Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu korraldab koroonaviiruse leviku tõkestamiseks töö ümber

Riigikogu juhatus otsustas nõupidamisel fraktsioonide esindajatega, et Riigikogu lahendab 1. maini vaid ajakriitilisi küsimusi.  

Vanematekogu teeb Riigikogule ettepaneku muuta kuni eriolukorra lõpuni igal esmaspäevasel istungil täiskogu töö ajagraafikut selliselt, et täiskogu istung toimub üksnes esmaspäeviti ja infotund kolmapäeviti. Avalikkus ja meedia saavad istungeid jälgida veebiülekandena.

Riigikogu komisjonid kogunevad ainult esmaspäeviti, vältimatu vajaduse korral sagedamini. Komisjonide istungitele kutsutakse külalisi vastavalt vajadusele ning eelistatud on külaliste osalemine videosilla vahendusel.

Riigikogu liikmete kõik välislähetused on tühistatud, lähetuse vältimatu vajaduse otsustab Riigikogu juhatus. Riigikogu liikmetel on tungivalt soovitatud mitte reisida välismaale ning siseriiklike kohtumiste puhul püüda vältida kokkusaamisi Toompea lossis.

Ajutiselt on piiranud nende inimeste sissepääs Toompea lossikompleksi, kelle külastused ei ole otseselt seotud Riigikogu tööga. Toompea lossi külastamine ekskursioonideks, näituste külastamiseks ja istungite jälgimiseks on keelatud.

Palume kõigil ajakirjanikel Riigikogu töö kajastamisel eelistada kaugtöö võimalusi ning Riigikogu liikmetelt kommentaaride saamiseks eelistada telefoniintervjuud. Fotode ja videomaterjali saamiseks palume pöörduda Riigikogu Kantselei avalike suhete osakonna poole.

Lisaks tegi vanematekogu põhiseaduskomisjonile ülesandeks töötada välja regulatsioon, mis võimaldaks eriolukorras komisjonide istungite korraldamist elektrooniliste sidevahendite vahendusel.

Tegemist on ajutiste piirangutega. Jälgime olukorra arengut ja informeerime teid uutest otsustest.

Olukorra hindamiseks ja edasiste tegevuste arutamiseks koguneb vanematekogu regulaarselt eeldatavalt kolmapäeviti kell 9.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
631 6356, 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee 
Päringud: press@riigikogu.ee

Riigikogu eelinfo esmaspäevaks, 6. juuliks

Kell 12 – Riigikogu erakorraline istungjärk

Esimene lugemine – üks eelnõu:

Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud välismaalaste seaduse muutmise seaduse (tööjõukriisi leevendamine) eelnõuga (192 SE) pikendatakse 17. märtsi seisuga Eestis tööd omavate välistööjõu töölube 31.detsembrini 2020.

Seletuskirjas märgitakse, et eelnõu eesmärk on hoida juba Eestis töötavat välistööjõudu, mis täidab vajaduste lünki, mida tööjõu vaba liikumise peatumisel ei saa täita Eesti elanike arvel. Kõige teravam on olukord põllumajanduses  hooajatöödel, kuid ka ehituses, tööstuses, sotsiaalhoolekandes ja mujal on välistööjõu kaotus korvamatu.

Komisjonide istungid

Euroopa Liidu asjade komisjoni videoistungil – kell 9.30: Eesti seisukohad 6. -7. juulil toimuval mitteametlikul justiits- ja siseministrite nõukogu videokohtumisel, kutsutud justiitsminister Raivo Aeg ja siseminister Mart Helme; Eesti seisukohad 9. juulil toimuval eurorühma kohtumisel ja 10. juulil toimuval ELi majandus- ja rahandusnõukogu istungil (ECOFIN), kutsutud Rahandusministeeriumi esindajad; seisukoha andmine: Euroopa tööstusstrateegia paketi eelnõu kohta, kutsutud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi esindajad; seisukoha andmine: Euroopa Komisjoni digipaketi kohta, kutsutud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning justiitsministeeriumi esindajad; Saksamaa Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise prioriteetidest, kutsutud Saksa suursaadik Eestis Christiane Hohmann;

maaelukomisjoni videoistungil – kell 10.30: tööjõuvajadustest põllumajandussektoris, kutsutud maaeluminister Arvo Aller ning põllumeeste esindusorganisatsioonide esindajad.

Sündmused

Kell 14 – Riigikogu Tiibeti toetusrühm korraldab Tiibeti vaimse juhi dalai-laama 85. sünnipäeva puhul pressikonverentsi. Osalevad Eesti Budismiinstituut, Inimõiguste Instituut, Fennougria jt (konverentsisaal).

Kell 16 – NATO Parlamentaarse Assamblee teadus- ja tehnoloogiakomitee virtuaalne kohtumine.

Riigikogu pressiteenistus
Liisa Johanna Lukk
tel 6316456, 53310789
e-post liisajohanna.lukk@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Riigikogu Tiibeti toetusrühma avalik pöördumine  

Pöördumine kutsub üles mõtlema dalai laama juubelil meie ühiste põhiväärtuste üle ning mitte vahetama neid kiire kasumi vastu. Pöördumises rõhutatakse, et enne äriliste suhete loomist tuleks uurida ja aru saada, kuidas on lood inimeste elementaarsete õigustega partnerriigis ning kui väärtusnõudmised on vildakad, mitte selliste riikidega ükskõik milliseid tehinguid sõlmima.

“Olgem targad, head võimukandjad, ministrid, mõjukad inimesed ning majandussektor! Ärgem vahetagem üht tehingut kogu tuleviku vastu, olgem mõistlikud ning vaadakem iga autoritaarse riigi taustaga äri või olupoliitika tehingu taustal üle ikka see koht, mis ei pea mitte miskikski tavalise inimese või koguni tervete rahvaste õigusi. Ärgem tehkem lühinägelikke lepinguid, mis võivad küll tuua kaasa lühikese kasu, ent pikema kahju,“ seisab pöördumises.

Avalikule hea tahte kirjale on alla kirjutanud Eesti Inimõiguste instituudi esindajad Vootele Hansen, Aet Kukk, Juku-Kalle Raid ning Andres Herkel, Budismi instituudist Sven Grünberg, Riigikogu Tiibeti toetusrühma liikmed Yoko Alender, Eerik-Niiles Kross, Ruuben Kaalep ning kahekordne ekspeaminister Mart Laar.

Dalai laamat tunnustab oma vaimse juhina maailmas orienteeruvalt pool miljardit inimest. Dalai laama on Eestit külastanud kolmel korral – 1991, 2001 ja 2011. aastal.

Lisainfo:
Yoko Alender
Riigikogu Tiibeti toetusrühma esimees
5101387
yoko.alender@riigikogu.ee

 

 

Riigikogu eelinfo 6.–12. juulini

Esmaspäev, 6. juuli

Kell 12 – Riigikogu erakorraline istungjärk

Esimene lugemine – üks eelnõu: välismaalaste seaduse muutmise seaduse (tööjõukriisi leevendamine) eelnõu (192 SE).

Komisjonide istungid

Euroopa Liidu asjade komisjoni videoistungil – kell 9.30: Eesti seisukohad 6. -7. juulil toimuval mitteametlikul justiits- ja siseministrite nõukogu videokohtumisel, kutsutud justiitsminister Raivo Aeg ja siseminister Mart Helme; Eesti seisukohad 9. juulil toimuval eurorühma kohtumisel ja 10. juulil toimuval ELi majandus- ja rahandusnõukogu istungil (ECOFIN), kutsutud Rahandusministeeriumi esindajad; seisukoha andmine: Euroopa tööstusstrateegia paketi eelnõu kohta, kutsutud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi esindajad; seisukoha andmine: Euroopa Komisjoni digipaketi kohta, kutsutud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning justiitsministeeriumi esindajad; Saksamaa Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise prioriteetidest, kutsutud Saksa suursaadik Eestis Christiane Hohmann;

maaelukomisjoni videoistungil – kell 10.30: tööjõuvajadustest põllumajandussektoris, kutsutud maaeluminister Arvo Aller ning põllumeeste esindusorganisatsioonide esindajad.

Sündmused

Kell 14 – Riigikogu Tiibeti toetusrühm korraldab Tiibeti vaimse juhi dalai-laama 85. sünnipäeva puhul pressikonverentsi. Osalevad Eesti Budismiinstituut, Inimõiguste Instituut, Fennougria jt (konverentsisaal).

Kell 16 – NATO Parlamentaarse Assamblee teadus- ja tehnoloogiakomitee virtuaalne kohtumine.

Teisipäev, 7. juuli

Sündmus

Kell 14 – NATO Parlamentaarse Assamblee Ukraina-NATO parlamentidevahelise nõukogu (UNIC) ning NATO partnerlussuhete allkomitee (PCNP) virtuaalne kohtumine.

Kell 15 – OSCE Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni esimees Sven Sester osaleb assamblee alalise komitee kohtumisel.

Kolmapäev, 8. juuli

Kell 16 – NATO Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni esimees Oudekki Loone osaleb assamblee Vahemere ja Lähis-Ida erirühma (GSM) virtuaalsel kohtumisel.

Reede, 10. juuli

Komisjoni istung

väliskomisjoni videoistungil – kell 10: Eesti seisukohad 13. juulil 2020 toimuval Euroopa Liidu välisasjade nõukogu istungil, kutsutud välisminister Urmas Reinsalu; „Välispoliitika arengukava 2030“, kutsutud välisminister; välisteenistuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (45 UA), kutsutud välisminister.

Riigikogu pressiteenistus
Liisa Johanna Lukk
tel 6316456, 53310789
e-post liisajohanna.lukk@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Kruuse: tööjõukriisi lahendusi peaks arutama ka maaelukomisjon

“Me teame, et valitsuse lubatud leevendust põllumajandussektorile 1. juulil tegelikult ei tulnud. Esimesed maasikapõllud on juba hävinenud, sest Eestis ei ole leida piisavalt inimesi, kes põllumeestele appi tuleksid,” ütles Kruuse.

Ta viitas põllumajandussektori esindajate sõnadele, et ka mitmetes järgmistes valdkondades nagu näiteks aiandus ja piimandus on peatselt käes olukord, kus töötajaid enam ei jätku.

“Valitsus pole lahenduste otsimiseks midagi ette võtnud. Selles olukorras tuleks maaelukomisjonil läbi mõelda kõik võimalikud lahendused, näiteks valistööjõu sisse toomine kolmandatest riikidest hooajatöötajate erandi alusel, mida on lubanud ka Euroopa komisjon,“ ütles Kruuse.

Kruuse tegi ettepaneku kutsuda maaelukomisjoni esmaspäeval kell 10 toimuvale istungile ka maaeluminister ning põllumeeste esindusorganisatsioonid.

Riigikogu koguneb erakorralisele istungjärgule esmaspäeval, 6. juulil

Erakorralise istungjärgu päevakorras on välismaalaste seaduse muutmise seaduse (tööjõukriisi leevendamine) eelnõu (192 SE) esimene lugemine.

Istungjärk kestab kuni päevakorra ammendumiseni.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
6316351, 51902837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

 

Kruuse: valitsus peab põllumajanduse tööjõukriisist päästmiseks jalad kõhu alt välja võtma

Kruuse sõnul lootis Jüri Ratas ilmselt, et esimeseks juuliks laheneb probleem ise ära, sest selgub, et lisatööjõudu polnud tegelikult vaja või et piirid avatakse Euroopa tasandi otsusega.

“Tänaseks on aga väga selge, et kumbagi ei juhtu. Maasikakasvatuses on kriis juba käes, marjad jäävad põllule mädanema ja valitsuse kehtestatud meetmed pole Eesti inimesi piisavalt põldudele toonud. Kohe satuvad kriisi ka ülejäänud aiandussektor ning piimandus,” hoiatas varasem maaeluminister.

Kruuse ütles, et põllumajandusettevõtjatel tuleks tervisenõudeid arvestades võimaldada Ukrainast hooajatööliste toomist korraldada, nagu on teinud näiteks Soome, kuhu on toodud 9000 inimest. “Rõhutan, et põllumehed pole kunagi palunud valitsuselt raha, vaid ainult võimalust endale ise sobivat ja tõhusat tööjõudu appi tuua,” ütles Kruuse.

“Miinimumprogrammina tuleks pikendada juba Eestis viibivate kolmandate riikide kodanike töölubasid aasta lõpuni, mida võimaldaks Reformierakonna algatatud Riigikogu menetluses olev eelnõu. Valitsusel tuleb kiiremas korras jalad kõhu alt välja võtta ja tegutsema hakata,” lõpetas Kruuse.

Kruuse küsib Rataselt, kas 1. juulist pääseb välistööjõud Ukrainast Eestisse

Viimases Riigikogu infotunnis vastas siseminister Kruuse küsimusele, et Euroopa Liidu tasandil on otsustatud, et piir kolmandate riikidega avaneb 1. juulist. Helme ütles siis, et need tööload, mille Eesti ettevõtjad on juba taotlenud ja mille eest riigilõivud ära maksnud, saab siis kasutusele võtta.

Kruuse sõnul oleks välistööjõu kaasamine pärast piiride avamist otsustava tähtsusega, sest näiteks Postimehes on Laari talu perenaine Kadri Nebokat öelnud, et kui 1. juulist väljastpoolt Euroopa Liitu hooajatöölisi Eestisse ei lubata, jääb tema maasikapõllul kaks kolmandikku saagist põllule.

Kruuse sõnul on Eestis teatud sektorites, mille hulka kuulub ka põllumajandus, alati rakendatud välistööjõudu, olgu selle põhjuseks siis vastavate spetsialistide puudumine Eesti tööjõuturul või kohaliku tööjõu huvipuudus pakutava töö vastu. Seetõttu soovib ta peaministrilt teada, kas alates 1. juulist saab Eestisse siseneda täiendav tööjõud Ukrainast.

Riigikogu eelinfo 29. juunist 5. juulini

Esmaspäev, 29. juuni

Komisjoni istung

Euroopa Liidu asjade komisjoni videoistungil – kell 9: Eesti seisukohtadest 29. juunil toimuval mitteametlikul Euroopa Liidu põllumajandusministrite videokohtumisel, kutsutud maaeluminister Arvo Aller; seisukoha andmine: Euroopa Komisjoni konsultatsioon, mis hindab direktiivi 2014/94/EL (alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu kohta) ülevaatamise vajadust, kutsutud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi esindajad.

Teisipäev, 30. juuni

Sündmus

Kell 15 – Eesti-India parlamendirühma esimees Sven Sester kohtub India suursaadiku Vani Raoga.

Kolmapäev, 1. juuli

Komisjoni istung

majanduskomisjoni videoistungil – kell 11: arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile: Eesti seisukohad Euroopa tööstusstrateegia paketi eelnõu kohta; arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile: Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni digipaketi kohta.

Sündmus

Kell 11 – väliskomisjoni aseesimees Marko Mihkelson kohtub Türgi suursaadiku Süleyman İnan Özyıldız’ga.

Kell 16 – NATO Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni asendusliige Leo Kunnas osaleb assamblee julgeoleku tsiviilmõõtme komitee virtuaalsel kohtumisel.

Neljapäev, 2. juuli

Komisjoni istung

väliskomisjoni videoistungil – kell 15: Eesti tegevusest ÜRO Julgeolekunõukogu valitud liikmena, kutsutud Eesti alaline esindaja ÜRO juures, suursaadik Sven Jürgenson.

Sündmus

Kell 14 – väliskomisjoni esimees Enn Eesmaa kohtub Türgi suursaadiku Süleyman İnan Özyıldız’ga.

Kell 16 – NATO Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni asendusliige Jevgeni Ossinovski osaleb assamblee majanduskomitee virtuaalsel kohtumisel. 

Reede, 3. juuli

kultuurikomisjoni erakorralisel videoistungil – kell 13: komisjoni tööst.

Välislähetus

28.–30. juuni
Riigikogu liige Katri Raik tutvub lätikeelse haridusega kohalikule vene elanikkonnale Riias Lätis.

Riigikogu pressiteenistus
Liisa Johanna Lukk
tel 6316456, 53310789
e-post liisajohanna.lukk@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Väliskomisjonide esimehed taunivad Riigiduumas menetletavat MRP eelnõu

1989. aastal võttis NSV Liidu Rahvasaadikute Kongress vastu otsuse, millega anti hukkamõistev hinnang 1939. aasta Nõukogude-Saksa mittekallaletungilepingule. Riigikogu väliskomisjoni esimehe Enn Eesmaa sõnul on Riigiduumas hetkel menetluses olev eelnõu, millega otsus tagasi võetakse, murettekitav katse ajaloo ümberkirjutamiseks. „Molotovi-Ribbentropi pakti ja selle salaprotokolli vahetuteks tagajärgedeks olid kümnete miljonite inimeste surma põhjustanud Teine maailmasõda, Balti riikide okupeerimine ning Poola jagamine kahe totalitaarse võimu vahel. Seaduseelnõuga üritatakse aga neid sündmusi moonutada ning õigustada väiksemate naabrite vastu sõjalise jõu kasutamist, seda maailmasõja ohvrite mälestuse arvel,“ rääkis ta.

Väliskomisjonide esimeeste ühisavalduses märgitakse, et ettepanek resolutsiooni tagasivõtmiseks ei mõjuta pakti ja selle salaprotokolli ühemõttelist hukkamõistmist rahvusvahelise õiguse kohaselt ebaseadusliku aktina. Samuti ei mõjuta see ajaloolaste hinnangut paktile.

Avalduses öeldakse, et totalitaarse imperialismi rehabiliteerimine menetletava seaduseelnõuga on katse õigustada suveräänsete riikide rahvusvahelisel õigusel põhineva võrdse kaitstuse hülgamist. „See on eriti ohtlik, sest õigustab, tegelikult kinnitab Venemaa Föderatsiooni praegust poliitikat Ukraina, Gruusia ja Moldova suhtes ning avab tee tulevastele võimalikele rahvusvahelise õiguse rikkumistele, mis kahjustavad naaberriikide iseseisvust ja suveräänsust,“ kirjutavad väliskomisjonide esimehed.

„Kutsume Riigiduumat ja Venemaa Föderatsiooni ametivõime üles tegema kõikvõimalikke jõupingutusi, et rajada oma suhted naabritega rahvusvahelisele õigusele, austusele nende suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse vastu, usalduse taastamisele rahvusvahelistes suhetes ning heanaaberlike suhete taastamisele meie Euroopa-osas. Nendes jõupingutustes oleks esimene vajalik samm ettepaneku menetlemisest taganemine,“ toonitatakse avalduses.

Väliskomisjonide esimeeste avalduse täistekst.

Riigikogu toetas autentse ajaloomälu säilitamist ka 19. veebruaril vastu võetud avalduses „Ajaloomälust ja ajaloo võltsimisest“.

Riigikogu pressiteenistus
Liisa Johanna Lukk
tel 6316456, 53310789
e-post liisajohanna.lukk@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Riigikogu esimees võidupühal: meie ülesanne on hoida ja kaitsta seda imeilusat maad

„Me võitsime Vabadussõja ja panime aluse oma riigile. Me oleme läbinud keerulise ajalooteekonna. Seda peab tundma ja tutvustama noortele,“ rääkis Põlluaas oma sõnavõtus. „Kui me ei tunne ajalugu, kui puudub rahvuslik iseteadlikkus ja uhkus, siis muutume juuretuteks. Ja juurteta puu hääbub.“

Põlluaas avaldas kindlust, et me saame kõikidest raskustest üle ka tulevikus, sest eestluse aated on sügaval meie südametes. „Võideldes ükskõik kui osava või ülekaaluka vaenlasega, jääb lõpuks alati peale see, kes tõstab kõrgele moraali põhimõtted, kaitseb oma peret, maad ja rahvast. Tähtis on tahe – vabadusetahe, isamaa kaitsmise tahe, tahe olla ja jääda peremeheks omaenda kodumaal. Meil on see tahe!“ ütles ta.

Põlluaasa sõnul on meie ülesanne hoida ja kaitsta seda imeilusat maad ning anda see edasi veelgi paremana ja veelgi ilusamana, et ka lastel ja kõigil järeltulevatel põlvedel vabaduse pirrud lõõmaksid.

Võidupüha üritused said täna alguse hommikul kell 7, kui naiskodukaitsjad ja kaitseliitlased heiskasid Eesti lipu igasse maakonnakeskusesse. Tallinnas tõusis lipp Pika Hermanni torni. Kuberneri aias süütasid noorkotkad tikkude või välgumihkli abita muinastule, mis kell 11 ühendatakse Kadriorus presidendi lossi ees Toril süüdatud mäletustulega võidutuleks ning seejärel saadab president võidutuled igasse maakonda.

Võidupühaga tähistatakse Eesti võitu Võnnu lahingus Landesveeri üle 23. juunil 1919. aastal.

Riigikogu esimehe videopöördumine

Riigikogu esimehe pöördumise tekst

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
631 6356, 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee