Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu eelinfo 24. veebruarist 1. märtsini

Esmaspäev, 24. veebruar

Eesti Vabariigi aastapäev

Kell 7.34 – pidulik riigilipu heiskamise tseremoonia Toompeal Kuberneri aias.

Tseremoonial peab kõne Riigikogu esimees Henn Põlluaas. Õnnistussõnad ütleb Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Urmas Viilma. Eesti Vabariigi iseseisvusmanifesti loeb ette Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli 29. lennu üliõpilane, Voldemar Panso preemia laureaat Maarja Johanna Mägi.

Lipuheiskamise tseremooniale on kutsutud Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid, president Toomas Hendrik Ilves, president Arnold Rüütel, Riigikogu ja valitsuse liikmed, põhiseaduslike institutsioonide ja diplomaatilise korpuse esindajad ning Eesti Lipu Selts.

Kuberneri aeda on üles rivistatud Kaitseliidu, naiskodukaitse, noorkotkaste, kodutütarde, skautide, gaidide, akadeemiliste organisatsioonide, seltside, ühingute ja koolide liputoimkonnad.

Eesti Meestelaulu Seltsi meeskooride ning Politsei- ja Piirivalveorkestri esituses kõlavad Enn Võrgu „Eesti Lipp“ Martin Lipu sõnadele, Juhan Aaviku „Hoia, Jumal, Eestit“ Aleksander Leopold Raudkepi sõnadele, Viktor Konstantin Oxfordi „Jää vabaks, Eesti meri“ ja Raimund Kulli „Kodumaa“ Mihkel Veske sõnadele.

Tseremoonia lõpeb orienteerivalt kell 8.05.

Piduliku lipuheiskamise täpsem kava.

Kell 9 – Riigikogu esimees Henn Põlluaas osaleb pärgade asetamisel Vabadussõja võidusamba jalamile Vabaduse väljakul.

Kell 10 – Riigikogu esimees Henn Põlluaas osaleb jumalateenistusel Kaarli kirikus.

Kell 12 – Riigikogu esimees Henn Põlluaas osaleb Kaitseväe paraadil Vabaduse väljakul.

Kell 17.30 – Riigikogu esimees Henn Põlluaas ning aseesimehed Helir-Valdor Seeder ja Siim Kallas osalevad Eesti Vabariigi 102. aastapäeva pidulikul kontserdil ja vastuvõtul Viljandis.

Teisipäev, 25. veebruar

Kell 10 – täiskogu istung

Riigikogu kinnitab töönädala päevakorra.

Esimene lugemine – üks eelnõu: ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu (139 SE).

Kell 14 – komisjonide istungid

keskkonnakomisjonis – OÜ Steelman tegevusest Kose vallas Karla külas (ruum L241);

kultuurikomisjonis – Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse eelnõu (122 SE); strateegia „Eesti 2035“ tööversiooni tutvustus;

maaelukomisjonis – Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) sisendist 2021-2024 turismiprogrammi maaelu võtmes, kutsutud EASi esindajad;

majanduskomisjonis – vedelkütuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (126 SE), kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja;

rahanduskomisjonis – Eesti Panga seaduse muutmise seaduse eelnõu (97 SE); kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (kohustusliku kogumispensioni reform) (108 UA); kollektiivne pöördumine „Jagame Eesti Euroopa Liidu toetuste taotlemisel ja rakendamisel kaheks piirkonnaks“;

riigikaitsekomisjoni väljasõiduistung – kell 13.30: kohtumine president Kersti Kaljulaidiga;

sotsiaalkomisjonis – tubakaseaduse ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (9 SE); Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud Riigikogu otsuse “Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele seadusandlike muudatuste väljatöötamiseks pikaajalise hoolduskoormuse probleemi lahendamiseks” eelnõu (149 OE), kutsutud eelnõu algataja ja Sotsiaalministeeriumi esindajad;

väliskomisjonis – kell 13.30: strateegiast „Eesti 2035“, kutsutud Riigikantselei ja Rahandusministeeriumi esindajad; komisjoni liikmete tegevusest;

eesti keele õppe arengu probleemkomisjonis – kell 16.15: ettepanekutest „Eesti keelevaldkonna arengukavale 2021-2035“.

Sündmus

Kell 15.30 – väliskomisjoni esimees Enn Eesmaa kohtub Saudi Araabia suursaadiku Faisal Ghulamiga.

Kolmapäev, 26. veebruar

Kell 12 – infotund

Kell 14 – täiskogu istung

Teine lugemine – kaks eelnõu: Nairobi rahvusvahelise laevavrakkide eemaldamise 2007. aasta konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu (123 SE); äriseadustiku muutmise seadus (osa võõrandamine) (148 SE).

Esimene lugemine – kuus eelnõu: välismaalaste seaduse muutmise seaduse eelnõu (135 SE); Eesti Vabariigi valitsuse, Leedu Vabariigi valitsuse ja Läti Vabariigi valitsuse vahelise Balti õhuseirevõrgu ja juhtimissüsteemi paigutuse kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (137 SE); kogumispensionide seaduse, tulumaksuseaduse ja väärtpaberite registri pidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (119 SE); sotsiaalhoolekande seaduse, puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse, riigilõivuseaduse ning tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (146 SE); ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu (127 SE); ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu (141 SE).

Komisjonide istungid

julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni erakorralisel istungil – kell 12.30: kohtumine Terviseameti peadirektori Merike Jüriloga

riigikaitsekomisjoni erakorralisel istungil – kell 11.30: „Eesti 2035“ strateegia, kutsutud Riigikantselei esindaja.

Sündmused

Kell 11 – Riigikogu esimees Henn Põlluaas kohtub Ukraina spiikri Dmõtro Razumkoviga. Kohtumisel osaleb ka väliskomisjoni esimees Enn Eesmaa.

Kell 11.50 – Eesti-Ukraina parlamendirühma liikmed kohtuvad Ukraina spiikri Dmõtro Razumkovi ja teda saatva delegatsiooniga.

Kell 12 – väliskomisjoni esimees Enn Eesmaa kohtub Palestiina Missiooni esindaja Taïssir Al Adjouriga.

Neljapäev, 27. veebruar

Kell 10 – täiskogu istung

Teine lugemine – kaks eelnõu: tubakaseaduse ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (9 SE); maareformi seaduse, maareformi käigus kasutusvaldusesse antud maa omandamise seaduse ja riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu (87 SE).

Komisjonide istungid

riigieelarve kontrolli erikomisjonis – 10 minutit pärast täiskogu istungi lõppu: Riigikontrolli kontrolliaruandest, kutsutud Riigikontrolli esindajad;

väliskomisjonis – kell 13: Eesti seisukohtadest 4.-5. märtsil Zagrebis toimuval Euroopa Liidu kaitseministrite mitteametlikul kohtumisel, kutsutud kaitseminister Jüri Luik; 12.-13. veebruaril Brüsselis toimunud NATO kaitseministrite kohtumisest, kutsutud: kaitseminister Jüri Luik; Eesti seisukohtadest 5.-6. märtsil Zagrebis toimuval Euroopa Liidu välisministrite mitteametlikul kohtumisel (Gymnich), kutsutud välisminister Urmas Reinsalu.

Sündmused

Kell 11.30 – väliskomisjoni esimees Enn Eesmaa kohtub Euroopa Parlamendi saadiku Bernard Guettaga.

Kell 13 – Riigikogu esimees Henn Põlluaas kohtub uue Türgi suursaadiku Süleyman İnan Özyıldıziga.

Välislähetused

23.–27. veebruar
Riigikogu liige Kalev Kallo osaleb Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) Üleilmse Parlamentaarse Võrgustiku kohtumisel Pariisis Prantsusmaal.

27. veebruar – 2. märts
Riigikogu aseesimees Siim Kallas kohtub Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendi liikmetega Brüsselis Belgias.

28. veebruar
Riigikaitsekomisjoni liige Johannes Kert külastab NATO Mitmerahvuselise Põhja diviisi staapi Adažis Lätis.

29.veebruar – 5. märts
Riigikogu liige Erkki Keldo osaleb USA demokraatliku partei kutsel õppevisiidil ja kohtumistel Washingtonis Ameerika Ühendriikides.

1.–3. märts
Balti Assamblee (BA) delegatsiooni esimees Aadu Must ja delegatsiooni liige Erki Savisaar osalevad Läänemere Parlamentaarse Konverentsi alalise komitee ja BA presiidiumi istungitel Brüsselis Belgias.

Riigikogu pressiteenistus
Liisa Johanna Lukk
tel 631 6456, 53 310 789
e-post liisajohanna.lukk@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Ametiühingute toetusrühm arutas minister Tanel Kiigega töötajate õiguste paremat kaitset

“Hea ja efektiivse töökeskkonna saavutamiseks ning reaalselt uue väärtuse loomise eeltingimus on see, et töötajate õigused oleksid kaitstud,” lausus ametiühingute toetusrühma esimees Oudekki Loone. “See tähendab, et ka töötajate usaldusisikutele peab olema tagatud kaitse vallandamise eest ja neil oleks piisavalt vaba aega töötajatega suhelda. Ja loomulikult peab põhiseaduslik streigiõigus olema sisukam, et võimaldada nii solidaarsusstreike kui ka näiteks parema töölepinguseaduse nõudmist. Sada aastat tagasi kirjutati Eesti esimesse põhiseadusse: “Majandusliku elu korraldamine Eestis peab vastama õigluse põhimõtteile, mille sihiks on inimeseväärilise ülespidamise kindlustamine sellekohaste seaduste läbi.” Seda põhimõtet tuleks järgida ka täna ning riigi oluline ülesanne on tagada, et iga töö tagaks selle tegijale väärika elu.”

Sotsiaalminister Tanel Kiik rõhutas koostöö olulisust ametiühingute, tööandjate ja riigi vahel. “Riigikogu ametiühingute toetusrühm annab olulise panuse vastastikuse infovahetuse ja kaasamise tõhustamiseks. Kindlasti aitab see suurendada ametiühingute rolli töötajate heaolu ja õiguste eest seismisel. Tööturgu ja -korraldust puudutavate pikaajaliste otsuste tegemisel tuleb alati arvesse võtta ka töötajate esindusorganisatsioonide argumente ja seisukohti,” rääkis Kiik.

Toetusrühma liige Helmen Kütt tunneb headmeelt, et minister Kiige eestvedamisel jõuavad ametiühingutega seotud teemad ka valitsuse töölauale. “Ametiühingute toetusrühm on erakondadeülene esindus, mille eesmärk on ametiühingute liikumise toetamine ja Eesti töötajate huvide kaitsmine seadusandlikus töös,” lisas Kütt.

Eesti sünnipäev algab piduliku lipuheiskamisega

Tähistame koos Eesti sünnipäeva!

Tseremoonial peab kõne Riigikogu esimees Henn Põlluaas. Õnnistussõnad ütleb Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Urmas Viilma. Eesti Vabariigi iseseisvusmanifesti loeb ette Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli 29. lennu üliõpilane, Voldemar Panso preemia laureaat Maarja Johanna Mägi.

Lipuheiskamise tseremooniale on kutsutud Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid, president Toomas Hendrik Ilves, president Arnold Rüütel, Riigikogu ja valitsuse liikmed, põhiseaduslike institutsioonide ja diplomaatilise korpuse esindajad ning Eesti Lipu Selts.

Kuberneri aeda on üles rivistatud Kaitseliidu, naiskodukaitse, noorkotkaste, kodutütarde, skautide, gaidide, akadeemiliste organisatsioonide, seltside, ühingute ja koolide liputoimkonnad.

Eesti Meestelaulu Seltsi meeskooride ning Politsei- ja Piirivalveorkestri esituses kõlavad Enn Võrgu „Eesti Lipp“ Martin Lipu sõnadele, Juhan Aaviku „Hoia, Jumal, Eestit“ Aleksander Leopold Raudkepi sõnadele, Viktor Konstantin Oxfordi „Jää vabaks, Eesti meri“ ja Raimund Kulli „Kodumaa“ Mihkel Veske sõnadele.

Eesti Meestelaulu Seltsi meeskooride seas esinevad Kuusalu Meeskoor, Inseneride Meeskoor, Türnpu Meeskoor, Tallinna Ülikooli Meeskoor, Tehnikaülikooli Akadeemia Meeskoor, EMLS Tallinna Meeskoor, Eesti Teaduste Akadeemia Meeskoor ning Eesti Õpetajate Meeskoor.

Tseremoonia lõpeb orienteerivalt kell 8.05.

Vabariigi aastapäeva lipuheiskamise tseremoonia kava.

Riigikogu pressiteenistus
Liisa Johanna Lukk
tel 631 6456, 53 310 789
e-post liisajohanna.lukk@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Pikksilm: Kvantrevolutsioon ehk kvantarvutite reaalne kasutuselevõtt

Praegu on maailmas käimas kolmas kvantrevolutsioon ehk kvantarvutite reaalne kasutuselevõtt, kirjutab Andres Udal. Maailma suurriigid on algatanud hiigelprogrammid ja juhtivad tehnoloogiafirmad raporteerivad lausa igakuiselt uutest rekordtulemustest tehnoloogiliste takistuste ületamise teel.

Kõigele lisaks muudab IT-valdkonna arengu topeltmurranguliseks see, et paralleelselt on toimumas plahvatuslik hüpe tehisintellekti vallas. Kui need kaks revolutsiooni liituvad, on oodata ühiskonda ja majandust ümberkorraldavaid suuri muutusi. Seejuures ei ole välistatud tehnoloogilise raskuskeskme nihkumine Aasia riikidesse, kes panustavad praegu tohutult nii tehisintellekti kui ka kvanttehnoloogiate arendamisse. Kui tõdeda, et Eesti panus tehnoloogiateadustesse ja tehnoloogiaõppesse on võtnud kursi langusele, võib täheldada märgatavaid ohumärke.

Pikksilmas ilmunud artiklitega saab tutvuda meie kodulehel siin!

Head lugemist!

Eesti delegatsioon osaleb OSCE Parlamentaarse Assamblee istungjärgul Viinis

Delegatsiooni esimees Sven Sester peab oluliseks assamblee talvisel istungil pöörata tähelepanu tähtsamates küsimustes ühtsete seisukohtade väljatöötamisele Balti riikide ja Põhjamaadega, mis tagab julgeoleku regioonis tervikuna. „Eesti on väike riik ning seega on oluline ka assamblee töös teha koostööd ja leida ühisosa NB8 formaadi riikidega,“ lisas ta.

Delegatsiooni liige Heljo Pikhof märkis, et istungjärgu fookusteemadeks on muu hulgas antisemitismi, diskrimineerimise ja sallimatuse vastu võitlemine ning koostöö inimõiguste vallas. „Kindlasti jagame riikide vahelisi kogemusi selle osas, kuidas vähendada vihkamist ning arutame lahenduste üle, mis võiksid toetada inimõiguste rikkumise vastu võitlemist,“ rääkis Pikhof.

Riigikogu liikmed osalevad OSCE Parlamentaarse Assamblee poliitika- ja julgeolekukomitee, demokraatia-, inimõiguste ja humanitaarküsimuste komitee ning majandus-, teadus-, tehnoloogia- ja keskkonnakomitee töös.

Assamblee 19. talvisel istungjärgul käsitletakse muu hulgas OSCE vahendite tõhusat kasutamist pikaajaliste konfliktide lahendamiseks ning parlamendi liikmete rolli suurendamist. Valimiste vaatlusmissioonide juhid tutvustavad kolmele komiteele oma raporteid hiljutiste Ukraina, Valgevene, Usbekistani ja Aserbaidžaani valmiste kohta.

Samuti tutvustatakse komiteede istungitel ideid ja resolutsioonide kavandeid juulis Vancouveris toimuvaks istungjärguks ning toimuvad kahepoolsed kohtumised, temaatilised kõrvalüritused ja arutelud.

Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) Parlamentaarse Assamblee eesmärk on rohkem kaasata liikmesriike Euroopa poliitika- ja julgeolekuküsimuste lahendamisse, et tõhustada tsiviilkontrolli sõjaliste küsimuste üle ning suurendada parlamendisaadikute vastutust ja mõjujõudu.

Riigikogu pressiteenistus
Liisa Johanna Lukk
tel 631 6456, 53 310 789
e-post liisajohanna.lukk@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Ilmus Arenguseire Keskuse kogumik Pikksilm

Kogumikust leiab arutlevad esseed teemadel, mis määravad tulevikuarenguid maailmas, Euroopas ja ka Eestis. Kõigis artiklites on püütud heita valgust ka sellele, mida käsitletud arengud Eesti jaoks tähendavad, arvestades meie olusid ja konteksti. Pikksilma artiklite autoriteks on Eesti tunnustatud eksperdid. 

Ülevaade valitud trendidest Pikksilm on elektroonilisel kujul kättesaadav meie kodulehel: https://www.riigikogu.ee/arenguseire/publikatsioonid/

Kui soovid kogumikku paberkujul ka endale saada, kirjuta arenguseire@riigikogu.ee.

Head lugemist!

Riigikogu eelinfo kolmapäevaks, 22. jaanuariks

Kell 12 – infotund

Riigikogu liikmete küsimustele on vastamas siseminister Mart Helme peaministri ülesannetes, riigihalduse minister Jaak Aab ning keskkonnaminister Rene Kokk.

Mart Helme vastab küsimustele jälitustegevuse, poliitiliste valikute, ministri töö ja mitmekesisuse, võrdse kohtlemise, apteegireformi, siseministri hinges olevate okaste ning kõrghariduse kohta.

Jaak Aab vastab küsimustele maal elu võimalikkuse, riigireformi, prioriteetide, Ida-Virumaa tuleviku ning regionaalsete investeeringute kohta.

Rene Kokk vastab küsimustele rohelise põlevkivi ning metsanduse kohta.

Kell 14 – täiskogu istung

Esimene lugemine – viis eelnõu: 

Valitsuse algatatud riigikaitseseaduse eelnõuga (112 SE) luuakse ühtne ja terviklik kriisiolukordadeks valmistumise ja nende lahendamise raamistik, mis toetaks riigi julgeoleku ja põhiseadusliku korra tagamist, rakendades selleks vajalikke abinõusid. Võetakse kasutusele kaitseolukorra mõiste, mis hõlmab endas nii erakorralist kui sõjaseisukorda. See võimaldab lähtuda riigi julgeolekut ja põhiseaduslikku korda ähvardavate ohtude ennetamisel, nendeks valmistumisel ja neile reageerimisel samadest alustest.

Täpsustatakse Vabariigi Valitsuse ja peaministri rolli kaitseolukorra lahendamisel ning suurendatakse kaitseolukorda lahendava asutuse volitusi. Kaitseolukorra juhtimine on viidud võimalikult madalale tasemele, et haldusesisene koostöö toimiks takistusteta ja oleks selge. Kaitseolukorra lahendamise juhtimisel on eelnõus lähtutud põhimõttest, et kaitseolukorras ei tohiks toimuda olemuslikke muudatusi riigivõimu teostamise põhimõtetest. Eelnõuga jaotatakse pädevused ja antakse selged volitused strateegilise tasandi ning operatiivtaktikaliseks juhtimiseks.

Luuakse ähvardavate ohtude ulatusest ja kahjustatavate õigushüvede olulisusest lähtuv isiku põhiõigusi ja -vabadusi piiravate meetmete süsteem, millega tagatakse, et riik kohaldab neid piiravaid meetmeid, mis on vajalikud kriisiolukorra kiireks lahendamiseks ja demokraatliku ühiskonnakorralduse taastamiseks. Eelnõus lähtutakse, et olenemata olukorrast tuleb säilitada tasakaal põhiõiguste ja -vabaduste riive ulatuse ja intensiivsuse ning riivega taotletava eesmärgi kaalukuse vahel.

Eelnõu järgi peab iga asutus ja inimene täitma üldjuhul oma seniseid ülesandeid edasi ka kaitseolukorra ajal. Selleks, et tagada kaitseolukorra kiire lahendamine, täpsustatakse riigikaitseülesannete regulatsiooni ning määratakse isikutele riigikaitseülesanded. Riigikaitseülesanded määratakse näiteks elutähtsa teenuse osutajale, Eesti Pangale, Finantsinspektsioonile, Eesti Rahvusringhäälingule, Eesti Haigekassale, Eesti Töötukassale ja õhukvaliteedi taseme hindajale. Lisaks täpsustatakse kohalike omavalitsus üksuste riigikaitseülesandeid. Püsivate riigikaitseülesannete määramise peamine eesmärk on tagada, et isikul või asutusel on piisavad vahendid ja personal kriisiolukorras riigi jaoks olulise ülesande koheseks ja kiireks täitmiseks.

Eelnõuga lisatakse riigikaitse eesmärkide hulka elanikkonna turvalisus.

Samuti ühtlustab eelnõu riigikaitseõiguse regulatsioone, sh lahendab kehtiva riigikaitseseaduse, hädaolukorra seaduse ja korrakaitseseaduse koos rakendamisel kerkinud probleeme ja kõrvaldab kehtivast õigusest dubleerivad ja vastukäivad regulatsioonid, ning koondab riigi sõjalise kaitse ja muud riigi julgeolekut puudutavad regulatsioonid võimalikult vähestesse loogiliselt süstematiseeritud õigusaktidesse. Eelnõus on ühendatud ja uuendatud seni eraldi seadustena kehtivad riigikaitseseadus, erakorralise seisukorra seadus ja riigikaitseliste sundkoormiste seadus.

Seletuskirjas märgitakse, et Eesti lähtub riigikaitses laiast käsitusest, mille kohaselt võimalike mittesõjaliste ja sõjaliste julgeolekuohtudega hakkama saamiseks panustavad riigikaitsesse vastavalt oma pädevusele nii sõjalise riigikaitse valdkonna kui ka tsiviilvaldkonna esindajad. Kaitseolukorra lahendamiseks või avaliku korra kaitseks võib riigil olla vaja võtta kasutusse või sundvõõrandada tsiviilsektorile kuuluvaid asju või panna isikutele ühekordseid töökohustusi ja kaasata neid korrakaitsesse. Eelnõuga täpsustatakse ja ühtlustatakse kehtivat asja sundkasutusse võtmise ja sundvõõrandamise, töökohustuse panemise ja isikute korrakaitsesse kaasamise regulatsiooni, et tagada kiire ja paindlik tsiviilsektori ressursside kaasamine nii avaliku korra kaitsesse kui ka riigikaitsesse. Uudsena nähakse ette riivest tulenevalt hüvitise maksmine.

Valitsuse algatatud karistusseadustiku muutmise seaduse (riigikaitsevastased süüteod) eelnõu (113 SE). Kaitseväeteenistusalaste süütegude näol on tegemist riigivastaste süütegude ühe eriliigiga, mis on suunatud sõjalise riigikaitse korraldamise ja kaitseväelise distsipliini vastu. Eksimused Kaitseväe ja kaitseväelise korra vastu võivad halvata riigi sõjalise valmisoleku, raskendada riigi kaitsmist, kujutada ohtu riigi või isikute seadusega kaitstud õigustele ja huvidele või seada ohtu Eesti riigi rahvusvaheliste sõjaliste kohustuste täitmise.

Muudatuste eesmärk on tagada, et kaitseväeteenistusalaste süütegude ning riigi kaitsevõime vastu suunatud süütegude eest ettenähtud karistused mõjuksid preventiivselt nii erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra kui ka loodava kaitseolukorra ajal ning mobilisatsiooni, demobilisatsiooni ajal, samuti väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osaleva isiku poolt toimepandavate kaitseväeteenistusalaste süütegude suhtes.

Täiendatakse karistusseadustiku sätteid, mis näevad ette raskema karistuse (koosseisu raskendav asjaolu) teo eest, mis on toime pandud erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra ajal, ka tegudele, mis on toime pandud kaitseolukorra, mobilisatsiooni, demobilisatsiooni ajal ning väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osaleva isiku poolt (salakuulamine, Kaitseväes võimuhaaramine, riigisaladuse ja salastatud välisteabe avalikustamine, mobilisatsioonikäsu täitmata jätmine ja kaitseväeteenistusest kõrvalehoidumine ning hukkuva sõjalaeva mahajätmine).

Lisaks tehakse kaitseväeteenistusalaste süütegude ja riigi kaitsevõime vastu suunatud süütegude juures muid muudatusi, et need oleks kooskõlas varasemalt tehtud muudatustega ametialaste kuritegude regulatsioonis ning karistusõiguse revisjoni põhimõtetega (näiteks dubleerivate koosseisude kaotamine, väärteo prejuditsioonist loobumine).

Valitsuse algatatud kriminaalmenetluse seadustiku, halduskohtumenetluse seadustiku ja karistusseadustiku ning teiste seaduste muutmise seaduse (kriminaal-, väärteo- ja kohtumenetluse erisused erakorralise ja sõjaseisukorra ajal) eelnõuga (114 SE) tagatakse erakorralise seisukorra ning sõjaseisukorra ajal süüteo- ja kohtumenetluste kiire ja tõhus läbiviimine ning kohtute ressursi parem ja säästlikum kasutamine.

Süüteoasjade menetlemiseks planeeritud menetlejate, prokuratuuri ja kohtute ressurss ei pruugi olla piisav, et viia süüteo- ning kohtumenetlusi läbi samaväärselt tavaolukorraga ka erakorralises seisukorras või sõjaseisukorras, kus töökoormus võib kasvada või on süüteoasjade, tsiviil- või haldusasjade menetlemine muudel põhjustel raskendatud. Seetõttu on eelnõus esitatud muudatused, mis võimaldavad kiiremat menetlust ja õigusemõistmise läbiviimist või annavad rohkem aega menetlustoimingute tegemiseks.

Kriminaalmenetluses lihtsustatakse dokumentide vormistamise ja tõlkimise korda, kehtestatakse erisused erinevate toimingute tähtaegade osas, nähakse ette võimalus kohtuotsuse viivitamata täitmisele pööramiseks ning erakorralise või sõjaseisukorraga kaasnevate erandlike asjaolude tõttu menetluste peatamiseks. Kriminaalasja menetluse peatamisega kaasneb ka kriminaalasja aegumise peatumine. Väärtegude aegumine peatub erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajaks. Kuriteos kahtlustatavat võib kohtu loata kinni pidada jätkuvalt kokku kuni seitse ööpäeva. Lisaks pikeneb jälitustoiminguks loa vormistamise ja isikut tema suhtes tehtud jälitustoimingu tegemisest teavitamise aeg.

Kohtute töökorraldust muudetakse paindlikumaks. Riigikohtu esimees võib määrata kohtuniku tema nõusolekuta ajutiselt teenistusse teise sama astme või madalama astme kohtusse. Ühtlasi tekib riigikohtu esimehele õigus moodustada riigikaitsekolleegium ning käivitada see sõjaseisukorra ajal maakohtu või ringkonnakohtu juures riigi kaitsevõime ja kaitseväeteenistusalaste süütegude kiireks menetlemiseks.

Lisaks on eelnõu järgi võimalik edaspidi kohtuistungeid pidada ka väljaspool kohtu tavapärast tööaega, nt massiliste süütegude korral, kui see on õigusemõistmiseks vajalik.

Tsiviil- ja halduskohtumenetluses nähakse samuti ette, et erakorralisest seisukorrast ja sõjaseisukorrast tulenevatel erandlikel asjaoludel võib menetluse peatada ja anda kohtule võimalus vaadata asi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras.

Valitsuse algatatud perioodi 2014‒2020 struktuuritoetuse seaduse ja välissuhtlemisseaduse muutmise seaduse eelnõuga (129 SE) täpsustatakse EL-i 2014–2020 ühtekuuluvuspoliitika alla kuuluva majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise rakenduskava rakendamist. Eelnõuga reguleeritakse täpsemalt Rahandusministeeriumi kui peamiselt liikmesriigi ülesannete täitja ja Riigi Tugiteenuste Keskuse kui peamiselt korraldusasutuse ülesannete täitja vastutust rakenduskava ettevalmistamisel ja elluviimisel. Asutuste ülesanded jäävad sisuliselt samaks võrreldes 2018. aasta 1. septembrist ühtse toetuste rakendusteenuste pilootprojekti raames ümberstruktureerimise tulemusel määratuga. Lisaks leevendatakse väiksemamahuliste hangete korral riigihangete üldpõhimõtete järgimise kohustust.

Välissuhtlemisseaduses nähakse ette välisabist antava toetuse tagasinõudmisotsuse sundtäitemenetlusse andmise võimalus, mis on vajalik Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismist ja Norra finantsmehhanismist antava toetuse, aga ka Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning Sisejulgeolekufondi vahendite tagasinõudmiseks.

Valitsuse algatatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (130 SE) kehtestatakse ühelt poolt Eesti- siseselt rahvusvahelised standardid ja teiselt poolt võetakse üle EL-i direktiiv. Seeläbi tõhustatakse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamist Eesti Vabariigis.

Sündmused

Kell 11.30 – Riigikogu esimees Henn Põlluaas avab Ludmilla Siimu isikunäituse „Olemise ilu ja valu“ (Toompea lossi kunstisaal).

Kell 15.30 – Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Anneli Ott kohtub Tšehhi välisministri asetäitjaga Euroopa küsimustes Aleš Chmelařiga.

Kell 16 – Eesti-Tšehhi parlamendirühma esimees Aivar Sõerd kohtub Tšehhi välisministri asetäitjaga Euroopa küsimustes Aleš Chmelařiga.

Välislähetus

20.-25. jaanuar
ENPA delegatsiooni liige Raivo Tamm osaleb Aserbaidžaani eelvalimiste vaatlemisel Bakuus.

Riigikogu pressiteenistus
Liisa Johanna Lukk
tel 631 6456, 53 310 789
e-post liisajohanna.lukk@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Majanduskomisjon saatis teisele lugemisele laevandust elavdava eelnõu

Eelnõu on esimene oluline samm ja üks osa terviklikust merendussektori arendamise meetmete paketist, mille eesmärk on taastada Eesti lipu all sõitev laevastik. Eelnõuga täpsustatakse laevandussektori ettevõtete tulumaksu erirežiimi ja see viiakse kooskõlla Euroopa Liidu riigiabi reeglitega. Tulumaksu erirežiim loodi Riigikogus mullu 13. veebruaril vastu võetud seadusega, millega määrati kaubalaevade ja väljapoole Euroopa Liitu rahvusvahelisi sõite tegevate reisilaevade personali töötasule tulumaksumääraks null protsenti.

Majanduskomisjoni esimees Sven Sester selgitas, et kuna maksusoodustuste puhul on tegemist riigiabiga, on eelnõud ette valmistades arvestatud, et riigiabiks saadakse Euroopa Komisjonilt luba. „Detsembri lõpus see rõõmustav teade loa andmisest ka saabus ja sellega on võimalikud karid eelnõu teelt kõrvaldatud,“ ütles Sester. Ta lisas, et nüüd saab Riigikogu eelnõu menetlemist kogu jõuga jätkata ja astuda esimesed olulised sammud selleks, et Eesti laevandussektor oleks konkurentsivõimeline ja Eesti lipu all näeks taas sõitmas ka kaubalaevu. „Eesti lipu all sõidab praegu küll suuri reisilaevu, kuid paraku mitte ühtegi suuremat kaubalaeva,“ nentis Sester.

Majanduskomisjoni liige Annely Akkermann märkis, et kuna merenduses valitseb rahvusvaheline konkurents, on Eesti reederid seni pidanud pinnal püsimiseks valima laevadele atraktiivsemaid tingimusi pakkuvate riikide lipud. „Laevandussektorile on Euroopa Liidus lubatud riigiabi ja maksusoodustused, sest soovitakse Euroopa Liidu merenduse püsimist ülemaailmses konkurentsis, nüüd saime ka meie selle loa,“ täpsustas Akkermann.

Prognooside kohaselt võiksid muudatused tuua 2025. aastaks Eesti lipu alla mitusada suurt merelaeva ja riigieelarvesse seitsme aastaga ligi 90 miljonit eurot.

Valitsuse algatatud laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse ning tulumaksuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (100 SE) on kavandatud Riigikogus teisele lugemisele 29. jaanuaril. Seaduse planeeritud jõustumisaeg on 1. juuli 2020.

Riigikogu pressiteenistus
Kristi Sobak
tel 631 6592, 51 906 975
e-post kristi.sobak@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Menetlusse võeti eelnõu diginomaadi viisa loomise kohta

Valitsuse 20. jaanuaril algatatud välismaalaste seaduse muutmise seaduse eelnõu (135 SE).

Eelnõuga luuakse diginomaadi viisa, mis võimaldaks Eestis viisa alusel töötada inimestel, kelle töö ei sõltu sellest, kus nad parasjagu asuvad. Diginomaadi viisa võib olla nii lühi- kui pikaajaline. Selle taotlemisel rakenduvad viisa andmise üldised tingimused. Kuigi olemuslikult on tegemist turismi ühe vormina, pole tegemist klassikalise turismiga, vaid töötamisega ettevõtte kasuks välisriigis.

Seletuskirjas märgitakse, et Eesti on üks esimesi riike maailmas, mis võimaldab diginomaadidele kaugtöö eesmärgil viisa taotlemist. Diginomaadideks nimetatakse inimesi, kes töötavad veebipõhiselt samaaegselt erinevates riikides ringi reisides, näiteks IT-s, finantsvaldkonnas või turunduses. Diginomaadid toovad riigile olulist lisandväärtust, kuna tarbivad kaupu ja teenuseid ning avaldavad seekaudu positiivset mõju kohalikule ettevõtlusele. 

Eesti on tuntud uudsete tehnoloogiliste lahenduste poolest ja on rahvusvahelises mastaabis diginomaadidele atraktiivne sihtriik, kuid praegune töörände regulatsioon diginomaadidega ei arvesta. Eestisse tööle tulemiseks peab neil olema Eesti tööandja ning seetõttu tulevad diginomaadid tihti Eestisse turistiviisaga, kuigi soovivad siin viibides ka kaugtööd teha. Kuna diginomaadid ei mahu klassikalise töötamise reeglite alla, takistab Eesti tööandja nõue nende Eestisse tulekut ja eesmärgipärase viibimisaluse valimist Eestis.

Diginomaad saab kaugtöö tegemiseks Eestisse tulla üksnes vahendaja kaudu, kes tema siin viibimise eest vastutab. Seejuures rakenduvad diginomaadile viisa andmise üldised tingimused, muuhulgas peab neil Eestis viibimiseks olema piisavad rahalised vahendid.

Eelnõuga sätestatakse lisaks veel kutsuja kohustused tööandjale, kes registreerib välismaalase lühiajalise töötamise ning korrastatakse pikaajalise viisa taotlemist. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Valitsuse 20. jaanuaril algatatud vedelkütusevaru seaduse muutmise seaduse eelnõu (133 SE).

Eelnõu muudatuse kohaselt arvestatakse kalendriaasta senise kolme kuu vältel edaspidi kalendriaasta esimesel kuuel kuul kohustuslikku vedelkütusevaru üle-eelmise kalendriaasta andmete alusel. Üldreeglina arvutatakse kohustusliku vedelkütusevaru eelmise kalendriaasta sisseveetud või tarbitud kütuse järgi. Lisaks täpsustatakse seaduses viiteid Euroopa Liidu õigusele. Eelnõuga  võetakse üle Euroopa Komisjoni rakendusdirektiiv. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Valitsuse 20. jaanuaril algatatud kohtute seaduse ja prokuratuuriseaduse muutmise seaduse eelnõu (134 SE).

Seaduse muutmine on vajalik Eesti osalemiseks Euroopa Prokuratuuris (EPPO). EPPO on iseseisev sõltumatu Euroopa Liidu asutus asukohaga Luksemburgis. Muudatused käsitlevad peamiselt EPPO-s töötavate Eesti prokuröride õiguslikku staatust ning prokuratuuriseaduse kohaldamise ulatust nende EPPO-s töötamisel.

Kohtute seaduses tehakse muudatused, et kohtunikul oleks võimalik kandideerida Euroopa prokuröri ja Euroopa delegaatprokuröri ametikohale. Muudatused lähtuvad kehtivast põhimõttest, mille kohaselt kohtuniku volitused ja teenistussuhe peatuvad, kui kohtunik asub ametisse rahvusvahelise kohtuinstitutsiooni kohtunikuks või sellega samaväärsele ametikohale.

Prokuratuuriseaduses sätestatakse Euroopa prokuröri ja Euroopa delegaatprokuröri staatus ning ulatus, milles Eesti õigust neile isikutele kohaldatakse. Euroopa prokurör  ei kuulu Eesti prokuröriteenistusse, kuna ta peab oma ülesannete täitmisel olema sõltumatu. Erinevalt Euroopa prokurörist peab delegaatprokurör olema riigisisese prokuratuuri liige, et ta saaks täita oma ülesandeid samaväärselt riigisiseste prokuröridega ning tal peavad olema kõik riigisisese prokuröri volitused.

Euroopa prokuröri ametiaeg on 6 aastat ning seda saab pikendada ainult ühel korral 3 aasta võrra 6-aastase perioodi lõpus. Delegaatprokuröri ametiaeg on 5 aastat ja seda võib korduvalt pikendada.

EPPO loomise eesmärk on tagada EL-i finantshuve kahjustavate kuritegude tõhusam menetlus ning kindlustada, et kriminaalmenetlus ei ole mõjutatud liikmesriigi ametkondlikest või poliitilistest huvidest ja eesmärkidest. Praeguseks on EPPOga ametlikult liitunud 22 liikmesriiki. Euroopa Komisjon on lubanud, et EPPO alustab tööd 2020. aasta lõpus.

EPPO koosneb nn kesktasandist asukohaga Luksemburgis ning kohalikust tasandist, mis asub osalevates liikmesriikides. Kesktasandi moodustavad Euroopa peaprokurör ja Euroopa prokurörid (igast osalevast liikmesriigist üks). Kohaliku tasandi moodustavad Euroopa delegaatprokurörid (igast osalevast liikmesriigist vähemalt kaks), kes asuvad oma liikmesriigis ning juhivad seal kriminaalmenetlust ning esindavad süüdistust liikmesriigi kohtus. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

Maaelukomisjoni 21. jaanuaril algatatud kalapüügiseaduse muutmise seaduseelnõu (136 SE).

Eelnõuga täiendatakse kalapüügi korralduslikke sätteid, mis võimaldaks Peipsi järvele kehtestada rääbise ja Peipsi tindi püügiks aastasaagi püügivahendi kohta. Muudatus puudutab kastmõrdu ja tindimõrdu. Nende vahenditega teostatakse ühe liigi sihitud püüki. Kastmõrraga püütakse rääbist ja tindimõrraga Peipsi tinti. Muudatusega on võimalik Peipsi järvel sisse viia samasugune püügikorraldus nagu Pärnu maakonnas räime kastmõrra püügil. Aastasaak kastmõrra kohta on Pärnu maakonnas kehtestatud 2014. aastast. Tegemist on individuaalkvootide süsteemiga analoogse põhimõttega, ettevõtjal on püügivahendi kohta kindel kvoot. Erinevus individuaalkvootidest seisneb selles, et aastasaaki ei saa eraldi püügivahendist võõrandada ega rentida ja ajalooline püügiõigus sellele ei kohaldu. Juhtivkomisjoniks määrati maaelukomisjon.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

 

 

Riigikogus läbis esimese lugemise alaealiste psühhiaatrilist abi puudutav eelnõu

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud psühhiaatrilise abi seaduse § 3 täiendamise seaduse eelnõuga (115 SE) muudetakse psühhiaatrilise abi seaduse seda sätet, mis reguleerib alaealisele ning piiratud teovõimega isikule psühhiaatrilise abi andmist. Kehtiva regulatsiooni kohaselt ei ole alla 18-aastasel noorel võimalik saada psühhiaatrilist abi enne, kui tema vanem või seaduslik esindaja selleks nõu annab. Äärmisel juhul saab selle asemel taotleda kohtu luba.

Eelnõu kohaselt saavad kaalutlusvõimelised alaealised isikud, kes mõistavad oma haiguse olemust, võimalikke ravivalikuid ning neist keeldumise tagajärgi, õiguse oma nõusolekul saada psühhiaatrilist ravi. Seletuskirjas märgitakse, et varajane ja õigeaegne meditsiinilise sekkumine aitab vältida haiguse süvenemist ning võimaldab tõhusat ja tulemuslikku ravi, mis omakorda aitab vähendada noorte vaimseid probleeme.

Istungi stenogramm.

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Liisa Johanna Lukk
tel 631 6456, 53 310 789
e-post liisajohanna.lukk@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee