Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu eelinfo reedest pühapäevani, 23. – 25. veebruarini

Reede, 23. veebruar

Komisjoni istung

Euroopa Liidu asjade komisjonis – kell 10: ülevaade 20. veebruaril toimunud EL välisasjade nõukogu arenguministrite informaalsest kohtumisest, Eesti seisukohad 26. veebruaril toimuval ELi välisasjade nõukogu istungil, kutsutud välisminister Sven Mikser; Eesti seisukohad 27. veebruaril toimuval ELi üldasjade nõukogu istungil (sh artikkel 50), kutsutud Välisministeeriumi esindaja; Eesti seisukohad 26. – 27. veebruaril toimuval mitteametlikul ELi välisasjade nõukogu istungil (kaubandus), kutsutud ettevõtlus- ja tehnoloogiaminister Urve Palo.

Sündmused

Kell 9 – väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kohtub Saksamaa Bundeswehri Juhtimis- ja Staabikolledži kursuslastega, keda saadab kaitseatašee kaptenleitnant Harald Krempchen (ruum L241).

Kell 10.15 – väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kohtub Ungari suursaadiku Vince Szalay-Bobrovniczkyga.

Kell 11 – väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kohtub Palestiina missiooni juhi suursaadik Taissir Al Adjouriga.

Kell 11.30 – Riigikogu esimees Eiki Nestor tervitab Gustav Adolfi Gümnaasiumi riigikaitseõpetuse õpilasi (Kuberneri aed).

Kell 17 – Riigikogu esimees Eiki Nestor osaleb Päästekomitee mälestussamba avamisel Pärnus (Pärnu Kuninga Tänava Põhikool, Kuninga 29).

Laupäev, 24. veebruar

Eesti Vabariigi 100. aastapäev

Kell 7.33 – pidulik riigilipu heiskamise tseremoonia Kuberneri aias Toompea lossi kõrval.

Kõne peavad Riigikogu esimees Eiki Nestor ja Tallinna Reaalkooli abiturient Mathias Kübar. Õnnistussõnad ütleb Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) peapiiskop Urmas Viilma. Eesti Vabariigi iseseisvusmanifesti loeb ette Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli neljanda kursuse üliõpilane, Voldemar Panso preemia laureaat Priit Põldma.

Lipuheiskamise tseremooniale on kutsutud Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid, president Toomas Hendrik Ilves, president Arnold Rüütel, Riigikogu aseesimehed Enn Eesmaa ja Hanno Pevkur, Riigikogu ja valitsuse liikmed, põhiseaduslike institutsioonide ja diplomaatilise korpuse esindajad ning Eesti Lipu Selts.

Kuberneri aeda on üles rivistatud Kaitseliidu, naiskodukaitse, noorkotkaste, kodutütarde, skautide, gaidide, akadeemiliste organisatsioonide, samuti seltside, ühingute ja koolide liputoimkonnad.

Eesti Meestelaulu Seltsi meeskooride ning Politsei- ja Piirivalveorkestri esituses kõlavad Enn Võrgu „Eesti Lipp“ Martin Lipu sõnadele, Viktor Konstantin Oxfordi „Jää vabaks, Eesti meri“, Juhan Aaviku „Hoia, Jumal, Eestit“ Aleksander Leopold Raudkepi sõnadele ja Raimond Kulli „Kodumaa“.

Tseremoonia lõpeb orienteerivalt kell 8.10, misjärel algab rahvalik tantsupidu koos Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsiga.

Tantsusamme aitavad meelde tuletada rahvakultuuriselts Koidupuna, Pelgulinna Rahvamaja segarühm Tontar, rahvatantsuselts Pääsuke, segarühm Kapak, Prantsuse Lütseumi tantsuansambel Leesikad, rahvakunstiansambel Leigarid ning Saku Huvikeskuse Kohevad ja Tugevad.

Otseülekande lipuheiskamise tseremooniast teevad ETV ja ETV+.

Lipuheiskamise tseremoonia täpsem kava

Kell 9 – Riigikogu esimees Eiki Nestor ning aseesimehed Enn Eesmaa ja Hanno Pevkur osalevad pärgade asetamisel Vabadussõja võidusamba jalamile Vabaduse väljakul.

Kell 10 – Riigikogu esimees Eiki Nestor kohtub akadeemiliste organisatsioonidega Toompea lossi esisel platsil.

Kell 11 – Riigikogu esimees Eiki Nestor ning aseesimehed Enn Eesmaa ja Hanno Pevkur osalevad Kaitseväe paraadil Vabaduse väljakul.

Kell 14.30 – Riigikogu aseesimees Enn Eesmaa osaleb jumalateenistusel Paide Püha Risti kirikus.

Kell 18.30 – Riigikogu esimees Eiki Nestor ning aseesimehed Enn Eesmaa ja Hanno Pevkur osalevad Eesti Vabariigi 100. aastapäeva pidulikult kontserdil ja vastuvõtul Eesti Rahva Muuseumis Tartus.

Välislähetused

22. – 23. veebruar
Euroopa Liidu asjade komisjoni aseesimees Jaak Madison osaleb Euroopa Komisjoni subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse rakkerühma teisel kohtumisel Brüsselis Belgias.

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
marie.kukk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Riigikogu avaldas tänu Eesti Vabariigi loojatele, kaitsjatele, hoidjatele ja taastajatele

Avaldajate nimel sõna võtnud Liisa Oviir ütles, et meil kõigil on põhjust olla tänulik ja õnnelik, et ülehomme tähistame oma riigi 100. sünnipäeva. „Hoiame siis oma ime meeles, hoiame oma ime südames ning hoiame südames sügavat tänulikkust selle eest,“ ütles Oviir.

Riigikogu tänuavaldus

„Iseseisva ja sõltumatu Eesti riigi rajamine on olnud meie rahva poegade ja tütarde ühislooming ning ülim püüdlus aastakümneid enne selle kätte võitmist.

Eesti Vabariigi 100. aastapäeva künnisel väljendab Riigikogu Eesti rahva nimel tänu kõigile inimestele, kes on andnud oma panuse Eesti Vabariigi loomisse ja tema iseseisvuse kindlustamisse.

Meie rahva eriline tunnustus kuulub Eesti Vabariigi rajajatele ja taastajatele, kes kasutasid ära ainukordse ajaloolise võimaluse omariikluse kättevõitmiseks.

Tunnustame neid Eesti inimesi, kes võõrvõimu aastatel töötasid ja elasid kodumaal ja tagasid rahva kestmise.

Hindame ja täname neid rahvuskaaslasi, kes säilitasid ja arendasid eesti kultuuri eksiilis ning hoidsid meie riigi õigusliku järjepidevuse ideed. Just nende töö ehitas Eestile väärtusliku silla erinevate põlvkondade vahele ning tegi lihtsamaks meie tagasipöördumise vabade Euroopa riikide perre.

Meie ühiseks eesmärgiks on minna oma riigi teise sajandisse vabadena ning töötada rahvusliku üksmeele vaimus Eesti riigi edenemise ja jätkusuutlikkuse nimel.

Riigikogu väljendab oma sügavat lugupidamist ja tunnustust kõikidele inimestele, kes on jäänud truuks Eesti omariikluse aadetele, kandnud selle nimel ohvreid ning elanud Eesti hüvanguks.“

Avalduse üle peetud läbirääkimistel võttis Sotsiaaldemokraatliku erakonna nimel sõna Toomas Jürgenstein, Reformierakonna nimel Jürgen Ligi ja Keskerakonna fraktsiooni nimel Aadu Must. Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni nimel kõneles Marko Pomerants, Vabaerakonna fraktsiooni nimel Artur Talvik ning Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna nimel Mart Helme. Sõnavõttudes rõhutasid nad avalduse vastuvõtmise tähtsust ja esitasid oma seisukohad.

Avaldusele (588 AE) kirjutasid alla Liisa Oviir, Heljo Pikhof, Rein Randver, Kalvi Kõva, Helir-Valdor Seeder, Mart Nutt, Priit Sibul, Viktoria Ladõnskaja-Kubits, Tiina Kangro, Eiki Nestor, Jaanus Marrandi, Hardi Volmer, Inara Luigas, Toomas Jürgenstein, Barbi Pilvre, Tanel Talve, Aadu Must, Peeter Ernits, Jaanus Karilaid, Enn Eesmaa, Helmut Hallemaa, Igor Kravtšenko, Dmitri Dmitrijev, Toomas Paur, Viktor Vassiljev, Erki Savisaar, Kersti Sarapuu, Jürgen Ligi, Urve Tiidus, Meelis Mälberg, Aivar Sõerd, Arto Aas, Kalle Palling, Urmas Kruuse, Maris Lauri, Tarmo Kruusimäe, Andres Metsoja, Raivo Aeg, Remo Holsmer, Anne Sulling, Terje Trei, Kalle Laanet, Liina Kersna, Madis Milling, Helmen Kütt, Artur Talvik, Ain Lutsepp, Krista Aru, Andres Ammas, Andres Herkel, Külliki Kübarsepp, Monika Haukanõmm, Henn Põlluaas, Martin Helme, Mart Helme, Uno Kaskpeit, Arno Sild, Raivo Põldaru, Valdo Randpere, Margus Tsahkna, Oudekki Loone, Märt Sults, Tiit Terik, Marianne Mikko, Martin Repinski.

Istungi alguses kõlas Eesti Vabariigi hümn, mille esitasid Tallinna Kammerkoori, Tallinna Rotary Klubi segakoori ja segakoori K.O.O.R. lauljad.

Istungi stenogramm: http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/201802221000

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu

 (NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
6316356; 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee   
Päringud: press@riigikogu.ee

Mälestusteenistusel Metsakalmistul meenutati riigijuhte

Riigikogu aseesimehe Enn Eesmaa sõnul avaldame me Eesti riigi 100. sünnipäeva eel lugupidamist ja erilist tänu nendele inimestele, kes erinevatel aegadel olid meie riigi tüüri juures ning andsid selle loomisse ja ülesehitamisse hindamatu panuse.

„Meenutades ajalugu kerkivad meie vaimusilma ette riigi loomise ja kaitsmisega seotud sündmused – nii raskused kui ka rõõmud nende kõrval, omal ajal tehtud otsused, riigimeeste võitlustahe ja soov luua iseseisev riik ning kindlustada selle tulevik. Just tulevik oli ja on Eesti inimeste kätes, millele on rajanenud meie riigijuhtide tegevus,“ ütles Eesmaa.

Pärjad ja meenutushetked olid president Konstantin Pätsi perekonna rahulas, peaminister eksiilis Tõnis Kinti haual, peaminister eksiilis Aleksander Warma haual, riigivanem August Rei haual, Konstantin Koniku haual, president Lennart Meri haual, Riigikogu endise esimehe Ülo Nugise haual.

Pärg asetati ka kenotaafile – üheksale teadmata hauas puhkavale riigivanemale: Friedrich Karl Akel, Ado Birk, Kaarel Eenpalu, Jüri Jaakson, Juhan Kukk, Heinrich Mark, Ants Piip, Jaan Teemant ja Jaan Tõnisson.

Tänast mälestusteenistust Metsakalmistul jäävad meenutama pärgade ja lillesülemite kõrval leegitsevad leinaküünlad.

Fotod

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Riigikogu eelinfo neljapäevaks, 22. veebruariks

Kell 10 – täiskogu istung

Esimene lugemine – 1 eelnõu:

65 Riigikogu liikme esitatud Riigikogu avalduse „Tänuavaldus Eesti Vabariigi loojatele, kaitsjatele, hoidjatele ja taastajatele“ eelnõu (588 AE).

Avalduses väljendatakse tänu ja lugupidamist neile, kes on võidelnud Eesti riigi loomise, kaitsmise, hoidmise ning ka taastamise nimel. Tänu just neile inimestele on meil võimalik täna siin minna vastu Eesti Vabariigi 100. aastapäeva tähistamisele vaba riigina.

Komisjoni istung

väliskomisjonis – kell 13: Saksa-Prantsuse koostööst, kutsutud Välisministeeriumi esindajad.

Sündmused

Kell 9.15 – väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kohtub Ühendkuningriigi saatkonna asejuhi Alison Beckettiga.

Kell 10 – Riigikogu aseesimees Enn Eesmaa osaleb riiklikul mälestustalitusel Metsakalmistul.

Kell 11 – Riigikogu esimees Eiki Nestor peab kõne riigivanem Juhan Kuke austamise tseremoonial (Juhan Kuke sünnikoha mälestuskivi, Väike-Maarja vald, Käru küla).

Kell 14 – Riigikogu esimees Eiki Nestor esineb kõnega EV100 tähistamisel ühendministeeriumi hoones (Suur-Ameerika 1).

Kell 15 – Riigikogu esimees Eiki Nestor intervjuu salvestamine telesaatele „Ykkösaamusse“ (Eesti Rahvusringhääling, Gonsiori 21).

Kell 15 – Riigikogu aseesimees Enn Eesmaa kohtub EV100 tähistamise raames Saaremaa Ühisgümnaasiumi õpilaste ja õpetajatega.

Kell 18 – Riigikogu aseesimees Hanno Pevkur osaleb Eesti Vabariigi 100. aastapäeva pidulikul kontsertaktusel ja selle järgneval vastuvõtul (Võru Kannel).

Välislähetused

21. – 22. veebruar
Balti Assamblee (BA) Eesti delegatsiooni aseesimees Johannes Kert osaleb BA presiidiumi töös, LMPK Alalise Komitee istungil ja kohtumistel Põhja- ja Baltimaade Euroopa Parlamendi saadikutega Brüsselis Belgias.

22. – 23. veebruar
Euroopa Liidu asjade komisjoni aseesimees Jaak Madison osaleb Euroopa Komisjoni subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse rakkerühma teisel kohtumisel Brüsselis Belgias.

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
marie.kukk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Riigikogu sai ülevaate Eesti osalemisest Euroopa stabiilsusmehhanismis

„ESM on aidanud kindlustada finantsstabiilsust euroalas ja teinud seda, andes toetuslaene riikidele, mis erinevate probleemide tõttu enam turgudel vajalikke vahendeid kaasata ei saanud. Neid laene on antud ka soodsamatel tingimustel kui tavaolukorras võimalik,“ rääkis rahandusminister.

Tõniste sõnul on toetuslaene saanud riigid aasta baasil kokku hoidnud kuni viis protsenti SKTst. „See sääst on olnud võimalik suunata majanduse taastamisse. Unustada ei saa ka nende laenudega kaasas käivat tingimuslikkust, mis on neid riike pannud korrastama oma riigi rahandust, puhastama pangandust ning läbi viima struktuurseid reforme,“ lausus ta.

„Iirimaa, Portugal, kes said toetust EFSFi kaudu kaudu, ning Küpros ja Hispaania kui ESMi kliendid on neile antud uue võimaluse hästi ära kasutanud ning näitavad positiivseid või väga positiivseid eelarve- ja majandustulemusi,“ ütles Tõniste. Ta lisas, et euroala turvavõrk on aidanud taastada usaldust, mis on olnud oluline soodsa majandusolukorra tagamisel.

Tõniste sõnas, et Eesti kohustused ESMis pole kasvanud. Ta juhtis tähelepanu ka sellele, et ESM on teeninud tulu, mis on suunatud reservidesse. 2016. aastal suunati ministri sõnul reservi 568 miljonit eurot tulusid ja reservi maht on nüüdseks peaaegu kaks miljardit eurot.

ESMi tulevikuplaanidest rääkides ütles Tõniste, et sel aastal tegeletakse Kreeka programmi lõpetamisega ning Küprose ja Hispaania programmijärgse seirega. Ministri sõnul on ESM tugevalt segatud ka EMU tulevikuaruteludesse ning tegeletakse ka ESMi rolli laiendamisega ehk selle riikidevahelisest lepingust Euroopa Liidu õigusesse toomisega.

Läbirääkimistel võtsid sõna Jürgen Ligi Reformierakonna ja Henn Põlluaas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.

Riigikogus läbis esimese lugemise kaks eelnõu:

Valitsuse algatatud isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise seaduse eelnõuga (569 SE) kehtestatakse digitaalse isikutunnistuse kehtivusajaks kolme aasta asemel viis aastat. Eelnõu eesmärk on digitaalse isikutunnistuse kehtivusaja pikendamise kaudu muuta digitaalse isikutunnistuse kasutamine ja taotlemine senisest mugavamaks, samuti ühtlustada isikut tõendavate dokumentide kehtivusaegu.

Valitsuse algatatud isikut tõendavate dokumentide seaduse ning väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse muutmise seaduse (Euroopa tagasisaatmise reisidokument) eelnõuga (585 SE) täiendatakse isikut tõendavate dokumentide seaduses väljaantavate dokumentide loetelu Euroopa tagasisaatmise reisidokumendiga, mille eesmärk on hõlbustada liikmesriikide territooriumil ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmist ja tagasivõtmist. Dokumendi väljaandmise ja kehtetuks tunnistamise pädevus antakse Politsei- ja Piirivalveametile.

Eelnõu on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/1953.

Seni on riigis ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmiseks kasutatud soovituslikku Euroopa Liidu ühtset reisidokumenti väljasaatmiseks.

Istungi stenogramm.

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata: https://www.youtube.com/riigikogu
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
tel 631 6353, 510 6179
e-post merilin.kruuse@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Riigikogu Eesti-Aserbaidžaani parlamendirühma eriavaldus

Jagame Aserbaidžaani rahva valu seoses Xocalı veresaunaga, mille käigus tapeti üle 600 süütu tsiviilisiku, sealhulgas palju lapsi, naisi ja vanureid.

Mõistame teravalt hukka veresauna süüdlased ja nende kuritahtlikud, ebainimlikud teod Aserbaidžaani tsiviilisikute vastu Xocalı hõivamise ajal ööl vastu 26. veebruari 1992, mis ei ole midagi muud kui inimsusevastased kuriteod. Selle massimõrva toimepanijad tuleb võtta vastutusele.
Väljendame oma toetust Aserbaidžaani jõupingutustele riigi territoriaalne terviklikkuse taastamiseks.

Rahumeelne lahendus Armeenia-Aserbaidžaani vahelisele Mägi-Karabahhi konfliktile on oluline tegur kogu piirkonna arengus.

Eriavaldusele on alla kirjutanud rühma esimees Deniss Boroditš. Parlamendirühma liikmed on Eerik-Niiles Kross, Lauri Luik, Erki Savisaar, Igor Kravtšenko, Märt Sults ja Valeri Korb.

Peaminister vastas infotunnis küsimustele elanikkonna kaitse kohta

Talvik märkis, et valitsus kiitis heaks elanikkonnakaitse kontseptsiooni. Pressiteadetest, mis sellega seoses välja on tulnud, jääb mulje, et see on tsentrist organiseeritud lähenemine, kuigi kontseptsiooni väljatöötamisel räägiti n-ö altpoolt üles lähenemisest ehk selline vana tsiviilkaitsesarnane lähenemine.

Ratas selgitas, et teatud valdkondi elanikkonnakaitses korraldavad ja juhivad erinevad ministeeriumid või erinevad ametid. Tema sõnul koordineerib seda hädaolukordade puhul Siseministeerium. Riigikantselei teeb riigikaitseliste kriisidega seotud tegevuste puhul. Peaministri sõnul lisati kontseptsiooni arutelul punkt, et riigihalduse minister koostöös Siseministeeriumi ja Riigikantseleiga tutvustab kohalike omavalitsuste üksustele kontseptsioonis neile suunatud tegevusi, soovitusi. Ta märkis, et see on see koht, kus kohalikud omavalitsused ja läbi selle ka kohalikud kogukonnad peaksid tulema kaasa elanikkonna kaitsmisel.

Ratas tõi esile kolm suunda. „Üks on see, kuidas me ühiskondlikku teadlikkust suurendame. Teine on see, kuidas me kaitse tagame kriisiolukordades, kuidas me selle eest seisame. Ja kolmas on see, missugune on abi osutamine,“ selgitas peaminister. Ta lisas, et plaanis on nii põhikoolis kui gümnaasiumis hakata noortele õpetama kriisiolukordadeks valmisolekut. Tuleb luua vastavad koolitusmaterjalid elanikele, tehakse kättesaadavaks ka põhjalikud ja praktilised käitumisjuhised erinevates kriisiolukordades tegutsemiseks.  

Peaministri sõnul on kaitse tagamiseks kriisiolukordades plaanis järgmise, 2019. aasta lõpuks välja töötada asukohapõhine kiire ohuteavitussüsteem. „Suure tõenäosusega me räägime kas SMS-idest või läbi mobiiltelefoni. Rakkerühm on pidanud oluliseks üleriigilise kriisitelefoni käivitamist häirekeskuse juures. Sellel ja järgmisel aastal töötab PPA ulatusliku evakuatsiooniplaani hädaolukorras ning ka sõjaolukorras, sealhulgas kaardistatakse koostöös kohalike omavalitsustega võimalikud evakuatsioonikohad,“ selgitas peaminister.

Ratas ütles, et lähtuvalt detsentraliseerituse põhimõttest viivad laiapindse riigikaitse ja kriisireguleerimise planeerimisel elanikkonnakaitse tegevusi ellu erinevad asutused. „Toiduvaru, olgu see vesi või mingisugused muud toitained – sellega tegeleb Maaeluministeerium, evakuatsiooni planeerimise ja läbiviimisega Politsei- ja Piirivalveamet, kriisideks valmisoleku õpetamisega koolides Haridus- ja Teadusministeerium,“ selgitas Ratas.

„Elanikkonnakaitse saab alati toimida efektiivselt elaniku jaoks siis, kui tehakse väga-väga laiapõhjalist koostööd,“ märkis Ratas.

Peaminister vastas veel Maris Lauri ja Jürgen Ligi esitatud küsimustele järjepidevuse põhimõtte ja Mart Helme esitatud küsimusele EV100 logo kohta.

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson vastas Raivo Põldaru küsimusele Rail Balticu kohta, Jüri Adamsi esitatud küsimusele majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi rolli kohta puidurafineerimistehase planeerimisel ja Martin Helme esitatud küsimusele elektrisüsteemi varustuskindluse tagamisega seotud probleemide kohta.

Kaitseminister Jüri Luik vastas Urve Tiiduse esitatud küsimusele Eesti territooriumil sõltumatu informatsiooni leviku ja Ain Lutsepa esitatud küsimusele laiapindse riigikaitse kohta.

Infotunni stenogramm:

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu

(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega)

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

 

 

 

EKRE fraktsioon kohtus Eesti Ornitoloogiaühinguga

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon kohtus kolmapäeval 21.veebruaril Eesti Ornitoloogiaühingu juhtidega. Külas olid  Veljo Volke ja Meelis Uustal.

Arutati vastastikust huvi pakkuvaid küsimusi, mis puudutasid eeskätt lindude senisest suuremat kaitset ülemäärase küttimise eest ja võimalikku raierahu kehtestamist pesitsusperioodil suurtele metsaomanikele.

 

Komisjon kohtus riigikontrolöri kandidaadiga

Riigieelarve kontrolli erikomisjon kohtus täna riigikontrolöri kandidaadi Janar Holmiga. Erikomisjon tundis huvi Holmi kandidatuuri ja tema visiooni vastu. Samuti arutati Riigikontrolli ja erikomisjoni omavahelise koostöö ning tulevikuplaanide üle.

Erki Savisaar: andmebaaside üleviimine Luksemburgi on oluline samm e-julgeoleku suurendamisel

Keskerakondlasest Riigikogu majanduskomisjoni liikme Erki Savisaare sõnul aitab andmebaaside üleviimine Luksemburgi serveritesse maandada riske. „Mõistagi on suurimaks väärtuseks turvalisus ja töökindlus. Peame olema valmis ka olukorraks, kus näiteks siinsete andmekeskustega midagi juhtub. Sellisel juhul tagab kaugel asuv andmekeskus nii andmete säilimise kui ka teenuse toimimise,“ sõnas Erki Savisaar. Tema sõnul on tegu uudse viisiga, mida teised riigid veel rakendatud pole, kuid sarnast lähenemist kasutavad mitmed organisatsioonid nagu näiteks NATO.

Erki Savisaare sõnul on Eestile geograafilisest suurusest tulenevalt hädavajalik kasutada välisriikides olevaid andmehoidlaid. „Turvalisuse tagamiseks peavad andmehoidlad olema üksteisest geograafiliselt eraldatud. Turvaliseks peetakse eraldatust, mis on vähemalt 240 kilomeetrit. Eesti siseselt on seda väga raske saavutada. Luksemburg oli koheselt koostööst huvitatud ning omab juba praegu väga kõrge turvalisusega andmekeskuseid.“ Savisaar lisas, et kokkuleppe kohaselt saavad andmekeskusesse siseneda ainult Eesti Vabariigi poolt volitatud isikud ja lisaks on Eesti riigil ligipääs keskusele läbi digitaalse andmevahetuse. Selliseid andmekeskuseid peaks tulevikus veelgi lisanduma.

Esmajärjekorras on plaan Luksemburgis asuvatesse serveritesse üle viia riigikassa infosüsteem, maksekohuslase register, pensionikindlustuse register, e-toimik, kinnistusraamat, äriregister, Riigi Teataja, rahvastikuregister, isikut tõendavate dokumentide register ja maakataster.