Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Noored lõid kaasa EKRE fraktsiooni esindamisel Riigikogu simulatsioonil

Riigikogus toimus 26-27. aprillil kahel päeval noorteparlamendi simulatsioon, kus esimesel päeval tutvuti fraktsioonide tööga ning teisel päeval korraldati täispikk istung.

Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste Instituudi üliõpilasnõukogu Civitas poolt korraldatud simulatsioonil arutlesid üliõpilased endi algatatud seaduseelnõude üle. EKRE fraktsiooni rolli harjutanud noored esitasid otsuse eelnõu, mis keelaks valitsusel senisel kujul Rail Balticu projektiga edasi liikumast. Vaatamata tugevale tööle sai eelnõu 21 poolt- ja 28 vastuhäält, mistõttu teda siiski vastu ei võetud.

Noored said õpetliku kogemuse Eesti parlamendi ja fraktsioonide töö köögipoolest.

FOTOL: EKRE fraktsiooni noored saadikud Riigikogus saalis

Rohkem infot, 

Urmas Espenberg, EKRE fraktsiooni nõunik

mob. 58-141-650

Arenguseire Keskus tutvustab avaseminaril oma tegevust

Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilovi sõnul on tegevuskavas kaks suunda. „Arenguseire Keskus teeb analüüse ühiskonna ja majanduse arengustsenaariumide kohta, mis vaatavad tulevikku vähemalt kümneaastases perspektiivis. Hoiame silma peal ka maailma olulisematel mõttekodadel ja uurime, mida tähendavad seal tehtavad analüüsid Eesti jaoks,“ ütles Danilov.

Danilovi sõnul on arenguseire ülesandeks ka varajaste märkide ja uute trendide avastamine ning nende tähenduse analüüs. „Eestis ei ole täna võimalik saada süstemaatilist ja regulaarset ülevaadet maailma olulisemate mõttekodade töödest. Arenguseire Keskus hakkab seda pakkuma, seejuures asetades mõttekodade info ja järeldused Eesti konteksti,“ ütles Danilov.

Arenguseire Keskuse uuringute juht Meelis Kitsing selgitas, et arenguseire tähendabki erinevate arengustsenaariumide loomist. „Eesmärk ei ole pakkuda ühte kindlat tegevuskava, vaid mängida läbi erinevaid alternatiive, tuues välja nende plussid ja miinused. Otsustajate jaoks tuuakse välja peamised valikud ja sammud, mis suurendavad erinevate stsenaariumide realiseerumise tõenäosust,“ märkis Kitsing.

Esimeste töödena on keskusel kavas läbi viia kolm suurt uurimisprojekti, mis analüüsivad avaliku (e-)valitsemise tulevikku, tuleviku töösuhete mängureegleid ning pikaajalisi tootlikkuse arenguid:

Kõikide uuringute puhul kaardistatakse praegune olukord, süstematiseeritakse olemasolevate uuringute tulemused ja luuakse alternatiivsed stsenaariumid aastani 2030.

Kolm uurimisteemat valiti välja üle 20 erineva ettepaneku seast. Tegevuskava koostamisele eelnes põhjalik eeltöö, kuhu olid kaasatud Riigikogu liikmed, ametnikud, erinevate valdkondade tippeksperdid, teadlased, ettevõtluse ja tehnikavaldkonna esindajad. Kokku oli kaasatud ligi 30 organisatsiooni.

Tegevuskava on kooskõlastanud Riigikogu majanduskomisjon ja arenguseire nõukoda, kes hiljem ka hindab arenguseire tegevuskava täitmist.

Tänavu jaanuaris Riigikogu Kantselei juures tööd alustanud Arenguseire Keskuses on praegu neli töötajat. Uuringute läbiviimisel kaasatakse lai ring eksperte ja valdkondade asjatundjaid nii Eestist kui välismaalt. Igale uuringule moodustatakse ka võtmepartneritest ja teemast huvitatud Riigikogu liikmetest juhtgrupp.

Avaseminari programm:

11.30   Riigikogu majanduskomisjoni esimehe Aivar Koka avasõnad
11.40   Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilovi arenguseire tegevuskava tutvustus
11.50   Paneeldiskussioon „Arenguseire – kellele ja milleks?“, kus osalevad:

Paneeli modereerib Riigikogu majanduskomisjoni nõunik-sekretariaadijuhataja Kaido Rosin.

12.30   Kokkuvõte Arenguseire Keskuse juhatajalt Tea Danilovilt
12.40   Vaba arutelu kohvi, tee ja suupistetega. Ajakirjanikel on võimalus intervjuudeks.

Avaseminar toimub Komandandi majas (Riigikogu hoone vastas Toompea 1).

Lisainfo: www.riigikogu.ee/arenguseire

Riigikogu delegatsioon arutab Euroopa kolleegidega välis- ja julgeolekupoliitikat

Praeguse Euroopa Liidu Nõukogu eesistujamaa Malta eestvedamisel arutatakse Euroopa naabruspoliitikat, valitsevat olukorda Vahemerel ja Lähis-Ida piirkonnas. Töögruppides on kõne all võitlus propaganda ja valeinformatsiooniga, rändekriisi leevendamine ning Euroopa Liidu ja NATO suhted.

Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson ütles, et viimasel ajal maailmas toimuv on arutelu keskmesse toonud hübriidsõja tõhususe, kus tüüpiliste sõjapidamise vahendite hulka on sulandunud info- ja küberrelvad.

Mihkelsoni sõnul püütakse vastuoluliste sõnumite ja ajaloo ühekülgse tõlgendusega igapäevaselt destabiliseerida poliitilisi jõude. Seepärast on tema sõnul eriti oluline, et Euroopa Liit austaks jätkuvalt põhiõigusi ja -vabadusi, sealhulgas sõnavabadust ja meedia sõltumatust.

Riigikaitsekomisjoni esimees Hannes Hanso tõi murekohana välja, et aastatel 2005 kuni 2015 vähenes Euroopa riikide kulud riigikaitsele peaaegu 11 protsendi võrra. Seda viga on tema sõnul juba asutud parandama, kuid kaugeltki kõik riigid ei ole veel kaitsekulutuste taset piisavalt tõstnud.

Hanso peab oluliseks Euroopa Liidu ja NATO vahelist kaitsekoostööd, mis juba Varssavis kokku lepiti. Ta lisas, et vastutus Euroopa julgeoleku eest jaguneb nii Euroopa Liidu kui tema kodanike vahel.

Eesti delegatsiooni kuuluvad veel riigikaitsekomisjoni liikmed Oudekki Loone ja Marianne Mikko ning väliskomisjoni aseesimees Keit Pentus-Rosimannus ja komisjoni liige Henn Põlluaas.

Järgmine ühise välis- ja julgeolekupoliitika ning ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (CFSP/CSDP) konverents toimub Tallinnas 7.- 9. septembril Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise ajal ja selle korraldamise eest vastutavad Riigikogu riigikaitse- ja väliskomisjon.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
631 6356, 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee 
Päringud: press@riigikogu.ee

 

VIDEOUUDIS: Katainen näeb Eestil olulist rolli Euroopa Liidu tuleviku kujundamisel

Vaata videost intervjuud asepresident Jyrki Kataineniga:

„Vajame poliitilisi juhiseid selle kohta, millises suunas Euroopa Liit peaks arenema, et süvendada kaitsealast koostööd,“ ütles Katainen. „Meil on vaja tugevat riikide poliitilist vastutust, et anda juhiseid selle kohta, milline peaks olema uus 27 riigiga Euroopa Liit. Ja selles on eesistujariigi roll väga oluline.“

Oluliste teemadena Eesti eesistumise ajal nimetas Katainen veel majandus- ja rahaliidu tulevikku, sotsiaalset mõõdet ning Euroopa Liidu rolli rahvusvahelisel areenil.

Riigikogu esimehe Eiki Nestori sõnul ei alga kuuekuuline eesistumise periood kunagi tühjalt kohalt, ega lõppe ka äkitselt, vaid eesistujariigid teevad omavahel koostööd ning jätkavad teiste alustatut.

Eesti võtab eesistumise üle Maltalt ja annab teatepulga edasi Bulgaariale, kellele omakorda järgneb Austria. Eesti, Bulgaaria ja Austria parlamendi esimehed allkirjastasid koostöökava selle nädala alguses Bratislavas.

Riigikogu korraldab Eesti eesistumise ajal Euroopa Liidu liikmesriikide parlamentide osalusel seitse konverentsi. Juba juulis kohtuvad Tallinnas rahvusparlamentide Euroopa Liidu asjade komisjonide esimehed.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
631 6356, 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee 
Päringud: press@riigikogu.ee

Herkel: Olukord Põhja-Kaukaasias ei või ununeda

ENPA Eesti delegatsiooni liige Andres Herkel rõhutas oma sõnavõtus, et paljud aktuaalsed inimõiguste või julgeolekupoliitika probleemid on kaudselt seotud Tšetšeenias juhtunuga.

„Venemaa ei ole peatunud, sest teda ei ole peatatud. Tšetšeenia järel tuli Lõuna-Osseetia, Lõuna-Osseetia järel Krimm ja Ukraina ning seejärel Süüria,“ ütles Herkel.

„2000. aastate algul Tšetšeeniast alguse saanud karistamatuse sündroom hakkas levima mujale Põhja-Kaukaasiasse. Toimus ühiskondade demoderniseerimine ja islamiseerimine. Piinamised, inimeste kadumine, vägivald naiste suhtes ja isegi niinimetatud aumõrvad on tänaseni levinud,“ selgitas Herkel.

Herkeli sõnul ei olnud Euroopa Nõukogu raportööridel regioonile ligipääsu, dialoog Vene poolega katkes täielikult ning raport pandi kokku teiste inimõigusorganisatsioonide andmestikele tuginedes.

„Tuleb olla tänulik inimestele ja organisatsioonidele, kes tänaseni suudavad Vene Föderatsioonis, sealhulgas Põhja-Kaukaasias inimõiguste kaitsega tegeleda,“ ütles Herkel ning tõi esile, et raporti kokkupanemisele aitasid kaasa Memoriaal, Nižni Novgorodi piinamisvastane komitee, Norra Helsingi komitee ning Oslos loodud Natalia Estemirova dokumentatsioonikeskus.

ENPA resolutsioon inimõiguste olukorra kohta Põhja-Kaukaasias (inglise keeles)

Riigikogu pressiteenistus
Kati Varblane
T: 631 6353, 516 9152
kati.varblane@riigikogu.ee 
Päringud: press@riigikogu.ee 

 

Osalemine konverentsil

Riigikaitsekomisjoni esimees Hannes Hanso ning liikmed Oudekki Loone ja Marianne Mikko osalevad 26-28. aprillil Maltal toimuval Euroopa Liidu parlamentidevahelise ühise välis- ja julgeolekupoliitika ning ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (CFSP/CSDP) konverentsil

ENPA alustas liikmesriikide survel korruptsioonisüüdistuste uurimist

Riigikogu esimehe Eiki Nestori sõnul oli seitsme riigi soov, et toimuks erapooletu uurimine võimalike korruptsiooni asjaolude tuvastamiseks. „Kui senised katsed pole meil vilja kandnud, siis nüüd on uurimist alustatud ja loodetavasti saabub peagi ka selgus,“ ütles Nestor.

Pöördumise allkirjastasid seitsme NB8 riigi ehk Rootsi, Norra, Taani, Islandi, Eesti, Läti ja Leedu parlamentide esimehed.

ENPA Eesti delegatsiooni juhi Marianne Mikko hinnangul peaks vähemalt üks uurimisgrupi liikmetest olema auväärne ja Euroopas tuntud poliitik. „Vahetult pärast NB8 parlamentide esimeeste kirja üleandmist ENPA presidendile korruptsioonisüüdistuste uurimiseks tehti see ka teoks. Mul on hea meel, et ENPA suutis selles küsimuses olla otsustav ning anda signaal, et korruptsiooni ei tolereerita,“ ütles Mikko ning lisas, et korruptsioonil pole kohta inimõiguste organisatsioonis.

Itaalias Milano kohtus on käimas protsess parlamendiliikme Luca Volonté üle, keda süüdistatakse Aserbaidžaanist raha saamises, mille vastutasuks ta olevat teinud riigile sobivat poliitikat ENPA-s.

Riigikogu pressiteenistus
Kati Varblane
T: 631 6353, 516 9152
kati.varblane@riigikogu.ee 
Päringud: press@riigikogu.ee 

 

Mikko: ENPA tugevdab järelevalvet Türgi üle

ENPA Eesti delegatsiooni juhi Marianne Mikko sõnul ei ole ENPA varem teinud otsust, kus riik viiakse monitooringujärgsest etapist tagasi monitooringu faasi. „Tegu on ajaloolise sammuga, kus Türgi üle hakkab toimuma tugevam järelevalve demokraatlike institutsioonide ja õigusriigi põhimõtete järgimise üle ning inimõiguste kaitsmise osas,“ ütles ENPA monitooringukomitee Türgi raportöör ja ENPA asepresident Mikko.

Raport tunnistab, et kuigi Türgi on keerulises olukorras riigipöördekatse ja terrorirünnakute tõttu, on ENPA siiski mures erakorralise seisukorra kehtestamise ja selle ebaproportsionaalsete mõjude pärast. Näidetena tuuakse riigiametnike, kohtunike, prokuröride ja akadeemikute massiivse vallandamise, meedia ja mittetulundusühingute sulgemise ning piiratud juurdepääsu õiguskaitsele. Samuti on murettekitavad parlamendiliikmete ja ajakirjanike kinnipidamised ja põhiseaduse muudatused.

ENPA monitooringukomitee kutsus Türgit üles võtma kiiresti vastu abinõusid olukorra parandamiseks, lõpetama eriolukord ning vabastama parlamendiliikmed ja ajakirjanikud.

ENPA istungil esitlesid Türgi raportit monitooringukomitee raportöörid Marianne Mikko ja Ingebjørg Godskesen.

Fotod ENPA istungilt

Lisainfo: Marianne Mikko, +372 5646 3614

Riigikogu pressiteenistus
Kati Varblane
T: 631 6353, 516 9152
kati.varblane@riigikogu.ee 
Päringud: press@riigikogu.ee 

 

Nestor Euroopa spiikritele: demokraatia arengu väljakutse on võitlus libauudistega

Konverentsi paneelis, kus arutati parlamentaarse töö kodanikele lähemale toomist, jagasid rahvusparlamendid oma paremaid kogemusi. Nestor ütles oma sõnavõtus, et parlamendi dialoog oma riigi rahvaga peab olema püsiv, aus ja selge, sest see on ainus võimalus võidelda libauudiste fenomeni vastu.

„Demokraatiale on võitlus libauudiste vastu suur väljakutse, see nõuab meie töö suuremat avatust,“ ütles Nestor. „Võitluses libauudiste vastu on parlamendil oluline roll.“  

Riigikogu esimees rääkis Eesti kogemusest e-valitsemisel, e-hääletamisest ja allkirja andmisest. Ta ütles, et Riigikogu istungid on avalikud ja neid saab jälgida veebiülekandes.

Vaata videost Riigikogu esimehe Eiki Nestori sõnavõttu Euroopa spiikrite konverentsil.

Riigikogu esimehe Eiki Nestori sõnavõtt spiikrite konverentsil Bratislavas, 24.04.2017

Esmaspäeva hommikul arutasid spiikrid Euroopa Liidu tuleviku ja rahvusparlamentide rolli üle Euroopa Liidu ühtsuse suurendamisel, kus peaettekande pidasid Euroopa Parlamendi president Antonio Tajani ja Euroopa Komisjoni asepresident Jyrki Katainen.

Esmaspäeval sõlmis Nestor koos kahe järgmise eesistujariigi Bulgaaria ja Austriga ühisdeklaratsiooni. Pühapäeval kohtus Nestor parlamentaarse dimensiooni troika liikmetega Luxembourgist ja Slovakkiast ning Euroopa Parlamendi presidendi Antonio Tajaniga.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
631 6356, 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee 
Päringud: press@riigikogu.ee

Osalemine foorumil

Riigikaitsekomisjoni liige Oudekki Loone osaleb täna Maltal toimuval Naisparlamendiliikmete Ülemaailmse Foorumi ümarlaual “Euroopa kaitse ja julgeolek”