Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu esimees kommunismiohvreid mälestades: MRP muutis inimeste saatust

„Eestile tähendas MRP meie riigi kadumist maailmakaardilt. Baaside lepingu pealesurumist, punasõdurite sissemarssi ja hääletut alistumist,“ meenutas Põlluaas pakti ja sellega kaasnenud salajast osa.

„Tänane Venemaa jätkab stalinlikku laienemispoliitikat. Kremli imperiaalsed ambitsioonid ei ole mitte kusagile kadunud. Nii meie kui maailma üldsus on hukka mõistnud Venemaa agressioonid Gruusias ja Ukrainas, Lõuna-Osseetia ja Abhaasia hõivamise ning Krimmi okupeerimise ja annekteerimise. Kahjuks ei ole välistatud agressioonivõimalus ka diktatuurist vabaneda püüdva Valgevene rahva vastu,“ rääkis Põlluaas.

Riigikogu esimees ütles, et arvestades ajaloo õppetunde, tuleb meil tähelepanelikult jälgida naaberriigi tegevust. „Me oleme väike rahvas, me peame tegutsema targalt, et jääda ellu. Me peame panustama iseseisvasse kaitsesse ja NATO liitlaste kohalolekusse. Ainult nii suudame me säilitada oma riiki, rahvast ja iseseisvust,“ kõneles ta.

Memoriaali aias toiminud mälestustseremoonial kõnelesid president Kersti Kaljulaid, justiitsminister Raivo Aeg, Tallinna Memento ühenduse esindaja Peep Varju ning Eesti õpilasesinduste liidu juhatuse esimees Marcus Ehasoo. Toimus mälestuspalvus ja -kontsert. Pärast kontserti istutati aeda õunapuu, millega pandi alus uuele traditsioonile.

Mälestustseremoonia fotod  Fotod laekuvad viivitusega! (autor: Erik Peinar, Riigikogu)

Riigikogu esimehe kõne

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
tel 631 6356, 515 3903
e-post epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Väliskomisjoni esimees: vajame Wellesi deklaratsiooni 80 aastat hiljemgi

Riigikogu väliskomisjoni esimees Enn Eesmaa rõhutas, et asevälisminister Sumner Wellesi 23. juulil 1940 välja antud deklaratsioon oli erakordne märk meie ühisest pühendumusest vabadusele, suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele. „1940. aastast kuni Balti riikide iseseisvuse täieliku taastamiseni pool sajandit hiljem lehvisid Washingtonis jätkuvalt Eesti, Läti ja Leedu lipud, nii nagu meie rahvad jätkuvalt uskusid tulevikku, kus vabadus tagasi võidetakse ja suveräänsus taastatakse,“ ütles Eesmaa.

Wellesi deklaratsioon sätestas Eesmaa sõnul rahvusvahelise raamistiku Balti riikide de jure eksisteerimiseks kogu Nõukogude okupatsiooni perioodi vältel ning hiljem järgnenud Eesti, Läti ja Leedu riikluse taastamiseks.

Deklaratsioon on Eesmaa kinnitusel ka tänapäeval jõuline, innustav ja oluline meeldetuletus vajadusest järgida rahvusvahelise õiguse põhimõtteid ja seista vastu, nagu deklaratsioonis kinnitati, „röövtegevusele, olenemata sellest, kas seda viiakse ellu jõudu kasutades või jõuga ähvardades“. „21. sajandil üha edasi liikudes jääb meie ühine pühendumus demokraatlikele väärtustele, turvalistele piiridele ja suveräänsete riikide territoriaalsele terviklikkusele sama vankumatuks nagu alati,“ sõnas Eesmaa.

Väliskomisjon esimees tuletas meelde, et Ameerika Ühendriikide 25. juuli 2018 Krimmi deklaratsioonis kinnitati veel kord samu põhimõtteid nagu Wellesi deklaratsiooniski, rõhutades USA poliitikat, mille kohaselt ta keeldub tunnistamast jõuga ära võetud territooriumi ebaseaduslikku anneksiooni, ning Balti riigid tunnustavad ja toetavad täielikult seda hoiakut.

„Sellel olulisel aastapäeval tähistame sõltumatust ning mälestame neid, kes selle kindlustamise nimel kannatasid ja ohvreid kandsid. Tunnistame Ameerika Ühendriikide oluliste panuste tähtsust nii ajalooliselt kui ka tänapäeval, kuna neil on asendamatu roll Balti riikides ja Euroopas julgeoleku tagamisel. Eesti on uhkusega nende NATO liikmesriikide hulgas, kes kulutavad vähemalt 2% oma SKT-st kaitsele, nii et koos oma partneritega saame ellu viia ühist nägemust rahumeelsest, ühtsest ja vabast Euroopast,“ ütles Enn Eesmaa.

Riigikogu pressiteenistus
Veiko Pesur
tel 631 6353, 55 590 595
e-post veiko.pesur@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Riigikogu esimees võidupühal: meie ülesanne on hoida ja kaitsta seda imeilusat maad

„Me võitsime Vabadussõja ja panime aluse oma riigile. Me oleme läbinud keerulise ajalooteekonna. Seda peab tundma ja tutvustama noortele,“ rääkis Põlluaas oma sõnavõtus. „Kui me ei tunne ajalugu, kui puudub rahvuslik iseteadlikkus ja uhkus, siis muutume juuretuteks. Ja juurteta puu hääbub.“

Põlluaas avaldas kindlust, et me saame kõikidest raskustest üle ka tulevikus, sest eestluse aated on sügaval meie südametes. „Võideldes ükskõik kui osava või ülekaaluka vaenlasega, jääb lõpuks alati peale see, kes tõstab kõrgele moraali põhimõtted, kaitseb oma peret, maad ja rahvast. Tähtis on tahe – vabadusetahe, isamaa kaitsmise tahe, tahe olla ja jääda peremeheks omaenda kodumaal. Meil on see tahe!“ ütles ta.

Põlluaasa sõnul on meie ülesanne hoida ja kaitsta seda imeilusat maad ning anda see edasi veelgi paremana ja veelgi ilusamana, et ka lastel ja kõigil järeltulevatel põlvedel vabaduse pirrud lõõmaksid.

Võidupüha üritused said täna alguse hommikul kell 7, kui naiskodukaitsjad ja kaitseliitlased heiskasid Eesti lipu igasse maakonnakeskusesse. Tallinnas tõusis lipp Pika Hermanni torni. Kuberneri aias süütasid noorkotkad tikkude või välgumihkli abita muinastule, mis kell 11 ühendatakse Kadriorus presidendi lossi ees Toril süüdatud mäletustulega võidutuleks ning seejärel saadab president võidutuled igasse maakonda.

Võidupühaga tähistatakse Eesti võitu Võnnu lahingus Landesveeri üle 23. juunil 1919. aastal.

Riigikogu esimehe videopöördumine

Riigikogu esimehe pöördumise tekst

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
631 6356, 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

 

Õiguskomisjon toetas e-koosolekute korraldamist 

„Tegemist on praktilisest vajadusest tingitud kiireloomulise eelnõuga, mille esimest lugemist komisjon toetas üksmeelselt,“ ütles komisjoni esimees Jaanus Karilaid. „See on koosolekute pidamiseks lisavõimaluse loomine ja sellega ei võeta kelleltki ära õigust ise füüsiliselt koosolekul osaleda. Lisavõimalus on juhuks, kui põhikiri seda võimaldab, kui inimesel ei ole võimalik koosolekul füüsiliselt osaleda või kui ta ise seda ei soovi. Kaasajastame koosolekute pidamise võimalusi Taani ja Saksamaa eeskujul.“

Komisjoni aseesimees Toomas Kivimägi ütles, et eelnõuga esitatud muudatused on igati ajakohased. „Osalemine koosolekutel elektrooniliselt on võimalus, mille kasutamine eeldab mittetulundusühingu või äriühingu juhtorgani vastavat otsust,“ märkis Kivimägi. „Elektroonilist osalemist ei saa nõuda, kui üldkoosoleku või juhatuse sarnast otsust pole. Murekohana näeb Kivimägi probleeme hääletuste läbiviimisel. „Kuna kasutatavad platvormid pole selleks piisavalt kohandatud ega turvalised. Riigil oleks mõistlik kaaluda koostöös IT ettevõtetega vastava tunnustatud ja turvalise ühtse platvormi väljatöötamist ja arendamist.“

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (elektrooniliste võimaluste laiendamine koosolekute korraldamisel ja otsuste vastuvõtmisel) eelnõu (180 SE)  tutvustas komisjonile justiitsminister Raivo Aeg. Komisjon tegi Riigikogu juhatusele ettepaneku arutada eelnõu esimesel lugemisel 4. mail ja esimene lugemine lõpetada.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
631 6356, 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

 

Sotsiaaldemokraadid küsivad rahandusministrilt, kuidas jäävad FIEd majanduskriisis ellu

Arupärimise üle andnud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni liikme Lauri Läänemetsa sõnul on riik jätnud täna tuhanded füüsilisest isikust ettevõtjaid, nagu ka mikro- ja väikeettevõtjad oma muredega üksi. Samal ajal on valitsus leidnud sadu miljoneid eurosid suurettevõtete toetamiseks.

„Suur osa füüsilisest isikust ettevõtjaid ei saa praegu oma tööd teha ning võib eeldada, et ka pärast eriolukorra lõpetamist neist paljude raskused jätkuvad. FIE vormi kasutavad töötamiseks näiteks kosmeetikud, juuksurid, taksojuhid, muusikud ja koolitajad. Nende eesmärk on igapäevaselt ära elada ja oma peredele leiba teenida, nad ei tegele ettevõtlusega selle tavapärases mõttes,“ märkis Läänemets. Riiklik laenugarantii või laen ei aita tema sõnul juuksurit või taksojuhti, sest laenu ei ole mõistlik kasutada palga maksmiseks.

Sotsiaaldemokraadid küsivad Helmelt, milliseid FIEdele suunatud konkreetseid toetusmeetmeid rahastatakse 2020. aasta esimesest lisaeelarvest ja ka võimalikust teisest lisaeelarvest.

Täiendav info: Lauri Läänemets, 5139037

Riigikogu esimehe Henn Põlluaasa tervitus Riigikogu 101. sünnipäeval

Oleme täna, sajand hiljem, väga keerulises olukorras. Me oleme taaskord justkui sõjas, kuid meie vaenlaseks on seekord tundmata viirus, mis on haaranud suure osa maailmast. Haiguse tagajärjel on meie seast lahkunud toredaid, töiseid ja häid inimesi. Keerulise ajalooga Eestile on taaskord saabunud rasked ajad. 

Antud olukord toob paralleele sajandi taguse perioodiga. Ka siis olid inimesed hirmul. Sõda peeti meie vabaduse eest. Nii nagu Vabadussõja rinnetel, nii ka täna võitlevad eesliinil vaprad Eesti inimesed. Nad pannevad ohtu oma tervise, et kaitsta meie rahvast. Jah, vaenlane on teine, aga kangelased sünnivad samamoodi.

Sada aastat tagasi, Eesti Vabariigi loomisel keset sõda, näidati mitmetes küsimustes erakondade ülest koosmeelt.  Siht oli ju üks – saavutada iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik.  Ka täna tuleb suhtuda valitsevasse olukorda üksmeelega, sest eesmärk peab olema ohtliku viiruse seljatamine. Me võidame viiruse, toimides üheskoos.   

Tänane Riigikogu jätkab sõltumatu seadusandliku rolli kandmist meie ühiskonnas. Kinnitan, et  ei ole vähimatki põhjust muretseda põhiseadusliku kriisi võimalikkuse pärast. Eesti on ja jääb demokraatlikuks õigusriigiks.

Nii nagu Asutav kogu, vajab Riigikogu hetkel kogu Eesti ühiskonna toetust. Riigikogu panus praeguses situatsioonis on äärmiselt vajalik. Me töötame väsimatult selle nimel, et riik saaks rakendada mõjusamaid meetmeid ohjeldamaks tänase kriisi tagajärgi, aidata inimesi. Riigikogu roll seadusandliku võimu kandjana tõestab end eelkõige keerulistel aegadel. 

Meie vabaduse- ja demokraatiaiha leek ei kustu rasketel aegadel. Me avaldame tänu ja tunnustust elude eest võitleva eesliini kangelastele. Me kinnitame, et keegi meist ei peatu enne, kui ohtlik viirus on seljatatud.

Olge hoitud ja püsige terved!

Menetlusse võeti eelnõu Riigikogu töökorra muutmiseks

Eesti Reformierakonna fraktsiooni ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni 22. aprillil algatatud Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 140 muutmise seaduse eelnõu (182 SE).

Muudatusega lühendatakse eriolukorras arupärimiste vastamise tähtaega, et parandada infovahetust Valitsuse ja Riigikogu vahel.

Eelnõu seadusena vastu võtmisel paraneb Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse infovahetus ning Riigikogu roll täitevvõimu suunamisel ja poliitika kujundamisel. Muudatuste tulemusena tekib valitsusliikmete kohustus eriolukorras vastata Riigikogu liikmete arupärimisele kiiremini. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni 22. aprillil algatatud koolieelse lasteasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (183 SE).

Eelnõuga kaotatakse lapsevanemate jaoks kohustus tasuda lasteaia kohatasu. Eelnõu eesmärgiks on tagada igale lapsele tasuta lasteaiakoht.

Eelnõus tehtud muudatuste kohaselt ei pea lapsevanemad maksma lasteaia kohatasu, vastav kulu jääb riigi kanda. Saamata jäänud tulu kompenseerib riik kohalikele omavalitsustele. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

 

 

 

 

 

Sotsiaalkomisjon käsitleb avalikul istungil koroonaviiruse leviku prognoose

Sotsiaalkomisjoni esimehe Tõnis Mölderi sõnul on Eestis haiguse kõrgperiood seljatatud ning vaja on hakata koostama väljumisstrateegiat. „See strateegia peab olema konkreetne ja mõõdetav, andmaks võimaluse hinnata ohte ning tagasilööke. Kindlasti on siin oluline roll teadlastel ja ekspertidel, kes oskavad erinevaid leevendusmeetmeid hinnata ning arvestada väljumisstrateegia puhul maailma parimaid praktikaid,“ rääkis Mölder.

Sotsiaalkomisjoni aseesimees Helmen Kütt märkis, et kahe nädala eest toimunud esimene avalik istung kinnitas, et inimestele tähtsaid teemasid tasub ja peabki avalikult arutama. „Oleme tänulikud, et professorid Fischer ja Lutsar on oma suurele töömahule vaatamata leidnud mahti sotsiaalkomisjoni istungil osalemiseks ja me oleme kindlad, et kohtumisest kujuneb sama konstruktiivne arutelu nagu eelmisel korral,“ ütles Kütt.

Tartu Ülikooli matemaatilise statistika professor Krista Fischer ning Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi professor Irja Lutsar kuuluvad valitsust koroonaviiruse asjus nõustavasse COVID-19 tõrje teadusnõukotta.

Kohtumisel osaleb ka Keemilise ja bioloogilise füüsika instituudi asedirektor Mario Kadastik.

Avalik istung algab kell 14 ja seda on võimalik jälgida veebiülekandes.

Videosalvestist istungist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

Riigikogu pressiteenistus
Veiko Pesur
tel 631 6353, 55 590 595
e-post veiko.pesur@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Koroonaviirus: mida arvavad maailma mõttekojad?

I Mõju maailmamajandusele

Käesolev rubriik koondab erinevaid hinnanguid koroonaviiruse majandusliku mõju kohta, mis on ilmunud alates märtsikuu algusest. Toome mõttekodade koostatud stsenaariumidest esile eelkõige negatiivsemaid, kuna optimistlikud näivad praeguseks juba ebarealistlikud. Hinnangute varieeruvus ja ebakindlus on aga jätkuvalt väga suur, kuna pole selge, kui kaua majandustegevuse madalseis kestab.

Coronavirus: The world economy at risk
OECD, 2. märts 2020

OECD toob välja kaks stsenaariumit koroonaviiruse mõju kohta maailmamajandusele. Halvima stsenaariumi (Hiinaga sarnane viirusepuhang kordub Euroopas ja Põhja-Ameerikas, mõjutades tugevalt tarbijate kindlustunnet ja turismisektorit) kohaselt langeb maailma majanduskasv 2020. aastal 1,5%-ni, mis on pea poole väiksem viiruse-eelsest prognoosist (2,9%).

COVID-19: Implications for business
McKinsey&Company, 16. märts 2020

Konsultatsiooniettevõte McKinsey toob välja kolm stsenaariumit koroonaviiruse mõju kohta maailma majandusele. Halvim stsenaarium eeldab, et teised riigid ei suuda viirusepuhangut nii kiiresti kontrolli alla saada kui Hiina ning kevade saabumine ei leevenda viiruse kiiret levikut. Selle stsenaariumid kohaselt ootab maailma 2020. aastal ees majanduslangus suurusjärgus -0,5% kuni  -1,5%.

The economic impact of COVID-19
Deloitte, 3. märts 2020

Konsultatsiooni- ja audiitorfirma Deloitte on loonud neli stsenaariumit koroonaviiruse võimaliku mõju kohta maailmamajandusele. Stsenaariumid ei sisalda arvhinnanguid, kuid negatiivseim neist näeb ette, et pandeemiale, tarne- ja tootmisprobleemidele ning turismisektori kokkukuivamisele lisandub ülemaailmne finantskriis. Finantsturud ja maailmamajandus taastuvad pärast V-kujulist majanduslangust.

 

II Mida teha ja mida juba tehakse?

The global economic policy response to coronavirus takes shape
Atlantic Council, 18. märts 220

Riigid ei hoia majanduse toetamisel raha kokku. Paljud keskpangad on käivitanud või laiendanud varaostuprogramme, riigid on sisse seadnud krediidiliinid ettevõtetele ja võimaldavad maksukohustuste täitmise edasilükkamist. Euroopa Liidus kaalutakse Euroopa Stabiilsusmehhanismi (ESM) kasutamist kriisi mõju leevendamiseks. USA poliitikakujundajad arutavad toetuste maksmist otse elanikkonnale.

How Europe should manage the coronavirus – induced crisis
Centre for European Policy Studies, 9. märts 2020

Intressimäärade alandamine ega valitsussektori investeeringute suurendamine ei aita tasakaalustada koroonaviiruse lühiajalisi mõjusid Euroopas. Katkenud tarneahelate ja peatatud äritegevuse tingimustes ei ole traditsioonilisel raha- ega fiskaalpoliitikal piisavat mõju.

Bold policies needed to counter the coronavirus recession
Centre for European Reform, 10. märts 2020

Koroonaviiruse põhjustatud majanduslangus on juhitav, kuid eeldab poliitikakujundajatelt julgeid meetmeid. Ajutiselt käibemaksu ja tööjõumaksude tasumise kohustuse edasilükkamine võiks olla üks nendest meetmetest.

How to fight the economic fallout from the Coronavirus
Chatham House, 4. märts 2020

Rahandusministeeriumitel ja keskpankadel on kriitiline roll leevendamaks ohtu, mida Covid-19 maailmamajandusele kujutab. Näiteks peaksid nad nõustama valitsusi erinevate isoleerimismeetmetega kaasnevate majandusmõjude hindamisel ja aitama leida täiendavat rahastust rahvatervise kaitsmiseks kavandatud meetmete rakendamiseks.

Singapore contained Coronavirus. Could other countries learn from its approach?
World Economic Forum, 5. märts 2020

Kui koroonaviiruse levik kogub Euroopas, Lähis-Idas ja USA-s kiirust, siis näib, et Singapur on ainus riik, kes viirust kontrolli all on suutnud hoida. Arvatakse, et seda on suudetud kolme teguri kombinatsiooni abil: tipptasemel tervishoiusüsteem, väga tugevad kontrolli- ja ohjeldamismeetmed ning väike elanikkond, kes aktsepteerib suures osas valitsuse ulatuslikke korraldusi.

 

III Kuidas koroonaviirus maailma muudab?

Why the coronavirus outbreak is terrible news for climate change
MIT Technology Review, 9. märts 2020

On tõenäoline, et ülemaailmne koroonaviiruse puhang vähendab 2020. aastal kasvuhoonegaaside heitkoguseid, peamiselt lennundussektori ja rahvusvahelise kaubanduse mahtude vähendamise tõttu. Kuid viirusekriis toob kaasa ka tõrkeid pooleliolevates päikese- ja tuuleenergia ning energiasalvestusprojektides ja pärsib uute algatamist.

We’re not going back to normal
MIT Technology Review, 17. märts 2020

Sotsiaalne eraldatus kestab palju kauem kui mõne nädala ning see toob kaasa pikaajalisi muutusi meie elustiilis. Levivad tehnoloogilised rakendused isikute nakkusohtlikkuse tuvastamiseks, mis toob kaasa selliste isikute varjatud või seadustatud diskrimineerimise.

Addressing the coronavirus ‘infodemic’
Atlantic Council, 16. märts 2020

Koroonaviirusele lisaks muretseb Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) veel ühe teist tüüpi puhangu pärast. WHO hoiatab, et kogu maailma ühiskonnad seisavad silmitsi infodeemiaga ─ teabe üleküllusega, mis raskendab inimestel tõeste ja usaldusväärsete allikate eristamist valedest või eksitavatest.

AI could help with the next pandemic — but not with this one
MIT Technology Review, 12. märts 2020

Kolm tehisintellekti rakendust maailma eri osades märkasid viirusepuhangut varem kui inimesed, kuid nende poolt antud hoiatused olid liiga üldised, et mõista viirusepuhangu ulatust.

Reisen und Handeln in Zeiten der Epidemie (Kaubandus ja reisimine epideemia aegadel)
Finanz und Wirtschaft, 2. märts 2020

Koroona-epideemia sunnib küsima, kui suurt inimeste mobiilsust globaliseerunud maailm välja kannatab? Tõenäoliselt seotakse kaupade ja teenuste liikumine lahti inimeste liikumisest. Inimesed liiguvad tulevikus vähem, eriti selliste piirkondade vahet, kus patogeenid kanduvad hõlpsalt üle loomadelt inimestele.

Kokkuvõttega PDF kujul saab tutvuda siin!

Riigikogu eelinfo teisipäevaks, 24. märtsiks

Komisjonide istungid

sotsiaalkomisjonis – kell 14: jätkuarutelu Eesti valmisolekust viirushaigustega tegelemiseks, kutsutud Sotsiaalministeeriumi esindaja; Riigikogu õiguskomisjonile päästeseaduse ja relvaseaduse muutmise seaduse eelnõu (128 SE) kohta arvamuse andmine;

väliskomisjoni videoistungil – kell 12: eriolukorrast, kutsutud välisminister Urmas Reinsalu; Euroopa Liidu välisasjade nõukogu 23. märtsi istungist, kutsutud välisminister Urmas Reinsalu; kohtumine president Kersti Kaljulaidiga;

õiguskomisjonis – kell 12: küsimusest „Kas kriis ja eriolukord on toonud esile vajaduse muudatusteks õiguskorras?“, kutsutud Kaitseministeeriumi, Siseministeeriumi, Justiitsministeeriumi ning PPA esindajad.

Riigikogu pressiteenistus
Liisa Johanna Lukk
tel 6316456, 53310789
e-post: liisajohanna.lukk@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee