Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Põlluaas ENPA kolleegidele: Venemaalt peab nõudma inimõiguste järgimist

Põlluaasa sõnul muutis assamblee juunis Venemaa delegatsiooni hääleõiguse taasamisega tühiseks ENPA Euroopa Nõukogu aluspõhimõtte: universaalsete inimõiguste kaitsmise.

„Venemaa on Ukraina vastu agressiooni läbi viinud ja on eiranud rahvusvaheliselt kokku lepitud suuniseid konflikti lahendamiseks,“ ütles Põlluaas. „Peame hoidma teo kordasaatjat surve all ning nõudma, et inimeste põhiõiguste rikkumine Ida-Ukrainas lõpetatakse.“

Põlluaas märkis oma sõnavõtus, et rahvusvahelise õiguse kokkulepitud raamistik peaks tagama usalduse kaitsevõrgu, mida rakendab üleüldiselt iga liikmesriik. „Võrdsus seaduse ees julgustab väikeriiki instinktiivselt usaldama õigusriigi põhimõtet ning uskuma aktiivsesse rahvusvahelisse koostöösse. Seda usaldust võib olla lihtne kaotada,“ ütles Põlluaas.

Põlluaasa sõnul ei mõjuta Venemaa destabiliseeriv käitumine ainuüksi naaberriike, vaid kogu Euro-Atlandi piirkonda. „Peame ühendama oma jõupingutused, et sellele üliohtlikule suundumusele vastu astuda,“ ütles Põlluaas kollegidele. „Meil on kohustus tugevdada oma ühist Euroopa kodu. Keegi teine ei tee seda meie eest ära.“

ENPA juunikuine otsus käib Põlluaasa sõnul vastu kõigele, mida vajavad riigid, kes seisavad silmitsi oma naabrite agressiooniga või püüavad lahendada külmutatud konflikte.

Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee (ENPA) koosneb 47 riigi parlamendi delegatsioonidest. Riigikogu esimees osaleb parlamentide presidentide konverentsil Strasbourgis täna ja homme. Konverentsi peateema on assamblee tulevik. Samuti räägitakse ÜRO tegevuskavast säästva arengu eesmärkide elluviimisel ning millist rolli saavad riikide parlamendid etendada naispoliitikute ja parlamendiliikmete vastu suunatud üha suureneva ahistamise ja vihakõne vastu võitlemisel.

Riigikogu esimehel on kavas ka kohtumine Põhja- ja Baltimaade (NB8) parlamentide presidentidega ning kahepoolne kohtumine Ukraina parlamendi esimehega.  

Kõne tekst.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
631 6356, 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee 
Päringud: press@riigikogu.ee

Riigikogu nimetas Kalev Saare Riigikohtu liikmeks

Riigikohtu esimehe hinnangul on Kalev Saare kogenud ja tunnustatud jurist, kelle senine töökogemus vandeadvokaadi ning õigusteaduskonna tsiviilõiguse dotsendina võimaldab tal oluliselt panustada Riigikohtu tsiviilkolleegiumi töösse ja Eesti tsiviilõiguse edasiarendamisse.

Saare tööalane tegevus sai alguse 1996. aastal advokaadibüroos Lepik & Luhaäär, kus ta töötas juristina. 2005. aastast praeguseni on Saare töötanud Advokaadibüroos COBALT (endise ärinimega Advokaadibüroo Lepik & Luhaäär, Advokaadibüroo LAWIN) vandeadvokaadina. Lisaks on Saare panustanud alates 2003. aastal Tartu Ülikooli tööle asumisest tsiviilõiguse üldosa ja hiljem ka ühinguõiguse ainekursuse väljatöötamisse ja arendamisse. Samuti on Saare osalenud oluliste teaduspublikatsioonide koostamisel.

Riigikogu otsuse „Kalev Saare Riigikohtu liikmeks nimetamine“ (43 OE) poolt hääletas 68 Riigikogu liiget ja üks jäi erapooletuks.

Istungi stenogramm.

Fotod.

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Veiko Pesur
tel 631 6353, 55 590 595
e-post veiko.pesur@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Riigikogu liikmed moodustasid ühe parlamendirühma ja kaks toetusrühma

Parlamendirühma liikmed

Eesti-Tšiili parlamendirühma esimees on Ivari Padar. Rühma kuuluvad Kaido Höövelson, Jaak Juske, Kalvi Kõva, Helmen Kütt, Alar Laneman, Heljo Pikhof, Indrek Saar, Riina Sikkut, Aivar Sõerd, Tarmo Tamm ja Jaak Valge.

Toetusrühmade liikmed

Bioeetika toetusrühma esimees on Hele Everaus. Rühma kuuluvad Signe Kivi, Annely Akkermann, Vilja Toomast, Urve Tiidus, Andres Sutt, Signe Riisalo, Ants Laaneots, Kristina Šmigun-Vähi, Johannes Kert, Jüri Jaanson ja Viktor Vassiljev.

Taastuvenergia toetusrühma esimees on Lauri Läänemets ja aseesimees Erki Savisaar. Rühma kuuluvad Kaja Kallas, Keit Pentus-Rosimannus, Mart Võrklaev, Riina Sikkut, Jevgeni Ossinovski, Indrek Saar, Kersti Sarapuu, Raimond Kaljulaid, Rein Suurkask, Mihhail Korb, Andres Metsoja ja Üllar Saaremäe.

Riigikogus moodustatud parlamendirühmad aitavad Riigikogu liikmetel suhelda teiste riikide parlamentidega, viia ellu välispoliitikat ja tutvustada Eestit mujal maailmas. Toetusrühmade kaudu saavad Riigikogu liikmed ja fraktsioonid tõmmata tähelepanu konkreetsele teemale ning toetada ja kaitsta kitsama eluvaldkonna huve.

XIV Riigikogu on moodustanud kokku 61 parlamendirühma ja 60 toetusrühma.

Parlamendirühmade nimekiri

Toetusrühmade nimekiri

Riigikogu pressiteenistus
Veiko Pesur
tel 631 6353, 55 590 595
e-post veiko.pesur@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Sotsiaalkomisjon tutvus apteegireformi seisuga

Sotsiaalkomisjoni liige Priit Sibul märkis, et viis aastat tagasi kehtestatud apteegireformi on ühel või teisel perioodil toetanud kõik parlamendierakonnad. „Arvestades, et apteegireformi pole suudetud tänaseks realiseerida ning seaduse rakendamiseni on jäänud pelgalt mõni kuu, tuleb olukorrale osapooli rahuldav lahendus leida. Minul puudub usk, et seda reformi on võimalik järele jäänud ajaga realiseerida,“ ütles ta.

Sibula sõnul tuleb poliitikutel uuesti maha istuda ning mõistlikku lahendust ja kompromissi otsida. „Plaanin selle küsimuse lähiajal ka koalitsioonis tõstatada, et tekkinud olukorrale leida lahendus nõnda, et patsiendid ei peaks muretsema,“ sõnas Sibul.

Ka sotsiaalkomisjoni liige Hele Everaus tõdes, et praegune olukord on patsiendi poolt vaadatuna murettekitav, kuna istungil tekkis rida küsimusi reformi lõpliku realiseerumise osas. „Rohkem kui nelja aasta jooksul on proviisorid omandanud umbes 40 apteeki. Pooled praegustest apteekidest ei vasta seaduses esitatud nõuetele ja on oht, et aprilliks ei jõuta reformiga valmis ning ravimitega varustatus võib kannatada.“

Järgmise aasta 1. aprillil jõuab lõpule viieaastase üleminekuajaga apteegireform, mille tulemusel lahutatakse ravimite jae- ja hulgimüük ning apteekide pidamise õigus jääb üksnes proviisoritele. Reformi eesmärk on suurendada konkurentsi hulgimüügiturul, vähendada apteegiteenuse sõltuvust ravimite hulgimüüjate ärihuvidest ja suurendada proviisori kutsealast vastutust apteegiteenuse kvaliteedi eest.

Kohtumisel osalesid Sotsiaalministeeriumi, Ravimiameti, Eesti Apteekide Ühenduse, Eesti Ravimihulgimüüjate Liidu, Eesti Apteekrite Liidu ja Eesti Proviisorite Koja esindajad.

Riigikogu pressiteenistus
Veiko Pesur
tel 631 6353, 55 590 595
e-post veiko.pesur@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Riigikogu liikmed moodustasid male toetusrühma

Toetusrühma esimees Andrei Korobeinik ütles, et toetusrühma üheks prioriteediks on maleõppe propageerimine. „Maleõpe arendab lastel kognitiivseid oskusi, mis on tänases maailmas väga olulised. Loodetavasti luuakse Riigikogus ka maleturniiride traditsioon,“ märkis Korobeinik.

Toetusrühma liikmed

Lisaks Andrei Korobeinikule kuuluvad toetusrühma Kaido Höövelson, Jaanus Karilaid, Marko Šorin, Siret Kotka-Repinski, Aadu Must ja Erki Savisaar.

Riigikogus moodustatud parlamendirühmad aitavad Riigikogu liikmetel suhelda teiste riikide parlamentidega, viia ellu välispoliitikat ja tutvustada Eestit mujal maailmas. Toetusrühmade kaudu saavad Riigikogu liikmed ja fraktsioonid tõmmata tähelepanu konkreetsele teemale ning toetada ja kaitsta kitsama eluvaldkonna huve.

XIV Riigikogu on moodustanud kokku 57 parlamendirühma ja 57 toetusrühma.

Parlamendirühmade nimekiri

Toetusrühmade nimekiri

Riigikogu pressiteenistus
Veiko Pesur
tel 631 6353, 55 590 595
e-post veiko.pesur@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Riigikogu eelinfo kolmapäevaks, 25. septembriks

Kell 12 – infotund

Riigikogu liikmete küsimustele on vastamas peaminister Jüri Ratas, keskkonnaminister Rene Kokk ning haridus- ja teadusminister Mailis Reps.

Peaminister Jüri Ratas vastab küsimusele Sinise Äratuse tegevuse kohta.

Keskkonnaminister Rene Kokk vastab küsimustele taastuvenergia, maade hindamise, kliimapoliitika, energeetika, kliimaneutraalsuse ning keskkonnapoliitika kohta.

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps vastab küsimustele kaasava hariduse, hariduse eksperimentide, laste liikumise, Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarve, eestikeelse hariduse, hindamise, haridusvaldkonnas toimuva, õpetajate palkade ning rahastuse kohta.

Kell 14 – täiskogu istung

Jätkub teisipäevasel täiskogu istungil pooleli jäänud valitsuse algatatud kodakondsuse seaduse ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu (57 SE) esimene lugemine.

Esimene lugemine – 18 eelnõu:

Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Jaapani valitsuse vahelise töötamisõigusega turismi kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (46 SE).

Kokkuleppe alusel võivad Eesti ja Jaapan väljastada kahe riigi 18–30 aastastele kodanikele töötamisõigusega mitmekordse viisa kuni 12 kuuks.

Riikidevaheline kokkulepe annab õiguse töötada ilma viisa eelneva registreerimiseta politsei- ja piirivalveametis. Välismaalaste seaduse järgi võib Eestis ajutiselt viibiv välismaalane töötada siin ilma töötamist registreerimata, kui tema Eestis töötamise õigus tuleneb vahetult seadusest või riigikogu ratifitseeritud välislepingust. Eesti on sarnase kokkuleppe sõlminud Austraalia, Uus-Meremaa ja Kanadaga.

Valitsuse algatatud Euroopa Parlamendi valimise seaduse, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse, Riigikogu valimise seaduse, rahvahääletuse seaduse ja karistusseadustiku muutmise seaduse (valimispäeval valimisagitatsiooni piirangu ja välireklaami keelu kaotamine) eelnõuga (51 SE) millega tühistatakse valimisagitatsiooni piirang valimispäeval ja poliitilise välireklaami keeld. Valimisrahu peab olema jätkuvalt tagatud hääletusruumides.

Valimisagitatsiooni piirangu otstarbekuse küsimus on varasemalt üles kerkinud nii Riigikogus kui ka õiguskantsleri poolt. Olukorras, kus valimisreklaam on suures osas internetipõhine, on keeruline ja ebaotstarbekas nõuda, et valimispäeval reklaami ei avaldata. Jätkuvalt peab olema tagatud valimisrahu hääletusruumides.

Valitsuse algatatud karistusseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse (Euroopa Liidu finantshuvide kaitse direktiivi ja alaealiste menetlusõiguste direktiivi ülevõtmine) eelnõuga (50 SE) võetakse Eesti õigusesse üle EL-i finantshuvide kaitse direktiiv ja alaealiste menetlusõiguste direktiiv. Eesti õigus on direktiivide nõuetega kooskõlas juba praegu, kuid täpsustused on vajalikud. Samuti tehakse eelnõuga mõned muud muudatused.

Euroopa Liidu finantshuvide kaitse direktiiv kohustab liikmesriike kohaldama karistusi füüsilistele ja juriidilistele isikutele, kes on süüdi Euroopa Liidu finantshuve kahjustavas tahtlikus kelmuses, samuti muudes seotud kuritegudes (nt kelmusega saadud kriminaaltulu rahapesu).

Direktiivist tulenevalt lisatakse karistusseadustikku EL-i finantshuvide määratlus, mille järgi käsitatakse Euroopa Liidu finantshuvidena EL-i eelarvega ja EL-i struktuuriüksuste hallatavate eelarvetega hõlmatud varasid, tulusid ja kulusid. Samuti laiendatakse Eesti karistusseaduse isikulist kehtivust, nähes ette, et see kehtib ka väljaspool Eesti territooriumi toimepandud Euroopa Liidu finantshuve kahjustava kuriteo kohta, kui selle on toime pannud Eesti kodanik, Eesti ametiisik või Eestis registreeritud juriidiline isik.

Direktiivi ülevõtmiseks täiendatakse karistusseadustikku uue EL-i finantshuve kahjustava hankekelmuse kuriteo sättega ja muudetakse salakaubaga seotud kuritegude koosseise. EL-i finantshuve kahjustavate kuritegude puhul loetakse ametiisikuks ka välisriigi ametiisik. Kelmuse ja salakaubaveo eest ette nähtud sanktsiooni ülempiiri karmistatakse, tõstes vangistuse ülemmäära kolmelt aastalt neljale aastale.

Muudatused on vajalikud selleks, et Eesti saaks täita võetud kohustusi Euroopa Prokuratuuri tõhustatud koostöös osaleva riigina. Euroopa Prokuratuuri töö käivitumisel hakkavad vähemalt raskemaid EL-i finantshuve kahjustavaid kuritegusid menetlema Euroopa Prokuratuuri prokurörid.

Tulenevalt rahapesu vastase valitsuskomisjoni ülesandest muudetakse rahapesu kokkuleppe eest kohaldatava vangistuse ülemmäära ühel aastalt kahele aastale ning nähakse ette juriidilise isiku vastutus.

Alaealiste menetlusõiguste direktiiv käsitleb kriminaalmenetluses kahtlustatavate või süüdistavate laste menetluslikke tagatisi. Direktiivi ülevõtmiseks sätestatakse selgemalt alaealise kahtlustatava ja süüdistatava õigused. Olulisemate muudatustena nähakse eelnõuga ette alaealise õigus individuaalsele hindamisele, tervisekontrollile vabaduse võtmisel ja tema seadusliku esindaja või muu isiku osalemisele kriminaalmenetluses. Individuaalseks hindamiseks tuleb edaspidi koostada alaealise kahtlustatava kohta kohtueelne ettekanne hiljemalt enne süüdistuse esitamist.

Valitsuse algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (54 SE) võetakse Eesti õigusesse üle EL-i direktiiv, mille eesmärk on hoogustada kasvuhoonegaaside heitkoguste kulutõhusat vähendamist ja süsinikdioksiidiheite vähendamist toetavaid investeeringuid. Samuti on eesmärk viia seadus kooskõlla EL-i määrusega, millega muudetakse lennunduse valdkonnas lubatud heitkoguse ühikute enampakkumisel saadud tulu kasutamise eesmärke, ja otsusega, millega luuakse kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi turustabiilsusreserv.

Direktiiviga ajakohastatakse kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi ja täpsustatakse reegleid järgmiseks, 2021-2030. aasta kauplemisperioodiks. Peale selle luuakse lisavõimalused investeeringute tegemiseks. Peamine uus võimalus järgmisel kauplemisperioodil on moderniseerimisfond, mis võimaldab Eestil toetada investeeringuid energiasüsteemide moderniseerimiseks ning madala CO2 heitega majandusele üleminekuks teistes valdkondades. Valitsusele antakse ka võimalus rakendada meedet, millega eraldatakse lubatud heitkoguse ühikuid elektritootmiskäitistele, kes teevad investeeringuid energiasektori moderniseerimiseks.

Veel muudetakse lennunduse valdkonnas lubatud heitkoguse ühikute enampakkumisel saadud tulu kasutamise eesmärke ning sätestatakse alates 2021. aastast kohustus hakata õhusõidukikäitajatel vähendama tasuta eraldatud lubatud heitkoguse ühikute kogust lineaarselt 2,2 protsenti sarnaselt paiksete käitistega.

Veel viiakse seadus kooskõlla EL-i, mis käsitleb EL-i kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi turustabiilsusreservi loomist ja toimimist.

Seletuskirjas märgitakse, et turustabiilsusreservi eesmärk on kontrollida lubatud heitkoguse ühikute ülejääki turul. Seni on ülejääk olnud väga suur, mille tõttu oli kuni 2018. aasta alguseni ühiku hind madal. Ühikute ülejääki hakkab Euroopa Komisjon järk-järgult vähendama, tõstes teatud osa turustabiilsusreservi. Esimest korda rakendub turustabiilsusreserv 2019. aastal. Euroopa Komisjon eraldab lubatud heitkoguse ühikuid teatud ulatuses seni, kuni ülejääk on suur. Kui mingil põhjusel lubatud heitkoguse ühikute kogus turul väheneb alla kriitilise piiri, tõstab Euroopa Komisjon turustabiilsusreservist ühikuid tagasi turule.

Valitsuse algatatud meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (47 SE) võetakse Eesti õigusesse üle vastavad EL-i direktiivid, mille eesmärk on reisilaevade ohutusnõuete ajakohastamine ja ühtlustamine, parandada reisijate ja laevapere ohutust ning päästevõimalusi reisilaevadel ning tagada, et otsingu- ja päästetööde ja võimaliku õnnetuse tagajärgedega tegelemine oleks tõhusam ning pädevatel asutustel on operatiivne teave reisilaeval viibinud isikute kohta, samuti reisparvlaevadel ja kiirreisilaevadel teostatavate kohustuslike kontrollide ühtlustamine ja dubleerivate kontrollimenetluste vähendamine.

Eelnõu puudutab reisilaevade omanikke ja operaatoreid, kelle laevad teostavad regulaarreise ja külastavad Eesti sadamaid ning Veeteede Ameti laevade järelevalve osakonna ametnike ja inspektorite tööd. Eelnõu puudutab kõiki ettevõtjaid, kelle reisilaevad teostavad regulaarreise nii Eesti-siseselt kui teistesse Euroopa Liidu või välisriigi sadamatesse. Eelnõu sätestab kohustuse teatada reisilaeval viibivate isikute arv elektroonilisse mereinfosüsteemi. Reisilaevad, mis teevad üle 20 meremiili regulaarreise ning mis ei ole vastavast kohustusest vabastatud meresõiduohutuse seaduse alusel, edastavad elektroonilisse mereinfosüsteemi ka reisilaeval viibivate isikute nimekirja. Eelnõus jäetakse välja reederi kohustus pidada isikuregistrit.

Valitsuse algatatud energiamajanduse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (48 SE) kaotatakse põhjendamatu erisus, mille tõttu ei ole Eestis kehtiv energiamajanduse korralduse seadus kooskõlas Euroopa Liidu energiatõhususe vastava direktiiviga.

Direktiiviga on vastuolus kehtiva seaduse säte, mille järgi ei pidanud suurettevõtjast jaotusvõrguettevõtjad ja ülekandevõrguettevõtjad koostama regulaarseid energiaauditeid. Erisuse kaotamisel peavad edaspidi energiaauditeid tegema ka Elektrilevi OÜ ja AS Tallinna Sadam.

Valitsuse algatatud Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumisega seonduv liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõuga (61 SE) tagatakse Eestis alaliselt elavate Ühendkuningriigi juhiloa omajatele üleminekusätted juhuks, kui Ühendkuningriik (ÜK) Euroopa Liidust lahkub. Ilma eriregulatsioonita võivad osad ÜK juhiload kaotada Eestis kehtivuse. Näiteks leppeta Brexiti jõustumisel kaotaks Eestis alaliselt kauem kui 12 kuud elanud isiku ÜK juhiluba ilma üleminekusäteteta kehtivuse.

Pärast eelnõuga seatud 12-kuulist üleminekuaega on ÜK juhiloa puhul tegu kolmanda riigi juhiloaga ning Eestis alaliselt elav ÜK juhiloa omaja peab selle enne 12 kuu möödumist vahetama Eesti juhiloa vastu. Juhiluba vahetatakse ilma eksami soorituse nõudeta.

Samuti sätestab eelnõu ÜK väljastatud liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaardi edasise kehtivuse Eestis. Eelnõu jõustub järgmisel päeval pärast ÜK Euroopa Liidust väljaastumist.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Prantsusmaa sõjalisel operatsioonil Barkhane Malis“ eelnõu (73 OE) võimaldab panustada kuni 95 kaitseväelasega Prantsusmaa sõjalisse operatsiooni Barkhane Malis.

Eesti kaitsepoliitika huvi on toetada stabiilset julgeolekukeskkonda üleilmselt ja Euroopa riikide solidaarset panustamist Euroopat mõjutavate ohtude vastases võitluses ning seda võimalusel nende tekkekohas. Lisaks eeltoodule aitab panustamine operatsiooni Barkhane süvendada strateegilist suhet Eesti ja Prantsusmaa vahel, mis baseerub lisaks jagatud väärtusruumile ka ühisel arusaamal julgeolekukeskkonnast ning seda mõjutavatest ohtudest. Prantsusmaa osaleb aktiivselt NATO heidutushoiaku tugevdamisel, panustades oma üksustega liitlaste suuremasse kohalolekusse Balti riikides, sealhulgas Eestis.

Operatsioon Barkhane on Prantsusmaa juhitud iseseisev rahvusvaheline sõjaline operatsioon Saheli piirkonnas (Burkina Faso, Mali, Mauritaania, Niger, Tšaad) ning Prantsusmaa suurim sõjaline välisoperatsioon (isikkoosseis 4500). Operatsiooni strateegiline eesmärk on Saheli piirkonnast lähtuvate üleilmsete aga eelkõige Euroopa suunaliste probleemide (terrorism, immigratsioon) ohjamine. Operatsiooni lõppeesmärk on stabiliseerida sõjaliste operatsioonidega olukorda piirkonnas määrani, mis võimaldab piirkonna riikide võimudel iseseisvalt julgeolekuolukorda tagada. Samuti toetab operatsioon Barkhane regiooni riikide valitsusi siseriikliku stabiilsuse loomisel.

Koostöö operatsiooni Barkhane raames on tugevdanud veelgi Eesti ja Prantsusmaa strateegilist liitlassuhet ning sõjalist koostööd. Kahe riigi kaitseväe üksuste koostöö käimasolevas sõjalises operatsioonis on tõstnud üksuste koostegutsemisvõimet. Tulenevalt senisest heast koostööst on Prantsusmaa teinud Eestile ettepaneku suurendada Eesti panust operatsiooni Barkhane ning alustada ühiselt erioperatsioonide üksuste koostööd Mali relvajõudude väljaõpetamisel. Sarnane koostööettepanek on tehtud ka teistele riikidele, kaasaarvatud Põhjamaadele. Lisaks soovib Eesti operatsiooni Barkhane raames tegutsevat jalaväerühma täiendada lisavõimetega selliselt, et üksus saaks oma ülesandeid väekaitse raames iseseisvalt ellu viia.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni reageerimisjõudude koosseisus“ eelnõu (69 SE) võimaldab panustada kuni 210 kaitseväelasega Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) reageerimisjõudude koosseisu.

NATO reageerimisjõudude (NATO Response Force − NRF) loomine otsustati Praha tippkohtumisel 2002. aastal. NRF on kõrgvalmiduses üksus, mis suudab ellu viia sõjalisi operatsioone mistahes maailma punktis. NRF-il on võtmeroll NATO lühikese etteteatamisajaga kollektiivkaitseoperatsioonide käivitamisel. NRF allub SACEUR-ile (Supreme Allied Commander Europe). NRF-i siirmise otsustab Põhja-Atlandi Nõukogu. NRF-i täismehitatuse tagamine on otseselt Eesti riigi huvides, sest NRF tagab NATO pühendumuse heidutusele ja kollektiivkaitsele.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel väljaõppe- ja nõustamismissioonil Afganistanis“ eelnõu (72 OE) näeb ette osaleda jätkuvalt kuni 46 kaitseväelasega NATO juhitaval väljaõppe- ja nõustamismissioonil Afganistanis. Missiooni tegevus on suunatud Afganistani julgeolekuküsimustega seotud ministeeriumitele ja julgeolekujõududele, keskendudes sõjaväe ja politsei kõrgemale juhtimistasemele. Eesti osales operatsioonil ISAF Afganistanis 11 aastat (2003-2014), RSM-il alates 2015. aastast ning plaanib jätkata liitlaskohustuste täimist NATO juhitud väljaõppe- ja nõustamismissioonil senises mahus. Panustades NATO suurimasse käimasolevasse sõjalisse operatsiooni aitab Eesti kaasa rahvusvahelise julgeoleku olukorra parandamisse.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe koosseisus“ eelnõu (71 OE) näeb ette osalemise kuni 24 kaitseväelasega Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe (Joint Expeditionary Force ehk JEF) koosseisus. JEF on Ühendkuningriigi algatatud, omanduses ja juhitav ning teiste riikide liikmesusega tahtekoalitsioon. JEF koondab sarnaselt mõtlevaid riike, kel ühine ohutunnetus ja kes on üldjuhul valmis kiiresti ja paindlikult panustama operatsioonidesse.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu väljaõppemissioonil ja ÜRO rahutagamismissioonil Malis“ eelnõu (70 OE) võimaldab panustada kuni kümne kaitseväelasega Euroopa Liidu (EL) väljaõppemissioonile Malis ja kuni kümne kaitseväelasega Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) rahutagamismissioonile Malis.

EL-i Nõukogu moodustas 17. jaanuari 2013 otsusega 2013/34/ÜVJP väljaõppemissiooni EUTM Mali (European Union Training Mission in Mali) Malis. Sellest missioonist on kujunenud EL-i üks tähtsamatest sõjalistest missioonidest, millesse koos Eestiga panustab ligi 600 kaitseväelasega 27 riiki, sealhulgas EL-i 22 liikmesriiki. EUTM Mali eesmärk on toetada Mali relvajõudude sõjalise võime arendamist ning parandada julgeolekuolukorda Malis. Lisaks sellele toetatakse poliitilise stabiilsuse saavutamist ja Alžiiri rahuleppe rakendamist suurendamaks riigivõimu ja õigusriikluse taastamist üle Mali. Saheli piirkonda laiemalt toetab EUTM Mali läbi G5 Saheli ühendväe operatsioonialase võimekuse parandamise ja piirkondliku koostöö tõhustamise, keskendudes esmajoones ühistele julgeolekuohtudele, eelkõige terrorismile ja inimkaubandusele.

25.aprillil 2013 loodi ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 2100 (2013) rahuvalvemissioon MINUSMA (United Nations Multidimensional Integrated Stabilization Mission in Mali). MINUSMA strateegiline eesmärk on toetada 2015. aastal sõlmitud Mali rahu- ja leppimisleppe elluviimist, suunates oma jõupingutused üha enam poliitilise dialoogi toetamisele ning Mali riigivõimu taastamisele Kesk-Malis, kus on suurenenud vägivald. ÜRO missiooni teine strateegiline eesmärk on Mali laiaulatusliku strateegia rakendamise hõlbustamine kaitsmaks tsiviilisikuid, vähendamaks kogukonna sisest vägivalda ning tagamaks peamiste avalike teenuste osutamist esmajoones Kesk-Malis.

Eesti kaitseväelaste osalemine ÜRO operatsioonidel aitab tugevdada Eesti panust ÜRO tegevusse rahu kindlustamisel. See aitab suurendada Eesti nähtavust ÜRO-s. Eesti panus EUTM Mali missiooni on oluline, sest Eesti üks prioriteete on aktiivselt osaleda EL-i ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika elluviimisel. Läbi osalemise nendel missioonidel panustab Eesti Euroopat mõjutavate ohtude vastasesse ühisesse võitlusesse, kaasaarvatud terrorismivastasesse võitlusesse ja rändeprobleemide lahendamisse.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil sellesse esmakordsel panustamisel“ eelnõu (68 OE) võimaldab kasutada kuni 50 kaitseväelast riigikaitseseaduse § 34 lõike 4 alusel, mille kohaselt määrab Riigikogu oma otsusega igaks aastaks kaitseväelaste piirarvu, kes võivad osaleda Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu (EL) või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) juhitaval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil sellesse esmakordsel panustamisel. Eesti täpne panus ja selle suurus oleneb konkreetse operatsiooni vajadustest ning otsustatakse nimetatud paragrahvi lõike 1 alusel üldkorras.

Konfliktid ja kriisid maailma eri regioonides võivad eskaleeruda ootamatult ja kiiresti ning vajaduse korral peab Eesti olema suuteline kiiresti ja paindlikult lähetama Kaitseväe üksusi kriisi- või konfliktipiirkonda, et tagada rahvusvaheline stabiilsus ja kaitsta niiviisi ka Eesti julgeolekuhuve. Käesoleva mandaadi andmine võimaldab võimalikult paindlikult reageerida kiiresti eskaleeruvale olukorrale, mis ei mahu muude riigikaitseseaduses sätestatud kiiret reageerimist võimaldavate erandite alla (nt NATO reageerimisjõudude koosseisus osalemine).

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsel rahutagamismissioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süürias“ eelnõu (67 OE) võimaldab panustada kuni kuue kaitseväelasega Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) rahutagamismissioonile Lähis-Idas.

UNTSO on ÜRO esimene rahuvalvemissioon, mis on puhtalt vaatlusmissioon. Missioonil osalevad sõjalised vaatlejad on relvastamata ning nende ülesanne on jälgida rahukokkulepetest ja relvastuskokkulepetest kinnipidamist Lähis-Idas, vältides seeläbi konfliktide eskaleerumist.

Eesti sõjalised vaatlejad osalevad UNTSO missiooni koosseisus alates 1997. aastast. 2014. aastast suurendati Riigikogu otsusega Eesti panust missioonil kuni kuue kaitseväelaseni, kes mehitavad sõjalise vaatleja ja vanemstaabiohvitseri ametikohti.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve“ eelnõu (66 OE) näeb ette osaleda jätkuvalt kuni 20 kaitseväelasega rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve. USA juhitav ISIL-i vastane rahvusvaheline sõjaline operatsioon Inherent Resolve käivitus 15. juunil 2014. Operatsiooni eesmärgiks on ISIL-i vastane toetus ja toetav sõjaline tegevus. Operatsiooni üheks oluliseks ülesandeks on Iraagi julgeolekujõudude koolitamine.Eesti osalemine operatsioonil algas augustis 2016.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonil Iraagis“ eelnõu (65 OE) näeb ette osaleda jätkuvalt kuni viie kaitseväelasega NATO missioonil NMI Iraagis. NATO Brüsseli tippkohtumisel juulis 2018 loodi uus väljaõppemissioon, mis aitab Iraagil üles ehitada jätkusuutlikud, läbipaistvad, kaasavad ja tõhusad julgeolekustruktuurid ning koolitada välja Iraagi enda instruktorid väljaõppe teostamiseks riigi julgeolekustruktuurides.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu sõjalisel missioonil EUNAVFOR Med/Sophia“ eelnõu (64 OE) võimaldab panustada kuni kuue kaitseväelasega operatsioonil EUNAVFOR Med/Sophia.

EUNAVFOR Med/Sophia ülesanne on tõkestada illegaalset migratsiooni Vahemerel ning tõsta Liibüa rannavalve ja mereväe võimekust ja anda teostada nende väljaõpet. Samuti kogutakse informatsiooni Liibüast illegaalselt transporditava nafta kohta vastavalt ÜRO JN resolutsioonile 2146 (2014) ja resolutsioonile 2362 (2017) ning tõhustatakse inimkaubandusega seotud infovahetust EL-i liikmesriikide, FRONTEX-i ja EUROPOL-i vahel. Operatsiooni mandaadi viimasel pikendamisel märtsis 2019 lõpetati laevade osalemine operatsioonil, millega kadus reaalne võime päästa Vahemerel inimelusid.

Operatsioonil osalemisega panustab Eesti solidaarselt teiste liikmesriikidega EL-i sõjalisse operatsiooni, mis aitab kaasa Euroopasse suunduva illegaalse migratsiooni tõkestamisse, suurendab Eesti välispoliitilist nähtavust ja annab Eesti kaitseväelastele võimaluse saada operatsioonil mitmekülgseid kogemusi.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel ÜRO rahuvalvemissioonil Liibanonis“ eelnõu (63 OE) võimaldab panustada kuni kolme kaitseväelasega Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) missioonil UNIFIL (United Nations Interim Force in Lebanon).

UNIFIL-i ülesanne on ära hoida vaenutegevuste tekkimine, toetada Liibanoni relvajõude Lõuna-Liibanonis ning koordineerida Liibanoni ja Iisraeli valitsuse tegevust neis küsimustes. Samuti on UNIFIL-i ülesanne aidata tagada humanitaarabi kättesaadavus tsiviilelanikele ning toetada sisepõgenike vabatahtlikku ja turvalist koju naasmist.

Eesti osales UNIFIL-is aastatel 1996–1997, mil panustas rahuvalvekompaniiga (135 kaitseväelast). 2015. aasta kevadest 2018. aasta sügiseni panustas Eesti UNIFIL-i jalaväerühma ja toetuselemendiga – kokku 38 kaitseväelasega – Soome ja Iiri ühispataljoni koosseisus. Alates 2018. aasta sügisest panustab Eesti ühe staabiohvitseriga missiooni peakorteris Naqouras. 2020. aastal jätkab Eesti UNIFIL-i panustamist kuni kolme kaitseväelasega.

Sündmus

Kell 9 – riigikaitsekomisjoni ja õiguskomisjoni liikmed osalevad Päästeameti Demineerimiskeskuse võimetutvustusel Männikul.

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
marie.kukk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Menetlusse võeti eelnõu käibemaksuseaduse muutmiseks

Valitsuse 23. septembril algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (76 SE).

Eelnõuga võetakse üle EL-i käibemaksudirektiivi muudatused, millega ühtlustatakse EL-i tasandil nõudmiseni varu ja aheltehingute maksukäsitlus. Direktiivi ülevõtmise tähtaeg on 1. jaanuar 2020.

Seletuskirjas märgitakse, et nõudmiseni varu on kaup, mille müüja toimetab ostjaga sõlmitud kokkuleppe alusel ostja teise liikmesriigi lattu ootele, kuni ostja selle kauba laost välja ostab. Kuni ostjale üleandmiseni on kaup müüja omandis. Muudatusega lihtsustatakse piiriülest ettevõtjate vaheliste kaubatehingutega tegelevate ettevõtjate käibemaksustamise korda, mis vähendab ettevõtja halduskoormust. Kehtiva korra kohaselt tuleb kauba müüjal antud juhul teises liikmesriigis registreerida ennast käibemaksukohustuslasena ja deklareerida seal kauba müük siseriikliku müügina.

Muudatuse kohaselt deklareerib kauba müüja üksnes ühendusesisest käivet nõudmiseni varuna teise liikmesriiki toimetatud kauba seal võõrandamise hetkel, ehk kauba müük deklareeritakse ja maksustatakse Eestis  nullprotsendilise määraga ning teises liikmesriigis tal sellise tehingu registreerimise või aruandluse kohustust ei teki.

Eelnõuga kehtestatakse reeglid piiriüleste aheltehingute maksustamiseks. Aheltehing on sama kauba järjestikune võõrandamine ehk tehingute ahel, kusjuures kaup toimetatakse otse esimeselt müüjalt teise liikmesriiki kauba viimasele ostjale. Tehingute ahelas on nullprotsendilise määraga maksustatava kauba võõrandamine teise liikmesriigi edasimüüjatele, kes toimetavad kauba ise või kelle nimel teeb seda kolmas isik, tehingute ahela viimasele kauba ostjale. Ülejäänud tehingud ahelas on käsitletavad siseriikliku käibena.

Liikmesriikides on aheltehingute maksustamise praktika erinev, mistõttu ettevõtjatel puudub selles osas õiguskindlus. Erineva praktika tõttu võib kaasneda tehingu topeltmaksustamine või maksustamata jätmine. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Valitsuse 23. septembril esitatud Riigikogu otsuse “Riigi 2018. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine” eelnõu (77 OE).

Eelnõu näeb ette kiita heaks riigi auditeeritud 2018. aasta majandusaasta koondaruanne, mis koosneb tegevusaruandest, raamatupidamise aruandest, informatsioonist kohaliku omavalituse üksuste ning avaliku ja valitsussektori kohta. Aruande juurde kuulub ka Riigikontrolli kontrolliaruanne. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Riigikogu sai ülevaate avalikust teenistusest

Jaak Aab andis ülevaate kogu avaliku ja valitsussektori töötajate arvudest.

„2018. aastal töötas avalikus sektoris tervikuna täistööajale taandatuna 312 000 töötajat, kellest ligikaudu 88 protsenti oli ametis valitsussektoris ja 12 protsenti muus avalikus sektoris. Eesti tööhõivest 26–64aastaste seas moodustab avalik sektor ligilähedaselt viiendiku,“ tõi minister välja.

„Eesti tööealiste inimeste arv on vähenemas ja seetõttu on oluline hoida valitsussektori töötajate arv tasakaalus tööealise elanikkonnaga,“ märkis Aab. Ta rääkis, et strateegiliseks eesmärgiks on seatud 12 protsendiline valitsussektori töötajate osakaal. Seda suudeti ministri sõnul ka möödunud aastal hoida, mil see protsent oli 11,9. „2018. aastal vähenes valitsussektoris töötavate inimeste arv 0,4 protsendi võrra, avalike teenistujate arv aga vähenes 720 inimese võrra ehk 2,5 protsenti. Riigi ametiasutustes vähenes avalike teenistujate arv 612 inimese võrra ehk 2,7 protsenti. Kohalikes omavalitsustes 108 teenistuja võrra ehk 1,9 protsenti,“ ütles Aab.

Aab märkis, et töökorralduslikult oli möödunud aasta avalikus teenistuses suurte muudatuste aasta.

„Esmalt lõppes ju haldusreformi esimene etapp ehk haldusterritoriaalne reform,“ ütles minister. „Ühinemiste teel moodustus 51 uut kohalikku omavalitsust ehk umbes 2/3 kõigist tänastest omavalitsustest. Kokku vähenes omavalitsuste arv 213-lt 79le,“ lausus Aab. Ühinemise tulemusena on ministri sõnul rohkem vahendeid, mida panustada kvaliteetsete teenuste osutamisele ja omavalitsuslike ülesannete täitmisele.

Minister tõi välja, et 1. jaanuarist 2018 kaotati maavalitsused ehk kohapealsed keskvalitsuse esindused. Aabi sõnul tähendas see seda, et nii mitmedki valdkonnad ja ülesanded liikusid omavalitsustele või omavalitsustele maakonnas ühiselt täidetavaks, nagu näiteks ühistranspordi korraldus või maakonna kui piirkonna arendamine.

„Luues väljaspool Tallinna uusi töövõimalusi, panustasid ümberkorraldustesse üle 40 riigiasutuse, riigi osalusega sihtasutuse ja avalik-õigusliku institutsiooni,“ ütles minister. Aab märkis, et maakondadesse loodi uusi avaliku teenistuse ametikohti ja lisaks koliti pealinnast välja sadu töökohti. Sellised ümberkorraldused on ministri hinnangul andnud võimaluse töötada riigi töökohtadel piirkondades ka neil inimestel, kes varem olid sunnitud käima tööl Tallinnas.

Minister rääkis, et 2019. aastal ja ka edaspidi jätkub riigipalgaliste töökohtade pealinnast väljaviimine, paindlike töötingimuste ja kaugtöö soosimine. „2023. aasta lõpuks maakonnakeskustesse loodavad riigimajad võimaldavad lisaks avalike teenuste kättesaadavamaks muutmisele parandada regioonide riigitöötajate töötingimusi ning laiendada kaugtöö võimalusi,“ märkis Aab. Ministri sõnul peab värbamine avalikku teenistusse ja laiemalt riigi palgale olema senisest paindlikum ning parimal kandidaadil peab olema võimalus töötada oma kodukohas.

Läbirääkimistel võtsid sõna Lauri Läänemets Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist, Hanno Pevkur Reformierakonna fraktsioonist ja Heiki Hepner Isamaa fraktsioonist.

Riigikogus jäi pooleli ühe eelnõu esimese lugemise arutelu täiskogu tööaja lõppemise tõttu:

Valitsuse algatatud kodakondsuse seaduse ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõuga (57 SE) muudetakse kodakondsuse seaduse sätteid, millega täpsustatakse ja ühildatakse põhikooliõpingutega kodakondsuse taotlemise nõuded eesti keele oskusele ja Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmisele.

Samuti muudetakse põhikooli lõpetamise ning õpitulemuste välishindamisega seonduvaid sätteid põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses.

Eelnõu jõustumise korral jäetakse põhikooli lõpetamise tingimustest välja riiklikud põhikooli lõpueksamid. Koolidele antakse tervikuna põhikooli lõpetamise otsuse pädevus.

Riikliku õppekava alusel on koolil õigus kehtestada lõpetamise tingimusena näiteks kooli spetsiifikale vastava koolieksami või näiteks loov- või uurimistöö tegemine. Riikliku tagasisidevahendina säilivad riiklikud aine- ja pädevustestid, mis loovad võimaluse jälgida õpilaste arengut ajas ning analüüsida erinevate aastate õpitulemusi ja kooli või klassi õpitulemusi riigi üldise taseme kontekstis.

Uue välishindamisinstrumendina sätestatakse õpilaste, vanemate ja koolitöötajate riiklikud küsitlused.

Kõigile põhikooli lõpuklassi õpilastele viiakse eelnõu kohaselt läbi eesti keele või eesti keele kui teise keele eksam, mille sooritamine ei ole seotud põhikooli lõpetamisega, kuid mille eesmärk on mõõta põhihariduse omandanud inimese eesti keele oskuse taset.

Kõigile põhikooli lõpetajatele viiakse enne põhikooli lõpetamist läbi ka riiklik test, millega hinnatakse Eesti Vabariigi põhiseaduse, riigikorra ja ühiskonna toimimise põhialuste ning kodaniku õiguste ja kohustuste tundmist.

Põhikooli lõpetaja saab eelnõu kohaselt oma õpingute raames läbiviidud riiklike testide eduka sooritamise korral täidetud ka kodakondsuse taotlemise nõuded eesti keele oskusele ja Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmisele.

Riigikogu ei toetanud ühte otsuse eelnõu:

Rahanduskomisjoni algatatud Riigikogu otsuse „Eesti Panga Nõukogu liikmete nimetamine“ eelnõu (38 OE).

Seoses Eesti Panga nõukogu liikmete volituste lõppemisega tegi nõukogu esimees Mart Laar ettepaneku nimetada Eesti Panga Nõukogusse Enn Eesmaa, Kaie Kerem, Enn Listra, Rein Minka, Ivari Padar, Jaanus Tamkivi ja Urmas Varblane.

Eesti Panga nõukogu on Eesti Panga järelevalveorgan, mis koosneb esimehest ja seitsmest liikmest. Riigikogu nimetab keskpanga nõukogu liikmed ametisse nõukogu esimehe ettepanekul viieks aastaks.

Läbirääkimistel võttis sõna Peeter Ernits Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.

Otsuse eelnõu poolt hääletas 18 Riigikogu liiget ja vastu oli 74 liiget.

Kuna eelnõu vastuvõtmiseks oli vaja Riigikogu koosseisu häälteenamust, siis jäi see otsusena vastu võtmata.

Istungi stenogramm http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/201909241000.

Fotod.

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu (NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
marie.kukk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Jevgeni Ossinovski: Valitsuse kodakondsusmuudatused irvitavad inimeste üle

Sotsiaaldemokraat Jevgeni Ossinovski kinnitusel ei aita valitsuse esitatud kodakondsusseaduse muudatused Eesti kodanikeks neid enam kui 1500 Eestis elavat last, kelle jaoks see eelnõu on justkui tehtud.

Riigikogus oli eile esimesel lugemisel eelnõu, mis küll lubab eksamiteta Eesti kodakondsust taotleda lastel, kelle üks vanematest on määratlemata kodakondsusega ja teine Vene Föderatsiooni kodanik, aga kellel tegelikkuses ei ole võimalik enne täisikka jõudmist kuidagi Eesti kodanikuks saada. Nimelt on eelnõusse kirjutatud sisse nõue, et laps peab loobuma Vene Föderatsiooni kodakondsusest, mida Venemaa aga ei võimalda.

Ossinovski hinnangul on tegu lubamatu inimeste üle irvitamisega. „Siseminister nimetab seda eelnõu „hea tahte avalduseks“ venekeelsete elanike suhtes. Ja ma olen igati nõus, et Eesti lapsed võiksid kasvada Eesti kodanikena. Eelnõu detailidesse süvenedes näeme aga, et hea tahte märk muutub ehtsaks sigaduseks. Kuna Venemaa seadused ei luba vabastada neid lapsi oma riigi kodakondsusest kuni täisealiseks saamiseni, tekib tõesti Ülle Madise viidatud kafkalik olukord: läheb laps koos vanemaga Politsei- ja Piirivalveametisse ning maksab ära 13 eurot riigilõivu, et taotleda kodakondsust. Jüri Ratase allkirjaga tuleb valitsuse korraldus anda talle kodakondsus. Aga see valitsuse otsus jõustub alles siis, kui laps toob tõendi, et ta on vabastatud Vene Föderatsiooni kodakondsusest,“ kirjeldas Ossinovski. Sellist tõendit ei saa aga laps tuua temast mitteolenevatel põhjustel, sest Venemaa seadused ei võimalda alla 18-aastastel Vene passist loobuda, lisas ta.

Ossinovski sõnul on Eesti parlamendi otsustada, kas anda neile lastele lihtsustatud korras kodakondsust või mitte anda. „Kui see otsus on tehtud, et me tahame sellele rühmale anda lihtsustatud korras kodakondsuse, siis peaks see olema riigi poolt käsitletud väärikalt,“ lausus Ossinovski. „Kafkalikud olukorrad tekitavad pisivimma ja pisivimm toob järk-järgult kaasa mitte sidusa ühiskonna, millest rääkis isand Helme, vaid tegelikult pigem vastupidi – ühe suure vimma.“

Sotsiaaldemokraadid esitavad eelnõule muudatusettepaneku, mis arvavad sealt „kafkalikud“ sätted välja. Samuti on nad algatanud omapoolse eelnõu, mis kohtleb Eestis elavaid lapsi kodakondsuse saamisel võrdselt ning võimaldab suuremal hulgal Eesti lastel tegelikult oma elu Eesti kodanikena alustada.

Täiendav info: Jevgeni Ossinovski, 554 5420

Ivari Padar kokku kuivanud toetustest: valitsus veab põllumehi alt

„Eelarve nn top-up-i real on varem räägitud 15 miljoni euro asemel 5 miljonit eurot. Valitsuse selline otsus on suur pettumus. Maaleluminister Mart Järvik on korduvalt kinnitanud, et täiendavad otsetoetused jõuavad täismahus järgmise aasta eelarvesse. Sama seisab ka koalitsioonileppes,“ ütles Padar.

Riigikogu maaelukomisjoni liikme sõnul oli top-up-i täismahus taastamine 2016. aastal eelmise valitsuse suur töövõit. „See aitas leevendada tagasilööke, mis sektorit rasketel aegadel tabasid ja on ühtlasi olnud Eesti põllumajandustootjatele viimastel aastatel aina tihenevas konkurentsis suureks abiks. Ajal, kui uuest eelarvest lõigati maha nii vajalikud kümme miljonit eurot, räägib minister sajast miljonist, millega riik hakkavat maad kokku ostma,“ lausus Padar.

Täiendav info: Ivari Padar, 5131851