Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Metsanduse toetusrühm arutas metsaomanike kaasamist looduskaitseküsimuste lahendamisel

„Looduskaitse peab olema sama efektiivne nagu iga teine eluvaldkond. Ainult nii suudame me tagada kliima muutuste vastu seatud eesmärkide täitmise koos loodusväärtuste säilimisega,“ ütles metsanduse toetusgrupi esimees Heiki Hepner. „Mitmed seni lahendamata küsimused panevad metsaomanikud põhjendamatult keerulisse olukorda ning paremini saaks kasutada ka digiühiskonna vahendeid.“

Hepneri sõnul puuduvad praegustes seadustes konkreetsed piirid loodusobjekti kaitse alla võtmise menetluse kestusele. Samuti on ebapiisav metsaomaniku informeerimine tema kinnistul leitud kaitset vajavast liigist ja kaitstava ala piire füüsiliselt kätte ei näidata. 

„See on tekitanud situatsiooni, kus loodusobjekti kaitse alla võtmine võib venida aastaid, metsaomanike majandustegevus on põhjendamatult piiratud, lahendamata on majandusliku väärtuse vähenemise riisiko ja piisavalt ei ole kaitstud ka loodusväärtused,“ loetles Hepner.

Kõik osapooled leidsid, et teema vajab lahendamist ja looduskaitseseadus võimalikult kiiret muutmist. Keskkonnaameti poolt toodi välja ka kitsaskohad, mis seni on takistanud efektiivset tegutsemist.

Järgmiseks aruteluteemaks valis metsanduse toetusgrupp metsauuendusega seotud küsimused.

Lisainfo:
Heiki Hepner
50 27 325
heiki.hepner@riigikogu.ee

 

Rahanduskomisjon saatis kohustusliku pensionireformi seaduse eelnõu esimesele lugemisele

Rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk rõhutas, et eelnõuga muudetakse kohustuslik kogumispension vabatahtlikuks. „Teise pensionisamba vabatahtlikuks muutmine suurendab inimeste vabadust ning parandab teadlikkust pensionisüsteemist. Sellele lisaks laienevad soovijatele investeerimisvõimalused ja suureneb konkurents, mille tulemusena peavad fondihaldurid klientide hoidmiseks senisest rohkem pingutama. Eelduslikult toob see kaasa parema pensionifondide tootluse, mis tagab tulevikus omakorda suurema pensioni,“ põhjendas Kokk. Ta lisas, et seniste pensionifondide tootlusega on suur rahulolematus, mistõttu on vaja astuda samme probleemide lahendamiseks. Kokk kinnitas, et eelnõu menetlemisel on kavas laiem arutelu. Huvigruppidelt laekunud ettepanekud vaadatakse läbi enne eelnõu teist lugemist täiskogu istungil. Rahanduskomisjonis on need arutusel tuleva aasta alguses.

Rahanduskomisjoni aseesimehe Maris Lauri  sõnul  ei saa II samba muutmist vabatahtlikuks kuidagi toetada, sest see tähendab tulevikus väiksemaid pensione. „Sellele viitavad kõik analüüsid ja ekspertide hinnangud. Lisaks veel võimalikud vastuolud põhiseadusega, millele on osutanud nii õiguseksperdid aga ka Justiits- ja Sotsiaalministeerium. Probleeme on ka sellega, et eelnõu on koostatud puudulikult eirates head õigusloomet ja normitehnikat,“ ütles Lauri.

Eelnõuga tehakse muudatused II pensionisamba regulatsioonis, millega lisatakse pensionikogujatele täiendavaid valikuvõimalusi. Olulisemad eelnõuga tehtavad muudatused on järgmised: inimestel tekib otsustusõigus, kas koguda pensioniraha II sambas või ei – seda nii neil, kes muudatuste jõustumisel on II sambaga juba liitunud kui ka neil, kes seda veel ei ole; lisaks pensionifondides raha kogumisele saab pärast muudatuste jõustumist koguda raha ka pensioni investeerimiskonto kaudu; inimestel tekib õigus võtta II sambas kogutav raha teatud tingimustel kasutusele juba pensioni kogumise ajal; pensioniikka jõudes on iga inimese enda otsustada, mil viisil kogutud raha kasutada.

Valdav osa eelnõuga tehtavatest muudatustest rakendub aastal 2021. See eeldab mitme II samba toimist toetava IT-süsteemi arendamist ja muude ettevalmistuste tegemist aastal 2020.

Komisjoni istungil osales ja jagas selgitusi rahandusminister Martin Helme.

Valitsuse algatatud  kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (kohustusliku kogumispensioni reform) eelnõu (108 SE) esimene lugemine on täiskogu istungil 2. detsembril.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Keskkonnakomisjon arutas kliimamuutustega seotud tegevuskava

Tegevuskava haarab energeetikat, transporti, hoonefondi, põllumajandust, jäätmemajandust, metsamajandust ja tööstuslikke protsesse. 

Keskkonnakomisjoni esimehe Erki Savisaare sõnul on kliimaneutraalsusega seotud probleemide lahendamine vastutusrikas ettevõtmine, mille puhul peavad kavandatavad sammud olema ambitsioonikad. „Tutvudes kavandatud sammudega peame tõdema, et võitluses kliimamuutustega on vaja tõsta eesmärkide ambitsiooni ja lühendada nendeni jõudmise tähtaega,“ ütles Savisaar.  

Keskkonnakomisjoni aseesimees Yoko Alender ütles, et riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030 nimi ei vasta ootustele. „Kliimakava dokumenteerib eelkõige olemasolevaid tegevusi. Suund on murettekitav. Me ei suuda täita eesmärke, mida me püstitasime energiamajanduse arengukavas neli aastat tagasi,“ ütles Alender. Tema hinnangul vajab Eesti sihile jõudmiseks selgemat signaali ja tegevuskava valitsuselt. “Hetkel ei ole erasektoril kindlust, kas ja kuidas Eesti kliimaneutraalsuse suunas liigub. Soovin, et keskkonnakomisjon lisaks ametnike ärakuulamisele kohtuks ka valitsuse kliimakomisjoniga, et mõista milline on nende plaan Eestile.”  Alender selgitas, et keerulises teemas nagu kliima- ja energia peavad poliitikud seadma sihi. „Teadlased on oma sõnumi valjult edastanud, edasi samamoodi jätkata ei saa,“ ütles Alender.

Mahukaim ja kõige enam Eesti majandust mõjutav sektor on seotud energeetikaga. Kavandatud meetmed näevad ette põlevkivisektori ülemineku süsinikumahukalt elektritootmiselt  energiaefektiivsele õlitootmisele ning soojuse- ja elektrienergia tõhusa koostootmine täiendava arendamise. Kava kohaselt on vaja laiendada tunduvalt taastuvenergia kasutamist, tuuleparkide rajamist, soojamajanduse ümberkorraldamist ja veel rea teiste abinõude rakendamist.  

Komisjonis on menetluses ka Eesti Looduse Fondi algatatud kollektiivses pöördumises „Kliimaneutraalne Eesti aastaks 2035“ väljendatud seisukohad, mida soovitakse arvestada kliimamuutustega seotud küsimuste lahendamisel. 

Keskkonnakomisjoni tänasel istungil osalesid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Maaeluministeeriumi ja Keskkonnaministeeriumi esindajad. 

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

 

Majanduskomisjon: riik võiks kaaluda Eesti Posti äride lahutamist

Majanduskomisjoni esimehe Sven Sesteri sõnul peaks riik koostöös Omnivaga analüüsima universaalse postiteenuse ja vabaturuäride lahutamist, sest praegune ristsubsideerimise mudel ei ole jätkusuutlik. „Euroopas on juba murettekitavad kaasused Taani ja Rootsi postiettevõtete näol, mille osas on õhus ebaseadusliku riigiabi küsimus,“ ütles Sester.

Vabaturuäride erastamine võimaldaks Eesti Postil suunata tähelepanu kitsalt postiärile ja suurendada saadavatest vahenditest võrgu ülalpidamiseks riigi dotatsiooni. „Üksnes toetuse suurendamisest on aga vähe, sest see pole jätkusuutlik. Läbi tuleks viia ka sisulised reformid, mis puudutavad nii hinnastamist kui ka võrgustiku moderniseerimist. Näiteks võiks kaaluda tasuta personaalse postiteenuse osutamist kirjakandjatega piirkondades, kus on statsionaarse postiasutuste külastatavus väike ja seetõttu majanduslikult mõttetu,“ rääkis Sester.

ASi Eesti Post tõsiseks probleemiks on majanduskomisjoni liikme Jüri Jaansoni sõnul kujunenud kiiresti väheneva nõudlusega universaalsed postiteenused nagu perioodika- ja kirjakanne. „Universaalse postiteenuse kahjum oli 2018. aastal 2,5 miljonit eurot ja perioodika kande 2,4 miljonit eurot, ent kulud tööjõule ja võrgu ülalpidamisele on viimase kümne aastaga oluliselt suurenenud. 2019. aasta kolmandas kvartalis oli ettevõte kahjumis, sest kasumlikud ärid ei suutnud kahjumlike kulu enam katta. Jätkusuutmatule olukorrale tuleb riigil lähemal ajal lahendus leida,“ märkis Jaanson.

ASi Eesti Post juhatuse esimees Ansi Arumeel rääkis komisjonile, et ettevõttele teeb eeskätt muret ligi 1000 postitöötaja palgatase, mis on 30 protsenti allpool turu mediaani ja vajaks olulist tõstmist. Kahjumi tingimustes on aga juhatuse esimehe sõnul üha keerulisem palgasurvele vastu tulla ja ametikohti mehitada, mille tõttu võib aga kannatada kvaliteet, sest postiljonid on kogu postiäri liikumapanev jõud.

„Kuna universaalne postiteenus on reguleeritud valdkond, saame suuremaid muutusi läbi viia ainult ametkondade, poliitikute ja kogu ühiskonna toel. Mul on hea meel, et majanduskomisjon on valmis sisuliselt probleeme arutama ja lahendust otsima,“ ütles Arumeel.

AS Eesti Post, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Konkurentsiamet on moodustanud töögrupi, mille eesmärgiks on postiteenuste kaasajastamine. Valmimas on ka analüüs, mis hindab Omniva äride lahutamist. Universaalse postiteenuse muudatused eeldavad postiseaduse- ja sellega seonduvate määruste muutmist.

Riigikogu pressiteenistus
Veiko Pesur
tel 631 6353, 55 590 595
e-post veiko.pesur@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Riigikogu eelinformatsioon kolmapäevaks, 20. novembriks

Kell 12 – infotund

Infotunnis osalevad siseminister Mart Helme peaministri ülesannetes, haridus- ja teadusminister Mailis Reps ja riigihalduse minister Jaak Aab.

Helmelt küsitakse maaeluministeeriumi ja maaeluministri, otsuste järjepidevuse, süvariigi, valitsuse seisukohtade ja vägivalla kohta. Repsilt soovitakse teada õpetajate palkade, valitsuse olukorra, koalitsioonilepingu täitmise ja venekeelse hariduse tuleviku kohta. Aab vastab küsimustele kohalike omavalitsuste sotsiaalkaitse kulutuste, haldusreformijärgse teenuste kättesaadavuse ja avaliku teenistuse politiseerimise kohta.

Kell 14 – täiskogu istung

Teisel lugemisel on kõigepealt karistusseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse (Euroopa Liidu finantshuvide kaitse direktiivi ja alaealiste menetlusõiguste direktiivi ülevõtmine) eelnõu (50 SE), mis jäi arutamata teisipäevasel istungil seoses tööaja lõppemise tõttu.

Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle EL-i finantshuvide kaitse direktiiv ja alaealiste menetlusõiguste direktiiv. Eesti õigus on direktiivide nõuetega kooskõlas juba praegu, kuid täpsustused on vajalikud. Samuti tehakse eelnõuga mõned muud muudatused.

Euroopa Liidu finantshuvide kaitse direktiiv kohustab liikmesriike kohaldama karistusi füüsilistele ja juriidilistele isikutele, kes on süüdi Euroopa Liidu finantshuve kahjustavas tahtlikus kelmuses, samuti muudes seotud kuritegudes (nt kelmusega saadud kriminaaltulu rahapesu).

Kolmas lugemine – kaks eelnõu:

Valitsuse algatatud loomatauditõrje seaduse, riigilõivuseaduse, söödaseaduse, toiduseaduse ja veterinaarkorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (90 SE) viiakse nimetatud seadused kooskõlla Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega. Eelnõuga parandatakse Euroopa Liidu toidutarneahela õigusaktide järgimist ja kaitset riskide eest, mis mõjutavad inimeste, loomade ja taimede tervist liikmesriikides.

Eesmärk on kehtestada Euroopa Liidu raamistik, mis ühtlustab ametliku kontrolli ja muud ametlikud toimingud kogu toidutarneahelas. Euroopa Liidu õigusest tulenev põhimõte ei luba vahetult kohaldatavate õigusaktide sätteid korrata või neid riigisiseses õiguses ümber kirjutada. Seetõttu on vajalik ajakohastada või tunnistada kehtetuks mitmed loomatauditõrje seaduse, söödaseaduse, toiduseaduse ja veterinaarkorralduse seaduse sätted.

Valitsuse algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse § 61 täiendamise seaduse eelnõu (79 SE) käsitleb pärast pensionide indekseerimist pensionide baasosa tõstmist 7 euro võrra 1. aprillil 2020.

Seletuskirjas märgitakse, et pensioni baasosa kui solidaarsuskomponendi erakorraline tõstmine suurendab kõikide vanaduspensionäride (sh soodustingimustel vanaduspensionide seaduse ja väljateenitud aastate pensionide seaduse alusel pensione saavate inimeste), järelejäänud töövõimetuspensionäride ning toitjakaotuspensionäride pensione. Solidaarsuskomponendi tõstmine aitab suhteliselt rohkem just madalamat pensioni saavaid mittetöötavaid pensionäre. Pensioni baasosa tõstmine puudutab 2020. aastal ligi 330 000 inimest ja vähendab pensionäride suhtelise vaesuse määra 0,6 protsendipunkti võrra.

Teine lugemisel veel neli eelnõu:

Valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (59 SE) muudetakse kaitseväeteenistuse seadust eesmärgiga korrastada eripensionide ja prokuröri töövõimehüvitise riigieelarvelist planeerimist.

Praegu planeeritakse paljud eripensionid ja prokuröri töövõimehüvitis erinevate valitsemisalade eelarvetes ning nende väljamaksmine toimub keskselt sotsiaalkindlustusametis. Kehtiva õiguse järgi tegelevad eripensionide arvestusega erinevad ministeeriumid, lisaks Riigikontroll ja Õiguskantsleri kantselei ning praktikas on sellega seonduv personaliarvestus valdavalt koondatud juba riigi tugiteenuste keskusesse.

Valitsuse algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (76 SE) võetakse üle ELi käibemaksudirektiivi muudatused, millega ühtlustatakse ELi tasandil nõudmiseni varu ja aheltehingute maksukäsitlus. Direktiivi ülevõtmise tähtaeg on 1. jaanuar 2020.

Seletuskirjas märgitakse, et nõudmiseni varu on kaup, mille müüja toimetab ostjaga sõlmitud kokkuleppe alusel ostja teise liikmesriigi lattu ootele, kuni ostja selle kauba laost välja ostab. Kuni ostjale üleandmiseni on kaup müüja omandis. Muudatusega lihtsustatakse piiriülest ettevõtjate vaheliste kaubatehingutega tegelevate ettevõtjate käibemaksustamise korda, mis vähendab ettevõtja halduskoormust. Kehtiva korra kohaselt tuleb kauba müüjal antud juhul teises liikmesriigis registreerida ennast käibemaksukohustuslasena ja deklareerida seal kauba müük siseriikliku müügina.

Valitsuse algatatud keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (55 SE) optimeeritakse keskkonnaotsuste protsesse ja vähendatakse keskkonnaõiguses halduskoormust loa menetluste liitmise ja koordineerimise kaudu. Eelnõu on osa keskkonnaseadustiku üldosa seadusega alustatud keskkonnaõiguse kodifitseerimisest, millega süstematiseeritakse keskkonnaseadustiku eriosa seadustes asuvad keskkonnaloa menetluse nõuded, lahendatakse vastuolud ning luuakse alus ühtse keskkonnaloa andmiseks. Eelnõu kaotab paralleelsed keskkonnaloa menetlused, vähendab bürokraatiat ning võimaldab mugavamalt ja efektiivsemalt täita õigusaktidest tulenevaid kohustusi.

Valitsuse algatatud konsulaarseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (44 SE).

Muudatusega soovitakse kindlaks määrata nende konsulaartoimingute loetelu, mille korral võib konsulaarteenust osutada ka konsulaarsekretär. Kuna praegu ei ole kehtivas õiguses mõistet „konsulaarsekretär“, sätestatakse mõiste eelnõuga. Eelnõu kohaselt on konsulaarsekretär mittediplomaatilisel kohal töötav teenistuja, kes võib osutada kavandatud muudatuste kohaselt konsulaarteenust. Eelnõus on välja toodud ka see, et teenust osutatakse konsulaarametniku juhendamisel.

Esimene lugemine – üks eelnõu:

Valitsuse algatatud karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (Euroopa Liidu õigusest tulenevad rahatrahvid) eelnõu (94 SE).

Eelnõuga täiendatakse karistusseadustiku üldosa nii, et seadus võimaldaks täita Euroopa Liidu õiguses sätestatud nõudeid ja kohaldada konkreetsetes valdkondades (finantssektor ja andmekaitse) teatud rikkumiste eest senisest suuremat rahatrahvi ülemmäära. Eelnõuga nähakse ette õiguslik raamistik suurema ülemmääraga rahatrahvide kehtestamiseks. Konkreetsed väärteokoosseisud ja karistused pannakse paika eraldi eelnõuga.

Seletuskirjas märgitakse, et kõrgendatud ülemmääraga rahatrahv on erandlik rahatrahvi liik, mida saab kohaldada põhjendatud juhul ning siis, kui see on vajalik Eestile siduva rahvusvahelise kohustuse täitmiseks. Rahvusvahelise kohustuse mõiste hõlmab nii sõlmitud välislepinguid kui ka Euroopa Liidu õiguse allikaid.

Komisjoni istung

maaelukomisjonis – kell 9: kohtumine M.V.Wool’i esindajatega.

Sündmus

Kell 11 – riigikaitsekomisjoni liikmed kohtuvad kaitsetööstuse esindajatega (A. Rei nõupidamisruum).

Välislähetused

17.–20. november
Riigikogu liige Kaja Kallas osaleb Euroopa Kübernädalal Rennesis Prantsusmaal.

18.–24. november
Eesti-Prantsusmaa parlamendirühma esimees Andres Sutt, aseesimees Hele Everaus ning liikmed Raimond Kaljulaid (19.–24.11), Toomas Kivimägi (19.–24.11) ja Sven Sester (19.–24.11) on visiidil Pariisis Prantsusmaal. Kaja Kallas (17.11.-20.11) on Euroopa Kübernädalal, Andres  Sutt ja Hele Everaus külastavad Euroopa Kübernädalat Rennesis (19.11).

18.–22. november
Riigikogu aseesimees Helir-Valdor Seeder ja Riigikogu liige Siim Kiisler (19.–21.) viibivad EPP kongressil Zagrebis Horvaatias.

22.–23. november
Rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjoni esimees Jaak Valge, aseesimees Heljo Pikhof ning liikmed Siret Kotka-Repinski (23.11) ja Signe Riisalo (23.11) on visiidil Helsingis, Soomes, et kohtuda Soomes tegutsevate eestlasi ühendavate seltside esindajatega ning Soomes resideeruvate eestlastega.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Indrek Neivelt: maailm on muutunud ja muutuma peab ka maksusüsteem

„Maailm on muutunud ja muutuma peab ka Eesti maksusüsteem,“ lausus Neivelt “Eesti maksusüsteem on kinni 90-ndates. Siis ei olnud rikkust ega kapitali. Praegu töötab korralikult Maksu- ja Tolliamet ning inimestel on hea maksedistsipliin. Maailmas on kapitali ülejääk ja liiga suur rikkuse kontsentratsioon. Muutunud on ka inimeste käitumine.”

Neivelt rõhutas, et me ei tohi lasta end eksitada edetabelitest, kus Eesti maksusüsteemi peetakse maailma üheks paremaks. “Selliseid pingeridu koostatakse eelkõige ettevõtete seisukohast lähtudes. Edetabelis kõrgel kohal olemine on signaal, et midagi on valesti. Kui me maksusüsteemi ei muuda, saame vaid olemasolevat raha ümber jaotada. Eesti vajab astmelist tulumaksu. Minu arvamus on selles osas viimastel aastatel 180 kraadi muutunud. Astmelisel tulumaksul on sügavam filosoofia ja aitaks inimeste käitumist suunata. Ületundide tegijad jõuavad tasakaalustatuma elu poole ja väiksema sissetulekuga inimestel on seeläbi võimalus rohkem teenida. Usun, et 25-30 protsendi suurune tulumaks jõukamatele inimestele ei hirmuta kedagi ära, kuid annab riigieelarvele lisatulu,” ütles Neivelt, kes toetab loodusressursside ning pahede, näiteks rämpstoidu ja magusate karastusjookide maksustamist.

Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika asekantsler Dmitri Jegorov tutvustas digitaalmajanduse maksustamise erinevaid lahendusi. Ta tõstis esile Eesti algatust 2017. aastal, kui Euroopa Liidu eesistujana just antud teemat jõuliselt arutama hakati. “Teema on ülemaailmselt jätkuvalt kuum,” lisas Jegorov. “OECD tuli 2015. aastal välja soovitustega digimajanduse rahvusvaheliseks maksustamiseks. Lahenduseni ei ole veel jõutud, sest riikidel on antud küsimuses erinevad seisukohad. Euroopa Liit on põhjaliku maksusüsteemi väljatöötamiseni välja pakkunud lühiajalise lahenduse, mis näeb ette käibelt kolme protsendi maksustamist. Olen aru saanud, et seda toetavad ka Eesti meediaettevõtted,” märkis Jegorov.

Jegorov täpsustas, et maksudebatiga paralleelselt tuleb pidada ka kuludebatti. “Makse kogutakse selleks, et riik saaks rahastada teatud teenuseid. Küsimus on selles, kas maksumaksja teab, kuhu see läheb, kas ta on sellega nõus ja kas ta on rahul. See ei ole küsimus millestki muust, kui maksumaksja valmisolekust ja tahtest maksta makse. 90 protsenti maksumaksjatest tasub neid vabatahtlikult. See on väga oluline väärtus, mida hoida,” toonitas Jegorov.

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni juht Kersti Sarapuu ütles ettekandes, et Eesti maksusüsteem peab toetama võrdsemat ja sidusamat ühiskonda. “Eesti ambitsioonid on aastatega muutunud, kuid poliitikas on siiani vaadatud maksuküsimusi üsna ühekülgselt. Kuigi ühiskondlik jõukus on kasvanud kiiresti, on see jagunenud erinevate inimeste ja ühiskonnagruppide vahel väga erinevalt. Toetan peaminister Jüri Ratast, kes on rõhutanud, et Eesti uueks sihiks peab olema ühiskondlik tasakaal, mis toob endaga kaasa kestliku majanduskasvu,” rääkis Sarapuu.

Riigikogu arutelu keskmes olid maksuküsimused

Keskerakonna fraktsiooni esimees Kersti Sarapuu märkis oma ettekandes, et Eesti maksukoormus on üks Euroopa Liidu madalamaid – 2018. aastal oli maksukoormus Eestis 33 protsenti, seejuures Euroopa Liidu keskmine oli 40 protsenti SKP-st. Eestist väiksem on maksukoormus Lätis, Leedus, Bulgaarias ja Rumeenias. Sarapuu lisas, et järgmisel kahel aastal püsib Eesti maksukoormus 33,2 protsendi juures ja langeb aastaks 2022 32,7 protsendile.

Sarapuu sõnul näitas 2020. aasta riigieelarve teine lugemine, et meil on palju sektoreid, mis vajaksid täiendavalt vahendeid. „Kui me räägime opositsiooni muudatusettepanekutest, siis me ei ole vastu nende sisule, kui neil oleks konkreetne katteallikas, aga tänases seisus ei ole neid,“ ütles Sarapuu.

„Riigieelarve ei ole midagi muud kui ühe pere eelarve, selleks pereks on Eestimaa inimesed,“ tõi Sarapuu võrdluse. „Ja nii nagu igal pere eelarvel, on ka riigieelarvel tulud ja kulud ning tasakaal. Võrrand on paigas ning kui tahame rohkem teenuseid, siis tuleb ka rohkem panustada, teisi võimalusi lihtsalt ei ole.“

Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika asekantsler Dmitri Jegorov kõneles digimajanduse maksustamisest. Ta kirjeldas probleemina rahvusvaheliseid põhimõtteid, kuidas maksustada kasumeid. „Need on pärit 19. sajandi keskpaigast Saksamaalt ja ametlikud reeglid ise on pärit 20. sajandi alguse Rahvaste Liiga otsusest, aga kõigile on arusaadav, et need põhilised kriteeriumid, ei ole digimajanduse jaoks absoluutselt olulised. Ei ole füüsilised piirid ega füüsilised varad olulised siis, kui äri tehakse internetis,“ rääkis Jegorov. „Probleem on selles, et kõikide riikide majandustes osalevad aktiivselt ettevõtted, kes kehtivate maksustamise reeglite järgi seal riigis üldse ei eksisteeri ja loomulikult sellise juhul nad kasumimaksu maksma ei peagi.“

Lahendusettepanekuna tutvustas Jegorov Euroopa Komisjoni kava kehtestada digiteenuste käibelt võetav maks 3 protsenti, mis koosneb kolmest erinevast maksuobjektist, millelt seda maksu võetakse. Üheks selliseks on netireklaam ehk reklaamteenuste osutamine üle interneti. Teine maksuobjekt on ostja ja müüja kokkuviimine ehk platvormitulu sellest, mille näitena tõi Jegorov Bolti või Uberi või Amazoni. „Ehk siis seal, kus on olemas ostja, kus on olemas teenusetarbija ja kus on olemas kaubamüüja või teenuseosutaja ja platvorm teenib tulu nende kokkuviimise pealt,“ selgitas Jegorov. Kolmas maksuobjekt on kasutajaandmete müük.

Oma ettekande lõpus juhtis Jegorov tähelepanu, et tööjõuturg on muutumas, kuid valdavas osas Euroopas eristatakse maksustamisel aktiivset ja passiivset tulu. Jegorovi sõnul ei pruugi tuluteenimise vormide selline eristamine enam olla mõistlik, sest tegelikult pensionit ja ravikindlustust vajavad tulevikus kõik. Ta tegi ettepaneku, et sotskindlustus oleks kõigil ja sotskindlustuse eest peaksime ka kõik maksma.

Jegorov märkis, et sotsmaks ainult tööl käijatele ei ole varsti enam optimaalne lahendus ja riigid peaksid mõtlema sellest eemaldumisele. Samuti mainis ta diginomaane, kes töötavad internetis ja kellel on võimalik valida, millisele riigile nad oma makse maksavad. Seetõttu tuleb pöörata tähelepanu, et Eesti sotsiaalkindlussüsteem oleks atraktiivne ja need inimesed liituksid Eesti süsteemiga.

Ettevõtja Indrek Neivelt tõi oma sõnavõtus välja, et Eesti maksusüsteem on kinni 90-ndates. Tema sõnul olid siis maksude maksmise distsipliin ning maksude kogumise võimekus teine. „Samuti ei olnud rikkust, mida maksustada. Lisaks, veel 15 aastat tagasi või rohkem kui 15 aastat tagasi puudus kapital – siis, kui meil tehti seesama ettevõtte tulumaksuvabastus,“ loetles Neivelt ja lisas, et: „Tänane olukord on hoopis teine, meil on väga hästi korralikult töötav maksuamet, meil on väga hea distsipliin maksude maksmisel ja maailmas on juba mõnda aega kapitali ülejääk. Samal ajal ka rikkuse kontsentratsioon on maailma üks suurematest probleemidest. Rääkimata juba muutunud ja muutuvatest töösuhetest.“

Neivelt juhtis tähelepanu, et meie maksusüsteemil on praegu väga suur osa tarbimismaksudel, aga tarbimine enam ei suurene, vaid hakkab vähenema, siis tekkib küsimus, kuidas me oma ühiskondlikud kulutused kataksime?

Neivelti sõnul on maailm muutunud ja muutub aina kiiremini ja kiiremini ning muutuma peab ka maksusüsteem. Samas märkis ta, et kui maksusid muuta, siis vähehaaval, mitte väga palju korraga, sest järsud liigutused on liiga riskantsed.

Muudatustena pakkus Neivelt välja mitu ideed. Näiteks rääkis ta üleeuroopalistest maksudest, loodusressursside maksustamisest, mahepõllumajanduse käibemaksust vabastamisest, varade maksustamisest, tulude maksustamisest ning sotsiaalmaksu laest.

Neivelt rääkis, et ta pooldab astmelisest tulumaksu, millel on tema sõnul palju sügavam filosoofia, kui esmapilgul tundub ja suunab selgelt inimeste käitumist. „Esiteks aitab see paljudel ületundide tegijatel jõuda olulisemalt tasakaalustama elu poole ja teiseks, oleks hea, kui tööd jätkuks kõigile. Ei ole hea, kui osa teeb 70-80 tundi nädalas ja teistel pole üldse tööd,“ ütles Neivelt, kelle sõnul ei pea kõrgeim tase olema 50, vaid näiteks 25-30 protsenti.

Samuti arvas Neivelt, et tuleks vaadata üle ettevõtte tulumaksusüsteem. Pahede maksustamisel pakkus ta, et alkohol- ja tubakaaktsiis peaks kindlasti laekuma haigekassa eelarvesse ja hädavajalik oleks ka suhkru maksustamine.  

„Kui me üldist maksukoormust tõsta ei plaani, siis saame seda ainult ümber jagada. Tööl käivate ja väärtust loovate inimeste arv meil ei kasva, see tähendab, et saame maksukoormust ümber tõsta erinevatele elanikkonnagruppidele,“ resümeeri Neivelt oma sõnavõtu. „Peaksime vähendama tarbimismaksude osakaalu ja maksustama rohkem pahesid, varasid ja suuremaid tulusid. Maksukoormat liigutama rohkem suureettevõtetele, rikastele eraisikutele ja suuremat tulu teenivate inimeste poole.“

Läbirääkimistel maksuteemade üle võtsid sõna fraktsioonide esindajad. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel kõneles Kai Rimmel. Reformierakonna fraktsiooni nimel kõneles Maris Lauri, Keskerakonna fraktsiooni nimel Andrei Korobeinik. Sotsiaaldemokraatliku fraktsiooni seisukohad tõi välja Riina Sikkut ja Isamaa fraktsiooni omad Aivar Kokk.

Sõna võtsid veel Jürgen Ligi (R), Aivar Sõerd (R), Marika Tuus-Laul (KE), Erki Savisaar (KE), Marko Šorin (KE), Peeter Ernits (EKRE) ja Tarmo Tamm (KE).

Istungi fotod.  

Istungi stenogramm.

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu

 (NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
6316356; 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee   
Päringud: press@riigikogu.ee

Riigikogu lairiba toetusrühm arutas „viimase miili“ väljaehitamist

Toetusrühma esimehe Erki Savisaare sõnul arutleti kolmel teemal: missugune on „viimase miili“ väljaehitamise hetkeseis, kas ja kui palju peaks riik panustama 5G välja ehitamisse ning kuidas tagada side kriisi olukorras.

„Arutelu käigus selgus, et koostöö omavalitsuste ja arendajate vahel on hea, kuid kommunikatsiooni avalikkusega tuleb oluliselt parandada. Ühiselt leidsime, et suurimaks takistuseks viimase miili ehitamisel on osutunud Maanteeamet,“ ütles Savisaar. „Toetusrühm otsustas, et sidevõrgu jätkusuutliku arendamise seisukohalt ning selguse loomiseks nii turuosalistele kui ka avalikkusele on väga oluline võtta vastu infoühiskonna arengukava aastani 2030, kus oleks kõik kõnealused teemad lahti kirjutatud.“

Savisaar selgitas, et järgnevatel kohtumistel soovib toetusrühm arutada ettevõtlus- ja infotehnoloogia ministriga arengukava sisulisi küsimusi ning jõuda selgusele, kuidas parandada koostööd Maanteeametiga.

Lisainfo:
Erki Savisaar,
erki.savisaar@riigikogu.ee

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

 

 

Maksumuudatused, mis panustavad lasterikaste perede turvatundesse läbisid Riigikogus esimese lugemise

Esmaspäeval läbis Riigikogus esimese lugemise seadusemuudatus, mis võimaldab kolmelapselistele peredele täiendavad 1200 eurot maksuvaba tulu aastas. Muudatused tulumaksuseaduses puudutavad lisaks täiendavat tulumaksuvabastust alates kolmandast lapsest ka sünnitus- või koondamishüvitisi ja toetusi lasterikastele peredele. Samuti lahendatakse kolmandate riikidega seotud maksustamise ebakõlad.

Rahanduskomisjoni esimehe Aivar Koka (Isamaa) sõnul panustavad plaanitavad muudatused lasterikaste perede turvatundesse. „Isamaa jaoks on oluline, et pärast muudatust suureneb täiendav maksuvaba tulu lapse eest alates kolmandast lapsest 100 eurot võrra kuus. Lisaks vabastatakse tulumaksust riigieelarvest makstavad toetused lasterikka pere elamistingimuste parendamiseks ja väikeelamu energiatõhususe suurendamiseks,“ ütles Kokk.

Lisaks saab pärast seaduse vastuvõtmist lahenduse aasta lõpus sünnitajate maksustamise küsimus. „Pärast seadusemuudatust luuakse sünnitus- või koondamishüvitise saanutele võimalus lükata osa oma hüvitisest maksustamise mõttes järgmisesse aastasse, et kasutada oma maksuvaba tulu senisel tasemel,“ selgitas Kokk.

Ta rõhutas, et eelnõu  kohaselt ei vähene täiendav maksuvaba tulu lapse eest, kui laps saab toitjakaotuspensioni või rahvapensioni toitja kaotuse korral. Eelnõuga võetakse üle ka EL-i direktiiv kolmandate riikidega seotud maksustamise ebakõlade kohta.

Lisainfo:

Aivar Kokk
Riigikogu rahanduskomisjoni esimees

Keskerakond algatab Riigikogus arutelu maksusüsteemi tuleviku üle

Keskfraktsiooni esimehe Sarapuu sõnul on paras aeg tuua maksuarutelud Riigikogu suurde saali, sest pikka aega on seda teemat käsitletud üsna ühekülgselt. „Eesti maksukoormus on Euroopa Liidu üks madalamaid ning langeb järgnevatel aastatel alla 33%, mis on oluliselt väiksem euroala keskmisest ning see paneb kahtlemata küsima, kas see tagab meie riigile ja inimestele vajalikku heaolu,“ ütles Sarapuu. „Ühiskondlikke probleeme kerkib esile aina enam, kuid nende lahendamiseks seab riigikassa aasta-aastalt selgemaid piire.

„Lisavahendeid vajavad hädasti näiteks vanemaealised, kellest viimaste andmete järgi pea pooled kannatavad suhtelise vaesuse käes. Samuti on Eesti olnud OECD andmetel aastaid sissetulekute jaotuse poolest Euroopa Liidu ebavõrdsemate riikide hulgas,“ tõi Sarapuu välja kitsaskohti.

„Kindlasti ei muutu midagi üleöö, kuid debatt maksusüsteemi uuendamise üle on ühiskonnas kahtlemata vajalik. Keskerakond teeb oma ettepanekud 2020. aasta kevadeks,“ ütles Sarapuu.
Eesti Keskerakonna poolt algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Maksusüsteem – kuidas edasi?“ arutelu algab kell 10.00. Otseülekannet on võimalik jälgida Riigikogu koduleheküljelt.