Riigikogu korraldab koroonaviiruse leviku tõkestamiseks töö ümber

Riigikogu juhatus otsustas nõupidamisel fraktsioonide esindajatega, et Riigikogu lahendab 1. maini vaid ajakriitilisi küsimusi.

Vanematekogu teeb Riigikogule ettepaneku muuta kuni eriolukorra lõpuni igal esmaspäevasel istungil täiskogu töö ajagraafikut selliselt, et täiskogu istung toimub üksnes esmaspäeviti ja infotund kolmapäeviti. Avalikkus ja meedia saavad istungeid jälgida veebiülekandena.

Riigikogu komisjonid kogunevad ainult esmaspäeviti, vältimatu vajaduse korral sagedamini. Komisjonide istungitele kutsutakse külalisi vastavalt vajadusele ning eelistatud on külaliste osalemine videosilla vahendusel.

Riigikogu liikmete kõik välislähetused on tühistatud, lähetuse vältimatu vajaduse otsustab Riigikogu juhatus. Riigikogu liikmetel on tungivalt soovitatud mitte reisida välismaale ning siseriiklike kohtumiste puhul püüda vältida kokkusaamisi Toompea lossis.

Ajutiselt on piiranud nende inimeste sissepääs Toompea lossikompleksi, kelle külastused ei ole otseselt seotud Riigikogu tööga. Toompea lossi külastamine ekskursioonideks, näituste külastamiseks ja istungite jälgimiseks on keelatud.

Palume kõigil ajakirjanikel Riigikogu töö kajastamisel eelistada kaugtöö võimalusi ning Riigikogu liikmetelt kommentaaride saamiseks eelistada telefoniintervjuud. Fotode ja videomaterjali saamiseks palume pöörduda Riigikogu Kantselei avalike suhete osakonna poole.

Lisaks tegi vanematekogu põhiseaduskomisjonile ülesandeks töötada välja regulatsioon, mis võimaldaks eriolukorras komisjonide istungite korraldamist elektrooniliste sidevahendite vahendusel.

Tegemist on ajutiste piirangutega. Jälgime olukorra arengut ja informeerime teid uutest otsustest.

Olukorra hindamiseks ja edasiste tegevuste arutamiseks koguneb vanematekogu regulaarselt eeldatavalt kolmapäeviti kell 9.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
631 6356, 515 3903
[email protected]
Päringud: [email protected]

Riigikogu pikendas Kaitseväe osalemist rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel

Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud ja teise lugemise eel valitsuse usaldusküsimusega seotud 2024. aasta riigieelarve seaduse (306 SE), mille kohaselt on järgmise aasta riigieelarve tulude maht 16,8 miljardit ja kulude maht 17,7 miljardit eurot. Tänavusega võrreldes kasvavad tulud 7,7 ja kulud 4,9 protsenti.

Investeeringute ja investeeringutoetustena suunatakse tuleval aastal majandusse kokku 1,9 miljardit eurot, millest 1,1 miljardit tuleb ELi toetustest ja 0,82 miljardit eurot riigieelarvest. Riigieelarve struktuurne puudujääk jääb 1,2 protsendi tasemele ning nominaalne defitsiit on 2,9 protsenti SKPst.

Tuleva aasta riigieelarve prioriteetideks on Eesti sõjaline ja laiapindne riigikaitse, majanduskasv koos rohereformide ja riigi rahanduse jätkusuutlikkusega, haridus, küberturbe võimekuse tõstmine ning Ukraina toetamine.

Eesti kaitse-eelarve ületab 2024. aastal esimest korda kolme protsendi piiri, jõudes 3,2 protsendini SKPst, ning riik panustab riigikaitsesse üle 1,3 miljardi euro. Samuti püsib riigieelarves kokkulepe eraldada teadusrahastusele üks protsent SKPst. Eestikeelsele haridusele üleminekuks on ette nähtud 71,9 miljonit ning õpetajate palgatõusuks ligi 24 miljonit eurot. Riigi IT-baastaristu korrasoleku ja küberturvalisuse tagamiseks investeeritakse järgmisel aastal täiendavalt 23 miljonit eurot.

Valitsuse algatatud eelnõu läbis Riigikogus esimese lugemise 18. oktoobril ning tähtajaks esitati sellele 745 muudatusettepanekut. 23. novembril otsustas valitsus siduda eelnõu vastuvõtmise teise lugemise eel valitsuse usaldusküsimusega, võttes seega üle ka juhtivkomisjoni kohustused. Valitsuse usaldusküsimusega seotud eelnõule esitatud muudatusettepanekuid hääletamisele ei panda.

Läbirääkimistel, mis algasid kolmapäevasel ja jätkusid ka neljapäevasel istungil, võtsid täna sõna Evelin Poolamets, Martin Helme, Leo Kunnas ja Alar Laneman Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Vadim Belobrovtsev, Anastassia Kovalenko-Kõlvart, Lauri Laats, Andrei Korobeinik ja Tanel Kiik Keskerakonna ning Urmas Reinsalu ja Helir-Valdor Seeder Isamaa fraktsioonist.

Enne eelnõu lõpphääletust tegi Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon ettepaneku istungiaega lühendada ja lõpetada täiendav istung kell 13.30, kuid see ei leidnud täiskogus toetust. Istungiaja lühendamist toetas 31, selle vastu oli aga 59 Riigikogu liiget.

Lõpphääletusel toetas 2024. aasta riigieelarve seaduse vastuvõtmist 58 ja selle vastu hääletas 31 Riigikogu liiget.

Riigikogu toetas Kaitseväe välisoperatsioonide pikendamist

Riigikogu võttis 66 häälega vastu valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve“ (310 OE), mis võimaldab Eestil osaleda järgmisel aastal kuni 110 kaitseväelasega USA juhitaval rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve. Operatsioon keskendub julgeolekuolukorra stabiliseerimisele Iraagis ja Süürias.

Rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides osalemine kinnitab Eesti pühendumust panustada rahu ja stabiilsuse saavutamisse maailmas. USA juhitaval rahvusvahelisel terrorismivastasel operatsioonil osalemine toetab ka Eesti ja USA väga head liitlassuhet ning kaitse- ja julgeolekualast koostööd. Samuti annab operatsioonil osalemine Kaitseväele olulise operatsioonialase väljundi.

Riigikogu võttis 67 häälega vastu valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsel rahuvalveoperatsioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süürias“ (311 OE), mis võimaldab panustada järgmisel aastal kuni kolme kaitseväelasega ÜRO rahuvalveoperatsioonil Lähis-Idas.

UNTSO on ÜRO esimene rahuvalvemissioon, mis on puhtalt vaatlusmissioon. UNTSO tegevuspiirkond on Lähis-Ida, täpsemalt Egiptus, Iisrael, Jordaania, Liibanon ja Süüria, ning missiooni peakorter asub Jeruusalemmas. UNTSO sõjalised vaatlejad on tegutsenud piirkonnas läbi aastakümnete, hoides ära lokaalsete kokkupõrgete eskaleerumise.

Eesti kaitseväelaste jätkuv osalemine ÜRO operatsioonidel aitab tugevdada Eesti panust ÜRO tegevusse rahu kindlustamisel.

Riigikogu võttis 68 häälega vastu valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonil Iraagis“ (312 OE), mis võimaldab osaleda järgmisel aastal kuni kolme kaitseväelasega NATO missioonil Iraagis.

NATO mittelahingulise väljaõppe- ja nõustamismissiooni tegevus on suunatud alliansi lõunasuunalt lähtuvate ohtude vastu, aidates Iraagil üles ehitada kestlikud, läbipaistvad, kaasavad ja tõhusad julgeolekustruktuurid. Selleks, et suurendada nende võimekust terrorismivastases võitluses, ISILi tagasipöördumise takistamises ja riigi stabiliseerimisel, nõustab NATO Iraagi julgeolekustruktuure, andes väljaõpet tihedas koostöös Iraagi valitsusega.

Missioonil osalemine annab Eestile võimaluse aidata aktiivselt kaasa alliansi lõunatiivalt lähtuvate ohtude maandamisele, panustada NATO kollektiivsesse julgeolekusse ning toetada liitlasi ja partnerriike terrorismivastases võitluses.

Riigikogu võttis 69 häälega vastu valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel ÜRO rahuvalveoperatsioonil Liibanonis“ (313 OE), mis võimaldab osaleda järgmisel aastal kuni kolme kaitseväelasega ÜRO missioonil UNIFIL.

ÜRO rahuvalvemissioonil on oluline stabiliseeriv roll Liibanonis ja kogu piirkonnas. Missiooni peamine ülesanne on jälgida olukorda piirkonnas, aidates kaasa vaenutegevuste ärahoidmisele ning rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamisele, ning toetada Liibanoni valitsust riigivõimu kindlustamisel riigi lõunaosas. UNIFILi tegevuspiirkond paikneb Litani jõe ja Sinise joone vahelisel alal.

Eesti kui kollektiivsesse julgeolekusse panustav riik jälgib tähelepanelikult Lähis-Idas toimuvat ning sealsete sündmuste julgeolekupoliitilist mõju stabiilsusele Lähis-Idas ja mujal maailmas. ÜRO operatsioonidel osalemine aitab tugevdada Eesti panust ÜRO tegevusse rahu kindlustamisel.

Riigikogu võttis vastu valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni valmidusüksuste koosseisus“ (314 OE), mis võimaldab panustada järgmisel aastal kuni 76 kaitseväelasega NATO valmidusüksuste koosseisu.

NATO reageerimisjõud (NRF) on NATO kõrgvalmiduses üksus, mis suudab ellu viia sõjalisi operatsioone mis tahes maailma punktis. Eesti on panustanud NRFi koosseisu mereväe staabi- ja toetuslaeva ning miinitõrjelaevadega, demineerimis- ja sõjaväepolitseiüksuste, erivägede, liikumise koordineerimise üksuse, staabiohvitseride ning koos teiste Balti riikidega ühise jalaväepataljoniga. Sel aastal on NRFi valmiduses 95 kaitseväelast.

Seoses NATO uue väemudeli loomisega kaovad 2024. aasta teises pooles senisel kujul nii NRF kui ka NATO valmidusinitsiatiiv ning neid hakkab asendama uuendatud kontseptsiooniga NATO kiirreageerimisvägi. Pärast NRFi lõppemist soovib Eesti panustada NATO valmidusüksustesse kuni 76 kaitseväelasega, et olla liitlastega solidaarne ja panustada 360 kraadi põhimõttest lähtuvalt NATO kollektiivkaitsesse.

Otsuse vastuvõtmise poolt hääletas 67 ja selle vastu oli üks Riigikogu liige.

Riigikogu võttis vastu valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe koosseisus“ (315 OE), mis võimaldab panustada järgmisel aastal kuni 24 kaitseväelasega Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe (JEF) koosseisu.

JEF on Ühendkuningriigi algatatud, omanduses ja juhitav ning teiste riikide liikmesusega tahtekoalitsioon, mis on üldjuhul valmis kiiresti ja paindlikult panustama operatsioonidesse kogu sõjapidamise ja kriisihaldamise spektris. JEFi koosseisu määravad riigid alalises valmiduses olevad sõjalised võimed, mis moodustavad ühtselt juhitava eri väeliike hõlmava ühendväe.

JEF suudab tegutseda iseseisvalt või mõne muu suurema sõjalise üksuse koosseisus. Selle kasutamine on paindlik – võimalikke operatsioone saavad algatada ja neil osaleda kas kõik või vaid asjast huvitatud liikmesriigid. Riikide ühise otsuse alusel on JEFi fookuses julgeoleku tagamine Läänemere piirkonnas ja Atlandi ookeani põhjaosas, tugevdades seeläbi kaitse- ja heidutushoiakut Balti riikides.

Otsuse vastuvõtmise poolt oli 66 ja selle vastu hääletas üks Riigikogu liige.

Riigikogu võttis 67 häälega vastu valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu väljaõppemissioonil Mosambiigis“ (316 OE), mis võimaldab osaleda järgmisel aastal kuni kolme kaitseväelasega ELi väljaõppemissioonil Mosambiigis.

Eesti oli üks esimesi riike, kes teatas missiooni juhtriigile Portugalile oma soovist missioonil osaleda. Alates 2021. aasta lõpust panustab Eesti missiooni ühe õigusnõunikuga, kelle ülesanne on nõustada missiooni ülemat õigusküsimustes ning kohalike relvajõudude liikmeid inimõiguste ja relvakonfliktiõiguste küsimustes välja õpetada.

Missioonil osalemisega panustab Eesti ELi strateegilises kompassis heaks kiidetud eesmärkide täitmisse, kus kriisiohjel on oluline roll, samuti on Eestile oluline arendada koostööd strateegiliste ELi lõunatiiva liitlastega.

Riigikogu võttis vastu valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil sellesse esmakordsel panustamisel“ (317 OE), mis võimaldab kasutada kuni 100 kaitseväelast NATO või selle liikmesriigi, ELi või ÜRO juhitaval rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil, välja arvatud kollektiivse enesekaitse operatsioonil, sellesse esmakordsel panustamisel. Eesti täpne panus oleneb konkreetse operatsiooni vajadustest ning selle otsustab valitsus Riigikogu otsuse piires.

Otsusega tagatakse Eesti võimekus lähetada Kaitseväe üksusi vajadusel kiiresti ja paindlikult kriisi- või konfliktipiirkonda. Sarnaselt teistele riikidele on Eesti valmis rahvusvahelise stabiilsuse tagamisse panustama, kaitstes nii ka Eesti julgeolekuhuve.

Otsuse vastuvõtmise poolt oli 66 ja vastu üks Riigikogu liige.

Riigikogu võttis 67 häälega vastu valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu sõjalisel operatsioonil EUNAVFOR Med/Irini“ (318 OE), mis võimaldab osaleda järgmisel aastal kuni kolme kaitseväelasega operatsioonil EUNAVFOR Med/Irini.

Operatsiooni esmane eesmärk on toetada Liibüale kehtestatud ÜRO relvaembargo rakendamist. See hõlmab ka rahvusvahelistes vetes Liibüa ranniku lähedal inspektsioonide tegemist laevadele, mida kahtlustatakse relvade või nendega seotud materjalide transportimises Liibüasse või Liibüast. Peale selle toetab missioon ÜRO meetmete rakendamist illegaalse naftaekspordi tõkestamiseks Liibüast, Liibüa mereväe ja piirivalve väljaõpet ja ülesehitamist ning salakaubanduse ja inimeste smugeldamise võrgustike lõhkumist.

Operatsioonil osalemisega panustab Eesti solidaarselt teiste liikmesriikidega ELi kaitsekoostöösse ja julgeolekusse, mis suurendab ÜRO relvaembargo rakendamise kaudu julgeolekut ELi lõunapiiril.

Üks eelnõu läbis esimese lugemise

Riigikogus läbis esimese lugemise valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Riigigarantii andmine Euroopa Investeerimispangale Ukraina ülesehitamise toetamiseks“ eelnõu (336 OE), mille kohaselt annab Riigikogu Euroopa Investeerimispangale Ukraina ülesehitamise toetamiseks 10 miljoni euro suuruse riigigarantii. Ukraina toetamiseks loodud fondi kogutava rahaga saab Euroopa Investeerimispank jätkata oma tegevust Ukrainas.

ELi Nõukogu kutsus mullu detsembris Euroopa Investeerimispanka üles toetama projekte Ukraina ülesehitamiseks, suurendama ELi nähtavust Ukrainas ning tugevdama ELi ja Ukraina institutsionaalseid ja majanduslikke sidemeid. Tänavu märtsis kiitis pank heaks algatuse „EL Ukraina heaks“, mille raames luuakse eraldi EU4U fond, kuhu oodatakse riikidelt ja teistelt institutsioonidelt rahalisi eraldisi. Lisaks laenuressursile on fondis kavandatud 100 miljonit eurot tehnilise abiga seotud tegevusteks.

Seletuskirja kohaselt võimaldab toetuse asemel garantii andmine hajutada kulusid, väljendades samal ajal Eesti solidaarsust Ukraina abistamisel. Eesti garantii on samas suurusjärgus nii Läti kui ka Leedu planeeritava osalusega EU4U fondis.

Läbirääkimistel võtsid sõna Martin Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Maris Lauri Reformierakonna ja Tanel Kiik Keskerakonna fraktsioonist.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, kuid see ei leidnud täiskogus toetust. Tagasilükkamist toetas viis ja selle vastu oli 68 Riigikogu liiget.

Istung lõppes kell 16.43.

Istungi stenogramm

Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
[email protected]
päringud: [email protected]

Riigikogu eelinfo 11.–17. detsembrini

Riigikogu II istungjärgu 11. töönädal 11.–14. detsembrini

Esmaspäev, 11. detsember

Kell 15 – täiskogu istung

Riigikogu kinnitab töönädala päevakorra.

Riigikogu liikmete arupärimistele valeliku poliitika (nr 82 ja nr 81), elanikkonna kavandatava maksukoormuse tõusu (nr 48), Tallinna Haigla rajamise (nr 67) ja regionaalpoliitika (nr 77) kohta vastab peaminister Kaja Kallas.

Riigikogu liikmete arupärimistele käibemaksu tõusu (nr 274 ja nr 300), majutusasutuste käibemaksu (nr 442), IT-sektori tööjõupuuduse (nr 448) ja maksupaketi terviklike mõjude (nr 459) kohta vastab majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo.

Riigikogu liikmete kõnesoovide korral toimub vaba mikrofon.

Kell 11 – komisjonide istungid

Euroopa Liidu asjade komisjoni ja väliskomisjoni ühisistungil – kell 14.30: Eesti seisukohad 13. detsembril toimuval EL-Lääne-Balkani tippkohtumisel ning 14.–15. detsembril toimuval Euroopa Ülemkogul, EL poliitika arutelust, kutsutud peaminister Kaja Kallas;

keskkonnakomisjoni ja maaelukomisjoni ühisistungil – kell 11.10: arutelu rongiliikluse ning ühistranspordi tulevikust Eestis, kutsutud Elroni esindajad (ruum L332);

keskkonnakomisjonis – kell 11.10: arutelu roheprojektide rahastamisest, kutsutud Kliimaministeeriumi esindaja;

kultuurikomisjonis – Eesti Kultuurkapitali seaduse ja hasartmängumaksu seaduse muutmise seaduse eelnõu (338 SE), kutsutud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Tartu Ülikooli, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Kultuurkapitali ja Kultuuriministeeriumi esindajad (A. Rei nõupidamisruum);

maaelukomisjonis – kell 11.10: veterinaarseaduse muutmise seaduse eelnõu, kutsutud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi esindajad;

majanduskomisjonis – kell 11.10: arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb Euroopa Liidu ettevõtjatega seotud tööturustatistikat ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2023/028 ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 530/1999 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 450/2003 ja (EÜ) nr 453/2008, eelnõu – COM(2023) 459, kutsutud Statistikaameti esindaja; arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile: Euroopa Liidu tollireformi ettepanekud, kutsutud Rahandusministeeriumi esindaja; arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste ettepanekud, mis käsitlevad ravimite ja taimekaitsevahendite täiendava kaitse tunnistusi (patentide täiendava kaitse tunnistuste algatus), kutsutud Justiitsministeeriumi esindaja;

põhiseaduskomisjonis – kell 11.15: maamaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seadus (297 UA);

rahanduskomisjonis – kell 11.15: maamaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (297 UA), tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (337 SE), Riigikogu otsuse „Riigigarantii andmine Euroopa Investeerimispangale Ukraina ülesehitamise toetamiseks“ eelnõu (336 OE), Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele MTÜ Slava Ukraini tulumaksu vabastuse kehtetuks tunnistamiseks“ eelnõu (323 OE);

riigikaitsekomisjonis – sõjapidamine tunnetuslikus lahinguruumis – NATO strateegiline kommunikatsioon ja Eesti valitsuskommunikatsiooni/strateegilise kommunikatsiooni valmisolek, kutsutud NATO STRATCOM COE ja Valitsuskommunikatsiooni esindajad;

sotsiaalkomisjonis – kell 11.15: arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõu detergentide ja pindaktiivsete ainete kohta, millega muudetakse määrust (EL) 2019/1020 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 648/2004 COM(2023) 217, kutsutud Sotsiaalministeeriumi esindajad; perehüvitiste muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (329 SE), kutsutud algatajate ja Sotsiaalministeeriumi esindajad; arvamuse andmine Riigikohtule põhiseaduslikkuse järelevalve asjas 5-23-38, kutsutud Sotsiaalministeeriumi ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi esindajad;

väliskomisjonis – kell 11.15: arvamuse andmine põhiseaduskomisjonile: Rahvusvahelise sanktsiooni seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (332 SE I), kutsutud Välisministeeriumi esindaja; ülevaade arengutest Gruusias ja Armeenias, kutsutud Eesti suursaadik Gruusias ja Armeenias Riina Kaljurand;

õiguskomisjonis – kell 11.15: Justiitsministeeriumi koostatud kinnistusraamatuseaduse muutmise seadus; kutsutud Justiitsministeeriumi esindajad; arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2012/29/EL, millega kehtestatakse kuriteoohvrite õiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnõuded ning asendatakse nõukogu raamotsus 2001/220/JSK COM(2023) 424, kutsutud Justiitsministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi esindajad;

julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjonis – kell 13.30: ülevaade julgeolekuolukorra arengutest, kutsutud Kaitseväe juhataja Martin Herem;

korruptsioonivastases erikomisjonis – kell 13.30: ülevaade lobikohtumiste kanali loomisest ja praktikast Sotsiaalministeeriumis, kutsutud Sotsiaalministeeriumi esindaja;

riigieelarve kontrolli erikomisjonis – kell 13.15: Eesti majanduse väljavaated 2024. aastal, kutsutud on Eesti Panga, Eesti Töötukassa, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja, Rahandusministeeriumi, Eesti Masinatööstuse Liidu, Eesti Toiduainetetööstuse Liidu ja Eesti Ehitusettevõtjate Liidu esindajad; istung on avalik, toimub veebiülekanne (ruum L333 ja videosild).

Sündmused

Kell 11.30 – Riigikogu aseesimees Jüri Ratas külastab Mustamäe päevakeskust.

Kell 13 – Riigikogu aseesimees Jüri Ratas külastab Saku päevakeskust.

Teisipäev, 12. detsember

Kell 10 – täiskogu istung

Peaminister Kaja Kallas ja Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Liisa Pakosta annavad ülevaate Vabariigi Valitsuse tegevusest Euroopa Liidu poliitika teostamisel.

Esimene lugemine – üks eelnõu: Riigikogu otsuse „Eesti Panga Nõukogu valdkonna asjatundjast liikme nimetamine“ eelnõu (348 OE).

Kell 14 – komisjonide istungid

Kultuurikomisjonis – Riigikogu otsuse „Riigikogu liikmest rahvusooperi nõukogu liikmete nimetamine“ eelnõu; kohtumine õpetajate ühenduste võrgustiku ning Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajaga; Riigikogu otsuse ,,Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele rakendada tõhusaid meetmeid kaitsmaks alaealisi kokkupuudete eest pornograafiaga“ (326 OE) eelnõu, kutsutud Justiitsministeeriumi, Kultuuriministeeriumi ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti esindajad; Riigikogu otsuse ,,Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele teha ettevalmistused referendumi korraldamiseks seonduvalt seksuaalkasvatuse lubatavusega koolides ja lasteaedades“ (281 OE) eelnõu, Riigikogu otsuse ,,Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmiseks“ (279 OE) eelnõu, Riigikogu otsuse ,,Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele algatada õigusaktide eelnõud, millega tagatakse koolivõrgu kujundamise arusaadavus ja etteplaneeritus“ (285 OE) eelnõu, kutsutud Haridus- ja teadusministeeriumi esindaja;

maaelukomisjoni väljasõiduistung Eesti Maaülikoolis;

majanduskomisjonis – kollektiivne pöördumine „Ilutulestiku laskmine ainult aastavahetusel!“, kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja; arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv sõnaselgete keskkonnaväidete põhjendamine ja edastamine (roheväidete direktiiv), kutsutud Kliimaministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad;

põhiseaduskomisjonis – Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele teha ettevalmistused referendumi korraldamiseks abielu mõiste määratlemiseks“ eelnõu (261 OE); Riigikogu otsuse ,,Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele ajutise kaitse saanud inimeste toetamise paketi välja töötamiseks“ eelnõu (282 OE); kollektiivne pöördumine „Nõuame Kaja Kallase tagasiastumist“;

rahanduskomisjonis – Riigikogu otsuse „Ukraina laenu intressikulude katmine“ eelnõu (258 OE), Riigikogu otsuse „Eesti Vabariigi osaluse suurendamine Euroopa Nõukogu Arengupangas“ eelnõu (259 OE), Põhiseaduskomisjonile arvamuse andmine: Vabariigi Valitsuse algatatud rahvusvahelise sanktsiooni seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (332 SE);

riigikaitsekomisjonis – ülevaade elanikkonnakaitse tegevuskavast, rahastusest ja tsiviilreservist, kutsutud Siseministeeriumi ja Päästeameti esindajad;

sotsiaalkomisjonis – arvamuse andmine Riigikohtule põhiseaduslikkuse järelevalve asjas 5-23-38; hooajaliste viirushaiguste ja nende leviku ülevaade, kutsutud Terviseameti, Tervisekassa ja Sotsiaalministeeriumi esindajad;

väliskomisjonis – Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele viia Eesti Vabariigi suursaatkond Iisraelis Tel Avivist Jeruusalemma“ eelnõu (325 OE), Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele tühistada välisministeeriumi otsus Eesti Vabariigi peakonsulaadi sulgemisest New Yorkis“ eelnõu (328 OE), kutsutud Välisministeeriumi esindaja.

Sündmused

Kell 9 – Riigikogu aseesimees Jüri Ratas külastab Toidupanka.

Kell 11.30 – väliskomisjon kohtub USA suursaadiku George P. Kentiga.

Kell 17 – Riigikogu aseesimees Jüri Ratas kohtub Riigikogus „Väärtus“ sarja raames Kodulinna Maja inimestega.

Kolmapäev, 13. detsember

Kell 12 – infotund

Kell 14 – täiskogu istung

Teine lugemine – kolm eelnõu: Riigikogu otsuse „Riigigarantii andmine Euroopa Investeerimispangale Ukraina ülesehitamise toetamiseks“ eelnõu (336 OE), Riigikogu otsuse „Riigi 2022. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine“ eelnõu (309 OE), Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (341 SE).

Teine lugemine – 12 eelnõu: liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu (243 SE), karistusseadustiku täiendamise seaduse eelnõu (76 SE), karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (85 SE), infoühiskonna teenuse seaduse ja karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (224 SE), ehitusseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse (taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine) eelnõu (308 SE), lennundusseaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (347 SE), vangistusseaduse, karistusseadustiku, kriminaalhooldusseaduse ja täitemenetluse seadustiku muutmise seaduse (vangistusseaduse kaasajastamine ja digilahenduste kasutusele võtmine) eelnõu (227 SE), Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi muudatuste ratifitseerimise seaduse eelnõu (226 SE), tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse (kollektiivse esindushagi menetluse loomine) eelnõu (334 SE), Riigikogu valimise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (344 SE), asendustäitmise ja sunniraha seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (340 SE), Kaitseliidu seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (335 SE).

Sündmused

Kell 11 – Riigikogu esimees Lauri Hussar avab portreemaali XIV Riigikogu esimehest Jüri Ratasest (Riigikogu esimeeste galerii).

Kell 11.30 – Riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu ja väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kohtuvad välisajakirjanike ja mõttekodade esindajatega.

Kell 14.30 – Riigikogu esimees Lauri Hussar kohtub ametist lahkuva Itaalia suursaadiku Daniele Rampazzoga.

Kell 19.30 – Riigikogu aseesimees Jüri Ratas osaleb Prantsuse suursaadik Emmanuel Mignot’ vastuvõtul.

Neljapäev, 14. detsember

Kell 10 – täiskogu istung

Esimene lugemine – neli eelnõu: Riigikogu otsuse „Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamine mõttekoja SALK poolt valimiste mõjutamisega seotud asjaolude uurimiseks“ eelnõu (251 OE), alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (80 SE), alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (84 SE), tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (83 SE).

Sündmused

Kell 13 – Riigikogu Toimetiste uue numbri esitlus. Värske ajakirja fookuses on riigireform. Esitlusest on veebiülekanne (Toompea lossi kunstisaal).

Kell 13 – Eesti-USA parlamendirühm kohtub USA suursaadiku George P. Kentiga (J. Tõnissoni nõupidamisruum).

Kell 14.30 – väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kohtub Norra Välisministeeriumi delegatsiooniga.

Reede, 15. detsember

Komisjoni istung

Euroopa Liidu asjade komisjonis – kell 9: seisukoha andmine: Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) 2018/1806 peatamiskorra läbivaatamise osas kohta COM(2023) 642, kutsutud Siseministeeriumi esindajad; seisukoha andmine: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus detergentide ja pindaktiivsete ainete kohta, millega muudetakse määrust (EL) 2019/1020 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 648/2004 COM(2023) 217, kutsutud Sotsiaalministeeriumi esindajad; seisukoha andmine: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb Euroopa Liidu ettevõtjatega seotud tööturustatistikat ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 530/1999 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 450/2003 ja (EÜ) nr 453/2008 COM(2023) 459, kutsutud Statistikaameti esindaja; seisukoha andmine: Euroopa Komisjoni esitatud finantsasutuste klientide andmete jagamise ja makseteenuste regulatsiooni muutmise ettepanekute pakett COM(2023) 360, 366, 367, kutsutud Rahandusministeeriumi esindaja, Eesti seisukohad 18. detsembril toimuval Euroopa Liidu keskkonnanõukogu istungil ning 19. detsembril toimuval Euroopa Liidu transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika nõukogul (energeetika), kutsutud Kliimaministeeriumi esindaja; seisukoha andmine: Euroopa Komisjoni esitatud Euroopa Liidu tollireformi ettepanekud COM(2023) 257, COM(2023) 258, COM(2023) 259, COM(2023) 262, kutsutud Rahandusministeeriumi esindaja.

Sündmused

Kell 9.30 – Riigikogu aseesimees Jüri Ratas külastab Lasnamäe sotsiaalkeskust.

Kell 12 – Riigikogu esimees Lauri Hussar osaleb Kaitseliidu ülema vahetustseremoonial Vabaduse väljakul.

Kell 13 – Riigikogu aseesimees Jüri Ratas külastab Randvere päevakeskust.

Kell 16 – Riigikogu esimees Lauri Hussar peab kõne Jõulurahu välja kuulutamisel (Jõgeva kultuurikeskus).

Välislähetused

13. detsember – 14. detsember
Riigikogu liige Urmas Reinsalu osaleb Euroopa Rahvapartei saadikute kohtumisel Brüsselis Belgias.

13. detsember – 14. detsember
Riigikogu liige Meelis Kiili osaleb rahvusvahelisel konverentsil „Total Defence: What Can We Learn from The War in Ukraine?“ Vilniuses Leedus.

14. detsember – 17. detsember
Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) delegatsiooni esimees Liisa Pakosta osaleb ENPA Ukraina teemalisel kohtumisel Pariisis Prantsusmaal.

Riigikogu pressiteenistus
Eleen Lindmaa
631 6456, 5551 4433
[email protected]
päringud: [email protected]

Hussar: presidendi otsus ei mõjutanud riigieelarve vastuvõtmist

Tema sõnul ei saanud täna Riigikogu heakskiidu saanud järgmise aasta eelarvet valitsus tagasi võtta. Presidendi otsus ei ole lõplik – Riigikogu saab ja peabki maamaksu muutmise seadust uuesti arutada ja selle uuesti vastu võtta.

“Riigi toimingute efektiivsemaks muutmine maamaksuküsimustes on vajalik ja selle mõju riigieelarvele on olemas, aga me läheme selle menetlemisega esimesel võimalusel ja vastavalt seadustele edasi,” sõnas Hussar.

Ta rõhutab, et oluline on, et eelarve kajastaks riigi kõiki tulusid ja kulusid.

“Kui riigieelarve ja muu seaduse vahele jääb vastuolu, ei ole vahet, kumb seadus enne vastu võeti – tulemus ei sõltu liidetavate järjekorrast,” ütles Riigikogu esimees.

Ta juhib tähelepanu sellele, et kui muu seadus on vastu võetud varem ja see seadus suurendab või vähendab riigieelarve eelnõu mahtu või muudab eelnõu siseselt riigi prognoositavaid kulusid või tulusid, on riigieelarve eelnõu menetlemisel võimalik ja kohustuslik see vastu võetud muu seadusega kooskõlla viia.

“Kui eelarve on vastu võetud varem, on võimalik ja kohustuslik muu seaduse eelnõu vastuvõetud riigieelarvega kooskõlla viia. Igal juhul peavad kaks eelnõu vastuvõtmisel harmoneeruma, sõltumata sellest, kumb neist varem vastu võeti,” lausus Hussar.

Tema sõnul aitab paindlikum lähenemine – võimalus võtta varem vastu seotud seadus või võtta varem vastu riigieelarve, aitab lahendada keerulisi olukordi, mida eelnõude menetlus mõnikord dikteerib.

Jaak Aab: riigieelarve ei aita parandada perede ja ettevõtete toimetulekut

“Tänane valitsus on jätnud majanduskriisi meelevalda suurema osa Eesti peredest, maksumuudatused teenivad jõukama ühiskonnakihi huve. Samuti vaatavad koalitsioonierakonnad tegevusetult pealt, kuidas ettevõtted pankrotistuvad ja tööpuudus suureneb. Valitsuse koostatud järgmise aasta riigieelarve ja sellega seotud maksutõusud, erinevate riigilõivude ning tasude tõstmine ei aita parandada Eesti inimeste ja ettevõtete hakkamasaamist, vaid süvendavad veelgi probleeme,” kinnitas Jaak Aab.

Keskerakonna fraktsioon tegi 2024. aasta riigieelarvele mitmeid muudatusettepanekuid, mis pöörasid tähelepanu murekohtadele, millele kaks viimast Reformierakonna juhitud valitsust pole Jaak Aabi sõnul lahendusi leidnud.

“Tegime muuhulgas ettepanekud majanduse elavdamiseks, õpetajate, politseinike ja päästjate palgatõusuks, erakorraliseks pensionitõusuks, omavalitsuste investeeringute toetamiseks, teedeehitusega jätkamiseks, toimetulekupiiri tõstmiseks ja maakondliku tasuta ühistranspordiga jätkamiseks. Kuna valitsuskoalitsioon sidus nii riigieelarve eelnõu ja veel 12 eelnõud valitsuse usaldusega, ei saanud neid ettepanekuid saalis arutada ega ka hääletada. Valitsus ei arvestanud mitte ühtegi opositsiooni muudatusettepanekut!” rõhutas Jaak Aab.

Olukorras, kus Eesti majandus on langenud seitse kvartalit järjest, tuleb Jaak Aabi sõnul kiiremas korras välja töötada majanduse elavdamise pakett läbi riiklike investeeringute. “Koalitsioonil on mitmeid võimalusi peatada majanduse allakäik, kuid kahjuks seda ei tehta. Kärbitakse oluliselt teedeehituse projekte, ära on jäetud varasemates valitsustes kokkulepitud riiklikud investeeringud, omavalitsustele ei anta lisaraha kohalike investeeringute tarbeks,” loetles endine mitmekordne minister. “Valitsuse otsustamatuse ja saamatuse tõttu jäävad tõstmata palgad õpetajatel, kes on sunnitud alustama streigiga oma taotluste saavutamiseks. Samuti on lubamatu jätta kõrge inflatsiooni tingimustes päästjad ja politseinikud palgatõusuta.”

Jaak Aab märkis, et valitsus on taganenud lubadusest tõsta keskmine vanaduspension nelja aasta jooksul 1000 euroni. “Keskerakond on järjepidevalt seisnud erakorralise pensionitõusu eest ning meie ettepanek oli suurendada igal aastal pensioni baasosa vähemalt 30 euro võrra ja tõsta üksi elava pensionäri toetust 300 euroni,” lausus saadik. “Lisaraha tuleb eraldada ka hooldusreformi elluviimiseks ja laste tugiisikute tagamiseks. Praegusest rahastusest ei piisa, et inimesed saaksid vajalikku tuge nii kodus kui hoolekandeasutustes.”

Koalitsiooni teerull on tekitanud Riigikogus patiseisu, kus normaalne seadusloome protsess on tõkestatud ning Jaak Aabi sõnul ei ole ka näha, et Reformierakond oleks valmis opositsiooniga ühisosa leidma. “Praeguses majanduskriisis ja pinevas julgeolekuolukorras tuleks teha kiiresti vajalikke otsuseid, aga see pole võimalik. Kaja Kallase juhitud valitsuskoalitsioon ei mõista kujunenud olukorra kriitilisust ja ohtlikkust Eesti riigile ja inimestele. Peaminister ei otsi kokkuleppeid, vaid vastustab ennast nii opositsioonile kui ka Eesti inimeste huvidele. Seepärast peab Kaja Kallas peaministri kohalt lahkuma, vaid siis on võimalik patiseisust väljuda ja Eesti riik uuesti toimima panna,” rääkis Keskerakonna aseesimees.

Riigikogu võttis vastu järgmise aasta riigieelarve

Lõpphääletusel toetas riigieelarve vastuvõtmist 58 ja vastu oli 31 Riigikogu liiget.

Valitsuse algatatud ja teise lugemise eel valitsuse usaldusküsimusega seotud 2024. aasta riigieelarve seaduse (306 SE) kohaselt kasvavad tulud tänavusega võrreldes 7,7 ja kulud 4,9 protsenti. Investeeringute ja investeeringutoetustena suunatakse tuleval aastal majandusse kokku 1,9 miljardit eurot, millest 1,1 miljardit tuleb ELi toetustest ja 0,82 miljardit eurot riigieelarvest. Riigieelarve struktuurne puudujääk jääb 1,2 protsendi tasemele ning nominaalne defitsiit on seaduse kohaselt 2,9 protsenti SKPst.

Riigikogu tänane täiendav istung jätkub vastavalt päevakorrale eelnõude esimeste ja teiste lugemistega.

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
[email protected]
päringud: [email protected]

Euroopa Liidu asjade komisjon: õigusriigi põhimõte Euroopa Liidus ei tohi hägustuda

Komisjon otsustas, et Eesti toetab liitumisläbirääkimiste alustamist Ukraina ja Moldovaga ja peab oluliseks Euroopa Komisjoni ettevalmistustöö kiirendamist.

Eesti on valmis toetama Gruusiale kandidaadistaatuse andmist juhul, kui riik teeb nõutud reformide ära ning joondub Euroopa Liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga, eriti Venemaa-suunaliste piiravate meetmetega. Eesti on valmis toetama liitumiskõneluste avamist Bosniaga ja Hertsegoviinaga, kui riik vastab piisavalt nõutud kriteeriumidele. Komisjon otsustas seisukohti täiendada ja tunnustada Kosovo püüdlusi de-eskaleerida olukorda Kosovo põhjaosas ning riigi vabatahtlikku joondumist Euroopa Liidu Venemaa-vastaste piiravate meetmetega.

Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Liisa Pakosta märkis, et komisjon pidas oluliseks, et liitumise üks põhialus – õigusriigi põhimõte – Euroopa Liidus ei hägustuks. „Iga-aastased õigusanalüüsid peaksid silmas pidama nii liikmesriikide kui ka Euroopa Liidu enda toimimist. Ka kandidaatriikidele peab olema õigusriigi põhimõte päriselt selline väärtus, mis meid kõiki ühendab. Väga oluline on, et ka Euroopa Liit ise ei läheks õigusaktidega üle lubatud piiri ehk ei reguleeriks neid asju, mida on parem reguleerida liikmesriigis kohapeal. Bürokraatiat tuleb ohjata, et ettevõtlus saaks konkurentsivõimeliselt areneda,“ toonitas Pakosta.

Komisjoni liige Rain Epler tõstis esile, et komisjon pidas konsensuslikult oluliseks rõhutada Eesti seisukohtades, et ka Euroopa Liit ja selle institutsioonid peavad järgima õigusriigi põhimõtteid. „Me näeme aina rohkem, kuidas Euroopa Komisjon püüab enda võimupiire laiendada ning oleme Euroopa Liidu asjade komisjonis mitme algatuse puhul sellele vastu seisnud. Me ei saa lubada, et Euroopa Liit föderaliseerub n-ö hiilivalt ning ilma selleks kodanike ja liikmesriikide mandaati omamata,“ lausus Epler.

Euroopa Liidu asjade komisjon peab lisaks oluliseks Euroopa Liidu laienemisega Eestile kaasnevate mõjude põhjalikku analüüsi. Samuti toodi istungil välja, et Euroopa Liidu laienemispoliitika eesmärk on, et liitumiseks ettevalmistusi tehes muutuksid riikide majandused tugevamaks ning nende Euroopa Liiduga liitumise tulemusel oleks suurem ja tugevama majandusega ka Euroopa Liit.

Järgmisi samme Euroopa Liidu laienemise osas arutatakse järgmisel nädalal Brüsselis Euroopa Ülemkogul.

Laienemispoliitika-teemaliste päevakorrapunktide juures osalesid välisminister Margus Tsahkna ja Välisministeeriumi Euroopa osakonna peadirektor Siiri Königsberg.

Euroopa Liidu asjade komisjon kinnitas valitsuse esitatud seisukohad Euroopa Komisjoni 2023. aasta teatise Euroopa Liidu laienemispoliitika kohta täiendatud kujul.

Lisainfo: Liisa Pakosta tel 502 6191

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
[email protected]
päringud: [email protected]

Eesti Olümpiakomitee 100. aastapäev algas sinimustvalge heiskamisega Toompeal

Pika Hermanni tornis assisteerisid lipuheiskamist kahekordne olümpiavõitja ja Riigikogu liige Kristina Šmigun-Vähi, taasiseseisvunud Eesti esimene medalist Indrek Sei ning Eesti Olümpiakomitee president Urmas Sõõrumaa. Eesti lipp heisati pidulikult kell 9.02.

Seejärel kinkis Riigikogu esimees Lauri Hussar Toompea lossi valges saalis toimunud tseremoonial EOK-le varem Pika Hermanni tornis lehvinud lipu. „Eesti lipu heiskamine ja hümni kõlamine olümpiamängude autasustamise tseremoonial on olnud läbi aegade väga suur tunnustus Eesti riigile. Tänane sinimustvalge heiskamine EOK osalusel Pikka Hermanni torni on omakorda sümboolse tähtsusega, et tähistada Eesti Olümpiakomitee sajandat sünnipäeva. Mul on au anda teile üle Pika Hermanni tornis lehvinud meile nii kallis sinimustvalge lipp, et tunnustada ja avaldada tänu Eesti sportlastele, treeneritele ning toetajatele,“ ütles Riigikogu esimees.

Tornilipu üleandmise tseremoonial osales ka Riigikogu kultuurikomisjoni liige ning ettevõtjate ja kultuuriorganisatsioonide koostöö toetusrühma esimees Kadri Tali.

Eesti Olümpiakomitee on 8. detsembril 1923 asutatud organisatsioon, mis tegeleb tippspordi arendamise, noortespordi kandepinna laiendamise ning liikumisharrastuse edendamisega, väärtustades ausa mängu reegleid. Tänane EOK moodustus 2001. aastal, kui liitusid olümpiaspordile keskendunud Eesti Olümpiakomitee ja kõiki Eesti spordiorganisatsioone ühendanud Eesti Spordi Keskliit. EOK liikmeteks on Eesti spordialaliidud, spordiühendused, maakondlikud spordiliidud ning Olümpiaharta alusel valitud füüsilised isikud.

Samuti vastutab Eesti Olümpiakomitee rahvuskoondise lähetamise eest olümpiamängudele. Kokku on Eesti ja Eestist pärit sportlased suve-ja taliolümpiamängudel võitnud 81 medalit (27 kulda, 23 hõbedat, 31 pronksi).

Fotod (ilmuvad viivitusega, autor: Erik Peinar / Riigikogu Kantselei)

Riigikogu pressiteenistus
Maris Meiessaar
631 6353, 5558 3993
[email protected]
päringud: [email protected]

Riigikogu eelinfo reedeks, 8. detsembriks

Kell 11 – täiskogu täiendav istung

Teine lugemine – üks valitsuse usaldusküsimusega seotud eelnõu

Valitsuse algatatud ja teise lugemise eel valitsuse usaldusküsimusega seotud 2024. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (306 SE) kohaselt on järgmise aasta riigieelarve tulude maht 16,8 miljardit ja kulude maht 17,7 miljardit eurot. Tänavusega võrreldes kasvavad tulud 7,7 ja kulud 4,9 protsenti.

Eelnõu kohaselt ületab Eesti kaitse-eelarve 2024. aastal esimest korda kolme protsendi piiri, jõudes 3,2 protsendini SKPst, ning riik panustab riigikaitsesse üle 1,3 miljardi euro. Samuti püsib riigieelarve eelnõus kokkulepe eraldada teadusrahastusele üks protsent SKPst. Eestikeelsele haridusele üleminekuks on ette nähtud 71,9 miljonit ning õpetajate palgatõusuks ligi 24 miljonit eurot. Riigi IT-baastaristu korrasoleku ja küberturvalisuse tagamiseks investeeritakse järgmisel aastal täiendavalt 23 miljonit eurot.

Reedesel istungil jätkub eelnõu arutelu läbirääkimistega, mis algasid kolmapäevasel ja jätkusid ka neljapäevasel istungil. Pärast läbirääkimiste lõppu viiakse läbi eelnõu lõpphääletus.

Teine lugemine – üheksa eelnõu

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve“ eelnõu (310 OE) võimaldab Eestil osaleda järgmisel aastal kuni 110 kaitseväelasega USA juhitaval rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve. Operatsioon keskendub julgeolekuolukorra stabiliseerimisele Iraagis ja Süürias.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsel rahuvalveoperatsioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süürias“ eelnõu (311 OE) võimaldab panustada järgmisel aastal kuni kolme kaitseväelasega ÜRO rahuvalveoperatsioonil Lähis-Idas.

Eesti kaitseväelaste jätkuv osalemine ÜRO operatsioonidel aitab tugevdada Eesti panust ÜRO tegevusse rahu kindlustamisel.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonil Iraagis“ eelnõu (312 OE) võimaldab osaleda järgmisel aastal kuni kolme kaitseväelasega NATO missioonil Iraagis.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel ÜRO rahuvalveoperatsioonil Liibanonis eelnõu“ (313 OE) võimaldab osaleda järgmisel aastal kuni kolme kaitseväelasega ÜRO missioonil UNIFIL.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni valmidusüksuste koosseisus“ eelnõu (314 OE) võimaldab panustada järgmisel aastal kuni 76 kaitseväelasega NATO valmidusüksuste koosseisu.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe koosseisus“ eelnõu (315 OE) võimaldab panustada järgmisel aastal kuni 24 kaitseväelasega Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe (JEF) koosseisu.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu väljaõppemissioonil Mosambiigis“ eelnõu (316 OE) võimaldab osaleda järgmisel aastal kuni kolme kaitseväelasega ELi väljaõppemissioonil Mosambiigis.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil sellesse esmakordsel panustamisel“ eelnõu (317 OE) võimaldab kasutada kuni 100 kaitseväelast NATO või selle liikmesriigi, ELi või ÜRO juhitaval rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil, välja arvatud kollektiivse enesekaitse operatsioonil, sellesse esmakordsel panustamisel. Eesti täpne panus oleneb konkreetse operatsiooni vajadustest ning selle otsustab valitsus Riigikogu otsuse piires.

Eelnõuga tagatakse Eesti võimekus lähetada Kaitseväe üksusi vajadusel kiiresti ja paindlikult kriisi- või konfliktipiirkonda. Sarnaselt teistele riikidele on Eesti valmis rahvusvahelise stabiilsuse tagamisse panustama, kaitstes nii ka Eesti julgeolekuhuve.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu sõjalisel operatsioonil EUNAVFOR Med/Irini“ eelnõu (318 OE) võimaldab osaleda järgmisel aastal kuni kolme kaitseväelasega operatsioonil EUNAVFOR Med/Irini.

Operatsioonil osalemisega panustab Eesti solidaarselt teiste liikmesriikidega ELi kaitsekoostöösse ja julgeolekusse, mis suurendab ÜRO relvaembargo rakendamise kaudu julgeolekut ELi lõunapiiril.

Esimene lugemine – üks eelnõu

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Riigigarantii andmine Euroopa Investeerimispangale Ukraina ülesehitamise toetamiseks“ eelnõu (336 OE) kohaselt annab Riigikogu Euroopa Investeerimispangale Ukraina ülesehitamise toetamiseks 10 miljoni euro suuruse riigigarantii. Ukraina toetamiseks loodud fondi kogutava rahaga saab Euroopa Investeerimispank jätkata oma tegevust Ukrainas.

Komisjonide istungid

Euroopa Liidu asjade komisjonis – kell 9: seisukoha andmine Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse kohta, mis käsitleb mänguasjade ohutust ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2009/48/EÜ COM(2023) 462, kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja; seisukoha andmine: Euroopa Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „2023. aasta teatis ELi laienemispoliitika“ kohta, kutsutud Välisministeeriumi esindaja; Eesti seisukohad 12. detsembril toimuval ELi üldasjade nõukogu istungil, kutsutud välisminister Margus Tsahkna; Eesti seisukohad 11.–12. detsembril toimuval ELi põllumajandus- ja kalandusnõukogu istungil, kutsutud regionaalminister Madis Kallas;

väliskomisjonis – kell 10.30: Eesti seisukohad 11. detsembril toimuval ELi välisasjade nõukogu kohtumisel, ülevaade 28.–29. novembril toimunud NATO välisministrite kohtumisest ning 30. novembril ja 1. detsembril toimunud Euroopa Koostöö- ja Julgeolekuorganisatsiooni (OSCE) välisministrite kohtumisest, kutsutud välisminister Margus Tsahkna.

Sündmused

Kell 9.02 – kahekordne olümpiavõitja Kristina Šmigun-Vähi, taasiseseisvunud Eesti esimene medalist Indrek Sei ning Eesti Olümpiakomitee president Urmas Sõõrumaa assisteerivad olümpialiikumise 100. aastapäeva puhul riigilipu heiskamist Pika Hermanni torni.

Kell 9.20 – Riigikogu esimees Lauri Hussar kohtub Eesti Olümpiakomitee esindajatega (Valge saal).

Kell 10 – Riigikogu aseesimees Jüri Ratas külastab Saue Päevakeskust, Kesklinna Sotsiaalkeskust ning Vanurite Eneseabi- ja Nõustamisühingut.

Kell 13 – Riigikogu esimees Lauri Hussar osaleb Eesti Olümpiakomitee 100. aastapäeva tähistamisel (Tallinna raekoda).

Välislähetused

4.–10. detsember
Riigikogu liige Luisa Rõivas osaleb rahvusvahelisel konverentsil “Shaping the Future: Transitional Thinking in a World of Uncertainty“ Marrakechis Marokos.

7.–9. detsember
Balti Assamblee Eesti delegatsiooni aseesimees Enn Eesmaa osaleb SaarLorLux regiooni Parlamentaarse Assamblee plenaaristungil Trieris Saksamaal.

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
[email protected]
päringud: [email protected]

Riigikogus jätkus järgmise aasta riigieelarve eelnõu teine lugemine

Investeeringute ja investeeringutoetustena suunatakse tuleval aastal majandusse kokku 1,9 miljardit eurot, millest 1,1 miljardit tuleb Euroopa Liidu toetustest ja 0,82 miljardit eurot riigieelarvest. Riigieelarve struktuurne puudujääk jääb eelnõu kohaselt 1,2 protsendi tasemele ning nominaalne defitsiit on eelnõu kohaselt 2,9 protsenti SKPst.

Läbirääkimistel, mis algasid juba kolmapäevasel istungil, võtsid tänasel istungil sõna Riina Solman, Aivar Kokk, Priit Sibul, Tõnis Lukas ja Andres Metsoja Isamaa, Arvo Aller, Rain Epler, Henn Põlluaas, Siim Pohlak, Rene Kokk, Kert Kingo, Anti Poolamets, Helle-Moonika Helme, Jaak Valge ja Varro Vooglaid Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ning Tanel Kiik, Aleksandr Tšaplõgin ja Aleksei Jevgrafov Keskerakonna fraktsioonist. Kõnega esinesid ka fraktsiooni mittekuuluvad Tõnis Mölder, Kalle Grünthal ja Jaanus Karilaid.

Läbirääkimised jätkuvad Riigikogu täiendaval istungil, mis algab reedel kell 11. Pärast läbirääkimiste lõppu viiakse läbi eelnõu lõpphääletus.

Edasi lükkub veel 22 eelnõu arutelu

Tööaja lõppemise tõttu lükkub neljapäevase istungi päevakorrast edasi üheksa eelnõu teine ja 13 eelnõu esimene lugemine.

Edasi lükkub valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve“ eelnõu (310 OE), Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsel rahuvalveoperatsioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süürias“ eelnõu (311 OE), Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonil Iraagis“ eelnõu (312 OE), Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel ÜRO rahuvalveoperatsioonil Liibanonis“ eelnõu (313 OE), Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni valmidusüksuste koosseisus“ eelnõu (314 OE), Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe koosseisus“ eelnõu (315 OE), Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu väljaõppemissioonil Mosambiigis“ eelnõu (316 OE), Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil sellesse esmakordsel panustamisel“ eelnõu (317 OE) ja Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu sõjalisel operatsioonil EUNAVFOR Med/Irini“ eelnõu (318 OE) teine lugemine.

Samuti lükkub edasi valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Riigigarantii andmine Euroopa Investeerimispangale Ukraina ülesehitamise toetamiseks“ eelnõu (336 OE), rahanduskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse „Eesti Panga Nõukogu valdkonna asjatundjast liikme nimetamine“ eelnõu (348 OE), valitsuse algatatud ehitusseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse (taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine) eelnõu (308 SE), valitsuse algatatud vangistusseaduse, karistusseadustiku, kriminaalhooldusseaduse ja täitemenetluse seadustiku muutmise seaduse (vangistusseaduse kaasajastamine ja digilahenduste kasutusele võtmine) eelnõu (227 SE), valitsuse algatatud Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi muudatuste ratifitseerimise seaduse eelnõu (226 SE) ja valitsuse algatatud infoühiskonna teenuse seaduse ja karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (224 SE) esimene lugemine.

Edasi lükkub ka Riigikogu liikme Varro Vooglaiu algatatud karistusseadustiku täiendamise seaduse eelnõu (76 SE), Riigikogu liikme Mart Maastiku algatatud liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu (243 SE), Isamaa fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamine mõttekoja SALK poolt valimiste mõjutamisega seotud asjaolude uurimiseks“ eelnõu (251 OE), Riigikogu liikmete Anti Poolametsa, Helle-Moonika Helme ja Varro Vooglaiu algatatud karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (85 SE), Riigikogu liikmete Evelin Poolametsa, Arvo Alleri ja Martin Helme algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (80 SE), Riigikogu liikmete Henn Põlluaasa ja Anti Poolametsa algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (84 SE) ja Riigikogu liikmete Kert Kingo ja Rene Koka algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (83 SE) esimene lugemine.

Istungiaja muutmise ettepanekud ei leidnud toetust

Kella 10.30 paiku tegi Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon ettepaneku lühendada neljapäevase istungi aega ning lõpetada istung kell 11.15, kuid see ei leidnud täiskogus toetust. Istungiaja lühendamise poolt oli 28, selle vastu aga 53 Riigikogu liiget.

Kella 11.40 ajal tegid Isamaa ja Reformierakonna fraktsioon ettepaneku pikendada neljapäevast istungit kella 14ni, kuid ka see ettepanek ei leidnud Riigikogus toetust. Istungiaja pikendamist toetas 54 ja selle vastu hääletas 31 Riigikogu liiget. Riigikogu töö ajagraafiku muutmiseks olnuks vaja kahekolmandikulist häälteenamust.

Istungi stenogramm

Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
[email protected]
päringud: [email protected]

Riigikogu võttis vastu viis valitsuse usaldusküsimusega seotud seadust

Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud ja teise lugemise eel valitsuse usaldusküsimusega seotud riigilõivuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (298 SE), millega muudetakse keskkonnakaitselubade, merendusvaldkonna ja maismaatranspordiga seotud riigilõivumääri.

Seadusega ajakohastatakse riigilõivumäärad keskkonnakaitselubade andmisel, merendusvaldkonnas, Transpordiameti maismaatranspordi valdkonnas ning sarnaste objektide ehitusloa ja kasutusloa taotlemisel. Samuti tõstetakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti toimingute riigilõivumääri ning kehtestatakse uus riigilõiv metsateatise esitamisel. Teiseks lugemiseks tehtud muudatuste järgi ajakohastatakse ka jahiseaduse alusel tehtavate toimingute riigilõivumääri ja vähendatakse meresõiduohutuse seaduses veetasu suurust 2024. aastal. Seletuskirja kohaselt on muudatused vajalikud, sest riigilõivud ei kata enam nendega seotud tegelikke kulusid.

Valitsuse algatatud eelnõu läbis Riigikogus esimese lugemise 18. oktoobril ning tähtajaks esitati sellele 406 muudatusettepanekut. 23. novembril otsustas valitsus siduda eelnõu vastuvõtmise teise lugemise eel valitsuse usaldusküsimusega, võttes seega üle ka juhtivkomisjoni kohustused. Valitsuse usaldusküsimusega seotud eelnõule esitatud muudatusettepanekuid hääletamisele ei panda.

Läbirääkimistel võtsid sõna Rain Epler ja Martin Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist ning fraktsiooni mittekuuluv Kalle Grünthal. Läbirääkimistel osalesid Riigikogu liikmed ka juba teisipäevasel istungil. Valitsuse esindajana tegi ettekande ja osales läbirääkimistel kliimaminister Kristen Michal.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 55 ja selle vastu oli 27 Riigikogu liiget.

Valitsuse algatatud ja teise lugemise eel valitsuse usaldusküsimusega seotud keskkonnatasude seaduse, metsaseaduse ja tööstusheite seaduse muutmise seadusega (300 SE) tõstetakse alates järgmise aasta 1. juulist jäätmete, vee ja välisõhu valdkonnas saastetasu määri. Uued tasumäärad kehtestatakse saasteainete väljutamise korral välisõhku, veekogusse, põhjavette ja pinnasesse ning ohtlike jäätmete ja põlevkivijäätmete kõrvaldamisel.

Seadus näeb ette, et välisõhku, vett, ohtlikke jäätmeid ja põlevkivijäätmeid puudutavad keskkonnatasud tõusevad järk-järgult aastatel 2024–2027. Tasumäärade iga-aastase tõusu puhul lähtutakse saasteainete keskkonnamõjust ja ohtlikkusest ning vajadusest vähendada nende jõudmist keskkonda. Seletuskirja kohaselt on saastetasu määrad püsinud aastaid muutumatuna ega ole keskkonnakasutuse hinnastamisel enam adekvaatsed.

Samuti tõstetakse põlevkivi kaevandamisõiguse tasu ülemmäära. Uue tasuliigina lisatakse keskkonnatasude seadusesse raadamisõiguse tasu, et piirata metsamaade pindala vähenemist. Lisaks tõusevad kalapüügiõiguse tasu piirmäärad.

Teiseks lugemiseks tehtud muudatustega sätestatakse tööstusheite seaduses tähtaegse keskkonnakompleksloa andmise võimalus, samuti lisatakse põlevkivi ning tsemendi tootmisel tekkivate ohtlikke aineid sisaldavate või aluseliste tahkete gaasipuhastusjäätmete kõrvaldamise tasumääradele tonni kohta veel 0,35 eurot. Eesmärk on suunata see raha läbi keskkonnaprogrammi Ida-Virumaale põlevkivitööstuse tekitatud kahjude leevendamiseks, loodushoiuks ja elukeskkonna parandamiseks. Ministri sõnul on keskkonnaprogrammi Ida-Virumaa alamprogrammi maht tõenäoliselt umbes 2,3 miljonit eurot aastas.

Valitsuse algatatud eelnõu läbis Riigikogus esimese lugemise 23. oktoobril ning tähtajaks esitati sellele 202 muudatusettepanekut. 23. novembril otsustas valitsus siduda eelnõu vastuvõtmise teise lugemise eel valitsuse usaldusküsimusega, võttes seega üle ka juhtivkomisjoni kohustused. Valitsuse usaldusküsimusega seotud eelnõule esitatud muudatusettepanekuid hääletamisele ei panda.

Eelnõu teisel lugemisel esines valitsuse esindajana ettekandega kliimaminister Kristen Michal, kellele iga Riigikogu liige sai esitada kuni kaks küsimust. Seejärel algasid läbirääkimised, kus võtsid sõna Kert Kingo, Jaak Valge, Martin Helme, Varro Vooglaid, Alar Laneman, Henn Põlluaas, Evelin Poolamets, Rain Epler, Anti Poolamets, Arvo Aller, Siim Pohlak ja Leo Kunnas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Aivar Kokk, Andres Metsoja ja Mart Maastik Isamaa, Tanel Kiik Eesti Keskerakonna ning Igor Taro Eesti 200 fraktsioonist, samuti fraktsiooni mittekuuluvad Tõnis Mölder ja Kalle Grünthal.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 57 ja selle vastu oli 32 Riigikogu liiget.

Valitsuse algatatud ja teise lugemise eel valitsuse usaldusküsimusega seotud looduskaitseseaduse ja kinnistusraamatuseaduse muutmise seadus (301 SE) kaotab loodusobjekti sisaldava kinnisasja võõrandamisel riigi ostueesõiguse.

Praegu on riigil ostueesõigus, kui võõrandatakse kinnisasja, mis asub ranna ehituskeeluvööndis, esimese kaitsekategooria liigi püsielupaigas või kaitstava looduse üksikobjekti piiranguvööndis, kaitsealal või hoiualal. Riik on hinnanud viimastel aastatel ostueesõiguse rakendamist tuhandete ostu-müügitehingute puhul, kuid ei ole seda kasutanud. Ostueesõiguse kaotamine vähendab seletuskirja kohaselt loodusobjekti sisaldava kinnisasja võõrandamisel haldusorgani töökoormust ning kiirendab ostu-müügitehingute sõlmimist.

Kokkuhoiu eesmärgil tehakse seadusega muudatus, mille kohaselt ei hüvitata loomakahju, kui riigieelarves ei ole taotluste eelisjärjestuse kohaselt vähem eelistatud looma tekitatud kahju hüvitamiseks raha ette nähtud. Samal ajal tõstab seadus looma tekitatud kahjustuse ennetamiseks tehtud kulutuste hüvitamise piirmäära, et vältida või ennetada kahju, mida muidu tuleks kompenseerida.

Teiste muudatuste seas annab seadus võimaluse valida, kas teade loodusobjekti kaitse alla võtmise menetluse algatamise kohta avalikustatakse üleriigilises või kohalikus ajalehes, mitte mõlemas, nagu näeb ette kehtiv kord. Samuti kaotatakse seadusega nõue küsida eraldi luba, et riikliku seire või kaitseala valitseja tellitud teadustöö tegijad saaksid liikuda kaitsealadel liikumispiiranguga alal.

Valitsuse algatatud eelnõu läbis Riigikogus esimese lugemise 24. oktoobril ning tähtajaks esitati sellele 205 muudatusettepanekut. 23. novembril otsustas valitsus siduda eelnõu vastuvõtmise teise lugemise eel valitsuse usaldusküsimusega, võttes seega üle ka juhtivkomisjoni kohustused. Valitsuse usaldusküsimusega seotud eelnõule esitatud muudatusettepanekuid hääletamisele ei panda.

Eelnõu teisel lugemisel esines valitsuse esindajana ettekandega kliimaminister Kristen Michal. Läbirääkimistel võtsid sõna Kert Kingo, Jaak Valge, Martin Helme, Henn Põlluaas, Anti Poolamets, Evelin Poolamets, Arvo Aller, Rain Epler, Alar Laneman, Varro Vooglaid, Leo Kunnas ja Siim Pohlak Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Andres Metsoja Isamaa ning Igor Taro Eesti 200 fraktsioonist, samuti fraktsiooni mittekuuluvad Tõnis Mölder ja Kalle Grünthal ning kliimaminister Kristen Michal.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 59 ja selle vastu oli 32 Riigikogu liiget.

Valitsuse algatatud ja teise lugemise eel valitsuse usaldusküsimusega seotud kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse ja teiste seaduste täiendamise seadusega (305 SE) kärbitakse aastatel 2024–2028 valitsuse liikmete, kohtunike ja veel osa kõrgemate riigiteenijate palgakasvu.

Seadus piirab peaministri ja ministrite, riigi peaprokuröri, riigisekretäri, Riigikohtu liikmete, ringkonna-, maa- ja halduskohtu kohtunike, riikliku lepitaja ning soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku palgakasvu alates järgmise aasta 1. aprillist kuni 31. märtsini 2028, mil nende palgatõusu vähendatakse kehtivas seaduses ette nähtuga võrreldes 50 protsenti. Seega peaks nende ametipalk kasvama kevadel prognoositava 11 protsendi asemel 5,5 protsenti. 2025. aastal oleks hinnanguline palgatõus muudatuse kohaselt 3,5, 2026. aastal 2,8 ja 2027. aastal 2,3 protsenti. Endisele tasemele tõusevad palgad seaduse järgi 2028. aasta 1. aprillil, mil piiratud palgakasvuga riigiteenijaid ootab prognoosi kohaselt 17-protsendiline palgatõus.

Lisaks mõjutab palgatõusu kärbe kantslerite, prokuröride, kohtunikuabide ja kohtujuristide, samuti töövaidluskomisjonide juhatajate ning riigihangete vaidlustuskomisjoni juhataja ja liikmete palka, mis on kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduses nimetatud palkadega seotud. Rahandusministri sõnul aitavad muudatused riigieelarves viie aasta jooksul kokku hoida 20,4 miljonit eurot.

Teiseks lugemiseks eelnõusse tehtud muudatuse kohaselt ei mõjuta palgamäära indeksi vähendamine pensionile minevate kohtunike ja prokuröride pensioni suurust. Kui kohtunik või prokurör jääb pensionile ajavahemikus 2024. aasta 1. aprillist kuni 2028. aasta 31. märtsini, siis võetakse talle pensioni suuruse arvutamisel aluseks ametipalk, mida ta oleks saanud, kui palgamäära indeksit ei oleks vähendatud.

Seadusega ei muudeta Riigikogu liikmete, presidendi, Riigikohtu esimehe, riigikontrolöri ja õiguskantsleri ning Eesti Panga nõukogu esimehe ja liikmete ametipalka ega selle indekseerimise korda. Seletuskirja kohaselt loobus valitsus põhiseaduslike institutsioonide juhtide palgatõusu kärpimisest, et hoiduda riigieelarve koostamisel põhiseadusliku süsteemi murendamisest. Riigikogu liikme tasu lubab põhiseadus muuta üksnes järgmisele koosseisule.

Valitsuse algatatud eelnõu läbis Riigikogus esimese lugemise 18. oktoobril ning tähtajaks esitati sellele 200 muudatusettepanekut. 23. novembril otsustas valitsus siduda eelnõu vastuvõtmise teise lugemise eel valitsuse usaldusküsimusega, võttes seega üle ka juhtivkomisjoni kohustused. Valitsuse usaldusküsimusega seotud eelnõule esitatud muudatusettepanekuid hääletamisele ei panda.

Eelnõu teisel lugemisel esines valitsuse esindajana ettekandega rahandusminister Mart Võrklaev. Läbirääkimistel võtsid sõna Tanel Kiik Eesti Keskerakonna, Anti Poolamets, Siim Pohlak, Arvo Aller, Henn Põlluaas, Evelin Poolamets, Varro Vooglaid, Rain Epler, Kert Kingo, Alar Laneman, Martin Helme, Leo Kunnas ja Rene Kokk Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ning Helir-Valdor Seeder, Riina Solman ja Aivar Kokk Isamaa fraktsioonist, samuti fraktsiooni mittekuuluv Kalle Grünthal.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 59 ja selle vastu oli 23 Riigikogu liiget.

Valitsuse algatatud ja teise lugemise eel valitsuse usaldusküsimusega seotud riigieelarve seaduse muutmise seadusega (304 SE) muudetakse riigieelarve koostamise aluseks olevaid valitsussektori tasakaalu reegleid. Muudatusega viiakse Eesti riigi sisesed eelarvereeglid vastavusse Euroopa Liidu õiguse ja rahvusvaheliste kokkulepetega lubatud limiitidega, kaotades seni kehtinud rangemad nõuded, mis on osutunud eelarve planeerimisel just suurte majanduskriiside ja nendest väljumise ajal liiga piiravaks.

Teise lugemise eel muudeti eelnõus tingimusi, millal struktuurse puudujäägi miinimummäär võib keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist. Muudatus näeb ette, et kui riigivõla suhe SKPsse jooksevhindades on alla 30 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, siis võib struktuurne puudujääk ulatuda keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames kuni ühe protsendini SKPst jooksevhindades. Seega vähendatakse riigi võlataseme lubatud määra 60-lt 30 protsendile ning vastavad tingimused jäävad kehtima kuni 31. detsembrini 2029.

Kui algselt nägi eelnõu ette stabiliseerimisreservi ühendamise likviidsusreserviga, et hoida kokku riigieelarvest kaetavatelt intressikuludelt, siis teiseks lugemiseks tehtud muudatustega sellest loobutakse. Samas viidi seadusesse täiendus, mille kohaselt on stabiliseerimisreservi haldamise eesmärk pikaajaliselt stabiliseerimisreservi vahendite väärtuse kasvatamine ja piisava likviidsuse säilitamine.

Valitsuse algatatud eelnõu läbis Riigikogus esimese lugemise 18. oktoobril ning tähtajaks esitati sellele 199 muudatusettepanekut. 23. novembril otsustas valitsus siduda eelnõu vastuvõtmise teise lugemise eel valitsuse usaldusküsimusega, võttes seega üle ka juhtivkomisjoni kohustused. Valitsuse usaldusküsimusega seotud eelnõule esitatud muudatusettepanekuid hääletamisele ei panda.

Eelnõu teisel lugemisel esines valitsuse esindajana ettekandega rahandusminister Mart Võrklaev. Läbirääkimistel võtsid sõna Henn Põlluaas, Varro Vooglaid, Arvo Aller, Anti Poolamets, Siim Pohlak, Evelin Poolamets, Martin Helme, Kert Kingo, Rain Epler, Alar Laneman, Rene Kokk ja Leo Kunnas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ning Priit Sibul ja Urmas Reinsalu Isamaa fraktsioonist, samuti osales läbirääkimistel fraktsiooni mittekuuluv Kalle Grünthal.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 59 ja selle vastu oli 29 Riigikogu liiget.

2024. aasta riigieelarve arutelu jäi pooleli

Istungi tööaja lõppemise tõttu jäi pooleli valitsuse algatatud ja teise lugemise eel valitsuse usaldusküsimusega seotud 2024. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (306 SE) teine lugemine. Eelnõu kohaselt on järgmise aasta riigieelarve tulude maht 16,8 miljardit ja kulude maht 17,7 miljardit eurot. Tänavusega võrreldes kasvavad tulud 7,7 ja kulud 4,9 protsenti.

Investeeringute ja investeeringutoetustena suunatakse tuleval aastal majandusse kokku 1,9 miljardit eurot, millest 1,1 miljardit tuleb Euroopa Liidu toetustest ja 0,82 miljardit eurot riigieelarvest. Riigieelarve struktuurne puudujääk jääb 1,2 protsendi tasemele ning nominaalne defitsiit on eelnõu kohaselt 2,9 protsenti SKPst.

Eelnõu järgi ületab Eesti kaitse-eelarve 2024. aastal esimest korda kolme protsendi piiri, jõudes 3,2 protsendini SKPst, ning riik panustab riigikaitsesse üle 1,3 miljardi euro. Samuti püsib riigieelarve seaduse eelnõus kokkulepe eraldada teadusrahastusele üks protsent SKPst. Eestikeelsele haridusele üleminekuks on ette nähtud 71,9 miljonit ning õpetajate palgatõusuks ligi 24 miljonit eurot. Riigi IT-baastaristu korrasoleku ja küberturvalisuse tagamiseks investeeritakse järgmisel aastal täiendavalt 23 miljonit eurot.

Eelnõu teisel lugemisel esines valitsuse esindajana ettekandega rahandusminister Mart Võrklaev. Läbirääkimistel võtsid sõna Jaak Aab Eesti Keskerakonna ning Mart Maastik ja Helir-Valdor Seeder Isamaa fraktsioonist. Eelnõu üle peetavad läbirääkimised jätkuvad neljapäevasel istungil. Pärast läbirääkimiste lõppu toimub eelnõu lõpphääletus.

Edasi lükkub veel 17 eelnõu arutelu

Istungi tööaja lõppemise tõttu lükkub edasi veel üheksa eelnõu teine ja kaheksa eelnõu esimene lugemine.

Samuti lükkub edasi valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Riigigarantii andmine Euroopa Investeerimispangale Ukraina ülesehitamise toetamiseks“ eelnõu (336 OE), rahanduskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse „Eesti Panga Nõukogu valdkonna asjatundjast liikme nimetamine“ eelnõu (348 OE), valitsuse algatatud ehitusseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse (taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine) eelnõu (308 SE), valitsuse algatatud vangistusseaduse, karistusseadustiku, kriminaalhooldusseaduse ja täitemenetluse seadustiku muutmise seaduse (vangistusseaduse kaasajastamine ja digilahenduste kasutusele võtmine) eelnõu (227 SE), valitsuse algatatud Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi muudatuste ratifitseerimise seaduse eelnõu (226 SE), valitsuse algatatud infoühiskonna teenuse seaduse ja karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (224 SE), Riigikogu liikme Varro Vooglaiu algatatud karistusseadustiku täiendamise seaduse eelnõu (76 SE) ning Riigikogu liikme Mart Maastiku algatatud liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu (243 SE) esimene lugemine.

Istung lõppes juhataja vaheaja võtmisega neljapäeval kell 9.30.

Istungi stenogramm

Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
[email protected]
päringud: [email protected]