Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu korraldab koroonaviiruse leviku tõkestamiseks töö ümber

Riigikogu juhatus otsustas nõupidamisel fraktsioonide esindajatega, et Riigikogu lahendab 1. maini vaid ajakriitilisi küsimusi.  

Vanematekogu teeb Riigikogule ettepaneku muuta kuni eriolukorra lõpuni igal esmaspäevasel istungil täiskogu töö ajagraafikut selliselt, et täiskogu istung toimub üksnes esmaspäeviti ja infotund kolmapäeviti. Avalikkus ja meedia saavad istungeid jälgida veebiülekandena.

Riigikogu komisjonid kogunevad ainult esmaspäeviti, vältimatu vajaduse korral sagedamini. Komisjonide istungitele kutsutakse külalisi vastavalt vajadusele ning eelistatud on külaliste osalemine videosilla vahendusel.

Riigikogu liikmete kõik välislähetused on tühistatud, lähetuse vältimatu vajaduse otsustab Riigikogu juhatus. Riigikogu liikmetel on tungivalt soovitatud mitte reisida välismaale ning siseriiklike kohtumiste puhul püüda vältida kokkusaamisi Toompea lossis.

Ajutiselt on piiranud nende inimeste sissepääs Toompea lossikompleksi, kelle külastused ei ole otseselt seotud Riigikogu tööga. Toompea lossi külastamine ekskursioonideks, näituste külastamiseks ja istungite jälgimiseks on keelatud.

Palume kõigil ajakirjanikel Riigikogu töö kajastamisel eelistada kaugtöö võimalusi ning Riigikogu liikmetelt kommentaaride saamiseks eelistada telefoniintervjuud. Fotode ja videomaterjali saamiseks palume pöörduda Riigikogu Kantselei avalike suhete osakonna poole.

Lisaks tegi vanematekogu põhiseaduskomisjonile ülesandeks töötada välja regulatsioon, mis võimaldaks eriolukorras komisjonide istungite korraldamist elektrooniliste sidevahendite vahendusel.

Tegemist on ajutiste piirangutega. Jälgime olukorra arengut ja informeerime teid uutest otsustest.

Olukorra hindamiseks ja edasiste tegevuste arutamiseks koguneb vanematekogu regulaarselt eeldatavalt kolmapäeviti kell 9.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
631 6356, 515 3903
[email protected] 
Päringud: [email protected]

ELAKi esimehe kohtumine Euroopa Komisjoni asepresidendi Margrethe Vestageriga

Meetme eesmärk on võimaldada välja kuulutada hädaolukord ja käivitada laiaulatuslik turusekkumine, et Euroopa Liidu ühtne turg toimiks ka kriisi ajal.
 
Margrethe Vestager kinnitas, et see on tööriist äärmuslikeks olukordadeks. Ta märkis, et soov on tagada meetme paindlikkus, et seda saaks kasutada erinevates kriisides, ent samas tagada, et seda kasutatakse vaid siis, kui see on tõesti vajalik. Rahvusparlamentide Euroopa Liidu asjade komisjonide esimehed andsid oma esmast tagasisidet. Raivo Tamm toonitas, et meetmed peavad olema proportsionaalsed ja kasutuses vaid kriiside ajal. Ta rõhutas ka, et kriiside ajal on oluline, et liikmesriigid vahetaksid omavahel infot ja toiduga varustatus oleks tagatud.
 
Kohtumisel osalesid peale Eesti ka Tšehhi, Poola, Sloveenia, Rumeenia, Kreeka ja Malta parlamendisaadikud, samuti Euroopa Parlamendi esimene asepresident Othmar Karas.

Rahanduskomisjon arutab koos ministritega järgmise aasta riigieelarve eelnõu

Rahanduskomisjoni esimehe Aivar Koka sõnul on kavas arutada mitmel istungil riigieelarvet ministeeriumide valitsemisalade kaupa.  

„Soovime ministritelt teavet tegevuspõhise ülesehitusega eelarves kavandatud programmide eesmärkide ja kulude kohta ning missugune on soovitud tulemus ning kuidas seda mõõta,“ ütles Kokk.

„Eelarves on vaja tagada põhjendatus ja läbipaistvus,“ toonitas Kokk. Ta rõhutas, et tuleva aasta riigieelarve menetluse käigus pöörame erilist tähelepanu varasematel aastatel riigieelarves esile tulnud vigade vältimisele. 

Kokk toonitas, et eelarve eesmärk on tagada ühiskonna ülesaamine kõrgest inflatsioonist, sotsiaalse kindlustunde loomine ning majanduse tugevdamine.

Kokk tõi esile eelarves mitmed sotsiaalse kindlustunde tagamisega seotud meetmed. Kodutarbijatele on mõeldud mitmed toetused nagu universaalteenuse valimise võimalus alates käesoleva aasta 1. oktoobrist, millele lisanduvad oktoobrist märtsini kodusooja-, elektri- ja gaasiarvetele automaatne toetus 50 eurot MWh kohta. Elektrituru reformi universaalteenus laieneb ka mikro- ja väikeettevõtetele ning MTÜ-dele. Kaugkütte kodutarbijale kompenseeritakse sarnaselt gaasile 80 eurot MWh hinda ületav soojuse kulu 80 protsendi ulatuses.

„Perehüvitiste reform tuleb täies mahus,“ rõhutas Kokk. Ta selgitas, et esimese ja teise lapse toetused tõusevad 80 eurole. Lasterikka pere toetus 600 eurole. Lasterikka pere toetus ning selle maksmise lõppemine muutub sujuvaks. Tulumaksuvaba miinimum tõuseb 654 euroni kuus.

Õpetaja palga alammäär tõuseb 1412 eurolt 1749 euroni ning eestikeelsele haridusele üleminek algab täiendava rahastuse toel. Kõrghariduse rahastamine tõuseb alates 2023. aastast 15% aastas.  Palgatõus – õpetajate, politsei, päästjate, kultuuritöötajate, sotsiaaltöötajate puhul kasvab palgafond vähemalt 15%. Järgmise aasta juulist vähenevad Eesti perede kulud hooldekodu tasumisel 4000- 5000 euro võrra aastas. Eelarve panustab rohkem koduhooldusesse, et eakad saaksid oma kodus elada võimalikult kaua, kuid vajadusel saavad nad koha hooldekodus.Kokk märkis, et valitsus on järgmise aasta riigieelarves keskendunud Eesti julgeoleku kindlustamisele. Kaitsekulutustes on ette nähtud keskmaa õhutõrje ning alustatakse selle hankega. Küberturvalisusele eraldatakse täiendavad 30 miljonit eurot. See tähendab, et 2023. aastal jõuavad kaitsekulud Eestis esmakordselt üle ühe miljardi euro piiri, see on 2,9 % SKP-st.

Rahanduskomisjoni aseesimees Jaak Aab toonitas, et tuleva aasta riigieelarve käsitlemisel on vaja lahendada probleemid, mis on seotud kõrge inflatsiooniga, elektri- ja gaasihinna järsu tõusu leevendamisega.

Muret teeb asjaolu, et kohalikele omavalitustele eraldatud tulubaas ja energiahindade leevendamise toetus ei kata hinnatõuse ega ka hangete kallinemist. Lasteaedade, koolide, rahvamajade ja hooldekodude normaalne toimimine kütteperioodil on ohus. Samuti pole antud lisaraha lasteaiaõpetajate ja kultuuritöötajate palgatõusuks. Kui viimastel aastatel eri valdkondade, asutuste ja piirkondade palgaerinevused on vähenenud, siis järgmistel aastatel hakkavad palgakäärid taas suurenema,“ ütles Aab. Ta viitas ka asjaolule, et kohalike omavalitsuste laenukoormus on tõusuteel, mis toob kaasa investeeringute languse. Nii riigi kui omavalitsuste investeeringute taseme hoidmine on väga oluline, et leevendada eesootavat majanduslangust.

Aabi sõnul peaks panustama rohkem taristusse ning suurendama omavalitsuste tulubaasi. „Järgmise aasta riigieelarves puuduvad pikaajalised plaanid ja tegevused, suur küsimärk on ka riigitulude prognoosi täitumine nelja aasta perspektiivis. Alates 2025. aastast on suures miinuses Haigekassa eelarve, mis tähendab arstiabi kättesaadavuse järsku langust“ nentis Aab.

Riigieelarve tulude kogumaht on 2023. aastal 15,57 mld eurot. Võrreldes 2021. aasta sügisel vastu võetud eelarvega kasvavad tulud 2,19 mld euro võrra ehk 16,4%. Kulude kogumaht on 2023. aastal 16,79 mld eurot, kasvades 2022. aastaga võrreldes 2,59 mld eurot ehk 18%.  Investeeringuid tehakse 775 miljoni euro eest, mida on ligikaudu 30 miljoni euro võrra rohkem kui käesoleval aastal. Kulude kasv tuleb peamiselt lisaeelarvest ning kõrgest sotsiaaltoetustest, palga- ja majandamiskulude kasvust ning edasiantavate maksude suurenemisest.

2023. aasta maksukoormuseks kujuneb 33,3% SKPst, mis on 0,6% võrra kõrgem kui 2022. aastal.

2023. aasta riigieelarve koostamisel lähtutakse „Riigi eelarvestrateegiast 2023–2026“, Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammist ja Euroopa semestri raames antud Euroopa Komisjoni soovitustest. Riigieelarve põhineb Rahandusministeeriumi suvisel majandusprognoosil.

2023. aasta riigieelarve seaduse eelnõu tänasel arutelul osalesid rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus, maaeluminister Urmas Kruuse, välisminister Urmas Reinsalu ning ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan Järvan.

Rahanduskomisjon otsustas saata valitsuse algatatud 2023. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (708 SE) Riigikogu täiskogu istungile 17. oktoobril ettepanekuga esimene lugemine lõpetada.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]

 

 

Euroopa Liidu asjade komisjoni aseesimees oli visiidil Ukrainas

Komisjoni aseesimehe Anti Poolametsa sõnul on äärmiselt oluline kuulda Ukraina vajadustest otseallikast. Kohtumistel käsitleti eelkõige Ukraina suhteid Euroopa Liidu ning NATOga, sest visiidi toimumise päeval esitas Ukraina taotluse kiirendatud korras NATOga liitumiseks. Kaitseminister Reznikov andis ülevaate Ukraina sõjalistest vajadustest.

Poolamets osutas, et Euroopa parlamentide esindajad võtsid vastu terava avalduse, milles mõisteti hukka libareferendumite korraldamine annekteeritud Ukraina aladel. Parlamendiliikmete ühisavalduses rõhutati vajadust tihedamaks koostööks Euroopa Liidu liikmesriikide ja Ukraina Ülemraada vahel. Kinnitati, et Ukraina toetamine jätkub nii poliitilises, sõjalises, majanduslikus kui ka humanitaarvaldkonnas.

Avalduses mõisteti hukka mistahes annekteerimist puudutavad avaldused Venemaa poolt. „Need on kehtetud ning ei oma mingit seost rahva tahtega. Need on lavastused, et legitimeerida Ukraina territooriumite hõivamist. Luganski, Donetski, Zaporižžja ja Hersoni oblastid ning Krimm on Ukraina suveräänsed osad,“ rõhutati avalduses. Parlamentide liikmed kutsusid kõiki riike üles suurendama Ukraina abistamist, et ta suudaks agressorist jagu saada.

Delegatsioon kohtus Ukraina Ülemraada esimehe Ruslan Stefantšuki ja Ukraina parlamendi komisjonide esimeestega. Samuti kohtuti Ukraina asepeaministri Euroopa ja euroatlantilise integratsiooni küsimustes Olga Stefanišõna, kaitseminister Oleksi Reznikovi, asevälisminister Jevhen Perebõinise, Kiievi linnapea Vitali Klõtško ja Ukraina Presidendi Kantselei juhi asetäitja Igor Žovkvaga.

Delegatsiooni kuulusid rahvusparlamentide ja Euroopa Parlamendi saadikud Eestist, Taanist, Sloveeniast, Luksemburgist, Saksamaalt, Soomest, Rumeeniast ja Tšehhist. Delegatsiooni juhtis Euroopa Parlamendi aseesimees Othmar Karas.

Õppuse Decisive Lancer 2022 külastamine

Riigikaitsekomisjoni esimees Raimond Kaljulaid, aseesimees Leo Kunnas ja liige Erki Savisaar osalevad õppuse „Decisive Lancer 2022“ külalistepäeval Miinisadamas ning külastavad Põhja prefektuuri ja Kaitseliidu Põhja maakaitseringkonna juhtimispunkti.

Fotogalerii

 

 

 

Riigikogu eelinfo neljapäevaks, 6. oktoobriks

Komisjoni istung

sotsiaalkomisjoni erakorralisel videoistungil – kell 10: töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu (615 SE), kutsutud Sotsiaalministeeriumi esindajad.

Sündmused

Kell 10 – Riigikogu esimees Jüri Ratas osaleb avasõnavõtuga Eesti Juristide Liidu ja Akadeemilise Õigusteadlaste Seltsi korraldavatel 37. õigusteadlaste päevadel.

Kell 10 – Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Raivo Tamm osaleb Euroopa Liidu asjade komisjonide esimeeste videokohtumisel Euroopa Komisjoni asepresidendi Margrethe Vestageriga.

Kell 10.45 – Riigikogu esimees Jüri Ratas külastab Tartu Ülikooli raamatukogu.

Kell 11.35 – Riigikogu esimees Jüri Ratas annab külalistunni Tartu Tamme Gümnaasiumis.

Kell 13 – Riigikogu esimees Jüri Ratas külastab Tähtvere Päevakeskust.

Lähetus

4.–7. oktoober
Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson ja liikmed Ruuben Kaalep, Mailis Reps ja Indrek Saar on töövisiidil Ankaras ja Istanbulis Türgis.

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
tel 631 6356, 520 0323
e-post [email protected]
päringud [email protected]

Taastulemine – VII Riigikogu

VII Riigikogu esimesed tööpäevad

Riigikogu VII koosseisu esimene istung toimus 5. oktoobril 1992. 

Päevakord:

  1. Eesti Vabariigi Valimiskomisjoni esimehe avasõna, Riigikogu liikmete vandetõotuse teksti tutvustus ja hääletamine
  2. Riigikogu liikmed annavad ametivande
  3. Leedu Vabariigi Ülemnõukogu esimehe V. Landsbergise tervitus
  4. Päevakorra kinnitamine
  5. Riigikogu esimehe ja aseesimeeste valimine
  6. Vabariigi Presidendi valimine
  7. Vabariigi Valitsuse avaldus tagasiastumise kohta
  8. Riigikogu Kantselei moodustamine
  9. Riigikogu kodukorra ja töökorra ajutine kehtestamine

Jaan Kross Riigikogu avaistungil: “Austatud peatsed Eesti Vabariigi Riigikogu, minu veendumuse järgi VII Riigikogu liikmed! On saabunud hetk, et põhiseaduse nõuet mööda annaksime pühaliku ametivande. Vastava spetsiaalse teksti esialgsel puudumisel võtkem, nagu öeldud, sellekohane sõnastus põhiseadusest. Ma palun teid põhiseaduse § 61 2. lõikes leiduvate sõnade ärakuulamiseks, neisse süvenemiseks ja neile keskendumiseks püsti tõusta.

“Riigikogu liikmeks valituna annan oma kohustuste täitmisele asumisel ametivande jääda ustavaks Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale.”

Riigkogu juhatuse valimine

VII RK juhatuse valimine

Riigikogu esimeheks valiti Ülo Nugis, aseesimeesteks Tunne Kelam ja Edgar Savisaar.

VII Riigikogu juhatus 9.03.1995

Presidendi valimine

Presidendi valimistel Riigikogus kandideerisid Arnold Rüütel ja Lennart Meri (rahvahääletusel kaks enam hääli saanud kandidaati). Hääletamisest võttis osa 101 Riigikogu liiget. Salajasel hääletamisel valiti 59 poolthäälega Vabariigi Presidendiks Lennart Meri.

6. oktoober – Vabariigi President Lennart Meri andis Riigikogu ees ametivande.

Lennart Meri ametivannet andmas 6.10.1992

 

Vaata videopilti Eesti Rahvusringhäälingu arhiivist.

7. oktoober – Riigikogu võttis vastu põhiseadusliku riigikorra taastamise deklaratsiooni. Eesti eksiilvalitsuse peaminister presidendi õigustes Heinrich Mark teatas oma volituste üleandmisest seaduslikult valitud riigivõimuorganitele.

20. oktoober – Riigikogu võttis vastu Vabariigi Valitsuse seaduse.

22. oktoober Mart Laari valitsuse liikmed andsid Riigikogu ees ametivande.

5. november – Riigikogu võttis vastu Riigikogu kodukorra seaduse

9. november – Riigikogu võttis vastu Riigikogu töökorra seaduse

Seadusloome

Esimese taasiseseisvumisjärgse Riigikogu põhiülesanne oli põhiseaduslike institutsioonide töölerakendamiseks ja laiemalt põhiseadusest lähtuva õiguskorra loomiseks vajalike seaduste vastuvõtmine. Näiteks võib tuua Vabariigi Valitsuse seaduse, mis sätestas valitsuse moodustamise, selle koosseisu muutmise ja ministrite või valitsuse tagasiastumise korra, samuti ministeeriumide arvu ja struktuuri. Olulisel kohal oli ka töö kodakondsuse seadusega, mis nägi ette Eesti kodakondsuse saamise, taastamise ja kaotamise tingimused ning korra.

Eraldi esiletoomist väärib Riigikogu VII koosseisu tegevus omandireformiga seotud suhete korraldamisel. Nii võeti vastu näiteks eluruumide erastamise seadus ning õigusvastaselt võõrandatud vara maksumuse määramise ja kompenseerimise seadus.

Riigikogu VII koosseis võttis vastu ühtekokku 522 akti, sh 169 seaduste tervikteksti, 139 olemasolevate seaduste muutmise seadust, 79 välislepinguid käsitlevat seadust, 24 ametisse nimetamise seadust ja 11 eelarvet. Võeti vastu ka 93 otsust, 5 avaldust, 1 deklaratsioon ja 1 pöördumine.

Valimised

Kandideerida võisid erakonnad, valimisliidud, ühendused, organisatsioonid ja üksikkandidaadid. Valimistel osales 8 valimisliitu, 9 erakonda ja valimisühendust ning 25 üksikkandidaati. Kokku seati üles 628 kandidaati.

Valimistel osalenud valimisliidud ja parteid

Valimisliit Isamaa      

Valimisliit Mõõdukad             

Valimisliit Rohelised

Valimisliit Vasakvõimalus

Valimisliit Demokraadid       

Valimisliit Eesti Kodanik

Valimisliit Kindel Kodu           

Valimisliit Sõltumatud Kuningriiklased

Valimisliit Rahvarinne            

Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei
Õigusvastaselt Represseeritute Rahvuslik Erakond
Loodusseaduse Partei
Eesti Invaühingute Liit
Eesti Pensionäride Liit
Üksikkandidaadid
Valimisliit „Halastus“
Eesti Ettevõtjate Erakond
Põllumeeste Kogu

Valimas käis 689 319 hääleõiguslikust kodanikust 467 628 ehk 67,8%. Enim hääli kogus valimisliit Isamaa, kes koos valimisliiduga Mõõdukad ja Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Parteiga moodustas ka valitsuse.

Valimistel sai isikumandaadi 17 kandidaati. Kõige rohkem hääli kogus valimisliidu Eesti Kodanik kandidaat Jüri Toomepuu (16 904) – 53% valimisliidule Eesti Kodanik antud häältest.

Isikumandaadi saanud kandidaadid

  1. Juhan Aare
  2. Priit Aimla
  3. Toomas Alatalu
  4. Rein Järlik
  5. Valve Kirsipuu
  6. Tiit Käbin
  7. Mart Laar
  8. Tiit Made
  9. Ülo Nugis
  10. Matti Päts
  11. Jaanus Raidal
  12. Paul-Eerik Rummo
  13. Edgar Savisaar
  14. Enn Tarto
  15. Kirill Teiter
  16. Jüri Toomepuu
  17. Trivimi Velliste

Kohtade jaotus Riigikogus

Riigikogu VII koosseisu kogunemisest möödub 30 aastat

1992. aasta sügisel valitud Riigikogu liikmeid tervitab kohtumisel Riigikogu esimees Jüri Ratas, kelle sõnul kandis VII Riigikogu suurt ajaloolist vastutust taasiseseisvunud Eesti põhiseaduslike institutsioonide töölerakendamisel ning põhiseadusest lähtuva õiguskorra loomiseks vajalike seaduste vastuvõtmisel. „Riigikogu VII koosseis kujundas rahva esindajana Eestimaa arengusuunad, jäädes ustavaks Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale ning võttes vastu otsuseid, mis teeniksid kõige paremal moel Eesti riigi ja rahva huve,“ ütles ta.

Ratase sõnul on iga parlamendikoosseis olnud oma nägu ning andnud olulise panuse Eesti arengusse, toetudes eelkäijate tööle ja ehitades edasi omariiklust. „Just ajaline distants aitab meil tõeliselt väärtustada Riigikogu VII koosseisu ning selle ettevaatavaid otsuseid ja tööd, millele oleme saanud rajada tänast ja saame rajada ka homset Eestit,“ lausus ta.

VII Riigikogu avaistungile on pühendatud ka näitus „Taastulemine. VII Riigikogu alustas“, mida saab sel nädalal vaadata Riigikogu istungisaali juures.

Eesti taasiseseisvumise järgsed esimesed Riigikogu valimised toimusid 1992. aasta 20. septembril ja 5. oktoobril tuli vastvalitud VII koosseis esimest korda kokku. Esimesel istungil ütles avasõnad Vabariigi Valimiskomisjoni esimees Eerik-Juhan Truuväli ning seejärel andsid Riigikogu liikmed ametivande, mille luges ette vanim liige Jaan Kross. Istungil kuulati ära ka Leedu Vabariigi Ülemnõukogu esimehe Vytautas Landsbergise tervitus.

Pärast päevakorra kinnitamist toimusid Riigikogu esimehe ja aseesimeeste valimised. Riigikogu esimeheks sai Ülo Nugis, esimeseks eseesimeheks Tunne Kelam ja teiseks aseesimeheks Edgar Savisaar.

Samuti toimusid VII Riigikogu avaistungil Eesti presidendi valimised. Riigikogus kandideerisid presidendiks rahvahääletusel kaks enim hääli saanud kandidaati: Arnold Rüütel ja Lennart Meri. Salajasel hääletusel valiti 59 häälega presidendiks Meri, kes andis Riigikogu ees ametivande päev hiljem, 6. oktoobril. Riigikogu kuulas istungil ära ka Tiit Vähi valitsuse tagasiastumisavalduse ning võttis vastu otsuse valitsuse tagasiastumisest.

Lisaks otsustas Riigikogu moodustada Riigikogu Kantselei, mis tähistab täna 30 aasta möödumist enda taasloomisest, ning kehtestas ajutiselt Riigikogu kodukorra ja töökorra.

VII Riigikogu kandis Eesti seadusandlikku võimu 30. septembrist 1992 kuni 10. märtsini 1995 ning võttis selle ajaga vastu 522 õigusakti, sealhulgas 169 seaduse tervikteksti.

Rohkem infot Riigikogu VII koosseisust

Salvestis VII Riigikogu avaistungist

VII Riigikogu avaistungi stenogramm

Fotod kohtumisest

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
tel 631 6356, 520 0323
e-post [email protected]
päringud [email protected]

Väliskomisjon alustas töövisiiti Türgis

Väliskomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni sõnul keskenduvad kohtumised Venemaa jätkuvale agressioonisõjale ning sellest tingitud muutustele julgeolekuolukorras, mida ilmestab ka Soome ja Rootsi NATOga liitumine. „Meie ülesanne on teha kõik, et aidata Ukraina võidule ning viia praegune Venemaa režiim strateegilise lüüasaamiseni. Ukraina vajab selleks senisest enam sõjalist, aga ka majanduslikku ja diplomaatilist toetust, millega ühes tuleb jätkata Venemaa isoleerimist rahvusvahelisel tasandil,“ ütles Mihkelson. „Samuti peame väga oluliseks Venemaa-vastaseid sanktsioone ja kutsume kõiki liitlasi nendega ühinema, et Venemaa sõjapidamise võimekust nõrgestada.“

Visiidi käigus kohtub väliskomisjoni delegatsioon Türgi Rahvusassamblee väliskomisjoni esimehe Akif Çağatay Kiliçi, Türgi–Eesti parlamendirühma esimehe Yusuf Ziya Yilmazi ning Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) Parlamentaarse Assamblee Türgi delegatsiooni juhi Selami Altinokiga. Samuti on komisjoni liikmetel kohtumine Türgi välisministri Mevlüt Çavuşoğlu ja asevälisministri Faruk Kaymakci ning presidendi välisnõuniku İbrahim Kaliniga.

Lisaks komisjoni esimehele osalevad töövisiidil väliskomisjoni liikmed Ruuben Kaalep, Mailis Reps ja Indrek Saar.

Eesti ja Türgi diplomaatiliste suhete sõlmimisest möödub jaanuaris sada aastat.

Fotod visiidist

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
tel 631 6356, 520 0323
e-post [email protected]
päringud [email protected]

Riigikogu eelinfo kolmapäevaks, 5. oktoobriks

Komisjoni istungid

rahanduskomisjoni erakorralisel istungil – kell 11.30: alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (705 SE); tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (706 SE); kogumispensionide seaduse muutmise seaduse eelnõu (707 SE); 2023. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (708 SE), kutsutud rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus; Riigikogu otsuse „Riigi 2021. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine“ eelnõu (686 OE);

rahanduskomisjoni erakorralisel istungil – kell 13.30: 2023. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (708 SE), kutsutud maaeluminister Urmas Kruuse;

rahanduskomisjoni erakorralisel istungil – kell 14.30: 2023. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (708 SE), kutsutud välisminister Urmas Reinsalu;

rahanduskomisjoni erakorralisel istungil – kell 15.30: 2023. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (708 SE), kutsutud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan Järvan.

Sündmused

Kell 11 – Riigikogu esimees Jüri Ratas osaleb 30 aastat tagasi esmakordselt kogunenud Riigikogu VII koosseisu liikmete kokkusaamisel (Valge saal).

Riigikaitsekomisjoni esimees Raimond Kaljulaid, aseesimees Leo Kunnas ja liige Erki Savisaar osalevad õppuse „Decisive Lancer 2022“ külalistepäeval Miinisadamas ning külastavad Põhja prefektuuri ja Kaitseliidu Põhja maakaitseringkonna juhtimispunkti.

Lähetus

4.–7. oktoober
Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson ja liikmed Ruuben Kaalep, Mailis Reps ja Indrek Saar on töövisiidil Ankaras ja Istanbulis Türgis.

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
tel 631 6356, 520 0323
e-post [email protected]
päringud [email protected]

Põhiseaduskomisjoni esimees kohtus Aserbaidžaani ombudsmaniga

Odinets tutvustas ombudsmanile põhiseaduskomisjoni tööd ja koostööd õiguskantsleriga ning toonitas õiguskantsleri olulisust Eesti parlamentaarses süsteemis.