Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu eelinfo reedest pühapäevani, 15. – 17. detsembrini

Reede, 15. detsember

Komisjoni istung

Euroopa Liidu asjade komisjonis – kell 10: ülevaade 18. detsembril toimuvast transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika nõukogu istungist, kutsutud majandus- ja taristuminister Kadri Simson.

Sündmused

Kell 13 – Riigikogu esimees Eiki Nestor osaleb Google’i seminaril (ruum L333).

Kell 13 – väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kohtub Ungari suursaadiku Vince Szalay-Bobrovniczkyga.

Pühapäev, 17. detsember

Sündmus

Kell 16 – Riigikogu aseesimees Enn Eesmaa osaleb üle-eestilise jõulurahu väljakuulutamisel Jõgeva Kultuurikeskuses.

Välislähetused

14. – 16. detsember
Riigikaitsekomisjoni esimees Hannes Hanso ja liige Ants Laaneots osalevad ja esinevad rahvusvahelisel julgeolekuseminaril „International Security and NATO 2017“ Minskis Valgevenes.

14. – 16. detsember
Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) Eesti delegatsiooni esinaine Marianne Mikko osaleb ENPA büroo kohtumisel Pariisis Prantsusmaal.

15. – 19. detsember
Balti Assamblee (BA) Eesti delegatsiooni esimees Aadu Must ja aseesimees Johannes Kert osalevad GUAMi (Gruusia, Ukraina, Aserbaidžaan, Moldova) Parlamentaarse Assamblee (PA) 10. istungjärgul ja BA presiidiumi istungil Tbilisis Gruusias.

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
marie.kukk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Martin Helme: valitsus kiitis heaks tulevikku mineeriva eelarve

Riigikogu võttis valitsuskoalitsiooni häältega vastu 2018. aasta eelarve. Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon ei toetanud seda eelarvet. EKRE fraktsiooni poolt sõna võtnud Martin Helme ütles, et selleks oli mitmeid põhjuseid, osa praktilist laadi ja teised maailmavaatelised.

 “Eesti majandus on korralikus kasvus, et mitte öelda buumis ja see on toonud kaasa väga korralikud maksulaekumised isegi sellisel juhul, kui me väga suure raha lätlastele oma rumala maksupoliitikaga ära kingime. Põhimõtteliselt näeme seda, kuidas praegune ülekulutamine paneb tuleviku jaoks eelarves miinid alla, kus järgnevate aastate pärast, mil majandus enam ei kasva sellise tempoga, kus ka eurotoetused ära kaovad, on meil kohutav peavalu eelarve kokkusaamisega.”

“Teine väga oluline põhjus, miks EKRE eelarvet ei toetanud, on maksupoliitika. Praegusel valitsusel on süüdimatu, majandust kahjustav maksupoliitika. Lätti viidavast rahast ja alkoholiaktsiisist on räägitud kõriauguni, aga see on ainult üks maksurida. Meil on ju teedemaksud, sõidukimaksud, suhkrumaksud, teised aktsiisid.” Kõik see jätab inimestele aina vähem raha kätte, mis siis et palku, pensione ja toetusi on mõnevõrra tõstetud.

“Kolmas põhjus, miks see eelarve ei kõlba on, et eelarve on paksult täis raiskamist, rumalaid, põhjendamatuid ja suuri kulusid. Seal on ka palju väikeseid kulusid, mis kokku annavad suured summad. See kohutav rida MTÜ-sid ja sihtasutusi, mis ministeeriumide eelarveridadesse on ära peidetud ja mis võrreldes siin saalis tehtavate katuserahaga on kordades-kordades suurem kulu maksumaksjale, on kui vähkkasvaja meie eelarves. Sedasorti kodanikuühiskonda meil vaja ei ole.”

“See on vasakpoolne eelarve, see on maksustamise ja kulutamise eelarve, see on eelarve, kus mitte kedagi ei huvita, kas kuidagi on võimalik kusagilt odavamalt teha, vaid kõiki, kes selle eelarvega on seotud, huvitab, kuidas saaks võimalikult palju rääkida, kuidas meie teile andsime.”

Rohkem infot,

Martin Helme, EKRE fraktsiooni esimees, Riigikogu rahanduskomisjoni liige

mobiil 533-00002

Riigikogus läbis esimese lugemise valimistel kandideerimise tingimusi karmistav eelnõu

Kehtivate seaduste järgi ei saa kandideerida üksnes isik, kes on kuriteos süüdi mõistetud ja kes kannab reaalset vanglakaristust. Sealhulgas tingimisi vanglakaristus ja eelnev karistatus kandideerimist ei takista. Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (522 SE) näeb aga ette, et kandideerida ei tohiks ka süüdi mõistetud või kehtiva ametialase kuriteo karistusega isik. Seletuskirjas märgitakse, et kandideerimisõiguse piiramine ohjeldab ja ennetab korruptsiooni.

Algatajate nimel sõna võtnud Kalle Laanet ütles, et tegemist on väga olulise eelnõuga. „Väga paljud kohalikes omavalitsustes töötavad ametnikud või ka volikogudesse kuuluvad isikud on pidanud ette võtma tee kohtumajja, et selgitada oma tegevusi. Selleks, et minimeerida seda olukorda ja ka avalikkusele paistaks kõik puhas, oleme teinud ettepaneku, et need isikud, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud ja kelle karistatus ei ole kustunud ametialaste kuritegude toimepanemise eest, ei oma õigust kandideerida kohalike omavalitsuse volikogudesse, Riigikogusse ega Euroopa Parlamenti.“

Juhtivkomisjoni nimel sõna võtnud Arto Aas ütles, et sellist piirangut kandideerimisele saab tuua vaid tugevates demokraatlikes riikides, kuna ebademokraatlikes riikides hakataks mõistma sellise seaduse jõustudes poliitikuid kahtlaste asjaoludel süüdi.

Riigikogu võttis vastu ühe otsuse.

Riigikogu otsusega “Riigikogu otsuse ˮEuroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamineˮ muutmine” (553 OE) arvati delegatsiooni koosseisust välja Andrei Novikov ja nimetati liikmeks Tiit Terik.

Istungi stenogramm 

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu

(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Eva Vahur
631 6592, 53300619
eva.vahur@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Erikomisjonis arutati taas Tondiraba Spordikeskusega seotud probleeme

Erikomisjoni esimehe Andres Herkeli sõnul on erikomisjoni seisukohaks, et endiselt jääb arusaamatuks, mis põhjustel audit ei jõudnud linnavalitsuse istungi päevakorda kohe pärast seda, kui sisekontrolör selle linnapeale esitas. “Selleks ei olnud ühtegi takistust ning Taavi Aas ja Mihhail Kõlvart ei andnud ka erikomisjoni liikmete küsimustele vastates ühtegi mõistlikku selgitust,“ ütles Herkel. „See, et materjal oli saadetud politseile, ei saa olla põhjendus. Samuti jäid selgusetuks muud katsed selle küsimuse osas vastutust eemale veeretada,“ lisas Herkel.

Erikomisjoni aseesimehe Anneli Oti sõnul tuleks hinnata auditi läbiviimisega seotud protseduure ja tulenevalt sellest võtta linnavalitsuse töös arvesse auditi tulemusi. „Praegused ja endised linnajuhid on korduvalt oma tegevust selgitanud. Olen kindel, et linnavalitsus saab selle juhtumi ja auditi aluseks võtta, et olemasolevat linnavalitsuse olukorda parandada ja protseduuride juhtimist tõhusamaks muuta,“ märkis Ott. „Seejuures ei tohiks teema käsitlust politiseerida,“ lisas Ott.

Erikomisjoni istungil kuulati ära Tallinna linnapea Taavi Aas ja endine abilinnapea Mihhail Kõlvart, kes põhjendasid oma seisukohti antud teemal.

2016. aastal viis Tallinna linna sisekontrolöri teenistus läbi auditi „Tondiraba Spordikeskuse sisekontrollisüsteemi hindamine”. Auditi tulemusena esitati Tallinna Spordi- ja Noorsooametile ning Tondiraba Spordikeskusele mitmeid soovitusi.

Erikomisjon arutas antud teemat eelnevalt 4. detsembri istungil.

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
marie.kukk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Kohtumine NATO Sõjalise Komitee esimehega

Kell 8:30. Riigikaitsekomisjoni aseesimees Mart Helme ja liige Johannes Kert kohtuvad NATO Sõjalise Komitee esimehe kindral Petr Paveliga.

Pilte vaata siit:

Riigikogu võttis vastu seitse seadust ja 11 otsust

Valitsuse algatatud 2018. aasta riigieelarve seadus (521 SE) arvestab 3.3 protsendilise majanduskasvuga ja kavandas selle 0,25 protsendilise miinusega. Seaduse järgi on eelarve kulude ja investeeringute maht 10,580 miljardit eurot ja tulude maht 10,308 miljardit eurot.

Eelarvest rahastatavate tegevuste eesmärk on toetada nelja prioriteeti: edendada Eesti majanduskasvu, suurendada Eesti rahvaarvu, tugevdada julgeolekut ning suurendada ühiskondlikku heaolu ja sidusust.

Majanduse kestliku kasvuvõime toetuseks on taristuinvesteeringud, milleks investeeritakse 56,7 miljonit eurot oluliste taristuobjektide väljaehitamiseks ning elukeskkonna arendamiseks. Jätkub riigi, omavalitsuste ja erasektori koostöös lairiba jaotusvõrgu väljaehitamine ja algab Haapsalu raudtee esimese etapi ehitus.

Teehoiu investeeringuid on kavas 227 miljoni euro eest, sealhulgas Kose-Mäo maanteelõigu 4-realiseks ehitamine, Tallinna ringtee välja ehitamine 2+2-realiseks Jüri-Väo lõigus, Reidi tee ehitus, Haabersti ristmiku renoveerimine ning Väo liiklussõlme ehitamine Tallinn-Narva maanteel liiklusohutuse tõstmiseks.

Kaitsekulutused on 2018. aastal prognoositavalt 2,11 protsenti SKPst. Iseseisva kaitsevõime tugevdamiseks panustatud 2 protsendile SKPst lisanduvad NATO liitlasüksuste vastuvõtuks vajalikud investeeringud ning riigikaitseinvesteeringute programmi kulud.

Tervishoiu rahastamise reformiga suunatakse järgmise viie aasta jooksul tervishoiuteenuste kättesaadavuse parandamiseks kokku üle 300 miljoni euro lisaraha, millest 34 miljonit eurot 2018. aastal. Riik hakkab tasuma mittetöötavate vanaduspensionäride eest sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa, mis jõuab järk-järgult 2022. aastaks 13 protsendini keskmisest vanaduspensionist. Haigekassa hakkab vastutama osa seni riigieelarvest rahastatud tervishoiuteenuste eest.

Maksuvaba tulu reformiga tõuseb madala ja keskmise palgaga töötajate maksuvaba tulu määr 500 eurole.

Riigieelarvest palka saavate töötajate palgafond suureneb 2,5 protsenti. Lisanduva palgafondi täpsema jaotuse asutuste ja ametikohtade vahel teeb iga ministeeriumi valitsemisala ise. Palgafond kasvab rohkem – 4,5 protsenti – siseturvalisuse valdkonna töötajatel, sealhulgas politseinikel, päästjatel, vanglateenistujatel ja tolliametnikel, ja samuti sotsiaalhoolekande töötajatel.

Jätkub ka õpetajate palgatõus, selleks on haridus- ja teadusministeeriumi eelarves 36 miljonit eurot rohkem kui 2017. aastal. Kultuuritöötajate ja noorte treenerite palgatõusuks on eelarves 10 miljonit eurot. Prokuröride palkade tõstmiseks lisandub 0,6 miljonit eurot aastas, et tagada palkade konkurentsivõime.

Eelarves suurendati regionaalseid investeeringuid, toetati erinevaid kolmanda sektori ja kodanikuühiskonna projekte ühekordsete kulutustena 4 miljoni euro võrra. Katteallikaks on valitsuse sihtotstarbelise reservi vähendamine samas ulatuses. Suuremate eraldiste hulgas on MTÜ Külaliikumine Kodukant 300 000, MTÜ Vähiliit 85 000, SA Hille Tänavsuu Vähiravifond „Kingitud elu“ 85 000, Kaitseliit 70 000, Päästeliit 40 000, Eesti Lasterikaste Perede liit 35 000 ja MTÜ Alustavat Õpetajat Toetav Kool 30 000 eurot. Nende ettepanekute eesmärk on lahendada erinevate paikkondade pakilised investeeringu või toetusvajadused.

Läbirääkimistel sõna võtnud fraktsioonide esindajad hindasid tuleva aasta riigieelarvet ja tõid esile sellega seotud probleemid. Andres Herkel (EVA) sõnul ei saa tuleva aasta riigieelarvet toetada, sest see on koostatud puudujäägiga, samuti ei ole vastuvõetav maksustruktuur ja aktsiisipoliitika ning eelarve pole jätkusuutlik. Kalvi Kõva (SDE) rõhutas, et eelarve toetab ühiskonna tasakaalustatud arengut. Jürgen Ligi (RE) sõnul on eelarve koostamisel maha mängitud tasakaalustatud eelarve. Ta märkis, et riik elab üle oma jõu. Priit Sibul (IRL) pidas tähtsaks tulumaksuvabastuse reformi, kaitsekulutusi, haridusele eraldatud vahendeid ja peretoetusi. Mihhail Stalnuhhin (KE) toonitas tulumaksureformi tähtsust. Martin Helme (EKRE) sõnul ei toeta nende fraktsioon tuleva aasta eelarvet, mille põhjuseks on rida sisulisi ja maksupoliitilisi põhjusi. Tema sõnul on eelarve täis raiskamist.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 55 saadikut, vastu oli 41 saadikut.

Valitsuse algatatud perekonnaseisutoimingute seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (511 SE) olulisemad muudatused on seotud sünni ja surma registreerimisega ning rahvusvahelise kaitse saanud isikute andmete rahvastikuregistrisse kandmisega.

Seadus laiendab oluliselt nende isikute ringi, kes saavad edaspidi lapse sünni registreerimise avalduse esitada digitaalallkirjaga kinnitatult. Kui kehtiva seaduse kohaselt saavad seda teha vaid omavahel abielus olevad vanemad, siis uue reeglistiku kohaselt on digitaalselt allkirjastatud avalduse esitamise võimalus enamikul vanematest, välja arvatud alaealised vanemad ja piiratud teovõimega vanemad.

Surma registreerimine muutub alates järgmise aasta 1. juulist tunduvalt lihtsamaks. Üldjuhul ei pea surma registreerimiseks enam perekonnaseisuasutusse minema, sest surmaandmed kantakse rahvastikuregistrisse automaatselt, kui tervishoiuteenuse osutaja on koostanud surmateatise. Seadus kehtestab regulatsiooni rahvusvahelise kaitse saajate andmete rahvastikuregistrisse kandmiseks, sest enamikul juhtudel ei ole neil isikutel Eestisse tulles kaasas perekonnasündmusi tõendavaid dokumente. Seadus võimaldab kanda perekonnaseisuandmed rahvastikuregistrisse Politsei- ja Piirivalveameti koostatud rahvusvahelise kaitse andmise otsuse alusel, millega on rahvusvahelise kaitse andmise menetluse raames tuvastatud perekonnasündmused ja -suhted. Rahvusvahelise kaitse saanud isikute perekonnaseisudokumentide formaalsete nõuete puhul kehtestatakse leebemad nõuded, kuna rahvusvahelist kaitset vajaval isikul ei ole võimalik täita kehtivas seaduses välisriigi dokumendile esitatud nõudeid.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 81 saadikut, vastu oli 4 saadikut.          

Valitsuse algatatud kohtutäituri seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (280 SE) luuakse võimalused vabakutseliste kohtutäiturite süsteemi jätkusuutlikkuse tagamiseks.        

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 81 saadikut, vastu oli 4 ja erapooletuks jäi üks saadik.

Valitsuse algatatud tubakaseaduse muutmise seadus (357 SE) kehtestab reeglid, et ennetada ja vähendada tubaka- ning nendega seonduvatest toodetest tuleneva sõltuvuse ja tervisekahjude levikut ühiskonnas.

Tubaka- ja nendega seonduvatele toodetele hakkab kehtima väljapaneku keeld ja kaubamärkide esitlemise keeld jaekaubanduse müügikohtades. Erandid jäävad spetsialiseerunud jaemüügikohtadele, rahvusvahelisel liinil sõitvatele laevadele ning lennujaama ja sadama kinnisel territooriumil asuvatele kauplustele.

Kehtiva tubakaseaduse müügiedenduse sätteid laiendatakse tubakatootega seonduvatele toodetele, mida ei tohi edaspidi pakkuda loosimise võidu, auhinna ega muu hüvena ega ka müüa mõne teise tootega, nagu mobiilikott või tuhatoos, samas pakendis.

Seadusega piiratakse e-sigarettide kättesaadavust ja tarvitamist. E-sigareti kasutamine on edaspidi keelatud kõikides suitsetamiseks keelatud kohtades. Piiriülesele kaugmüügikeelule lisandub riigisisene, mistõttu ei saa edaspidi tubakatooteid tellida veebipoodidest ega kataloogist.

Seadus kehtestab nõuded ka elektroonilise sigareti nikotiinisisalduseta vedeliku koostisele ja puhtusele ning keelustab tubakast erinevad maitsed e-sigarettides.

Seaduse kohaselt on tubaka- või sarnast toodet ostvalt kliendilt kohustus küsida dokumenti, välja arvatud juhul, kui tegu on ilmselgelt täisealisega. Maksu- ja Tolliametile antakse kontrollostu õigus salatubaka müügi kindlakstegemiseks ning politseiametnikele alaealistele tubakatoodete või seonduvate toodete müügi kindlakstegemiseks koos õigusega vajadusel kaasata kontrollostu tegemisse vähemalt 16-aastaseid isikuid.

Seadus näeb ette üleminekuaja müügiedenduse keelule, väljapaneku ja kaubamärkide esitlemise keelule, riigisisese kaugmüügi keelule, tubakast erinevate maitse- ja lõhnaainete keelule e-sigarettides, keelule müüa tubakatootega seonduvat toodet muu tootega ühtses pakendis ning kehtivatele pakenditele märgistuse nõuete laiendamine ka pakenditesse lisatavatele trükistele. Üleminekuaeg on 1. juulini 2019.

Läbirääkimistel sõna võtnud Andres Ammas (EVA) ütles, Eesti Vabaerakonna fraktsioon ei toeta seadust, sest käskude ja keeldudega ei saa kõike reguleerida. Jürgen Ligi (RE) ütles, et ta on fraktsioonil soovitanud mitte hääletada seaduse vastuvõtmise poolt. Põhjused langevad kokku eelpooltoodud seisukohtadega.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 48 saadikut, vastu oli 24, 4 erapooletut.

Valitsuse algatatud väärtpaberituru seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (507 SE) võetakse üle ELi finantsinstrumentide turgude vastav direktiiv, mille põhieesmärk on investorite kaitse tugevdamine. Finantsturgudel tegutseb üha rohkem investoreid, samas muutuvad pakutavad teenused ja väärtpaberid järjest keerukamaks.

Seadus näeb ette väärtpaberite väljatöötamise, heakskiitmise ja klientidele turustamise nõuded. Investeerimisühingul tuleb välja töötada vastav sisekord. Nõudeid kohaldatakse ka investeerimishoiuste soovitamisele ja turustamisele. Muudatuse eesmärk on tagada, et väärtpaberite väljatöötamine ja turustamine toimuks läbimõeldult, investeerimisühingu juhtkonna teadmisel, et klientidele pakutakse üksnes selliseid investeerimisvõimalusi, mis vastavad nende vajadustele ja soovitud eesmärkidele. Täiendatud on väärtpaberiga seotud korralduste täitmise reegleid. Jätkuvalt peab investeerimisühing tagama, et täidab kliendi korraldused kliendi jaoks parimatel võimalikel tingimustel. Seaduse kohaselt tuleb kliendile selgitada, kuidas erineb tavakliendi ja asjatundliku kliendi korralduste täitmine, juhul kui see erineb. Samuti sätestatakse investeerimisühingu kohustus registreerida ja säilitada kliendiga peetud telefonikõned ja elektrooniline suhtlus.

Seletuskirjas märgitakse, et kehtiv seadus ei taga kliendile piisavat läbipaistvust hüvede ja tasude osas, mida investeerimisühing saab või annab seoses teenuse osutamisega. Näiteks võib portfellivalitsemise teenust osutav investeerimisühing saada vahendustasu, kui ta omandab kliendi portfelli teatud fondi osakuid. Investeerimisühing peab edaspidi sellised tasud ja hüved kliendile avaldama enne teenuse osutamist. Seadus täiendab investeerimisnõustamise tingimusi. Finantsinspektsioonile pannakse kohustus kehtestada nõuded investeerimisnõustaja pädevusele.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 84 saadikut, vastu oli 6 saadikut.           

Valitsuse algatatud spordiseaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seadus (534 SE) näeb ette spordikohtunikele kuluhüvitise maksmise võimaluse, mis antakse spordi andmekogusse kantud spordiorganisatsioonile või spordikooli pidajale. Kuluhüvitise maksmine peab olema seotud spordialaliidu või maakonna spordiliidu või piirkondlikul põhimõttel tegutseva spordiühenduse kalenderplaanis kajastatud võistlustel vabatahtlikuna tegutseva spordikohtunikuga. Arvestuslikku kuluhüvitise määraks on kuni 20 eurot spordikohtunikuna tegutsemise päeva eest. Kuluhüvitise saamiseks peab isik olema spordialaliidu poolt atesteeritud või alla 20-aastane ning isik tohi saada samal võistlusel spordikohtunikuna tegutsemise eest töötasu või võlaõigusliku lepingu alusel makstavat tasu.

Läbirääkimistel sõna võtnud Toomas Jürgenstein (SDE) pidas tähtsaks kohtunike tasustamise probleemi lahendamist. Jürgen Ligi (RE) ütles, et tema hääletab seadusele vastu.Ta põhjendas oma vastuolu, et tegu erandiga, mis avab ukse ka järgmiste erandite tegemisele.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 65 saadikut, vastu oli 7, erapooletuks jäi 7 saadikut.

Valitsuse algatatud sotsiaalmaksuseaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seadusega (499 SE) luuakse füüsilisest isikust ettevõtjale (FIE) äriühinguga sarnane maksukeskkond, mis muudab selle praegusega võrreldes soodsamaks ning laiendab FIE-dele töötajatele kehtestatud maksusoodustusi ja sotsiaalseid tagatisi. Pensionärid võivad esitada maksuvaba tulu avalduse mõlemale tulumaksu kinnipidajale, kui isik saab pensioni ja töötasu, mis mõlemad on väiksemad kui 500 eurot.

Teenitud ettevõtlustulult peab FIE tasuma sotsiaalmaksu, mille maksmisele on kehtestatud nii alam- kui ülempiir. Seadusega vähendatakse FIE sotsiaalmaksu ülempiiri 15-kordselt töötasu alammäära aastasummalt 10-le. Sel aastal on ülempiiriks 27,918 eurot, muudatuse järgselt väheneb see summa 18,612 euroni. Haigestumise korral antakse FIE-le võimalus vähendada oma sotsiaalmaksu miinimumkohustust päevade võrra, mil ta oli ajutiselt töövõimetu. Lisaks saab FIE õiguse arvutada endale 2.–8. haiguspäeva kohta arvestuslik haigushüvitis ja arvata see maha sotsiaalmaksuga maksustatavast ettevõtlustulust.

Põhikohustusena õppimisega tegelevad FIE-d vabastatakse sotsiaalmaksu miinimumkohustusest ja sotsiaalmaksu avansilise makse tasumisest. Muudatuse tulemusel kaob neil kohustus täita sotsiaalmaksu miinimumkohustust ja ettevõtlustulu teenides tuleb neil tasuda sotsiaalmaksu vaid tegelikult teenitud tulult. FIE saab võimaluse ettevõtlustulust maha arvata enda tervise edendamiseks tehtud kulusid kuni 100 eurot kvartalis. Sarnaselt äriühinguga lubatakse FIE-l arvata tulust maha kuni 10-eurone reklaamkingituse kulu ja välisriigis ettevõtlusega tegelemisel tehtud enda toitlustamiskulud välislähetuse päevaraha ulatuses (50 eurot välislähetuse esimese 15 päeva kohta, ja 32 eurot iga järgneva päeva kohta). Samuti saab külaliste ja äripartnerite vastuvõtuks tehtud kulusid maha arvata 32 euro ulatuses kuus.

Samuti viidi seadusesse muudatus, mis puudutab eeskätt pensionäre. Kui isik saab pensioni ja töötasu, mis mõlemad on väiksemad kui 500 eurot, siis võib ta esitada maksuvaba tulu avalduse mõlemale tulumaksu kinnipidajale. Seda tehes tuleb silmas pidada, et tööandjale ja Sotsiaalkindlustusametile esitatud avaldustele märgitud maksuvaba tulu ei või kokku ületada 500 eurot.

Pensionärid, kes eelmisel aastal töötanud ei ole, ei pea midagi ette võtma, nendele makstud pensionidele rakendab maksuvaba tulu Sotsiaalkindlustusamet ilma avalduseta automaatselt. Oluline muudatus on see, et uuest aastast laekub maksumaksja elukohajärgsele kohaliku omavalitsuse üksusele 11,86 protsenti residendist füüsilise isiku maksustatavast tulust, senise 11,60 protsendi asemel.

Läbirääkimistel võttis sõna Mihhail Stalnuhhin (KE), kes rõhutas seaduses toodud muudatuste tähtsust.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 81 saadikut, erapooletuks jäid 2 saadikut.

Riigikogu võttis vastu Kaitseväe missioonide tähtaega pikendavad otsused         

Valitsuse esitatud Riigikogu otsus “Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni juhitud Iraagi väljaõppe ja kaitsevõime ülesehitamise toetamise koolitusprogrammis” (538 OE).

Otsus näeb ette pikendada alates 1. jaanuarist kuni viie tegevväelase kasutamise tähtaega Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni juhitud Iraagi väljaõppe ja kaitsevõime ülesehitamise toetamise koolitusprogrammi koosseisus Iraagis kuni 31. detsembrini 2018.

Otsuse vastuvõtmise poolt hääletas 78 saadikut.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsus “Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe koosseisus” (540 OE).

Otsus näeb ette kasutada vajaduse korral Kaitseväe kuni 20 tegevväelast alates 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2018 Ühendkuningriigi Ühendekspeditsiooniväe koosseisus Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja VI ja VII peatüki alusel rahu ja julgeoleku säilitamise või taastamise eesmärgil korraldatavas sõjalises operatsioonis ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud tavade ja põhimõtetega kooskõlas olevas muus sõjalises operatsioonis.

Otsuse vastuvõtmise poolt hääletas 70 saadikut.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsus “Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahutagamis-missioonil Kosovos” (541 OE).

Otsus näeb ette pikendada alates 1. jaanuarist Kaitseväe kuni kolme tegevväelase kasutamise tähtaega Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni juhitavate Kosovo rahutagamisjõudude KFOR (Kosovo Force) koosseisus kuni 31. detsembrini 2018.

Otsuse vastuvõtmise poolt hääletas 61 saadikut.          

Valitsuse esitatud Riigikogu otsus “Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel ÜRO rahuvalvemissioonil Liibanonis” (547 OE).

Otsus näeb ette pikendada alates 1. jaanuarist Kaitseväe kuni 50 tegevväelase kasutamise tähtaega Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitava rahvusvahelise rahuvalvemissiooni UNIFIL (United Nations Interim Force in Lebanon) koosseisus Liibanonis kuni 31. detsembrini 2018.

Otsuse vastuvõtmise poolt hääletas 61 saadikut.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsus “Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsel rahutagamismissioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süürias” (548 OE).

Otsus näeb ette pikendada alates 1. jaanuarist Kaitseväe kuni kuue tegevväelase kasutamise tähtaega Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval rahutagamismissioonil UNTSO (United Nations Truce Supervision Organization) Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süürias kuni 31. detsembrini 2018.

Otsuse vastuvõtmise poolt hääletas 59 saadikut.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsus “Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil sellesse esmakordsel panustamisel” (539 OE).

Otsus näeb ette kasutada vajaduse korral Kaitseväe kuni 50 tegevväelast alates 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2018 Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja VI või VII peatükis sätestatu alusel rahu ja julgeoleku säilitamise või taastamise eesmärgil korraldataval sõjalisel operatsioonil või rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normidega kooskõlas oleval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil sellesse esmakordsel panustamisel.

Otsuse vastuvõtmise poolt hääletas 51saadikut, vastu oli 6 saadikut.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsus “Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu sõjalisel missioonil EUNAVFOR Med/Sophia” (545 OE).

Otsus näeb ette pikendada alates 1. jaanuarist Kaitseväe kuni kuue tegevväelase kasutamise tähtaega Euroopa Liidu juhitava sõjalise missiooni EUNAVFOR Med/Sophia koosseisus kuni 31. detsembrini 2018.

Otsuse vastuvõtmise poolt hääletas 50 saadikut, vastu oli 4 saadikut.           

Valitsuse esitatud Riigikogu otsus “Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni reageerimisjõudude koosseisus” (542 OE).

Otsus näeb ette kasutada vajaduse korral Kaitseväe kuni 200 tegevväelast alates 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2018 Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni reageerimisjõudude NRF (NATO Response Force) koosseisus Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja VI ja VII peatüki alusel rahu ja julgeoleku säilitamise või taastamise eesmärgil korraldatavas sõjalises operatsioonis ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud tavade ja põhimõtetega kooskõlas olevas muus sõjalises operatsioonis.

Otsuse vastuvõtmise poolt hääletas 54 saadikut.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsus “Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve” (544 OE).

Otsus näeb ette pikendada alates 1. jaanuarist Kaitseväe kuni kümne tegevväelase kasutamise tähtaega Ameerika Ühendriikide juhitaval rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve 31. detsembrini 2018.

Otsuse vastuvõtmise poolt hääletas 53 saadikut.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsus “Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu väljaõppemissioonil ja ÜRO rahutagamismissioonil Malis” (546 OE).

Otsus näeb ette pikendada alates 1. jaanuarist Kaitseväe kuni kümne tegevväelase kasutamise tähtaega Euroopa Liidu väljaõppemissioonil EUTM Mali (European Union Training Mission in Mali) kuni 31. detsembrini 2018. Samuti pikendatakse alates 1. jaanuarist Kaitseväe kuni kümne tegevväelase kasutamise tähtaega Malis Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni rahutagamismissioonil MINUSMA (United Nations Multidimensional Integrated Stabilization Mission in Mali) kuni 31. detsembrini 2018.

Otsuse vastuvõtmise poolt hääletas 49 saadikut.          

Valitsuse esitatud Riigikogu otsus “Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel väljaõppe- ja nõustamismissioonil Afganistanis” (543 OE).          

Otsus näeb ette pikendada alates 1. jaanuarist Kaitseväe kuni kuue tegevväelase kasutamise tähtaega Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni juhitava väljaõppe ja -nõustamismissiooni RSM (Resolute Support Mission) koosseisus Afganistanis kuni 31. detsembrini 2018.

Otsuse vastuvõtmise poolt hääletas 48 saadikut, vastu oli üks saadik. 

Riigikogu lõpetas teise lugemise

Valitsuse algatatud maakatastriseaduse, maapõueseaduse ja ruumiandmete seaduse muutmise seaduse eelnõu  (533 SE).

Eelnõu muudab õigusakte, et Maa-amet saaks vastavad info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) valdkonnaga seotud ülesanded üle anda Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskusele (KEMIT). Maa-ametile on pandud infosüsteemide ning registrite pidamisega seotud ülesanded. Eelnõuga viiakse Maa-ameti IKT-valdkonna konsolideerimisega seotud infosüsteemide volitatud töötleja määramine määruse tasandile. Sellisel juhul ei pea tulevikus muutma edaspidi seadust olukorras, kui on vaja muuta volitatud töötlejat. Eelnõu muudatused tõstavad Keskkonnaministeeriumi valitsemisala siseselt IKT haldamise ja arendamise efektiivust ning infosüsteemide turvalisust. Maa-ameti sisuteenused tuginevad 90 protsenti infotehnoloogial. Seletuskirjas märgitakse, et riigi põhiregistrite pidamisel on vastutuse jagunemine väga oluline. Selleks, et riiklikult tähtsate infosüsteemide töötamine ja arendamine oleks tagatud ega tekiks õigusselgusetust tööülesannete ja vastutuse jaotuses Maa-ameti ja KEMIT-i vahel, on vaja sätestada võimalikult täpselt kummagi asutuse pädevus infosüsteemide pidamisel. IKT teenuste koondamine valitsemisala ühe asutuse alla, kelle ülesandeks on kogu ministeeriumi valitsemisala asutuste infosüsteemide arendamine ja haldamine, aitab vähendada teenuste osutamisel dubleerimist ja sellest tulenevat ebaefektiivsust.

Riigikogu lõpetas kolme eelnõu esimese lugemise

Valitsuse algatatud lennundusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (532 SE) viiakse lennundusseaduse vastav peatükk kooskõlla EL-i määrusega, mis reguleerib nii ärilist kui ka mitteärilist lennutegevust. Siiani oli EL-i tasandil reguleeritud vaid äriline lennutransport. Lennundusseaduse täiendamisel on arvestatud ka vajadust viia lennundusseadus kooskõlla EL-i vastava määrusega, mis reguleerib lennunduspersonali kvalifikatsiooni ja lubadega seonduvat.

Valitsuse algatatud vedelkütuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (536 SE) muudetakse vedelkütuse seadust (VKS) ning sellega seonduvalt alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadust (ATKEAS) ja maksukorralduse seadust (MKS). Eelnõu eesmärk on vähendada maksupettusi, edendada elektroonilist asjaajamist, vähendada ebakvaliteetse kütuse ringlust ja parandada konkurentsitingimusi kütusesektoris. Eelnõuga parandatakse elektroonilist asjaajamist Maksu- ja Tolliameti, kütuse müüjate ning laopidajate vahel. Eelnõuga luuakse õiguslik alus kütuse käitlemise süsteemi (KKS) asutamiseks. Istungil toodi välja, et see võimaldab tarbimisse lubatud vedelkütuse müügitehingute andmeid hallata reaalajas ja koondada järelevalve kütuse käitlemise üle elektroonilisse keskkonda. Nii tagatakse ülevaade kütuse liikumisest erinevate kütuse ostu-müügiahelate kaudu ja kütuse müüjatel pole enam vaja Maksu- ja Tolliametile vedelkütuse aruannet esitada. Ühtlasi luuakse ka õiguslik alus laoarvestuse ja aruandluse andmekogu (LAAK) asutamiseks. Andmekogu eesmärk on muuta kütuse laotoimingute andmed Maksu- ja Tolliametile reaalajas kättesaadavaks. See võimaldab ametil teha operatiivsemat ja tõhusamat järelevalvet kauba liikumise üle nii üksikus laos kui ka ladudeüleselt. Eelnõuga sätestatakse piirang, mille kohaselt võib üldjuhul kütust müüa koguses, mis on tagatisega kaetud. See välistab olukorra, kus kütuse müüja saaks riigile piiramatult käibemaksukahju tekitada. Kütuse müüjale jääb õigus taotleda esitatud tagatise vähendamist kuni 90 protsenti tagatise summast, kui ta on kütuse müügi tegevusloa alusel tegutsenud vähemalt pool aastat ning tal ega tema juhtimis- ja kontrollorgani liikmel pole maksuvõlga.

Eesti Keskerakonna fraktsiooni, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teise seaduste muutmise seaduse eelnõu (559 SE).

Eelnõuga vähendatakse poole võrra õlle, muu alkoholi ning etanoolisisaldusega kuni 6 mahuprotsenti veini ja kääritatud joogi 2018. aastaks planeeritud aktsiisitõusu. Alkoholiaktsiisi tõusud aastateks 2019 ja 2020 säilivad samas ulatuses, see on 10 protsenti ning etanoolisisaldusega üle 6 mahuprotsendi veini ja kääritatud joogi puhul 20 protsenti.

Läbirääkimistel sõna võtnud Andres Ammas (EVA) pidas eelnõu kõlbmatuks ja puudulikuks. Mihhail Stalhuhhin (KE) pidas vajalikuks eelnõus toodud ettepanekuid toetada. Jürgen Ligi (RE) rõhutas, et valitsuse kavandatud aktsiisitõus on toonud kaasa piirikaubanduse tõusu. Henn Põlluaasa (EKRE) sõnul ei ole eelnõus tegu aktsiisi langetamise vaid tõusuga.

Istung lõppes kell 18.09.

Istungi stenogramm:

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu

(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega)

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

 

Riigikogu võttis vastu tuleva aasta riigieelarve seaduse

Valitsuse algatatud tuleva aasta riigieelarvest rahastatavate tegevuste eesmärk on toetada nelja prioriteeti: edendada Eesti majanduskasvu, suurendada Eesti rahvaarvu, tugevdada julgeolekut ning suurendada ühiskondlikku heaolu ja sidusust.

Majanduse kestliku kasvuvõime toetuseks on taristuinvesteeringud, milleks investeeritakse 56,7 miljonit eurot oluliste taristuobjektide väljaehitamiseks ning elukeskkonna arendamiseks. Jätkub riigi, omavalitsuste ja erasektori koostöös lairiba jaotusvõrgu väljaehitamine ja algab Haapsalu raudtee esimese etapi ehitus.

Teehoiu investeeringuid on kavas 227 miljoni euro eest, sealhulgas Kose-Mäo maanteelõigu 4-realiseks ehitamine, Tallinna ringtee välja ehitamine 2+2-realiseks Jüri-Väo lõigus, Reidi tee ehitus, Haabersti ristmiku renoveerimine ning Väo liiklussõlme ehitamine Tallinn-Narva maanteel liiklusohutuse tõstmiseks.

Kaitsekulutused on 2018. aastal prognoositavalt 2,11 protsenti SKPst. Iseseisva kaitsevõime tugevdamiseks panustatud 2 protsendile SKPst lisanduvad NATO liitlasüksuste vastuvõtuks vajalikud investeeringud ning riigikaitseinvesteeringute programmi kulud.

Tervishoiu rahastamise reformiga suunatakse järgmise viie aasta jooksul tervishoiuteenuste kättesaadavuse parandamiseks kokku üle 300 miljoni euro lisaraha, millest 34 miljonit eurot 2018. aastal. Riik hakkab tasuma mittetöötavate vanaduspensionäride eest sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa, mis jõuab järk-järgult 2022. aastaks 13 protsendini keskmisest vanaduspensionist. Haigekassa hakkab vastutama osa seni riigieelarvest rahastatud tervishoiuteenuste eest.

Maksuvaba tulu reformiga tõuseb madala ja keskmise palgaga töötajate maksuvaba tulu määr 500 eurole.

Riigieelarvest palka saavate töötajate palgafond suureneb 2,5 protsenti. Lisanduva palgafondi täpsema jaotuse asutuste ja ametikohtade vahel teeb iga ministeeriumi valitsemisala ise. Palgafond kasvab rohkem – 4,5 protsenti – siseturvalisuse valdkonna töötajatel, sealhulgas politseinikel, päästjatel, vanglateenistujatel ja tolliametnikel, ja samuti sotsiaalhoolekande töötajatel.

Jätkub ka õpetajate palgatõus, selleks on haridus- ja teadusministeeriumi eelarves 36 miljonit eurot rohkem kui 2017. aastal. Kultuuritöötajate ja noorte treenerite palgatõusuks on eelarves 10 miljonit eurot. Prokuröride palkade tõstmiseks lisandub 0,6 miljonit eurot aastas, et tagada palkade konkurentsivõime.

Eelarves suurendati regionaalseid investeeringuid, toetati erinevaid kolmanda sektori ja kodanikuühiskonna projekte ühekordsete kulutustena 4 miljoni euro võrra. Katteallikaks on valitsuse sihtotstarbelise reservi vähendamine samas ulatuses. Suuremate eraldiste hulgas on MTÜ Külaliikumine Kodukant 300 000, MTÜ Vähiliit 85 000, SA Hille Tänavsuu Vähiravifond „Kingitud elu“ 85 000, Kaitseliit 70 000, Päästeliit 40 000, Eesti Lasterikaste Perede liit 35 000 ja MTÜ Alustavat Õpetajat Toetav Kool 30 000 eurot. Nende ettepanekute eesmärk on lahendada erinevate paikkondade pakilised investeeringu või toetusvajadused.

 Läbirääkimistel sõna võtnud fraktsioonide esindajad Andres Herkel (EVA), Kalvi Kõva (SDE), Jürgen Ligi (RE), Priit Sibul (IRL), Mihhail Stalnuhhin (KE) ja Martin Helme (EKRE) hindasid tuleva aasta riigieelarvet ning tõid esile sellega seotud hinnangud ja probleemid.

Tuleva, 2018. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (521 SE) vastuvõtmise poolt hääletas 55 saadikut, vastu oli 41 saadikut.

Istungi stenogramm:

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

 

Riigikogu eelinfo neljapäevaks, 14. detsembriks

Kell 10 – täiskogu istung

Esimene lugemine – 2 eelnõu:

Väliskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse “Riigikogu otsuse ˮEuroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamineˮ muutmine” eelnõu (553 OE) näeb ette arvata delegatsiooni koosseisust välja Andrei Novikov ja nimetada delegatsiooni liikmeks Tiit Terik.

Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (522 SE).

Kehtivate seaduste järgi ei saa kohalike omavalitsuste volikogude, Riigikogu, Euroopa Parlamendi valimistel kandideerida üksnes isik, kes on kuriteos süüdi mõistetud ja kannab reaalset vanglakaristust. Sealhulgas tingimisi vanglakaristus ja eelnev karistatus kandideerimist ei takista.

Eelnõu näeb ette lõpetata ebaeetiline olukord, kus süüdi mõistetud või kehtiva ametialase kuriteo karistusega isikul on võimalik kandideerida. Seletuskirjas märgitakse, et kandideerimisõiguse piiramine ohjeldab ja ennetab korruptsiooni. Ei ole mõistlik lasta inimest valitavasse võimuorganisse juhul, kui ta on varastanud või võtnud altkäemaksu. Paratamatult on üle Eesti ilmnenud juhtumeid, kus omavalitsuselt varastanud isik kandideerib uuesti.

Kell 14 – komisjonide istungid

kultuurikomisjonis – põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (519 SE); erakooliseaduse muutmise seaduse eelnõu (520 SE);

korruptsioonivastases erikomisjonis – kell 9: Tondiraba Spordikeskuse sisekontrollisüsteemi hindamise auditist, kutsutud Tallinna linnapea Taavi Aas ja endine abilinnapea Mihhail Kõlvart (ruum L332).

Sündmused

Kell 8.30 – riigikaitsekomisjoni aseesimees Mart Helme ja liige Johannes Kert kohtuvad NATO Sõjalise Komitee esimehe kindral Petr Paveliga.

Kell 9 – väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson esineb Balti-Prantsuse välis- ja julgeolekupoliitika seminaril.

Välislähetused

10. – 14. detsember
Euroopa Parlamentidevahelise Kosmosekonverentsi (EISC) Eesti delegatsiooni esinaine Liisa Oviir osaleb Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) delegatsiooniga nelja Galileo FOC satelliidi stardi vaatlemisel Prantsuse Guajaana departemangus.

14. detsember
Riigikogu liige Helir-Valdor Seeder osaleb Euroopa Parlamendi Euroopa Rahvapartei (EPP) esimeeste tippkohtumisel Brüsselis Belgias.

14. – 16. detsember
Riigikaitsekomisjoni esimees Hannes Hanso ja liige Ants Laaneots osalevad ja esinevad rahvusvahelisel julgeolekuseminaril „International Security and NATO 2017“ Minskis Valgevenes.

14. – 16. detsember
Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) Eesti delegatsiooni esinaine Marianne Mikko osaleb ENPA büroo kohtumisel Pariisis Prantsusmaal.

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
marie.kukk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Riigikogu võttis vastu tuleva aasta riigieelarve seaduse

iValitsuse algatatud tuleva aasta riigieelarvest rahastatavate tegevuste eesmärk on toetada nelja prioriteeti: edendada Eesti majanduskasvu, suurendada Eesti rahvaarvu, tugevdada julgeolekut ning suurendada ühiskondlikku heaolu ja sidusust.

Majanduse kestliku kasvuvõime toetuseks on taristuinvesteeringud, milleks investeeritakse 56,7 miljonit eurot oluliste taristuobjektide väljaehitamiseks ning elukeskkonna arendamiseks. Jätkub riigi, omavalitsuste ja erasektori koostöös lairiba jaotusvõrgu väljaehitamine ja algab Haapsalu raudtee esimese etapi ehitus.

Teehoiu investeeringuid on kavas 227 miljoni euro eest, sealhulgas Kose-Mäo maanteelõigu 4-realiseks ehitamine, Tallinna ringtee välja ehitamine 2+2-realiseks Jüri-Väo lõigus, Reidi tee ehitus, Haabersti ristmiku renoveerimine ning Väo liiklussõlme ehitamine Tallinn-Narva maanteel liiklusohutuse tõstmiseks.

Kaitsekulutused on 2018. aastal prognoositavalt 2,11 protsenti SKPst. Iseseisva kaitsevõime tugevdamiseks panustatud 2 protsendile SKPst lisanduvad NATO liitlasüksuste vastuvõtuks vajalikud investeeringud ning riigikaitseinvesteeringute programmi kulud.

Tervishoiu rahastamise reformiga suunatakse järgmise viie aasta jooksul tervishoiuteenuste kättesaadavuse parandamiseks kokku üle 300 miljoni euro lisaraha, millest 34 miljonit eurot 2018. aastal. Riik hakkab tasuma mittetöötavate vanaduspensionäride eest sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa, mis jõuab järk-järgult 2022. aastaks 13 protsendini keskmisest vanaduspensionist. Haigekassa hakkab vastutama osa seni riigieelarvest rahastatud tervishoiuteenuste eest.

Maksuvaba tulu reformiga tõuseb madala ja keskmise palgaga töötajate maksuvaba tulu määr 500 eurole.

Riigieelarvest palka saavate töötajate palgafond suureneb 2,5 protsenti. Lisanduva palgafondi täpsema jaotuse asutuste ja ametikohtade vahel teeb iga ministeeriumi valitsemisala ise. Palgafond kasvab rohkem – 4,5 protsenti – siseturvalisuse valdkonna töötajatel, sealhulgas politseinikel, päästjatel, vanglateenistujatel ja tolliametnikel, ja samuti sotsiaalhoolekande töötajatel.

Jätkub ka õpetajate palgatõus, selleks on haridus- ja teadusministeeriumi eelarves 36 miljonit eurot rohkem kui  aastal. Kultuuritöötajate ja noorte treenerite palgatõusuks on eelarves 10 miljonit eurot. Prokuröride palkade tõstmiseks lisandub 0,6 miljonit eurot aastas, et tagada palkade konkurentsivõime.

Eelarves suurendati regionaalseid investeeringuid, toetati erinevaid kolmanda sektori ja kodanikuühiskonna projekte ühekordsete kulutustena 4 miljoni euro võrra. Katteallikaks on valitsuse sihtotstarbelise reservi vähendamine samas ulatuses. Suuremate eraldiste hulgas on MTÜ Külaliikumine Kodukant 300 000, MTÜ Vähiliit 85 000, SA Hille Tänavsuu Vähiravifond „Kingitud elu“ 85 000, Kaitseliit 70 000, Päästeliit 40 000, Eesti Lasterikaste Perede liit 35 000 ja MTÜ Alustavat Õpetajat Toetav Kool 30 000 eurot. Nende ettepanekute eesmärk on lahendada erinevate paikkondade pakilised investeeringu või toetusvajadused.

Läbirääkimistel sõna võtnud fraktsioonide esindajad Andres Herkel (EVA), Kalvi Kõva (SDE), Jürgen Ligi (RE), Priit Sibul (IRL), Mihhail Stalnuhhin (KE) ja Martin Helme (EKRE) hindasid tuleva aasta riigieelarvet ning tõid esile sellega seotud hinnangud ja probleemid. 

Tuleva, 2018. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (521 SE) vastuvõtmise poolt hääletas 55 saadikut, vastu oli 41 saadikut.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

 

EKRE fraktsioon: Haridusministeeriumi plaan süvendab ükskõiksust eesti keele suhtes

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon pärib haridus- ja teadusminister Mailis Repsilt aru, miks kavatseb riik lõdvendada eesti keele riigieksami hindamiskriteeriumeid ning süvendab ükskõiksust eesti keele õigekirja suhtes.

„Haridusministeeriumi kava viia eesti keele riigieksamisse muudatus, mille kohaselt ei kontrollita enam eksami funktsionaalse lugemise osas õigekirja, ei devalveeri mitte eesti keele eksamit üldiselt, vaid on tõlgendatav eesti keele positsioonide jätkuva õõnestamisena. See muudatus paigutub ühte ritta keelenõuete leevendamisega venekeelsetes koolides, kohtutes, relvaeksamil, samuti ideega anda halli passiga venelastele Eesti kodakondsus,” ütles Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimees Mart Helme.

„Mure laste emakeele oskuse pärast olema põhiseaduslik prioriteet. Suhtumine, et riigieksami ühes osas hinnatakse ainult loetust aru saamist ja mitte õigekirja, annab ühiskonnale signaali, et õigekirja tundmine on mõningatel juhtudel mittevajalik. Haridusministeeriumi plaan süvendab ükskõiksust eesti keele suhtes.“

Helme sõnul soovib fraktsioon minister Repsilt selgitust, miks on eesti keele riigieksami hindamiskriteeriumite leevendamisel lähtutud vildakast eeldusest, et funktsionaalse lugemisoskuse kontrollimine välistab nõude kontrollida ka antud eksamiosa õigekirja.

„Samuti soovime kuulda haridusministri selgitust, milline on antud muudatusest tulenev kasu õpilaste eesti keele oskusele ning millised ametnikud või eksperdid on andnud soovituse muudatus läbi viia,“ ütles Helme.

Rohkem infot,

Mart Helme, EKRE fraktsiooni liige

mobiil 52-82-588