Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Eesti-Valgevene parlamendirühma avaldus

Eesti-Valgevene parlamendirühm on selgelt seisukohal, et Lukašenka režiim on taas kord ignoreerinud rahvusvahelist õigust ja ajakirjandusvabadust ning kasutades äärmuslikke meetmeteid, jätkab opositsioonihäälte vaigistamist. Valgevene võimude käitumist ei saa tolereerida.

Pöördume Eesti Vabariigi Valitsuse poole palvega anda selge seisukoht ja signaal eelseisval Euroopa Ülemkogul võimalike sanktsioonide rakendamise osas Valgevene režiimi vastu. Samuti kutsume üles kõiki vabasid ja demokraatlikke riike selgelt välja ütlema oma seisukohad Valgevene võimude tegude taunimiseks ning kehtestama võimalikud sanktsioonid sellise tegevuse hukkamõistmiseks. 

Avaldusele on alla kirjutanud Igor Kravtšenko, Sven Sester, Dmitri Dmitrijev, Maria Jufereva-Skuratovski, Mihhail Korb, Siret Kotka, Kalvi Kõva, Aadu Must ja Paul Puustusmaa.

Lisainfo:
Igor Kravtšenko
Eesti-Valgevene parlamendirühma esimees
Telefon +372 6316647
igor.kravtsenko@riigikogu.ee

Raporti „Liikuvuse tulevik. Arengusuundumused aastani 2035“ esitlus

Arenguseire Keskus avaldab homme, 25. mail raporti „Liikuvuse tulevik. Arengusuundumused aastani 2035“, mis vaatleb Eesti elanike liikuvust ja sellest tulenevaid väljakutseid transpordisüsteemile.

„Senised transpordipoliitikad ja ühiskondlikud muutused viimase paarikümne aasta jooksul on oluliselt mõjutanud seda, kuidas ja miks me liigume ning kasutame transpordisüsteemi,“ ütles Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov. „Järgnevatel kümnenditel ees seisvad muutused on tõenäoliselt veelgi suuremad, sest peame hakkama vähendama inimeste liikumise ja transpordisüsteemi keskkonnamõjusid.“

Arenguseire Keskuse ekspert Uku Varblane toob välja, et liikumisviiside mõju ulatub märksa kaugemale selle tavapärasest kitsast käsitlusest kui pelgast transpordiprobleemist. „Inimeste liikumisviisid ja -harjumused on seotud valikutega nii keskkonnapoliitikas, tervishoius, energeetikas, regionaal- ja hariduspoliitikas.“

Raportit tutvustavad Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov, keskuse ekspert Uku Varblane ning kommenteerib majandus- ja taristuminister Taavi Aas.

Raporti pressiesitlus toimub 25. mail kell 11 Arenguseire Keskuse suures saalis (Toompea 1, Tallinn), esitlust saab jälgida ka keskuse Facebooki otseülekandest ja veebilehelt.

Tutvu raportiga „Liikuvuse tulevik. Arengusuundumused aastani 2035“

SAMAL TEEMAL
23.05 – Arenguseire: Elektrisõidukid vähendavad aktsiisilaekumisi ligi 100 miljoni võrra
22.05 – Arenguseire: Autokasutus on 20 aastaga kahekordistunud
16.05 –
Arenguseire: Transpordisaastet saab vähendada suuremates linnades

Arenguseire Keskus on ühiskonna ja majanduse pikaajalisi arenguid analüüsiv mõttekoda Riigikogu Kantselei juures. Keskus viib läbi uurimisprojekte Eesti ühiskonna pikaajaliste arengute analüüsimiseks, uute trendide ja arengusuundade avastamiseks.

Riigikogu eelinfo teisipäevaks, 25. maiks

Komisjoni istung

sotsiaalkomisjoni videoistungil – kell 14: kollektiivlepingu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (383 SE), kutsutud Sotsiaalministeeriumi, Eesti Töötukassa, Eesti Tööandjate Keskliidu, Eesti Ametiühingute Keskliidu, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni, Eesti Arstide Liidu, Eesti Haridustöötajate Liidu, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja, Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu, Eesti Õdede Liidu, Eesti Kiirabi Liidu, Autoettevõtete Liidu, Eesti Transpordi- ja Teetöötajate ametiühingu, Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon TALO ja Tööinspektsiooni esindajad.

Sündmused

Riigikogu esimees Jüri Ratas viibib maakonnavisiidil Ida-Virumaal, kus osaleb rohepöörde-teemalistel kohtumistel Kiviõlis, Auvere külas ja Kohtla-Järvel. Samuti osaleb ta Sillamäe sadamas Admiral Bellingshauseni pidulikul saatmisel Arktika ekspeditsioonile.

Kell 11 – Arenguseire Keskus tutvustab seiretööd „Liikuvuse tulevik. Arengusuundumused aastani 2035“. Otseülekannet saab jälgida Riigikogu veebilehel.

Kell 11 – Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) Eesti delegatsiooni liige Urmas Reitelmann osaleb ENPA migratsiooni-, pagulaste ja ümberasustatud isikute komitee istungil.

Kell 14 – väliskomisjoni aseesimees Jüri Luik kohtub Pakistani suursaadiku Malik Muhammad Farooqiga.

Välislähetus

25.–27. mai
Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson saadab president Kersti Kaljulaidi riigivisiidil Austriasse.

Riigikogu pressiteenistus
Liisa Johanna Lukk
tel 631 6456, 53 310 789
e-post liisajohanna.lukk@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Väliskomisjonide esimehed mõistavad hukka vägivallaähvardused Valgevene õhuruumis lennanud tsiviillennuki vastu

„Meie kui oma riikide parlamentide väliskomisjonide esimehed mõistame sõnaselgelt hukka vägivallaähvardused Valgevene õhuruumis lennanud tsiviillennuki vastu. Hävituslennukite kasutamine Ryanairi tsiviillennu kinnipidamiseks kujutab endast piraatlust marsruudil kahe NATO ja EL-i liikmesriigi vahel. See vastutustundetu tegu seadis reisijad ja meeskonna suurde ohtu. See on meeldetuletuseks, et Minskis end välja kuulutanud valitsus on ebaseaduslik.

Kutsume Rahvusvahelist Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) viivitamatult uurima seda riikidevahelise vaba transiidi ilmselget rikkumist ja lennukile ohu tekitamist.

Kuni ICAO raporti valmimiseni kutsume peatama Valgevene liikmelisuse organisatsioonis ja keelama kõik ülelennud Valgevenest, sealhulgas riiki sisenevad ja sealt väljuvad lennud. On selge, et Minski praegune valitus ei austa meie kodanike turvalisust ja seda ei saa usaldada kaitsma nende õigusi. Selline riigipoolne terror ja inimrööv ohustab kõiki, kes reisivad Euroopas ja kaugemal. Sel ei tohi lasta püsida.

Me kutsume NATO ja Euroopa Liidu liikmesriike kehtestama sanktsioone Lukašenka režiimile ja peatama selle võimalused kasutada Interpoli ja teisi rahvusvahelisi organisatsioone edasiste rünnakute läbiviimiseks Euroopa demokraatia vastu. Me kutsume üles korraldama vabu valimisi Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni järelevalve all. Me kutsume üles viivitamatult ja tingimusteta vabastama Raman Pratasevitši ja kõik teised poliitvangid.

Türannial pole kohta Valgevenes ega Euroopas. See ähvardab lisaks oma kodanikele ka miljoneid teisi ümber maailma.“

Avalduse ingliskeelne ja eestikeelne täistekst

Riigikogu pressiteenistus
Liisa Johanna Lukk
tel 631 6456, 53 310 789
e-post liisajohanna.lukk@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Rahvusparlamendid keskenduvad IPU assambleel pandeemiast jagusaamisele

„COVID-19 pandeemia ja sellest tingitud kriis on veelgi suurendanud parlamentide rolli ja vajadust teha erinevate riikide parlamentide vahel tihedamat koostööd. Õppides erinevate riikide kogemustest, leiame parimad lahendused, kuidas paljudes elutähtsates valdkondades kriisiga tõhusamalt toime tulla,“ lausus Kokk IPU videokohtumiste eel.

Nädala alguses kuulab IPU nõukogu liidu presidendi ja peasekretäri aruannet, võtab vastu möödunud aasta eelarve ja eelmise nõukogu aruande ning valib esindajad ametikohtadele IPU organites. Kolmapäeval peab täiskogu assamblee debatti teemal „Pandeemiast jagusaamine ja parema tuleviku ehitamine: parlamentide roll“. Neljapäeval esitavad IPU alalised komiteed assamblee täiskogule aruanded oma tööst. Veel võtab assamblee vastu lõppdokumendi ja alaliste komiteede resolutsioonid. Kohtumised toimuvad pandeemia tõttu esimest korda üksnes videosilla vahendusel.

Eestit esindavad esmaspäevast reedeni toimuvatel IPU 142. assamblee ja 207. nõukogu istungitel IPU Eesti rühma juhatusse kuuluvad president Aivar Kokk ning asepresidendid Helle-Moonika Helme, Toomas Kivimägi ja Marika Tuus-Laul.

Parlamentidevaheline Liit on maailma vanim ja suurim parlamente ühendav organisatsioon, mis loodi 1889. aastal ning koondab 179 liikmesriiki üle kogu maailma. Eesti kuulus liitu aastatel 1921–1940 ja taastas oma liikmelisuse pärast taasiseseisvumist 1991. aastal.

Lisainfo: Aivar Kokk, +372 503 0954

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592; 510 6179
merilin.kruuse@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Riigikogu piiras lõhkeainete lähteainete kättesaadavust

Valitsuse algatatud kemikaaliseaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega (296 SE) rakendatakse Euroopa Liidu vastava määruse nõudeid, millega ühtlustatakse norme, mis käsitlevad selliste ainete ja segude kättesaadavaks tegemist, sissetoomist, omamist ja kasutamist, mida võidakse kasutada lõhkeainete ebaseaduslikuks valmistamiseks. Regulatsiooni eesmärk on piirata sedalaadi ainete kättesaadavust tavainimestele ja tagada asjakohane teatamine kahtlustäratavatest tehingutest kogu tarneahelas.

ELi määruse peamised eesmärgid on tagada parem ja ühtsem nõuete rakendamine liikmesriikides. Selle all peetakse silmas sektoris tegutsevate ettevõtjate võrdset kohtlemist ja lõhkeainete lähteainete vaba liikumist siseturul, sh e-kaubanduse vahendusel. Lisaks soovitakse kindlustada, et lõhkeainete lähteaineid kasutatakse selleks ettenähtud otstarbel.

Lõhkeainete lähteainetele kehtestatud nõuete tõhusamaks rakendamiseks peavad ettevõtjad, professionaalsed kasutajad ja internetipõhised kauplemiskohad teavitama kahtlustäratavatest tehingutest Politsei- ja Piirivalveametit. Seda juhul, kui nad teevad üldsusele kättesaadavaks lõhkeainete lähteaineid. Rangemad nõuded on kehtestatud ka isikute taustakontrollile, kes soovivad lähteaineid soetada.

Siiani Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vastutada olnud majandustegevuse registri pidamine ja arendamine ning toote kontaktpunktide ülesannete täitmine viiakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametisse. TTJA teostab juba praegu kaubanduses järelevalvetoiminguid toodete, sh teatud kemikaalide nõuete täitmise üle.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 90 Riigikogu liiget.

Riigikogu võttis vastu veel ühe seaduse

Valitsuse algatatud täitemenetluse seadustiku ja kohtutäituri seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (291 SE) muudetakse senist avaliku võimu nõuete jagamise mudelit nii, et sarnaselt eranõude omanikuga võib avalik-õigusliku nõude omanik ise kohtutäituri valida. Samuti muudetakse seadusega kohtutäiturite tasusätteid. Kohtutäituri põhitasu alandatakse 50 protsendile tasumäärast, kui võlgnik täidab nõude maksegraafiku alusel ja maksegraafik sõlmitakse nõude vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja jooksul. Madalam tasu peaks motiveerima võlgnikku lahendusi otsima.

Kehtestatakse uus kohtutäituri ametitoiming, milleks on võlgniku täitemenetlusliku profiili koostamine. Ametitoiming on mõeldud sissenõudjate abistamiseks nõude sissenõudmise perspektiivikuse hindamisel. Selleks saab kohtutäitur anda sissenõudjale täieliku ülevaate võlgniku vastu algatatud täitemenetlustest, võlgniku majanduslikust olukorrast, mis võimaldaks sissenõudjal otsustada, kas on otstarbekas esitada avaldus täitemenetluse alustamiseks. Ametitoimingu maksumus on 15 eurot ja selle tasub sissenõudja.

Seaduse järgi saab täiteasja menetlemiseks üle anda teisele kohtutäiturile, kui asja on menetletud vähemalt kolm aastat. Kehtiva õiguse järgi saab seda teha siis, kui kohtutäitur on nõuet menetlenud vähemalt neli aastat. Täiteasja üleandmiseks on vaja ülevõtva kohtutäituri nõusolekut ja üleandmine tuleb lõpule viia kolme kuu jooksul arvates kohtutäituri nõusoleku saamisest. Täiteasja esimesena menetlenud kohtutäituril on õigus nõuda võlgnikult täitemenetluse alustamise tasu ja sissenõutavaks muutunud täitekulud ning asja ülevõtval kohtutäituril on õigus nõuda sissenõudjalt kohtutäituri tasu ettemaksu. Täitemenetluse alustamise tasu ja sissenõutavaks muutunud täitekulud nõuab võlgnikult sisse täiteasja üle võtnud kohtutäitur, kes kannab need üle täiteasja varem menetlenud kohtutäiturile.

Praegune kohtutäiturite süsteem on tulude kahanemise tõttu olnud mitu aastat toimeraskustes, mistõttu on praktika ebaühtlane ja osa täitureid ei suuda tagada menetlusosaliste õigusi. Seaduse järgi hakkab riik maksma kohtutäiturile tasu igakuise elatise sissenõudmise eest. Menetlusega kaasnevate kulude katmine on võlgniku kohustus ja elatise sissenõudmine on kohtutäiturile kahjumlik tegevus, kuna 18 või enam aastat kestva sundtäitmise menetluse eest saab kohtutäitur küsida tasu ühe korra täiteasja algatamisel 292 eurot. Vastuvõetud seaduse järgi on riigi makstav elatise sissenõudmise tasu suurus ühe täiteasja kohta kuni 100 eurot aastas. Orienteeriv eelarveline kulu aastas on 500 000 eurot.

Ühtlasi luuakse seadusega uus Justiitsministeeriumi poolt peetav keskne täitmisregister, mis hakkab täitma täitemenetlusregistri ja elektroonilise arestimissüsteemi ülesandeid. Seni pole menetlusosalisel olnud tervikliku ülevaate saamiseks tema suhtes toimuva täitemenetluse, nõude täitmise ja seatud arestide kohta head lahendust. Loodav register võimaldab menetlusosalistel saada kogu info kätte iseteenindusportaali kaudu. Täitmisregistris on ka kogu senise elektroonilise arestimissüsteemi funktsionaalsus – konto arestimine krediidi- ja makseasutustes ning infopäringute edastamine ja vastamine asutuste vahel, kellel on selleks seadusest tulenev õigus ja kohustus. Register võetakse kasutusele 1. jaanuaril 2024.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 87 Riigikogu liiget.

Teise lugemise läbis kolm eelnõu

Valitsuse algatatud korruptsioonivastase seaduse muutmise seaduse (GRECO soovituste täitmine ja julgeolekuasutuste juhtide huvide deklaratsioonide avalikkuse piiramine) eelnõuga (323 SE) sätestatakse huvide deklaratsiooni esitamise kohustus ministri poliitilistele nõunikele ja piiratakse julgeolekuasutuse juhi huvide deklaratsiooni avalikustamist.

Huvide deklaratsiooni esitajate ringi laiendamise kohustus tuleneb Euroopa Nõukogu korruptsioonivastaselt ühenduselt GRECO. Selle eesmärk on hõlmata huvide deklaratsiooni esitajate hulka ka ministrite poliitilised nõunikud ehk nõunikud, kes avaliku teenistuse seaduse alusel täidavad peaministri ja teiste ministrite juures abistavaid või nõustavaid ülesandeid ning kellega sõlmitakse tähtajaline tööleping.

Teise lugemise käigus eelnõusse tehtud muudatuse järgi laieneb huvide deklaratsiooni avalikustamise kohustus ka asekantsleritele.

Eelnõuga säilitatakse kehtiv regulatsioon Kaitsepolitseiameti ja Välisluureameti juhi huvide deklaratsiooni esitamise kohta, kuid nähakse ette, et erinevalt kehtivast õigusest ei ole nende huvide deklaratsioonid avalikud.

Läbirääkimistel võtsid sõna Paul Puustusmaa (EKRE), Tarmo Kruusimäe (I), Lauri Läänemets (SDE), Eduard Odinets (SDE), Toomas Kivimägi (RE) ja Henn Põlluaas (EKRE).

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu menetlus teisel lugemisel katkestada. Ettepaneku poolt hääletas 19 ja vastu 72 Riigikogu liiget. Seega ei leidnud ettepanek toetust ja eelnõu teine lugemine lõpetati.

Valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seaduse § 15 muutmise seaduse eelnõu (324 SE) järgi edastatakse kaitseväekohuslastele otsuseid ja muidu dokumente edaspidi paberkandja asemel elektrooniliselt riigiportaali eesti.ee kaudu. Kättetoimetatuks loetakse dokument, mille saatmisest on möödunud 30 päeva. Kaitseväekohuslase põhjendatud taotlusel või dokumendi koostaja muul kaalutlusel võib riigikaitsekohustust sisaldavaid dokumente kätte toimetada ka muu kanali kaudu või muul viisil, näiteks posti teel.

Läbirääkimistel võtsid sõna Leo Kunnas (EKRE) ja Tarmo Kruusimäe (I).

Valitsuse algatatud Finantsinspektsiooni seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (326 SE) viiakse Eesti õigus kooskõlla direktiividega kindlustus- ja edasikindlustustegevuse, samuti finantsinstrumentide turgude ning finantssüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise valdkondades.

Esimese lugemise läbis kuus eelnõu

Valitsuse algatatud riigi 2021. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu (357 SE) järgi on lisaeelarve maht on 641 miljonit eurot, mis on mõeldud Eesti elanike, ettevõtete, ühiskonna ja tervishoiusüsteemi abistamiseks. Meetmete pakett sisaldab vahendeid töötasu toetuste maksmiseks majandusharudes, kus töömaht piirangute tõttu väheneb, haigushüvitiste hüvitiste jätkamist alates teisest haiguspäevast, lisameetmeid vaimse tervise hoidmiseks, erihoolekandele ja rehabilitatsioonile, lisavahendeid ravimitele, vaktsineerimisele, kriisijuhtimisele ning toetusmeetmeid turismisektorile, kultuurikorraldajatele ja loovisikutele. Lisaeelarvesse on lisatud ka pensioni teise samba maksed peatanud isikutele ette nähtud kompensatsioon 117 miljoni euro ulatuses, millega 2021. aasta riigieelarves ei arvestatud.

Lisaeelarve mõju eelarvepositsioonile on väiksem lisaeelarve kogukulust, kuna toetuste kasutamine toob riigile maksuraha osaliselt tagasi. Lisaeelarve negatiivne mõju valitsussektori nominaalsele eelarvepositsioonile on sel aastal 453 miljonit eurot ehk 1,6 protsenti SKPst. Rahandusministeeriumi uus majandusprognoos avalikustatakse 5. aprillil ja selles prognoosis võetakse arvesse lisaeelarve mõju riigirahandusele ja majandusele täies ulatuses.

Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus ütles eelnõu tutvustades, et 2021. aasta lisaeelarve eesmärk on Eesti kriisist võimalikult väikeste kadudega väljajuhtimine, kiire taastumine ja uuesti avamine. Tema sõnul eeldab riigi praegusest kriisist väljajuhtimine, et tuge saavad piirangute ajal kõige valusamalt pihta saanud sektorid.

„See tugi on ajaliselt piiratud ja võimalikult täpselt sihitud ja me teeme seda selleks, et võimalikult paljude sissetulekute, töökohtade ja ettevõtete säilimine oleks tagatud ja toetatud. Katame ka vajalikud vaktsineerimise, viiruse testimise ja ravi kulud. Aitame leevendada neid lünki, mis hariduses selle väga pika distantsõppeperioodiga paratamatult kaasnevad. Toetame vaimse tervise hoidmist ja turgutamist,“ lausus Pentus-Rosimannus.

Minister tutvustas, et lisaeelarvest läheb 150 miljonit eurot tervishoidu, sealhulgas haiglate erakorraliste kriisikulude katteks, aga ka vaktsiinideks, vaktsineerimise korraldamiseks, testideks, koroonaravimi hankimiseks ja Haigekassa reservkapitali taastamiseks.

Haigushüvitiste maksmine alates teisest päevast jätkub aasta lõpuni, selle meetme kulu lisaeelarves on 12 miljonit eurot. Palgatoetusega jätkamiseks märtsis ja aprillis on lisaeelarves 102,2 miljonit eurot, millele lisandub 38 miljonit eurot Töötukassa raha. Majutus-toitlustussektorile, spaadele, reisikorraldajatele ja jaekaubandusele on lisaeelarves erakorraline ettevõtluse toetuspakett 44 miljonit eurot, mis on mõeldud kulude katteks, mis ei ole palgakulu, kuna on tööandjaid, keda palgatoetus piisavalt ei aita. Pentus-Rosimannus lisas, et pärast lisaeelarve vastuvõtmist on võimalik EASi kaudu taotleda toetust 50–70 protsendi ulatuses palgakuludest ülejäävate vältimatute kulude katteks.

Õpilünkade tasandamise toetamiseks on haridusvaldkonnale lisaeelarves ette nähtud 12 miljonit eurot. Vaimse tervise tugipakett sisaldab nii perearsti teraapiafondi, kliiniliste psühholoogide suuremat tuge kui ka näiteks e-psühholoogi broneerimissüsteemi. „Kaudsemalt toetavad selles lisaeelarves sellist vaimse tervise hoidmist ja turgutamist lisaks nimetatule veel väga paljud teisedki meetmed,“ sõnas minister. Kultuurivaldkond saab lisaeelarvest koos spordivaldkonnaga tuge kokku umbes 39 miljonit eurot.

Läbirääkimistel võtsid sõna Kersti Sarapuu (K), Riina Sikkut (SDE), Aivar Kokk (I), Aivar Sõerd (RE), Martin Helme (EKRE) ja Mart Helme (EKRE).

Valitsuse algatatud elektroonilise side seaduse, ehitusseadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (301 SE) võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu direktiiv, millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik (sidedirektiiv).

Seletuskirjas märgitakse, et seoses elektroonilise side turu kiire arenguga on elektroonilise side teenuse tarbijate käitumisharjumused muutunud. Üha enam kasutatakse traditsiooniliste sideteenuste, telefoni- ja mobiiltelefoniteenuse asemel andmesidel põhinevaid uusi, nn OTT-teenuseid (Over The Top teenus), nagu Skype, WhatsApp, Viber ja Facebook Messenger. Selleks et tagada tarbijate õiguste samaväärne kaitse, nagu on traditsiooniliste sideteenuste puhul, tuuakse sideteenuse mõiste alla ka OTT-teenused. Läbi kõikide sideturul tegutsevate sideettevõtete sideregulatsiooni alla toomise koheldakse kõiki sideturul tegutsevaid elektroonilise side teenuse ettevõtjaid võrdselt.

Eelnõuga suurendatakse tarbijaõigusi, seda eelkõige sideteenuse lepingu lepingueelse teabe ja lepingu lühikokkuvõtte esitamise näol. Lepingueelse teabega antakse tarbijale võimalikult üksikasjalik ülevaade pakutavast sideteenusest, mis peaks ära hoidma arusaamatusi lepingus sätestatud sideteenuse ja reaalsuse vahel. Lepingu lühikokkuvõttega antakse tarbijale ülevaade kõige olulisematest punktidest sidelepingus – sideteenuse kirjeldus, tasu, lepingu tähtaeg, pikendamine, lõpetamine jne.

Ühtse Euroopa Liidu sideturu tagamise eesmärgil ühtlustatakse ELis raadiosagedusalade kasutusele võtmise eeskirjad, sealhulgas sätestatakse ühtsed tähtajad uute raadiosageduste kasutuselevõtuks.

Eelnõu eesmärk on ka soodustada 5G võrkude ehitamist ja toetada mobiilsidevõrkude arendamist. Eelnõuga soodustatakse väga suure läbilaskevõimega sidevõrkude ehitamise eesmärgil väikese levialaga raadiosagedusi kasutatavate juurepääsupunktide kasutuselevõttu riigi või kohaliku omavalituse üksuse omandis või kasutuses ehitisele, näiteks avalikele ehitistele, tänavalampidele ja valgusfooridele. Tulenevalt tehnoloogiast vajavad väga suure läbilaskevõimega sidevõrgud suurel hulgal väikese levialaga raadiosagedusi kasutatavate juurdepääsupunktide kasutuselevõttu, mis tagavad sidevõrgu kättesaadavuse ja katkematu leviala. Seega on vaja teha avalikud hooned ja muu avalik taristu mõistlikel tingimustel väikese raadiusega tugijaamade kasutuselevõtuks kättesaadavaks.

Läbirääkimistel võttis sõna Andres Metsoja (I).

Valitsuse algatatud elektrituruseaduse täiendamise seaduse eelnõuga (344 SE) luuakse regulatsioon, mis võimaldab elektrienergia tänastel ja tulevastel suurtarbijatel alates 2023. aastast maksta senisest madalamas määras taastuvenergia tasu.

Eelnõuga suurendatakse Eesti elektrienergia suurtarbijate konkurentsipositsiooni rahvusvahelisel turul ja luuakse võimalused täiendavateks investeeringuteks energiamahukatesse sektoritesse. Eelnõu loob eeldused kõigi lõpptarbijate elektri lõpphinna vähendamiseks, kuna potentsiaalselt suurenev tarbimine tähendab nii taastuvenergia eelarvesse panustajate suurenemist kui ka seab alused võrguteenuse hinna vähenemiseks.

Läbirääkimistel võtsid sõna Jevgeni Ossinovski (SDE) ja Imre Sooäär (K).

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas seitse ja vastu 80 Riigikogu liiget. Seega ei leidnud ettepanek toetust ja eelnõu esimene lugemine lõpetati.

Valitsuse algatatud nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (347 SE).

Peamised on muudatused, mis aitavad toetada Terviseametit tervishoiualase hädaolukorra lahendamisel, sealhulgas järelevalve tegemisel, on seotud nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadusega (NETS).

Juba praegu näeb seadus ette, et koroonaviiruse leviku tõkestamiseks kompenseerib tööandja haiguslehe 2.–5. ning Haigekassa alates 6. haiguspäevast. Kui praeguse seaduse järgi pidi selline haigushüvitise maksmise kord kehtima 1. jaanuarist kuni 30. aprillini, siis eelnõu kohaselt jätkub see kuni 2021. aasta lõpuni. Koroonaviiruse leviku piiramiseks saavad samasugustel tingimustel haiguslehel olles hüvitist ka nakatunute lähikontaktsed.

Haiguspäevade varasem hüvitamine vähendab haigena tööl käimise riski ja aitab seeläbi piirata COVID-19 levikut, sest võimaldab inimestel juba esimeste haigussümptomite ilmnemisel koju jääda, aidates säilitada nende sissetuleku. Muudatus nõuab sel aastal 12 miljonit eurot lisaraha, millest pool kaetakse riigieelarvest ja pool Haigekassa eelarvest.

Teise muudatusena täpsustab eelnõu valitsuse ja Terviseameti pädevusi ning lisab seadusesse selge õigusliku aluse, mis võimaldab kohustada inimesi järgima nakkushaiguse leviku korral nakkusohutuse ettevaatusabinõusid. Lisaks täpsustab eelnõu, et peale koolide, lasteasutuste ja sotsiaalteenuseid osutavate asutuste sulgemise võivad Terviseamet ja valitsus nende tegevust ka ajutiselt piirata. Juba praegu näeb seadus ette võimaluse nõuda nakkushaiguste epideemilise leviku tõkestamiseks desinfektsiooni, desinsektsiooni, kahjuritõrje või puhastuse korraldamist ning inimeste terviseuuringute korraldamist ja nakkushaiguse diagnoosimist või selle korraldamist. Samuti võivad Terviseamet ja valitsus kohustada haiglat ja sotsiaalteenust osutavat asutust kehtestama külastuspiirangu.

Eriti ohtliku nakkushaiguse korral võivad Terviseamet ja valitsus samuti vältimatu vajaduse korral asutused eelnõu järgi ajutiselt sulgeda või piirata nende tegevust. Peale koosolekute ja ürituste keelamise võimaldab eelnõu kehtestada nõudeid nende korraldamisele. Juba praegu on seaduse kohaselt võimalik kehtestada ka muid liikumisvabaduse piiranguid.

Eelnõuga lisatakse seadusesse võimalus kaasata politseid ja teisi korrakaitseorganeid Terviseameti ülesannete täitmisse. Siiani on kaasamise regulatsioon puudunud, mistõttu on Terviseamet saanud korrakaitseorganitega koostööd teha vaid ametiabi taotluste või ametnike vahetamise kaudu. Regulatsiooni loomine lihtsustab ja kiirendab kaasamist. Kaasamise täpsemad tingimused ja kord kehtestatakse eelnõu järgi valitsuse määrusega.

Kui kehtiva seaduse kohaselt saab väärteo korras karistada karantiinireeglite rikkumise eest, siis eelnõu kohaselt luuakse võimalus inimesi vastutusele võtta ka siis, kui nad on rikkunud valitsuse või Terviseameti kehtestatud nõudeid, näiteks maskikandmise kohustust või liikumisvabaduse või ürituste korraldamise piiranguid. Nakkushaiguse epideemilise leviku tõkestamise nõuete rikkumise eest saab eelnõu kohaselt karistada rahatrahviga kuni 200 trahviühikut ehk 800 eurot, juriidilisele isikule on ette nähtud rahatrahv kuni 32 000 eurot.

Läbirääkimistel võtsid sõna Priit Sibul (I), Tiiu Aro (RE), Kert Kingo (EKRE) ja Riina Sikkut (SDE).

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 18 ja vastu 62 Riigikogu liiget. Seega ei leidnud ettepanek toetust ja eelnõu esimene lugemine lõpetati.

Valitsuse algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu (349 SE) loob võimaluse sel õppeaastal vastavalt vajadusele eksamite toimumist edasi lükata ja näha ette täiendavaid eksamiaegu. Esimesena peaks toimuma eesti keele riigieksam 19. aprillil.

Eelnõu järgi ei pea lõpueksamid tänavu erandkorras olema gümnaasiumi lõpetamise tingimuseks, kui valitsuse kehtestatud liikumisvabaduse piirangute tõttu ei ole lõpueksamite korraldamine mõistliku aja jooksul võimalik.

Samuti võimaldatakse eelnõuga sel õppeaastal põhikoolis ja gümnaasiumis kasutada õpilaste hindamisel kirjeldavat sõnalist hinnangut, millel puudub numbriline ekvivalent ning mida ei pea teisendama viiepallisüsteemis hindeskaalasse.

Läbirääkimistel võttis sõna Marko Šorin (KE).

Valitsuse algatatud kalandusturu korraldamise seaduse ja karistusregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu (310 SE) väljatöötamine on peamiselt tingitud vajadusest tagada merel ja siseveekogudel kutselise kalapüügiga tegelevate isikute võrdne kohtlemine Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF) toetuste andmisel.

Kehtiva seaduse kohaselt ei ole teatud kalapüüginõuete tõsiseid rikkumisi toime pannud isikute EMKFi toetuse taotlused vastuvõetavad üksnes merel kutselise kalapüügiga tegelevate isikute puhul. Eelnõuga luuakse olukord, kus nii merel kui ka siseveekogudel sarnaseid kalapüüginõuete tõsiseid rikkumisi toime pannud isikute EMKFi toetuse taotlused ei ole teatud ajavahemikul vastuvõetavad.

Samuti muudetakse eelnõuga kalandusturu korraldamise seaduse (KTKS) teatud sätteid, mille muutmise vajadus on selgunud EMKFi rakendamise senisest kogemusest, ja mis võimaldab EMKFi rakendamisel vähendada administratiivset koormust.

Ühtlasi täiendatakse seadust sätetega, mis võimaldavad kalamajandusliku riigiabi, kalamajandusliku vähese tähtsusega abi ja muu kalamajandusliku abi andmisel rahuldada nõuetekohased taotlused selle abi liigi andmiseks ettenähtud eelarvevahendite piires olukorras, kus taotlustega taotletavad summad ületavad selleks ettenähtud vahendeid.

Istung lõppes 25. märtsil kell 02.02.

Istungi stenogramm

Videosalvestist istungist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
tel 631 6592, 510 6179
e-post merilin.kruuse@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Riigikogu eelinfo neljapäevaks, 25. märtsiks

Kell 10 – Riigikogu kaugosalusega istung

Teine lugemine – üks eelnõu:

Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Soome Vabariigi valitsuse vahelise investeeringute soodustamise ja kaitsmise lepingu muutmise ja lõpetamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (294 SE) näeb ette lepingu muutmise enne lõpetamist, kuna selle sätete järgi kehtib leping selle jõusoleku ajal tehtud investeeringute suhtes veel järgneva kümne aasta jooksul pärast lepingu kehtivuse lõppemist. Seega tuleb lepingut muuta, et selle lõpetamisel lõppeks täielikult ka lepingu kohaldamine.

Lepingu lõpetamine on vajalik, et tagada Euroopa Liidu õigusaktidest tulenevalt kõikide ELi liikmesriikide investorite võrdne kohtlemine. Investeeringute soodustamise ja kaitse lepingud käsitlevad valdkondi, mis on reguleeritud ELi õigusega – eelkõige asutamisvabadust ning kapitali ja maksete vaba liikumist. Seega reguleerib liikmesriikide investeeringute kaitset ja investorite võrdset kohtlemist ELi õigus ning liikmesriikide kahepoolsetel lepingutel puudub sisuline mõte. Kuigi ELi õigus on liikmesriigi sõlmitud lepingute suhtes ülimuslik, võib lepingutele tuginemine siiski kaasa tuua liikmesriikide investorite ebavõrdse kohtlemise, sõltuvalt sellest, kas investeeringute kaitse leping on sõlmitud või mitte. Ka Euroopa Komisjon on ELi õigusega vastuolu välistamiseks nõudnud liikmesriikide omavaheliste lepingute lõpetamist ning alustanud viie liikmesriigi vastu rikkumismenetluse.

Kell 14 – komisjonide istungid

keskkonnakomisjoni videoistungil – Riigikontrolli ülevaate „Olmejäätmete hulgas olevate biojäätmete ringlussevõtt“ ja auditi „Jäätmete taaskasutustoimingud prügilates ja järelevalve ladestamise üle“ aruannetest, kutsutud Riigikontrolli, Keskkonnaameti ja Keskkonnaministeeriumi esindajad;

kultuurikomisjoni erakorralisel videoistungil – kell 14: loovisikute ja loomeliitude seaduse ning sotsiaalmaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (360 SE);

sotsiaalkomisjoni videoistungil – tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (355 SE); COVID-19 vaktsineerimisplaani täitmisest ja vaktsineerimisest ajutistes keskustes, kutsutud Sotsiaalministeeriumi, Eesti Haigekassa, Eesti Perearstide Seltsi, Ravimiameti, Haiglate Liidu, Lääne-Tallinna Keskhaigla, Terviseameti ja Eesti Õdede Liidu esindajad;

väliskomisjoni videoistungil – ülevaade Riigikogu välissuhtlusest, kutsutud Riigikogu Kantselei esindajad; pöördumise „Eesti Vabariigi Riigikogu pöördumine Soome Vabariigi Eduskunta poole“ eelnõu (322 PE);

õiguskomisjoni videoistungil – kell 11: siseturvalisuse arengukavast 2020–2030, kutsutud Siseministeeriumi esindajad; Eesti seisukohad Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ameti (Europoli) volituste laiendamise kohta COM(2020) 791, COM(2020) 796, kutsutud Siseministeeriumi esindajad; karistusseadustiku muutmise seaduse (mittesularahalised maksevahendid) eelnõu (351 SE), kutsutud justiitsminister Maris Lauri;

korruptsioonivastase erikomisjoni videoistungil – kell 9: COVID-2019 vaktsineerimise korraldusest (sh läbipaistvuse tagamisest vaktsineerimise järjekordade koostamisel ja vaktsiinide jääkdooside kasutamise põhimõtetest), kutsutud tervise- ja tööminister Tanel Kiik, Eesti Perearstide Seltsi esimees Le Vallikivi ja SA Narva Haigla esindaja; 10 minutit pärast täiskogu istungi lõppu: komisjoni 15. märtsi avaliku istungi järeldustest ja otsustest; komisjoni aprilli töökavast;

riigieelarve kontrolli erikomisjonis – kell 8.30: majanduse ja rahanduse olukorrast ning 2021. aasta lisaeelarve meetmetest, kutsutud rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus ning Sotsiaalministeeriumi ja Riigikontrolli esindajad; istung on avalik, toimub veebiülekanne (ruum L333 ja videosild).

Sündmused

Kell 10.30 – Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) Eesti delegatsiooni esimees Maria Jufereva-Skuratovski osaleb videosilla vahendusel ENPA kodukorra ja isikupuutumatuse komitee istungil.

Kell 10.30 – Riigikogu aseesimees ja Eesti-Saksamaa parlamendirühma esimees Hanno Pevkur kohtub videosilla vahendusel Bundestagi Balti parlamendirühma esimehe Alois Karliga.

Kell 12 – väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson esineb videosilla vahendusel Norwegian Polytech Association’i Eestit tutvustaval foorumil peakõnega.

Kell 15 – Arenguseire Keskuse veebiseminar „Kas 21. sajand on kohalolemise sajand?“. Registreeruda saab siin.

Riigikogu pressiteenistus
Liisa Johanna Lukk
tel 631 6456, 53 310 789
e-post liisajohanna.lukk@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Riigikogu infotunnis räägiti haiguspäevade hüvitamisest ja koroonakriisist

Saar ütles küsimust esitades, et situatsioonikeskuse eilse raporti kohaselt on 60 protsenti haiguskolletest töökohakolded. Tema sõnul on selles kontekstis väga oluline, et inimestel ei oleks täiendavat survet minna haigena või haigussümptomitega tööle ja et ka tööandja oleks motiveeritud, et inimene ei tuleks võimalike nakkustunnustega tööle. Saar sõnas, et haiguspäevade hüvitamine alates esimesest päevast maksaks Rahandusministeeriumi arvutuste järgi selle aasta lõpuni 8,5 miljonit eurot. Ta küsis, kas minister Aabil on plaanis veel lisaeelarve raames teha ettepanek viia sisse muutus ja leida see raha haiguspäevade hüvitamiseks esimesest päevast.

Aab ütles vastuses, et praeguse korra järgi on ainult esimene haiguspäev inimese omavastutus, teine kuni viies päev on tööandja vastutus ja sealt edasi haigekassa vastutus. Selline muudatus hakkas kehtima 1. jaanuarist ajutise meetmena ja pidi kehtima aprilli lõpuni, kuid valitsus tõi Riigikokku eelnõu, mis pikendaks seda korda aasta lõpuni. Ta ütles, et hüvitamise alguse ehk haigekassat ja haigekassa eelarvet puudutava küsimuse puhul tuleb saada kokkuleppele ka tööturu osapooltega – tööandjate esindajatega, töövõtjate esindajatega. „Taoline kokkulepe võttiski päris palju aega ja kui see kokkulepe saavutati, siis vastav eelnõu toodi Riigikogusse,“ sõnas Aab. „Meie tööturu osapooltega läbi räägitud lahendus on see, mida me pakume, mis on eelnõuna esitatud ja mis on ka lisaeelarve mõjuna arvestatud 12 miljonit eurot,“ lisas ta.

Minister tõi praegu Riigikogus menetluses oleva eelnõu puhul esile, et seal on selgelt määratletud, et lähikontaktne, kes on sunnitud jääma isolatsiooni, saab haigushüvitist haigega samadel alustel. „Ka see on selge edasiminek, mis võimaldab nii COVID-haigetel kui ka lähikontaktsetel püsida isolatsioonis, see leevendab nende sissetulekut ja kindlustab neile kindlasti osa sissetulekust,“ täpsustas ta.

Sarnase küsimuse esitas Jaak Aabile ka Jevgeni Ossinovski, kelle sõnul on töökohakolded praegu kohad, kus oleks võimalik kontakte vähendada.

„Ega ma ei ütle, et see ettepanek kuskile ei kõlba. Iga asi, mis vähendab kontakte, on hea. Aga alati on olemas teatud ressursid. Neid ressursse tuleb kasutada, näiteks haigekassa omasid haiglatele erakorralisteks kuludeks, viirusehaigetega tegelemiseks jne, jne. Ega ei ole kuskil lõputut kotti, kust seda raha saab võtta. Ikka tuleb teha valikuid. Kui teie valik on selline, siis tehke selline ettepanek,“ ütles Aab oma vastuses.

Ta rääkis ka seda, et valitsus arutas eile, kuidas aidata tööandjaid-ettevõtjaid, kellel kuidagi ei ole võimalik kaugtööd teha. „Selge soovitus on see, et kõigis töökollektiivides peaks olema infektsioonivolinik, keegi töötajatest või juhtkonnast, kes seda küsimust eraldi jälgib ja teeb ka vastavad juhised oma töökollektiivis, kuidas distantsi pidada, millistes protsessides maske kanda. Ja kutsun üles ettevõtjaid julgelt pöörduma ka Terviseameti poole. Terviseamet on valmis nõustama. Ja ma tean, et osad kohalikud omavalitsused on sellele tähelepanu pööranud, et koos Terviseametiga on nõus minema ka ettevõtjatele-töökollektiividele appi,“ rääkis Aab.

Jaak Aab vastas ka Helir-Valdor Seederi küsimusele kriisimeetmete ja Riina Sikkuti küsimusele viiruse leviku tõkestamise kohta.

Justiitsminister Maris Lauri vastas Helle-Moonika Helme küsimusele seksuaalse enesemääratluse, Martin Helme küsimusele alaealiste kaitsmise, Kert Kingo küsimusele õigusriigi ja Tarmo Kruusimäe küsimusele seksuaalse enesemääramise eapiiri tõstmise kohta.

Kultuuriminister Anneli Ott vastas Raivo Tamme küsimusele lisaeelarve kohta.

Infotunni stenogramm.

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu
(Salvestis jõuab veebi viivitusega)

Riigikogu pressiteenistus
Veiko Pesur
tel 631 6353, 55 590 595
e-post veiko.pesur@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Riigikogu eelinfo neljapäevaks, 25. veebruariks

Kell 10 – Riigikogu kaugosalusega istung

Teine lugemine – üks eelnõu:

Valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (295 SE) tagatakse asendus- ja järelhooldusteenuse paindlikum korraldus, laiendatakse inimeste ringi, kellel on õigus igakuistele peretoetustele ja suurendatakse kohalike omavalitsuse üksuste võimalusi järelhooldusteenust vajavate noorte toetamiseks.

Eelnõuga võimaldatakse asendushooldusteenust pakkuvas perekodus sõlmida perevanemaga lisaks kehtivas seaduses ettenähtud käsunduslepingule ka tööleping. Nähakse ette erisused töölepingu sõlmimisel vaid töö- ja puhkeajas, mis tagab perevanematele võrreldavad sotsiaalsed garantiid teiste töölepingu seaduse alusel töötavate isikutega. Kehtiva regulatsiooni järgi saab perevanemaga sõlmida lepingu, mis on oma olemuselt eritingimustega võlaõiguslik käsundusleping ja kehtestatud tingimusi ei muudeta.

Eelnõuga luuakse võimalus saada peretoetusi, näiteks lapsetoetust, eestkostetava lapse toetust, üksikvanema lapse toetust, lasterikka pere toetust, samuti ka puudega õppuri õppetoetust ja puudega vanema toetust, kui kuni 19-aastane laps on kantud Sotsiaalministeeriumi hallatava riigiasutuse statsionaarse õppega täienduskoolituse kursuse nimekirja. Muudatus puudutab Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses õppivaid vanemaid kui 16-aastasi lapsi, kes ei oma õpilase staatust ja seetõttu jäävad eelnimetatud toetustest ilma. Kehtiva regulatsiooni järgi on peretoetuste maksmine õppimisega seonduvalt seotud õppetööga põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes.

Eelnõuga tehakse ka muid muudatusi, näiteks kehtestatakse ühtsed riigilõivumäärad tegevusloa alusel osutatavatele sotsiaalteenustele (sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus, turvakoduteenus ja väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenus), järelhooldusteenuse puhul on kohaliku omavalitsuse üksustel võimalus toetusfondi vahendite arvelt kasutada vahendeid kõikidele asendushoolduselt ja eestkostelt lahkunud isikutele kuni nende 24. eluaasta lõpuni, mis kehtiva regulatsiooni järgi on vanuseliselt erinev.

Esimene lugemine – üks eelnõu:

Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Soome Vabariigi valitsuse vahelise investeeringute soodustamise ja kaitsmise lepingu muutmise ja lõpetamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (294 SE).

Eelnõu näeb ette lepingu muutmise enne lõpetamist, kuna selle sätete järgi kehtib leping selle jõusoleku ajal tehtud investeeringute suhtes veel järgneva kümne aasta jooksul pärast lepingu kehtivuse lõppemist. Seega tuleb lepingut muuta, et selle lõpetamisel lõppeks täielikult ka lepingu kohaldamine.

Lepingu lõpetamine on vajalik, et tagada Euroopa Liidu  õigusaktidest tulenevalt kõikide ELi liikmesriikide investorite võrdne kohtlemine. Investeeringute soodustamise ja kaitse lepingud käsitlevad valdkondi, mis on reguleeritud ELi õigusega – eelkõige asutamisvabadust ning kapitali ja maksete vaba liikumist. Seega reguleerib liikmesriikide investeeringute kaitset ja investorite võrdset kohtlemist ELi õigus ning liikmesriikide kahepoolsetel lepingutel puudub sisuline mõte. Kuigi ELi õigus on liikmesriigi sõlmitud lepingute suhtes ülimuslik, võib lepingutele tuginemine siiski kaasa tuua liikmesriikide investorite ebavõrdse kohtlemise, sõltuvalt sellest, kas investeeringute kaitse leping on sõlmitud või mitte. Ka Euroopa Komisjon on ELi õigusega vastuolu välistamiseks nõudnud liikmesriikide omavaheliste lepingute lõpetamist ning alustanud viie liikmesriigi vastu rikkumismenetluse.

Kell 14 – komisjonide istungid

keskkonnakomisjoni videoistungil – Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) ja Keskkonnainvesteeringute Keskuse nõukogu liikmete määramisest; kõrgendatud avaliku huviga aladest ja raiesurve vähendamisest metsanduses, kutsutud RMK esindajad;

väliskomisjoni videoistungil – väliskomisjoni tellitud uuringu „Eesti huvid ja võimalused seoses globaalsete arengutega Arktikas järgneval kümnendil“ teine vahearuanne, kutsutud Eesti Välispoliitika Instituudi, Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse ning Tartu Ülikooli esindajad;

õiguskomisjoni videoistungil – täitemenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (315 SE), kutsutud Justiitsministeeriumi esindajad;

riigikaitsekomisjoni videoistungil – kell 13: kohtumine Ühendkuningriigi parlamendi alamkoja riigikaitsekomisjoniga;

korruptsioonivastase erikomisjoni videoistungil – kell 12: korruptsioonivastaste meetmete rakendamine Haridus- ja Teadusministeeriumis ning teistes ministeeriumides, kutsutud Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler Mart Laidmets, Riigikogu liige Mailis Reps ja Kultuuriministeeriumi siseauditi osakonna juhataja Krista Nelson;

riigieelarve kontrolli erikomisjoni videoistungil – kell 8.30: kahest Riigikontrolli kontrolliaruandest, kutsutud Riigikontrolli esindajad.

Sündmused

Kell 12 – väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kohtub Soome, Norra, Taani ja Rootsi suursaadikutega.

Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni esimees Sven Sester ning liikmed Heljo Pikhof ja Marko Šorin osalevad videosilla vahendusel OSCE PA talveistungil.

Riigikogu pressiteenistus
Liisa Johanna Lukk
tel 6316456, 53310789
e-post liisajohanna.lukk@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Riigikogu esimehe Henn Põlluaasa kõne pidulikul riigilipu heiskamise tseremoonial

Tere, kallis eesti rahvas!

Täna on eriline päev – Eesti sünnipäev, meie kõigi rõõmupäev!

Eestlased on elanud siin Läänemere kallastel kauem, kui keegi täpselt öelda oskaks, kauem kui teised Euroopa rahvad. Me tunneme ja armastame igat jalatäit sellest maast, me oleme sellega kokku kasvanud. Me oleme andnud nime igale allikale, mäele, orule, saarele, jõele ja järvele. Me tunneme igat metsa, kivimürakat, sood ja raba. Me oleme harinud ja kujundanud seda maad ning kündnud ka Läänemerd aastatuhandeid.

See maa ja meri on hoidnud ja toitnud meid. Siin on eestlaste kodu ja turvapaik. See maa, mille meie esiisad nimetasid Eestiks, on meile püha! See on meie maa!

Ometi ei ole me kogu see aeg olnud iseenda maa peremehed. Meie paleus ja unistus, iseseisev ja vaba Eesti riik sündis täna 103 aastat tagasi. Aasta hiljem heisati Pika Hermanni torni esimest korda meie sinimustvalge rahvuslipp.

Kuid vabadus ja omariiklus ei tulnud kergelt. Juba varsti tungisid Eestisse punased hordid idast ja algas Vabadussõda, üks heroilisemaid heitlusi meie ajaloos. Vabadussõjas saime hakkama millegi uskumatuga – me võitsime sõja Venemaaga.

On imekspandav, millega tuleb toime rahvas, kellel on olemas eneseusk, rahvuslikud aated ja väärikus ning kelle südametes tuksleb kustumatu vabaduseleek. Seda me ei tohi iial unustada ja selle tähtsust ei ole võimalik üle hinnata.

Tänavu tähistasime 101 aasta möödumist Tartu rahulepingu sõlmimisest Eesti ja Venemaa vahel. Tartu rahuleping, mis on raiutud meie põhiseadusesse, kehtib rahvusvahelise õiguse järgi ka täna. Samuti kehtib sellega kindlaks määratud riigipiir, hoolimata sellest, et Venemaa okupeerib endiselt Petserimaad ja Narva-taguseid alasid.

Meil puudub igasugune vajadus, ammugi kohustus seadustada kuritegelik okupatsioon ning sõlmida meisse varjamatu vaenulikkusega suhtuva Venemaaga uus, loovutuslik ja äraandlik piirileping, millest tänane valitsus räägib. Argadel ja allaheitlikel puudub tulevik!

Kuhu on kadunud need aated, väärtused ja väärikus, millele tuginedes meie esiisad asutasid oma riigi ja kaitsesid seda? Needsamad aated, väärtused ja väärikus, mida hoidsime südametes viiskümmend ränkrasket okupatsiooniaastat ning millest lähtudes taastasime oma riigi ja iseseisvuse?

Tegelikult ei ole need kuskile kadunud. Need rahvuslikud aated, end läbi aastatuhandete tõestanud tõelised euroopalikud väärtused, väärikus ja kustumatu vabadusepürgimus on endiselt meie rahva südametes. Need hoiakud, mis on meid toonud siia, viivad meid ka edasi ning tagavad meie rahva ja riigi kestmise läbi aegade.

Ma tean, et see on tänapäeva heitlikus ja moraalitus, meile jõuliselt pealesurutavas maailmas raske, kuid me ei tohi lasta end oma teelt eksitada.

Filosoof Hegel on öelnud, et vaid nendest, kes peavad vabadust kallimaks kui elu, saavad isandad. Meist endist sõltub, kas suudame jääda peremeesteks omaenda maal ning kaitsta enda rahvusriiki ja rahvuslikke väärtusi. Kui tahame, et Eesti riik, rahvas ja kultuur kestaks, peame kõik andma oma parima. Igaüks meist. Riik, see oleme meie.

Palju õnne, kallis eesti rahvas! Head vabariigi aastapäeva!

Elagu Eesti Vabariik!

Fotod laekuvad viivitusega. (autor: Erik Peinar, Riigikogu)

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
631 6356, 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee