Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

ELAK arutab Rumeenias kolleegidega väliskaubanduse ja innovatsiooni küsimusi

ELAK-i esimehe Anneli Oti sõnul on Eesti jaoks oluline, et Euroopa Liidu ja USA kaubandussuhted püsiksid pingevabad ja tugevad kaubanduspartnerid teeksid head koostööd Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) reformimisel. „Eesti kui väikeriigi jaoks on selged üleilmsed kaubandusreeglid olulised. Organisatsiooni e-kaubanduse reeglid vajavad hädasti kaasajastamist ja meie digiriik toetab igati hõlpsamat netikaubandust, et ka väikeettevõtjatel oleks võimalik oma toodetega maailmas läbi lüüa,“ ütles Ott.

ELAK-i aseesimees Riina Sikkut tõi esile Euroopa Komisjoni ettepaneku suurendada uuel eelarveperioodil teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi Euroopa Horisont 100  miljardi euroni. Ta märkis, et siiani on Eesti teadlased olnud üliedukad Horisondi raamprogrammis osalejad. „Meie teadlastele on innukas rahvusvaheline teaduskoostöö üheks püsimajäämise tagatiseks. See tõstab meie teadusasutuste taset ja nähtavust ning riikideülene koostöö sünnitab uusi ideid ja parandab infovahetust uurimisvaldkondades,“ lisas Sikkut.

COSACi päevakorras on ühenduse rahvusvaheliste kaubandussuhete väljavaated ja tulevikusuhe Ühendkuningriigiga, Euroopa haridusruum ühisturu edendajana ning innovatsioonil põhinev majandus ja rahvusparlamentide roll „uue majanduse“ toetamisel. Rumeenia peaminister annab ülevaate riigi Euroopa eesistumisel saavutatust.

Rahvusparlamentide Euroopa Liidu asjade komisjonide täiskogu istung Bukarestis toimub 24.-25. juuni. Eestist osalevad veel Tarmo Kruusimäe, Anti Poolamets ja Urve Tiidus.

Riigikogu pressiteenistus
Kristi Sobak
tel 631 6592, 5190 6975
e-post kristi.sobak@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Riigikogu liikmed arutavad ENPA täiskogul Venemaa küsimust

Eesti delegatsiooni liige Eerik-Niiles Kross sõnas, et ENPA keskendub oma suve osaistungil assamblee otsustusprotsesside võimalikule muutmisele seoses liikmesriikide delegatsioonide volituste ja hääletuste küsimusega. „Olulisima küsimusena on tegelikult päevakorras Venemaale hääleõiguse tagasiandmine. Sündmuste taoline areng, mis kaotaks üldse võimaluse delegatsioonide hääleõigust piirata, nõrgendaks oluliselt ENPA autoriteeti, annaks äärmiselt negatiivse signaali inimõiguste kaitsjatele üle maailma ja premeeriks täiesti absurdselt Venemaad,“ ütles Kross.

Täiskogu teemadeks on ka Daphne Caruana Galizia mõrv ja õigusriigi olukord Maltal, naistevastase vägivalla lõpetamise ja soolise võrdõiguslikkuse saavutamine, laste vastu suunatud vägivalla lõpetamine ning ÜRO eriraportööri avaldus laste müügi ja seksuaalse ekspluateerimise kohta.

Kõne all on ka olukord Süürias, järelevalvealane dialoog Bulgaariaga, Boriss Nemtsovi mõrv ja ENPA eelarve.

Lisaks valib ENPA omale uue peasekretäri.

ENPA on Euroopa vanim rahvusvaheline parlamentaarne assamblee, mille esimene istung toimus 1949. aasta 10. augustil. Euroopa Nõukogu roll on kaitsta liikmesriikide põhiväärtusi: inimõigusi, õigusriigi printsiipe ja demokraatiat.

Lisainfo:

Eerik-Niiles Kross: 50 46 509

Riigikogu pressiteenistus
Veiko Pesur
tel 631 6353, 55 590 595
e-post veiko.pesur@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Riigikogu eelinfo 27. maist – 2. juunini

Esmaspäev, 27. mai

Kell 15 – täiskogu istung

Riigikogu kinnitab töönädala päevakorra.

Riigikogu liikmete Signe Riisalo ja Rein Suurkase ametivanne.

Esimene lugemine – seitse eelnõu:

Riigikogu otsuse „Eesti Rahvusraamatukogu nõukogu liikmete nimetamine“ eelnõu (21 OE); Riigikogu otsuse „Riigikogu liikmetest Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu liikmete nimetamine“ eelnõu (19 OE); Riigikogu otsuse „Rahvusooperi nõukogu liikmete nimetamine“ eelnõu (20 OE); rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (8 SE); jäätmeseaduse, jäätmeseaduse muutmise seaduse ning jäätmeseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (15 SE); Riigikogu otsuse „Riigikogu probleemkomisjoni moodustamine eesti keele õppe arenguga tegelemiseks“ eelnõu (3 OE); Riigikogu otsuse „Riigikogu probleemkomisjoni moodustamine rahvastikukriisi lahendamiseks“ eelnõu  (4 OE).

Riigikogu liikmete kõnesoovide korral toimub vaba mikrofon.

Kell 11 – komisjonide istungid

Euroopa Liidu asjade komisjonis – kell 8.30: Eesti seisukohad 28. mai erakorralisel Euroopa Ülemkogu istungil, kutsutud peaminister Jüri Ratas; kell 13.30: valitsuse ELi poliitika 2019 – 2023 ettevalmistusest, kutsutud Riigikantselei esindaja; ELi järgmise perioodi eelarveraamistiku läbirääkimistest, kutsutud Rahandusministeeriumi esindajad; Eesti seisukohast autoriõigusi digitaalsel ühtsel turul käsitleva direktiivi eelnõu suhtes 15. mail toimunud Euroopa Liidu nõukogu istungil;

keskkonnakomisjonis – kell 11.10: Riigikogu otsuse „Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus nõukogu liikmete tagasikutsumine ja uute liikmete nimetamine“ eelnõu (23 OE); Riigikogu otsuse „Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu liikmete nimetamine“ eelnõu (24 OE); metsanduse arengukavast aastateks 2021 – 2030, kutsutud Keskkonnaministeeriumi esindajad;

kultuurikomisjonis – kell 11.10: ülevaade Kultuurkapitali tegevusest, kutsutud Kultuurkapitali juhataja Kertu Saks;

maaelukomisjonis – kell 11.10: kohtumine Maaelu Edendamise Sihtasutuse juhatuse esindajatega;

majanduskomisjonis – kell 11.10: kohtumine Eesti Energia ASi juhtidega, kutsutud juhatuse esimees Hando Sutter ja nõukogu esimees Väino Kaldoja; arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile: Eesti seisukohtadest koostoimelisi intelligentseid transpordisüsteeme (C-ITS) käsitleva Euroopa Komisjoni delegeeritud määruse eelnõu kohta (C(2019)1789);

põhiseaduskomisjonis – kell 11.15: Riigikohtu esimehe ülevaade kohtukorralduse, õigusemõistmise ja seaduste ühetaolise kohaldamise kohta, kutsutud Riigikohtu esimees Villu Kõve; avaliku teabe seaduse täitmisest ja isikuandmete kaitse tagamisest 2018. aastal, kutsutud Andmekaitse Inspektsiooni esindaja;

rahanduskomisjonis – kell 11.15: Õiguskantsleri kirjadest; kohtumine Eesti Tööandjate Keskliidu esindajatega;

riigikaitsekomisjonis – presidendi poolt välja kuulutamata jäetud Kaitseväe korralduse seaduse muutmise seadus (783 UA); kohtulahendist (2-8/19-8);

sotsiaalkomisjonis – kell 11.10: ülevaade Eesti Haigekassa tegevusest, kutsutud Haigekassa juhatuse esimees Rain Laane ja Sotsiaalministeeriumi esindaja; ülevaade ioniseerivast ja mitteioniseerivast kiirgusest, kutsutud Keskkonnaministeeriumi esindaja;

väliskomisjonis – Eesti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Läti Vabariigi Parlamentidevahelise Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamisest; ülevaade arengutest Iraanis, kutsutud Välisministeeriumi esindaja; 16. – 17. mail 2019 Helsingis toimunud Euroopa Nõukogu välisministrite kohtumisest, kutsutud Välisministeeriumi esindaja ja Eesti alaline esindaja Euroopa Nõukogu juures;

õiguskomisjonis kell 11.15: arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile: Eesti seisukohtadest Euroopa Komisjonile rahvusvaheliste kriminaalõigusalase koostöö lepingute läbirääkimistel osalemiseks volituste andmise kohta, kutsutud Justiitsministeeriumi esindajad.

julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjonis – kell 13.30: komisjoni esimehe ja aseesimehe valimine;

korruptsioonivastases erikomisjonis – kell 13.30: komisjoni esimehe ja aseesimehe valimine;

riigieelarve kontrolli erikomisjonis – kell 13.30: komisjoni esimehe ja aseesimehe valimine;

Sündmus

Kell 14 – rahanduskomisjoni liikmed kohtuvad IMFi delegatsiooniga (ruum O. Strandman).

Teisipäev, 28. mai

Kell 10 – täiskogu istung

Esimene lugemine – kaks eelnõu:

Riigikohtu esimehe Villu Kõve esitatud Riigikogu otsuse „Kai Kullerkupu Riigikohtu liikmeks nimetamine“ eelnõu (5 OE); Riigikogu otsuse „Eesti esindaja nimetamine Põhjamaade Investeerimispanga kontrollkomiteesse“ eelnõu (10 OE).

Kell 14 – komisjonide istungid

kultuurikomisjonis – jalgpallivõistluste ja teiste spordiürituste pealtvaatajate vägivalda ning muid korrarikkumisi käsitleva Euroopa konventsiooni denonsseerimise seaduse eelnõust, kutsutud Kultuuriministeeriumi esindajad; ülevaade „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2030“ eelnõu ettevalmistamisest, kutsutud Kultuuriministeeriumi ja dokumenti koostava töögrupi esindajad;

keskkonnakomisjonis – Rail Balticu hetkeseisust, kutsutud Rail Balticu, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Keskkonnaministeeriumi esindajad; jäätmeseaduse, jäätmeseaduse muutmise seaduse ning jäätmeseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (15 SE);

maaelukomisjonis – kohtumine Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti esindajatega;

majanduskomisjonis – kohtumine Veeteede Ameti juhtidega;

põhiseaduskomisjonis – kell 12: Riigikogu otsuse „Riigikogu probleemkomisjoni moodustamine eesti keele õppe arenguga tegelemiseks“ eelnõu (3 OE); Riigikogu otsuse „Riigikogu probleemkomisjoni moodustamine rahvastikukriisi lahendamiseks“ eelnõu (4 OE); Riigi peaprokuröri ülevaade seadusega prokuratuurile pandud ülesannete täitmise kohta 2018. aastal, kutsutud riigi peaprokurör Lavly Perling;

rahanduskomisjonis – rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõust (8 SE); Riigikogu otsuse „Tagatisfondi nõukogu liikme nimetamine“ eelnõu algatamine;

riigikaitsekomisjonis – ettepanekutest Punase risti nimetuse ja embleemi seaduse muutmiseks (1-6/19-19), kutsutud Eesti Punase Risti, Kaitse-, Sotsiaal- ja Välisministeeriumi esindajad (ruum A. Rei); ülevaade julgeolekuolukorrast Ukrainas, kutsutud Ukraina kaitseatašee Eestis kolonel Oleksandr Koberskyi;

sotsiaalkomisjonis – ülevaade Tööinspektsiooni tegevusest, kutsutud Tööinspektsiooni peadirektor Maret Maripuu ja Sotsiaalministeeriumi esindaja;

väliskomisjonis – Põhja-Makedoonia Vabariigi ühinemist käsitleva Põhja-Atlandi lepingu protokolli heakskiitmise seaduse eelnõu, kutsutud Välisministeeriumi esindajad; Riigikogu otsuse „Eesti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Läti Vabariigi Parlamentidevahelise Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamineˮ eelnõust;

õiguskomisjonis – kell 13: Justiitsministeeriumi õigusloome plaanidest, kutsutud justiitsminister Raivo Aeg.

Sündmused

Kell 14 Riigikogu esimees Henn Põlluaas võtab kodanikuliikumiselt Eesti Metsa Abiks vastu petitsiooni „Lageraied ajalukku“.

Kell 14.30 – põhiseaduskomisjoni liikmed kohtuvad Eesti Vabariigi presidendi Kersti Kaljulaidiga (Kadriorg).

Kolmapäev, 29. mai

Kell 12 – infotund

Kell 14 – täiskogu istung

Uuesti arutamine – üks eelnõu:

Kaitseväe korralduse seaduse muutmise seadus (783 UA).

Esimene lugemine – üks eelnõu:

Tubakaseaduse ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (9 SE).

Sündmused

Kell 10 – väliskomisjoni esimees Enn Eesmaa kohtub Soome Vabariigi suursaadiku Timo Kantolaga.

Kell 11 – Riigikogu aseesimees Helir-Valdor Seeder osaleb Mulgimaa toetusrühma kohtumisel.

Kell 13.30 – väliskomisjoni esimees Enn Eesmaa kohtub Ukraina suursaadiku Mariana Betsaga.

Neljapäev, 30. mai

Kell 10 – täiskogu istung

Teine lugemine (kui esimene lõpetatakse) – kaks eelnõu:

Riigikogu otsuse „Riigikogu probleemkomisjoni moodustamine eesti keele õppe arenguga tegelemiseks“ eelnõu (3 OE); Riigikogu otsuse „Riigikogu probleemkomisjoni moodustamine rahvastikukriisi lahendamiseks“ eelnõu  (4 OE).

Esimene lugemine – kaks eelnõu:

Riigikogu otsuse „Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamine“ eelnõu (17 OE); Riigikogu otsuse „Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamine“ eelnõu (18 OE).

Komisjoni istung

rahanduskomisjonis – 15 minutit pärast täiskogu istungit: alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (30 SE); alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning tulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (7 SE).

Sündmused

Kell 12 – Riigikogu esimees Henn Põlluaas kohtub Korea Vabariigi Rahvusassamblee esimehe Moon Hee-sangiga. Kohtumisel osaleb ka Eesti-Korea Vabariigi parlamendirühma esimees Urve Tiidus.

Kell 14 – kultuurikomisjoni liikmed kohtuvad Eesti Vabariigi presidendi Kersti Kaljulaidiga (Kadriorg).

Kell 19 – Riigikogu esimees Henn Põlluaas annab Korea Vabariigi Rahvusassamblee esimehe Moon Hee-sangi auks õhtusöögi. Osalevad ka Eesti-Korea Vabariigi parlamendirühma esimees Urve Tiidus ja aseesimees Sven Sester ning väliskomisjoni aseesimees Marko Mihkelson.

Reede, 31. mai

Komisjoni istung

Euroopa Liidu asjade komisjonis – kell 10: Eesti seisukohtadest 3. – 4. juunil toimuval mitteametlikul ELi põllumajanduse ja kalanduse nõukogu kohtumisel, kutsutud maaeluminister Mart Järvik ja keskkonnaminister Rene Kokk; seisukoha andmine: Euroopa Komisjoni delegeeritud määruse eelnõu, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/40/EL seoses sidusate intelligentsete transpordisüsteemide kasutuselevõtu ja praktilise kasutamisega, kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja; seisukoha andmine: Euroopa Komisjonile rahvusvaheliste kriminaalõigusalase koostöö lepingute läbirääkimistel osalemiseks volituste andmine, kutsutud Justiitsministeeriumi esindaja.

Sündmused

Kell 8.30 – väliskomisjoni aseesimees Marko Mihkelson kohtub USA Kongressi ametnike delegatsiooniga.

Kell 13 – sotsiaalkomisjoni liikmed kohtuvad Eesti Vabariigi presidendi Kersti Kaljulaidiga (Kadriorg).

Kell 15 – Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsioon kohtub Eesti Vabariigi Presidendi Kersti Kaljulaidiga (Kadriorg).

Välislähetused

26. – 31. mai
Riigikogu väliskomisjoni liige Keit Pentus-Rosimannus osaleb Ottawas Kanada parlamendis toimuval arutelul, kus tutvustab väliskomisjoni raportit „Valmisolek tõrjuda valimistesse sekkumist lääneriikide näitel“ ning esineb Torontos Tartu Kolledžis loenguga.

28. – 29. mai
Riigikogu liige Marina Kaljurand osaleb konverentsil Spade 2019 „Designing the Future of Defence and Security“ Soestis Hollandis.

30. mai – 1. juuni
Riigikogu aseesimees Siim Kallas (30. mai – 31. mai), Balti Assamblee (BA) Eesti delegatsiooni liige Johannes Kert (30. mai – 31. mai) ja väliskomisjoni esimees Enn Eesmaa osalevad BA idapartnerluse konverentsil Vilniuses Leedus.

31. mai – 2. juuni
Riigikogu liikmed Ants Laaneots ja Sven Sester osalevad NATO Parlamentaarse Assamblee kevadistungil Bratislavas Slovakkias.

Riigikogu pressiteenistus
Veiko Pesur
tel 631 6353, 55 590 595
e-post veiko.pesur@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Riigikogu nõupidamisruumid said ajalooliste riigimeeste nimed

„Seni olid Riigikogu nõupidamisruumid tähistatud numbritega. Samas on parlamendi ajaloos palju väärikaid inimesi ja Eesti rahvaesinduse 100. sünnipäeva puhul otsustasime anda neile ruumidele esimeste Riigikogu esimeeste nimed,“ ütles Riigikogu Kantselei direktor Peep Jahilo.

Nõupidamisruumide nimetseremoonial kõneles Riigikogu liige, professor Aadu Must. „Kõik need kolm ajaloolist riigimeest olid hariduse usku. See on taganud Eesti riikliku iseseisvuse ja järjepidevuse,“ ütles Must. Professor Must kiitis Riigikogu ruumide nimetamise algatust ja tegi ettepaneku sellega jätkata, sest inimesi, kes on ehitanud vundamendi, millel püsib Eesti riik, on veel mitmeid.

Otto August Strandman (30.11.1875–05.02.1941) oli I Riigikogu esimees 1921. aastal ja riigivanem aastatel 1929–1931. Strandman on olnud ka Eesti peaminister (1919), välisminister, kohtuminister ja rahandusminister.

Otto August Strandmani bareljeef Riigikogu nõupidamisruumis

Otto August Strandmani bareljeef Riigikogu nõupidamisruumis

August Rei (22.03.1886–29.03.1963) oli II Riigikogu esimees ja riigivanem aastatel 1928–1929. Rei on olnud ka Eesti välisminister ja peaminister presidendi ülesannetes eksiilis aastatel 1945–1963.

August Rei bareljeef Riigikogu nõupidamisruumis

August Rei bareljeef Riigikogu nõupidamisruumis

Jaan Tõnisson (22.12.1868–03.07.1941) oli II ja V Riigikogu esimees ning riigivanem aastatel 1927–1928 ja 1933. Tõnisson on olnud ka Eesti peaminister (1919–1920) ja Ajutise Valitsuse portfellita minister (1918–1919).

Jaan Tõnissoni bareljeef Riigikogu nõupidamisruumis

Jaan Tõnissoni bareljeef Riigikogu nõupidamisruumis

Sel nädalal tähistab Riigikogu 100. sünnipäeva. 23. aprillil 1919 tuli Tallinnas kokku esimene iseseisvas Eestis rahva poolt valitud esindus – Asutav Kogu. Iseseisvusdeklaratsiooni, põhiseaduse ja maaseaduse vastu võtnud ning Eesti riigi jaoks üliolulisi küsimusi lahendanud esindus tegutses kui parlament. Asutava Kogu otsused lõid vundamendi Eesti riigile.

Fotod nimetseremoonialt (laekuvad viivitusega).

Riigikogu sünnipäevanädala sündmuste kohta loe Riigikogu kodulehelt.

Riigikogu pressiteenistus
Kristi Sobak
tel 631 6592, 51 906 975
e-post kristi.sobak@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Riigikogus esitletakse Riigikogu 100. sünnipäevale pühendatud postmarki

„Riigikogu 100. aastapäevale pühendatud postmark on suure ajaloolise tähtsusega, mis jäädvustab meie parlamentaarse iseseisva Eesti riigi sünni ja viib ta filatelistide hinnalisse kollektsiooni,“ ütles Henn Põlluaas. „Tähtpäevale pühendatud postmark ümbrikul on ka oluliseks sõnumiviijaks üle maailma meie riigi ajaloo kohta.“

1919.aasta 23. aprillil tuli Eestis kokku esimene rahva valitud esindus ehk Asutav Kogu, mis võttis vastu paljud meie riigile aluse pannud otsused. Seda päeva tähistame Riigikogu sünnipäevana. Asutava Kogu ülesanne oli luua Eesti riigile alus, võtta vastu põhiseadus ja maaseadus. Asutav Kogu tegutses Eesti rahvaesinduse ja seadusandliku võimuna 23. aprillist 1919 kuni 20. detsembrini 1920.

Parlamendi 100. sünnipäevale pühendatud postmärgi annab välja Eesti Post. Postmargi Riigikogu 100 esitlus on Toompea lossis, kus seda esitletakse koos ümbriku ja tähtpäeva daatumit märkiva templiga. Huvilised saavad soovi korral postmargile esimese päeva templi. Hiljem saab nii postmarki soetada kui ka ümbrikku tembeldada Toompeal asuvas Omniva postkontoris.

Postmargiväljaande kujundas kunstnik Riho Luuse. Et ta kujundas ka kümme aastat tagasi ilmunud Riigikogu 90. juubeli postmargi, siis on see kena ühtses stiilis loodud markide paar. Margi nominaalhind on 65 senti, mis on praegune Eesti-sisese kirja saatmise hind.

Fotod:

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Nestor: Eesti riik on tugev siis, kui me usume temasse

Tere ja ilusat pidupäeva kõigile lipu heiskajatele nii siin Toompea nõlvadel kui kodudes. Meie vaba riik saab täna 101-aastaseks. See 101 on ise üks äärmiselt vahva number, ent täna on meil põhjust rõõmustada ka selle üle, et 24. veebruaril, Vabariigi sünnipäeval, tõusis lipp Pika Hermani torni uuesti täpselt kolmkümmend aastat tagasi. Ja nii on ja nii jääb.

Head kaasmaalased! Eesti riik on tugev siis, kui me usume temasse. Usume nii, nagu teevad seda need tuhanded lauljad, tantsijad ja peolised, kes sellel suvel juubelilaulupeol meid oma loominguga haaravad. Või nii nagu teevad seda sellel aastal armsa ümmarguse maakera igast nurgast siia sõitvad ESTO päevadel osalejad. Nad teavad, et Eesti Vabariik ei ole vanaema mälestus või muinasjutt lapsepõlvest, vaid koht, mis neid hoiab ja neist lugu peab. Ja kui mõni neist pole saanud aega Eesti koju mitme aasta jooksul tulla, siis ei maksa imestada, kui nad nähtust siirast rõõmu tunnevad. Nad usuvad Eestisse.

Aga uskuge Eestisse ka nii, nagu teevad need tüdrukud ja poisid, kes täna hommikul on tulnud siia koos ema isaga lippu heiskama ja hümni laulma. Ja uskuge Eestisse nii, nagu need vanaemad ja vanaisad, kes koos lastelastega hümni lauldes on kimpus, sest silm läheb märjaks ja kurk kähedaks. Laul ei tule hästi välja, aga süda rõkkab rõõmust, sest saad aru, et see elu saab asja eest elatud. Midagi suuremat kui vabadus ei ole võimalik oma lastele kinkida.

Uskuge Eestisse, mis on täis naeru ja lugupidamist. Mõistmist ja loomingut. Vabadust ja austavat sõnakasutust. Hoolimist ja tarmukust. Jõuluootust ja jaanipäeva ärevust. Kus on kahjuks nii kurbi mälestusi, aga ka rõõmsat ootust. Kus on koostegemise lusti ja armastust. Kus kõlab ilus eesti keel ja kus kõik tunnevad end kui kodus. Uskuge Eestisse, kus igaüks saab olla see, kes ta tahab. Vaba inimene vabal maal. 

Õnne ja rõõmu teie kodudesse! Mina usun Sinusse, Eesti. Elagu Eesti Vabariik!

Riigikogu eelinfo reedeks, 25. jaanuariks

Komisjoni istung

Euroopa Liidu asjade komisjonis – kell 10: Eesti seisukohtadest 28. jaanuaril toimuval ELi põllumajanduse ja kalanduse nõukogu istungil, kutsutud maaeluminister Tarmo Tamm; seisukoha andmine Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika reformipaketi aastateks 2021-2027 (COM (2018) 392-394) kohta, kutsutud Maaeluministeeriumi esindajad; seisukoha andmine Euroopa Komisjoni teatise „Kestlik biomajandus Euroopas: majanduse, ühiskonna ja keskkonna vaheliste sidemete tugevdamine“ kohta (COM(2018) 673), kutsutud Maaeluministeeriumi esindaja; seisukoha andmine Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingu ja verbaalnoodi (COM(2018) 833-834, 841) kohta, kutsutud Välisministeeriumi esindaja.

Välislähetused

24. – 25. jaanuar
Riigikaitsekomisjoni liige Ants Laaneots osaleb Balti Assamblee õigus- ja kaitsekomitee istungil Riias Lätis.

24. – 25. jaanuar
Riigikaitsekomisjoni liige Johannes Kert osaleb 12. Euroopa-Ukraina foorumil Rzeszówis Poolas.

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
tel 631 6456; 58 213 309
e-post marie.kukk@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Riigikogus läbis esimese lugemise Eestis elavaid britte puudutav eelnõu

Valitsuse algatatud Euroopa Liidu kodaniku seaduse ja teiste seaduste täiendamise seaduse (Ühendkuningriigi väljaastumine Euroopa Liidust) eelnõuga (781 SE) tagatakse väljaastumislepinguga määratud tingimused Eestis elamiseks nii Ühendkuningriigi kodanikele kui ka nende praegustele ja tulevastele perekonnaliikmetele.

Eelnõuga tahetakse kindlustada, et juhul kui Ühendkuningriik otsustab Euroopa Liidust lahkuda, on endiselt reguleeritud Eestis elavate brittide õiguslik seisund. Euroopa Liidu kodaniku seaduse reguleerimisala laiendatakse eelnõuga Ühendkuningriigi kodanikele, kes elavad Eestis väljaastumislepingus määratud üleminekuaja lõpus.

Alates 2021. aasta aprillist Eestisse saabuvad Ühendkuningriigi kodanikud kuuluksid juba välismaalaste seaduse reguleerimisalasse.

Eelmise aasta novembri seisuga oli oma elukoha Eestis registreerinud ja omasid kehtivat ID-kaarti 1301 Ühendkuningiriigi kodanikku, neist alalist elamisõigust omas 337 inimest.

Esimese lugemise läbis teinegi eelnõu:

Riigikogu liikmete Tarmo Kruusimäe, Madis Millingu, Priit Sibula, Hardi Volmeri algatatud autoriõiguse seaduse muutmise seaduse eelnõu (757 SE) näeb ette, et valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega audiovisuaalse teose ja teose helisalvestise isiklikeks vajadusteks kasutamise kompenseerimiseks tasu maksmise korra ning salvestusseadmete ja -kandjate loetelu ning makstava tasu suuruse salvestusseadme kohta.

Läbirääkimistel võttis sõna Hardi Volmer (SDE).

Istungi stenogramm

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu

(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Veiko Pesur
tel 631 6353, 55 590 595
e-post veiko.pesur@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Menetlusse võeti eelnõu välismaalaste tähtajalise elamisloa kohta

Eelnõu näeb ette erandi tegemist püsivalt Eestisse elama asumiseks antava tähtajalise elamisloa andmise eesmärgi ja tingimuste kohta.

Erand näeb ette anda tähtajaline elamisluba püsivalt Eestisse elama asumiseks välismaalasele, kes on vaimulik, munk või nunn, keda kutsub Eestisse usuline ühendus ning see kutse on kooskõlastatud Siseministeeriumiga. Usulisel ühendusel on vastavalt eelnõule kutsuja  kohustused. Kooskõlastatult Siseministeeriumiga Eestisse kutsutud vaimulike, munkade ja nunnade puhul ei rakendata seaduses sätestatud piisava legaalse sissetuleku nõuet. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

 

Herkel: inimõigused internetis nõuavad kiiret tegutsemist

Herkeli sõnul mõjutab internet pea kõike meie ümber ja on muutunud vältimatuks vajaduseks sadadele miljonitele inimestele ning ka riikide heaolu sõltub sellest. Selles valguses on järjest enam tähelepanu vaja suunata inimõigustele internetis. „See oli ka minu raporti koostamise ja esitamise põhjus. Keskendun raportis inimõigustele, mida peame üheskoos kaitsma. Kõigil peab olema juurdepääs internetile, keegi ei tohi end seal diskrimineerituna tunda ja internet peab olema kõigile avatud niinimetatud ökosüsteem,“ rääkis Herkel.

Raporti järgi tuleb väljendamisvabadust ja infovabadust tugevamini kaitsta. Samal ajal tuleb tagada kasutajate turvalisus, austada nende privaatsust ja seda eriti isikuandmete vaatepunktist.

„Võrguoperaatorid peavad tundma survet ja samuti ka need, kes internetile uusi kasutusvõimalusi loovad – siin võib näiteks tuua asjade interneti ja tehisintellekti,“ sõnas Herkel.

Interneti kasutajate isikuandmete kasutamine peab olema iga inimese enda otsustada, see on aga koht, kus domineerivad ärihuvid. „Seega tegin ettepaneku, et hea internetihaldus peaks olema mitmekülgne ja detsentraliseeritud, läbipaistev ja vastutustundlik. Peab valitsema koostöö ja osalus,“ ütles Herkel.

Inimõiguste kaitsmiseks on Herkeli kinnitusel vaja konkreetseid protseduure, mis tuleb luua eri riikide koostöös ja kaasataud peavad olema ka teised sidusrühmad. Euroopas on peamine roll Euroopa Nõukogul ja Euroopa Liidul, nende koostöös peab suurenema EuroDIGi (European regional dialogue of internet governance) roll.

Herkeli sõnul on internetiga seotud teemad tõusnud ENPAs kesksele kohale. Sellega seotud raporteid on kultuurikomitees ettevalmistamisel veel mitu ja veebis toimuv on järjest tähtsamal kohal ka näiteks valimiste ja valimisvaatluse puhul, samuti liikmesriikide demokraatlike institutsioonide toimimise monitoorimisel. „Kui räägime küberjulgeolekust, siis tähendab see suurte strateegiliste infrastruktuuride haavatavust, aga ka seda, et meie demokraatlik riigikorraldus ja institutsioonid oleksid kõrvalt tulevate rünnete eest kaitstud,“ ütles Herkel.

Lisaks raportile võeti 60 poolthääle ja kolme vastuhäälega vastu Euroopa Nõukogu soovitused liikmesriikide valitsustele. Kaks hääletajat jäi erapooletuks.

Dokumendid leiab siit

Riigikogu pressiteenistus
Veiko Pesur
tel 631 6353, 55 590 595
e-post veiko.pesur@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee