Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Nestor: koos oleme tugevad, koos oleme vabad

„Nii koduste kui tuleviku nimel tuli minna – vaba Eesti, meie oma riigi ja iseolemise nimel,“ ütles Nestor.

Nestor pöördus oma kõnes vabaduse eest võidelnute poole. „Läksid võitlusse vabaduse eest, võitlusse millest olid aastasadu unistanud meie vanemad ja vanavanemad,“ ütles Riigikogu esimees. „Tänu sinule saab Eesti Vabariik järgmisel aastal 100 aastaseks.“

Nestor rõhutas, et ka Eesti praegune vabadus vajab tänases maailmas kaitsmist ja hoidmist, millele saavad kaasa aidata koostöö ning relvavendlus, sest maailma kurjus ei ole kuhugi kadunud.

„Tugevaks saime tänu sellele, et meil on sõbrad, kes maailma asjadest sama moodi aru saavad ja inimeste vabadust au sees hoiavad. Meil on liitlased ja me ise oleme liitlased teistele rahvastele.“

Ta lõpetas sõnavõtu üleskutsega olla uhke oma riigi üle ning kaasmaalaste vastu sõbralik ja naerusuine.  

Riigikogu esimees osaleb ka jumalateenistusel Rakvere Pauluse kirikus ning Kaitseliidu võidupüha paraadil, mis tänavu toimub Rakveres. Eile osales Nestor Carolin Illenzeeri heategevuslikul kontserdil „Laulud sõdurile“ Rakvere Spordihallis.

Võidupühaga tähistatakse Eesti võitu Landeswehri üle Võnnu lahingus, millest möödub täna 98 aastat.

Riigikogu esimehe Eiki Nestori kõne.

Fotod võidupühast Rakveres (fotod laekuvad viivitusega)

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
631 6356, 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee 
Päringud: press@riigikogu.ee

Riigikogu eelinfo 26. juunist – 2. juulini

Esmaspäev, 26. juuni

Kell 11 – riigikaitsekomisjoni liige Johannes Kert kohtub Tapa sõjaväelinnakus paikneva NATO pataljoni lahingugrupi Briti üksuse kaitseväelastega.

Kell 11 – Riigikogu aseesimees Enn Eesmaa avab EV100 Noorte Maapäeva kogunemise. Sõnavõtud teevad riigisekretär Heiki Loot ja Riigikogu liige Heidy Purga (Valge saal).

Kell 13 – Riigikogu aseesimees Enn Eesmaa avab Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamise raames 2-eurose käibemündi esitluse. Sõnavõtud teevad EV100 juhtrühma esimees Toomas Kiho, Eesti Panga president Ardo Hansson, mündi kujundaja Jaan Meristo ning Eesti Sõjamuuseumi direktori asetäitja Toomas Hiio. Esitlusele järgneb mündi müük (Valge saal).

Kell 20 – Riigikogu aseesimees Enn Eesmaa kohtub ALDE fraktsiooni liikmetega.

Teisipäev, 27. juuni

Kell 17 – Riigikogu aseesimees Enn Eesmaa kohtub Elva linna elanikega.

Kolmapäev, 28. juuni

Kell 12 – Riigikogu aseesimees Enn Eesmaa teeb avasõnavõtu põhiseaduse rahvahääletuse 25. aastapäeva tähistamise pidulikul koosolekul Riigikogu istungisaalis. Sõnavõtud teevad Vabariigi President Kersti Kaljulaid ja Põhiseaduse Assamblee juhataja Tõnu Anton. Eesti hümni laulab Tallinna Ülikooli Meeskoor.

Kell 17 – Riigikogu aseesimees Enn Eesmaa osaleb Põhiseaduse 25. aastapäeva tähistamisel (Õiguskantsleri Kantselei).

Neljapäev, 29. juuni

Kell 18.30 – Riigikogu aseesimees Enn Eesmaa osaleb Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumist tähistaval kontserdil (Kultuurikatel).

Reede, 30. juuni

Kell 14.45 – Riigikogu esimees Eiki Nestor kohtub Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeriga.

Kell 15 – Riigikogu esimees Eiki Nestor, aseesimees Enn Eesmaa ning fraktsioonide ja komisjonide esindajad kohtuvad Euroopa Komisjoni volinike kolleegiumiga (Valge saal).

Välislähetused

25. – 30. juuni
Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) Eesti delegatsiooni juht Marianne Mikko (25.06-03.07) ning delegatsiooni liikmed Andrei Novikov, Raivo Aeg, Eerik-Niiles Kross ja Andres Herkel osalevad ENPA 2017. aasta III osaistungil Strasbourgis, Prantsusmaal.

26. – 29. juuni
Riigikogu esimees Eiki Nestor on koos Põhjamaade ja Balti riikide (NB8) spiikritega töövisiidil Washingtonis, et kohtuda Kongressi spiikri Paul Ryani ja teiste parlamendi liidritega.

2. – 5. juuli
Riigikaitsekomisjoni liige Ants Laaneots osaleb NATO Parlamentaarse Assamblee Rose-Rothi seminaril Kiievis, Ukrainas.

Riigikogu pressiteenistus
Kati Varblane
T: 631 6353, 516 9152
kati.varblane@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Vakra: betoon või asfalt ei asenda vana pärna-alleed

Arutelu ajendiks oli keskkonnakomisjonile Haabersti ristmikul langetatud puude kaitsjatelt saabunud pöördumine.

„Me ei ehita linna selleks, et autodel oleks hea, vaid selleks, et inimestel oleks hea. Ka nendel inimestel, kes elavad suurte ristmike läheduses või neist läbi sõidavad,“ ütles keskkonnakomisjoni esimees Rainer Vakra. Ta nimetas keskkonna suhtes üleolevaks Tallinna linnavalitsuse otsust oktoobrist 2016 jätta algatamata Haabersti ristmiku eelprojekti keskkonnamõju hindamine.

„On kurb, et praegu saame vaid kände kokku lugeda, mida on Haabersti ristmiku ümbruses üle tuhande, kusjuures vähemalt üheksa puud raiuti maha koos linnupesadega,“ tõdes Vakra. „Betoon või asfalt ei asenda kunagi aastakümneid kasvanud pärna-alleed, mida Haabersti ristmikul saanuks säilitada.“

Äsja Riigikogus vastuvõetud metsaseadus annab keskkonnakomisjoni ettepanekul kohalikule omavalitsusele vastutuse otsustada linnades raietööde üle. „Loodan, et tulevikus see saabki nii olema,“ ütles Vakra.

Arutelul osalesid Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna juhataja Taimo Aasma, Tallinna Kommunaalameti juhataja asetäitja Reio Vesiallik, haljastuse osakonna juhataja Kristiina Kupper, Haabersti linnosavanem Marek Jürgenson, Tallinna Ülikooli keskkonnakorralduse professor Helen Sooväli-Sepping ja arborist Heiki Hanso.

Lisainfo: Rainer Vakra, 5800 2828

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
6316351, 51902837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Riigikogu keskkonnakomisjon kutsus kokku ümarlaua hõberemmelga asjus

„Tänaseks juba nädalaid kestnud protest Haabersti hõberemmelga ümber vajab mingisugust lahendust,“ selgitas Vakra. „Meie komisjoni soov on lõpetada see ummikseis ning leida olukorrale väljapääs, millega võiksid nõustuda kõik osapooled. Äsja vastuvõetud metsaseadus suurendab oluliselt kohalike omavalitsuste õigust ja vastutust otsustada linnades raietööde üle, mis on kindlasti üks ümarlaua arutelu lähtepunkt.“

Keskkonnakomisjoni arutelu toimub neljapäeval, 22. juunil kell 9.30 Riigikogus ning sellel osalevad Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna juhataja Taimo Aasma, Tallinna Kommunaalameti juhataja asetäitja Reio Vesiallik, Tallinna Keskkonnaameti haljastuse osakonna juhataja Kristiina Kupper, Haabersti linnaosa vanem Marek Jürgenson, Tallinna Ülikooli keskkonnakorralduse professor Helen Sooväli-Sepping ja arborist Heiki Hanso.

Lisainfo: Rainer Vakra, 5800 2828

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
6316351, 51902837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

 

Rahanduskomisjoni tööst 2017. aasta kevadistungjärgul

Toimus 41 korralist, sealhulgas 3 ühisistungit, 3 erakorralist komisjoni istungit.

Ühisistungid:

  1. 14.02.2017 ühisistung majanduskomisjoniga. PricewaterhouseCoopersi uuringu „Logistikasektori mõjuulatus Eesti majanduses“ tutvustus.
  2. 10.04.2017 ühisistung Euroopa Liidu asjade komisjoni ja riigieelarve kontrollikomisjoniga. Ülevaade Euroopa Kontrollikoja aruandest 2015.
  3. 16.05.2017 ühisistung majanduskomisjoniga. Transpordi- ja logistikasektori alaliitude ühispöördumise arutelu vedelkütuste aktsiisi tõusust.

Erakorralised istungid:

  1. 20.04.2017 erakorraline komisjoni istung. Kindlustustegevuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (429 SE). Esimene lugemine.
  2. 5.05.2017 erakorraline komisjoni istung. Vabariigi Valitsuse algatatud eelnõude (457 SE), (454 SE), (456 SE), (459 SE) esimene lugemine ning ülevaade tulumaksuseaduse, käibemaksuseaduse ja liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõust.
  3. 11.05.2017 erakorraline komisjoni istung. Vabariigi Valitsuse algatatud pakendiaktsiisi seaduse, pakendiseaduse ja keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu (460 SE). Esimene lugemine.

Eelnõud, otsused, ettepanekud, arvamused ja kollektiivsed pöördumised Riigikogu XIII koosseisu kevadistungjärgu 2017 (9.01.2017–15.06.2017) seisuga on rahanduskomisjoni menetluses 27 õigusakti. Selle hulgas on 3 otsuse eelnõu ja 24 seaduse eelnõu. Neist vastu võetud 14, tagasi lükatud 4, tagasi võetud 3 ja 6 on menetluses.

  1. 2 SE – Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse § 48 täiendamise seadus (tagasi võetud 25.01.2017)
  2. 275 SE – Vabariigi Valitsuse algatatud kindlustustegevuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (vastu võetud 8.02.2017)
  3. 288 SE – Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud sotsiaalmaksuseaduse, tulumaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (tagasi võetud 25.01.2017)
  4. 304 SE – Eesti Vabaerakonna fraktsiooni algatatud riigieelarve seaduse ning Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmise seadus (esimene lugemine lõpetatud)
  5. 320 SE – Vabariigi Valitsuse algatatud maksukorralduse seaduse ja elektroonilise side seaduse muutmise seadus (vastu võetud 8.03.2017)
  6. 322 SE – Vabariigi Valitsuse algatatud maksualase teabevahetuse seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seadus (vastu võetud 15.03.2017)
  7. 327 SE – Eesti Vabaerakonna fraktsiooni algatatud sotsiaalmaksuseaduse, tulumaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seadus (tagasi võetud 24.01.2017)
  8. 359 SE – Vabariigi Valitsuse algatatud väärtpaberituru seaduse ja Finantsinspektsiooni seaduse muutmise seadus (vastu võetud 22.03.2017)
  9. 364 SE – Eesti Vabaerakonna fraktsiooni algatatud sotsiaalmaksuseaduse täiendamise seadus (tagasi lükatud 8.03.2017)
  10. 366 OE – Riigikogu otsus “Hasartmängumaksu Nõukogu liikmete nimetamine” (vastu võetud 16.02.2017)
  11. 380 SE – Vabariigi Valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning tubakaseaduse muutmise seadus (vastu võetud 31.05.2017)
  12. 389 OE – Riigikogu otsus “Põhjamaade Investeerimispangale antud riigigarantii suurendamine” (vastu võetud 15.03.2017)
  13. 391 SE – Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud maksukorralduse seaduse § 4¹ muutmise seadus (tagasi lükatud 18.04.2017)
  14. 412 SE – Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (tagasi lükatud 23.03.2017)
  15. 421 SE – Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (tagasi lükatud 30.05.2017)
  16. 427 SE – Vabariigi Valitsuse algatatud kogumispensionide seaduse ja investeerimisfondide seaduse muutmise seadus (vastu võetud 19.06.2017)
  17. 428 SE – Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti väärtpaberite keskregistri seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (vastu võetud 7.06.2017)
  18. 429 SE – Vabariigi Valitsuse algatatud kindlustustegevuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (esimene lugemine lõpetatud)
  19. 439 SE – Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning tulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (menetluses)
  20. 454 SE – Vabariigi Valitsuse algatatud ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse eelnõu (vastu võetud 19.06.2017)
  21. 456 SE – Vabariigi Valitsuse algatatud riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (vastu võetud 19.06.2017)
  22. 457 SE – Vabariigi Valitsuse algatatud magustatud joogi maksu seaduse eelnõu (vastu võetud 19.06.2017)
  23. 458 SE – Vabariigi Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse, käibemaksuseaduse ja liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu (vastu võetud 19.06.2017)
  24. 459 SE – Vabariigi Valitsuse algatatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse eelnõu (esimene lugemine lõpetatud)
  25. 460 SE – Vabariigi Valitsuse algatatud pakendiaktsiisi seaduse, pakendiseaduse ja keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu (esimene lugemine lõpetatud)
  26. 469 OE – Riigikogu otsus “Hasartmängumaksu Nõukogu liikme nimetamine” (vastu võetud 6.06.2017)
  27. 484 SE – Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (menetluses)

Rahanduskomisjon andis 1 arvamuse põhiseaduskomisjonile, 1 arvamuse väliskomisjonile ja 7 arvamust Euroopa Liidu asjade komisjonile.

  1. 16.01.2017 Arvamuse andmine põhiseaduskomisjonile maksukorralduse seaduse § 117 lõike 1 vastuolu kohta põhiseadusega.
  2. 9.02. 2017 Eesti seisukohad pangandusriskide vähendamise paketis olevate eelnõude kohta COM(2016) 850; COM(2016) 851; COM(2016) 852; COM(2016) 853; COM(2016) 854.
  3. 14.02 Euroopa Liidu asjade komisjonile (ELAK) arvamuse andmine. Eesti seisukohad Ühendkuningriigi Euroopa Liidust lahkumisega kaasnevate mõjude kohta.
  4. 14.02 Euroopa Liidu asjade komisjonile (ELAK) arvamuse andmine. Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi, mis käsitleb raamatute, ajalehtede ja perioodikaväljaannete suhtes kohaldatavaid käibemaksumäärasid, eelnõu kohta COM(2016) 758.
  5. 14.02 Euroopa Liidu asjade komisjonile (ELAK) arvamuse andmine. Eesti seisukohad lõpptarbijale suunatud piiriülese e-kaubanduse käibemaksu ajakohastamise seadusandliku paketi kohta COM(2016)755; COM(2016)756; COM(2016)757.
  6. 14.02 Euroopa Liidu asjade komisjonile (ELAK) arvamuse andmine. Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni äriühingu tulumaksu reformi paketi kohta Euroopa Liidus.
  7. 21.02 Euroopa Liidu asjade komisjonile (ELAK) arvamuse andmine. Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise prioriteedid.
  8. 6.03 Väliskomisjonile arvamuse andmine. Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni teatise „Uuendatud partnerlus Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikidega“ kohta.
  9. 13.06 Euroopa Liidu asjade komisjonile (ELAK) arvamuse andmine. Eesti lähteseisukohad Euroopa Liidu 2021. aastal algava eelarveraamistiku kohta.

Komisjoni välistegevus (vastuvõetud delegatsioonid, välislähetused).

  1. 30.01-2.02.2017 osalesid komisjoni esindajad Belgias Brüsselis Euroopa Parlamendi ja Malta Parlamendi poolt korraldatud Parlamentaarsel nädalal, mis hõlmas kahte üritust: 1) Euroopa Semestri teemalist konverentsi ning 2) Euroopa Liidu stabiilsuse, majanduse koordineerimise ja juhtimise konverentsi (SECG).
  2. 8.-10.02.2017 osalesid komisjoni esindajad Belgias Brüsselis Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) Parlamentaarsetel päevadel. Teemad: globaliseerumine, agenda 2030, säästva arengu finantseerimine, Pariisi kliimakokkulepe, investeerimine, kaubandus, tervis, tootlikkus, võrdsus, sõltumatute riigiinstitutsioonide ja rahvusvaheliste organisatsioonide roll.
  3. 6.-8.04.2017 osalesid komisjoni esindajad Malta Parlamendi poolt korraldatud majandus- ja keskkonnakomisjoni esimeeste kohtumisel Malta Vabariigis.
  4. 8. juunil toimus riigikogu rahanduskomisjoni aseesimehe Remo Holsmeri ning komisjoni liikmete Jürgen Ligi ja Aivar Sõerdi kohtumine Euroopa Parlamendi liikmete, Ettevõtete ühtse maksubaasi (Common Consolidated Corporate Tax Base) raportööride hr Tangi ja hr Lamassourega ning Euroopa Komisjoni maksunduse direktor hr Moutarlier’iga.

Riigikogus moodustati Riigikogu väärikuse toetusrühm

Gräzini sõnul on toetusrühma eesmärk, et oleks normaalne, rahulik ja korrektne tööõhkkond, mis annaks võimaluse kontsentreeruda poliitilisele tegevusele.

„Tegemist on omalaadse Riigikogu saadikute ümarlauaga, kus me ilma kodukorra reegliteta räägime oma tööasjadest, näiteks milline peaks olema töögraafik ja kuidas kasutada arukalt kodukorra seadust, et mitte kunstlikult venitada istungeid. Meie omavaheline ladus ja normaalne töökorraldus on osa parlamendi väärikusest,“ ütles Gräzin.

Ta lisas, et toetusrühma probleem ei ole kehtivad reeglid. „Me lähtume oma isiklikust sisetundest ja kogemusest. Intuitiivselt me saame ju aru, mis on hea ja halb, aga sellele on vaja väljendust,“ märkis Gräzin.

Toetusrühma kuuluvad veel Jüri Adams, Andres Ammas, Krista Aru, Toomas Jürgenstein, Tiina Kangro, Jaanus Karilaid, Toomas Kivimägi, Helmen Kütt, Lauri Luik, Jaak Madison ja Barbi Pilvre.

Toetusrühmade ja ühenduste kaudu saavad Riigikogu liikmed ja fraktsioonid tõmmata tähelepanu konkreetsele teemale ning toetada ja kaitsta kitsama eluvaldkonna huve.

XIII Riigikogu on moodustanud kokku 57 parlamendirühma ja 72 ühendust.

Parlamendirühmade nimekiri

Ühenduste nimekiri

Riigikogu pressiteenistus
Kati Varblane
T: 631 6353, 516 9152
kati.varblane@riigikogu.ee 
Päringud: press@riigikogu.ee 

 

Riigiettevõtete tegevus muutub läbipaistvamaks 

Riigikogu võttis vastu seaduse, mis viib seaduse tasandile riigiettevõtete nõukogude liikmete valimise nimetamiskomitee kaudu ning suuremad riigi ettevõtted hakkavad järgima börsifirmade info avalikustamise reegleid. Riigikogu liikme Märt Sultsi sõnul vähendab selline seaduse muudatus riigiettevõtete korrumpeerumise võimalust.

„Nõukogudesse pädevate inimeste määramine on võtmeteguriks äriühingute tõhusaks ja läbipaistvaks toimimiseks,“ märkis Sults, kelle sõnul on riigivaraseaduses sätestatud üldised nõuded riigi osalusega äriühingute nõukogu liikmete kompetentsusele, huvide konflikti puudumisele, valimise ja tagasikutsumise põhimõtetele ning nõukogu liikmete tasustamisele. „Siiski on senise nõukogu liikmete korralduse puudusteks otsustusprotsessi läbipaistmatus ning ebaselgus nõukogu liikmeks nimetatavate inimeste sobivuses vastavatele positsioonidele,“ lisas Sults.

Riigikogulase sõnul soovitavad ka rahvusvahelised head tavad rakendada nõukogude moodustamiseks selgeid põhimõtteid, millele nõukogu liikme kandidaadid vastama peavad. Selleks võetigi Sultsi sõnul vastu otsus luua alaline nimetamiskomitee, kuhu kuuluvad neli liiget erasektorit ning kaks riigi esindajat. „Nimetamiskomitee rolli ja potentsiaali realiseerimiseks tühistatakse rahandusministrile antud õigus teha ettepanek poolte riiki esindavate nõukogu liikmete nimetamiseks,“ lisas Sults. 

„Suuremad riigi osalused äriühingud peavad info avalikustamisel edaspidi jälgima samu põhimõtteid kui börsil olevad äriühingud,“ rääkis Sults riigi ettevõtete läbipaistvuse suurendamiseks kasutuselevõetud meetmetest. Tema sõnul on riigile kuuluvatel ettevõttetel edaspidi kohustus kvartaalselt avalikustada oma andmeid samamoodi nagu praegu teevad seda börsiettevõtted. „Nii muudame riigi äriettevõtete tegevuse läbipaistvamaks.“

Erikomisjonis oli kõne all riigiettevõtete nõukogudesse liikmete nimetamine

Erikomisjoni esimehe Andres Herkeli sõnul selgus tänasel istungil kuuldu põhjal, et just riigiettevõtete nõukogudel on eriline roll huvide konflikti ja korruptsioonitundliku olukorra ärahoidmisel. Herkeli sõnul on nimetamiskomitee jaoks riigiettevõtete nõukogude liikmete teadlikkus neist küsimustest oluline ja sellega tegeletakse. „Loodame, et aeg, kui nõukogusid komplekteeriti erakondade tagatubades on lõplikult möödas,“ lisas Herkel.

Esimehe sõnul jätkab erikomisjon sügisel korruptsiooni ennetamise teemaga riigiettevõtetes, sest Riigikontroll on oma ülevaates esile toonud mitmeid lahenduseta probleeme.

Priit Sibul erikomisjonist ütles, et viimastel aastatel toimunud riigi äriühingute nõukogudega seotud probleemid näitasid selget vajadust muudatusteks. „Olen väga rahul uue nõukogude mehitamise süsteemiga. Täna teeb see tippekspertidest koosnev nimetamiskomitee ministritele ettepanekuid riigiettevõtetele vajalike nõukogude liikmete nimetamiseks,“ ütles Sibul.

Korruptsioonivastane erikomisjon kuulas täna ära endise Eesti Energia nõukogu esimehe ja praeguse riigifirmade nõukogude nimetamiskomitee esimehe Erkki Raasukese, kes rääkis riigi osalusega äriühingute nõukogude komplekteerimisest, nimetamiskomiteest ja huvide konflikti vältimisest.

Riigikontroll analüüsis ülevaates, mil määral ja viisil on riik omanikuna pööranud tähelepanu korruptsiooni ennetamisele talle kuuluvates äriühingutes ning kuivõrd on riigi äriühingute nõukogud ja juhatused teadvustanud vajalikkust korruptsiooni ennetada. Ülevaatest selgus, et enam kui pool riigile kuuluvatest äriühingutest ei tegele korruptsiooni süsteemse ennetamisega. Ülevaates on välja toodud, et äriühingute nõukogude töös on puudusi, sest nad pole piisavalt teadvustanud korruptsiooni ennetamise vajalikkust ning oma järelevalveülesandeid. Riigikontroll analüüsis riigile täielikult kuuluva 27 äriühingu ja riigitulundusasutuse Riigimetsa Majandamise Keskus tegevust.

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
marie.kukk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Sarapuu: Ametiauto kasutamisel ei pea edaspidi täitma sõidupäevikut

Riigikogu võttis täna vastu seaduseelnõu, millega muudetakse ettevõttes kasutatavate sõiduautode maksustamise korda ja sõiduauto erisoodustuse hinna arvutamise aluseid. Riigikogu liikme Kersti Sarapuu sõnul hakatakse sõiduauto erisoodustuse hinda arvutama kilovatipõhiselt.

„Edaspidi võib seaduse muudatuste kohaselt ettevõtte sõiduauto erasõitudeks kasutamise võimaldamisel erisoodustust deklareerida vaid kilovatipõhiselt, sõltumata erasõitudena läbitud distantsist,“ rääkis Sarapuu, kelle sõnul on sõiduauto erisoodustuse hinnaks 1,96 eurot auto liiklusregistris märgitud mootori võimsuse ühiku kohta ning 1,47 eurot, kui kasutatav auto on üle viie aasta vana.

 „Seaduse muudatus vähendab oluliselt ettevõtjate halduskoormust, kuna enam ei pea sõiduautode puhul, mida kasutatakse nii töö- kui erasõitudeks, täitma sõidupäevikut,“ märkis Sarapuu.

Maanteeameti andmetel keskmine ettevõtte sõiduauto võimsus 114 kW. „Sõiduautodest on arvuliselt enam allpool keskmist, mistõttu enamuse tänaselt täismääralt maksjate maksukoormus väheneb. Samas tuleb märkida, et keskmisest võimsamate sõiduautode maksukoormus kasvab,“ rääkis Sarapuu seaduse mõjust ettevõtjale. Kuna enamuste sõiduautode maksukoormus väheneb, siis võib Sarapuu hinnangul eeldada, et tööandja lubab töötajal endiselt ametiautot erasõitudeks kasutada. Samas märkis poliitik, et seaduse muudatuse tegelik mõju on iga ettevõtte osas erinev. „See on iga ettevõtte valida, kas ta võimaldab töötajal sõiduautot erasõitudeks kasutada või kasutab näiteks võimalust hüvitada töötajale töösõitudeks isikliku sõiduauto kasutamine,“ lisas ta.

Sarapuu sõnul tuleb aga ettevõtetel maanteeametit teavitada juhul, kui ettevõtet autot on lubatud kasutada ainult ametisõitudeks. „Sellisel juhul teeb Maanteeamet liiklusregistrisse vastava märke ning ettevõttel on võimalus arvata maha 100% käibemaksu sõiduautoga seotud kuludelt,“ lisas Sarapuu.

Seaduse muudatus jõustub 1. jaanuarist 2018. aastast.

Terik: Magusamaks suunab inimesti mõtlema tervislikumatele alternatiividele

Riigikogu võttis tänasel istungil vastu seaduse, millega kehtestatakse magustatud jookidele nn magusamaks. Riigikogu liikme Tiit Teriku sõnul kaitseb magustatud jookide maksustamine eelkõige meie laste tervist.

„Põhilist rolli meie füüsilise vormi ja tervise juures mängib toitumine. Maailma Terviseorganisatsiooni WHO hinnangul mõjutab inimese tervist enim tema käitumine, mis toitumise puhul tähendab tarbijakäitumist,“ rääkis Terik, kelle sõnul on magustatud jookidele maksu kehtestamine väike samm tervema ühiskonna poole. „Seaduse eesmärgiks ei ole muuta magustatud joogid kättesaamatuks. Pigem viitab hinnatõus sellele, et inimesed mõtleksid võimalikele tervislikumatele alternatiividele,“ sõnas riigikogulane, kes lisas, et teab ju pea igaüks, et põhilist rolli meie füüsilise vormi ja tervise juures mängib just toitumine.

Terik märkis, et viimastel nädalatel palju räägitud maksu kehtestamisest piimatoodetele ja naturaalsetele mahladele on väga ennatlik kriitika. „Valitsuse seisukoht on naturaalsed mahlad ja piimatooted maksu alt vabaks saada ning selle nimel tehakse ka tööd,“ rõhutas Terik, kes lisas on maksust on vabastatud ka need joogid, mida kasutatakse näiteks teiste jookide, toidu ja ravimite tootmiseks.

„Igasuguse maksu kehtestamisel on üheks eesmärgiks eelarvepositsioone parandada, kuid käesoleval juhul kannab kõnealune maks ka palju laiemat vaadet,“ sõnas Terik. „Antud maksudebatt on suunanud inimeste tähelepanu tervislikumale toitumisele. Loodetavasti stimuleerib magustatud jookide maksustamine ka joogitootjaid, kes saavad oma toodetes suhkrusisaldust vähendades piirata inimeste igapäevast suhkrutarbimist,“ lisas ta.

Magustatud jookidele kehtestatakse Teriku sõnul kaheastmeline maksumudel, millega maksustatakse kõrgema maksumääraga neid jooke, mille suhkrusisaldus on üle 10 grammi 100 milliliitri kohta ning madalam maksumäär kehtib jookidele, milles on suhkrut üle 5 grammi 100 ml kohta. „Alla 5 grammi suhkrut sisaldavad tooted jäävad üldse maksustamata,“ rõhutas Terik.

Magustatud jookidele kehtestatud maks hakkab kehtima 1. jaanuarist 2018.