldavad oma vanaemadest ja vanaisadest töötajatel olla nädal koos oma lapselastega nii, et nad palgas ei kaota. Kahtlemata on tegu ettevõtmisega, mis väärib Eestis nii ülevõtmist kui ka edasiarendamist,“  ütles Pikhof.  Vanavanemate puhkus aitab Pikhofi sõnul tööl käivatel vanavanematel oma lastelastega lähedasemaks saada ja tugevdada sidet eri põlvkondade vahel. Samuti on see abiks väikelaste emadele-isadele, kes saavad teatud perioodil toetuda oma vanematele.

Vanavanemate puhkuse täpsem korraldus ja detailid tuleb poliitikute ning tööandjate koostöös paika panna, lisas Pikhof. „Kindlasti on edumeelseid ettevõtteid, kes on valmis kaasa lööma ja oma töötajaid ja nende peresid sel moel toetama. Aga see pole piisav. Leian, et siin peab oma roll olema kas riigil või siis omavalitsustel. Ettevõtteid motiveeriks vanavanema lapsepuhkust andma see, kui osa puhkuse tasust jääks riigi või siis linna või valla kanda,“ rääkis Pikhof. “Miks mitte lükata  juba uuest aastast vastav pilootprojekt käima Tartus. Igal juhul kavatsen seista selle eest, et Tartu vanavanemad saaksid senisest rohkem oma lastelastele pühenduda.“ 

Sügisel  jõuavad riigikokku sotsiaalministeeriumis valminud ettepanekud, mis muudavad  vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteemi oluliselt paindlikumaks. Vanavanemate  väärtustamine kerkib kindlasti ka selle eelnõu raames üles, märkis Pikhof.

Täiendav info:

Heljo Pikhof, 5119637

Marko Mihkelsoni ja Edward Royce’ i kohtumisel olid kõne alla Euroopa Liidu ja USA suhted

Kohtumisel tõdeti, et vastastikust laialdast koostööd tuleb jätkata nii regiooni julgeoleku tugevdamisel, terrorismivastases võitluses, küberjulgeoleku kui ka kaubandusvaldkonnas. „Peame kasutama oma tugevusi ning võimendama neid koostöö kaudu kõikides valdkondades,“ ütles Mihkelson.

Mihkelson märkis, et väga tähtsal kohal omavahelistes suhetes on Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vaheline vabakaubandusleping ning avaldas lootust, et pooled jõuvad selles osas kokkuleppeni.

Rääkides Venemaa vastu kehtestatud sanktsioonidest tõdeti, et need on olnud vajalikud ning parema tulemuse saavutamiseks tuleb sanktsioonide fookusesse tõsta Venemaa energiasektor.

Veel peatuti kohtumisel strateegilise kommunikatsiooni tähtsusel. Ühiselt leiti, et aktiivse propaganda vastu on võimalik edukas olla avatud ja kriitikameelse meediaga.

Epp-Mare Kukemelk
Kommunikatsioonijuht
Riigikogu Kantselei

tel +372 631 6356
mob +372 515 3903
Lossi plats 1a, 15165 Tallinn. 
www.riigikogu.ee

Sotsiaalkomisjon kuulab huvigruppide arvamusi seoses kinnise lasteasutuse teenusega

Komisjoni esimehe Helmen Küti sõnul on sotsiaalkomisjoni poole pöördunud huvigrupid, kellel on seaduseelnõus planeeritava osas küsimusi, kõhklusi ja muret just teenuse piisava rahastamise osas. „Kuulame ära huvigruppide küsimused ja sotsiaalministeeriumi selgitused,“ ütles Kütt. „Kuigi see teema puudutab vähest hulka lapsi ja noori, on väga oluline, et teenust pakuksid kompetentsed meeskonnad ning teenuse maht suureneks, mitte ei väheneks.“

Kütt ütles, et Sotsiaalkindlustusamet peab uue regulatsiooni kehtima hakkamisel teenuse hankima ja tagama läbi hankemenetluse. Kinnise lasteasutuse teenuse regulatsioon puudutab täna nelja asutust, mis Eestis sellist teenust pakuvad.

Kell 11.30 algavale istungile on kutsutud Sotsiaalministeeriumi, Sotsiaalkindlustusameti, Linnade Liidu, Tervise Arengu Instituudi, Lastekaitse Liidu, Viljandi linna- ja maavalitsuse esindajad ning tänased selle teenuse pakkujad, kes oma pöördumised ka komisjonile saatsid. Istungil osalevad veel Eesti Linnade Liidu, Jõhvi Noorukite Ravi- ja rehabilitatsioonikeskuse, Tallinna Laste Turvakeskuse ning Corrigo OÜ esindajad.

Kuulamised aitavad komisjonil teiseks lugemiseks ette valmistada sotsiaalhoolekande seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (360 SE), millega kohalikud omavalitsused saavad õiguse taotleda kohtult lapse suunamist kinnisesse lasteasutusse, kui teda ei ole võimalik ühelgi muul moel aidata ning tema käitumine on ohtlik. Kui õigusrikkumise taga on lapse enda abivajadus, saab ta edaspidi abi lastekaitsesüsteemist.

Epp-Mare Kukemelk
Kommunikatsioonijuht
Riigikogu Kantselei

tel +372 631 6356
mob +372 515 3903
Lossi plats 1a, 15165 Tallinn. 
www.riigikogu.ee

Riigikogu eelinfo 7. – 13. augustini

Teisipäev, 8. august

Sotsiaalkomisjonis – kell 11.30:  Sotsiaalhoolekande seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (360 SE). Kutsutud Sotsiaalministeeriumi, Sotsiaalkindlustusameti, Linnade Liidu, Maaomavalitsuste Liidu, Tervise Arengu Instituudi, Lastekaitse Liidu ja laste turvakodude esindajad.

Laupäev, 12. august

Kell 16 – Riigikogu esimees Eiki Nestor osaleb arvamusfestivalil debatis – Poliitiline eksperiment: kas kodanikuühiskonna meetodid töötavad?

Epp-Mare Kukemelk
Kommunikatsioonijuht
Riigikogu Kantselei

tel +372 631 6356
mob +372 515 3903
Lossi plats 1a, 15165 Tallinn. 
www.riigikogu.ee

Keskkonnakomisjon arutab taimekaitsevahendite ulatusliku kasutamise ohjeldamist

Keskkonnakomisjoni esimehe Rainer Vakra sõnul on kahetsusväärne, et vaatamata korduvale tähelepanu juhtimisele esineb taimekaitevahendite põhjendamatut ja ulatuslikku kasutamist.

„See on lubamatu tegevus, millega kaasneb nii keskkonnakahju kui ka majanduslik kahju mesinikele,“ ütles Vakra. „Peame arutama, kuidas taimekaitsevahendite ulatuslikku ja põhjendamatut kasutamist ohjeldada. Kas lisaks piirangute karmistamisele ja kahju korvamise mesinikele, tuleb hakata kohaldama ka karistusi rikkujate suhtes.“

Vakra pani põllumeestele südamele, et nad teadvustaksid oma tegude tagajärgi ja kasutaksid taimekatsevahendeid vastutustundlikult. „Tänavune praktika on väga kurb, sest hukkunud on tuhandeid mesilinde ja seetõttu peame vajalikuks arutada valdkonna paremat reguleerimist ka keskkonnakomisjonis,“ ütles Vakra.

Eesti mesindusorganisatsioonid viitavad oma pöördumises statistikaameti andmetele, et Eestis on praegu enam kui 43 000 mesilasperet. 9000 kuni 15 000 mesilaspere hukkumine tähendab mesinikele aastas kaks kuni kolm miljonit eurot kahju.

Mesinikud soovivad uue taimekaitseseaduse ja sellest tuleneva taimekaitsetöid reguleeriva määruse kiiret jõustamist, sõltumatu mesindusnõukogu moodustamist maaeluministeeriumi juurde ning kauplustes müügil olevate toiduainete regulaarset analüüsimist pestitsiidi- ja herbitsiidijääkide suhtes.

Kell 10 algavast istungist võtavad osa Eesti Mesinike Liidu, Eesti Kutseliste Mesinike Ühingu, Eesti Meetootjate Ühenduse, Eesti Mesilaste Tõuaretajate Seltsi, Maaeluministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi, Põllumajandusameti ning Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja esindajad. Keskkonnakomisjon on sama teemat arutanud ka 2016. aasta märtsis.

Epp-Mare Kukemelk
Kommunikatsioonijuht
Riigikogu Kantselei

tel +372 631 6356
mob +372 515 3903
Lossi plats 1a, 15165 Tallinn. 
www.riigikogu.ee