Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Vabaerakond: minister-partide kandideerimine on hale pettus, eriti Euroopa Liidu eesistujariigis

Vabaerakonna esimees Andres Herkel nimetab Keskerakonna ministrite kavatsust kandideerida sügisestel kohalikel valimistel jätkuvaks peibutuspartluseks ja valijate petmiseks. „Esmaspäevases Aktuaalses Kaameras kõlanud Keskerakonna peasekretäri Jaak Aabi kinnitus, et erakonna ministrid peale peaminister Ratase kandideerivad kohalikel valimistel, on kahetsusväärne jätk pikaajalisele petmistraditsioonile,“ ütles Vabaerakonna esimees.

Herkeli meelest on selline otsus topelt halb sellepärast, et nii näitavad ministrid üles kerglast suhtumist eesseisva Euroopa Liidu Nõukogu eesistumisega võetud kohustuste suhtes. „Sellise kandideerimise tagajärjel kohalikud volikogud mitte ei tugevne, nagu mõnikord inimestele puru silma ajamiseks kinnitatakse, vaid nõrgenevad,“ lisas Herkel.

Vabaerakonna maaelutoimkonna esimees Kaul Nurm lisas, et valimiskampaanias osalemiseks vajaliku aja võtmine ministri töö arvelt on lubamatu. „Eesistumine nõuab ministritelt erilist tähelepanu ja pühendumist, pigem täiendavat aega. Ausalt käituv minister peaks võtma kampaania ajaks puhkuse, et vältida avaliku ressursi (ka ministri tööaeg on avalik ressurss) kuritarvitamist,“ ütles Kaul Nurm. Kui minister tegeleb eesistujamaa ministriks olles ja kogu Euroopa Liidu oma valdkonda juhtimisega samal ajal kohaliku võimu haaramisega, või läheb selleks ajaks puhkusele, on see nii kahetsus- kui ka haletsusväärne, lisas Nurm. „Näiteks kogu Euroopa põllumajanduse juhtimisega samaaegselt plaanib praegune minister pürgida Põlva vallas võimule ning see on häbiks kogu Eestile,“ tõi ta näite.

Eelmistel Tallinna volikogu valimistel 2013. aastal sai mandaadi 34 „parti“, kes ei ole päevagi osalenud Tallinna volikogu töös. Ligi pool pealinna volikogust koosneb asendusliikmetest ja asendusliikmete asendusliikmetest, kes on saanud vaid naeruväärse hulga isiklikke hääli (kõige vähem 13!). Ministrite kandideerimine tähendab sama kursil jätkumist. Selle tagajärjel saamegi pärispoliitikuid asendava, otsustusvõimetu ja laiemale avalikkusele tundmatu volikogu, ütles Herkel.

Vabaerakond on teravalt vastustanud nn kahe tooli seadust, mis lubab Riigikogu liikmetel kohalikesse volikogudesse kuuluda. Samuti tuleb taunida Euroopa Parlamendi liikmete kohalikel valimistel peibutuspardina kandideerimist. Vabaerakond pakub lahendust, kus uus omandatud mandaat tühistab eelneva mandaadi ehk olles valitud kohaliku omavalitsuse volikogusse, peab Riigikogu liige tööst Toompeal loobuma ning kui volikogu liige valitakse Riigikokku, siis tuleb kohalikust volikogust lahkuda.

Lisainfo:

Andres Herkel 5056540

Jaak Madison Brüsselis: kontroll immigratsioonipoliitika üle peab jääma EL-i liikmesriikidele!

Euroopa ühise varjupaigasüsteemi reform peab lähtuma liikmesriikide suveräänsest migratsioonipoliitikast, ütles Riigikogu liige Jaak Madison täna Brüsselis Euroopa Parlamendis toimunud parlamentidevahelisel komisjonide kohtumisel.

„Kohtumisel, kus teemaks oli Euroopa ühise varjupaigasüsteemi reform, arutati taas selle üle, kas liikmesriikidele jääb alles õigus immigrantide vastuvõtu üle ise otsustada või luuakse süsteem, kus lähteriiki saabunud immigrandid jagatakse automaatselt vastavalt kvootidele laiali teistesse EL-i riikidesse,“ ütles Madison pärast kohtumist. „Viimane variant tähendab liikmesriikide jaoks iseseisva immigratsioonipoliitika lõppu ja on rahvusriikidele selgelt kahjulik.“

Madison rõhutas oma sõnavõtus, et varjupaigasüsteemi reform ei tohi tugineda mõne liikmesriigi föderalistlikule unistusele, vaid riikide suveräänsele migratsioonipoliitikale.

“Kas Euroopa Komisjon pole tõesti soovinud mõista Brexiti tegelikke põhjuseid, millest üks oli võimetus tagada välispiiride kaitse? Jätkuv surve allutada riigid ühisele migratsioonipoliitikale lõhub Euroopat ning kasvatab rahulolematust Euroopa Liiduga,“ ütles Madison.

Rohkem infot,

Jaak Madison, Euroopa Liidu asjade komisjoni aseesimees

mobiil 58-171-349

Nestor arutab Iiri presidendi Michael Higginsiga Brexiti järgse Euroopa tulevikku

„Eesti jaoks on tähtis, et Euroopa Liit püsiks tugeva ja ühtsena nii julgeoleku loomisel oma kodanike jaoks kui ka näiteks Euroopa ühisturu arendamisel ja Brexiti küsimuses,“ ütles Nestor. „Ühtsena püsimisest ja ühistest huvidest on kavas kohtumistel ka rääkida. Samuti on plaanis arutada euroliidu koostööd Gruusia, Moldova ja Ukrainaga ning suhteid Venemaaga.“

Nestori kohtumised president Higginsi ning Iiri parlamendi (Oireachtas) senati ehk ülemkoja esimehe Denis O’Donovani ja alamkoja esimehe Seán Ó Feargháiliga toimuvad teisipäeval. Samuti kohtub Riigikogu esimees teisipäeval Iiri parlamendi väliskomisjoni ja Euroopa Liidu asjade komisjoni liikmetega.

Visiidist võtavad osa ka Riigikogu liikmed Monika Haukanõmm ja Kalvi Kõva.

Riigikogu pressiteenistus
Urmas Seaver
T: 631 6352; 50 39 907
urmas.seaver@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Euroopa Liidu asjade komisjon on eesistumise perioodi ettevalmistaval visiidil Brüsselis

Eesti delegatsiooni juht Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Toomas Vitsut annab kohtumistel ülevaate Eesti Euroopa Liidu eesistumise perioodi parlamentaarse mõõtme kohtumistel arutlusele tulevatest peamistest teemadest.

Esmaspäeval kohtub delegatsioon volinik Jyrki Kataineniga, kellega on jutuks Euroopa Liidu ühisturg ja Euroopa Komisjoni algatused idufirmadega seotud seadusandluses.

Eesti Euroopa Liidu Alalise Esinduse asejuht Clyde Kull tutvustab delegatsioonile eelseisva eesistumise perioodi tööplaane. Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tuski välispoliitika nõunik Riina Kionka annab ülevaate Euroliidu välis- ja julgeolekupoliitikast.

Kohtumisel volinik Dimitris Avramopoulosega on jutuks Euroopa ühise varjupaigasüsteemi väljakutsed. Samuti räägitakse turvalistest päritoluriikidest ning rändekriisi sattunud laste kaitsest.

Delegatsioon kohtub ka Euroopa Parlamendi põhiseaduskomisjoni esinaise Danuta Hübneriga, kellega on jutuks võimalikud muutused Euroopa Liidu institutsioonide töös.

Lisaks kohtutakse Eesti saadikutega Euroopa Parlamendis.

Delegatsiooni kuuluvad Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Toomas Vitsut, aseesimees Jaak Madison ning liikmed Marianne Mikko, Johannes Kert, Liisa Oviir ja Oudekki Loone.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
631 6356, 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Hanso on NATO Parlamentaarse Assamblee kolleegidega visiidil Iisraelis ja Palestiinas

Hanso rõhutas, et regionaalne julgeolek Lähis-Idas omab arvestatavat mõju praktiliselt kõigile globaalsetele julgeolekuarengutele. „See on regioon, kus piirkonna riikide kõrval põrkuvad ka mitmete suurriikide strateegilised huvid,“ ütles Hanso.

Hanso sõnul on rahu ja stabiilsus Lähis-Idas ülimalt oluline, selle eesmärgi saavutamine on ebatõenäoline ilma Iisraeli-Palestiina rahuprotsessi aluseks oleva kahe riigi lahenduseta. Hanso lisas, et kahe riigi lahendust toetavad nii Eesti kui ka teised Euroopa Liidu liikmed.

Hanso meenutas, et pinged Iisraeli ja Palestiina vahel on kestnud aastakümneid ning jätkuvad ka täna. Kahe riigi staatus, mis lubaks teoreetiliselt neutraalset kooseksisteerimist, ei toimi paraku probleemideta. “Ilma mõistliku dialoogita ja vastaspoole huve arvestamata keerulisi suhteid lahenduse poole edasi viia pole võimalik,” ütles ta.

Visiidi raames kohtuvad teadus- ja tehnoloogiakomitee liikmed Iisraeli parlamendi Knesseti välis- ja riigikaitsekomisjoni liikmetega ning välisministeeriumi esindajatega. Kõne all on Iisraeli sise- ja välispoliitika, samuti räägitakse küberjulgeolekust.

Teisipäeval on delegatsioon Jordani jõe Läänekaldal asunduses, kus kohtutakse kohalike elanikega. Kõne all on regionaalne julgeolekuolukord ja selle mõju globaalsele julgeolekule. Konkreetsemalt keskendutakse Iisraeli-Palestiina suhetele. Visiidi viimasel päeval külastab delegatsioon Palestiina Omavalitsust.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
631 6356, 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Riigikogu esimehe Eiki Nestori kõne pidulikul riigilipu heiskamise tseremoonial

Tere ja ilusat sünnipäeva hommikut kõigile, kes Toompeale on tulnud, ja ka neile, kes kaamera kaudu kaasa elavad. Lipp Pika Hermanni tornis toob meie hinge uhkust oma riigi üle. Oma vaba riigi üle! Selline soe tunne, nagu ikka sünnipäeval.

Meie armas Eesti Vabariik on saanud aasta vanemaks ja suur juubel pole enam kaugel. Ehk olete teiegi mõelnud, et eriti need meist lääne suunda jäävad riigid said saja-aastaseks ju sajandeid tagasi. Nende rahvastega suheldes oleme ausalt öelnud, et Eesti on alles noor riik. Pole veel saja-aastanegi. Nii et kallid kaasmaalased, ehk on jäänud veel ainult üks aasta, kus võime olla riigina sellised ülemeelikud ninatargad. Aasta pärast saabub juba soliidne vanus, kus saab olla ja ka peab olema tänasest veelgi väärikam, aga ka täiskasvanulikum.

Aga ehk paneb meie kui riigi raske ja keeruline lapsepõlv meile hoopis veel ühe kohustuse? Tuletada meelde meie liitlastele, et olgu su riik saja-aastane või sajanditevanune, kaasaegses maailmas saame olla tugevad ainult kõik koos ühtse perena.

Ma olen kindel, et ei kao meist ka tulevikus kuskile selline nooruslik ja otsiv vaim. Avatus ja soov ikka ja jälle seda riiki luua ja kasvatada. Edasi minna ja mitte sulguda. Elada mitte ainult iseendale ja oma perele, vaid soovida parimat ka oma sõpradele ja naabritele, töökaaslastele ja üldse kõigile, kes seda maad omaks peavad või lihtsalt austavad. Meie kõigi ühine Eesti on see maa, kus me saame olla vabad ja õnnelikud.

Ma loodan, et noorem põlvkond ei pahanda, aga mu järgmised sõnad on eriti mõeldud meile, kes me olime sunnitud elama ka ajal, millal vabast Eesti riigist sai vaid unistada. Mul läks tugevasti hinge üks tervitus vabariigi aastapäevaks, kus Eesti kõige ilusama saare ühe põhikooli kolmanda klassi lapsed räägivad sellest, mis neile siin riigis meeldib ja mis võiks parem olla. Meie, täiskasvanud, oskame ju olla ka vaoshoitud ja viksid-viisakad. Lapsed aga on oma vastustes siirad ja vahetud. Teinekord ka naljakad, teate ju küll. Tegelikult tahaks iga vastuse peale käsi plaksutada. Seal üks tüdruk vastab küsimusele – mis talle Eestis meeldib – nii: „Eesti on ilus maa ja siin ei pruugi enam kunagi sõda tulla. Ma ei karda seda, et tuleks.“ Ma usun, et nendes sõnades on suurim tänu, mida uus põlvkond meile, vanematele, öelda saab.

Selle nimel, et vabas Eestis sündinud ja siin sirguvad lapsed ei karda, tasus meil elada.

Ja see lipp siin tornis jääb lehvima igavesti.

Ilusat pidupäeva kõigile!

Elagu Eesti Vabariik!

Eiki Nestor
Riigikogu esimees

Fotod

Riigikogu pressiteenistus
Urmas Seaver
T: 631 6352; 503 9907
urmas.seaver@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Kohtumine Ameerika Ühendriikide kindralitega

Kell 8:00 Riigikaitsekomisjoni esimees Hannes Hanso,  komisjoni liikmed Johannes Kert ja Ants Laaneots kohtuvad Ameerika Ühendriikide Riigikaitse Ülikooli Capstone 17-2 kursuse brigaadikindrali auastmes kursuslastega.

Fotod kohtumiselt ja kogu visiidilt.

Riigikogu eelinfo 27. veebruarist – 5. märtsini

Riigikogu eelinfo 27. veebruarist – 5. märtsini

Esmaspäev, 27. veebruar

Riigikogu aseesimees Enn Eesmaa on ringsõidul Valga maakonnas, kus ta külastab Ala kooli (kell 11), Otepää Lihatööstust Edgar OÜ (kell 13) ja Valga militaarteemaparki (kell 16).

Teisipäev, 28. veebruar

Riigikogu aseesimees Enn Eesmaa on ringsõidul Võru ja Põlva maakonnas, kus ta külastab Võru Gümnaasiumi (kell 8.30) ning kohtub Võru linnapea Anti Allase ja Võru linnavolikogu esimehe Andres Visnapuuga Võru linnavalitsuses (kell 9.40). Eesmaa külastab veel AS-i Barrus (kell 11), Põlva Gümnaasiumi (kell 12.30), Põlva Päevakeskust (kell 14.30), Põlva Muusikakooli (kell 15.30) ning puiduettevõtet Arcwood (kell 16.15).

Kolmapäev, 1. märts

Kell 11 – Riigikogu aseesimees Enn Eesmaa kohtub Anija valla elanikega.

Reede, 3. märts

Euroopa Liidu asjade komisjonis – kell 10: Eesti seisukohad 6. märtsil toimuval ELi välisasjade nõukogu istungil, kutsutud välisminister Sven Mikser; Eesti seisukohad 7. märtsil toimuval ELi üldasjade nõukogu istungil, kutsutud välisminister Sven Mikser; Eesti seisukohad 6. märtsil toimuval ELi põllumajanduse ja kalanduse nõukogu istungil, kutsutud maaeluminister Tarmo Tamm ja keskkonnaminister Marko Pomerants; seisukoha andmine: ELi direktiivi eelnõu, millega muudetakse direktiivi eesmärgiga hoogustada heitkoguste kulutõhusat vähendamist ja investeeringuid, mis toetavad süsinikdioksiidiheite vähendamist, kutsutud keskkonnaministeeriumi esindajad; seisukoha andmine: ELi direktiivi eelnõu, mis käsitleb rahapesuvastast võitlust kriminaalõiguse vahenditega, kutsutud justiitsministeeriumi esindaja.

Sündmused

Kell 10.30 – riigikaitsekomisjoni liige Johannes Kert kohtub Ameerika Ühendriikide Õhuväe Kolledži õppuritega.

Välislähetused

26. veebruar – 3. märts
Riigikaitsekomisjoni esimees Hannes Hanso osaleb NATO Parlamentaarse Assamblee teadus- ja tehnoloogiakomitee istungil Iisraelis ja Palestiinas.

26. veebruar – 2. märts
Riigikogu liige Erki Savisaar osaleb Aserbaidžaani-Põhja-Balti koostöö Foundation visiidil Bakuus, Aserbaidžaanis.

27. veebruar – 1. märts
Riigikogu esimees Eiki Nestor on ametlikul visiidil Iirimaal. Tema delegatsioonis on Riigikogu liikmed Monika Haukanõmm ja Kalvi Kõva.

27. veebruar – 1. märts
Euroopa Liidu asjade delegatsiooni visiit Brüsselisse, kus toimuvad kohtumised ELi institutsioonides ning Eesti alalises esinduses ELi juures. Delegatsiooni kuuluvad Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Toomas Vitsut, aseesimees Jaak Madison ning liikmed Marianne Mikko, Johannes Kert, Liisa Oviir ja Oudekki Loone.

27. veebruar – 1. märts
Riigikogu liige Barbi Pilvre osaleb Euroopa Parlamendi kodanikevabaduse, sise- ja justiitsasjadekomisjoni ja rahvusparlamentide vastavate komisjonide koosolekul Brüsselis, Belgias.

27. veebruar – 2. märts
Riigikogu liige Meelis Mälberg osaleb Põlva maakonna ja Kulikovka rajooni töökohtumisel Ukrainas.

28. veebruar – 1. märts
Riigikogu aseesimees Taavi Rõivas osaleb majanduskonverentsil Annual Conference of Economics Vilniuses.

1. märts – 8. märts
Riigikogu liige Valdo Randpere on Eesti aukonsuli kutsel Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamisel Bangkokis, Tais.

2. – 3. märts
Majanduskomisjoni esimees Aivar Kokk osaleb Balti Assamblee majanduskomisjoni istungil Riias.

5. – 9. märts
Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) Eesti delegatsiooni juht Marianne Mikko osaleb ENPA poliitikaasjade ja demokraatia komitee ja monitooringukomitee istungil Strasbourgis, Prantsusmaal.

Riigikogu pressiteenistus
Kati Varblane
T: 631 6353, 516 9152
kati.varblane@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Barbi Pilvre annaks Eestis karusloomakasvatuse lõpetamiseks 10-aastase üleminekuaja

4 parlamendiliikme algatatud loomakaitse- ja looduskaitseseaduste muutmise eelnõu lõpetaks 1. jaanuarist 2028 Eestis loomade pidamise karusnaha tootmiseks, samuti selleks nende aretamise ja paljundamise. Eelnõu algatajateks on parlamendi koalitsiooni- ja opositsioonipoliitikud Barbi Pilvre, Eiki Nestor, Marianne Mikko. Jaanus Karilaid. Oudekki Loone, Liina Kersna, Inara Luigas, Heidi Purga, Heimar Lenk, Rainer Vakra, Hardi Volmer, Hannes Hanso, Eerik-Niiles Kross, Lauri Luik.

Eelnõu autori Barbi Pilvre sõnul ei ole karusloomadele võimalik karusloomakasvandustes tagada ligilähedaseltki liigiomast elu. „Karusnahk on luksuskaup ning karusnaha tootmine ei tohiks olla inimese eluks oluline tööstusharu. Seetõttu on põhjendatud karusloomakasvandused 10-aastase üleminekuajaga sulgeda,“  ütles ta.

Eestis on 2015. aasta andmetel neli mingi- ja rebasefarmi ning 27 tšintšiljafarmi, kus hoitakse kuni 200 000 karuslooma.

Enamikes riikides, kus karusloomakasvandused on keelustatud, on seda tehtud eetilistel kaalutlustel. Karusloomafarmid on keelustanud Inglismaa ja Põhja-Iirimaa (2002), Austria (2004), Horvaatia (2007), Holland (2012), Makedoonia (2014), Brasiilia (2014), Bosnia ja Hertsegoviina (2009), Sloveenia (2013), Saksamaa liidumaad Baier, Hesse, Nordrhein-Westfalen ja Schleswig-Holstein ning Belgia suurim piirkond Valloonia täielikult. Osaliselt on seda teinud Šveits, Taani, Rootsi, Uus-Meremaa, Ameerika Ühendriigid.

Karusloomakasvanduste keelustamist toetab Eestis oluline avalik huvi. KantarEmori poolt 2016. aasta detsembri lõpus läbi viidud üleriigilises omnibuss uuringu kohaselt ei poolda 81% naistest ja 55% meestest loomade kasvatamist ja hukkamist farmides karusnaha saamise eesmärgil.

Lisainfo: Barbi Pilvre, tel 56 207 220

Kohtumisel tööhõivevolinikuga oli arutelu keskmes Euroopa sotsiaalõiguste sammas

Sotsiaalõiguste samba keskmes on võrdsete võimaluste ja juurdepääsu loomine tööturule. Kohtumisel tõdeti ühiselt, et liikmesriikide sotsiaalsüsteemid peavad olema kooskõlas tänapäevaste vajadustega ja vaatama tulevikku, arvestama vananeva ühiskonna ja tehnoloogi arenguga.

Vitsut tutvustas volinik Thyssenile Eesti Euroopa Liidu eesistumise peaeesmärke. Edasi arutati sotsiaalvaldkonna teemadele, mis võivad tulla arutusele Eesti eesistumise ajal.

Euroopa Komisjoni algatusel on praegu menetluses sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise direktiivi muudatused, mis reguleerivad piiriüleseid sotsiaaltoetusi ja julgustavad inimesi välismaal töötama. Eesmärk on pakkuda kindlustunnet, mis hüvitistele inimesel on õigus ja kas neid peab maksma töökohariik või elukohariik.

Rõhku pööratakse ka töökohaohutuse kehtivate reeglite paremale rakendamisele. Lisaks räägiti muutustest tööelus, oskustest töökohal, töö ja vaba aja tasakaalust.

Kütt tõi kohtumisel Eesti murekohana välja noorte generatsiooni, kes ei õpi ega ole aktiivsed tööturul. Samuti märkis ta palgalõhet ja sellest tulenevat elatustaseme erinevust meest ja naiste vahel ka pensionipõlves. Küti sõnul vajab muutusi ka pensionisüsteem ja sotsiaalne hoolekanne, sest kui inimesed elavad kauem, vajavad nad ka rohkem sotsaal- ja tervishoiuteenuseid.

Euroopa Liidu asjade komisjoni liige Kalle Palling märkis, et puuetega inimeste tööhõives on edusamme teinud ka jagamismajandus, andes tööd näiteks kuulmispuudega taksojuhtidele.

„Tehnoloogia areng ei saa kunagi olla liiga kiire, vaid riigid saavad olla aeglased seda kasutusele võttes ja reguleerides,“ ütles Palling. Samuti juhtis Palling tähelepanu, et robotid asendavad varem või hiljem suure osa tänastest töökohtadest, seega peaks Euroopa Liit juba mõtlema, mida teha nende miljonite inimestega, keda peab seetõttu kaasama elukestva õppe programmidesse.

Volinik Thyssen rõhutas, et tänapäeva töövaldkonna võti ongi elukestev õpe. Ta tundis huvi, kuidas Eestis on korraldatud sotsiaalvaldkonna e-teenused, millest teised liikmesriigid võiksid eeskuju võtta.

Fotod kohtumiselt.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
631 6356, 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee