Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Pentus-Rosimannus: Euroopa Liidu perspektiiv on Lääne-Balkani riikidele oluline

“Eesti eesistumise üks prioriteete on olnud turvaline Euroopa Liit ja seda pole võimalik ette kujutada ilma stabiilse ja turvalise Lääne-Balkanita,“ ütles Pentus-Rosimannus. „Olgu see migratsioonikriis, võitlus äärmusluse ja terrorismi ohuga – Lääne-Balkani roll ja koostöö on siin oluline.“

Pentus-Rosimannus ütles sõnavõtus rahvusparlamentide esindajatele, et ehkki Euroopa Liidul jagub sisemisi tegelemist nõudvaid muresid, peab tähelepanu jaguma ka naabritele ja laienemispoliitikale. „Riikidel, kes näevad oma tulevikku euroopalikuna, demokraatliku õigusriigina ja kes on valmis täitma tingimusi, mis Euroopa Liiduga liitumiseks vajalikud on, peab olema liitumisperspektiiv,“ ütles Pentus-Rosimannus.

Väliskomisjoni aseesimehe sõnul on Euroopa Liidu perspektiiv regioonis oluline, aga iga riiki tuleb käsitleda eraldi ja vastavalt nende edasiliikumisele reformide läbiviimisel. „Eesti eesistumise ajal oleme edasi liikunud Montenegro ja ka Serbiaga. Aga ka arengud endises Jugoslaavia Makedoonia Vabariigis on olnud head, sama saab öelda Albaania kohta,“ ütles ta.

Pentus-Rosimannus möönis, et vajalike reformide läbiviimise protsess võib küll olla mõnikord ja mõne riigi puhul aeglane, aga isegi aeglane edasi liikumine viib eesmärgile lähemale. „Kuna olukord Lääne-Balkanil on endiselt habras ja kuskile pole kadunud Kremli jõuline propagandategevus, on nõudlikult positiivsete, signaalide andmine Euroopa Liidu poolt hea meelsuse ja reformitempo hoidmise jaoks kindlasti oluline. Seda oleme Eesti eesistumise ajal ka meie parlamendi poolt teinud,” rääkis Pentus-Rosimannus.

Pentus-Rosimannus esines täna ka Euroopa Parlamendi arengukomisjoni kestva arengu  eesmärkide teemalisel istungil.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
631 6356, 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee 
Päringud: press@riigikogu.ee

Riigikogu eelinfo kolmapäevaks, 22. novembriks

Kell 13 – infotund

Riigikogu liikmete küsimustele on vastamas peaminister Jüri Ratas, ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo ning sotsiaalkaitseminister Kaia Iva.

Peaminister Jüri Ratas vastab küsimustele ühistranspordi, aktsiisimaksude, kaitsekulude, usuvabaduse kaitse ning elanikkonnakaitse ja rakkerühma raporti kohta.

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo vastab küsimusele majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kava kohta info- ja kommunikatsioonitehnoloogia spetsialistide osas.

Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva vastab küsimustele töövõimetoetuse saajate ja töövõimetuspensionäride kohtlemise kohta tulumaksu arvestamisel ning hoolduskoormuse ja võrdse kohtlemise kohta.

Kell 14 – täiskogu istung

Kolmas lugemine – 2 eelnõu:

Valitsuse algatatud karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (alaealiste õigusrikkujate kohtlemise muutmine) eelnõu (453 SE), mis loob Eestis alaealiste õigusrikkujate kohtlemiseks uue süsteemi. Alaealistele määratava maksimaalse aresti pikkust vähendatakse 30. päevalt kümnele. Alaealiste komisjonide rolli hakkavad täitma menetlejad. Eelnõu eesmärk on vähendada alaealiste korduvaid õigusrikkumisi.

Kriminaalmenetluses luuakse võimalus paigutada vahistatud alaealine vangla asemel kinnisesse lasteasutusse. Aresti asemel soodustab eelnõu teiste, alaealistele sobivamate ja mõjusamate mõjutusvahendite kasutamist. Väiksemate rikkumiste puhul saab eelnõu järgi jätta väärteomenetluse alustamata, kui alaealine heastab tekitatud kahju. Ühtlasi loob eelnõu võimaluse kasutada alaealiste mõjutusvahendeid vajadusel ka 18–21-aastaste puhul, kui isik sarnaneb arengutasemelt pigem alaealise kui täiskasvanuga.

Valitsuse algatatud 2017. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (510 SE) kohandab eelarvekulusid seoses muutunud vajadustega. Kulude ja tulude kogumaht selle tulemusel ei muutu. Täpsustuvad ministeeriumide ja teiste asutuste jooksva aasta kulud. Samal kombel on jooksva aasta riigieelarve muudatusi tehtud igal sügisel.

Kokku esitas valitsus Riigikogule 54 muudatusettepanekut. Euroraha kaasfinantseerimise jäägi arvelt suunatakse kolm miljonit eurot sotsiaalteenuste osutamiseks, sh erivajadustega laste rehabilitatsiooniks ja abivahendite järjekorra likvideerimiseks. Kaasrahastamise jäägist suunatakse ka laboriseadmete soetamiseks kokku 1,4 miljonit eurot Sotsiaalministeeriumi, Justiitsministeeriumi ja Maaeluministeeriumi alla kuuluvatele asutustele. Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas suunatakse 2,4 miljonit eurot valitsuse hariduskulude toetusfondi kohalikele omavalitsustele õpetajate palga tarbeks. Sotsiaalministeeriumi valitsemisala sees suunatakse ravimite eelarveülejäägist 100 000 eurot Põlva haiglale, et nad saaksid paremini koostööd teha Tartu Ülikooli kliinikumiga. Samuti läheb ravimite eelarveülejäägi arvelt 186 000 eurot kiirabiteenusele ja 14 000 eurot Kihnu helikopteriplatsi tarbeks, mida on vaja kiirabiteenuse osutamiseks. Peale nende tehti eelarveraha ümbersuunamisel veel rida muudatusi.

Teine lugemine – 6 eelnõu:

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse “Riigi 2016. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine” eelnõu (500 OE).

Riigi majandusaasta koondaruande eesmärk on anda ülevaade riigieelarves seatud eesmärkide saavutamisest, riigi finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest ning võimaldada Riigikogu kontrollifunktsiooni teostamist valitsuse suhtes. Samuti annab aruanne valitsusele võimaluse selgitada oma tegevust ning esitada Riigikogule vajalik informatsioon, et teha uued eelarvelised otsused.

Dokument sisaldab tegevusaruannet (riigi üldised majandusnäitajad, avaliku ja valitsussektori finantsnäitajad, valitsussektori töötajate arv, tööjõukulud ja keskmine palk, tegevuskava täitmine ning riigi sisekontrollisüsteemid), riigi konsolideeritud ja konsolideerimata raamatupidamise aastaaruannet, täiendavat informatsiooni kohalike omavalitsuste ning avaliku sektori ja valitsussektori kohta. Koondaruande juurde kuulub ka Riigikontrolli kontrolliaruanne.

Valitsuse algatatud kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (513 SE) korrastab kõrgemate riigiteenijate ning prokuröride palgasüsteemi. Kõrgemate riigiteenijate palk hakkab sõltuma tarbijahinnaindeksist ja sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise kasvust. Prokuröride palk hakkab sõltuma riigi peaprokuröri sissetulekust.

Prokuröride palk hakkab sõltuma peaprokuröri palga suurusest. Iga kalendriaasta 1.aprilliks indekseeritakse kõrgeim palgamäär indeksiga, mille väärtus sõltub 20 protsenti tarbijahinnaindeksi kasvust ja 80 protsenti sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise aastasest kasvust. Riigi peaprokurörile, õiguskantslerile, riigisekretärile ja riigikontrolörile hakatakse makstakse igakuiselt 20 protsenti ametipalgast esinduskuludeks.

Pärast indekseerimist loetakse kõrgemate riigiteenijate järgmise aasta kõrgeimaks palgamääraks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud kõrgeim palgamäär. Esimene indekseerimine toimub järgmise aasta 1.aprillil, kuid Riigikogu liikmete, presidendi ja ministrite puhul toimub palgamuutus uue Riigikogu koosseisu ajal.

Valitsuse algatatud okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse ja sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu (518 SE) näeb ette tõsta represseeritute toetus 192 eurolt 230 eurole. Samuti nähakse ette 230-eurone sotsiaaltoetus neile, kes saadeti Eestist sunniviisiliselt tuumakatastroofi piirkonda katastroofi tagajärgi likvideerima.

Valitsuse algatatud perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (517 SE) järgi tekib isal võimalus jääda isapuhkusele senise kümne tööpäeva asemel 30 päevaks. 18-kuusele vanemahüvitise perioodile lisandub veel kuu, mis on mõeldud isadele. Ilma hüvitist vähendamata saab töist tulu teenida kuni pool vanemahüvitise ülempiirist ehk 2018. aastal 1544 eurot kuus. Rohkem teenides on alati tagatud hüvitis vanemahüvitise määras, mis tuleval aastal on 470 eurot. Samuti saavad vanemad ise otsustada, kas ja kuidas nad soovivad vanemahüvitise saamist lapse esimesel kolmel eluaastal peatada ja taasalustada. Vanemahüvitist hakatakse arvestama rasedusele eelnenud 12 kuu järgi. Eelnõu järgi kehtestatakse ka kolmikute ja enamaarvuliste mitmike toetus, mis on 1000 eurot kuus ühele vanemale kuni laste 18-kuuseks saamiseni.

Valitsuse algatatud Eesti Haigekassa seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (512 SE) kehtestatakse Eesti Haigekassa tulubaasi etapiline laiendamine ja sellega seotult riigieelarvest kulude üleviimine Eesti Haigekassasse.

Kehtiva regulatsiooni kohaselt moodustub ravikindlustuse tulubaas riikliku ravikindlustuse vahenditesse ülekantava sotsiaalmaksu osast, mis moodustab 13 protsenti töötava inimese tasudelt. Samuti on kehtiva regulatsiooni kohaselt käesoleva eelnõuga üle viidavate teenuste rahastamine riigieelarveline kohustus. Teenuseid rahastab kas Sotsiaalministeerium või Terviseamet.

Eelnõuga kehtestatakse Eesti Haigekassa tulubaasi etapiline laiendamine ja sellega seotult riigieelarvest kulude üle viimine Eesti Haigekassasse. Valitsus kinnitas 23. aprillil riigi eelarvestrateegia 2018–2021 läbirääkimiste raames Eesti Haigekassa tulubaasi laiendamise ja otsustas panustada selle eelarvesse 2018. aastal 7 protsenti, 2019. aastal 10 protsenti, 2020. aastal 11 protsenti, 2021. aastal 12 protsenti ja 2022. aastal 13 protsenti mittetöötava vanaduspensionäri pensioni kohta.

Valitsuse algatatud ravikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (514 SE) näeb ette suurenenud ravivajadusega inimestele nende ravimitele tehtud kulutuste hüvitamist suuremas määras. Nii parandatakse suurte ravimikuludega inimeste jaoks ravimite kättesaadavust.

Esimene lugemine – 2 eelnõu:

Valitsuse algatatud maakatastriseaduse, maapõueseaduse ja ruumiandmete seaduse muutmise seaduse eelnõu (533 SE).

Selleks, et Maa-amet saaks vastavad info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) valdkonnaga seotud ülesanded Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskusele (KEMIT) üle anda, on vaja muuta õigusakte, millega Maa-ametile on pandud infosüsteemide ning registrite pidamisega seotud ülesanded. Eelnõuga viiakse Maa-ameti IKT-valdkonna konsolideerimisega seotud infosüsteemide volitatud töötleja määramine määruse tasandile. Sellisel juhul ei pea tulevikus muutma edaspidi seadust olukorras, kui on vaja muuta  volitatud töötlejat.

Eelnõu peamine eesmärk on tõsta Keskkonnaministeeriumi valitsemisala siseselt IKT haldamise ja arendamise efektiivust ning infosüsteemide turvalisust. Maa-ameti sisuteenused tuginevad 90 protsenti infotehnoloogial. Seletuskirjas märgitakse, et riigi põhiregistrite pidamisel on vastutuse jagunemine väga oluline. Selleks, et riiklikult tähtsate infosüsteemide töötamine ja arendamine oleks tagatud ega tekiks õigusselgusetust tööülesannete ja vastutuse jaotuses Maa-ameti ja KEMIT-i vahel, on vaja sätestada võimalikult täpselt kummagi asutuse pädevus infosüsteemide pidamisel. IKT teenuste koondamine valitsemisala ühe asutuse alla, kelle ülesandeks on kogu ministeeriumi valitsemisala asutuste infosüsteemide arendamine ja haldamine, aitab vähendada teenuste osutamisel dubleerimist ja sellest tulenevat ebaefektiivsust.

Valitsuse algatatud osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokolli 2016. aastal Kigalis tehtud muudatuse ratifitseerimise seaduse eelnõu (528 SE).

Montreali protokolli reguleerimisalasse lisatakse fluorosüsivesinikud (HFC). Muudatuse olulisemaks eesmärgiks on HFC-de kasutamise järk-järguline piiramine ning seeläbi globaalse kliimasoojenemise vähendamine. Nimetatud aineid kasutatakse peamiselt konditsioneerides külmutus- ja jahutussektoris, aerosoolides, tulekustutussüsteemides ning vahutootmises.

Seletuskirjas märgitakse, et osoonikihti kahandavate ainete kasutamise piiramine on olnud globaalne eesmärk juba rohkem kui 30 aastat. 22. märtsil 1985 sõlmiti osoonikihi kaitsmise Viini konventsioon ning 16. septembril 1987 sõlmiti osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokoll. Eesti ühines Viini konventsiooni ja Montreali protokolliga 11. septembril 1996 vastu võetud seadusega. Viini konventsioonil ja Montreali protokollil on 197 osalisriiki. Viini konventsiooni peamiseks eesmärgiks on inimeste tervise ja looduskeskkonna kaitsmine osoonikihi kahanemisega seotud kahjulike mõjude eest. Montreali protokolli peamiseks eesmärgiks on osoonikihti kahandavate ainete kasutamise piiramine, seades lõppeesmärgiks nende ainete täieliku kasutusest kõrvaldamise.

Kigali muudatus sisaldab meetmeid HFC heitkoguste vähendamiseks ja see aitab rakendada Pariisi kokkulepet, eelkõige hoida üleilmne temperatuuri tõus tunduvalt alla 2 °C võrreldes industriaalühiskonna eelse tasemega ning jätkata jõupingutusi, et piirata temperatuuri tõusu veelgi, et see jääks 1,5 °C piiresse võrreldes industriaalühiskonna eelse tasemega. Kigali muudatus võimaldab 21. sajandi lõpuks ära hoida ülemaailmse õhutemperatuuri tõusu hinnanguliselt 0,5 kraadi võrra. Seega on Kigali muudatusel oluline positiivne mõju loodus-ja elukeskkonnale.

Kigali muudatus võeti vastu Montreali protokolli osaliste 28. kohtumisel, mis toimus 10.–15. oktoobrini 2016 Rwandas Kigalis. Muudatuse ratifitseerimisega ei kaasne Eesti õiguse muutmise vajadust sest ELis reguleerib HFC-sid otsekohalduv vastav määrus. Muudatus toob kaasa Montreali protokolli liikmemaksu suurenemise seniselt 80 838 USD hinnanguliselt kuni 187 000 USD.

Riigieelarve kontrolli erikomisjonis – kell 9: väljasõiduistung Riigikontrolli, ülevaade Riigikontrolli tööplaanist, Riigikontrolli arvamusest Eesti Haigekassa ja Eesti Töötukassa reservide haldamise praktikast, Riigikontrolli arvamusest fiskaalpoliitika teemal.

Välislähetused

20. – 22. november
Väliskomisjoni aseesimees Keit Pentus-Rosimannus osaleb ettekannetega Euroopa Parlamendi arengukomisjoni ja välisasjade komisjoni ühisistungitel rahvusparlamentidega Brüsselis Belgias.

21. – 22. november
Õiguskomisjoni liige Liisa Oviir osaleb ettekandega Euroopa Parlamendi parlamentidevahelise naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni istungil „The Istanbul Convention: combating violence against women at national and EU level“ Brüsselis Belgias.

21. – 23. november
Balti Assamblee (BA) Eesti delegatsiooni esimees Aadu Must ja aseesimees Johannes Kert osalevad V Põhjamõõtme parlamentaarsel foorumil Brüsselis Belgias.

21. – 24. november
Riigikogu liige Barbi Pilvre osaleb poliitilise kommunikatsiooni konverentsil „Political Communication in Times of Crisis: New Challenges, Trends & Possibilities“ Zürichis Šveitsis.

22. – 24. november
Riigikogu liige Arto Aas esineb sõnavõtuga Ukraina parlamendi korraldataval küberkaitseteemalisl arutelul „TAIEX High-Level Workshop on Cyber-Security“ Kiievis Ukrainas.

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
marie.kukk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Riigikogus läbis teise lugemise väikesaarte seaduse eelnõu

Valitsuse algatatud püsiasustusega väikesaarte seaduse, liiklusseaduse ja maapõueseaduse muutmise seaduse eelnõuga (493 SE) muudetakse püsiasustusega väikesaarte nimistu moodustamise aluseid. Väikesaarte nimistu kehtestab edaspidi Vabariigi Valitsus määrusega. Nimistusse hakkab kuuluma saar, mille pindala on alla saja ruutkilomeetri ja kus elas eelmise kalendriaasta jooksul rahvastikuregistri andmetel vähemalt viis inimest.

Riik toetab rahaliselt kohaliku omavalitsuse üksusi, kelle territooriumil püsiasustusega väikesaarte nimekirja kuuluv saar asub, et saare elanikele avalikke teenuseid osutada. Eelnõuga soovitakse muuta väikesaarte elanike toetamise süsteem paindlikumaks ja muutuvatele oludele paremini vastavaks. Praegu saab püsiasustusega väikesaarte nimekirja muuta ainult seadusega. Eelnõuga muudetakse nimekirjas muudatuste tegemine lihtsamaks ja nimekirja ülevaatamine regulaarseks.

Peale selle antakse eelnõuga luba sõidutada väikesaartel reisijaid selleks kohandatud veoauto kastis, kui auto kiirus jääb alla 40 kilomeetri tunnis. Haagises sõitjaid vedada ei tohi.

Riigikogu katkestas majanduskomisjoni algatatud liiklusseaduse paragrahvi 34¹ täiendamise seaduse eelnõu (480 SE) teise lugemise, et Euroopa Komisjoni eelnõus sisalduvast tehnilisest normist teavitada. Eelnõu menetlemisega jätkatakse pärast teavitusprotseduuri lõppu. Muudatusettepanekute tähtajaks määrati 5. detsember kell 12.

Eelnõuga laiendatakse töötlemata ümarpuidu eriveole kehtestatud regulatsiooni ka teistele veoliikidele. Eelnõu järgi võib jagatava kauba erivedu teostada vastavas määruses kehtestatud tingimustel, kui seda tehakse EURO 5 või vähem saastavasse EURO-heitgaasiklassi kuuluva sõidukiga. Autorongi koosseisus olevate sõidukite kõik teljed, välja arvatud pööravate ratastega teljed, peavad olema varustatud paarisratastega. Autorongi tegelik mass ei tohi kuueteljelisel autorongil ületada 48 tonni ning seitsme- või rohkemateljelisel 52 tonni.

Erivedu toimub eelnõu järgi tee omaniku määratud teevõrgul. Eriloa annab tee omanik, kellel on õigus määrata veole täiendavad tingimused, aga ka loa andmisest keelduda, kui erivedu võib näiteks oluliselt teed kahjustada või pole võimalik täita tingimusi ohutuks liiklemiseks.

Riigikogus läbis esimese lugemise 12 eelnõu:

Valitsuse algatatud maaparandusseaduse eelnõu (524 SE) uuendab terviklikult maaparanduse regulatsiooni. Maaparandus koosneb üldistanuna kahest osast: uute maaparandussüsteemide ehitamisest ja olemasolevate maaparandussüsteemide korrashoidmisest. Kavandatud regulatsiooni rakendamise tulemusel paraneb eeskätt maaparandussüsteemide toimimisvõime. Seletuskirjas märgitakse, et ilma toimivate maaparandussüsteemideta oleks 50 protsenti Eesti maatulundusmaast liigniiske ja selle kasutamine raskendatud.

Eelnõu olulisemad muudatused puudutavad maaparanduses tegutseva ettevõtja heaks töötava vastutava spetsialisti kvalifikatsiooni ja vastutust. Neile kehtestatakse iga viie aasta tagant täienduskoolituse kohustus. Kehtivas seaduses on vastutava spetsialisti roll pigem ettevõtja nõustamine, aga see peaks olema sisulisem. Sellest tulenevalt nähakse ette, et spetsialist teeb ja kontrollib või juhib ja vastutab tehtu eest. Samuti ei tohi ta olla mitme ettevõtja vastutav spetsialist, kui tema töökoormus ei võimalda töökohustusi nõuetekohaselt täita. See peaks viima ehitusprojektide kvaliteedi paranemisele.

Eelnõuga muudetakse maaparandushoiu ja ka maaparandusühistu regulatsiooni, mille kohaselt ei ole maaparandusühistud enam mittetulundusühingud, vaid eraõiguslikud juriidilised isikud. Maaparandussüsteemi omanikele ühistu asutamisprintsiibis muudatust ei toimunud. Ka ühistu kui eraõiguslik juriidiline isik asutatakse nende omanike otsuse alusel, kelle omandis on üle ühe kolmandiku maaparandussüsteemi maa-alast või üle ühe kolmandiku ühistu tegevuspiirkonnas asuva maaparandussüsteemi ühise eesvoolu pikkusest. Maaparandusühistuid oli 2016. aasta seisuga 196.

Maaparandussüsteemide toimimise tagamiseks nähakse ette eesvoolu kaitsevöönd. Eesvoolude nõuetekohane toimimine on eelduseks kogu maaparandussüsteemi toimimisele. Kaitsevööndis ei tohi rajada istandust, kõrghaljastust ja püsivat piirdeaeda ning tõkestada juurdepääsu eesvoolule ja selle rajatisele. Samuti ei tohi muud ehitist ehitada ilma põllumajandusameti kooskõlastuse või loata.

Valitsuse esitatud 11 Kaitseväe rahvusvahelise missiooni eelnõu:

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni juhitud Iraagi väljaõppe ja kaitsevõime ülesehituse toetamise koolitusprogrammis“ eelnõu (538 OE).

Eelnõu näeb ette pikendada alates 1. jaanuarist kuni viie tegevväelase kasutamise tähtaega Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni juhitud Iraagi väljaõppe ja kaitsevõime ülesehitamise toetamise koolitusprogrammi koosseisus Iraagis kuni 31. detsembrini 2018.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil sellesse esmakordsel panustamisel“ eelnõu (539 OE).

Eelnõu näeb ette kasutada vajaduse korral Kaitseväe kuni 50 tegevväelast  alates 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2018 Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja VI või VII peatükis sätestatu alusel rahu ja julgeoleku säilitamise või taastamise eesmärgil korraldataval sõjalisel operatsioonil või rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normidega kooskõlas oleval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil sellesse esmakordsel panustamisel.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Ühendkuningriigi Ühendekspeditsiooniväe koosseisus“ eelnõu (540 OE).

Eelnõu näeb ette kasutada vajaduse korral Kaitseväe kuni 20 tegevväelast alates 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2018 Ühendkuningriigi Ühendekspeditsiooniväe koosseisus Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja VI ja VII peatüki alusel rahu ja julgeoleku säilitamise või taastamise eesmärgil korraldatavas sõjalises operatsioonis ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud tavade ja põhimõtetega kooskõlas olevas muus sõjalises operatsioonis.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahutagamismissioonil Kosovos“ eelnõu (541 OE).

Eelnõu näeb ette pikendada alates 1. jaanuarist Kaitseväe kuni kolme tegevväelase kasutamise tähtaega Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni juhitavate Kosovo rahutagamisjõudude KFOR (Kosovo Force) koosseisus kuni 31. detsembrini 2018.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni reageerimisjõudude koosseisus“ eelnõu (542 OE).

Eelnõu näeb ette kasutada vajaduse korral Kaitseväe kuni 200 tegevväelast alates 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2018 Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni reageerimisjõudude NRF (NATO Response Force) koosseisus Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja VI ja VII peatüki alusel rahu ja julgeoleku säilitamise või taastamise eesmärgil korraldatavas sõjalises operatsioonis ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud tavade ja põhimõtetega kooskõlas olevas muus sõjalises operatsioonis.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel väljaõppe- ja nõustamismissioonil Afganistanis“ eelnõu (543 OE).

Eelnõu näeb ette pikendada alates 1. jaanuarist Kaitseväe kuni kuue tegevväelase kasutamise tähtaega Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni juhitava väljaõppe ja -nõustamismissiooni RSM (Resolute Support Mission) koosseisus Afganistanis kuni 31. detsembrini 2018.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve“ eelnõu (544 OE).

Eelnõu näeb ette pikendada alates 1. jaanuarist Kaitseväe kuni kümne tegevväelase kasutamise tähtaega Ameerika Ühendriikide juhitaval rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve 31. detsembrini 2018.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu sõjalisel missioonil EUNAVFOR Med/Sophia“ eelnõu (545 OE).

Eelnõu näeb ette pikendada alates 1. jaanuarist Kaitseväe kuni kuue tegevväelase kasutamise tähtaega Euroopa Liidu juhitava sõjalise missiooni EUNAVFOR Med/Sophia koosseisus kuni 31. detsembrini 2018.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu väljaõppemissioonil ja ÜRO rahutagamismissioonil Malis“ eelnõu (546 OE).

Eelnõu näeb ette pikendada alates 1. jaanuarist Kaitseväe kuni kümne tegevväelase kasutamise tähtaega Euroopa Liidu väljaõppemissioonil EUTM Mali (European Union Training Mission in Mali) kuni 31. detsembrini 2018.

Samuti pikendatakse eelnõuga alates 1. jaanuarist Kaitseväe kuni kümne tegevväelase kasutamise tähtaega Malis Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni rahutagamismissioonil MINUSMA (United Nations Multidimensional Integrated Stabilization Mission in Mali) kuni 31. detsembrini 2018.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel ÜRO rahuvalvemissioonil Liibanonis“ eelnõu (547 OE).

Eelnõu näeb ette pikendada alates 1. jaanuarist Kaitseväe kuni 50 tegevväelase kasutamise tähtaega Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitava rahvusvahelise rahuvalvemissiooni UNIFIL (United Nations Interim Force in Lebanon) koosseisus Liibanonis kuni 31. detsembrini 2018.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsel rahutagamismissioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süürias“ eelnõu (548 OE).

Eelnõu näeb ette pikendada alates 1. jaanuarist Kaitseväe kuni kuue tegevväelase kasutamise tähtaega Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval rahutagamismissioonil UNTSO (United Nations Truce Supervision Organization) Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süürias kuni 31. detsembrini 2018.

Riigikogu menetlusest langes välja üks eelnõu:

Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud ühistranspordiseaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (509 SE) nägi ette anda suursaarte Saaremaa, Muhumaa ja Hiiumaa kohalikele omavalitsustele võimalus korraldada parvlaeva- ning lennuliiklust.

Eelnõu algataja esindaja Urve Tiidus ütles, et omavalitsused teavad kõige paremini kohalike elanike soove ja seda, kuidas nende liikumisi korraldada. Eelnõuga soovitakse tema sõnul pakkuda kiiremat ja omavalitsuse juhitud otsustusprotsessi ning kvaliteetsemat teenust. Tiidus toonitas, et kohalikel on soov graafikute koostamisel rohkem kaasa rääkida.

Majanduskomisjoni liige Märt Sults andis ülevaate majanduskomisjonis toimunud arutelust ning märkis, et kohalikud omavalitsused ja riik teevad graafikute koostamisel koostööd ka ilma seadusest tuleneva kohustuseta.

Läbirääkimistel Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel sõna võtnud Jaanus Marrandi ütles, et eelnõu eesmärk ja sõnastus lähevad teineteisest lahku: eesmärk on kohalikke kaasata, kuid eelnõu räägib õigusest parvlaeva- ja lennuliiklust korraldada. Ta toonitas, et selline sõnastus muudaks liikluse korraldamise ebamäärasemaks, sest poleks selge, kes seda korraldama peab.

Vabaerakonna fraktsiooni nimel kõnelenud Andres Ammas ütles, et Vabaerakond toetab eelnõu menetluse jätkumist.

Reformierakonna fraktsiooni nimel rääkinud Urmas Kruuse ütles, et tegu on huvitava eelnõuga ja kui selles on leitud mõned puudused, siis need saab koos ära lahendada.

Juhtivkomisjoni ettepaneku poolt eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata hääletas 36 Riigikogu liiget, vastu oli 26 ja erapooletuks jäi üks saadik. Seega langes eelnõu menetlusest välja.

Istungi stenogramm.

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata: https://www.youtube.com/riigikogu
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
tel 631 6353, 510 6179
e-post merilin.kruuse@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Maapäev 100

EV100 Noorte Maapäev

EV100 Noorte Maapäev annab õpilastele võimaluse mängult osaleda 100 aastat tagasi toimunus ning jutustada iseseisva Eesti riigi tekkelugu.

Maapäeva 100. aastapäeva tähistamine Riigikogus

Kell 8.45 riigilipu piduliku heiskamine Pika Hermanni torni. Lipu heiskavad noorte maapäeva saadikud.

Kell 13 pidulik istung  Riigikogu istungisaalis (veebiülekanne). Saalis istuvad koos Riigikogu kui ka noorte maapäeva saadikud.
Kõne peab Riigikogu esimees ja EV100 Noorte Maapäeva patroon Eiki Nestor. Tervitussõnad ütleb Vabariigi President Kersti Kaljulaid.
Ette loetakse Noorte Maapäeva koostatud Eestimaa Noorte Manifest, milles on kirjas Eesti noorte suurimad mured ja mõtted aastal 2017.

Kell 14.30 avatakse Valges saalis maapäeva 100. aastapäevale pühendatud näitus. Ajaloolane Jaak Valge räägib maapäeva olulisusest Eesti ajaloos.

Noorte Maapäeva valimised

Noorte Maapäeva valimiste väljakuulutamine Riigikogus

Riigikogu istungisaalis kuulutati 24. aprillil 2017.a välja Noorte Maapäeva valimised. Noorte maapäeva valiti 106 noort. See arv on arvutatud saja aasta taguse skeemi ja praeguse rahvaarvu põhjal – igal linnal on 20 000 elaniku kohta üks mandaat, samuti arvutatakse mandaadid maakondade jaoks. Nii valitakse noorte maapäeva noored kõikidest Eesti maakondadest ja linnadest. Valimised korraldab Eesti Õpilasesinduste Liit.

Valimistel edukaks osutunud noored rahvasaadikud kogunesid esimest korda 14. juulil, kui möödus 100 aastat maapäeva esimesest kogunemisest. 

Noorte maapäev vastab küsimusele, mis saaks siis, kui Eesti noored peaksid võtma täna teatepulga üle.

Maapäev 100

Aprill 1917

8. aprill (26. märts) – Eesti Vabariiklaste Liit korraldas Petrogradis suurmanifestatsiooni, milles osales ligi 40 000 eestlast, sealhulgas 12 000 sõjaväelast.

Eestlaste meeleavaldus Petrogradis, 8. apr. (26. märts) 1917. Eesti Vabadussõda 1918-1920. 1. Tallinn: Mats, 1996, lk. 26. Eestlaste meeleavaldus Petrogradis, 8. apr. (26. märts) 1917. Eesti Vabadussõda 1918-1920. 1. Tallinn: Mats, 1996, lk. 26.

 Eestlaste meeleavaldus Petrogradis, 8. apr. (26. märts) 1917. Eesti Vabadussõda 1918-1920. 1. Tallinn: Mats, 1996, lk. 26.

10. aprill (28. märts) – Tallinna kinos „Grand-Marina“ toimus aktiivsete eestlastest sõjaväelaste algatusel üldine sõjaväelaste koosolek, kus tuldi rahvusväeosade loomise mõttega esmakordselt laiema avalikkuse ette. Moodustati poliitikutest ja sõjameestest ajutine komisjon, hilisema nimega Eesti Sõjaväelaste Büroo.

Eesti sõjaväelaste manifestatsioon Petrogradis, 8. apr. (26. märts) 1917. Vitali Lokk. Eesti rahvusväeosad 1917-1918. Tallinn: Argo, 2008.

Eesti sõjaväelaste manifestatsioon Petrogradis, 8. apr. (26. märts) 1917. Vitali Lokk. Eesti rahvusväeosad 1917-1918. Tallinn: Argo, 2008.

12. aprill (30. märts) – Venemaa Ajutine Valitsus andis välja määruse “Eestimaa kubermangu administratiivse halduse ja kohaliku omavalitsuse ajutise korra kohta”, mille kohaselt Liivimaa kubermangu eestlastega asustatud alad liideti Eestimaa kubermanguga. Kubermangu komissari kohusetäitjaks määrati Jaan Poska.

Eestimaa kubermangu komissar Jaan Poska.

Jaan Poska

20. (7.) aprill – Petrogradi sõjaväeringkonna ülemjuhataja kindralleitnant Lavr Kornilov võttis Petrogradis vastu eesti sõjameeste paraadi ja andis nõusoleku eesti rahvusväeosade moodustamiseks.

20.–22. (7.–9.) aprill – Tartus toimus Peeter Põllu ja Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi korraldatud Eestimaa I rahvahariduse kongress, kus arutati emakeelse kooli küsimusi.

21. (8.) aprill – Petrogradis asutati Eesti Sõjaväeosade Organiseerimise Keskkomitee, mille ülesandeks oli eesti väeosade moodustamine.

Eesti Sõjaväeosade Organiseerimise Keskkomitee. Eesti Vabariigi loomispäevilt 1917-1925 : sündmuste ülevaade piltes ja kirjeldusis. Tallinn : A. Vannas, 1925, lk. 8.

Eesti Sõjaväeosade Organiseerimise Keskkomitee. Eesti Vabariigi loomispäevilt 1917-1925 : sündmuste ülevaade piltes ja kirjeldusis. Tallinn : A. Vannas, 1925, lk. 8.

25. (12.) aprill – Tallinnas moodustati 1. Eesti jalaväepolk, mille ülemaks määrati 23. mail polkovnik Aleksander Tõnisson.

Kindralmajor Aleksander Tõnisson

Kindralmajor Aleksander Tõnisson

Mai 1917

Jüri Vilms

Jüri Vilms

Eduard Laaman

Eduard Laaman

Jaan Tõnissoni portree

Jaan Tõnisson

6. mai (23. aprill) – Tallinnas loodi Eesti Radikaalsotsialistlik Partei (Jüri Vilms, Eduard Laaman jt), mis partei I kongressil nimetati Eesti Tööerakonnaks.

10. mai (27. aprill) – Eestimaa Kubermangu Teataja lisas avaldati täpsemad juhised valdade valijameeste valimiseks.

13. mai (30. aprill) – Jaan Tõnissoni algatusel kujundati Eesti Rahvameelne Eduerakond ümber Eesti Demokraatlikuks Erakonnaks.

14. (1.) mai – ajalehes Postimees avaldati „Eesti Demokraatliku Erakonna põhimõtete projekt”, mille sisuks oli föderaalne Venemaa ja Eesti autonoomia.

20. (7.) mai – Venemaa Ajutise Valitsuse sõjaminister Aleksandr Kerenski andis ametliku loa 1. eesti polgu loomiseks, mis pidi asuma väljaspool Tallinna. 1. eesti polgu lõplik komplekteerimine toimus Rakveres.

1. Eesti polgu ohvitserid polgu lahkumisel Tallinnast Rakveresse.

1. Eesti polgu ohvitserid polgu lahkumisel Tallinnast Rakveresse. Eesti Vabadussõda 1918-1920. I osa. Tallinn : Vabadussõja Ajaloo Komitee, 1937, lk. 67.

Vene sõjaministri luba 1. Eesti polgu formeerimiseks

Vene sõjaministri luba 1. Eesti polgu formeerimiseks. Eesti Vabadussõda 1918-1920. I osa. Tallinn : Vabadussõja Ajaloo Komitee, 1937, lk. 526.

28. (15.) mai – ajalehes Postimees ilmus „Eesti Maarahva Liidu poliitilise eeskava alusjooned”, milles pooldati Venemaa föderatiivset vabariiki, mis koosneks rahvuslik-territoriaalsetest osariikidest.

Juuni 1917

5. juuni (23. mai) – Eestimaa kubermangus toimusid Maanõukogu valimised, valiti valdade valijamehed. Iga vald moodustas ühe valimisringkonna, hääleõigus oli alates 20. eluaastast nii naistel kui meestel. Paljudes valdades ei suudetud valijate nimekirju kokku saada ja seal toimusid valimised alles juuni teisel poolel.

Valimised Vihterpalu vallas. RA, ERA.78.1.32, l. 7

13. juuni (31. mai) – Tallinnas asutati Eestimaa Sotsiaaldemokraatlik Ühendus (August Rei, Mihkel Martna jt).

August Rei
August Rei

Mihkel Martna

14.–15. (1.–2.) juuni – Rakveres toimus Eesti sõjaväeliste organisatsioonide esindajate konverents, kus valiti ajutine keskorganisatsioon – Eesti Sõjaväelaste Keskbüroo
Ilmumist alustas ajaleht Eesti SõjameesEesti sõjaväelaste konverentsist osavõtjad
Eesti sõjaväelaste konverentsist osavõtjad. Eesti Vabadussõda 1918-1920. I osa. Tallinn : Vabadussõja Ajaloo Komitee, 1937, lk. 62-63.

Juuli 1917

1.–5. juuli (18.–22. juuni) – Eesti Sõjaväelaste Keskkomitee korraldas I eesti sõjaväelaste kongressi, kus nõuti Eestile autonoomiat Venemaa rahvaste föderatsioonis. Valiti Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee eesotsas Konstantin Pätsiga.

I eesti sõjaväelaste kongressI eesti sõjaväelaste kongressist osavõtjad.
Eesti Vabadussõda 1918-1920. I. Tallinn: Vabadussõja Ajaloo Komitee, 1937.

7.–8. juuli (24.–25. juuni) – Maakondade valijatekogude koosolekul valisid valijamehed Maanõukogu – üks liige 20 000 elaniku kohta.

14. (1.) juuli – Tallinnas Toompea lossi Valges saalis toimus Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu avaistung. Kinnisel hääletamisel valiti ühehäälse enamusega esimeheks tööerakondlane Artur Vallner. Maanõukogu avakõne pidas kubermangukomissar Jaan Poska, kes rõhutas sündmuse tähtsust eesti rahvale.

Toompea lossi valge saal, kus peeti Maanõukogu istungeid

Toompea lossi valge saal, kus peeti Maanõukogu istungeid. Toompea loss. Tallinn: Riigikogu Kantselei, 2008, lk. 84

15. (2.) juuli – Tallinnas “Estonia” teatrisaalis toimus Eestimaa rahvakongress. Saadikuteks olid maaelanikkonda esindavad Maanõukogu valijamehed ning linnavolikogude, ühiskondlike organisatsioonide ja nõukogude esindajad.

16.–17. (3.–4.) juuli – Tallinnas “Estonia” kontserdisaalis kogunes Eesti rahvuskongress. Kongressil võeti vastu otsus “Eestimaa tulevase korralduse kohta”, milles taotleti rahvastele enesemääramisõigust, Venemaal demokraatliku föderatiivse vabariigi loomist jms.

Rahvuskongressi juhatus
Rahvuskongressi juhatus. 1. rida vasakult: William (Villem) Tomingas, Juhan Kukk, Ado Birk, Peeter Põld, Konstantin Päts (esimees), Jüri Vilms, Mihkel Juhkam, Julius Seljamaa. Tagareas: Theodor Käärik, Juhan Kalm, Julius Tarmisto (Grünberg), Adam Randalu (Bachmann). RA, EFA.24.0-138222

27. (14.) juuli – Maanõukogu valis abiesimeesteks Jaan Teemanti ja Jüri Vilmsi ning sekretäriks Mart Kiiratsi.

28. (15.) juuli – Maanõukogu võttis vastu vallanõukogude valimiste ajutised määrused ja otsused maavalitsuse korralduse kohta.

August 1917

2.–3. august (20.–21. juuli) – moodustati esimene maavalitsus, mille juhatajaks valiti Jaan Raamot.

Jaan Raamot

Jaan Raamot

15. (2.) august – Maanõukogu tegi ettepaneku kehtestada koolides emakeelne õppetöö.

19. (6.) august – Tallinnas ja Narvas toimusid linnavolikogude valimised.

23. (10.) august – Maanõukogu võttis vastu maakonnanõukogude kodukorra.

24. (11.) august – Maanõukogu võttis vastu Eestimaa koolivalitsuse ajutise korralduse.

Eestimaa koolivalitsuse ajutine korraldus

Eestimaa koolivalitsuse ajutine korraldus

Maanõukogu liikmete allkirjad, 21. (8. vkj) augusti istung. RA, EAA.78.1.134, l. 18

Maanõukogu liikmete allkirjad, 21. (8. vkj) augusti istung. RA, EAA.78.1.134, l. 18

September 1917

7. september (25. aug.) – Maanõukogus oli arutlusel Eesti hetkeolukord. Nii Jaan Tõnisson kui Karl Ast ütlesid välja iseseisvusmõtte.

8. september (26. aug.) – Maanõukogu võttis vastu üleskutse ”Eestimaa rahvale, milles soovitati kodumaalt mitte lahkuda.

14. (1.) september – Maanõukogu võttis ühehäälselt vastu akti „Maa omavalitsuskondade võimkond (kompetents)”.

30. september-3. oktoober (17.-20. sept.) – Tartus asutati iseseisev Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei. Maanõukogu liikmetest kuulusid parteisse Hans Kruus, Hugo Raudsepp, Aleksander Podrätshik, Hugo Reiman, Jaan Kärner, Jaan Treial, Aleksander Ennemuist.

Hans Kruus
Hans Kruus
Hugo Reiman
Hugo Reiman
Hugo Raudsepp
Hugo Raudsepp

September – uued linnavolikogud saatsid oma esindajad Eesti Maanõukokku, kus saadikute arv tõusis 62-le.

Oktoober 1917

9. oktoober (26. sept.) – Maanõukogu moodustas autonoomiaseaduse väljatöötamiseks komisjoni koosseisus Hans Piip, Karl Ast, Otto Strandman, Jaan Anvelt, Aleksander Ennemuist, Konstantin Päts, Karl Parts, Jaan Tõnisson, Ado Birk.

Ants Piip

Ants Piip

12.–20. oktoober (29. sept.-7. okt.) – Saksa väed hõivasid Saare-, Hiiu- ja Muhumaa.

Saksa suurtükiväe maalesaatmine Tagalahes SaaremaalSaksa suurtükiväe maalesaatmine Tagalahes Saaremaal 12. okt. (29. sept.) 1917.
Eesti Vabadussõda 1918-1920. I osa. Tallinn: Vabadussõja Ajaloo Komitee, 1937, lk. 93.

21.-23. (8.-10.) oktoober – Tallinnas toimus Eestimaa Sotsiaaldemokraatliku Ühenduse (ESÜ) kongress, kus võeti vastu resolutsioon rahvaste enesemääramisõiguse kohta ja nõuti Eesti kuulumist Venemaa liitvabariigi koosseisu. Samal kongressil nimetati ESÜ Sotsiaaldemokraatlikuks Tööliste Parteiks (ESDTP)

25. (12.) oktoober – valiti uus Maanõukogu juhatus: esimees Otto Strandman, asetäitjad Jüri Jaakson ja Nikolai Köstner, sekretär Hermann Kask, sekretäri I abi Hugo Raudsepp ja II abi Victor Neggo.
Maavalitsuse uueks esimeheks ja administratiivosakonna juhatajaks valiti Konstantin Päts, haridusosakonna juhatajaks Peeter Põld, tervishoiuosakonna juhatajaks Konstantin Konik, rahandusosakonna juhatajaks Johan (Juhan) Kukk, põllumajandusosakonna juhatajaks Jaan Raamot, toitlusosakonna juhatajaks Gustav Linkvist ning töö- ja hoolekandeosakonna juhatajaks Villem Maasik.

Maanõukogu juhatusMaanõukogu juhatus.
Eesti Vabadussõda 1918-1920. I osa. Tallinn: Vabadussõja Ajaloo Komitee, 1937, lk. 37.

26. (13.) oktoober – Maanõukogu võttis vastu resolutsiooni “Eestimaa rahvale!”, mis käsitles Vene vägede rüüstamisi Eesti territooriumil. Mõned päevad hiljem andis Ants Piip Petrogradis Vene valitsusorganeile ning USA, Suurbritannia, Prantsusmaa ja Belgia saatkonnale üle Maanõukogu protesti Eesti alal toimepandud Vene vägede rüüstetöö kohta.

27. (14.) oktoober – Maanõukogu võttis vastu ajutised Eestimaa vallamaksu määrused.

November 1917

5. november (23. okt.) – päev varem moodustatud Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee võttis Petrogradi riigipöörde ajaks Tallinnas oma kontrolli alla raudteejaamad, sideasutused jm strateegilised paigad.

9. november (27. okt.) – Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee esimehe asetäitja Viktor Kingissepp võttis Eestimaa kubermangukomissarilt Jaan Poskalt asjaajamise üle.

11. november (28. okt.) – artiklis ”Eesti Asutav Kogu!” ütles Jaan Tõnisson välja Eesti Vabariigi loomise idee.

25. (12.) november – Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee otsustas Maanõukogu laiali saata, korraldada Eesti Asutava Kogu valimised ning kokku kutsuda Asutav Kogu.

28. (15.) november – Maanõukogu ajaloolisel istungil otsustati, et Eesti tulevase riigikorra määrab Eesti Asutav Kogu ning kuni selle kokkutulekuni on ainsaks kõrgema võimu kandjaks Maanõukogu. Edasiseks tegevuseks anti volitused vanematekogule. Istungist osavõtjad.
Pärastlõunal kogunes enamlaste kutsel Toompea lossiplatsile hulgaliselt töölisi ja soldateid, kes nõudsid Maanõukogu kohest laialisaatmist.Juhan Pütsepp. 15. november 1917 Toompeal. Õlimaal, 1936.
Mart Laar. 101 Eesti ajaloo sündmust. Tallinn: Varrak, 2010, lk. 125.

November – vanematekogu nimetas Ants Piibu ja Jaan Tõnissoni Maapäeva esindajateks välisriikides ja tegi ülesandeks alustada läbirääkimisi Eesti iseseisvuse tunnustamise asjus.

Ülevaate koostas Eesti Rahvusraamatukogu.

Talvik: ootame Stalnuhhinilt avalikku vabandamist

Eilsel Riigikogu istungil nimetas Keskerakonna fraktsiooni liige ja rahanduskomisjoni esimees Mihhail Stalnuhhin Vabaerakonna saadikut Andres Herkelit latentseks pedofiiliks. Herkel ja Vabaerakonna fraktsioon ootavad Stalnuhhinilt avalikku vabandamist. Kui seda ei tule, peab Keskerakonna saadiku sõnakasutusele hinnangu andma Riigikogu juhatus ning Keskerakonna fraktsioon.

Eile õhtul, kui peaminister Jüri Ratas vastas Vabaerakonna liikmete arupärimisele korruptsioonist kohalikes omavalitsustes, ütles Mihhail Stalnuhhin debati käigus Andres Herkelile: „Ma loodan, et sina ka ei solvu, kui mina näiteks sama õiendusega võin nimetada näiteks latentseks, no kelleks, pedofiiliks.“ Herkel oli eelnevalt arupärimist tutvustades öelnud, et korruptsiooniprobleem Narvas on latentne ning seal kandideerisid valimistel Keskerakonna nimekirjas ka korruptsioonikuritegudes süüdi mõistetud isikud.

„Meie esindaja ei kasutanud ühtegi faktidega põhistamata väidet, osutades Narva näite puhul kahe Keskerakonna liikme korruptsioonijuhtumile ning hiljem ka asjaolule, et Narva volikogus ei määra Keskerakonna enamus opositsioonilisi volikogu liikmeid seadust eirates volikogu komisjonidesse. Stalnuhhini sõnakasutus ja isiklik rünnak oli täiesti sobimatu, see ei saa kuuluda parlamentaarsesse vaidlusesse ega ühtegi tsiviliseeritud debatti. Vabandamine on vähim, mis peab sellele järgnema,“ ütles Vabaerakonna fraktsiooni esimees Artur Talvik.

Arutelu ajal saatis Andres Herkelile vabandussõnumi peaminister Jüri Ratas. „Meile valmistas küll pettumuse see, et peaminister pidas küsimustele vastates õiguspäraseks nii Tallinna linnajuhtide nn. lahkumistasusid kui ka korruptsioonis süüdi mõistetud inimeste linnasüsteemis tööle võtmist, aga Stalnuhhini etteastele reageeris ta kiirelt, saates mulle telefonisõnumiga vabanduse,“ ütles Vabaerakonna saadik Andres Herkel.

„Debatt Ratasega oli korrektne ja temale ei ole vormilisi etteheiteid, aga leiame, et Stalnuhhin, kes on ühtaegu Riigikogu rahanduskomisjoni esimees, peab oma sõnakasutuse eest vastutama,“ leidis Talvik. Ta lisas lõpetuseks, et selliseid väljendeid kasutav ja korruptiivset mõttelaadi kaitsev inimene ei saa juhtida nii vastutusrikast komisjoni, kui seda on rahanduskomisjon.

 

 

Lisainfo:
Artur Talvik
Vabaerakonna esimees
5021989
Artur.Talvik@riigikogu.ee

 

Andres Herkel
Riigikogu Vabaerakonna saadik
505 6540
andres.herkel@riigikogu.ee

 

Maria Murakas
Vabaerakonna kommunikatsiooninõunik
5219572, 631 6544
Maria.Murakas@riigikogu.ee

EKRE soovib lindude küttimisele ja jahiturismile rangemaid nõudeid

Eesti Konservatiivse Rahvaerakond (EKRE) esitas keskkonnaminister Siim Kiislerile arupärimise, et juhtida tähelepanu jahituristide tekitatud kahjudele ja veelindude jahi regulatsiooni puudustele.

EKRE aseesimehe Jaak Madisoni sõnul võimaldab praegune regulatsioon jahituristidel seadusi kuritarvitada.

„Avalikuks on tulnud juhtumid, kus jahituristid on lasknud meelelahutuslikul eesmärgil suures koguses veelinde. Sealjuures on lastud saak jäetud loodusesse vedelema. See haavab paljude inimeste õiglustunnet,“ ütles Madison.

„Osaliselt tuleneb probleem sellest, et 2013. aastal uuendatud jahiseadusega anti maaomanikele piiramatu voli küttida oma maal väikeulukeid. Samast aastast kuuluvad jahilinnud väikeulukite alla ja neid võib seetõttu piiramatult küttida.“

Madisoni sõnul soovib fraktsioon keskkonnaministrilt vastust, kas ministeerium suhtub probleemi tõsiselt ja mida on kavas ette võtta.

„Meie hinnangul on linnujahi normid Eestis praegu liiga leebed. Jahilinnud tuleks liigitada eraldi kategooriasse ja seada küttimisele ülempiirid. Samuti tuleb teostada suuremat kontrolli, et jahituristid koristaksid linnud kohe pärast küttimist,“ ütles Madison.

Rohkem infot

Jaak Madison, EKRE fraktsiooni liige

mobiil 58-171-349

Menetlusse võeti eelnõu Eesti ja Jaapani vahelise topeltmaksustamise vältimise lepingu ratifitseerimiseks

Seadusega ratifitseeritakse Eesti Vabariigi ja Jaapani vaheline tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise leping ja selle juurde kuuluv protokoll. Lepingule kirjutasid alla Eesti rahandusminister Toomas Tõniste ja Jaapani suursaadik Eestis Yoko Yanagisawa 30. augustil 2017 Tallinnas.

Topeltmaksustamise vältimise lepinguga luuakse eeldused ja kindlus vastastikusteks investeeringuteks ning inimeste, kaupade ja teenuste vabaks liikumiseks. Leping jagab erinevate tululiikide maksustamisõigused kahe riigi vahel ning sätestab riigisisestest õigusaktidest soodsamad maksustamisreeglid. Leping loob õigusliku aluse kahe riigi maksusüsteemide koostoimel tekkiva rahvusvahelise topeltmaksustamise kõrvaldamiseks.

Erinevalt paljudest varem sõlmitud topeltmaksustamise vältimise lepingutest piirab Jaapaniga sõlmitud leping teatud lepingust tulenevate soodustuste andmist eesmärgiga ennetada lepingu kuritarvitusi. Lepingus on välja toodud piiritletud loetelu residentidest, kel on õigus saada lepingus dividendi- ja intressitulule ettenähtud soodustusi. Näiteks on selleks füüsiline isik, tunnustatud väärtpaberibörsil noteeritud äriühing, teatud tingimustele vastav pensionifond või valitsus.

Eesti Panga andmetel oli tänavu 31. märtsi seisuga Jaapani otseinvesteeringute maht Eestis 18,2 miljonit eurot, Eesti otseinvesteeringute maht Jaapanis aga ainult 0,1 miljonit eurot.

Eesti on sõlminud topeltmaksustamise vältimise lepingu 57 riigiga. Lepingute koostamisel võetakse aluseks OECD mudelleping, mida muudetakse konkreetsete riikide maksusüsteemi arvestades.

Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

 

 

 

Peaminister vastas arupärimisele teadus- ja arendustegevuse kulutuste kohta

Arupärijad soovisid peaministrilt teada, miks ei täida valitsus Riigikogu poolt heaks kiidetud Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014-2020 põhimõtteid ning on loobunud teadus- ja arendustegevuse riigipoolse rahastamise tõstmisest ühe protsendini SKP-st aastaks 2020.

Ratase sõnul pole otsust eesmärgist loobuda kindlasti tehtud. Tegemist on väga ambitsioonika eesmärgiga. Ta selgitas, et samasuguse sihi on püstitanud mitmed Euroopa Liidu liikmesriigid ning tuleb nentida, et see pole paljudes liikmesriikides osutunud lihtsalt täidetavaks eesmärgiks.

„2015. aasta andmetel ületas Eesti näitaja Euroopa Liidu keskmist. Kui Eesti keskmine näitaja oli 0,78 protsenti, siis Euroopa Liidu keskmine oli 0,74 protsenti SKP-st,“ ütles Ratas. Ta märkis samas, et 2016. aasta Eesti näitaja küll kukkus, 0,61 protsendini SKP-st, kuid see oli paljuski tingitud – toona, 2016, Euroopa Liidu struktuurivahendite uue perioodi käivitumisest. „Investeeringud teadus- ja arendustegevusse peavad kasvama, sest meie majanduse arengu seisukohast on tegemist äärmiselt olulise valdkonnaga,“ rõhutas Ratas.

Peaminister märkis, et valitsust nõustava Teadus- ja Arendusnõukogu soovitusel peab majanduskasvu tingimustes teadus- ja arendustegevuse riigipoolse rahastamise proportsioon SKP-st säilima miinimumina vähemalt 2017. aasta tasemel kuni aastani 2021. See tähendab teadus- ja arendustegevuste kulutuste kasvu sisemajanduse koguproduktiga samas tempos. „Ma soovin siinkohal rõhutada veel kord, et see pole Vabariigi Valitsuse otsus, vaid see on Teadus- ja Arendusnõukogu soovitus,“ selgitas Ratas. Ta toonitas, et Teadus- ja Arendusnõukogu mõte oli panna paika miinimumtasand, hülgamata seejuures neid ambitsioonikamaid eesmärke.

„Mul on heameel, et järgmise aasta riigieelarves suurenevad riigi investeeringud teadus- ja arendustegevusse võrreldes käesoleva aastaga 19,5 miljoni euro võrra. Riigieelarve ja majanduskasvu prognoosidele tuginedes kasvavad avaliku sektori teadus- ja arendustegevuse kulud 0,78 protsendilt SKP-st 2017. aastal 0,81 protsendini 2018. aastal,“ ütles Ratas.

Peaminister märkis, et Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia üheks eesmärgiks on otseselt seatud positsiooni parandamine Euroopa Liidu Innovaatilise Liidu tulemustabelis. „Aastaks 2020 on pandud sinna eesmärgiks 10. koht. Hetkel, nagu te hästi teate, 15. koht. Selle tulemustabeli valguses on Eesti mahajäämus suurem just ettevõtete innovatsioonialase tegevuse vallas, mis ei eelda ilmtingimata suuri riigipoolseid teadus- ja arendustegevuse kulusid,“ selgitas Ratas. Tema hinnangul valitseb selge mahajäämus võrreldes innovatsiooniliidritega Eesti erasektori teadus- ja arendustegevuse kulutuste tasemes, mis on seotud juba mainitud vähese innovatsioonialase tegevuse ja üldise Eesti majanduse vähese teadmiste mahukusega. „Ettevõtlussektoris tegeleb teadus- ja arendustegevusega üsna vähe ettevõtteid, tegelikult, kelle vastavad kulutused kokku olid 2016. aastal alla 140 miljoni euro, täpsemalt 139,2 miljonit eurot,“ märkis Ratas. Ta on samas veendunud, et kindlasti saab erasektori teadus- ja innovatsioonialast tegevust riigipoolse sekkumisega tagant tõugata ja innustada.

Peaminister vastas veel arupärimisele Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise digipoliitika ignorantsuse kohta internetivabaduse suhtes (nr 383) ja arupärimisele korruptsiooni kohta kohalikes omavalitsustes ja mujal (nr 387).         

Riigihalduse minister Jaak Aab vastas arupärimisele Ida-Virumaa programmi kohta (nr 378).           

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo vastas arupärimisele ülikiire interneti maaelanikeni viimise kohta (nr 388).           

Keskkonnaminister Siim Kiisler vastas arupärimisele jahiturismi ning jahilindude küttimise kohta Eestis (nr 392).

Istung lõppes kell 19.55.

Istungi stenogramm:

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu

(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega)

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

 

Väliskomisjon tutvus EASi välismajandustegevuse eesmärkidega

Komisjoni esimehe Marko Mihkelsoni sõnul on välismajanduspoliitika Eesti välispoliitika üks kahest olulisemast tegevussuunast, mis vajab praegu julgeolekupoliitika varjus suuremat tähelepanu.

„Arvestades kui suures sõltuvuses on Eesti majandus ekspordist, on erakordselt oluline aidata riigi poolt kaasa sellele, et meie ettevõtted oleksid rahvusvahelises konkurentsis edukamad ning samas oleks Eestis võimalik välisinvesteeringute baasil luua tasuvamaid töökohti,“ ütles Mihkelson.

Mihkeksoni sõnul on edukama välismajanduse arenguks vaja sõnastada selgem ekspordi- ja välisinvesteeringute strateegia, parandada poliitilist juhtimist ja EASi koostööd ministeeriumitega. Selleks korraldab väliskomisjon uue aasta algul ka ümarlaua ministrite ja ettevõtlusorganisatsioonide osavõtul.

Komisjoni liikme Oudekki Loone sõnul peaks EAS olema senisest proaktiivsem nõudluse loomisel ja pakkuma praegusest suuremat analüütilist tuge, et tagada ekspordipotentsiaaliga ettevõtjatele informatsioon ja vajadusel ka praktiline abi uutele turgudele sisenemisel.

Mihkelsoni sõnul tuleb edasi minna ka välisesinduste võrgustiku arenguga. Ta tõi näitena Pärsia lahe piirkonna, Põhja-Ameerika ja Lõuna-Korea. Komisjoni liige Eerik Niiles Kross lisas, et Eesti ettevõtjatel on huvi tegutsemiseks ka Aafrikas. Loone sõnul tuleks rohkem tähelepanu pöörata lisaks Aafrikale ka Lõuna-Ameerikale.

Tänasel komisjoni istungil andsid ülevaate EASi tegevusest juhatuse esimees Alo Ivask, ettevõtluse keskuse direktor Tanel Rebane ja välisinvesteeringute keskuse direktor Allan Selirand.

Istungi fotod.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
631 6356, 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee 
Päringud: press@riigikogu.ee

Anne Sulling: teadus- ja arendustegevusstrateegia eesmärgist taganemine halvendab Eesti konkurentsipositsiooni

„Hetkel moodustavad Eesti teadus-arenduskulutused koos erasektoriga kokku vaid 1,5% SKTst, millest riigipoolne rahastus moodustab umbes pool. Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonistrateegia 2014-2020 eesmärgiks oli suurendada teadus- ja arendustegevuse riigipoolne rahastamine 1%-ni SKTst aastaks 2020. Sellest taganemine halvendab Eesti konkurentsipositsiooni,“ andis Reformierakonna saadik hetkeseisust ülevaate.

„Maailma jõukamad riigid, kui nad ei ole just naftariigid, on usinad panustajad teadus-arendustegevusse. Globaalse innovatsiooniindeksi tipus figureerivate riikide SKT on elaniku kohta enamasti maailmas kõrgeimate hulgas. See on ka loogiline, sest tänu teadus- ja arendustegevusele loovad ettevõtted uusi kõrgema lisandväärtusega tooteid ja teenuseid ning leiavad mooduseid, kuidas protsesse efektiivsemaks muuta. Tänu paranenud konkurentsivõimele kasvatatakse oma käivet. Kui ettevõtetel läheb hästi, kasvavad ka riigi maksutulud ning elanike elujärg,“ selgitas Sulling investeeringute vajalikkust.

„Sellest on suurepäraselt aru saanud meie põhjanaabrid. Nimelt, hiljuti jõudis Soome Teadus-Arendus Nõukogu üksmeelsele otsusele tõsta Soome teadus-arenduskulutused pikas perspektiivis 4%-ni SKTst, millest valitsuse panus moodustab kolmandiku,“ tõi Sulling näite.

„Selleks, et meie otsustajad mõistaksid teadus- ja arendustegevuse olulisust innovatsioonis ja Eesti majanduse arengus, on juba lähipäevil võimalus osaleda innovatsioonikonverentsil, kuhu tulevad esinema oma valdkonna silmapaistvamad praktikud üle maailma,“ lisas Sulling.

Täpsem info konverentsi kohta SIIN

Lisainfo:

Anne Sulling
Reformierakonna fraktsioon
anne.sulling@riigikogu.ee