Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu eelinfo neljapäevaks, 14. juuliks

Sündmused

Kell 10
Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kohtub Ukraina parlamendi Euroopa Solidaarsuse fraktsiooni esindajate Petro Porošenko, Irõna Heraštšenko ja Maria Jonovaga.

Kell 11
Riigikogu esimees Jüri Ratas kohtub Ukraina parlamendi Euroopa Solidaarsuse fraktsiooni esindajate Petro Porošenko, Irõna Heraštšenko ja Maria Jonovaga.

Riigikogu pressiteenistus
Maris Meiessaar
tel 631 6353, 5558 3993
e-post [email protected]
päringud [email protected]

Riigikogus jätkus perehüvitiste seaduse eelnõu menetlemine

54 Riigikogu liikme algatatud perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu (619 SE) tõstab lapsetoetuse esimese ja teise lapse eest 60-lt 100 eurole ehk samale tasemele, nagu on lapsetoetus kolmandale ja järgnevatele lastele. Lasterikka pere toetus tõuseb eelnõu kohaselt kolme- kuni kuuelapselistel peredel 300-lt 700-le ning seitsme- ja enamalapselistel peredel 400-lt 900 eurole kuus. Selleks, et lasterikka pere toetus oleks jätkuvalt elatustaseme tõusuga proportsionaalne ning toetuse suurust ei peaks igal aastal muutma, indekseeritakse toetus iga aasta 1. aprilliks indeksiga, mis sõltub 20 protsendi ulatuses tarbijahinnaindeksi ja 80 protsendi ulatuses sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise aastasest kasvust. Kui praegu kaob lasterikka pere toetus esimese lapse täisealiseks saamisel, siis edaspidi makstakse seda täies ulatuses nii kaua, kuni peres kasvab vähemalt kolm alaealist last. Kui lasterikkas peres on veel kaks alaealist last, makstakse toetust kahe kolmandiku, ning kui üks laps, siis ühe kolmandiku ulatuses.

Reformierakonna fraktsioon esitas eelnõule tähtajaks umbes 1660 ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon neli muudatusettepanekut – need ettepanekud jättis juhtivkomisjon arvestamata. Muudatusettepanekute tabelisse ei kantud neid Reformierakonna fraktsiooni ettepanekuid, mis olid seotud 2022. aasta riigieelarve seaduse muutmisega. Selliseid ettepanekuid oli umbes 470.

Sotsiaalkomisjon otsustas teise lugemise käigus eelnõu täiendada sättega, mille järgi kahekordistatakse üksikvanema lapse toetus, tõstes see 40 eurole. Samuti viis komisjon eelnõusse sisse muudatuse, mille järgi makstakse mitmike eest lasterikka pere toetust kuni mitmike 21-aastaseks saamiseni.

Istung lõppes kell 23.54

Istungi stenogramm:

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega.)

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
6316351, 51902837
[email protected]
päringud: [email protected]

 

 

Korruptsioonivastane erikomisjon alustab huvideklaratsioone kontrollimist

Korruptsioonivastase erikomisjoni esimehe Riina Sikkuti sõnul otsustas erikomisjon tänavu kontrollida saja esimest aastat kohaliku omavalitsuse juhtimises osaleva ametiisiku huvide deklaratsioone ning peale selle erikomisjoni liikmete ja veel kümne Riigikogu liikme deklaratsioone. „Kontrollitavate Riigikogu liikmete ja 2022. aastal esimest korda oma huvid deklareerinud kohalike omavalitsuste esindajate leidmiseks koostame juhuvalimi. Kontrollitavad ei pea kartma, huvide deklaratsiooni abil ei otsita süütõendeid korruptsiooni kohta, vaid see on eelkõige enesekontrolli meede,“ sõnas Sikkut.

Erikomisjoni aseesimees Valdo Randpere märkis, et deklaratsioonid on avalikud, mis tähendab, et neil on distsiplineeriv mõju, küll aga nentis ta, et kahjuks tuleb neid kontrollida käsitsi. „Oluline oleks jälgida deklareeritud andmete dünaamikat, see tähendab võrrelda aastate lõikes muutusi. Hoolimata komisjoni korduvatest sellekohastest ettepanekutest Rahandusministeeriumile, Justiitsministeeriumile ning Maksu- ja Tolliametile ei ole niisugune automatiseeritud kontroll tänapäeval võimalik,“ tõdes ta.

Ühtlasi kontrollib komisjon, kas kõik, kes huvide deklaratsiooni esitama peavad, on seda teinud. Kui huvide deklareerimise kohustus on täidetud alla 90 protsendi kohaliku omavalitsuse deklarantidest, juhib komisjon kohustuse täitmise vajalikkusele tähelepanu. Tänase seisuga on huvide deklaratsioon esitamata kolmel Riigikogu liikmel, kelleks on Eerik-Niiles Kross, Tarmo Kruusimäe ja Mihhail Korb. Huvide deklareerimise tähtaeg on korruptsioonivastase seaduse kohaselt 31. mai või neli kuud arvates deklareerimise kohustusega ametisse asumisest.

2019. aastal kontrollis komisjon Riigikogu ja valitsuse liikmete, 2020. aastal Riigikogu liikmete, 2021. aastal Riigikogu uute liikmete ja korruptsioonivastase seaduse 2021. aastal jõustunud muudatusega huvide deklaratsiooni esitamise kohustuse saanud asekantslerite ja poliitiliste nõunike huvide deklaratsioone.

Korruptsioonivastase seaduse järgi on erikomisjonil ainuõigus kontrollida selliste kõrgemate ametiisikute huvide deklaratsioone nagu president, Riigikogu liige, valitsuse liige, kohtunik, riigikontrolör, õiguskantsler, Eesti Panga juhtorgani liige, Vabariigi Presidendi Kantselei direktor, Riigikogu Kantselei direktor, samuti isik, kes täidab valitsuse liikme juures nõustavaid ülesandeid kuni valitsuse liikme volituste lõppemiseni, valitsusasutuse juht, ministeeriumi kantsler ja asekantslerid ja Riigikantselei direktor. Erikomisjonil on õigus kontrollida kõiki registrile esitatud deklaratsioone.

Riigikogu pressiteenistus
Maris Meiessaar
tel 631 6353, 5558 3993
e-post [email protected]
päringud [email protected]

Riigikogu eelinfo teisipäevaks, 14. juuniks

Kell 10 – täiskogu istung

Riigikogu istungil jätkub muudatusettepanekute läbivaatamisega perehüvitiste seaduse eelnõu teine lugemine, mis jäi esmaspäevasel istungil tööaja lõppemise tõttu pooleli.

Kolmas lugemine – kaks eelnõu

Valitsuse algatatud riigihangete seaduse muutmise seaduse eelnõuga (610 SE) tehakse muudatused, mis võimaldavad rakendada ELi kehtestatud sanktsioone. ELi sanktsiooni järgi on keelatud sõlmida hankelepingut või jätkata hankelepingu täitmist isikuga, kes on Vene Föderatsiooni kodanik, resident või seal asutatud ettevõtja.

Eelnõuga nähakse ette, et hankijal on õigus nõuda riigihankes osalevatelt ettevõtetelt kahtluse korral täiendavaid andmeid ja tõendeid, et sanktsiooni puudumist kontrollida. Samuti muudetakse kõrvaldamise ja pakkumuse tagasilükkamise alust, hõlmates ka nii rahvusvahelised kui ka valitsuse sanktsioonid. Lisaks võimaldatakse juba sõlmitud hankelepingud, mille osalisteks on sanktsioonide subjektid, ennetähtaegselt erakorraliselt lõpetada.

Valitsuse algatatud väetiseseaduse, kemikaaliseaduse ja toote nõuetele vastavuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (614 SE) ühtlustatakse ja ajakohastatakse Euroopa Liidus turustatavate väetiste tootmis- ja kvaliteedinõudeid.

Senine väetise liikide loetelul põhinev süsteem asendatakse paindlikumaga, väetised jagatakse toimekategooriatesse ja väetiste tootmiseks kasutada lubatud toorained koostisainete kategooriatesse. Väetiste tootmise ja turustamise uute nõuetega liigutakse ringmajandusel põhinevale lähenemisele, mis tähendab, et eri tootmisharude kõrvalsaadusi lubatakse edaspidi taaskasutada väetisetoodetena. Selle tulemusel on tootjatel lihtsam erinevatel koostisainetel põhinevaid tooteid kombineerida ning väetisetoodete valik laieneb.

Teine lugemine – viis eelnõu

54 Riigikogu liikme algatatud perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu (619 SE) tõstab lapsetoetuse esimese ja teise lapse eest 60-lt 100 eurole ehk samale tasemele, nagu on lapsetoetus kolmandale ja järgnevatele lastele. Lasterikka pere toetus tõuseb eelnõu kohaselt kolme- kuni kuuelapselistel peredel 300-lt 700-le ning seitsme- ja enamalapselistel peredel 400-lt 900 eurole kuus. Selleks, et lasterikka pere toetus oleks jätkuvalt elatustaseme tõusuga proportsionaalne ning toetuse suurust ei peaks igal aastal muutma, indekseeritakse toetus iga aasta 1. aprilliks indeksiga, mis sõltub 20 protsendi ulatuses tarbijahinnaindeksi ja 80 protsendi ulatuses sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise aastasest kasvust. Kui praegu kaob lasterikka pere toetus esimese lapse täisealiseks saamisel, siis edaspidi makstakse seda täies ulatuses nii kaua, kuni peres kasvab vähemalt kolm alaealist last. Kui lasterikkas peres on veel kaks alaealist last, makstakse toetust kahe kolmandiku, ning kui üks laps, siis ühe kolmandiku ulatuses.

Valitsuse algatatud riigilõivuseaduse täiendamise seaduse eelnõuga (598 SE) lihtsustatakse Ukraina sõjapõgenikest tervishoiutöötajate, farmatseutide ja proviisorite tööle asumist oma erialal. Eelnõu kohaselt vabastatakse nad rahvusvahelise kaitse saamisel üheks aastaks Terviseameti registrisse registreerimisel ja kutsekvalifikatsiooni läbivaatamisel riigilõivu tasumise kohustusest. Nii luuakse sõjapõgenikele võimalus jätkata oma erialast tööd ja vältida olukorda, kus see võiks takerduda rahapuuduse taha. Praegu peab välisriigis omandatud kutsega tervishoiutöötaja, proviisor või farmatseut tasuma nii registreerimise taotluse kui ka kutsekvalifikatsiooni tunnustamise taotluse läbivaatamise eest riigilõivu 195 eurot.

Valitsuse algatatud Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse, töölepingu seaduse ja töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (599 SE) viiakse Eesti õigus kooskõlla lähetatud töötajate direktiiviga. Lähetatud töötajate töötingimuste seadust täiendatakse töötaja ebasoodsat kohtlemist keelava sättega, mis kaitseb lähetatud töötajaid, kes on pöördunud oma õiguste kaitseks kohtu või haldusorgani poole.

Samuti annab eelnõu ehitusvaldkonna töötajale võimaluse nõuda töötasu mitte ainult oma tööandjalt, vaid ka tööandjalt alltöövõtu tellinud isikult. Seda saab teha juhul, kui ta on eelnevalt pöördunud töötasu nõudega tööandja vastu ja nõuet ei ole rahuldatud nelja kuu jooksul alates täitemenetluse alustamisest. Kui tööandjalt saab nõuda kogu töötasu, siis alltöövõtu tellinud isiku vastutus on piiratud töötasu alammääraga, mis on praegu 654 eurot kuus. Alltöövõtu tellinud isikul on võimalik vältida töötasu maksmist juhul, kui ta suudab tõendada, et on käitunud korraliku ettevõtja hoolsusega.

Lisaks muudab eelnõu töötuskindlustusmakse määrade kehtestamise aegu töötuskindlustuse seaduses. Valitsus kinnitab töötuskindlustusmakse määrad Eesti Töötukassa nõukogu ettepanekul neljaks aastaks. Muudatuse kohaselt peab Töötukassa esitama maksemäärade ettepaneku 21. augusti asemel 1. septembriks, et sellega saaks arvestada riigieelarve koostamise protsessis, ning valitsus kehtestama maksemäärad 1. oktoobri asemel 15. oktoobriks.

Isamaa fraktsiooni algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (548 SE) nägi algselt ette pliivaba bensiini aktsiisimäära langetamise Euroopa Liidu miinimumtasemele ehk 1000 liitri kohta 359 euroni. Aktsiisilangetus pakuti välja üheks aastaks ehk tänavu 1. maist kuni 2023. aasta 1. maini.

Rahanduskomisjon viis eelnõusse teise lugemise eel tervet eelnõu teksti hõlmava muudatuse, mille kohaselt langetatakse alates 1. augustist ELi miinimumtasemele pliivaba bensiini ja diislikütuse aktsiisimäärad. Samale tasemele alanevad ka nende kütuste komponentide aktsiisimäärad, samuti korrigeeritakse diislikütusega võrreldavate kütuste aktsiisimäärasid. Kerge kütteõli aktsiisi vähendatakse samavõrra diislikütuse aktsiisiga ning diislisarnaste raske kütteõli ja põlevkivikütteõli aktsiis langeb diislikütuse aktsiisiga samas proportsioonis. Lisaks jäetakse muudatuse kohaselt ära nende kütuste avaldatud, kuid jõustumata aktsiisimäärade tõusud.

Valitsuse algatatud psühhiaatrilise abi seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (600 SE) kohaselt kuulub psühhiaatriline sundravi Haigekassa tervishoiuteenuste loetellu ja seda hakatakse rahastama Haigekassa eelarvest.

Haigekassa kontrollib juba praegu lepingu alusel kõiki psühhiaatrilise sundravi ja vältimatu psühhiaatrilise abi eest esitatud raviarveid ning tasub ka ravikindlustamata inimeste vältimatu psühhiaatrilise abi, sealhulgas tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise abi osutamise eest. Tervishoiuteenuste rahastamise ühtlustamiseks lisatakse kohtu määratud psühhiaatrilise sundravi teenus Haigekassa eelarvest rahastatavate tervishoiuteenuste hulka. Praegu kaetakse psühhiaatrilise sundravi kulud Sotsiaalministeeriumi kaudu riigieelarvest.

Esimese lugemise eel tegi sotsiaalkomisjon eelnõusse muudatused, mis annavad kliinilisele psühholoogile õiguse tegutseda iseseisva spetsialistina ehk osutada üld- või eriarstiabist lahus tegevusloa alusel psühholoogilist ravi.

Tegevusluba saab taotleda juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja, kelle juures töötab kliinilise psühholoogi kutsega või samaväärse ettevalmistusega inimene. Tegevusloa nõue aitab tagada, et iseseisvalt psühholoogilise ravi osutajad vastavad kvalifikatsiooninõuetele, nende tegevus ja rakendatavad sekkumised vastavad vähemalt psühholoogiliste sekkumiste miinimumtasemele ning ravi osutatakse tervishoiuteenuse osutajalt tavaliselt oodatava hoolega.

Haigekassa saab muudatustega õiguse sõlmida Terviseameti kontrollitud teenuseosutajatega psühholoogilise ravi osutamiseks lepinguid ning perearstidel tekib võimalus suunata kõik patsiendid, kes vajavad psühholoogilist ravi, Haigekassa lepingupartnerite juurde.

Teise lugemise eel täiendas sotsiaalkomisjon eelnõu muudatustega, millega lisatakse iseseisvalt tegutsevate spetsialistide hulka ka logopeedid ja füsioterapeudid, kellele hakkab samuti kehtima tegevusloa nõue. Tegevusloata võib ravi eesmärgil füsioteraapiat ning logopeedilist ja psühholoogilist ravi osutada 2024. aasta 30. juunini.

Esimene lugemine – kolm eelnõu

Valitsuse algatatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (626 SE) suurendab omavalitsuste enesekorraldusõigust, jättes seadusest välja detailsed omavalitsuste sisemist korraldust ette kirjutavad normid. Demokraatia tõhustamiseks muutub eelnõuga paindlikumaks elanike kaasamine: kohaliku rahvaalgatuse puhul ei nõuta enam õigusakti eelnõu esitamist. Elanikud võivad edaspidi esitada algatuse vabas vormis ning see võib puudutada ka kohaliku elu küsimust, mis ei eelda õigusakti vastuvõtmist. Samuti tekib vähemalt 10 protsendil omavalitsuse hääleõiguslikest elanikest võimalus algatada kohalik rahvaküsitlus, mille lõpliku läbiviimise otsustab volikogu.

Isamaa fraktsiooni algatatud välismaalaste seaduse muutmise seaduse eelnõuga (561 SE) soovitakse luua õiguslik alus Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja avalike toetajate elamislubade tühistamiseks ning välistada neile uute elamislubade ja viisade andmine. Algatajate sõnul aitavad muudatused suurendada Eesti siseturvalisust.

Valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (623 SE) reformitakse kaitseväekohustuslaste ja kaitseväekohustust võtta soovivate inimeste terviseseisundi hindamist arstlikes komisjonides. Eelnõuga lõpetatakse arstlike komisjonide tegevus eraldi haldusorganitena ning senise kolmeliikmelise komisjoni asemel antakse terviseseisundi hindamise õigus Kaitseressursside Ameti ja Kaitseväe määratud arstidele. Et hinnata terviseseisundi vastavust tervisenõuetele, saavad arstid eelnõuga vaikimisi juurdepääsu tervise infosüsteemis olevatele andmetele, kuid inimesele jääb võimalus soovi korral juurdepääs keelata. Samuti sätestatakse eelnõuga väljaspool kaitseväeteenistust kaitseväelase vormiriietuse ja eraldusmärkide kasutamise üle täpsem järelevalve ja luuakse asendusteenistusele reservteenistus.

Riigikogu istungi päevakorras on ka õiguskomisjoni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Päästeameti elanikkonnakaitse plaan – probleemid, lahendused ja inimesed“ arutelu, kus ettekande teevad õiguskomisjoni esimees Marek Jürgenson, Päästeameti peadirektor Kuno Tammearu ja Sisekaitseakadeemia sisejulgeoleku instituudi juhataja Erkki Koort.

Kell 14 – komisjonide istungid

majanduskomisjoni ja keskkonnakomisjoni ühisel videoistungil – Euroopa Liidu kliimapaketi „Eesmärk 55“ läbirääkimiste seis ja Eesti seisukohtade kujunemine, kutsutud Keskkonnaministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad;

keskkonnakomisjonis – kell 14.45: kollektiivne pöördumine “Avalik pöördumine kodumetsade kaitseks”, kutsutud Keskkonnaministeeriumi ja Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) esindajad; looduskaitsealal üraskikahjude hüvitamine, kutsutud Keskkonnaministeeriumi, RMK ja Keskkonnaameti esindajad; kliimakriisi leevendamise võimalused metsanduses lähitulevikus (KAH-alade kaitse, raiemaht ja -viisid), kutsutud Keskkonnaministeeriumi ja RMK esindajad; atmosfääriõhu kaitse seaduse ja tööstusheite seaduse muutmise seaduse eelnõu (568 SE), kutsutud Keskkonnaministeeriumi esindajad;

kultuurikomisjonis – Eesti Rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjast Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu liikme nimetamise otsuse eelnõu; Riigikogu otsus „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele” (593 OE)“, kutsutud Haridus- ja Teadusministeeriumi esindaja; kohtumine Õpetajate Lehe esindajatega, kutsutud Õpetajate Lehe peatoimetaja Heiki Raudla, SA Kultuurileht juhatuse esimees Toomas Väljataga ning Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajad; kollektiivne pöördumine „Suuname Ukraina lapsed õppima eestikeelsesse kooli“, kutsutud Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajad;

rahanduskomisjoni videoistungil – arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile: Eesti seisukohad direktiivi eelnõu ettepaneku kohta, millega kehtestatakse õigusnormid variühingute maksustamise eesmärgil väärkasutamise vältimiseks; komisjoni kevadistungjärgu töö kokkuvõte;

riigikaitsekomisjonis – kell 14.15: Eesti seisukohad Euroopa Liidu küberturvalisust puudutavates küsimustes, kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja; Kaitseministeeriumi valitsemisala arengukava aastateks 2023–2026, kutsutud Kaitseministeeriumi esindaja;

väliskomisjonis – kohtumised Eesti suursaadikutega; komisjoni edasine töökava.

Sündmused

Kell 10.15 – väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kohtub Rahvusvahelise Strateegiliste Uuringute Instituudi Aasia kontori juhi James Crabtreega.

Kell 10.30 – Riigikogu esimees Jüri Ratas kohtub Leedu lahkuva suursaadiku Giedrius Apuokasega.

Kell 11.30 – väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kohtub Avaliku halduse noorte juhtide kooli (SYMPA) Valgevene tudengite õpperühmaga.

Kell 12 – väliskomisjoni aseesimees Raivo Tamm kohtub Saksa Bundestagi liikme Tobias Winkleriga.

Kell 13 – väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kohtub Saksa Bundestagi liikme Tobias Winkleriga.

Kell 16 – Riigikogu esimees Jüri Ratas osaleb juuniküüditamise mälestustseremoonial Maarjamäe memoriaalis.

Kell 18 – Riigikogu esimees Jüri Ratas osaleb juuniküüditamise 81. aastapäeva mälestustalitusel küüditamisohvrite mälestusmärgi juures Pääskülas.

Lähetused

12.–14. juuni
Balti Assamblee delegatsiooni esimees Aadu Must ja aseesimees Sven Sester osalevad assamblee presiidiumi koosolekul ja 31. Läänemeremaade parlamentaarsel konverentsil Stockholmis Rootsis.

13.–15. juuni
Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) Eesti delegatsiooni liige Eerik-Niiles Kross osaleb ENPA monitooringukomitee raportöörina infokogumismissioonil Budapestis Ungaris.

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
tel 631 6356, 520 0323
e-post [email protected]
päringud [email protected]

Keskerakond umbusaldab haridusminister Liina Kersnat

“Liina Kersna haldusalas on esile kerkinud mitmeid küsitavusi ja tegematajätmisi, mis on pikka aega vindunud ning kus ei ole suudetud lahendusi välja pakkuda,” ütles Jaanus Karilaid. “Oleme seisukohal, et kiirtestide hanke korraldamisel rikkus minister riigihangete seaduse nõudeid ja tekitas riigile miljonite eurode ulatuses majanduslikku kahju. Pikalt on üleval olnud kõrgkoolide rahastamisega seotud probleemid ja patiseisu tõttu ei ole allkirjastatud halduslepinguid. See seab ohtu kogu kõrghariduse jätkusuutlikuse. Minister ei ole teinud selles valdkonnas otsustavaid jõupingutusi.”

Jaanus Karilaid lisas, et Keskerakond toetab eesti keele õpetamise tugevdamist nii koolides kui ka lasteaedades, kuid paraku on just tänane minister mitmed positiivset tagasisidet saanud algatused lõpetanud. 2018. aastal kutsus haridusminister Mailis Reps ellu pilootprojekti “Professionaalne eestikeelne õpetaja vene õppekeelega rühmas”. Tänaseks on projektiga liitunud üheksast kohalikust omavalitsusest 40 lasteaeda. Kokku on seeläbi venekeelsetesse lasteaedadesse palgatud üle 300 eestikeelse õpetaja.

2020. aasta sügisel laiendati projekti ka koolidele ning 20 eestikeelset õpetajat alustas tööd eesti või vene õppekeelega kooli 1. ja 2. klassis, milles õpib vähemalt 10 muu kodukeelega last. Kahe aastaga kaasati 40 õpetajat.

“Viimane haridusminister, kes antud projektidega uusi õpetajaid palkas, oli keskerakondlane Jaak Aab. Vaatamata suurtele sõnadele ja lubadustele Reformierakonna minister Liina Kersna uusi eestikeelseid õpetajaid koolidesse ning lasteaedadesse juurde ei ole palganud,” nentis Jaanus Karilaid.
Umbusaldusavaldus antakse üle teisipäeval, 14. juunil.

Õiguskomisjon toetas tööampsajate kaitset suurendavat eelnõu

Komisjoni esimehe Marek Jürgensoni sõnul parandab eelnõu lühikesi tööotsi tegevate töötute kaitset. „Eelnõu järgi saab tööandja sõlmida töötajaga kuue kuu jooksul piiramatult kuni kaheksapäevaseid tähtajalisi töölepinguid. Loodetavasti suunab muudatus tööandjaid tööampsavate töötute puhul kasutama lühiajalisi töölepinguid, mis tagavad töötajale suurema kaitse, ning muudab tööampsud töötute seas populaarsemaks,“ lausus esimees.

Komisjoni liige Tarmo Kruusimäe ütles, et tööampsud aitavad luua paindlikke töövõimalusi ning vähendada vaesusriski langemise ja pikaajalise töötuse ohtu. „Seetõttu on positiivne, kui eelnõu julgustab töötuna arvele võetud inimesi rohkem lühiajalisi tööotsi vastu võtma, ent eelnõu võiks muuta nii, et lühiajaliste töölepingute õigus oleks vaid Eesti kodanikest töötutel,“ sõnas Kruusimäe.

Praegu kehtiv kord võimaldab tähtajalist töölepingut sõlmida järjestikku, see tähendab väiksema kui kahekuulise vahega, maksimaalselt kaks korda või pikendada ühe korra. Piirava regulatsiooni tõttu võivad tööandjad sõlmida töölepingu asemel muu võlaõigusliku lepingu, näiteks käsundus- või töövõtulepingu. Sel juhul jääb aga töötaja ilma tööõiguslikust kaitsest, näiteks ei kohaldata tööaja piiranguid, töötasu alammäära, puhkuse ega tööohutuse nõudeid.

Istungil osutati, et eelnõu järgi saab töötajaga sõlmida kuni kaheksapäevaseid tähtajalisi töölepinguid kuue kuu jooksul piiramatult, ent peab arvestama, et kui töötajaga sõlmida uus tähtajaline tööleping pärast kuuekuulist perioodi, siis muutub tööleping tähtajatuks. Samuti tuleb meeles pidada, et töötu võib töötada kuni kaheksa päeva kuus ning kuni 12 kalendrikuul 24 kuu jooksul.

Tööampse on töötuna registreeritud inimestel põhitöö otsimise kõrvalt võimalik teha alates 1. septembrist 2020. Töötuna arveloleku ajal on lubatud töötada võlaõigusliku lepingu või töölepingu alusel või avalikus teenistuses. Lepingu pikkus võib olla kuni kaheksa päeva.

Komisjoni istungil osales ja tutvustas eelnõu sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.

Komisjon otsustas saata valitsuse algatatud töölepingu seaduse § 10 täiendamise seaduse eelnõu (625 SE) Riigikogu täiskogu istungile esimesele lugemisele 14. septembril.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
tel 631 6592, 510 6179
e-post [email protected]
päringud [email protected]

Erikomisjon arutab avalikul istungil gümnaasiumivõrgu ümberkorraldamist

Erikomisjoni esimehe Urmas Reinsalu sõnul näitas Riigikontrolli kontrolliaruanne, et koolipidajatel pole ühtset arusaama, millistest keskhariduse kvaliteedi ja kättesaadavuse kriteeriumidest tuleks gümnaasiumivõrgu kujundamisel lähtuda, samuti raskendab otsuste langetamist riigi ja omavalitsuste jagatud vastutus õppekohtade tagamisel. Riigikontrolli soovituste kohaselt tuleks paika panna ka detailne gümnaasiumivõrgu korrastamise plaan. „Soovime Haridus- ja Teadusministeeriumi ja kohalike omavalitsuste esindajatega arutada, millised on lahendused, mis võimaldaksid üle 10 aasta kestnud gümnaasiumivõrgu korrastamisega tõhusamalt ja tempokamalt jätkata,“ ütles ta.

Istungile on kutsutud Haridus- ja Teadusministeeriumi üldhariduspoliitika osakonna juhataja Ülle Matsin, riigivara valitsemise valdkonna juht Indrek Riisaar, kohalike omavalitsuste koostöö ja koolivõrgu nõunik Piret Sapp, Eesti Linnade ja Valdade Liidu haridus- ja noorsootöö nõunik Hille Ilves, Riigikontrolli peakontrolör Ines Metsalu-Nurminen, auditijuht Rauno Vinni ning audiitorid Triin Jõeleht ja Riina Saaremägi.

Erikomisjoni avalik istung algab kell 13.15 ja seda saab jälgida veebiülekandes.

Videosalvestisi istungitest saab vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil. (NB! Salvestised jõuavad veebi viivitusega.)

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
tel 631 6356, 520 0323
e-post [email protected]
päringud [email protected]

Riigikogu eelinfo 16.–22. maini

Riigikogu VII istungjärgu 15. töönädal 16.–19. maini

Esmaspäev, 16. mai

Kell 15 – täiskogu istung

Riigikogu kinnitab töönädala päevakorra.

Riigikogu liikmete arupärimisele Eesti riigi sõjalise kaitse kohta (nr 126) vastab kaitseminister Kalle Laanet.

Riigikogu liikmete arupärimisele eluaseme kättesaadavuse kohta (nr 132) vastab peaminister Kaja Kallas.

Riigikogu liikmete arupärimisele strateegia „Eesti 2035“ rahvastikunäitajate kohta (nr 134) vastab peaminister Kaja Kallas.

Riigikogu liikmete arupärimisele Õpetajate Liidu tegevuse kohta (nr 131) vastab haridus- ja teadusminister Liina Kersna.

Riigikogu liikmete arupärimisele muinaspärandi kaitse katastroofilise olukorra kohta (nr 129) vastab kultuuriminister Tiit Terik.

Riigikogu liikmete arupärimisele ministeeriumi pädevuse kohase õigusloome kohta (nr 136) vastab justiitsminister Maris Lauri.

Keskkonnaminister Erki Savisaar teeb 2022. aasta ettekande riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ elluviimisest (sh „Kliimapoliitika põhialuste aastani 2050“ elluviimisest).

Riigikogu liikmete kõnesoovide korral toimub vaba mikrofon.

Kell 11 – komisjonide istungid

Euroopa Liidu asjade komisjoni istungil – kell 13.30: seisukoha andmine Euroopa Komisjoni määruse eelnõu ettepaneku kohta, millega nähakse ette andmete õiglast juurdepääsu ja kasutamist reguleerivaid ühtlustatud õigusnormid (andmemäärus), kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja; seisukoha andmine Euroopa Komisjoni määruse eelnõu ettepaneku kohta, millega kehtestatakse liidu turvalise ühenduvuse programm aastateks 2023–2027, kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutuse esindajad; seisukoha andmine Euroopa Komisjoni pakettreiside avaliku konsultatsiooni kohta, kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja;

keskkonnakomisjoni videoistungil – kell 11.10: taastuvenergeetika tulevik, kutsutud majandus- ja taristuminister Taavi Aas;

kultuurikomisjonis – kell 11.10: Eesti Rahvusraamatukogu seaduse ja autoriõiguse seaduse muutmise seaduse eelnõu (559 SE), etendusasutuse seaduse ja rahvusooperi seaduse muutmise seaduse eelnõu (419 SE), kutsutud Kultuuriministeeriumi esindaja;

maaelukomisjoni videoistungil – kell 11.10: rändlindude tekitatud kahju, kutsutud Maaeluministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi, Keskkonnaameti ning Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja esindajad;

majanduskomisjoni videoistungil – kell 11.10: Riigikogu otsuse „Elektrituru reformi põhimõtete kinnitamine“ eelnõu (549 OE), kutsutud Riigikogu liige Urmas Reinsalu, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Rahandusministeeriumi ja Keskkonnaministeeriumi esindajad; Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele pöördumatult Venemaa gaasi kasutamise lõpetamiseks“ eelnõu (566 OE), kutsutud Riigikogu liige Urmas Reinsalu ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja; Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele täiendavate sanktsioonide kehtestamiseks Vene Föderatsioonile seoses agressioonisõjaga Ukraina vastu“ eelnõu (567 OE), kutsutud Riigikogu liige Urmas Reinsalu;

rahanduskomisjoni videoistungil – kell 11.15: riigi 2022. aasta lisaeelarve eelnõu (608 SE); alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (606 SE); käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (607 SE);

riigikaitsekomisjonis – Riigikogu ja Riigikogu Kantselei kriisivalmidusest, kutsutud Riigikogu Kantselei esindajad; küberturvalisuse seaduse, avaliku teabe seaduse ja Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse eelnõu (531 SE), kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu esindajad ja riigi küberturvalisuse juht Raul Rikk;

sotsiaalkomisjoni videoistungil – kell 11.10: töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu (615 SE), kutsutud tervise- ja tööminister Tanel Kiik; perehüvitiste seaduse, sotsiaalhoolekande seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (605 SE); tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (569 SE), kutsutud Sotsiaalministeeriumi esindaja; perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu (619 SE), kutsutud algatajate ja Sotsiaalministeeriumi esindajad;

õiguskomisjoni videoistungil – füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse eelnõu (575 SE), kutsutud Justiitsministeeriumi esindaja; relvaseaduse muutmise eelnõu algatamise otsustamine, kutsutud Siseministeeriumi esindajad;

eesti keele õppe arengu probleemkomisjonis – kell 13.30: arvamuse andmine kultuurikomisjonile alushariduse ja lapsehoiu seaduse eelnõu (579 SE) eelnõu kohta;

julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjonis – kell 13.30: julgeolekuolukorra arengud, kutsutud Kaitseministeeriumi valitsemisala esindajad ja riigi peaprokurör Andres Parmas;

korruptsioonivastase erikomisjoni videoistungil – kell 13.15: huvide deklaratsioonide sisuline ja deklaratsioonide registri tehniline arendamine, kutsutud Justiitsministeeriumi ning Maksu- ja Tolliameti esindajad; erakonnaseaduse muutmise eelnõu;

riigieelarve kontrolli erikomisjonis – kell 13.15: inflatsiooni mõju ja selle leevendamise võimalused, kutsutud Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik, Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja Raoul Lättemäe ja riigi rahanduse talituse juhataja Kadri Klaos, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetikaosakonna juhataja Jaanus Uiga, Statistikaameti majandus- ja keskkonnastatistika osakonna juhataja Ivar Pae ja juhtivanalüütik Viktoria Trasanov, Tartu Ülikooli makroökonoomika professor Raul Eamets, ettevõtja Indrek Neivelt, majandusekspert Raivo Vare ning Riigikontrolli esindajad; istung on avalik, toimub veebiülekanne.

Sündmused

Kell 9–9.30 – Riigkogu esimees Jüri Ratas kohtub Ukraina parlamendi Verkhovna Rada aseesimehe Oleksandr Korniyenkoga.

Kell 9.35–10.25 – Eesti-Ukraina parlamendirühm kohtub Ukraina parlamendi Verkhovna Rada aseesimehe Oleksandr Korniyenkoga.

Kell 19 – Riigikogu aseesimees Hanno Pevkur ja väliskomisjoni liikmed kohtuvad Islandi parlamendi Althingi väliskomisjoni delegatsiooniga.

Kell 12 – Riigikogu esimees Jüri Ratas kohtub Eesti Kirikute Nõukogu esindajatega.

Teisipäev, 17. mai

Kell 10 – täiskogu istung

Teine lugemine – kolm eelnõu: tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (533 SE); söödaseaduse muutmise seaduse eelnõu (499 SE); ravimiseaduse ja veterinaarseaduse muutmise seaduse eelnõu (544 SE).

Esimene lugemine – kolm eelnõu: rahvastikuregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu (609 SE); väetiseseaduse, kemikaaliseaduse ja toote nõuetele vastavuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (614 SE); otsuse „Riigikogu otsuse „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ muutmine“ eelnõu (616 OE).

Kell 14 – komisjonide istungid

keskkonnakomisjoni videoistungil – arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile: Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni määruse eelnõu kohta, milles käsitletakse metaaniheite vähendamist energeetikasektoris, kutsutud Keskkonnaministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja;

kultuurikomisjonis Tartu Ülikooli analüüs „Kõrghariduse rahastusmudelid ja nende muutmise võimalikud mõjud“ ning Arenguseire Keskuse ettekanne kõrghariduse rahastamise stsenaariumidest Eestis, kutsutud Tartu Ülikooli õppeprorektor Aune Valk, Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov, haridus- ja teadusminister Liina Kersna, Rektorite Nõukogu juhatuse esimees ja Eesti Kunstiakadeemia rektor Mart Kalm, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektor Ivari Ilja, Tallinna Ülikooli rektor Tõnu Viik, Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser, Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu esimees ja Eesti Lennuakadeemia rektor Koit Kaskel, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor rektor Mait Rungi, Tallinna Tehnikakõrgkooli rektor Enno Lend, Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli rektor Ülle Ernits, sihtasutuse Eesti Rakenduskõrgkoolid juhatuse liige Piret Reinus, Eesti Üliõpilaskondade Liidu juht Marcus Ehasoo ja Eesti Tööandjate Keskliidu esindaja; istung on avalik, toimub veebiülekanne (Riigikogu konverentsisaal);

maaelukomisjoni videoistungil koolide mahetoidu pilootprojekt, kutsutud maaeluminister Urmas Kruuse; teravilja sügavtöötlemise projekt, kutsutud projekti esindajad.

majanduskomisjoni videoistungil – Eesti Panga majandusülevaade, kutsutud Eesti Panga esindaja; lennundusseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (riiklik lennundus ja õhuruumi kasutamise korraldamine riigikaitselisel eesmärgil) eelnõu (524 SE); arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile: Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepaneku kohta, milles käsitletakse gaasivarustuskindluse tagamise meetmeid, kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad;

rahanduskomisjoni videoistungil Eesti Panga 2021. aasta aruanne, kutsutud Eesti Panga president Madis Müller; rahapesu ning kriminaaltulu avastamise, arestimise ja konfiskeerimise ning terrorismi rahastamist käsitleva Euroopa Nõukogu konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu (583 SE);

riigikaitsekomisjonis – kaitseväe korralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (Politsei- ja Piirivalveameti laevade üleandmine Kaitseministeeriumi valitsemisalasse) eelnõu (572 SE I), kutsutud Kaitseministeeriumi, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse, Mereväe ning Politsei- ja Piirivalveameti esindajad;

riigikaitsekomisjoni ja riigieelarve kontrolli komisjoni ühisel videoistungil – kell 15.30: Riigikontrolli kontrolliaruanne, kutsutud Kaitseministeeriumi, Kaitseväe Peastaabi ja Riigikontrolli esindajad;

sotsiaalkomisjoni videoistungil – uuring „COVID-19 haigusjuhtumite analüüs ja riskirühmade väljaselgitamine Eestis“, kutsutud uuringut juhtinud epidemioloogia professor Anneli Uusküla ning Sotsiaalministeeriumi esindaja;

õiguskomisjoni videoistungilolulise tähtsusega riikliku küsimuse algatamise otsustamine „Päästeameti muutunud roll ühiskonnas – Päästeameti vastutus ühiskonnas, tulenevalt julgeolekuolukorrast ja elanikkonnakaitse tõhustamise ja arendamise vajadusest“, kutsutud Päästeameti esindajad; seisukoha kujundamine korruptsioonivastase seaduse muutmise väljatöötamiskavatsuse suhtes, kutsutud Justiitsministeeriumi esindaja.

Sündmus

Kell 11 – Riigikogu väliskomisjon kohtub Islandi parlamendi Althingi väliskomisjoni delegatsiooniga (L262).

Kell 11.45 – Riigikogu aseesimees Hanno Pevkur kohtub Eestis mitteresideeruvate suursaadikutega (Kalevipoja saal).

Kell 16 – Eesti–Ühendkuningriigi parlamendirühm kohtub videosilla vahendusel Ühendkuningriigi–Eesti parlamendirühmaga.

Kolmapäev, 18. mai

Kell 12 – infotund

Kell 14 – täiskogu istung

Kolmas lugemine – viis eelnõu: karistusseadustiku, perekonnaseaduse ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse (seksuaalse enesemääramise ja abiellumise eapiiri muutmine) eelnõu (601 SE) (ühendatud eelnõud 339 SE, 348 SE ja 478 SE); lennundusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (477 SE); väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse, politsei ja piirivalve seaduse ning riigipiiri seaduse muutmise seaduse (Schengeni acquis’ sätete rakendamine tagasisaatmise valdkonnas) eelnõu (518 SE); avaliku teenistuse seaduse ja töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (543 SE); investeerimisfondide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (551 SE).

Teine lugemine – seitse eelnõu: Eesti Vabariigi ja Austria Vabariigi vahelise investeeringute soodustamise ja kaitse lepingu lõpetamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (520 SE); perehüvitiste seaduse, sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (605 SE); alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (606 SE); käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (607 SE); riigi 2022. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu (608 SE); kalapüügiseaduse muutmise seaduse eelnõu (136 SE); isikut tõendavate dokumentide seaduse, konsulaarseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (570 SE); füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse eelnõu (575 SE).

Esimene lugemine – seitse eelnõu: Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele“ eelnõu (549 OE); laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse ning meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (571 SE);  vangistusseaduse ja kriminaalhooldusseaduse muutmise seaduse eelnõu (580 SE); karistusregistri seaduse, karistusseadustiku ja lastekaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu (581 SE);  korrakaitseseaduse, lastekaitseseaduse ja narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse muutmise seaduse eelnõu (573 SE); relvaseaduse muutmise seaduse eelnõu (557 SE); relvaseaduse muutmise seaduse eelnõu (558 SE);

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas teeb 2022. aasta ettekande riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ elluviimisest.

Sündmus

Kell 12 – Eesti–Slovakkia parlamendirühm kohtub Slovakkia–Eesti parlamendirühmaga.

Neljapäev, 19. mai

Kell 10 – täiskogu istung

Teine lugemine – kaks eelnõu: Riigikogu otsuse „Riigikogu otsuse „Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamine“ muutmine“ eelnõu (603 OE).

Esimene lugemine – üks eelnõu: Riigikogu otsuse „Riigikogu otsuse „Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamine“ muutmine“ eelnõu (604 OE).

Kell 14 – komisjonide istungid

riigikaitsekomisjoni videoistungil – julgeolekuolukorra arengutest, kutsutud Kaitseministeeriumi valitsemisala esindajad;

Sündmused

Riigikogu aseesimees Hanno Pevkur viibib visiidil Ida-Virumaal.

Kell 9.30 – Riigikogu esimees Jüri Ratas kohtub Riigikogus Keenia delegatsiooniga.

Kell 10.30 – Riigikogu esimees Jüri Ratas, Euroopa Liidu asja komisjoni esimees Siim Kallas ja aseesimees Raimond Kaljulaid, keskkonnakomisjoni esimees Yoko Alender ja majanduskomisjoni esimees Kristen Michal kohtuvad Euroopa Komisjoni juhtiva asepresidendi Frans Timmermansiga (J. Tõnissoni nõupidamisruum).

Kell 11 – Riigikogu väliskomisjon kohtub Rahvusvahelise Punase Risti Komitee (ICRC) delegatsiooniga, mida juhib ICRC asepresident Gilles Carbonnier, kus arutatakse Ukraina abistamist.

19.–20. mai
Tallinnas kohtuvad Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) Parlamentaarse Assamblee Balti- ja Põhjamaade delegatsiooni (NB8) liikmed.

Reede, 20. mai

Komisjoni istung

Euroopa Liidu asjade komisjoni videoistungil – kell 10: Eesti seisukohad 23. mail 2022 toimuval eurorühma kohtumisel ja 24. mail 2022 toimuval Euroopa Liidu majandus- ja rahandusnõukogu istungil, kutsutud rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus; Eesti seisukohad 24. mail 2022 toimuval Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusnõukogu istungil, kutsutud maaeluminister Urmas Kruuse; seisukoha andmine: Euroopa Komisjoni määruse eelnõu ettepanekute kohta, mis käsitlevad Ühendkuningriigi väljaastumise lepingu ning Euroopa Liidu- Ühendkuningriigi kaubandus- ja koostöölepingu täitmise tagamiseks võetavate Euroopa Liidu ühepoolsete meetmete eeskirju, kutsutud Välisministeeriumi esindajad; Eesti seisukohad 23. mail 2022 toimuval Euroopa Liidu üldasjade nõukogu istungil, kutsutud välisminister Eva-Maria Liimets; seisukoha andmine: Euroopa Komisjoni määruse eelnõu ettepanek, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2017/1938, mis käsitleb gaasivarustuskindluse tagamise meetmeid, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 715/2009 maagaasi ülekandevõrkudele juurdepääsu tingimuste kohta, kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja.

Sündmused

Kell 12 – Riigikogu esimees Jüri Ratas kohtub lahkuva Ungari suursaadiku Kristóf Forraiga.

Kell 13 – Riigikogu esimees Jüri Ratas osaleb seminar-arutelul „Mis teeb Eesti küla elujõuliseks?“ (Riigikogu konverentsisaal).

19.–20. mai
Tallinnas kohtuvad Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni Parlamentaarse Assamblee (OSCE PA) Balti- ja Põhjamaade delegatsiooni (NB8) liikmed.

Välislähetused

14.–16. mai
Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson osaleb India uudistekanali WION ülemaailmsel konverentsil Dubais Araabia Ühendemiraatides.

15.–16. mai
Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Siim Kallas osaleb Balti riikide ja Poola Euroopa Liidu asjade komisjonide esimeeste kohtumisel Varssavis Poolas.

15.–17. mai
Põhiseaduskomisjoni esimees Toomas Kivimägi ja aseesimees Eduard Odinets osalevad rände väljakutsetega tegeleval konverentsil Pariisis Prantsusmaal.

15.–22. mai
Riigikogu liige Raivo Tamm osaleb Rahvusvahelise Astronautilise Föderatsiooni konverentsil GLEC 2022 Quitos Ecuadoris.

17. mai
Riigikogu esimees Jüri Ratas, sotsiaalkomisjoni liige Helmen Kütt ning rahanduskomisjoni ja Euroopa Liidu asjade komisjoni liige Aivar Sõerd on visiidil Helsingis Soomes, kus kohtuvad Soome parlamendi Eduskunta delegatsiooniga, mida juhib esimees Matti Vanhanen. Samuti kohtub Riigikogu delegatsioon Eduskunta väliskomisjoniga, Soome rahandusministri Annika Saarikkoga ja külastab Eesti saatkonda.

17.–20. mai
Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson viibib Eesti, Läti ja Leedu parlamentide väliskomisjonide esimeeste visiidil Madridis Hispaanias.

18.–21. mai
Balti Assamblee esimees Aadu Must ja aseesimees Sven Sester osalevad Euroopa Komisjoni korraldatud konverentsil „Euroopa Merepäev 2022“ Ravennas Itaalias.

20. mai
Väliskomisjoni liige Eerik-Niiles Kross osaleb Vaba Venemaa Foorumi Sõjavastasel Konverentsil Vilniuses Leedus.

20. mai
Riigikogu liige Urmas Reinsalu kohtub parlamentidevahelise Ukraina toetusrühma tööga seoses Saksa poliitikutega Saksamaal.

20.–29. mai
Riigikogu aseesimees Hanno Pekur osaleb Rahvusvahelise Vabariikliku Instituudi (IRI) programmis Bagdadis Iraagis.

22.–26. mai
Riigikogu esimees Jüri Ratas on ametlikul visiidil Aserbaidžaanis. Visiidil osalevad ka Eesti-Aserbaidžaani parlamendirühma esimees Sven Sester ning Riigikogu liige Yoko Alender.

22.–29. mai
Riigikogu aseesimees Hanno Pekur osaleb Rahvusvahelise Vabariikliku Instituudi (IRI) programmis Bagdadis Iraagis.

Riigikogu pressiteenistus
Maris Meiessaar
tel 631 6353, 5558 3993
e-post [email protected]
päringud [email protected]

Ratas arutas Euroopa Parlamendi presidendiga Ukraina ELi perspektiivi

Ratase sõnul toetab Eesti Ukrainale Euroopa Liidu kandidaatriigi staatuse omistamist ning seda võimalikult kiiresti. „Ukraina väärib selget Euroopa Liiduga ühinemise perspektiivi. Kandidaatriigi staatuse andmisega annaks Euroopa Liit väga tugeva poliitilise sõnumi,“ ütles ta.

Kohtumisel arutasid Ratas ja Metsola Euroopa Liidu ja liikmesriikide võimalusi pakkuda Ukrainale senisest enam ka sõjalist ja humanitaarabi ning kasvatada veelgi majanduslikku survet Venemaale.

Ka räägiti kohtumisel Ukraina sõjajärgsest ülesehitamisest ning vastava abi koordineerimise vajadusest. Ratase sõnul on Eesti valmis keskenduma Ukraina pikaajalisel ülesehitamisel Žõtomõri oblastile. Pühapäeval saabub Eestisse abivajadusi arutama Ukraina parlamendi liikmetest, kohalike omavalitsuste esindajatest ja ettevõtjatest koosnev delegatsioon.

Fotod kohtumiselt (autor: Erik Peinar, Riigikogu Kantselei)

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
tel 631 6356, 520 0323
e-post [email protected]
päringud [email protected]

Riigikogu juhatus kinnitas muudatused alatiste komisjonide koosseisus

Riigikogu juhatus kinnitas Timo Suslovi lahkumise keskkonnakomisjoni liikme kohalt ja asumise maaelukomisjoni liikme kohale ning Aivar Viidiku lahkumise maaelukomisjoni liikme kohalt ja asumise keskkonnakomisjoni liikme kohale.

Samuti kinnitati Timo Suslovi lahkumine Euroopa Liidu asjade komisjoni liikme kohalt ja Aivar Viidiku asumine Euroopa Liidu asjade komisjoni liikme kohale.

Riigikogu pressiteenistus 
Gunnar Paal,
6316351, 51902837
[email protected]
päringud: [email protected]