Riigikogu eelinfo 8.–14. aprillini
Esmaspäev, 8. aprill
Kell 15 – täiskogu istung
Riigikogu kinnitab töönädala päevakorra.
Riigikogu liikmete arupärimisele Ungari siseasjadesse sekkumise kohta (nr 570) vastab välisminister Margus Tsahkna.
Riigikogu liikmete arupärimisele paljulapseliste perede toetamise vajaduse (nr 339) ja vaenu õhutamise kohta lastega perede suhtes (nr 612) vastab sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.
Riigikogu liikmete arupärimisele ühtse eesti kooli kohta (nr 544) õpetajatele antud palgakasvu lubaduste kohta (nr 580) koolireformi kohta (nr 611) inimese seksuaalsust puudutavate õppeainete ning sellega seonduvalt vanemate õiguste kohta (nr 616) vastab haridus- ja teadusminister Kristina Kallas.
Riigikogu liikmete kõnesoovide korral toimub vaba mikrofon.
Komisjonide istungid
Euroopa Liidu asjade komisjonis – kell 13.45: Eesti seisukohad 11. aprillil toimuval eurorühma ja 12. aprillil toimuval majandus- ja rahandusnõukogu istungil, kutsutud rahandusminister Mart Võrklaev; uuringust „Riigikogu roll ELi asjade menetlemise protsessis“, kutsutud Tallinna Ülikooli külalisprofessor Lehte Roots ja nooremteadur Erle Neeme;
kultuurikomisjonis – kell 11.10: arvamuse andmine rahanduskomisjonile mootorsõidukimaksu seaduse eelnõu (364 SE) kohta, kutsutud Kultuuriministeeriumi esindajad, Rahandusministeeriumi esindaja, MTÜ Eesti Land Roveri klubi president Kristjan Vaarmann ning MTÜ Eesti Vanatehnika Klubide Liidu esindajad Indrek Sirk ja Tõnu Piibur; Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele leida lahendus rahvusooper Estonia juurdeehituse rajamiseks“ eelnõu (410 OE);
maaelukomisjonis – kell 11.10: arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, mis käsitleb loomade kaitset vedamise ja sellega seotud toimingute, kutsutud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi esindajad;
majanduskomisjonis – kell 11.10: Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele esitada Riigikogule elektri tootmisvõimsuste ja elektrivõrkude arendamise tegevuskava energiakindluse tagamiseks Eestis“ eelnõu (383 OE), kutsutud algataja esindaja, Kliimaministeeriumi esindajad; infoühiskonna teenuse seaduse, autoriõiguse seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (390 SE), kutsutud majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad; riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ elluviimisest, kutsutud majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo;
põhiseaduskomisjonis – kell 11.15: prokuratuuri sõltumatusest, kutsutud riigi peaprokurör Andres Parmas; avaliku teenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (382 SE), kutsutud algataja ja Justiitsministeeriumi esindaja;
rahanduskomisjonis – kell 11.15: tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (337 SE); maksualase teabevahetuse seaduse, maksukorralduse seaduse ja tulumaksuseaduse täiendamise seaduse (379 SE); tubakatoodete turust; OECD Parlamentaarse Võrgustiku konverentsist;
riigikaitsekomisjonis – kell 11: Eesti-Ukraina julgeolekuleppe sõlmimisest, kutsutud Välisministeeriumi esindaja; Riigikaitsekomisjoni esimehe ja aseesimehe lähetamisest 12.–14. mail Palangasse Leetu Balti ja Põhjala riikide ning Poola ja Saksamaa parlamentide riigikaitsekomisjonide julgeoleku ja riigikaitse foorumile;
sotsiaalkomisjonis – kell 11.10: riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ elluviimisest, kutsutud majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo; tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (401 SE), kutsutud terviseminister Riina Sikkut, Sotsiaalministeeriumi esindaja; ravikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (töövõimetuse ennetamine) (377 SE), kutsutud Sotsiaalministeeriumi esindaja;
väliskomisjonis – kell 11.15: välissuhtlemisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (385 SE), kutsutud välisminister Margus Tsahkna;
julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjonis – kell 13.30: julgeolekuolukorra arengutest, kutsutud Kaitseväe juhataja kindral Martin Herem;
korruptsioonivastases erikomisjonis– kell 13.15: spordimanipulatsioonide käsitlemisest Eesti õigusruumis, kutsutud vandeadvokaat Jaanus Tehver, Keskkriminaalpolitsei juht Oskar Gross ja Kultuuriministeeriumi esindaja (ruum L332);
riigieelarve kontrolli erikomisjonis – kell 13.15: Rahandusministeeriumi 2024. aasta kevadprognoosist, kutsutud Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja Raoul Lättemäe ja riigi rahanduse talituse juhataja Kadri Klaos ning Riigikontrolli kommunikatsioonijuht Priit Simson; istung on avalik, toimub veebiülekanne (ruum L333 ja videosild).
Sündmus
Kell 13.30 – Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann ja liige Maris Lauri ning majanduskomisjoni esimees Priit Lomp ja liige Andres Sutt kohtuvad Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) missiooni esindajatega (A. Rei nõupidamisruum).
Teisipäev, 9. aprill
Kell 10 – täiskogu istung
Kolmas lugemine – üks eelnõu: elektroonilise side seaduse ja looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (392 SE).
Esimene lugemine – kolm eelnõu: krediidiinkassode ja -ostjate seaduse eelnõu (376 SE), krüptovaraturu seaduse eelnõu (398 SE), euro kasutusele võtmise seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (399 SE).
Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo esineb ettekandega riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ elluviimisest.
Kell 14 – komisjonide istungid
Keskkonnakomisjonis – arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile: Eesti seisukohad plastgraanulite kao vältimise Euroopa Liidu määruse kohta mikroplastireostuse vähendamiseks – COM(2023) 645, kutsutud Kutsutud Eesti Plastitööstuse Liidu tegevjuht ja partner Pilleriin Laanemets, plastijäätmete ümbertöötlemisetehase WeeRec OÜ tegevjuht Hans Talgre ning Kliimaministeeriumi esindajad (A. Rei nõupidamisruumis);
majanduskomisjonis – liikluskindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (400 SE), kutsutud rahandusminister Mart Võrklaev; arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile: Eesti seisukohad pakettreisi direktiivi kohta – COM(2023) 905, kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja; riigivaraseaduse ja maakatastriseaduse muutmise seaduse eelnõu (380 SE);
põhiseaduskomisjonis – Riigikogu valimise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (344 SE), kutsutud Justiitsministeeriumi esindaja ja riigi valimisteenistuse juht Arne Koitmäe.
rahanduskomisjonis – Elroni tööst, kutsutud Elroni esindajad; kollektiivsest pöördumisest „Jah hoiu-laenuühistutele, ei võõrpangastamisele!“;
riigikaitsekomisjonis – Kaitseministeeriumi põhimääruse muudatusest, kutsutud Kaitseministeeriumi esindaja;
sotsiaalkomisjonis – sotsiaalkaitseministri valdkonna strateegilistest arengutest, kutsutud sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo; perehüvitiste seaduse muutmise seaduse (388 SE), kutsutud algatajate esindaja, Sotsiaalministeeriumi esindaja; hambaravihüvitise hambaproteesikuludeks kasutamise võimaldamisega seotud ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsusest, kutsutud Sotsiaalministeeriumi esindaja; toimetulekutoetuse regulatsiooni kaasajastamise väljatöötamiskavatsusest, kutsutud Sotsiaalministeeriumi esindaja;
väliskomisjonis – Soome julgeolekupoliitika arengutest, kutsutud Eesti suursaadik Soomes Sven Sakkov;
õiguskomisjonis – arvamuse andmine majanduskomisjonile konkurentsiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (384 SE) kohta; kohtutäituri seaduse muutmise väljatöötamiskavatsusest, kutsutud Justiitsministeeriumi esindaja; turvategevuse seaduse muutmise seaduse eelnõu algatamisest.
Sündmused
Kell 10.30 – väliskomisjoni delegatsioon kohtub Soome parlamendi väliskomisjoni delegatsiooniga.
Kell 12 – Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Liisa Pakosta, majanduskomisjoni esimees Priit Lomp ja konkurentsivõime ekspertkogu esindaja Tea Danilov kohtuvad Euroopa Ülemkogule Euroopa Liidu siseturu raporti koostaja Enrico Lettaga.
Kell 12 – riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu kohtub Itaalia suursaadikuga Eestis Stefano Cataniga.
Kolmapäev, 10. aprill
Kell 12 – infotund
Kell 14 – täiskogu istung
Kolmas lugemine – neli eelnõu: koolieelse lasteasutuse seaduse, kutseõppeasutuse seaduse ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu (231 SE), Kaitseliidu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (335 SE), tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (337 SE), maksualase teabevahetuse seaduse, maksukorralduse seaduse ja tulumaksuseaduse täiendamise seaduse eelnõu (379 SE).
Teine lugemine – viis eelnõu: Eesti Vabariigi valitsuse ja Korea Vabariigi valitsuse vahelise lennuteenuste lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (357 SE), ravikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (töövõimetuse ennetamine) (377 SE), isikut tõendavate dokumentide seaduse § 111 muutmise seaduse eelnõu (256 SE), elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (universaalteenuse lõpetamine ja varustuskindluse tagamine) eelnõu (351 SE), väärismetalltoodete seaduse, riigilõivuseaduse ja seadme ohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (363 SE).
Esimene lugemine – kuus eelnõu: euro kasutusele võtmise seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (399 SE), Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele algatada õigusaktide eelnõud, millega tagatakse koolivõrgu kujundamise arusaadavus ja etteplaneeritus“ eelnõu (285 OE), Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele algatada Liiklusseaduse muutmine eesmärgiga lubada liikluses pikemad ja suurema täismassiga veosed, tõstmaks seeläbi maanteetranspordi efektiivsust“ eelnõu (278 OE), Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele likvideerida ministeeriumide ja teiste valitsusasutuste kodulehtede venekeelsed versioonid“ eelnõu (365 OE), konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (384 SE), Riigikogu otsuse „Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamine Ukraina sõja ajal Eestist lähtuva Venemaaga seotud äritegevuse asjaolude uurimiseks“ eelnõu (371 OE).
Sündmused
Kell 11 – väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kohtub Gruusia suursaadiku Zurab Hamašuridzega.
Kell 13 – väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kohtub Itaalia suursaadiku Stefano Cataniga.
Kell 19 – väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson osaleb Eesti-Türgi diplomaatiliste suhete 100. aastapäevale pühendatud Türgi saatkonna vastuvõtul (Tallinna Teeninduskool).
Neljapäev, 11. aprill
Kell 10 – täiskogu istung
Maaelukomisjoni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Kuidas tagada veterinaaria tulevik“ arutelu raames esinevad ettekandega maaelukomisjoni esimees Urmas Kruuse, Eesti Loomaarstide Koja president Valdeko Paavel, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Ants Noot ja Eesti Maaülikooli rektor Ülle Jaakma.
Kell 14 – komisjoni istung
Riigikaitsekomisjonis – võimalustest rajada Eestisse suurekaliibrilise laskemoona tootmine, kutsutud OÜ Estdefin esindajad.
Sündmus
Kell 13 – Eesti-Jaapani parlamendirühm kohtub Jaapani suursaadiku Yukihiko Matsumuraga.
Välislähetused
11.–14. aprill
Riigikogu liige Hanah Lahe osaleb Euroopa noortenädala raames toimuval paneeldiskussioonil ja kohtumistel Brüsselis Belgias.
14.–17. aprill
Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) Eesti delegatsiooni liikmed Eerik-Niiles Kross, Aleksei Jevgrafov (14.-18. aprill), Tõnis Lukas ja Reili Rand osalevad ENPA täiskogu II osaistungil Strasbourgis Prantsusmaal.
14.–17. aprill
Balti Assamblee Eesti delegatsiooni aseesimees Enn Eesmaa osaleb Briti-Iiri Parlamentaarse Assamblee istungil Wicklows Iirimaal.
Riigikogu pressiteenistus
Maris Meiessaar
631 6353, 5558 3993
[email protected]
päringud: [email protected]
Väliskomisjonide juhid pöördusid Gruusia parlamendi poole ühisavaldusega
Väliskomisjonide juhid märgivad avalduses, et kuigi Gruusia parlamendis enamuse moodustava erakonna Gruusia Unistus juht lubas mullu kevadel, et nn välisagentide seadus võetakse menetlusest tagasi, siis on ta nüüd teatanud sama sisuga eelnõu menetlusse andmisest. Seda hoolimata Gruusia rahva valdava enamuse ühtsest vastuseisust.
Esimehed väljendavad sügavat muret eelnõu sisu osas, mis meenutab nende sõnul Putini Venemaad. „Eesmärk on negatiivselt märgistada ja nõrgestada Gruusia elujõulist Euroopa-meelset kodanikuühiskonda ja valitsusväliste organisatsioonide sektorit, mis on samas laialdaselt tuntud kui Gruusia suurim vara ja lootus ning on eelarve ja rahastamise osas oma maine järgi maailmas üks kõige läbipaistvamaid,“ märgivad esimehed avalduses.
Väliskomisjonide juhid rõhutavad, et seaduse uuesti esitamine õõnestab tõsiselt Gruusia raskelt saavutatud Euroopa perspektiivi ja kandidaatriigi staatust, sest kodanikuühiskonna organisatsioonidele soodsa keskkonna loomine ja säilitamine ning meediavabadus on demokraatias kesksel kohal ja üliolulised Gruusia Euroopaga lõimumise edu seisukohalt.
Esimeeste hinnangul on eelnõu esitamine Gruusia rahva Euroopa-püüdluste ja nende tuleviku suhtes vaenulik samm. Samuti meenutavad nad, et Gruusiale anti ELi kandidaatriigi staatus tingimusel, et ühinemisläbirääkimiste avamise suunas liikumiseks rakendab ta Euroopa Komisjoni esitatud 12 meedet, millest Gruusia on seni rakendanud vaid kolm.
„Kutsume valitsevat erakonda Gruusia Unistus tungivalt üles võtma selle eelnõu parlamendimenetlusest tagasi, kuna me toetame ka edaspidi Gruusia rahva Euroopa-suunalisi püüdlusi ja eeldame, et Gruusia peab kinni oma lubadusest edendada demokraatiat, õigusriiki ja inimõigusi,“ seisab avalduses. „Loodame siiralt, et Gruusia valitsus näitab taas kord oma küpsust ja otsustavust lõimuda Euroopa ja Euro-Atlandi institutsioonidesse, juhindudes lääne liberaalse demokraatia väärtustest. Kaalul on Gruusia rahva tulevik.“
Avaldusega on ühinenud väliskomisjonide esimehed Eesti, Iirimaa, Itaalia, Läti, Leedu, Norra, Poola, Prantsusmaa, Saksamaa, Taani, Tšehhi ja Ühendkuningriigi parlamentidest. Eestist kirjutas avaldusele alla Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson.
Ühisavalduse täistekst eesti ja inglise keeles
Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
[email protected]
päringud: [email protected]
Euroopa Liidu asjade komisjon: migrantide smugeldamist üle Euroopa Liidu piiride tuleb tõkestada
Euroopa Liidu asjade komisjoni esimehe Liisa Pakosta sõnul on inimsmugeldamisest saanud relv, mida kasutab ka Venemaa. „Migrantide Euroopasse suunamisele tuleb reageerida ja sellega seotud karistusõiguslikud miinimumnõuded kaasajastada,“ lausus esimees. „Migrantide ebaseaduslikud piiriületused on kiiresti kasvanud juba viiendiku võrra, kurjategijate tuluks inimsmugeldamisest Euroopasse hinnatakse kuus miljardit eurot aastas. Nüüd pole hädas enam mitte ainult Vahemereriigid, vaid ka meie piirkond Venemaalt ja Valgevenest siia saadetud migrantide tõttu,“ täpsustas Pakosta.
Pakosta toonitas, et Europoli tugevdamine on oluline ka selleks, et võidelda Venemaale kehtestatud sanktsioonide rikkumistega. „Andsime üksmeelselt loa Europolil ka selle uue teemaga tegeleda. Samas peab liikmesriikidele jääma õigus oma karistuspoliitikat ise teha,“ märkis esimees. Pakosta viitas, et direktiivis pakutud aegumistähtajad ei sobitu meie karistusseadustikuga, samuti seisame suurema sõnavabaduse eest smugeldamisele kihutamise osas. „Praeguse sõnastuse järgi võiks justkui karistada ka neid, kes humanitaarkaalutlustel paluvad pagulasi teises riigis vastu võtta. Siin tekib konflikt ka sõnavabadusega, nii et direktiiv vajab veel tööd.“
Komisjoni aseesimees Enn Eesmaa nentis samuti, et tuleb teha selget vahet, kas kolmas riik kihutab pagejaid minema üle piiri teise riiki, et seal segadust põhjustada, või palutakse abivajajad vastu võtta. „Tähtis on see piir kuritegevuse ja sõnavabaduse vahel selgeks saada ning tagada, et humanitaareesmärkidel tegutsejaid ei karista,“ sõnas Eesmaa.
Samuti arutas komisjon algatust, millega antakse Europolile vahendeid juurde, et tugevdada võitlust inimsmugeldamise ja inimkaubandusega. Istungil toodi välja, et eesmärk on teha riikidega tihedamalt koostööd, et tabada piiriüleseid võrgustikke ja nende tegevust EL-üleselt tõkestada. Märgiti, et inimsmugeldamiste juhtumite arv on kasvanud, ent kui võrgustikke rohkem tabada ja ebaseaduslik raha ära võtta, siis see aitab kuritegevust vähendada.
Komisjon otsustas kinnitada Eesti seisukohad mõlema algatuse osas. Ebaseaduslikku liitu sisenemist ennetava ja tõkestava algatuse kohta kinnitas komisjon seisukohad muudatusega, et Eesti küll mõistab algatuse eesmärki, ent näeb, et direktiivi on vaja teha muudatusi.
Ebaseaduslikku liitu sisenemist ennetavat algatust tutvustas Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna karistusõiguse ja menetluse talituse nõunik Markko Künnapu, Europoli tugevdamist käsitlevast algatusest rääkis Siseministeeriumi nõunik Liina Pello.
Lisainfo: Liisa Pakosta tel 502 6191
Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
[email protected]
päringud: [email protected]
Mihkelson ja Stoicescu tunnustasid NATO tööd kollektiivkaitse tugevdamisel
Stoicescu sõnul andsid kohtumised NATO luurevaldkonna abipeasekretäri Scott Bray ning kaitsepoliitika ja planeerimise abipeasekretäri Angus Lapsleyga kindlust, et allianss on teinud Venemaa agressioonist Ukrainas õigeid järeldusi, kuid töö heidutuse tugevdamiseks ja kaitsealase võimearenduse kiirendamiseks peab kiirendatud tempos jätkuma. Ta märkis, et juulis peetaval NATO tippkohtumisel Washingtonis peavad liitlased näitama lisaks ühtsusele ja Ukraina tõhusale toetamisele ka käegakatsutavat edu kollektiivkaitse tugevdamisel.
Mihkelsoni sõnul on hea näha, et NATO on heas toonuses ning teeb oma liikmete kaitseks ja vaenlase heidutamiseks kiireid edusamme. „Eriti puudutab see sõjalise planeerimise ja juhtimise poolt. Samas on liikmesriikidel juba täna vaja aru saada, et uus põrand kaitsekulude osas peaks olema kolm protsenti SKPst – täpselt nii, nagu oleme seda Eestis juba teinud,“ rõhutas ta.
Enne NATO peakorteris toimunud kohtumisi osalesid Mihkelson ja Stoicescu Brugges Euroopa Liidu parlamentide välis- ja julgeolekupoliitika ning julgeoleku- ja kaitsepoliitika konverentsil, kus oli arutelu keskmes Ukraina jätkuv ja järjepidev toetamine ning Euroopa julgeoleku tugevdamine. Samuti käsitleti konverentsil Iisraeli ja Hamasi sõja mõjusid üleilmsele julgeolekuolukorrale.
Konverents oli osa Belgia Euroopa Liidu Nõukogu eesistumisest, mis kestab 1. jaanuarist kuni juuni lõpuni.
Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
[email protected]
päringud: [email protected]
Anastassia Kovalenko-Kõlvart: Riigikohtul on erakordne võimalus sõnastada usaldushääletuse piirid
“Valitsuse esindaja ütles, et see on valitsuse ainuotsus, millise sisu ja ajaraamiga peab eelnõu olema vastu võetud, mis on omakorda eelduseks usaldushääletusele. Seejuures Riigikogul kaasarääkimise võimalust justkui ei peaks olema, kui menetlus peaks venima või ei lähe kokku valitsuse poolt seatud eesmärkidega. Valitsuse esindaja isegi kahtles, kas sekkumise ja hinnangu andmise võimalus on ka Riigikohtul. See on selge märk, et tahetakse eirata võimude lahususe põhimõtet,” lausus Anastassia Kovalenko-Kõlvart ning avaldas imestust, et valitsuse üleolev suhtumine on liikunud juba ka Riigikohtu saali.
“Riigikohtul on praegu erakordne võimalus panna usaldushääletusele piirid,” jätkas ta. “Siiani on kehtinud põhimõte, et usaldusküsimust saab kasutada ummikseisu lahendamiseks ja juhul, kui eelnõu vastuvõtmine on valitsuse hinnangul tema poliitika elluviimiseks vältimatu. Näen vajadust, et tavapärase menetlusprotsessi järgmiseks ja sisulise debati pidamiseks peaks Riigikohus selgemalt lahti kirjutama, mida tähendab poliitika vältimatu elluviimise vajadus ning millistel juhtudel on eelnõu usaldushääletusega sidumine vältimatu.”
Anastassia Kovalenko-Kõlvarti sõnul kasutas valitsus eelmisel aastal usaldushääletuse võimalust koguni 21 korral, mis näitab selgelt, et erakorralisteks olukordadeks mõeldud lahendus on muutunud teerullipoliitika lahutamatuks osaks. “On lubamatu, et valitsus seab parlamendile eelnõude menetlemisel ajaraamid ning kui menetlus venib pikemaks, viiakse eelnõu koheselt usaldushääletusele. Seadusandja roll on pidada debatti, teha eelnõu sisuliselt paremaks ja kaasata selleks vajadusel erinevaid huvigruppe. Võimalik, et siis oleks tähelepanu pööratud ka sellele, et Riigikohtu menetleda olev seadus on lisaks protseduurilistele rikkumistele ka sisuliselt põhiseadusvastane. Viimasele viitas tänasel kohtuistungil ka õiguskantsler,” märkis Keskerakonna saadik.
Vadim Belobrovtsev: otsustavate muutusteta vajub Eesti haridussüsteem ühel hetkel kokku
“Haridusvaldkonna tulevikust rääkides minister küll kirjeldas mõningaid aktuaalsemaid probleeme ja moodsamaid tendentse nagu näiteks tehisintellekti areng, aga millest jäi puudu, on lahendused, mida valitsus pakub nende kitsaskohtade lahendamiseks. Viimased aastad on näidanud pigem seda, et Eesti riik seisab silmitsi suure õpetajate ja tugispetsialistide puudusega, pedagoogide keskmine iga kasvab ning järjest rohkem on neid, kes loobuvad tööst läbipõlemise tõttu,” loetles kultuurikomisjoni kuuluv Vadim Belobrovtsev.
“Oleme olukorras, kus koolides on kõige tagasihoidlikumate arvestuste järgi puudu umbes tuhat õpetajat, Eesti Haridustöötajate Liit räägib aga kahest või lausa kolmest tuhandest. Iga aastaga see number aina kasvab ning haridusministril puudub plaan, kuidas kasvavat defitsiiti katta. Ei saanud ma konkreetset vastust sellele küsimusele ka haridusministrilt endalt nagu ka küsimusele, kust võtta uusi tugispetsialiste, kellest on samuti suur puudus,” lisas ta.
Selle asemel, et akuutseid probleeme lahendada, veab ministeerium Vadim Belobrovtsevi sõnul haridustöötajatega vägikaigast palgatõusu pärast, mis päädis üleriigilise õpetajate streigiga, koostab nimekirju maakoolidest, mida võiks kinni panna, ning viib kiiruga ellu kohmakat ja läbimõtlemata eestikeelsele haridusele üleminekureformi. “Ministeeriumi sammud süvendavad õpetajate puudust ja pärsivad noorte motivatsiooni end haridusvaldkonnas teostada. Ja kõige selle kõrval hakatakse läbi viima juba uut reformi, mille järgi pikeneb õppimiskohustus 18. eluaastani, mis oma läbimõtlematuse pärast on juba pälvinud rohkelt kriitikat,” rääkis Keskerakonna saadik.
Vadim Belobrovtsev lisas, et praeguses olukorras peaks Haridus- ja teadusministeerium oma tegevuses keskenduma rohkem kahele peamisele eesmärgile: esiteks, tagada jätkusuutlik õpetajate ja tugispetsialistide järelkasv, väärtustades veelgi enam tänaseid pedagooge ja rakendades tegevuskava, mis ütleks konkreetselt, kust need uued õpetajad ja tugispetsialistid tulevad.
“Meil on suur ja kasvav õpetajate puudus, olemasolevad pedagoogid on tugevas stressis ja põlevad läbi ning uusi õpetajaid pole kuskilt võtta. Riigil peab olema terviklik strateegia, mis ütleks konkreetselt, kuidas teha õpetaja amet eelkõige noorte jaoks praegusest palju atraktiivsemaks ja hästi tasustatavaks, töötingimused palju sobilikumaks, koormus väiksemaks ning tulevik selgemaks,” märkis Keskerakonna juhatuse liige. “Kahjuks pärast ministri tänast esinemist süvenes arusaam, et riigil pole midagi ligilähedastki lauale panna.”
“Oluline probleem on ka see, et täna vajavad ettevõtted spetsialiste konkreetsetes valdkondades. Eestis on aga vastava kvalifikatsiooniga töötajad puudu, kuna haridussüsteem ei tööta sünkroonselt muutuva majanduskeskkonnaga. Riigil oleks vaja terviklikku strateegiat – kaardistada hetkeolukord ning sõnastada eesmärk, mida tahame majanduses saavutada ja kuhu poole liikuda. Siis tekib meil arusaam, millise valdkonna töötajate koolitamisele peame riigina keskenduma. Ja seda tuleb teha nüüd ja praegu, mitte viie või kümne aasta pärast,” lausus Vadim Belobrovtsev.
Riigikogu eelinfo kolmapäevaks, 6. märtsiks
Kell 12 – infotund
Infotunnis osalevad peaminister Kaja Kallas, haridus- ja teadusminister Kristina Kallas ning justiitsminister Kalle Laanet.
Peaminister vastab küsimustele, mis puudutavad valitsuse otsuseid, olukorda Eesti Vabariigis, koalitsioonilepingut, peaministri sõnumeid, elektrienergia kättesaadavust, valeinfo levitamist, julgeolekut, meretuuleparkide toetamist, kaitseväe osalemist Ukraina sõjas ja puiduäri Venemaaga. Haridus- ja teadusminister vastab küsimusele eestikeelsele haridusele ülemineku kohta.
Kell 14 – täiskogu istung
Kolmas lugemine – 3 eelnõu
Valitsuse algatatud vangistusseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (vangistusseaduse kaasajastamine ja digilahenduste kasutusele võtmine) eelnõu (227 SE) eesmärk on soodustada vanglas digitaalsele asjaajamisele üleminekut ning avardada kinnipeetavate võimalusi kasutada tehnoloogiat.
Eelnõu järgi on kinnipeetavatel võimalik kasutada senisest enam internetti, ent seda jätkuvalt kontrollitud keskkonnas ja piiratud arvul lehekülgedel. Muudatuse eesmärk on, et kinnipeetavad saaks ligi näiteks oma digitoimikule, tutvuda seadustega, teha halduskaebusi või jätkata haridusteed.
Avavanglas ja lühiajalise väljasõidu ajal võimaldatakse kinnipeetavatel edaspidi kasutada mobiiltelefoni, mille kaudu saab vangla vajadusel vangiga kontakti. Samuti lubatakse eelnõu järgi vangidele hõlpsamini lühiajalisi kokkusaamisi ning seda ka videosilla teel.
Eelnõuga vähendatakse ka maksimaalse kartserikaristuse pikkust, et viia sätted rahvusvaheliste soovitustega kooskõlla. Eelnõu järgi peab kahe kartserikaristuse vahele jääma mõistlik aeg, mis ei tohi olla lühem kui kaks ööpäeva.
Praktikas tõusetunud probleemide lahendamiseks nähakse ette sissenõudmisele kuuluvate nõuete kinnipidamine vahistatu arvele kantava raha arvelt ja muudetakse kriminaalhooldusaluse joobe tuvastamise dokument otsetäidetavaks, et vähendada tarbetut töökoormust. Lisaks muudetakse karistatavaks kinnipidamiskohas aine ja eseme ebaseadusliku üleandmise katse.
Valitsuse algatatud veeseaduse muutmise seaduse eelnõu (346 SE) lisatakse seadusesse taaskasutusvee tootmiseks ja kasutamiseks vajalikud sätted. Eelnõuga luuakse võimalus anda kasutatud vett, näiteks heitvett, karjääri- või kaevandusvett, täiendavalt puhastatuna üle ettevõtetele, kes kasutavad seda põllumajanduses, haljastuses, tänavapuhastuses või tööstuslikes protsessides. Taaskasutusvee tootmine vajab eelnõu järgi veeluba ning taaskasutusvee kasutamine toob kaasa registreerimiskohustuse.
Taaskasutusse suunatava vee võrra väheneb suublasse juhitava vee keskkonnakoormus. Suublasse juhitakse aastas väljalaskude kaudu keskmiselt 2190 tonni lämmastikku ja 58 tonni fosforit. Taaskasutusvee tootmisel ja kasutamisel väheneb toitainete koormus veekogudele vastavalt sellele, kui palju taaskasutusvett kasutusele võetakse. Taaskasutatava vee koguste võrra jääb vesi põhjaveest või pinnaveest ammutamata, mis aitab säästa puhast veeressursi.
Valitsuse algatatud lennundusseaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõuga (347 SE) luuakse selge õigusraamistik Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) õhusõidukite kasutamiseks. Seni ei ole PPA riiklikele õhusõidukitele ja nende käitamisele kehtestatud riigisiseselt lennundusnõudeid ega tehtud ka otsust, et PPA riiklike õhusõidukite suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu õigust.
Eelnõuga võimaldatakse PPA riiklike õhusõidukite lennukõlblikkuse vastastikune tunnustamine, pilootidel lendamine, pädevuse hoidmine ja koolitamine tsiviilloa alusel ning tagatakse lennumeeskondadele lennundusmeditsiini nõuete kohaldamine. Pärast kohaldamisotsust hakkab Transpordiamet tegema ka PPA tsiviillennunduse nõuete täitmise üle järelevalvet.
Lisaks sellele, et muudatused võimaldavad PPA riiklikel õhusõidukitel järgida EASA alusmääruse lennukõlblikkuse nõudeid, nähakse ette, et PPA riiklike õhusõidukite lennutegevuse osas kehtestatakse samaväärsed nõuded siseriiklikult. Sellega lahendatakse ühtlasi kiirabilendudega seotud õiguslünk ning luuakse õiguslikud alused, et kiirabilendude tegemine saaks riigis jätkuda. Kiirabilendude osas nähakse ette, et PPA kopteriga ettenägematus olukorras abivajaja transportimine on riigi ülesanne.
Esimene lugemine – 11 eelnõu
Valitsuse algatatud energiamajanduse korralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (356 SE) võetakse üle Euroopa Liidu vastavast direktiivist tulenevad taastuvenergia edendamist soodustavad põhimõtted ja kohustused, mis aitavad saavutada ELi energiapoliitika eesmärki suurendada säästliku ja taastuva energia kasutamist. Muu hulgas seatakse direktiivis liikmesriikidele kohustuslikud ühtsed põhimõtted üld- ja alameesmärkide täitmiseks ja toetuste maksmiseks.
Valdav osa direktiivist on üle võetud energiamajanduse korralduse seadusega 4. mail 2022. Euroopa Komisjoni põhjendatud arvamusele tuginedes sätestatakse eelnõus direktiivist tulenevad lisatingimused, mille alusel arvestatakse toodetud energia taastuvenergiaks ja makstakse toetusi. Lisaks tuuakse eelnõuga seadusesse täpsed terminid, mis tähistavad taastuvenergia tootmise, tarbimise või tarnimisega seotud mõisteid.
Valitsuse algatatud energiamajanduse korralduse seaduse ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse täiendamise seaduse eelnõuga (359 SE) kehtestatakse raamistik taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamiseks. Täpsemalt sätestatakse Eesti õiguses Euroopa Liidu vastavast määrusest tulenev võimalus ülekaaluka avaliku huviga taastuvenergia projektide kiirendatud rajamiseks. Määratakse kriteeriumid, missugustel tingimustel saab ära jätta keskkonnamõju hindamist. Ühtlasi luuakse taastuvenergia projektidele leevenduse ja loodusväärtuste hüvitusmeetmete süsteem.
Ülekaaluka avaliku huviga taastuvenergia projektideks loetakse riikliku energia- ja kliimakavaga 2030 määratud energiaallikate projektid, näiteks tuuleenergia, päikeseenergia, soojuspumpade ja biometaani tootmise projektid. Nimetatud projektide puhul on võimalik teha erandeid loodusdirektiivist, linnudirektiivist ja veepoliitika raamdirektiivist. Ülekaalukas avalik huvi on rakendatav ainult projektide planeerimise käigus ja tegevusloamenetluses. Ülekaaluka avaliku huviga taastuvenergia projekt peab asuma väljapool NATURA 2000 võrgustikku ega tohi kahjustada kaitsealuseid liike. Euroopa Komisjoni algatatud rikkumismenetluse lahendamiseks täpsustatakse seaduses keskkonnamõju hindamise programmi ja aruande avalikustamise teate sisu.
Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Korea Vabariigi valitsuse vahelise lennuteenuste lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (357 SE) eesmärk on luua lennuühendus Eesti Vabariigi ja Korea Vabariigi vahel, mis hõlmab vastastikuse juurdepääsu tagamist lennuliinidele, võrdsete võimaluste tagamist ettevõtjatele ning mittediskrimineerimist Euroopa Liidu aluslepingutes sätestatud põhimõtteid arvestades.
Rahvusvahelisest õigusest tulenevalt saab riikidevaheline lennuühendus toimuda kahepoolsete kokkulepete alusel. Tulenevalt 1944. aasta Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni artiklist 6 võib regulaarset rahvusvahelist lennuliini teise osalisriigi territooriumile või selle kohal käitada ainult selle riigi eriloa või muu volitusega ning nimetatud loa või volituse nõudeid järgides.
Valitsuse algatatud välisteenistuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (353 SE) on välja töötatud välisteenistuse võimalikult ulatuslikuks ühtlustamiseks avaliku teenistuse seadusega ning kehtiva regulatsiooni selgemaks ja lihtsamaks muutmiseks. Sinna hulka kuulub ka välisteenistuse palgasüsteemi ajakohastamine, millega viiakse lõpuni 2018. aastal esimese osana rakendunud välisesinduses töötava teenistuja maksustatava sissetuleku suurendamise ja maksuvaba sissetuleku vähendamise reform.
Eelnõu teine oluline eesmärk on vähendada koormust erialadiplomaatide ja koosseisuväliste haldusteenistujate välisesindusse lähetamisel, jättes nende lähetamisega seotud otsustuspädevuse lähetajaministeeriumile. Lisaks tehakse välisteenistusse värbamisel erisus, mis võimaldab edaspidi tähtajaliselt ilma avaliku konkursita värvata tööle endisi diplomaate. Abikaasa- ja registreeritud elukaaslase tasu maksmist jätkatakse 50% ulatuses ka kaasasoleva abikaasa töötamise puhul. Samuti luuakse võimalus võtta pikaajalisse välislähetusse kaasa tugiisik üksi alla 13-aastase lapsega, puudega lapse või puuduva töövõimega täisealise lapsega pikaajalisse välislähetusse minevale teenistujale.
Valitsuse algatatud ravikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (töövõimetuse ennetamine) eelnõu (377 SE) näeb ette võimalused teha tööd ka pikaajalisel haiguslehel olles.
Töötajal nähakse ette uus võimalus pärast kahekuulist (60 päeva) haiguslehel olemist töötada haiguslehe alusel vastavalt tervisele kohandatud tingimustes, näiteks osalise tööajaga või kergemaid ülesandeid täites. Tervisekassa maksaks samal ajal töötasu vähenemist kompenseerivat hüvitist maksimaalselt 122 päeva, tuberkuloosi korral 180 päeva. Lisaks saab töötaja samal perioodil vajadusel Eesti Töötukassalt töövõimet toetavaid tööturuteenuseid, nt tööalane rehabilitatsioon, kogemusnõustamine, tugiisikuga töötamine, tööks vajalikud abivahendid.
Kavandatud muudatus puudutab aastas keskmiselt 17 000 üle 60 päeva kestva ajutise töövõimetusega töötajat, kellest hinnanguliselt 5000 inimest kasutaks haiguslehe ajal töötamise võimalust ja ligikaudu 1800 vajaks selleks toetavaid teenuseid.
Lisaks antakse eelnõuga lapsevanemale õigus saada kuni 60 kalendripäeva hooldushüvitist olenemata lapse diagnoosist. Kehtiva korra kohaselt saab 60 päeva hooldushüvitist vaid onkoloogilise diagnoosiga laste põetamisel, kui haigusjuhtum algas haiglas. Mõju tervisekassa eelarvele hooldushüvitise pikendamisel 14 päevalt 60 päevale on keskmiselt 615 000 eurot aastas, mille vajadusega on tervisekassa eelarves arvestatud.
Alates 1. maist 2025. a nähakse ette ka uus täiendava ravimi- ja meditsiiniseadmehüvitise regulatsioon. Muudatus vähendab suurte ravimi- ja meditsiiniseadmekuludega inimeste omaosaluskoormust. Hüvitise määramisel arvestatakse kokku patsiendi omaosaluse kulud nii ravimite kui meditsiiniseadmete ostmisel. Kehtiva korra kohaselt arvestatakse täiendavat ravimihüvitist kalendriaastas ravimite ostmisel tasutud summast, mis ületab 100 eurot. Alammäär 100 eurot jääb samaks, kuid kokku arvutatakse nii ravimite kui meditsiiniseadmete kulud. Muudatus võimaldab eelkõige toetada neid patsiente, kelle kõrge omaosalus kujuneb ravimite kõrval just meditsiiniseadmete soetamise kuludest.
Eelnõu kohaselt muudetakse ka sotsiaalmaksuseadust ja laiendatakse sotsiaalmaksusoodustust kõikidele ajutise töövõimetuse hüvitistele, kui tööandja soovib kompenseerida vabatahtlikult töötajale haigus- või hoolduslehe ajal saamata jääva töötasu. Praegu on tööandja jaoks sotsiaalmaksuvaba haigushüvitis, mida ta maksab töötajale teise kuni kaheksanda haiguspäeva eest.
Samuti võetakse eelnõuga alates 5. aprillist 2024. a töötervishoiu ja tööohutuse seadusesse üle direktiiv, mis näeb ette, et töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, mida varem tuli järgida kantserogeenide ja mutageenide puhul, kehtivad edaspidi ka reproduktiivtoksiliste ainetega tööalase kokkupuute korral. Seetõttu tekib tööandjal kohustus korraldada töötajale tervisekontrolli enne reproduktiivtoksiliste ainetega kokkupuute algust.
Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Pakistani Islamiriigi valitsuse vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu (368 SE) eesmärk on soodustada investeeringuid lepinguosaliste riikide vahel.
Leping kui rahvusvaheline õigusakt annab investoritele võrreldes riigisisese õigusaktiga suurema õiguskindluse lepinguga reguleeritud maksusüsteemi elementide suhtes, kuna kahepoolse rahvusvahelise lepingu muutmine nõuab üldjuhul rohkem aega kui riigisisese õigusakti muutmine. Eesmärgi saavutamiseks piirab leping tulumakse, mida tuluallikariik teise riigi residentide tulule võib kehtestada, tagab isikute võrdse kohtlemise ning kõrvaldab võimaliku topeltmaksustamise.
Valitsuse algatatud maksualase teabevahetuse seaduse, maksukorralduse seaduse ja tulumaksuseaduse täiendamise seaduse eelnõuga (379 SE) võetakse üle ELi direktiiv, millega muudetakse kehtivat direktiivi (raamatupidamisdirektiivi muudatus), mis paneb hargmaistele kontsernidele kohustuse avalikustada makstud tulumaksusummad ning sellealast taustateavet riikide lõikes. Direktiivi ülevõtmistähtaeg oli 22. juuni 2023. Direktiiviga soovitakse hargmaiste kontsernide tegevust muuta läbipaistvamaks ja võidelda maksudest kõrvalehoidumise vastu globaalsel tasandil. Muudatus paneb teatud liiki suurkontsernidele kohustuse avalikustada tulumaksualast teavet eraldi aruandes.
See puudutab Euroopas tegutsevaid hargmaiseid kontserne, kelle kogutulu kahel järjestikusel aruandeaastal ületab 750 miljonit eurot. Kuna Eestis on selliste ettevõtete arv väike ja nad juba esitavad samasisulist aruandlust maksu- ja tolliametile, siis tekitaks eraldi aruande loomine raamatupidamise seaduse kaudu siin sisuliselt topeltaruandluse. Seetõttu on otstarbekam lahendada direktiivi ülevõtmine maksuseadusandluse muudatuste kaudu, andes maksuhaldurile volitused neile juba laekunud aruannete avalikustamiseks veebis.
Riigikogu liikmete Helle-Moonika Helme, Henn Põlluaasa algatatud korrakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (163 SE) reguleerib Euroopas tõsiseks probleemiks kerkinud araabia kultuuridest pärinevate näokatete – burka ja niqab – kandmist. Eelnõu seletuskirjas on selgitatud, et burka on islamiriikides kasutatav naiste riideese, mis katab kogu keha pealaest jalatallani, jättes silmadele vaid kitsa vaatepilu. Niqab on tavaliselt ristkulikukujuline riie, mis on kinnitatud naiste pearäti külgedele ja katab näo nii, et vaid silmad jäävad nähtavale.
Riigikogu liikmete Henn Põlluaasa, Helle-Moonika Helme, Mart Helme ja Jaak Valge algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu valmise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (246 SE) nähakse ette kehtestada Eestis mandaatide ühitamatuse põhimõte, mille kohaselt uus omandatud mandaat tühistab eelneva mandaadi ehk kui Riigikogu liige osutub valituks kohaliku omavalitsuse volikokku, siis tühistub Riigikogu mandaat ja vastupidi. Riigikogu liikmel on vastavalt eelnõule õigus valida, kumba mandaati ta kasutab.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (276 SE) soovitakse muuta Vabariigi Valitsuse seadust selliselt, et on tagatud Vabariigi Valituse liikmete osas julgeolekukontroll kogu riigisaladuse loa kehtivuse perioodi jooksul.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (290 SE) eesmärk on piirata kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel hääleõigust ainult Eesti kodanike ja Euroopa Liidu kodanikega. Kehtiv seadus võimaldab kohalikel valimistel hääletada ka neil alalistel elanikel, kes on mõne muu riigi kodanikud või kellel puudub üldse kodakondsus.
Sündmused
Kell 10.30 – Riigikogu esimees Lauri Hussar kohtub Kanada parlamendi alamkoja esimehe Greg Fergusega.
Kell 12 – julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni kohtub Saksamaa Parlamendi Bundestag parlamentaarse järelevalve komitee esindajatega (A. Rei nõupidamisruum).
Kell 12.30 – Eesti-Kanada parlamendirühm kohtub Kanada parlamendi alamkoja esimehe Greg Fergusega.
Kell 15.05 – Riigi valimisteenistuse juht Arne Koitmäe kohtub Kanada parlamendi alamkoja esimehe Greg Fergusega (ruum L240).
Välislähetused
2.–6. märts
Riigikogu liige Riina Solman osaleb konverentsil „Israel Allies Foundation Chairman’s conference“ Jeruusalemas Iisraelis.
3.–9. märts
Riigikogu Eesti-Taiwani toetusrühma esimees Kristo Enn Vaga (3.–14. märts) ning liikmed Karmen Joller, Ester Karuse, Katrin Kuusemäe, Tõnis Lukas, Juku-Kalle Raid, Luisa Rõivas ja Jaak Valge kohtuvad Taiwani presidendi Tsai Ing-weni, parlamendi esimehe Han Kuo-yu, peaministri Chen Chien-jeni ja välisministri Joseph Wuga Taipeis Taiwanis.
5.–7. märts
Riigikogu liige Urmas Reinsalu osaleb Euroopa Rahvapartei Kongressil Bukarestis Rumeenias.
Riigikogu pressiteenistus
Eleen Lindmaa
631 6456, 5551 4433
[email protected]
päringud: [email protected]
Riigikogu arutas riigi pikaajalise arengustrateegia elluviimist hariduses
„Hariduses tähendavad muutused sageli seda, et see, mis on toonud meid siia, viib meid siit ka edasi. Eesti haridussüsteem on omal moel isegi paremini kui Eesti riik sajandite muutumisele väga hästi vastu pidanud. Olles vanem kui Eesti riik, on Eesti haridus oma tugevust tõestanud. Ja neid tugevusi me peame hoidma,“ lausus Kallas.
Minister märkis, et vaja on ka uusi lahendusi, mis ei pruugi kohe olla kõige lihtsamad, nähtavamad, odavamad või meeldivamad, kuid mis kindlustavad heaolu kasvu, jätkusuutliku arengu ja majanduskasvu ka pikas plaanis. Ta tõi välja murekohad, et viiendik õpilastest õpib venekeelses haridussüsteemis ja iga kümnes põhikoolilõpetaja jääb põhiharidusega.
Kallas osutas, et ta algatas mullu hariduskulude ülevaatamise projekti, et saada detailne ülevaade Eesti hariduskuludest. Analüüs koos ettepanekutega valmib tema sõnul mais ning selle pinnalt on kavas teha ettepanekud võimalikeks muudatusteks hariduse rahastamises.
Minister viitas, et alanud aastal hakatakse ellu viima mitut pikalt ette valmistatud reformi. „Kõige märgilisem on aastakümneid oodatud eestikeelsele haridusele üleminek,“ sõnas ta ning viitas, et see algab lasteaedades ning esimestes ja neljandates klassides selle aasta septembris ja kestab kuni 2030. aastani. Ta lisas, et samal ajal ootavad ees muudatused alus-, üld-, kutse- ja kõrghariduses. „Ees seisab ka õpetajate töö- ja palgatingimuste kokkuleppimine, minu siht on esmakordselt sõlmida ka pikaajaline hariduslepe.“
„Tehisintellekti evolutsiooniline surve inimkonnale ei tähenda mitte ainult seda, et põhiharidusest enam ei piisa, vaid ka seda, et aina enam on vaja, et oleks inimestel kõrgharidus. Eestis on kõrgharidus keskmiselt 40 protsendil tööealisest elanikkonnast. Nooremas vanusegrupis on see 44 protsenti. Oleme endale sihiks võtnud, et vähemalt pool nooremast põlvkonnast peaks omandama kõrghariduse,“ sõnas Kallas.
Kallas toonitas, et kõrgharitud inimeste osakaal Eestis peab kasvama. Tema sõnul peab kõrgharidus olema kättesaadav suuremale hulgale noortele, mistõttu peab õppemaksuta eestikeelne kõrgharidus jääma kättesaadavaks noortele, kes asuvad omandama oma esimest kõrgharidust, ning erilist tähelepanu tuleb pöörata maapiirkondadest tulevatele noortele. See omakorda tähendab, et maapiirkondades peab olema kättesaadav kvaliteetne keskharidus.
Teadus- ja arendustegevuse valdkonnas on ministri sõnul oluline selgemaks muuta teaduse rahastamisega seonduvad küsimused. „Kuhu me seda üht protsenti investeerime ja mis on tegelikult see tark suund, kuhu me peaksime seda investeerima? See on üks olulisemaid ülesandeid, mida me teadusrahastu puhul sellel aastal endale eesmärgiks oleme võtnud.“
Samuti rääkis minister õpetajatest, märkides, et vastutus, töökoormus, tulemuse ootus ja selle eest makstav tasu ei ole tasakaalus. „Me peame kokku leppima, kust algab ja lõpeb õpetaja vastutus ning kust algab lapsevanema ja kogukonna vastutus,“ lausus Kallas ja toonitas, et me ei saa edasi minna ootusega, et õpetaja ja kool üksi vastutavad meie noorte arengu eest.
Läbirääkimistel võtsid sõna Eesti 200 fraktsiooni nimel Kadri Tali, Isamaa fraktsiooni nimel Priit Sibul, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Jaak Aab, Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel Liisa Kersna, Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel Vadim Belobrovtsev ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel Mart Helme.
Riigikogu nimetas RMK nõukokku uue liikme
Riigikogu võttis vastu keskkonnakomisjoni algatatud Riigikogu otsuse „Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu liikme tagasikutsumine ja uue liikme nimetamine“ (386 OE), millega kutsutakse Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) nõukogust tagasi Yoko Alender ning nimetatakse uueks nõukogu liikmeks Maria Jufereva-Skuratovski.
RMK nõukogus on üheksa liiget, kellest kaks on sinna nimetatud Riigikogu otsusega. Riigikogu liikmetest kuulub nõukokku veel Jevgeni Ossinovski.
Otsuse vastuvõtmise poolt hääletas 44 Riigikogu liiget, üks saadik jäi erapooletuks.
Ühe eelnõu esimene lugemine jäi pooleli
Istungi tööaja lõppemise tõttu jäi pooleli valitsuse algatatud energiamajanduse korralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (356 SE) esimene lugemine.
Eelnõuga võetakse üle Euroopa Liidu vastavast direktiivist tulenevad taastuvenergia edendamist soodustavad põhimõtted ja kohustused. Need aitavad saavutada Euroopa Liidu energiapoliitika eesmärki, milleks on suurendada säästliku ja taastuva energia kasutamist. Muu hulgas seatakse direktiivis liikmesriikidele kohustuslikud ühtsed põhimõtted üld- ja alameesmärkide täitmiseks ja toetuste maksmiseks. Valdav osa direktiivist on üle võetud energiamajanduse korralduse seadusega 4. mail 2022.
Euroopa Komisjoni põhjendatud arvamusele tuginedes sätestatakse eelnõus direktiivist tulenevad lisatingimused, mille alusel arvestatakse toodetud energia taastuvenergiaks ja makstakse toetusi. Peale selle tuuakse eelnõuga seadusesse täpsed terminid, mis tähistavad taastuvenergia tootmise, tarbimise või tarnimisega seotud mõisteid.
Läbirääkimistel võtsid sõna Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel Rain Epler, Isamaa fraktsiooni nimel Aivar Kokk ja Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel Andres Sutt.
Kahe eelnõu esimene lugemine lükkus edasi
Istungi tööaja lõppemise tõttu lükkus homse istungi päevakorda ka valitsuse algatatud energiamajanduse korralduse seaduse ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse täiendamise seaduse eelnõu (359 SE) ning valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Korea Vabariigi valitsuse vahelise lennuteenuste lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (357 SE) esimene lugemine.
Fotod (autor: Erik Peinar / Riigikogu Kantselei)
Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
[email protected]
päringud: [email protected]
Menetlusse võeti eelnõu riigieelarve seaduse muutmiseks
Valitsuse 4. märtsil algatatud 2024. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (389 SE).
2024. aasta riigieelarve kogumahtu muutmata viiakse eelarvesse sisse muudatused, mis on vajalikud õpetajate palga alammäära tõstmiseks 1820 euroni. Selleks suunatakse riigieelarves kohaliku omavalitsuse toetusfondi 9,27 miljonit eurot.
Praegu on õpetajate palga alammäär 1803 eurot. Õpetajate palga alammäärale lisandub 20% diferentseerimise osa. Kokku kasvab õpetajate palga arvestuslik keskmine 6,6 protsenti ehk 2184 euroni.
Toetusfondi suunatavate vahendite arvelt vähendatakse haridus- ja teadusministeeriumi eelarvet 6 773 000 eurot. Sealhulgas 5 miljonit eurot vähendatakse teadusasutustele ja teadlastele suunatud programmist, kus möödunud aastal kasutati vähem vahendeid. 2024. aastaks planeeritud teaduse rahastus ei vähene.
1 773 000 euro võrra vähendatakse üld- ja kutsehariduse juurdepääsu vahendeid seoses koolieelsete lasteasutuste ja üldhariduskoolide +1 õpetaja ametikoha toetamise lõpetamisega selle programmitegevuse eelarvest. Teenus jätkub eestikeelsele haridusele ülemineku tegevuskava raames.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi eelarvet vähendatakse 1 000 000 eurot hoides kokku e-residentsuse programmile planeeritud vahendeid. Kokkuhoid saavutatakse peamiselt tegevuste pealt, mida on võimalik automatiseerida ja sellevõrra soetada turult vähem tugitegevusi.
Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi eelarvet vähendatakse 400 000 euro võrra. Vahendite mahtu vähendatakse ministeeriumi tõhusama majandamisega.
Siseministeeriumi eelarvet vähendatakse 900 000 eurot. 400 000 eurot kulude arvelt, mis olid planeeritud võimalike 2024. aasta hinnatõusude nagu kütus ja energia jaoks ning muude ootamatute kulude katmiseks. Vajadusel kaetakse need kulud teiste majandamiskulude kokkuhoiu arvelt. Lisaks suunatakse ümber 500 000 eurot investeeringute arvelt, mis oli planeeritud siseministeeriumi võimaliku kolimisega seotud kuludeks. Vajadusel kaetakse investeeringud järgnevatel aastatel.
Sotsiaalministeeriumi eelarvet vähendatakse 200 000 euro võrra täitmata ametikohtade ning koolituste, lähetuste, ürituste ja tõlketeenuste kulude arvelt.
Riigieelarve muutmisega korrigeeritakse pensionäri toetuse saamise aluseks olevat pensioni määra, mis algses eelnõus oli ekslikult olnud suurem. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.
Valitsuse 4. märtsil algatatud infoühiskonna teenuse seaduse, autoriõiguse seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (390 SE).
Eelnõu tagab ELi digiteenuste (DSA) määruse nõuetekohase ja mõjusa täitmise, et paremini tõkestada ebaseadusliku veebisisu levikut, paremini kaitsta digiteenuste kasutajate sõna- ja teabevabadust ning ühtlustada digiteenustele kohalduvaid nõudeid Euroopa Liidu siseturul.
DSA määrus seab eraldi kohustused väga suurtele digiplatvormidele, millel on ELis üle 45 miljoni kasutaja, näiteks Youtube, Facebook, Instagram, TikTok, X, Amazon, Booking.com. Määruse järgi on need platvormid kohustatud igal aastal hindama oma teenuste riske ebaseadusliku sisu levitamisele, põhiõigustele, sealhulgas sõnavabadusele, rahvatervisele, avalikule julgeolekule, alaealistele ning kehtestama meetmed nende riskide maandamiseks.
DSA määrus muudab digiplatvormide tegevuse sisu modereerimisel ja seotud otsuste langetamisel läbipaistvamaks. Näiteks tekib kasutajatel õigus olla teavitatud, kui nende avaldatud sisu on eemaldatud või juurdepääs sellele takistatud ning miks seda on tehtud. Ühtlasi peavad digiplatvormid enda kasutajatingimustes arusaadavalt välja tooma, mis alustel ja kuidas nad sisu toimetavad.
Saadud info võimaldab kasutajatel neid otsuseid vaidlustada ja oma õigusi kaitsta. Kasutajad saavad oma kaebused esitada otse platvormile, valida kohtuvälise vaidluste lahendamise organi või pöörduda kohtusse.
Eestis hakkab järelevalvet tegema tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet (TTJA), kes juba tegeleb sarnaste teemadega. Edaspidi on õigus esitada TTJAle kaebus, kui kahtlustad, et mõni digiteenus rikub DSA määruse nõudeid. Kui kaebust on pädev lahendama teise EL- i liikmesriigi pädev järelevalveasutus, edastab TTJA kaebuse edasi koos ameti arvamusega. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.
Rahanduskomisjoni 4. märtsil esitatud riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (391 SE).
Eelnõuga suurendatakse Riigikogu rolli põhiseaduslike institutsioonide eelarveotsuste tegemisel ning välditakse olukorda, kus Vabariigi Valitsus otsustab nende sõltumatute institutsioonide rahastamise üle, kelle ülesandeks on täitevvõimu tegevuse sõltumatu kontrollimine ja tasakaalustamine.
Eelnõu loob aluse, et põhiseaduslike institutsioonide eelarvetaotlused kiidab heaks Riigikogu rahanduskomisjon enne riigieelarve eelnõu algatamist Riigikogus. Vabariigi Valitsusel on ka edaspidi õigus ja kohustus hinnata põhiseadusliku institutsiooni eelarvetaotlust. Põhiseaduslikud institutsioonid esitavad eelarvetaotlused täies ulatuses Riigikogu rahanduskomisjonile ja Rahandusministeeriumile ning erimeelsuste korral esitab Vabariigi Valitsus eriarvamuse koos põhjendustega otsustamiseks Riigikogu rahanduskomisjonile. Riigikogu rahanduskomisjoni otsus ja põhiseaduslike institutsioonide eelarvetaotlused lisatakse riigieelarve eelnõu seletuskirja juurde lisadena. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.
Riigikaitsekomisjoni 4. märtsil algatatud elektroonilise side seaduse ja looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (392 SE).
Eelnõu eesmärk on õiguslikult lahendada ohuteavituse kasutamine sõjaväelisel väljaõppel, täpsemalt õppekogunemisel, suurõppusel ja lisaõppekogunemisel. Täiendav seaduslik alus on vajalik selleks, et tagada isikuandmete kaitse, millega määratletakse kõik juhud, mille puhul on olemas õiguslik alus saata ohuteavitus. Õppekogunemiste lisamisega ei muutu regulatsioon sisuliselt, vaid täiendav alus võimaldab elu ja tervist või riigi julgeolekut ohustavate sündmuste lahendamiseks paremini valmistuda ka juhul, kui õppus korraldatakse eesmärgiga valmistada ette riigi sõjalist kaitset.
Teise olulise muudatuse eesmärk on võimaldada sõjaväelise väljaõppe tõhusamaks läbiviimiseks ja riigikaitse eesmärgi saavutamiseks harjutada teatud reaalseid võimeid, näiteks pioneerisildade paigaldamist jõgedele ja nende eemaldamist. Eelnõuga luuakse õiguslik alus, et Keskkonnaamet saaks anda Kaitseväele nõusoleku kasutada ranna ja kalda piiranguvööndit ning ehituskeeluvööndit õppekogunemise läbiviimiseks.
Kolmanda muudatuse eesmärk on võimaldada ranna ja kalda ehituskeeluvööndis ehitada ehitist, mis tagab riigikaitse eesmärgi, samuti võimaldada riigikaitse tagamiseks omandatava veekoguäärse ehitisega kinnisasja omanikule pakkuda kinnisasja vahetust samaväärse kinnisasja vastu. Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.
Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]
Eestisse tuleb visiidile Kanada parlamendi alamkoja esimees Greg Fergus
Esmakordselt Eestis viibiv Fergus kohtub kolmapäeval Hussariga, kes külastas koos teiste Balti riikide spiikritega Kanadat jaanuari lõpus ning esitas oma kolleegile siis ka küllakutse. Samuti on Fergusel kohtumised peaminister Kaja Kallase, kaitseminister Hanno Pevkuri ja välisminister Margus Tsahknaga.
Riigikogus kohtub Fergus ka Eesti-Kanada parlamendirühma esimehe Peeter Tali ja parlamendirühma liikmetega. Kõigil kohtumistel arutatakse riikide suhteid ja koostöö tihendamist, Ukraina edasist toetamist ja Venemaa survestamist, Venemaa külmutatud varade kasutuselevõtmist ning NATO heidutus- ja kaitsehoiaku tugevdamist.
Kanada parlamendi alamkoja esimees kohtub Tallinnas ka riigi valimisteenistuse juhi Arne Koitmäe ning tarkvaraarendus- ja ärikonsultatsiooniettevõtete CGI ja Nortali esindajatega ning külastab okupatsioonide ja vabaduse muuseumi Vabamu.
Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
[email protected]
päringud: [email protected]
