Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Hanno Pevkur: Aärmuslus hävitab demokraatiat

“Vaadates viimase aja sotside ja EKRE meeleheitlikku soovi üksteisele äärmuslikult vastanduda, meenutan, et ei sotsidel, ega EKREl pole võimalust öelda, et kumbki neist Riigikogu saali ei kõlba. Seda, kes siia saali sobib või mitte, saab öelda vaid rahvas,” ütles Pevkur.

Pevkur meenutas viimaste kuude arvamusküsitlusi, mis näitavad, et nii EKREl kui sotsidel on sarnane rahva toetus ja mõlemad erakonnad on täiesti demokraatlikult Riigikokku valitud. “Teil on õigus üksteist vihata, aga see ei tähenda, et teil oleks eristumise nimel õigust kalduda äärmustesse,” lausus Pevkur. “Äärmuslus mistahes vormis teeb riigi kurjaks ja ebademokraatlikuks.”

Reformierakonna esimehe hinnangul on igal ühel meist põhiseadusjärgne kohustus austada arvamuste paljusust ning aktsepteerida erinevusi. Seni, kuni see ei ole kellelegi ohtlik või ei lähe vastuollu seadusega.
“Kellelgi ei ole õigust hukka mõista kedagi selle eest, et ta on paks või peenike, pikk või lühike, heleda või tumeda nahaga, abielus või mitte. Meil kõigil on õigus oma arvamusele ja tunnetele. Muuhulgas ka tunnetele teiste inimeste vastu,” ütles Pevkur lootusrikkalt.

“Me ei taha oma riigis hirmu ja meeleheidet. Me tahame rahu ja kindlust, väärikat ja hirmudeta elu. Me tahame, et Eestis elaksid õnnelikud inimesed,” sõnas Pevkur.

Pevkur rõhutas, et meil on vaja tarkust ning kainet mõistust, mitte sildistada ja solvata, vaid austada ja aktsepteerida üksteist sõltumata soost, rassist või nahavärvist, jäädes kindlaks meie põhiseaduse mõttele ja selles kirjeldatud väärtustele. “Reformierakond kaitseb demokraatiat igal juhul iga päev ja alati, kompromissideta,” võttis Pevkur kokku erakonna mõtted demokraatiast.

Video Hanno Pevkuri kõnest on vaadatav SIIN

Lisainfo:

Hanno Pevkur
Reformierakonna fraktsiooni esimees
hanno.pevur@riigikogu.ee

Riigikogu eelinfo reedest pühapäevani, 22. – 24. septembrini

Sündmused

Kell 7.25 – Riigikogu esimees Eiki Nestor tervitab Tallinna 21. Kooli liputoimkonda, mille liikmed heiskavad vastupanuvõitluse päeva puhul Pika Hermanni torni riigilipu.

Kell 9 – Riigikogu esimees Eiki Nestor avab Euroopa Liidu eesistumise parlamentidevahelise majanduskomisjonide esimeeste konverentsi Euroopa transpordiühenduste teemal (Riigikogu konverentsisaal).

Konverentsi juhatab majanduskomisjoni esimees Sven Sester.

Delegatsiooni kuuluvad veel Riigikogu liikmed Toomas Kivimägi ja Erki Savisaar.

Konverents on avalik ja otseülekannet sellest saab jälgida Riigikogu veebilehelt ja parleu2017.ee veebilehelt, kust leiab ka konverentsi programmi. Foto- ja/või videomaterjal tehakse esimesel võimalusel kättesaadavaks parleu2017.ee veebilehel ja Riigikogu Flickri kontol ning YouTube’is. Konverentsil osalejate mõtteid jagame sotsiaalmeedia vahendusel Riigikogu Facebookis ja Twitteri kontol.

Kell 13 – Riigikogu esimees Eiki Nestor osaleb Eero Epneri raamatu „Konrad Mägi“ esitlusel (KUMU).

Välislähetused

17. – 28. september
Riigikogu aseesimees Taavi Rõivas on visiidil Singapuris ja Malaisias, kus kohtub Singapuri parlamendi asespiikri ja peaministriga, astub üles rahvusvahelisel tehnoloogiakonverentsil Slush Singapore ning on üks peaesinejaid e-valitsemise ja digitaalse ühiskonna teemasid käsitleval konverentsil Innovation Labs World.

21. – 22. september
Balti Assamblee (BA) Eesti delegatsiooni liige Krista Aru osaleb BA haridus-, teadus- ja kultuurikomisjoni istungil Liepājas Lätis.

21. – 23. september
Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) Eesti delegatsiooni liige Andres Herkel osaleb ENPA kultuuri-, teadus-, haridus- ja meediakomitee istungil Pariisis Prantsusmaal.

21. – 29. september
Euroopa Parlamentidevahelise Kosmosekonverentsi (EISC) Eesti delegatsiooni esinaine Liisa Oviir osaleb rahvusvahelise astronautika kongressi parlamendiliikmetele suunatud programmis Adelaide’is Austraalias.

23. – 24. september
Riigikogu Tiibeti toetusrühma aseesimees Artur Talvik ja liige Andres Herkel osalevad Balti riikide parlamentide saadikute kohtumisel dalai-laamaga Riias Lätis.

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
marie.kukk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Kivimägi tutvustas Tšehhi aseministrile Eesti lähenemist sõidujagamisteenusele

Kivimägi tutvustas Bärtlile Eesti kokkuleppevedude regulatsiooni. „See on suurepärane lahendus, kui hinnata seda, et sellega on leppinud ja rahul nii klassikalise taksoteenuse kui ka kokkuleppevedude teenuse pakkujad,“ sõnas Kivimägi.

Tšehhis on samuti üleval küsimus, kas ja kuidas jagamissõiduteenus seaduses lahendada. Praegu seal veel seaduseni jõutud pole, vaid maadeldakse jätkuvalt streikide ning klassikaliste taksovedajate ja Uberi juhtide vaheliste kokkupõrgetega. Kivimägi julgustas ka tšehhe jagamisteenust seadusandlikult reguleerima, märkides, et kui teenus on juba turule tulnud ja see on kasutajale mugav, pole seda mõistlik keelata. Ühtlasi soovitas Kivimägi mõlemat teenusepakkujat võrdselt kohelda ja samas valdkondi mitte üle reguleerida, vaid liberaliseerida.

Riigikogu võttis juunis vastu ühistranspordiseaduse, liiklusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse (188 SE), mis kokkuleppevedude osutamist reguleerib. Seadus jõustub novembris.

Aseminister Bärtlit saatsid Tšehhi suursaadik Eestis Gabriela Tománková ja saatkonna 1. sekretär Alena Teznerová.

Riigikogus olid arutusel demokraatiaga seotud aspektid

Lauristini sõnul on väga oluline ja igavene küsimus väärtuste kohta poliitikas. Ta esitas retoorilise küsimuse. „Miks me siis täna arutame siin erakorralise küsimusena küsimust liberaalsete demokraatlike väärtuste olulisusest Eesti poliitikas?  „Kindlasti mitte sellepärast, et meie sõnum siit saalist läheks, et Eestis liberaalne demokraatia on tõsises ohus, et Eesti demokraatia kuidagimoodi kõigub, et Eesti hakkab minema seda teed, mida Euroopa Liidu liikmesriikide seas peetakse vastuolus olevaks ka Euroopa Liidu põhilepetega,“ ütles Lauristin. Ta selgitas, et Euroopa Liidu põhilepped näevad ette just nimelt seda, et kõik Euroopa Liidu liikmesriigid järgivad liberaalse demokraatia väärtusi, kõik Euroopa Liidu liikmesriigid järgivad põhilisi inimõigusi ja nii igapäevapoliitilised praktikad kui ka seadused, mida vastu võetakse, nendele väärtustele vastavad. Lauristin lisas, et liberaalse demokraatia saatust ja olukorda arutab kogu Euroopa. „Kogu meie senine poliitika joon, kogu meie poliitika edu, kogu Eesti edu on põhinenud sellel, et meil on see n-ö keskmine demokraatlik konsensus olnud kindel, nii nagu ka Euroopa edu,“ ütles Lauristin.

 „Aga lõppkokkuvõttes on ikkagi mingisugune niisugune tasakaal, ta tekib juba sellest väga suure hulga erinevuste üksteist tasandavast jõust. Meil võib tegelikult üks ajalehe artikkel, üks poliitiline kõne, mingisugune üks hüsteeriline karjatus, mingisugune üks kaasus – kui seda hakatakse ära kasutama mitte kogu riigi, mitte ühise arengu huvides, mitte demokraatia huvides, vaid mingi lühiajalise punkti huvides –, tekitada tegelikult palju rohkem segadust kui suures riigis või Euroopas tervikuna,“ ütles Lauristin.

Printsi kõne läbivaks märksõnadeks olid hirm ja kartus. Ta põhjendas: „Põhjus, miks ma täna siin olen, on väga lihtne: mulle tundub, et ma ei ole ainuke, kes kardab. Mulle tundub, et terve Eesti kardab. Keda kardad, Eesti? Kas sa kardad Venemaad? Kas sa kardad Euroopat? Kas sa kardad pagulasi? Kas sa kardad neid, kes pagulasi kardavad? Kas sa kardad liiga suurt meteoriiti, mis ühel päeval tühjusesse ilmub ja ilma ühegi loogilise seletuseta just meie poole suuna võtab? Kardad sa, et me rahvusena kaome? Kardad sa, et rahvususe sildi alla poevad ka need, kes pöörduvad teiste rahvuste vastu? Kardad sa, Eesti, et meid on liiga vähe? Seda oled sa ju alati kartnud. Kardad sa meie keele hääbumist? Kardad sa meie ajaloo, kultuuri, tuleviku, lootuste unistuste purunemist või kardad sa, Eesti, et pööraste muutuste trummel, mis keerleb üha hüpnootilisemal moel, raputab paigast meie vähesegi kindlustunde? Kardad sa vaesust? Kardad sa viha? Kardad sa ebavõrdsust? Sest mina kardan seda kõike.“ Printsi sõnul ei ole inimeste õigustatud hirmude häälteks konverteerimine lahendus, vaid see on küüniline poliittehnoloogia ehk teisisõnu argus. „Ma usun, et paljud teist tegelevad probleemide õhutamise asemel nende lahendamisega. Soovin teile selleks palju jõudu! Aga ärge unustage siis meid, kes me kardame! Ärge unustage meile selgitamast, meiega rääkimast,“ ütles Prints.

Jürgenstein arutles demokraatia sisu üle filosoofilises võtmes. Ta selgitas, et püüab oma ettekandes käsitleda rahvuslust, selle vaimset rikkust ja teatud ohte, mis rahvuslust vaesemaks muudavad. „Kõigepealt mainiksin, et olla rahvuslane on kindlasti austusväärne ja tõsiselt võetav maailmavaateline otsus. Küllap iga eestlane, kes peab oluliseks ning armastab oma keelt ja kultuuri, kannab endaga kaasas suuremal või väiksemal määral rahvuslust. Samas mulle tundub, et oleme jõudnud olukorda, kus end rahvuslaseks pidav inimene peab end täpsustavate sõnadega kaitsma,“ ütles Jürgenstein.

Ta märkis, et viimastel kuudel on meie ajalehtede veergudel toimunud huvitavad debatid natsismi, kommunismi, liberaalsuse, konservatiivsuse, parempoolsuse, vasakpoolsuse teemal. „Olen nende debattide raamistikus tajunud, et on üsna raske mitmete ühiskonnas oluliste ideede nagu võrdsuse, rahvusluse, õigluse või vabaduse puhul leida toetust mõõdukal keskteel asuvatele seisukohtadele. Mulle endale näib, et üheks võimaluseks rahulikult ja mõtestatult keskteed säilitada on ikka ja jälle meeles pidada iseenda maailmavaatega kaasnenud liialdusi,“ ütles Jürgenstein. Tema hinnangul tuleb paljudes küsimustes oma seisukohti muuta ja revideerida. „Teadmised täienevad, me saame teha oma maailma paremaks, õppida vigadest jne. Sellist dünaamilisust ja muutuvust eeldav vaade rahvuslusele sisaldab vältimatult avatust ja dialoogi. Märgin siin lisaks, et avatuse haavatavuseks on ikka olnud asjaolu, et sellest lähtuvad inimesed püüavad inimlikult lahendada probleeme, mis enamasti ei pole nende enda tekitatud. Olgu siis tegemist vähemuste kaitse, õiglasema ühiskonna või võrdsemate võimalustega. Sageli nõuavad need teemad kannatust ja püsivust, kus kõik peavad midagi ohverdama, aga nende probleemidega tegelemine näitab sageli ka maailma solidaarset, rõõmsat ja arenemisvõimelist poolt,“ ütles Jürgenstein.

Läbirääkimistel võtsid sõna Mart Nutt, Andres Herkel, Hanno Pevkur, Martin Helme, Barbi Pilvre, Peeter Ernits, Mart Helme, Jüri Adams, Oudekki Loone, Jaak Madison, Külliki Kübarsepp, Igor Gräzin, Jaanus Marrandi ja Henn Põlluaas, kes kõik tõid esile demokraatiaga seotud erinevad aspektid ja seisukohad.

Istung lõppes kell 13.43.

Istungi stenogramm:

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu

(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega)

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

 

Nestori ja energeetikavolinik Šefčoviči kohtumisel oli juttu elektrituru toimimisest

Nestor rääkis uutest võimalustest energeetikasektoris ja tutvustas rohelise energia kasutamist Eestis. Eesti ja meie lähiriigid on oma elektriturud liberaliseerinud, kuid paljud liikmesriigid pole veel selleni jõudnud. Nestori sõnul töötab Eesti eesistumise ajal selle nimel, et saavutada elektrituru disaini osas liikmesriikide vahel konsensus.

Volinik kiitis Eesti eesistumist ning sõnas, et energeetika vallas on tehtud väga head tööd. Tema sõnul on komisjonil kõrged ootused, et Eesti saavutab puhta energia paketi kõikide põhifailide osas üldise lähenemise.

Energeetikavolinikuga kohtusid ka Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Toomas Vitsut ja majanduskomisjoni esimees Sven Sester ja Euroopa Liidu asjade komisjoni liige Kalle Palling.

Volinik andis kohtumisel ülevaate Euroopa Komisjoni eelnõudest taastuvenergia kasutamise edendamise, energiatõhususe suurendamise, elektrituru disaini ja energialiidu juhtimise kohta. Tema sõnul on Eesti keskkonnasäästlik, kuid väljakutseks on süsinikdioksiidi vähendamine transpordisektoris.

Vitsuti sõnul oleme Eestis uhked selle üle, et meil on piisavalt puhast õhku, kuid selle säilimiseks tuleb seda ka hoida ja transpordisektoril tuleb kohaneda uute keskkonnasõbralike reeglitega.

Palling tõi välja olulise mõtteviisi muutuse, et autot ei ole vaja igaühel omada, vaid seda saab rentida siis kui autot on vaja. Statistika järgi kasutatakse autot keskmiselt ainult üks tund päevas. Pallingu sõnul on jagamismajandus kasvav trend, mis aitab saavutada ka eesmärke CO2 heitmete vähendamiseks.

Sester pakkus aruteluks ühe meetmena, et liikmesriigid võiksid rohkem tähelepanu pöörata energiasäästlikumate transpordivahendite kasutusele võtmisel ostjatele soodustuste tegemist. Selleks võib olla näiteks liikumine ühistranspordirajal, väiksemad registreerimistasud või võimalikud maksuelemendid.

Nii Vitsut, Sester kui Palling rõhutasid, et Baltikumi elektrivõrgu lahtiühendamine Venemaast ja ühendamine Põhjamaade või teiste Euroopa elektrivõrkudega on julgeolekuküsimus ja selles osas valitseb Eestis poliitiline konsensus.

Kohtumiste fotod.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
631 6356, 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee 
Päringud: press@riigikogu.ee

 

 

Henn Põlluaas: Riigikogu läks petukauba õnge ja võttis Istanbuli konventsiooni vastu

EKRE fraktsioon vastustas 20.09 Istanbuli konventsiooni vastuvõtmise, enne hääletamist läbirääkimistel esitas fraktsiooni vastuargumendid Henn Põlluaas.

Lõhestades ühiskonda ja suurendades vastandumist, mõjub konventsioon nagu homoseaduski löögina demokraatlikule ühiskonnale ja selle sidususele. Inimesed kogevad sundperverssusi, mida neile peale sunnitakse riigi sunnina. See vähendab lojaalsust ja armastust riigi vastu. Igat hullust, mis kellelegi pühe tuleb, ei saa normaalsuse ja inimõigusena serveerida. Mis vahet on isikutel, kes peavad ennast Napoleoniks, või neil, kes kujutavad ette, et on teisest soost või sootuks sootud? Mõlemad vajavad abi, mitte takka õhutamist.

Ja veel, Istanbuli konventsiooni sätted, mis kohustavad naisimmigrante vastu võtma koduvägivalla, soolise diskrimineerimise tõttu, loovad olukorra, kus ei olegi enam juhtumit, kus puuduks kohustus asüüli anda ükskõik millisele naisterahvale ja hiljem tema suurearvulisele perekonnale Aafrikast, Lähis-Idast või mujalt. Pole tagakiusamist vajagi, piisab hirmust või väidetavast tagakiusamisest ja konventsioon kohustab neid kõiki vastu võtma. Ainuüksi Aafrikas ja islamiriikides on miljard naist, kes sellistele kriteeriumitele vastavad, sest naisi teatavasti ei kohelda seal võrdsena. Seega kujutab konventsioon endast immigratsioonipumpa, mis varsti uputab Euroopa ja ka Eesti sisserännanutega üha kasvava hooga. Kas seda tahategi?

Me ei vaja Istanbuli konventsiooni, sest igasugune ahistamine ja perevägivald on Eestis niigi taunitav, seadustega keelatud ja karistatav. Meil on kriminaliseeritud kõik vägivallavormid, mida islamiriikides naiste kallal toime pannakse – suguelundite moonutamised, sundabielud, seksuaalne ahistamine, ahistav jälitamine ja nii edasi. Eestis on arvestatud ja ühinetud Istanbuli konventsiooni kõikide positiivsete aspektidega. Ülejäänud radikaalsete ja äärmuslike asjadega kaasaminek ei tule kõne allagi, see on hullumeelne.

Konventsiooni ratifitseerimine tähendab sõda normaalsele ühiskonnale ja räiget vägivalda terve mõistuse vastu. See avab ukse massiimmigratsioonile, võtab ära meie iseotsustamise võimaluse ning avab rohelise tee väärtustel põhineva ühiskonna lammutamisele ja perverssustele.

Rohkem infot

Henn Põlluaas, EKRE fraktsiooni aseesimees 58-541-447

Jaak Madison: riik toetab homoaktiviste, samas kui raha napib isegi vähihaigete raviks

PRESSITEADE 20.09

Riigikogu infotunnis 20.09 päris Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni liige Jaak Madison sotsiaalminister Jevgeni Ossinovskilt aru, miks toetab riik igal aastal kümnete tuhandete eurode eest homopropagandat, ehkki  riigil napib raha isegi vähihaigete raviks.

Madison juhtis tähelepanu, et viimase viie aasta jooksul on sotsiaalministeeriumi kaudu hasartmängumaksu nõukogust toetatud Eesti LGBT Ühingut 172 526 euroga.

„Igal aastal on summa tõusnud ning käesolevaks aastaks on toetussumma tõusnud juba 65 000 euroni. Samal ajal peetakse riigieelarvest üleval ka portaali Feministeerium, mis tegeleb äärmusfeminismi, ebatervete eluviiside ja teiste vasakäärmuslike ideede propageerimisega. Feministeerium sai tänavu riigilt 60 000 eurot,“ ütles Madison.

„Väärib märkimist, et tegemist on korruptsioonihõngulise toetusega, sest sotsiaalministeeriumi kaudu doteeritud LGBT Ühingu üks juhatuse liikmeid on Helen Sööl, kes on sotsiaalministeeriumi võrdsuspoliitikate osakonna endine nõunik ja uue võrdse kohtlemise seaduse põhiautor.“

Madisoni sõnul on traagiline, et kümneid tuhandeid eurosid kulutatakse homopropagandaks ajal, mil riik ei saa vähihaigete raviga hakkama ning ravimite jaoks on sunnitud annetusi koguma vaid suure südamega vabatahtlikud nagu Toivo Tänavsuu.

Rohkem infot,

EKRE fraktsioon Jaak Madison

mobiil 58-171-349

Riigikogu aseesimees Taavi Rõivas kohtus Singapuri parlamendi asespiikriga

Rõivas ja Chong arutasid Eesti ja Singapuri vahelise koostöö tihendamist digivaldkonnas. Rõivase sõnul oleks Eestil palju õppida Singapuri targa linna kontseptsioonist ja selle ellu viimisest, Singapur on omakorda huvi tundnud Eesti e-valitsemise ja digitaalse identiteedi vastu. „Eesti ja Singapur on küll geograafiliselt teineteisest kaugel, kuid riigid mõtlevad paljuski sarnaselt – näiteks nulltolerants korruptsiooni vastu, innovatsiooni toetamine, aga ka digitaalsele arengule rõhu panemine,“ ütles Rõivas.

Singapuris toimus täna ka äriseminar, kus osalesid Eesti ettevõtted ning kohalikud ettevõtjad ja investorid. Eile esines Rõivas rahvusvahelisel tehnoloogiakonverentsil Slush Singapore, kus tutvustas Eesti e-riigi lugu. Homme suundub Rõivas Malaisia pealinna Kuala Lumpurisse, kus on samuti plaanis äriseminarid ning äridelegatsiooni kohtumised.

Rõivas kohtub visiidi käigus ka Singapuri peaministri Lee Hsien Loongi, kommunikatsiooni- ja informatsiooniministri Janil Puthucheary ning kaubandus- ja tööstusvaldkonna ministri Sim Anniga. Samuti peab ta avaliku loengu Singapuri mainekas ülikoolis Lee Kuan Yew School of Public Policy ning on üks peaesinejaid e-valitsemise ja digitaalse ühiskonna teemasid käsitleval konverentsil Innovation Labs World.

Riigikogu aseesimehega koos on Singapuris ja Malaisias 34-liikmeline äridelegatsioon, kuhu kuulub 25 peamiselt tehnoloogiaettevõtet. Esindatud on ka toiduaine- ja kaitsetööstus.

Rõivase visiit kestab 27. septembrini.

Fotod kohtumisest Singapuri parlamendi aseesimehega.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
tel 631 6353, 510 6179
e-post merilin.kruuse@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Riigikogu kiitis heaks naistevastase ning perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni

Konventsiooniga luuakse raamistik naistevastase vägivalla ja perevägivalla ohvrite kaitsmiseks ja abistamiseks. Samuti soovitakse konventsiooni abil edendada rahvusvahelist koostööd naistevastase vägivalla ja perevägivalla likvideerimiseks.

Valitsuse algatatud naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise Euroopa Nõukogu konventsiooni ratifitseerimise seaduse (475 SE) poolt hääletas 79 ja vastu oli 6 saadikut.

Läbirääkimistel võtsid sõna Henn Põlluaas Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist, Liina Kersna Reformierakonna fraktsioonist, Marianne Mikko Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist ja Oudekki Loone Keskerakonna fraktsioonist.

Veel võttis Riigikogu vastu 71 poolthäälega valitsuse algatatud Euroopa Liidu ning Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkonna rahvusvahelise sihtasutuse asutamislepingu ratifitseerimise seaduse (446 SE), millega ratifitseeritakse Euroopa Liidu ning Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkonna rahvusvahelise sihtasutuse asutamisleping, millele Eesti kirjutas alla 25. oktoobril 2016.

Kuus aastat tagasi asutati Hamburgis ELi ning Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkonna (edaspidi CELAC) fond, mille eesmärgiks oli tugevdada ELi ja CELACi liikmesriikide partnerlust ning soodustada piirkondadevahelist vastastikust mõistmist ja nähtavust. Fond asutati eeldusel, et see muudetakse võimaluse korral edaspidi sõlmitava rahvusvahelise asutamislepinguga rahvusvaheliseks organisatsiooniks.

Lepingu eesmärk on asutada ELi ning Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkonna sihtasutus rahvusvahelise organisatsioonina, millel on rahvusvahelise avaliku õiguse kohaselt juriidilise isiku staatus. Sihtasutust võib vaadelda kui ELi ühise välispoliitika vahendit, sest selle tegevus aitab lähendada liikmesriikide tegevust Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkonna suunal, tagades, et EL on suuteline panema kahe piirkonna partnerluse raames maksma oma huvid ja väärtused.

Sihtasutuse asutamine rahvusvahelise organisatsioonina aitab suurendada selle suutlikkust koguda oma liikmesriikidelt rahalisi vahendeid – paljud liikmesriigid ei saa praegu sihtasutuse vabatahtlikku rahalist panust anda, sest fond on asutatud Saksa tsiviilõiguse alusel. Kui fond saab rahvusvahelise organisatsiooni staatuse, võimaldab see tal kärpida ka teatavaid kulusid, saada kasu rahvusvahelisest õigusest tulenevatest privileegidest ja immuniteetidest ning kasutada paremini ära oma rahalisi vahendeid ja inimressursse. See omakorda võimaldab säilitada ja arendada edasi tegevust partnerluse toetamiseks.

Riigikogus läbis teise lugemise üks eelnõu:

Valitsuse algatatud loomakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (445 SE) kohaselt on loomade avalikul näitamisel lubatud kasutada looma, kelle liigiomased käitumisharjumused või eluviis seda võimaldavad ilma looma tervist kahjustamata. Nende looma- ja alamliikide loetelu, keda on lubatud loomanäitusel, -võistlusel, -laadal, -oksjonil või loomade kokkutoomisega seotud muul avalikul üritusel kasutada, kehtestab valdkonna eest vastutav minister. Tegevusloaga loomaaedadele see regulatsioon ei laiene. Lisaks loomade heaolu ja tervise kaitsmisele on eelnõu eesmärk ennetada avalikul üritusel loomadega seotud õnnetuste ohtu ning vältida inimestel, eriti lastel, tsirkuseetenduse käigus nähtud loomade mitte liigiomasest käitumisest tulenevaid võimalikke väärarusaamu, et loomad vabas looduses selliselt käituks.

Läbirääkimistel võttis sõna Barbi Pilvre Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist.

Riigikogus läbis esimese lugemise kuus eelnõu:

Valitsuse algatatud „laiaulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu (CETA) ühelt poolt Kanada ning teiselt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide vahel” ratifitseerimise seaduse eelnõuga (466 SE) ratifitseeritakse Euroopa Liidu ja Kanada vaheline majandus- ja kaubandusleping (CETA), millele Eesti kirjutas alla 28. oktoobril 2016.

CETA puhul on tegemist majanduslikus mõttes Euroopa Liidule tervikuna olulise ja seni kõige ambitsioonikama lepinguga, mida ELil on õnnestunud kolmanda riigiga läbi rääkida. CETAga saavad Euroopa ettevõtted võimaluse tegutseda samades konkurentsitingimustes nagu Kanada firmad. Näiteks avaneb CETAga esmakordselt välispartneritele Kanada provintside ja kohalike omavalitsuste riigihangete turg. CETA kaotab 99 protsenti tollimaksudest ja seda suures osas alates lepingu ajutisest kohaldamisest. Tööstus-ja kalatoodete ning veinide ja alkoholi osas toimub täielik liberaliseerimine. Tariifid kaotatakse samuti ELile olulistele ekspordiartiklitele nagu maiustused, küpsetised, puu- ja köögiviljad. Kaubanduse elavdamisele peaksid lisaks tariifide alanemisele kaasa aitama veel näiteks lihtsustused päritolureeglites, tehniliste normide vastastikuse tunnustamise lihtsustamine ning sanitaar- ning fütosanitaarreeglite protsesside sujuvamaks muutumine.

Lisaks avanevad Euroopa ettevõtjatele CETA kaudu uued võimalused Kanada teenuste turul. Liberaliseerimine puudutab energia, finantsteenuste, telekommunikatsiooni ja mereveo teenuste sektoreid. Lepinguga lihtsustub näiteks ka ettevõttesiseselt ajutiselt üleviidud spetsialistide ja juhtivtöötajate liikumine Euroopa Liidu ja Kanada vahel.

Eestil pole Kanadaga kehtivat investeeringute soodustamise ja kaitse lepingut. CETAs sisaldub ELi uus läbipaistvam ja institutsionaliseeritud lähenemisviis investeeringute kaitsele ja ka nendega seotud vaidlustele. Kõnealune leping on investeeringute osas – võrreldes Eesti tänaseni sõlmitud investeeringute kaitse kahepoolsete lepingutega – oluliselt õiguskindlam.

Lepingus käsitletakse sundvõõrandamise tingimusi ja õigust pöörduda kohtusse. Seega tuleb see ratifitseerida Riigikogus, sest leping ise sisaldab selliseid üksikisikutele otsekohaldatavaid õigusi ja kohustusi, mida põhiseaduse kohaselt saab sätestada ainult seadusega. Nimelt saavad lepinguosaliste kodanikud otse CETA alusel lepinguosalise riigi (k.a Eesti) vastu investeeringute peatüki sätete kohaselt nõudeid esitada.

Valitsuse algatatud karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (alaealiste õigusrikkujate kohtlemise muutmine) eelnõu (453 SE).

Eelnõu on ajendatud valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise eelnõust (360 SE), millega tunnistatakse alates 1. jaanuarist 2018 alaealiste mõjutusvahendite seadus kehtetuks ja kaotatakse alaealiste komisjonid. Eelnõuga kavandatakse muudatused karistusseadustikus, karistusregistri seaduses, kriminaalmenetluse seadustikus ja väärteomenetluse seadustikus.

Muudatuste tulemusena tekib Eestis alaealiste ja noorte õigusrikkujate erikohtlemise süsteem, kus olulisel kohal on vastutuse võtmine toimepandud tegude eest. Eelnõu näeb ette riigi reageerimise nendele tegudele vastavalt alaealisega seotud riskide ja vajadustega. Eelnõu tagab alaealiste õigusrikkumistele kiirema reageerimise, vähendab ajakulu seoses alaealiste komisjonis toimuva menetlusega ja võimaldab menetlejal endal vajalik otsus vastu võtta. Selleks antakse asja menetlejale võimalus kasutada alaealiste suhtes laiemat mõjutusvahendite ringi. Sätestatakse üldreegel, et alaealiste puhul tuleb eelkõige kasutada tema arengust lähtuvaid kasvatuslikke mõjutusvahendeid.

Eelnõu annab kohtule õiguse vabastada alaealine seaduse kohaselt mõistetavast karistusest ja kohaldada selle asemel alaealise mõjutusvahendit ka 18-21-aasta vanustele. Näiteks suunata noor sotsiaalprogrammi või sobivale ravile kui noore vaimse arengu tase vastab pigem alaealise omale.

Valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (447 SE) kaotatakse tegevväelase tegevteenistuspension, politseiametniku väljateenitud aastate pension ja prokuröri vanaduspension (eripensionid) alates 1. jaanuarist 2020. aastast. Kehtiv kord näeb ette tegevväelasel 50-aastaselt 20-aastase teenistusstaaži, politseiametnikul 55-aastaselt 20-aastase politseiametniku staaži ja prokuröril vanaduspensionieas 25-aastase prokuröristaaži puhul eripensioni saamise õiguse, mille suurus on sõltuvalt teenistuse liigist ja teenistusstaažist 50-75% vastava ametikoha palgast. Eelnõu kohaselt säilivad 2019. aasta 31. detsembril teenistuses olevatel tegevväelastel, politseiametnikel ja prokuröridel õigus eripensionile praegu kehtivate reeglite alusel. Nende isikute õigus eripensionile ei sõltu sellest, kui palju nad on 1. jaanuariks 2020. a vajalikust teenistusstaažist omandanud ja eelnõu kohaselt võivad nad eripensioni määramiseks vajaliku teenistusstaaži juurde teenida.

Teenistusest lahkunud isikutel, kellel on omandatud vajalik teenistusstaaž, säilib õigus eripensionile seni kehtiva korra alusel mõnede erisustega. Näiteks alates 1. jaanuarist 2020. a tegevteenistusse tagasi tulles isiku tegevteenistusstaaž ei suurene, kuna muudatuse tulemusena on pensioni saamise tingimuseks pidev staaž, ning pension määratakse vanusenõude täitumisel ainult varasema tegevteenistusstaaži alusel.

Prokuratuuriseadus võimaldab edaspidi prokuröri vanaduspensioni hakata saama ka isikutel, kes on prokuratuurist lahkunud enne vanaduspensioniea saabumist ja kellel on väljateenitud vähemalt 25-aastane prokuröristaaž. Muudatuse kohaselt on prokuröri vanaduspensioni saamise tingimus sarnane tegevväelase tegevteenistuspensioni saamise tingimusega, kus isik ei pea minema pensionile vahetult tegevteenistusest. Teistsugune reegel kehtib praegu ja ka edaspidi politseiametnikele, kellel peab viis aastat pidevat politseiteenistuse staaži eelnema vahetult pensioniõigusliku ea täitumisele.

Läbirääkimisel võttis sõna Eiki Nestor Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist.

Valitsuse algatatud kalapüügiseaduse muutmise seaduse eelnõuga (491 SE) tagatakse seaduse ettenähtud kalapüügiga seonduvate andmete kogumine ja nende kajastamine selleks moodustatud andmekogus, mis on kooskõlas kehtivate õigusaktidega registreeritud riigi infosüsteemi haldussüsteemis (RIHA). Eelnõuga tagatakse ka Euroopa Liidu õiguse ja seaduses kehtestatud kalapüügiga seonduvate andmete kogumine, analüüsimine ja edastamine kehtestatud volitusnormide alusel. Kutselise kalapüügi registrisse kogutavaid andmeid saavad kasutada nii andmete esitajad, kalapüügi korraldamise ja järelvalvega seotud ametkonnad, kalavarusid uurivad teadlased ja muud huvigrupid. Pärast kutselise kalapüügi registri nõuetekohast registreerimist RIHA-s ning seoses muude riiklike registrite ja andmekogudega kutselise kalapüügi registri jaoks vajalike liidestusvõimaluste kasutamisega lihtsustub andmete kättesaadavus  ja väheneb kodanike  halduskoormus.

Eelnõu muudab kalalaevade registri vaba püügivõimsuse kasutamise selgemaks ja tõhusamaks. Kutselise kalapüügiga tegeleval isikul tekib võimalus kiiremini leida püügil kasutatava kalalaeva registreerimiseks vajalik piiratud püügivõimsus, kuna vaba püügivõimsust omavatel ettevõtetel väheneb võimalus vaba püügivõimsust piiramatult enda omandis hoida. Seega lüheneb teatud juhtudel ooteaeg kalalaeva kalalaevade registrisse kandmiseks. Väheneb võimalus teha fiktiivseid tehinguid kalalaevade registris vaba aeguva püügivõimsuse konkreetse ettevõtja käes hoidmise aja pikendamiseks.

Valitsuse algatatud kalandusturu korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõuga (465 SE) täiendatakse kalamajandusliku riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmise korraldamise ja andmete avalikustamise reegleid. Euroopa Komisjoni määruse rakendamiseks kehtestatakse abi andmise läbipaistvamaks muutev menetlusprotseduur.

Siseriikliku menetlusreegli kohaselt peab abi andja maaeluministeeriumi kaudu veebilehel avalikustama kalamajandusliku riigiabi andmised, mis ületavad enam kui 30 tuhat eurot. Euroopa Komisjon on liikmesriikidele loonud ühtse vabatahtlikult kasutatava veebirakenduse TAM (Transparency Aid Module). Selle kaudu andmete avalikustamine on väiksema kulu ja töökoormusega, kui eraldi ühtse tõhusa otsingu ja allalaadimisfunktsiooniga veebilehe loomine.

Samuti kohustatakse abi andjaid (PRIA, Maaeluministeerium, sihtasutused, sh Keskkonnainvesteeringute Keskus, Maaelu Edendamise Sihtasutus jt) registreerima riigiabi puudutavat infot konkurentsiseaduse alusel loodud riigiabi andmise registris. See lihtsustab erinevate piirmäärade jälgimist. Muudatused kajastavad seni toiminud ja EL õigusaktides sätestatud reegleid.

Valitsuse algatatud toiduseaduse ja söödaseaduse muutmise seaduse eelnõuga (487 SE) viiakse seadusse viited uuele ELi vastavale määrusele uuendtoidu valdkonnas. Peamine muudatus on uuendtoidu kasutuselevõtmise loamenetlusega. Senine liikmesriigi tasandi loamenetlus muudetakse ELi-üleseks keskseks loamenetluseks. Seaduse jõustumisel pole enam vaja uuendtoidukomisjoni, kuna nimetatud toidu turule lubamise otsuse teeb edaspidi Euroopa Komisjon küsides ohutushinnangut Euroopa Toiduohutusametilt. Seletuskirjas märgitakse, et uuendtoit on toit, mida enne 1997. aastat ei ole ELis olulisel määral toiduna kasutatud.

Riigikogu menetlusest langes välja üks eelnõu:

Eestimaa Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (470 SE) oleks piiranud kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel hääleõigust ainult Eesti kodanike ja Euroopa Liidu kodanikega. Kehtiv seadus võimaldab kohalikel valimistel hääletada ka neil alalistel elanikel, kes on mõne muu riigi kodanikud või kellel puudub üldse kodakondsus.

Juhtivkomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 77 ja vastu oli 7 saadikut. Seega langes eelnõu menetlusest välja.

Istungi stenogramm http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/201709201400.

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu (NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
marie.kukk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Riigikogu eelinfo neljapäevaks, 21. septembriks

Kell 10 – täiskogu istung

Olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Eesti demokraatia ohud ja väljakutsed“ arutelu, ettekandjad Euroopa Parlamendi liige professor Marju Lauristin, näitleja Jaak Prints ja Riigikogu liige Toomas Jürgenstein.

Kell 14 – komisjonides istungid

riigikaitsekomisjonis – kell 13.30: ülevaade küberjulgeolekust, kutsutud Riigi Infosüsteemi Ameti peadirektor Taimar Peterkop;

väliskomisjonis – kell 13.30: väliskomisjoni kuulamised strateegilisest kommunikatsioonist: Siseministeeriumi ülevaade, kutsutud Siseministeeriumi esindaja; Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele peatamaks Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelise piirilepingu ratifitseerimise protsess“ eelnõu (476 OE).

Sündmused

Kell 10 – Riigikogu esimees Eiki Nestor kohtub Euroopa Komisjoni energialiidu asepresidendi Maroš Šefčovičiga.

Kell 10 – Euroopa Liidu asjade komisjoni aseesimees Jaak Madison ning komisjoni liikmed Keit Pentus-Rosimannus ja Oudekki Loone kohtuvad Euroopa Liidu üldasjade nõukogu (GAC) töögrupiga (Okupatsioonide muuseum).

Kell 10.30 – Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Toomas Vitsut ja majanduskomisjoni esimees Sven Sester kohtuvad energeetikavolinik Maroš Šefčovičiga (ruum P280).

Kell 11.30 – väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kohtub Rootsi välisministeeriumi rände ja põgenike küsimuse koordinaatori, suursaadik Nicola Clasega (ruum L253).

Kell 14 – Riigikogu esimees Eiki Nestor võtab Riigikogu liikmelt Märt Sultsilt vastu rahvaalgatuse seoses Linnahalli seinamaalinguga.

Välislähetused

17. – 28. september
Riigikogu aseesimees Taavi Rõivas on visiidil Singapuris ja Malaisias, kus kohtub Singapuri parlamendi asespiikri ja peaministriga, astub üles rahvusvahelisel tehnoloogiakonverentsil Slush Singapore ning on üks peaesinejaid e-valitsemise ja digitaalse ühiskonna teemasid käsitleval konverentsil Innovation Labs World.

21. – 22. september
Balti Assamblee (BA) Eesti delegatsiooni liige Krista Aru osaleb BA haridus-, teadus- ja kultuurikomisjoni istungil Liepājas Lätis.

21. – 23. september
Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) Eesti delegatsiooni liige Andres Herkel osaleb ENPA kultuuri-, teadus-, haridus- ja meediakomitee istungil Pariisis Prantsusmaal.

21. – 29. september
Euroopa Parlamentidevahelise Kosmosekonverentsi (EISC) Eesti delegatsiooni esinaine Liisa Oviir osaleb rahvusvahelise astronautika kongressi parlamendiliikmetele suunatud programmis Adelaide’is Austraalias.

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
marie.kukk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee