Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu ajakohastas pankadele ning investeerimisühingutele kehtestatavaid nõudeid

Seadus ajakohastab pankade ning investeerimisühingute kapitali-, juhtimise ja ühinemise ning kindlustusandjate nõudeid ja automaatse liikluskindlustuse tekkimise aluseid. Seadusega täiendatakse pankade ja investeerimisühingute kriisilahenduse aluseid ning täpsustatakse Tagatisfondi koostööd teiste Euroopa Liidu liikmesriikide tagatisskeemide ja ELi institutsioonidega.

Kui praegu on pankadel lubatud ühineda üksnes pankadega, siis edaspidi on pankadel teatud juhtudel võimalik ühineda muude äriühingutega. ELi õigus niisugust muudatust ei nõua, kuid arvestades, et ELis on krediidiasutuste regulatsioon märkimisväärses ulatuses harmoniseeritud, võib praegu kehtiv erisus anda krediidiasutuse jurisdiktsiooni valikul olulise eelise mõnele teisele ELi liikmesriigile, kus taolised piirangud ei kehti.

Seadusega nähakse ette, et krediidiasutuse, krediidiasutuse emaettevõtjast finantsvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja juhtideks võib valida või määrata vaid isikuid, kellel on krediidiasutuse, finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja juhtimiseks vajalikud teadmised, oskused, kogemused, haridus, kutsealane sobivus ja laitmatu ärialane reputatsioon.

Seadusega suurendatakse finantsstabiilsust ning tagatakse finantssektori usaldusväärsus ja läbipaistvus ning turu jätkusuutlik toimimine.

Valitsuse algatatud krediidiasutuste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (750 SE) vastuvõtmise poolt hääletas 51, vastu oli  30 saadikut.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee

 

Riigikogu infotunnis räägiti kõrgkoolidega sõlmitavatest lepingutest

Minister vastas, et täna kogunevad kuus ülikooli ja ministeerium rektorite nõukogu koosolekule, kus saab kompromiss-sõnastustele anda viimase lihvi.

„Kas oleks olnud võimalik seda protsessi kiirendada? Pean ütlema, et tõenäoliselt mitte, sest nii kui ühe ülikooliga leiti mingisugune enam-vähem kompromiss-sõnastus, siis see puudutas järgmist ülikooli ja tuli ka eelmise ülikooliga need sõnastused läbi vaadata,“ selgitas Reps. „Ma olen väga optimistlik, et me rektorite nõukogu koosoleku lõpuks täna umbes enne natuke enne viite jõuame nii kaugele, et Vabariigi Valitsus saab anda volituse haridusministrile koos halduslepingute projektidega homses valitsuses,“ lisas ta.

Reps viitas, et riigi toetus kõrgharidusõppe läbiviimiseks on 160 miljonit eurot. Ministri sõnul väljendasid ülikoolid eelarve läbirääkimistel soovi 15 miljoni euroseks rahastuse kasvuks ja halduslepingutega on ette nähtud ligi viie miljoni eurone tõus.

Peaminister Jüri Ratas vastas Jürgen Ligi küsimusele välispoliitika, Arto Aasa küsimusele maksupoliitika, Jaak Madisoni küsimusele valimislubaduste täitmise, Andres Herkeli küsimusele Euroopa Liidu struktuurifondide kasutamise ja Mart Helme küsimusele rahvaga arvestamise kohta.

Kaitseminister Jüri Luik vastas Henn Põlluaasa küsimusele tankitõrjesüsteemi ostu kohta ja Ain Lutsepa küsimusele tuuleenergia parkide kohta Eesti idapiiril.

Infotunni stenogramm.

Riigikogu videosalvestisi saab vaadata: https://www.youtube.com/riigikogu 
NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
tel 631 6353, 510 6179
e-post merilin.kruuse@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Marko Mihkelson osaleb Stockholmis toimuval Baltimaadele pühendatud seminaril

„Põhja- ja Baltimaade koostöö on väga tugev ja toimib kõigis valdkondades hästi,“ kinnitas Mihkelson. Ta esineb seminaril sõnavõtuga, mis käsitleb piirkondlikku julgeoleku-, kaitse- ja välisasjade koostööd Põhjamaade ja Balti riikide vahel.

Seminaril osalevad Eesti, Läti ja Leedu parlamendi esindajad, Rootsi parlamendi liikmed ja külalised Stokholmis asuvatest saatkondadest.

Paneeldiskussioonis arutavad parlamendiliikmed ühiseid väljakutseid ja võimalusi, kuidas Põhja- ja Baltimaade koostööd ja kahepoolsed suhted veelgi tugevdada ja millistes valdkondades süvendada parlamendi koostööd. Lisaks julgeoleku-, kaitse- ja välisasjade küsimustele vahetatakse kogemusi tervishoiu-, hariduse- ja sotsiaalvaldkondades.

Mihkelson kohtub kahepoolselt ka Rootsi väliskomisjoni esimehe Hans Wallmarkiga.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
631 6356, 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee 
Päringud: press@riigikogu.ee

 

 

Riigikogu eelinfo kolmapäevaks, 19. detsembriks

Kell 13 – infotund

Riigikogu liikmete küsimustele on vastamas peaminister Jüri Ratas, haridus- ja teadusminister Mailis Reps ning kaitseminister Jüri Luik.

Peaminister Jüri Ratas vastab küsimustele välispoliitika, maksupoliitika, valimislubaduste täitmise, EL struktuurifondide kasutamise ning rahvaga arvestamise kohta.

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps vastab küsimusele kõrgkoolidega sõlmitavate lepingute kohta.

Kaitseminister Jüri Luik vastab küsimustele tankitõrjesüsteemi ostu kohta ning tuuleenergia parkide kohta Eesti idapiiril.

Kell 14 – täiskogu istung

Kolmas lugemine – 4 eelnõu:

Valitsuse algatatud krediidiasutuste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (750 SE) kehtestatakse kord, mis näeb ette krediidiasutuse (panga) emiteeritud tagamata võlainstrumentidest tulenevate nõuete rahuldamisjärgud panga maksejõuetus- ja kriisilahendusmenetluses.

Eelnõuga ajakohastatakse pankade ning investeerimisühingute kapitali-, juhtimise ja ühinemise ning kindlustusandjate nõudeid ja automaatse liikluskindlustuse tekkimise aluseid. Lisaks täiendatakse pankade ja investeerimisühingute kriisilahenduse aluseid ning täpsustatakse Tagatisfondi koostööd teiste Euroopa Liidu liikmesriikide tagatisskeemide ja ELi institutsioonidega.

Kui praegu on pankadel lubatud ühineda üksnes pankadega, siis edaspidi on pankadel teatud juhtudel võimalik ühineda muude äriühingutega. ELi õigus niisugust muudatust ei nõua, kuid arvestades, et ELis on krediidiasutuste regulatsioon märkimisväärses ulatuses harmoniseeritud, võib praegu kehtiv erisus anda krediidiasutuse jurisdiktsiooni valikul olulise eelise mõnele teisele ELi liikmesriigile, kus taolised piirangud ei kehti.

Eelnõu muudatusega nähakse ette, et krediidiasutuse, krediidiasutuse emaettevõtjast finantsvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja juhtideks võib valida või määrata vaid isikuid, kellel on krediidiasutuse, finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja juhtimiseks vajalikud teadmised, oskused, kogemused, haridus, kutsealane sobivus ja laitmatu ärialane reputatsioon.

Eelnõuga suurendatakse finantsstabiilsust ning tagatakse finantssektori usaldusväärsus ja läbipaistvus ning turu jätkusuutlik toimimine.

Valitsuse algatatud karistusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (terrorismivastase võitluse direktiivi ülevõtmine) eelnõuga (642 SE) tehakse muudatusi karistusseadustikus, ohvriabi seaduses, rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses ja riigi õigusabi seaduses. Eelnõu eesmärk on võidelda kasvava rahvusvahelise terrorismiohuga. Selleks võetakse riigisisesesse õigusesse üle vastav Euroopa Liidu direktiiv ja tagatakse Eesti õiguse kooskõla ÜRO resolutsiooni ja terrorismi ennetamise Euroopa Nõukogu konventsiooni lisaprotokolliga.

Rahvusvahelistest nõuetest tulenevalt sätestatakse eelnõuga kuriteona terrorismi väljaõpe, selle nimel reisimine, terrorismi korraldamine, rahastamine ja toetamine. Teiste ohvriabiteenuste kõrval tagatakse terrorismiohvritele vajaliku psühholoogilise abi andmine. Teenus tagatakse nii Eestis toimepandud teo tagajärjel kannatanutele kui ka Eesti Vabariigi elanikele, kes on saanud terrorismi tõttu kannatada välismaal. Terrorikuriteo ohvrile tagatakse kriminaalmenetluses riigi õigusabi sõltumata tema majanduslikust seisundist.

Lisaks tehakse karistusseadustikus muudatused, mis täpsustavad ja täiendavad Eesti Vabariigi julgeoleku, iseseisvuse ja sõltumatuse või territoriaalse terviklikkuse vastu suunatud kuriteokoosseise. Kõikide Eesti Vabariigi vastaste süütegude toimepanemise eest sätestatakse ka juriidilise isiku vastutus. Õiguslünkade välistamiseks sätestatakse eraldi kuriteona välisriigi luure- või julgeolekuteenistuja Eesti Vabariigi julgeoleku vastu suunatud luuretegevus ja sellise tegevuse toetamine. Samuti täpsustatakse Eesti Vabariigi vastase suhte loomise või pidamise ja ametiisiku riigivastase mõjutamise kuriteokoosseise.

Valitsuse algatatud loomakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõuga (734 SE) viiakse Eesti seadusandlus kooskõlla ELi vastava direktiiviga, millega reguleeritakse teaduslikel eesmärkidel kasutatavate loomade kaitset. Eesti on Euroopa Komisjoni hinnangul direktiivi üle võtnud puudulikult ning see on kaasa toonud rikkumismenetluse. Eelnõus kavandatud seadusemuudatused puudutavad loomkatsete läbiviimist, katseloomade pidamist ning seejuures ettevõtja kohustusi.

Seletuskirjas märgitakse, et Euroopa Komisjoni märkused on peaasjalikult tehnilist laadi ning käsitlevad sõnastuse, lause ülesehituse ning puudulike või ebakorrektsete väljendite kasutamisega seonduvaid kitsaskohti. Komisjon leiab, et mitme riigisisese õigusnormi sõnastus ei ole piisavalt täpne, et vastata direktiivis sätestatule. Veel tuuakse märkusena välja, et Eesti õigusaktides on osa direktiivis nimetatud mõisteid, tunnuseid ja elemente määratletud puudulikult, jäetud eraldi määratlemata või puuduvad direktiivi eesmärki toetavad selgesõnalised sisulised väljendid. Komisjon märgib, et mõnda sätet ei ole Eesti õigusesse üle võetud. Ühtlasi leiab komisjon, et direktiiviga kooskõlas olevad haldustavad, mida kirjeldavad Eesti ametiasutused oma vastuses, ei ole direktiivi ülevõtmiseks piisavad.

Valitsuse algatatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (641 SE) täpsustatakse ettevõtjale töövahenduse ja renditööjõu vahendamise teenuse osutamiseks seatud nõuet (majandustegevusteate esitamise kohustus) ja piiranguid (ei tohi nõuda töövahenduse ja renditööjõu vahendamise eest isikult tasu).

Eelnõuga tõhustatakse järelevalvet töövahendusteenust osutavatele ja renditööjõudu vahendavatele ettevõtjatele seatud teenuse osutamise nõude ja piirangute täitmise üle. Kehtiva seaduse alusel teeb järelevalvet ettevõtja üle Sotsiaalministeerium. Eelnõu järgi teeb edaspidi ettevõtjale riiklikku järelevalvet seaduses seatud nõuete täitmise üle Tööinspektsioon.

Eelnõuga muudetakse veel viit seadust: soolise võrdõiguslikkuse, töölepingu, töötervishoiu ja tööohutuse, töötuskindlustuse ning töövõimetoetuse seadust. Kuue seaduse muudatused on koondatud ühte eelnõusse, sest mitu muudatust on omavahel seotud või sarnased.

Teine lugemine – 3 eelnõu:

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu sõjalisel missioonil EUNAVFOR Med/Sophia“ eelnõu (745 OE) näeb ette panustada kuni kuue kaitseväelasega operatsiooni EUNAVFOR Med/Sophia. EUNAVFOR Med/Sophia ülesanne on piirata Liibüa rannikul tegutsevate inimkaubitsejate liikumisvabadust ning tuvastada, hõivata ja hävitada alused ja muu vara, mida kasutatakse või on kahtlus, et seda kasutatakse isikute ebaseaduslikuks üle piiri toimetamiseks või inimkaubanduseks. Eesti alustas operatsioonil osalemist 2015. aasta augustis ning jätkab osalemist ka järgmisel aastal.

Valitsuse algatatud perekonnaseisutoimingute seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (723 SE) näeb ette anda perekonnasündmuse korduv tõend (nt sünnitõend) edaspidi inimese soovi korral mitmekeelsel standardvormil. Mitmekeelsete standardvormide lisamisega välistatakse dokumendi täiendava tõlkimise ja legaliseerimise või muu sarnase formaalsuse vajadus. Nii muutub ka asjaajamine inimese jaoks lihtsamaks. Muudatus on vajalik Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse elluviimiseks. Sellega edendatakse kodanike vaba liikumist, lihtsustades teatud avalike dokumentide Euroopa Liidus esitamise nõudeid. Muudatus jõustub 16. veebruaril 2019.

Lisaks nähakse perekonnaseisutoimingute seaduses ette täiendav võimalus taotleda sünniakti andmete muutmist. Enne 2010. aasta 30. juunit oli emal võimalik lapse sünni registreerimisel taotleda sünniakti isa nime kandmist ka juhul, kui ema ei olnud lapse isaga abielus ning isadust ei olnud keegi omaks võtnud. Sel juhul kanti isa nimi lapse sünniakti ema ütluse alusel, kuigi isadust selliselt ei tekkinud. Kohustusi lapse ees sellisel viisil lisatud isa nimi ühelegi mehele ei toonud. Eelnõuga sätestatakse võimalus kustutada ema ütluste alusel lapse sünniakti kantud isa andmed alaealise lapse seadusliku esindaja või täisealise lapse avalduse alusel.

Riigikogu liikmete Mark Soosaare, Helmen Küti, Jüri Jaansoni ja Andres Metsoja algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 14 täiendamise seaduse eelnõu (293 SE) sisuks on laiendada üldarstiabi osutavate perearstide õigusi, lubades neil vastava kvalifikatsiooni olemasolu korral tegeleda eriarstiabi esmase diagnostikaga ja kasutada kiirgusseadmeid.

Eelnõu eesmärk on muuta üldarstiabi efektiivsemaks ja tulemuslikumaks, vähendades nii eriarstiabi osutavate arstide koormust ning muuta lühemaks eriarstide vastuvõttu ootavate inimeste järjekordi.

Esimene lugemine – 3 eelnõu:

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Eesti Vabariigi osaluse suurendamine Rahvusvahelises Rekonstruktsiooni- ja Arengupangas“ eelnõu (772 OE) näeb ette suurendada Eesti osalust Rahvusvahelises Rekonstruktsiooni- ja Arengupangas (The International Bank for Reconstruction and Development, IBRD) 202 aktsia võrra.

Eesti sissemakstav osa on 3 370 542 USD (ligi 2,97 miljonit eurot). Osaluse suurendamise sissemakseid tehakse alates 2020. aastast kuni 5 aasta jooksul (ligi 594 190 eurot aastas). Osaluse suurendamisega on arvestatud riigi 2019-2022 eelarvestrateegias. Hetkeseisuga on Eesti osaluse suuruseks 1170 aktsiat, mille väärtuseks on 141 142 950,02 USD ja mille sissemaksete summaks oli ligi 5,2 miljonit eurot.

Kapitali suurendamise eesmärk on reageerida panga klientide kasvavatele vajadustele. Eesti osaluse suurendamine aitab kaasa Eesti püüdlusele suurendada ametliku arenguabi rahastamist. Panga kaudu on Eestil võimalik mõjutada ka neid riike ja piirkondi, kus Eesti kahepoolse arengukoostöö osakaal on väike või olematu.

Panga eesmärk on vaesuse vähendamine ning inimeste elustandardi parandamine oma liikmesriikides ja selle saavutamiseks pakutakse finants- ja nõustamisteenuseid. Eesti astus panga liikmeks 22. aprillil 1992. Valitsuse otsuse peab heaks kiitma ka Riigikogu.

Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse § 11 muutmise seaduse eelnõu (770 SE) muudetakse tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekirja koostamist.

Tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekirja peab Maksu- ja Tolliamet. Nimekirja kantakse vähemalt kuus kuud tegutsenud mittetulundusühing, sihtasutus ja usuline ühendus, kes tegutseb avalikes huvides ja heategevuslikult.

Nimekirja kuulumine toob kaasa soodustusi nii nimekirja kantud ühingutele kui nende ühingutele annetajatele. Ühing saab anda oma vara maksuvabalt üle teisele isikule, kui teeb seda oma heategevuslike eesmärkide saavutamiseks. Samuti on maksuvabad teisele nimekirjas olevale ühingule tehtud annetused, külaliste vastuvõtmisel tehtud kulud ja teatud tingimustel stipendiumide maksmine. Füüsiline isik saab ühingutele tehtud annetused maha arvata oma maksustatavast tulust (kuni 1200 eurot koos kõigi mahaarvamistega kokku ja mitte rohkem kui 50 protsenti kõigist maksustatavatest tuludest, ja juriidilistel isikutel on võimalik teha ühingutele annetusi maksuvabalt kuni 3 protsenti sama aasta jooksul sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaksete summast või kuni 10 protsenti eelmise aasta kasumist.

Eelnõu kohaselt hakkab ühingute nimekirja uuendamine toimuma kalendrikuu esimesel kuupäeval, mis võimaldab teha otsuse nimekirja kandmise, kandmata jätmise või sealt kustutamise kohta 30 päeva jooksul alates taotluse esitamisest. Kehtiva õiguse järgi uuendatakse nimekirja kaks korda aastas – 1. jaanuaril ja 1. juulil ning taotlus tuleb esitada hiljemalt 1. märtsiks või 1. septembriks. Seega võtab nimekirja pääsemine praeguse seaduse kohaselt aega minimaalselt 4 kuud.

Eelnõuga kaotatakse komisjon, kelle ülesanne on olnud Maksu- ja Tolliametile soovituslike ettepanekute tegemine ühenduste nimekirja kandmise, nimekirja kandmata jätmise või sealt kustutamise kohta. Komisjoni kaotamise initsiatiiv on tulnud Vabaühenduste Liidult ning selle eesmärgiks on nimekirja senisest kiirem uuendamine. Edaspidi teeb maksuhaldur kolmanda sektoriga koostööd paindlikuma töövormi abil, pöördudes valdkondlike esindusühingute poole.

Valitsuse algatatud kindlustustegevuse seaduse ja võlaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõu (769 SE) lubab ka tulundusühistul tegutseda kindlustusühistuna. Kehtiva õiguse kohaselt võivad kindlustust pakkuda üksnes aktsiaseltsid ja Euroopa äriühingud.

Kindlustusühistule kohalduvad samad reeglid, mis aktsiaseltsi vormis tegutsevale kindlustusandjale. Kindlustusühistu peab taotlema kindlustustegevuseks loa Finantsinspektsioonilt. Samuti peab kindlustusühistu osakapital olema sama suur kui aktsiaseltsist kindlustusandjal. Kui kindlustusühistu pakub näiteks elu-, vastutus-, krediidi või garantiikindlustust, peab ühistu osakapital olema vähemalt 3 miljonit eurot. Muu kahjukindlustuse pakkumisel peab osakapital olema vähemalt 2 miljonit eurot.

Kindlustusühistute eripäraks on see, et ühistute tegevus põhineb liikmelisusel ning nad peavad oma tegevuses lähtuma tulundusühistu regulatsioonist. Tulundusühistu on ühistu, mille eesmärgiks on ühise majandustegevuse kaudu toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve. Võrreldes tavalise tulundusühistuga on kindlustusühistule ette nähtud mõned erisused. Näiteks saab kindlustusühistu asutada vaid tähtajatult, sest kindlustusandja tegutsemise luba on tähtajatu. Samuti on eelnõus ette nähtud erand seoses ühistust lahkumisel saadava hüvitise maksmisega. Kui ühistul pole piisavalt vahendeid hüvitise maksmiseks, siis võib põhikirjaga ette näha, et hüvitist ei maksta või pikendatakse väljamakse tegemise tähtaega. Ka kasumi väljamakseid ei tohi teha, kui ühistu omavahendite suurus ei vasta seaduses sätestatud nõuetele.

Eelnõu kohaselt ei piirata ühistu liikmelisusega seonduvat. Kõigil on põhikirjas kokkulepitud tingimustel võimalik kindlustusühistu liikmeks astuda, samuti liikmelisus lõpetada. Ühistud saavad ise otsustada, kas nad kindlustavad ainult oma liikmete kindlustusriske või ka teiste inimeste ja ettevõtete omi, välja arvatud kohustusliku vastutuskindlustuse korral. Siis ei tohi kindlustusühistu ette näha tingimusi, mis piiravad kindlustusvõtja õigust sõlmida kindlustusühistuga kindlustusleping.

Sündmus

Kell 11 – Riigikogu liige Krista Aru avab näituse „Jaan Tõnisson 150“ (parlamendi lugemissaal).

Välislähetused

19. detsember
Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson osaleb Riksdagi korraldatud seminaril tähistamaks Balti riikide 100. aastapäeva Stockholmis Rootsis.

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
marie.kukk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Väliskomisjon arutas raporti eelnõu valimistesse sekkumise tõrjumisest

Raporti koostaja väliskomisjoni aseesimees Keit Pentus-Rosimannus kirjeldas välist sekkumist valimistesse rünnakuna kodanike õiguse vastu valida vabalt oma esindajad ning otsustada oma riikide edasine tee.

“Valimiste väline mõjutamine ja eelistuste kujunemisse sekkumine on saanud relvaks, mida kasutatakse konkreetse riigi juhtimise vastu umbusu tekitamiseks, demokraatliku riigikorralduse diskrediteerimiseks, üldise usaldamatuse õhkkonna loomiseks, sisemiste pingete eskaleerimiseks, lõhede võimendamiseks,“ rääkis Pentus-Rosimannus.

“Järgmisel aastal on Eestis kahed valimised ja teades rünnakuid teiste riikide valimiste vastu, oleks ohtlik arvata, et Eesti on ainuke riik Euroopas, kus valimistesse ei üritata sekkuda,“  ütles Pentus-Rosimannus. Tema sõnul on tark ohtu tõsiselt võtta ja tõrjumiseks valmis olla.

Väliskomisjoni aseesimehe sõnul on Eestil hea tehniline valmisolek elektroonilise valimissüsteemi kaitsmiseks, aga sekkumine ei tähenda tingimata seda, et keegi proovib füüsiliselt või elektrooniliselt valimistulemusi muuta.

„Valimistesse sekkumine võib toimuda ka läbi info-operatsioonide, liba-teabekampaaniate, konkreetse inimese vastu suunatud diskrediteerimiskampaania kaudu, tundliku elektroonilise informatsiooni või poliitikute omavahelise elektroonilise arutelu varastamise ja hilisema  lekitamise kaudu,“ loetles Pentus-Rosimannus tehnikaid, mida on varem kasutatud mitmes teises Euroopa Liidu riigis.

Komisjonis arutati ka ettepanekut selleteemalise rahvusvahelise koostöö organiseerimiseks kuivõrd rünnete muster on kõikides riikides sarnane. Seetõttu leiti, et vajalik on koostöö- ja infovahetusvõrgustik valimis-eelse teabepesu vastaste praktikate vahetamiseks ning regulatsioonide ühtlustamiseks.

Väliskomisjoni raport valimistesse sekkumise tõrjumise teemal valmib uuel aastal.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
631 6356, 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee 
Päringud: press@riigikogu.ee

 

 

Menetlusse võeti eelnõu rahvastikupoliitika põhialuste kohta

Riigikogu probleemkomisjoni rahvastikukriisi lahendamiseks 17. detsembril esitatud Riigikogu otsuse “Rahvastikupoliitika põhialused aastani 2035” eelnõu (779 OE).

Põhialuste eesmärk on kindlustada Eesti rahvastiku kestlikkus ja areng ning tagada rahvuse, keele ja kultuuri säilimine.

Riigikogu otsuse „Rahvastikupoliitika põhialused aastani 2035“ eelnõu lähtub dokumendist „Rahvastikupoliitika põhialused 2035“. Põhialuste dokument määratleb Eesti rahvastikupoliitika üldise eesmärgi ja põhimõtted ning sõnastab alaeesmärgid ja tegevussuunad peamistes rahvastiku arenguga seotud valdkondades kuni 2035. aastani, teadvustades riigi vajadust osutada suuremat tähelepanu Eesti ühiskonna kestlikkuse ja arengu kindlustamisele. Juhtivkomisjoniks määrati  sotsiaalkomisjon.

Valitsuse 17. detsembril algatatud sadamaseaduse muutmise seaduse eelnõu (780 SE).

Eelnõuga rakendatakse ELi määrus, millega loodi üleeuroopalisse transpordivõrku ehk TEN-Ti kuuluvates sadamates sadamateenuse osutamise raamistik ja sadamate finantstegevuse läbipaistvuse normid. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus jõustub 24. märtsil 2019.

Määrusest tulenevalt lisatakse sadamaseadusesse nõuded sadamate pidajatele sadama kasutajate ja sidusgruppidega konsulteerimiseks. Konsulteerida tuleb kord aastas ning konsultatsioonide käik tuleb protokollida. Eelnõuga määratakse Konkurentsiamet lahendama määruse rikkumisest tulenevaid kaebusi. Kehtestatakse kaebuste menetlemise kord ning sunniraha määramise võimalus, kui sadam ei täida rikkumise korral ettekirjutust.

Eestis kuuluvad üleeuroopalisse TEN-Ti võrku kümme sadamat: Tallinna Vanasadam, Paldiski Lõunasadam, Muuga, Paljassaare, Rohuküla, Heltermaa, Kuivastu, Virtsu, Pärnu ja Sillamäe sadam. Juhtivkomisjoniks määrati  majanduskomisjon.

Valitsuse 17. detsembril algatatud Euroopa Liidu kodaniku seaduse ja teiste seaduste täiendamise seaduse (Ühendkuningriigi väljaastumine Euroopa Liidust) eelnõu (781 SE).

Eelnõuga tagatakse Ühendkuningriigi kodanikele Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingu kohased õigused.

Euroopa Liidu lepingu artikli 50 kohaselt lõpevad Ühendkuningriigi aluslepingutest tulenevad õigused ja kohustused väljaastumislepingu jõustumise kuupäeval või lepingu puudumisel kahe aasta möödudes 29. märtsil 2017 esitatud teatest ülemkogule. Seega muutub Ühendkuningriik alates 30. märtsist 2019 kolmandaks riigiks, kelle kodanike suhtes hakkaksid ilma eelnõus kavandatud muudatusteta kehtima kolmandate riikide kodanikele ettenähtud õigusaktid.

Eelnõuga tagatakse väljaastumislepinguga määratud tingimused Eestis elamiseks nii Ühendkuningriigi kodanikele kui ka nende praegustele ja tulevastele perekonnaliikmetele. Ühtlasi sätestatakse Euroopa Liidu kodaniku seaduse reguleerimisala laienemine Ühendkuningriigi kodanikele, kes elavad Eestis väljaastumislepingus määratud üleminekuaja lõpus.

Alates 2021. aasta aprillist Eestisse saabuvad Ühendkuningriigi kodanikud kuuluvad välismaalaste seaduse reguleerimisalasse. Eelnõuga arvatakse Ühendkuningriigi kodanikud välja välismaalaste seaduses sätestatud sisserände piirarvu alt. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Eesti Vabaerakonna fraktsiooni 18. detsembril esitatud Riigikogu otsuse “Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele, et kehtestada sanktsioonid seoses Ukraina aluste ründamise ja hõivamisega Kertši väinas” eelnõu (782 OE).

Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek kehtestada seoses Vene Föderatsiooni õigusvastase relvastatud ründega Ukraina aluste vastu Kertši väinas Mustal merel ja nende aluste meeskondade vangistamisega sissesõidukeeld Eesti Vabariigi territooriumile ning kogu Schengeni konventsiooni piirkonda Vene Föderatsiooni kodanikele, kes on agressiooni soodustanud või aktiivselt õigustanud. Juhtivkomisjoniks määrati väliskomisjon.

Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni 18. detsembril algatatud Kaitseväe korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (783 SE).

Eelnõuga laiendatakse Kaitseväe õigusi isikute taustakontrolli tegemiseks, et veenduda nende sobivuses töötada Kaitseväes või teha koostööd Kaitseväega. Eelnõu kohaselt saab Kaitsevägi taustakontrolliks vajaliku teabe hankimiseks teha toiminguid senisest registrikontrollist laiemas ulatuses ja kasutada konspiratsioonivõtteid, et tagada teabe kogumise varjatus. Samuti nähakse Kaitseväele kaitseväeluure teostamisel uue ülesandena ette koguda ja töödelda teavet Kaitseväe julgeolekuala kaitseks.

Eelnõuga antakse Kaitseväele teabe kogumise ja töötlemise õigus, et tagada nende julgeolekuala kaitse ning ennetada võimalikku ohtu. Nimetatud muudatused on vajalikud selleks, et Kaitsevägi oleks võimeline julgeolekut otseselt mõjutavate intsidentide korral ise ohtu õigel ajal tuvastama ja sellele reageerima. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee

 

Majanduskomisjon toetab teisaldatavate kiiruskaamerate kasutamist

Majanduskomisjoni esimehe Sven Sesteri sõnul on kiiruskaameratel ennetav mõju, misläbi tõstavad need liiklusohutust. „Kiiruskaamerad aitavad ohtlikel teelõikudel sõidukite kiirused lubatu piiridesse viia. Kuna kaamerad rahustavad liiklust, siis vähendavad need õnnetuste arvu ja muudavad liikluse turvalisemaks,“ lausus Sester. „Seepärast peab komisjon oluliseks, et kiirust saaks mõõta peale käsikaamera ja statsionaarse kaamera ka teisaldatava kaameraga.“

Istungil toodi välja, et kavas on soetada kaheksa statiivile paigaldatud kiiruskaamerat, mille asukohast hakkab teada andma hoiatusmärk. Mobiilne süsteem ei ole seotud kindla asukohaga, mis võimaldab järelevalvet teha nii linnatänavatel kui ka kõrvalteedel. Teisaldatavate kiiruskaamerate eelis politsei füüsilise järelevalve ja statsionaarsete kiiruskaamerate ees on, et neid saab paigaldada kohtadesse, kus kiiruseületajate arv on suur, kuid tavapäraselt kiirust mõõta ja sõidukeid peatada raske.

Istungil osalesid Siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna juhataja Veiko Kommusaar ning eelnõu algataja esindaja Hardi Volmer.

Majanduskomisjon otsustas saata õiguskomisjoni algatatud liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu (752 SE) Riigikogu täiskogu istungile esimesele lugemisele tuleva aasta 17. jaanuaril.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
tel 631 6353, 510 6179
e-post merilin.kruuse@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Kalle Palling: e-residentsus on Eesti edulugu

“2014. aastal andsime valitsuses rohelise tule ideele proovida e-residentsuse platvormi abil teha Eesti suuremaks. Hea meel on tõdeda, et e-residentsus on mitte ainult käivitunud, vaid tänaseks toonud Eestisse 10 miljonit eurot. See näitab, et võib-olla oleme leidnud mudeli, millega saame Eesti majanduse teha palju suuremaks, kui ta juba on. Nii nagu igal uuel, maailmas unikaalse lahendusel, on ka e- residentsuse teel olnud erinevaid takisitusi, mida ületada. Aga raskused just selleks teel ongi, et toode veelgi paremaks saaks,” ütles Palling.

“Mäletan hästi paari aasta tagust arutelu Riigikogus, mille tulemus oli see, et regulatsioon muutus ja pangaarve avamiseks ei pidanud enam füüsiliselt panka kohale minema. Küll jõuab kätte ka see aeg, kus panganduses laiemalt saabub hetk kui uued asjad ei ole esmapilgul hirmutavad vaid huvitavad.

Pallingu sõnul on e-residentsuse areng toonud lauale veel mitmeid huvitavaid arutelusid kaasnevate teenuste arendamiseks. “Kõhutunne ütleb, et see on alles algus. Kõige uhkem olen selle üle, et riik, kes aastaid disainis paremat keskkonda iduettevõtete jaoks, katsetas ka ise ja lõi põhimõtteliselt valitsuse enda iduettevõtte, mille scale up potentsiaal on peale vaadates paljudele aukartustäratav. Viimane on andnud e-residentsuse projekti juhile Kaspar Korjusele võimaluse panna kokku meeskond maailma parimatest oma ala spetsialistidest kuuest erinevast rahvusest – USA, UK, Prantsusmaa, India, Ukraina ja Eesti. Nii et pole ime, et e-residente on meil juba täna maailma 165st riigist,” kommenteeris Palling.

Lisainfo:
Kalle Palling
Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni saadik
kalle.palling@riigikogu.ee
56639005

Riigikogus läbis esimese lugemise kohtunike valveaja lisatasustamisega seotud eelnõu

Eelnõu seletuskirjas seisab, et valveaja lisatasustamise eesmärk on tagada sujuv õigusemõistmine ka kohtu töövälisel ajal olukordades, kus seadus seda ette näeb, arvestades, et kohtunike palgasüsteem peab olema kooskõlas kohtunikele esitatavate kõrgendatud ametialaste nõudmiste ja piirangutega ning soodustama kestvat ja kvaliteetset teenistussuhet.

Kehtiv regulatsioon ei võimalda kohtunikule lisatasu maksta siis, kui kohtunik peab riigipühadel ja nädalavahetustel tegema menetlusseadustikes sätestatud kiireloomulisi menetlustoiminguid või olema nende tegemiseks kättesaadav (st olema valves). Kohtuniku ametipalgaga ei ole hõlmatud kohtuniku valveaeg.

Riigikogus läbis teise lugemise kaks eelnõu:

Valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (Keskkonnaameti ja Keskkonnainspektsiooni ühendamine) eelnõu (710 SE) eesmärk on ühendada Keskkonnaministeeriumi haldusala valitsusasutused Keskkonnaamet ja Keskkonnainspektsioon. Asutuste ühendamise eesmärk on tõhustada riigi strateegiliste ülesannete täideviimist keskkonnavaldkonnas, kasutada olemasolevaid ressursse tõhusamalt ja mõjusamalt, pakkuda kvaliteetseid avalikke teenuseid ja vastata ühiskonna ootustele ka pikemas plaanis. Loodav amet jääb täitma kõiki seniseid kahe ameti põhifunktsioone. Ühendasutuse nimena jääb kasutusse Keskkonnaamet.

Läbirääkimistel võtsid sõna Peeter Ernits, Jürgen Ligi Reformierakonna fraktsioonist ja Andres Herkel Vabaerakonna fraktsioonist.

Reformierakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu teisel lugemisel katkestada, seda ettepanekut toetas ka Vabaerakonna fraktsioon. Ettepaneku poolt hääletas 30 Riigikogu liiget ja vastu oli 38 liiget. Ettepanek ei leidnud toetust ja seega eelnõu teine lugemine lõpetati.

Valitsuse algatatud politsei ja piirivalve seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (673 SE) korrastatakse ja täiendatakse broneeringuinfo edastamise ja töötlemisega seonduvaid sätteid. Eesmärk on viia seadused vastavusse ELi vastava direktiiviga, mis käsitleb broneeringuinfo kasutamist terroriaktide ja raskete kuritegude ennetamiseks, avastamiseks, uurimiseks ja nende eest vastutusele võtmiseks. Direktiivi ülevõtmise tähtaeg oli 25. mai 2018.

Muudatustega täpsustatakse andmekogus andmete töötlemist ja info teistele asutustele edastamist puudutavaid sätteid ning viiakse andmete säilitamise tähtajad vastavusse direktiivist tulenevate nõuetega.

Broneeringuinfo kogumise eesmärk on terroriaktide ja raskete kuritegude ennetamine ja avastamine. Riikides, kus broneeringuinfo töötlemine on juba kasutusel, on see aidanud tabada mitmeid rahvusvaheliselt tegutsevaid kurjategijaid. 2018. aastal võtavad broneeringuinfo süsteemi Euroopa Liidus kasutusele kõik 28 liikmesriiki, lisaks on süsteem kasutusel näiteks USA-s, Kanadas, Austraalias, Uus-Meremaal ja Mehhikos. Reisija jaoks broneeringuinfo süsteemi kasutuselevõtmine muutusi kaasa ei too.

Riigikogus läbis esimese lugemise veel kaks eelnõu:

Põhiseaduskomisjoni algatatud Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse ning põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (762 SE) antakse Riigikogu juhatuse pädevusse määrata lisaks alatistele komisjonidele ka eri-, uurimis- ja probleemkomisjonide isikkoosseisud ja kinnitada muudatused nendes.

Lisaks muudetakse paindlikumaks täiskogu töökorraldus. Kui seni kehtis põhimõte, et arupärimistele vastatakse üksnes esmaspäevastel istungitel ning eelnõude lugemised toimuvad teisipäevastel, kolmapäevastel ja neljapäevastel istungitel, siis eelnõuga võimaldatakse arupärimistele vastata ning eelnõude lugemisi läbi viia kõikidel istungipäevadel. Esmaspäevasele istungile kehtestatakse kellaajaline piirang.

Täpsustatakse Vabariigi Valitsusele, peaministrile või  ministrile umbusalduse avaldamise arutelu regulatsiooni. Samuti tehakse normitehnilisi muudatusi.

Eelnõu eesmärgiks on vähendada Riigikogu töökorralduses bürokraatiat ning muuta tööprotsessid kiiremaks ja paindlikumaks.

Läbirääkimistel võtsid sõna Jürgen Ligi Reformierakonna fraktsioonist, Jüri Adams Vabaerakonna fraktsioonist ja Eiki Nestor Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist.

Põhiseaduskomisjoni algatatud isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seaduse eelnõu (778 SE) näeb ette Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmääruse ja õiguskaitsevaldkonna direktiivi rakendumise eri õigusvaldkondades.

Eelnõus on sätestatud isikuandmete töötlemise täpsed eesmärgid ja alused ning isikuandmete töötlemise lubatud ulatus.

Eelnõuga tehakse muudatusi 126 seaduses. Alates 25. maist 2018 kehtib Euroopa Liidus isikuandmete kaitse üldmäärus ning selle ja õiguskaitsevaldkonna direktiivi rakendamiseks rakendamiseks tuleb Eesti seadustesse viia sisse vastavad muudatused. Isikuandmete kaitse seadus koosmõjus isikuandmete kaitse üldmäärusega on liialt üldised, et tagada seadusliku aluse põhimõtte korrektne järgimine.

Sarnase sisuga eelnõu (650 SE) ei leidnud Riigikogus kolmandal lugemisel toetust seoses asjaoluga, et menetluse käigus ilmnes pärast teise lugemise lõppu kahtlus, et eelnõuga võivad vangistusseadusesse kavandatud mõned muudatused anda võimaluse riivata isikute põhiõigusi ülemääraselt. Menetlusse võetud eelnõus võetakse see asjaolu arvesse.

Eelnõuga ajakohastatakse andmekogude regulatsioone – täiendatakse isikuandmete töötlemise eesmärke ja andmekoosseise, samuti piiratakse andmete säilitamise tähtaega. Andmekogude põhimääruste kehtestamine on viidud võimalusel valitsuse tasandilt ministri pädevusse.

Istungi stenogramm http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/201812181000.

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu (NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
marie.kukk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Erikomisjon otsustas algatada eelnõu Kaitseväe taustakontrolli õiguste suurendamiseks

„Eelnõuga antakse Kaitseväele teabe kogumise ja töötlemise õigus, et tagada nende julgeolekuala kaitse ning ennetada võimalikku ohtu. Nimetatud muudatused on vajalikud selleks, et Kaitsevägi oleks võimeline julgeolekut otseselt mõjutavate intsidentide korral ise ohtu õigel ajal tuvastama ja sellele reageerima,“ ütles erikomisjoni esimees Raivo Aeg.

Eelnõu kohaselt saab Kaitsevägi taustakontrolliks vajaliku teabe hankimiseks teha toiminguid senisest registrikontrollist laiemas ulatuses ja kasutada konspiratsioonivõtteid, et tagada teabe kogumise varjatus. Samuti nähakse Kaitseväele kaitseväeluure teostamisel uue ülesandena ette koguda ja töödelda teavet Kaitseväe julgeolekuala kaitseks.

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
marie.kukk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee