Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogus läbis esimese lugemise kosmosevaldkonna arengut puudutav eelnõu

Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Euroopa Kosmoseagentuuri vahelise Eesti ühinemist Euroopa Kosmoseagentuuri asutamise konventsiooniga käsitleva kokkuleppe muutmise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (49 SE) näeb ette kiita heaks ühinemise kokkuleppe muutmise kokkulepe, et pikendada Eesti Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) liikmelisuse üleminekuperioodi ja võimaldada ESAl suurema summa eraldamist Eestile suunatud projektidele.

Eesti sai ESA täisliikme staatuse 1. septembril 2015. Vastavalt Eesti Vabariigi valitsuse ja Euroopa Kosmoseagentuuri vahelisele Eesti ühinemist Euroopa Kosmoseagentuuri asutamise konventsiooniga käsitlevale kokkuleppele on Eestile kui uuele ESA liikmele ette nähtud kuus aastat uue liikmesriigi staatust ja osalemine ainult Eestile suunatud „Tööstusinitsiatiivi“ meetmes, mille suurus on 500 000 eurot aastas. 2018. aastal jõudis ESA järeldusele, et uue liikmesriigi staatus peaks kestma kuue aasta asemel üheksa aastat ja suunatud eraldise minimaalne suurus peaks ESA hinnangul olema 750 000 eurot aastas. Nimetatud eraldise suurus on määratud ESA uue liikmesriigi meetmes ehk ei mõjuta Eesti ESA liikmemaksu ega too täiendavaid kohustusi. Eesti saab järgnevaks kuueks aastaks paremad tingimused kui algselt kokkulepitud.

Riigikogu läbis täna esimese lugemise veel kaks eelnõu:

Valitsuse algatatud keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (55 SE) optimeeritakse keskkonnaotsuste protsesse ja vähendatakse keskkonnaõiguses halduskoormust loa menetluste liitmise ja koordineerimise kaudu. Eelnõu on osa keskkonnaseadustiku üldosa seadusega alustatud keskkonnaõiguse kodifitseerimisest, millega süstematiseeritakse keskkonnaseadustiku eriosa seadustes asuvad keskkonnaloa menetluse nõuded, lahendatakse vastuolud ning luuakse alus ühtse keskkonnaloa andmiseks. Eelnõu kaotab paralleelsed keskkonnaloa menetlused, vähendab bürokraatiat ning võimaldab mugavamalt ja efektiivsemalt täita õigusaktidest tulenevaid kohustusi.

Valitsuse algatatud konsulaarseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (44 SE).

Muudatusega soovitakse kindlaks määrata nende konsulaartoimingute loetelu, mille korral võib konsulaarteenust osutada ka konsulaarsekretär. Kuna praegu ei ole kehtivas õiguses mõistet „konsulaarsekretär“, sätestatakse mõiste eelnõuga. Eelnõu kohaselt on konsulaarsekretär mittediplomaatilisel kohal töötav teenistuja, kes võib osutada kavandatud muudatuste kohaselt konsulaarteenust. Eelnõus on välja toodud ka see, et teenust osutatakse konsulaarametniku juhendamisel.

Muudatusega ei kaasne kõigile konsulaarsekretäridele automaatset õigust eelnõus loetletud teenuseid osutada, vaid eelnõuga luuakse selleks võimaluseks õiguslik alus. Õigus teenust osutada otsustatakse iga konkreetse teenistuja puhul eraldi, sealhulgas antakse teenistujale vajalikul tasemel ligipääs konsulaarametniku ametitoimingute registrile toimingute registreerimiseks. Teenuse osutamise õiguse ning registrile ligipääsu eelduseks on asjakohane koolitus, muu hulgas eesmärgiga tagada nõuetekohane ja korrektne isikutuvastus.

Riigikogu menetlusest langes välja kaks eelnõu:

Reformierakonna fraktsiooni algatatud kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (37 SE) sooviti võimaldada mitmikkodakondsust Eesti kodanikele, kes on omandanud Eesti kodakondsuse sünniga. Eelnõuga nähti ette ka Eesti kodakondsuse taastamise võimalus isikutele, kes omandasid Eesti kodakondsuse enne 1992. aasta 26. veebruari, kuid keda sunniti sellest loobuma või kes loeti Eesti kodakondsuse kaotanuks või sellest loobunuks.

Läbirääkimistel võtsid sõna Henn Põlluaas (EKRE), Jürgen Ligi (RE) ja Oudekki Loone (KE).

Põhiseaduskomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 52 ja vastu oli 30 Riigikogu liiget, seega langes eelnõu menetlusest välja.

Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning erakooliseaduse muutmise seaduse eelnõuga (39 SE) sooviti luua võimalus keskseks direktorite töö- ja arengualaseks hindamiseks. Eelnõu rakendamisega oleks direktoritele antud tagasisidet, mis oleks olnud suunatud direktorite ametialase arengu toetamisele. Seletuskirja järgi oleks muudatused võimaldanud järele aidata ja vajadusel direktori ülesannete täitmiselt kõrvale jätta need direktorid, kelle töös on olulisi puudujääke.

Läbirääkimistel võtsid sõna Jürgen Ligi (RE) ja Siim Pohlak (EKRE).

EKRE fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 46 ja vastu oli 32 Riigikogu liiget ning seega langes eelnõu menetlusest välja.

Riigikogu istung lõppes kell 17.56

Istungi stenogramm

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Veiko Pesur
tel 631 6353, 55 590 595
e-post veiko.pesur@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Riigikogu eelinfo neljapäevaks, 10. oktoobriks

Kell 10 – täiskogu istung

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Pensioni tulevikust – kes tasub memme vaeva?“ arutelu.

Ettekande teevad mõttekoja Praxis juhatuse esimees Tarmo Jüristo, Tallinna Ülikooli vanemteadur Lauri Leppik, Tartu Ülikooli doktorant ja majandusekspert Kaspar Oja ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni liige Riina Sikkut.

Kell 14 – komisjonide istungid

keskkonnakomisjoni väljasõiduistung – Estonian Celli külastus ja Kunda hüdroelektrijaama tuleviku arutelu (Kunda);

rahanduskomisjonis – kell 9: 2020. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (82 SE), kutsutud siseminister Mart Helme;

rahanduskomisjonis – 15 minutit pärast Riigikogu täiskogu istungi lõppu: arvamuse andmine õiguskomisjonile Riigikogu otsuse “„Õigusloomepoliitika põhialused aastani 2030“ heakskiitmine“ eelnõu (53 OE) kohta; Arenguseire Keskuse ülevaade uuringust teemal „Tuleviku eakate rahaline heaolu“;

väliskomisjonis – Eesti seisukohtadest 14. oktoobril Luxembourgis toimuval EL-i välisasjade nõukogu istungil, kutsutud välisminister Urmas Reinsalu; ülevaatest välisministri visiidist Ameerika Ühendriikidesse 7.– 9. oktoober, kutsutud välisminister Urmas Reinsalu; Riigikogu otsuse „Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamine“ muutmise eelnõu esitamisest; Eesti Vabariigi valitsuse ja Jaapani valitsuse vahelise töötamisõigusega turismi kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (46 SE).

Sündmused

Kell 9 – väliskomisjoni liikmed kohtuvad USA Kongressi eraldiste komitee kaitse alakomitee ja relvajõudude komitee liikmete nõunike delegatsiooniga (J. Tõnissoni nõupidamisruum).

Kell 13 – Riigikogu esimees Henn Põlluaas avab näituse „Maaseadus ja priius“, mis on pühendatud 100 aastat tagasi vastu võetud maaseadusele (Riigikogu hoone vestibüül).

Kell 14 – Eesti-Suurbritannia parlamendirühm kohtub Välisministeeriumi Euroopa osakonna nõuniku Karin Rannuga.

Kell 19 – Riigikogu esimees Henn Põlluaas viibib Hispaania suursaatkonna vastuvõtul.

Eesti keele õppe arengu probleemkomisjon on 10.–11. oktoobril visiidil Kohtla-Järvel ja Narvas.

Välislähetused

7.–10. oktoober
Julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni aseesimees Hanno Pevkur osaleb rahvusvahelisel luure järelevalve foorumil Londonis Suurbritannias.

9.–10. oktoober
Väliskomisjoni aseesimees Marko Mihkelson esineb Nord Stream 2 teemalisel konverentsil Berliinis Saksamaal.

10.–11. oktoober
Riigikogu aseesimees Helir-Valdor Seeder kohtub Soome parlamendi riigikaitsekomisjoni esimehe Ilkka Kanervaga ja globaalse eestlaskonna esindajatega Helsingis Soomes.

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
marie.kukk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Infotunnis oli arutelu regionaalsetest töökohtadest

Padar soovis ministrilt saada ülevaadet valitsuse uuest plaanist, mis puudutab järgnevaid aastaid regionaalsete töökohtade osas. Samuti tundis ta huvi, mis on saanud eelmisest plaanist ja kuidas selline süsteem tegelikult toiminud on.

Üldtagasiside on Aabi sõnul olnud positiivne, kuid üleöö ei juhtu midagi. „Kui me tahame üleöö kangutada ühe asutuse, visata teise Eesti otsa, siis see ei ole praktiliselt võimalik, arvestades ka teatud spetsiifilisi probleeme,“ märkis Aab.

Ministri sõnul on protsessi käigus läinud Tallinnast välja teatud terviküksusi nagu näiteks Erametsakeskus, Rahvakultuuri Keskus, Integratsiooni Sihtasutus ja eesti keele maja, aga läinud on ka üksikuid töökohti eri asutuste alt.

Aabi sõnul on mõistetud, et universaalsete kaugtöökohtade loomine on tänapäeval loogiline ja loomulik protsess ning mitmed asutused ja ametid on seda järjest rohkem kasutama hakanud.

Edasiste plaanide kohta märkis Aab, et üle-eestiline värbamine peaks toimuma asutustes, ametites, riigiüksustes, aga ka riigi sihtasutustes ja ka riigi osalustega äriühingutes.

Ministri sõnul on üldine sõnum see, et riigipalgalisel töökohal on võimalik töötada ka seal, kus ei ole keskkontorit või keskasutust ja tulevikku vaadates ei pea siduma oma elu ainult Tallinna või Tartuga.

Riigihalduse minister vastas veel Katri Raiki esitatud küsimusele regionaalse arengu kohta.

Siseminister Mart Helme peaministri ülesannetes vastas Yoko Alenderi küsimusele inimõiguste, Maris Lauri ja Riina Sikkuti küsimustele eelarve, Indrek Saare küsimusele pensionide, Eerik-Niiles Krossi küsimusele kommunismi kuritegude, Urmas Kruuse küsimusele toiduohutuse, Urve Tiiduse küsimusele tööjõu ning Vilja Toomasti küsimusele eetika kohta.

Infotunni stenogramm.

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu (NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
marie.kukk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Riigikogu sotsiaaldemokraatide eestvedamisel peab maha esimese suure pensionidebati

Pensionidebatt „Pensioni tulevikust – kes tasub memme vaeva?“ on esimene suurem parlamentaarne arutelu, mille lähtekohaks on pensioniks kogumise vabatahtlikuks muutmine. Ettekannetega astuvad riigikogu istungil üles mõttekoja Praxis juhatuse esimees Tarmo Jüristo, Tallinna Ülikooli vanemteadur Lauri Leppik ning Tartu Ülikooli doktorant ja majandusekspert Kaspar Oja. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna nimel kõneleb Riina Sikkut.

„Pensionisüsteemi eesmärgiks on vanemaealiste toimetuleku tagamine. Läbimõtlemata ja lühiajalise kasu nimel tehtavad poliitilised otsused ohustavad tulevaste pensionäride heaolu. Oleme täna olukorras, kus valitsusliit tahab pikaajalise ja suure mõjuga muudatusi seadustada juba enne jõule, aga eelnõu ei ole veel valmis ning infot on avalikkusel ja riigikogu liikmetel napilt. Mida varem riigikogu täiskogu nii tähtsat riikliku küsimust arutama hakkab, seda parem,“ ütles Riina Sikkut.

Täiendav info: Riina Sikkut, 5100866

Riigikogu eelinfo teisipäevaks, 10. septembriks

Kell 10 – täiskogu istung

Esimene lugemine – kaks eelnõu:

Eesti Reformierakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepanek Vabariigi Valitsusele Eesti alus- ja koolihariduse ühtseks ja eestikeelseks muutmiseks“ eelnõuga (2 OE) tehakse Vabariigi Valitsusele ettepanek korraldada Eesti alus- ning koolihariduse muutmine ühtseks ja eestikeelseks.

Seletuskirjas märgitakse, et seadused, mille muutmine näib vajalik, on koolieelse lasteasutuse seadus, põhikooli- ja gümnaasiumiseadus, kutseõppeasutuste seadus, erakooliseadus, huvikooliseadus, noorsootöö seadus ja täiskasvanute koolituse seadus.  Lisaks tuleb keelelise regulatsiooni küsimustes ilmselt  muuta põhikooli ja gümnaasiumi riiklikku õppekava, muuta kõik riiklikud eksamid eri kooliastmetel eestikeelseteks, keelekümblusprogrammi lõpetanud suunata eestikeelsesse kooli.

Seletuskirja kohaselt peaks üleminekuga alustama lasteaedadest alates 1. septembrist 2020,  tagades seal iga päev eestikeelsed tunnid,  kokkupuute eestikeelsete lastega, vähemalt ühe eestikeelse õpetaja rühma kohta ja eestikeelse koolivalmiduse.

Õiguskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse „Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ameti tegevust kontrolliva parlamentaarse ühiskontrolli töörühma liikmete nimetamine“ eelnõu (35 OE) näeb ette nimetada Europoli tegevust kontrolliva parlamentaarse ühiskontrolli töörühma liikmeteks Riigikogu liikmed Uno Kaskpeit ja Kalle Laanet.

ELi otsekohalduvast määrusest tulenevalt kontrollib Euroopa Parlament koostöös liikmesriikide parlamentidega Europoli tegevust, tuginedes ELi toimimise lepingu artiklile 88. Selleks loovad ELi liikmesriikide parlamendid ja Euroopa Parlamendi pädev komisjon koos spetsiaalse parlamentaarse ühiskontrolli töörühma.

Kell 14 – komisjonide istungid

keskkonnakomisjonis – kell 13: väljasõiduistung Raplamaale;

kultuurikomisjonis – kõrgharidusseaduse ja avalik-õiguslike ülikoolide seaduste rakendamisest, kutsutud Eesti Maaülikooli rektor Mait Klaassen, Tallinna Ülikooli õppeprorektor Priit Reiska, Tallinna Tehnikaülikooli rektor Jaak Aaviksoo, Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektor Ivari Ilja, Eesti Kunstiakadeemia rektor Mart Kalm ning Rektorite Nõukogu tegevsekretär Hanna Kanep (ruum A. Rei);

maaelukomisjonis – Riigikontrolli auditist „Riigi tegevus toidu ohutuse tagamisel“, kutsutud        Riigikontrolli, Maaeluministeeriumi, Veterinaar- ja Toiduameti, Põllumajandusameti, Eesti Maaülikooli ning Tallinna Tehnikaülikooli esindajad (ruum L 332);

põhiseaduskomisjonis – õiguskantsleri tegevuse aastaülevaade, kutsutud õiguskantsler Ülle Madise; arvamuse andmine rahanduskomisjonile maksukorralduse seaduse, kohtute seaduse ja vedelkütuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (29 SE) kohtunikke ja kohtuid puudutava osa kohta, kutsutud Justiitsministeeriumi esindaja; kohtute haldamise nõukoja liikmete nimetamisest;

rahanduskomisjoni ja majanduskomisjoni ühisistung –  kell 13: Rahandusministeeriumi 2019. aasta suvisest majandusprognoosist, kutsutud rahandusminister Martin Helme (ruum L 333);

riigikaitsekomisjonis – kell 13.05: julgeolekuolukorra arengutest, kutsutud Kaitseministeeriumi valitsemisala esindajad;

sotsiaalkomisjonis – suitsiidiennetusest, kutsutud Norra kriisipsühholoog Atle Dyregrov ning Sotsiaalministeeriumi, Siseministeeriumi, Eesti Psühhiaatrite Ühingu, Politsei- ja Piirivalveameti, Eesti Perearstide Seltsi, MTÜ Peaasjad, MTÜ Eesti Noorte Vaimse Tervise Liikumine ning MTÜ Laste ja Noorte Kriisiprogrammi esindajad, istung on avalik, toimub veebiülekanne (Riigikogu konverentsisaal);

väliskomisjonis – julgeolekuolukorra arengutest, kutsutud Kaitseministeeriumi valitsemisala esindajad.

Sündmused

Kell 10 – seminar „Oleme olemas“ suitsiidiennetusest (Riigikogu konverentsisaal).

Kell 13.20 – Riigikogu esimees Henn Põlluaas kohtub õiguskantsler Ülle Madisega.

Välislähetus

8. – 10. september
Euroopa Parlamentidevahelise Kosmosekonverentsi (EISC) Eesti delegatsiooni esimees Raivo Tamm osaleb EISC 2019 plenaaristungil Berliinis Saksamaal.

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
marie.kukk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Aadu Must: valitsuskoalitsioon seab keelepoliitikas pikaajalisi eesmärke

„Eesti keel on meie ühiskonnas peamine teabe,- haridus,- ja töökeel, mistõttu peame mõtlema ka sellele, kuidas tagada, säilitada ning tugevdada selle elujõudu. Keelepoliitika puhul on oluline vaadata laiemat pilti, sest sellest sõltub eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade,“ sõnas Must.

Eesti keele arengukava aastateks 2021-2035 seab Musta sõnul keelepoliitika arendamisel uusi sihte. „Olulisele kohale tõstame eesti keele digiarenduse, et kindlustada selle elujõud digimaailmas. Luua nüüdisajastatud, kättesaadavaid ja mugavalt kasutatavaid sõnastikke, andmebaase, digitaalseid keelekorpuseid. Toetada eestikeelset haridust ja selle õpet alates alusharidusest, mis tagaks piisava keeleoskuse jätkata õpinguid järgmistel haridustasemetel ja elukestvas õppes. Tõhustada meetmeid eesti keele kasutamise suurendamiseks Ida-Virumaal ja palju muud,“ selgitas professorina tuntud riigikogu liige.

„Keelepoliitikas pole võimalik teha järske manöövreid, mida soovib riigikogu suurim opositsioonierakond, soovides, et eestikeelsele haridussüsteemile üleminek toimuks juba järgmisel aastal. Paraku pole üleöö võimalik leida nii vajalikke õppematerjale kui ka õpetajaid. On ilmselge, et Reformierakond, kes oli valitsuses pea 20. aastat ja ei liigutanud selle kohapealt lillegi, soovib nüüd koguda vaid poliitilisi punkte, “ sõnas Aadu Must.

Riigikogus moodustati toetusrühm „Elusamus“

Sõna „elusamus“ mõtles välja Uku Masing, selgitades seda järgnevalt: „Inimese ehk mõistliku olendi eluülesandeks ehk elu mõtteks võib pidada elusamust. Elu on mõttekas siis, kui inimene saab olla intensiivsem, teadlikum, ärkvemal eilsest. See tähendab, et elu mõte on elu enda kvaliteedis“. „Bioloog ja semiootik Kalevi Kull on öelnud, et mitu sajandit kestnud uusaja eripäraks oli inimeste eraldiseismine loodusest. Ökoloogia ja kommunikatsiooniajastu tulekuga on uusaeg tema sõnul otsa saanud, sellest aga tuleneb, et riik ei ole enam inimeste riik, vaid ökosüsteem,“ selgitab Akkermann sõna „elusamus“ tähendust.

„See toetusrühm tegeleb majanduslikult primaarsektori valdkonnaga, mis puudutab loodusressursside kasutamist ning ökosüsteemide kaitset. Kui eelnõud ja poliitikadokumendid nendes valdkondades jagunevad Riigikogu keskkonna-, majandus- ja maaelukomisjoni vahel, siis Elusamus toetusrühmas soovime koondada nende valdkondade vastu huvi tundjaid,“ sõnab Akkermann.

Toetusrühma eesmärkideks on mahepõllumajanduse edenemine ja elurikkuse säilimine, aga ka taastuvenergia tootmise suurendamine ning ringmajanduse, kord kaevandatud materjalide aina uus kasutamine. Selleks loodetakse teha koostööd Eestimaa Looduse Fondiga, mahetoidu- ja taastuvenergiatootjatega ning taaskasutusorganisatsioonidega, samuti nende valdkondade teadlastega.

Toetusrühma esimeheks valiti Annely Akkermann. Toetusrühma kuuluvad veel Yoko Alender, Eerik-Niiles Kross, Keit Pentus-Rosimannus, Johannes Kert ja Kristina Šmigun-Vähi.

Üllar Saaremäe: eesti keel vajab tervikkäsitlust

Täna andis Riigikogu liige Üllar Saaremäe Keskerakonna, EKRE ja Isamaa fraktsioonide nimel üle otsuse eelnõu „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele eesti keele elujõu, arengu ja õppe tugevdamiseks.“ Saaremäe sõnul käsitleb see eelnõu eesti keelt tervikuna.

Saaremäe sõnul näeb see eelnõu ette laiapõhjalist eesti keele arengukava koostamist, mida on oodanud nii valdkonna eksperdid kui ka Isamaa fraktsiooni saadikud. „See eelnõu käsitleb eesti keelt tervikuna alustades eesti keele rollist avalikus ruumis ja igapäevaelus ning lõpetades digivaldkonnaga. Vajame, et eesti keele arengukava hõlmaks kõiki haridusastmeid ning kõiki teadus- ja eluvaldkondi. Näeme ette ka eesti keele mitmekesisuse säilitamist, mis on oluline osa eestlaste identiteedist,“ ütles Saaremäe.

Kommenteerides eestikeelset haridust ütles Saaremäe, et Isamaa näeb selles eelnõus konkreetset ülesannet Vabariigi Valitsusele. „Valitsuse ülesanne on töötada välja detailne kava ja plaan eestikeelse hariduse jaoks. Meie haridussüsteem peab tagama kõigile hea riigikeele oskuse,“ ütles Saaremäe.

„Ma olen õppinud  Kohtla-Järvel ja seetõttu on mul hea meel, et eelnõus pööratakse erilist tähelepanu eesti keele olukorrale Ida-Virumaal. Viimase aja uudised Kohtla-Järve riigigümnaasiumist on ehe näide sellest, kuidas poliitiline otsus, motiveeritud kooli juhtkond ja kohalik tugi tagavad eestikeelse hariduse. See näitab, et kõrgendatud tähelepanu Ida-Virumaa keelekeskkonnale on oluline.“

Saaremäe rõhutas, et eestikeelse hariduse küsimus on sama palju kohaliku tasandi kui riigi küsimus. „Meil on selliseid tublisid omavalitsusi nagu Paide linn, kus on juba otsustatud minna üle täielikult eestikeelsele õppele. Isamaa eesmärk on eestikeelne haridus. Selle valitsusele antud ülesande eesmärk on tagada, et omavalitsused nagu Tallinn, Tartu ja Narva leiaksid motivatsiooni ja lahenduse eestikeelsele haridusele üleminekuks. Isamaal on selleks poliitiline tahe olemas,“ lisas Saaremäe.

Riigikogus algas sügisistungjärk

Põlluaas kõneles tänavusest mitmest tähtsast juubelist, mille krooniks oli parlamendi enda sajanda juubeli tähistamine. Ta meenutas läbi ajaloosündmuste prisma iseseisva Eesti riigi käekäiku ja sellega seotud poliitilisi sündmusi. Põlluaas tõi esile ka uue Riigikogu koosseisu tööle asumisega seotud küsimused.

„Pikale veninud koalitsiooniläbirääkimiste tõttu jäi meie kevadine tööperiood lühikeseks. Seda olukorda tuleb nüüd kindlasti parandama hakata. Järgnevate kuude ja aastate jooksul, tuleb üha tugevamini pingutada, et seadusandlike meetmete kaudu võtta vastu ja viia ellu Eesti elu edasiviivaid otsuseid ja põhimõtteid,“ ütles Põlluaas.

„Juubeliaastal oleme harjunud vaatama minevikku, nii tegin ka mina. Minevikust jõuame aga läbi praeguse ajahetke tulevikku. Me peame jätma oma lastele ja lastelastele kauni, stabiilse ning eduka Eesti. Riigikogu peab aktiivselt panustama pikaajaliste probleemide lahendamisse. See nõuab Riigikogult rohkem omaalgatust, enda rolli ja sõltumatuse suuremat teadvustamist ning ainult kvaliteetsete ja otstarbekate seaduste vastuvõtmist. Kindlasti aitab see tõsta usaldust Riigikogu vastu. Väljakutsete arv ja haare, mida peame seadusloomes lahendama on suur. See töö on raske, kuid kindlasti innustav,“ märkis Põlluaas.

Ta avaldas lootust, et töö Riigikogus saab olema rohkem koostööaldis ja teineteist mõistev, sest üheskoos suudame me Eesti jaoks palju rohkem ära teha, kui seni või teineteisele vastandudes. „Soovin teile kõigile head uue hooaja algust, kainet mõtlemist, tulemuslikke diskussioone ja lugupidamist kolleegide suhtes!“ ütles Põlluaas.

Kaljulaid käsitles Eesti riigielu korraldamise aktuaalseid küsimusi ja Riigikogule pandud ootusi nende lahendamiseks.

„Mind paneb muretsema silmapiir. Horisont. Täpsemalt öeldes – see, mis on horisondi taga. Nii palju on niidiotsi, mida peaksime praegu sikutama. Niidiotsi, mis viivad meid uute võimalusteni. Uute leidudeni, mis aitavad tekitada kasvu ja edenemist. Ka niidiotsi, mis tekkinud me senistest püüdlustest, senistest lootustest ja tahtmisest neid lootusi täita,“ ütles president. Ta analüüsis ühiskonna ees seisvaid pakilisi ülesandeid ja esitas oma nägemuse nende lahendamiseks.

„Teie siin saalis olete need, kes otseselt vastutavad, et neil küsimustel oleksid vastused. Te olete vabad kujundama, millised on need vastused – aga siiski selle põhiseaduse piires, mille Eesti rahvas on heaks kiitnud. Te olete oma otsustes vabad, aga siiski mitte täiesti – vastavalt põhiseadusele peate lähtuma kõigi Eesti inimeste ootustest, mitte vaid oma valija ootusest,“ rõhutas Kaljulaid.

„Teie olete me õigusriigi hoidjad – see on suurem vastutus, kui olla lihtsalt seadusandja. Selle vastutuse eest ei saa põgeneda, grupiidentiteedi ega fraktsiooni seisukoha taha varjuda. Kas teie otsused tegelevad ühiskonnale oluliste küsimustega? Mina usun, et tegelevad. Kas Eesti inimene saab ka edaspidi uskuda oma riigi põhiseadust ja seadustega antud lubadusi, isegi väga pikaajalisi? Te saate luua lootust ja kindlustunnet, aga ka küünilisust ja veendumust, et igaüks, ka siin saalis, seisab vaid iseenda või kitsa ringi huvide eest,“ ütles president.

Kaljulaid soovis, et võidaks hoolimine ja headus. „See kõik on teie kätes. Jõudu tööle!“

Avaistungil esinenud Veronika Portsmuthi Kooriakadeemia Kontsertkoor Veronika Portsmuthi juhatusel lõi piduliku meeleolu.

Istungi stenogramm:

Fotod:

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu

(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Riigikogu liikmed moodustasid kaks toetusrühma

Toetusrühma liikmed

Linnamäe hüdroelektrijaama kaitse toetusrühma esimees on Kai Rimmel. Toetusrühma kuuluvad Rein Suurkask, Siim Pohlak, Helle-Moonika Helme, Merry Aart, Urmas Reitelmann, Alar Laneman, Paul Puustusmaa, Tiit Kala, Jaak Valge, Uno Kaskpeit, Urmas Espenberg ja Peeter Ernits.

Elusamuse toetusrühma esimees on Annely Akkermann. Toetusrühma kuuluvad Yoko Alender, Eerik-Niiles Kross, Keit Pentus-Rosimannus, Johannes Kert ja Kristina Šmigun-Vähi.

Annely Akkermanni sõnul on toetusrühma eesmärk koondada Riigikogu liikmeid, kes muretsevad ökosüsteemi tasakaalu pärast ning tahavad tegeleda keskkonnast ressursside ammutamise, kasutamise ning taaskasutamisega ökosüsteemi liigselt kahjustamata.

Sõna „elusamus“ mõtles välja Uku Masing, selgitades seda järgnevalt: „Inimese ehk mõistliku olendi eluülesandeks ehk elu mõtteks võib pidada elusamust. Elu on mõttekas siis, kui inimene saab olla intensiivsem, teadlikum, ärkvemal eilsest. See tähendab, et elu mõte on elu enda kvaliteedis“.

Toetusrühmade kaudu saavad parlamendi üksikliikmed ja fraktsioonid tõmmata tähelepanu konkreetsele teemale, toetada või kaitsta kitsama eluvaldkonna huve.

XIV Riigikogu on moodustanud 54 parlamendirühma ja 53 toetusrühma.

Parlamendirühmade nimekiri

Toetusrühmade nimekiri

Riigikogu pressiteenistus
Veiko Pesur
tel 631 6353, 55 590 595
e-post veiko.pesur@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee