Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu eelinfo 22. – 28. veebruarini

Head ajakirjanikud!

Riigikogu Kantselei on seoses viirushaiguse COVID-19 puhanguga võtnud kasutusele vajalikud ettevaatusabinõud. Palume ajakirjanikel Toompea lossis olles kanda maske ja hoida intervjueeritavaga vähemalt kahemeetrist vahet.

Täname mõistva suhtumise eest!

Esmaspäev, 22. veebruar

Kell 15 – Riigikogu kaugosalusega istung

Riigikogu kinnitab töönädala päevakorra.

Peaminister Kaja Kallase poliitiline avaldus koroonaviiruse olukorrast.

Esimene lugemine – üks eelnõu: korruptsioonivastase seaduse muutmise seaduse (GRECO soovituste täitmine ja julgeolekuasutuste juhtide huvide deklaratsioonide avalikkuse piiramine) eelnõu (323 SE).

Riigikogu liikmete arupärimisele hariduse kvaliteedi kohta koroonakriisi tingimustes (nr 49) vastab haridus- ja teadusminister Liina Kersna.

Riigikogu liikmete kõnesoovide korral toimub vaba mikrofon.

Kell 11 – komisjonide istungid

Euroopa Liidu asjade komisjoni videoistungil – kell 13.15: seisukoha andmine: Euroopa Komisjoni avalik konsultatsioon taastuvenergia- ja energiatõhususdirektiivide ülevaatuse kohta, kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad; Eesti seisukohad 25.–26. veebruaril toimuval ELi konkurentsivõime nõukogu videoistungil (ühisturg ja tööstus, teadus), kutsutud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt ning haridus- ja teadusminister Liina Kersna;

Euroopa Liidu asjade komisjoni ja väliskomisjoni ühisel videoistungil – kell 14.15: Eesti seisukohad 25.–26. veebruaril toimuval Euroopa Liidu riigipeade ja valitsusjuhtide videokohtumisel, kutsutud peaminister Kaja Kallas;

keskkonnakomisjoni videoistungil – kell 11.10: arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile Eesti seisukohad avamere taastuvenergia strateegia ning üleeuroopalise energiataristu suuniste (TEN-E) määruse eelnõu kohta – COM(2020) 741, COM(2020) 824, kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Keskkonnaministeeriumi esindajad; keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (keskkonnaregistri seaduse kehtetuks tunnistamine) eelnõu (292 SE), kutsutud Keskkonnaministeeriumi ja Keskkonnaagentuuri esindajad;

kultuurikomisjoni videoistungil – kell 11.10: komisjoni tööst;

maaelukomisjoni videoistungil – kell 11.10: kohtumine maaeluminister Urmas Kruusega; loomatauditõrje seaduse § 11 muutmise seaduse eelnõu (307 SE), kutsutud Maaeluministeeriumi ja eelnõu algataja esindajad; Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele avamere vesiviljeluse mahu määramiseks“ eelnõu (316 OE);

majanduskomisjonis videoistungil – kell 11.10: liiklusseaduse ning autoveoseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (299 SE); arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile: Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse Euroopa andmehalduse kohta (andmehaldust käsitlev õigusakt) eelnõu suhtes, kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad;

rahanduskomisjoni videoistungil – kell 11.15: tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu  (293 SE); Rahandusministeeriumi ülevaade 2020. aasta riigieelarve täitmisest;

riigikaitsekomisjoni ja väliskomisjoni ühisel videoistungil – 17.–18. veebruaril toimunud NATO kaitseministrite videokohtumisest, kutsutud Kaitseministeeriumi esindaja;

riigikaitsekomisjoni väljasõiduistungil – kell 12: Eesti väliseid julgeolekuohte koondavast Välisluureameti raportist, kutsutud Välisluureameti esindajad;

sotsiaalkomisjoni videoistungil – kell 11.10: psühhiaatrilise abi seaduse § 3 täiendamise seaduse eelnõu (115 SE), kutsutud Sotsiaalministeeriumi ja Õiguskantsleri Kantselei esindajad; Euroopa Liidu asjade komisjonile arvamuse andmine: Eesti seisukohad ELi terviseliidu kohta – COM(2020) 724; COM(2020) 725; COM(2020) 726;COM(2020) 727, kutsutud Sotsiaalministeeriumi esindaja; sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (295 SE), kollektiivsest pöördumisest „PEATAME 5G!“, kutsutud Sotsiaalministeeriumi esindaja; olulise tähtsusega riiklikust küsimusest „COVID-19 vaktsineerimise korraldamine“;

väliskomisjoni videoistungil – pärast ühisistungi lõppu: Eesti ja Venemaa suhetest; komisjoni liikmete tegevusest;

julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjonis – kohtumine Kaitsepolitseiameti peadirektori Arnold Sinisaluga;

korruptsioonivastase erikomisjoni videoistungil – kell 13.30: korruptsioonivastase seaduse muutmise seaduse eelnõu (323 SE) (GRECO V soovituste täitmine ja julgeolekuasutuste juhtide huvide deklaratsioonide avalikkuse piiramine), kutsutud Siseministeeriumi esindajad; komisjoni plaanidest kevadistungijärgul;

riigieelarve kontrolli erikomisjonis – kell 13.15: olukorrast koroonaviiruse leviku tõkestamisel, kutsutud peaminister Kaja Kallas, Tartu Ülikooli rakendusviroloogia professor Andres Merits, riigikontrolör Janar Holm ning Riigikontrolli esindajad; olukorrast vaktsineerimise korraldamisel, kutsutud tervise- ja tööminister Tanel Kiik, Tartu Ülikooli rakendusviroloogia professor Andres Merits, riigikontrolör Janar Holm ning Riigikontrolli esindajad; istung on avalik, toimub veebiülekanne (ruum L333).

Sündmused

Kell 10 – Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni esimees Sven Sester osaleb videosilla vahendusel OSCE PA NB8 kohtumisel.

Kell 12 – Riigikogu esimees Henn Põlluaas kohtub Brasiilia suursaadikuga Eestis José Antonio Gomes Pirasega.

Kell 12 – riigikaitsekomisjoni esimees Enn Eesmaa kohtub videosilla vahendusel koos Poola, Tšehhi ja Leedu parlamentide saadikutega Euroopa Parlamendi asepresidendi Roberta Metsolaga.

Kell 14.45 – rahanduskomisjoni liikmed osalevad videosilla vahendusel Parlamentidevahelise Euroopa Liidu stabiilsuse, majanduse koordineerimise ja juhtimise konverentsil (SECG).

Teisipäev, 23. veebruar

Kell 10 – Riigikogu kaugosalusega istung

Teine lugemine – üks eelnõu: alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (297 SE).

Esimene lugemine – kaks eelnõu: kaitseväeteenistuse seaduse § 15 muutmise seaduse eelnõu (324 SE); finantsinspektsiooni seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (326 SE).

Kell 14 – komisjonide istungid

majanduskomisjoni ja keskkonnakomisjoni ühisel videoistungil – kell 13: tugitegevustest vesinikutehnoloogiate projektidele, kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi ning Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse esindajad;

majanduskomisjoni videoistungil – riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu (308 SE), konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (325 SE), kutsutud riigihalduse minister Jaak Aab;

põhiseaduskomisjoni videoistungil – Riigikogu otsuse „Riigikogu otsuse „Rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjoni moodustamine“ muutmine“ eelnõu (338 OE), Riigikogu otsuse „Riigikogu otsuse „Eesti keele õppe arengu probleemkomisjoni moodustamine“ muutmine“ eelnõu (335 OE), Riigikogu otsuse „Riigikogu otsuse „Julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni moodustamine“ muutmine“ eelnõu (334 OE), Riigikogu otsuse „Riigikogu otsuse „Riigieelarve kontrolli erikomisjoni moodustamine“ muutmine“ eelnõu (336 OE), Riigikogu otsuse „Riigikogu otsuse „Korruptsioonivastase erikomisjoni moodustamine“ muutmine“ eelnõu (337 OE), kutsutud esitajate esindajad;

õiguskomisjoni videoistungilsiseturvalisuse arengukavast 2020–2030, kutsutud siseminister Kristian Jaani.

Kolmapäev, 24. veebruar

Eesti Vabariigi aastapäev

Kell 7.32 – pidulik riigilipu heiskamise tseremoonia Toompeal Kuberneri aias. Sündmus on ilma publikuta. Otseülekande teevad ETV, ETV+ ja Vikerraadio.

Tseremoonial peab kõne Riigikogu esimees Henn Põlluaas. Õnnistussõnad ütleb Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Urmas Viilma. Eesti Vabariigi iseseisvusmanifesti loeb ette Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli 30. lennu üliõpilane, Voldemar Panso preemia laureaat Hardo Adamson.

Kuberneri aeda on hajutatult üles rivistatud akadeemiliste ühenduste ja isamaaliste noorteorganisatsioonide liputoimkonnad.

Rahvusooper Estonia poistekoori esituses kõlavad dirigent Hirvo Surva juhatusel Enn Võrgu „Eesti Lipp“ Martin Lipu sõnadele, Juhan Aaviku „Hoia, Jumal, Eestit“ Aleksander Leopold Raudkepi sõnadele ja Viktor Konstantin Oxfordi „Jää vabaks, Eesti meri“.

Tseremoonia lõpeb orienteerivalt kell 8.03.

Kell 10 – Riigikogu esimees Henn Põlluaas asetab Vabadussõjas langenute mälestuseks Riigikogu nimel pärja Vabadussõja võidusamba jalamile (Vabaduse väljak).

Sündmused

Kell 14 – Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni esimees Sven Sester osaleb videosilla vahendusel OSCE PA alalise komitee töös.

24.–26. veebruar – Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni esimees Sven Sester ning liikmed Heljo Pikhof ja Marko Šorin osalevad videosilla vahendusel OSCE PA talveistungil.

Neljapäev, 25. veebruar

Kell 10 – Riigikogu kaugosalusega istung

Teine lugemine – üks eelnõu: sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (295 SE).

Esimene lugemine – üks eelnõu: Eesti Vabariigi valitsuse ja Soome Vabariigi valitsuse vahelise investeeringute soodustamise ja kaitsmise lepingu muutmise ja lõpetamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (294 SE).

Kell 14 – komisjonide istungid

keskkonnakomisjoni videoistungil – Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) ja Keskkonnainvesteeringute Keskuse nõukogu liikmete määramisest; kõrgendatud avaliku huviga aladest ja raiesurve vähendamisest metsanduses, kutsutud RMK esindajad;

väliskomisjoni videoistungil – väliskomisjoni tellitud uuringu „Eesti huvid ja võimalused seoses globaalsete arengutega Arktikas järgneval kümnendil“ teine vahearuanne, kutsutud Eesti Välispoliitika Instituudi, Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse ning Tartu Ülikooli esindajad;

õiguskomisjoni videoistungil – täitemenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (315 SE), kutsutud Justiitsministeeriumi esindajad;

riigikaitsekomisjoni videoistungil – kell 13: kohtumine Ühendkuningriigi parlamendi alamkoja riigikaitsekomisjoniga;

korruptsioonivastase erikomisjoni videoistungil – kell 12: korruptsioonivastaste meetmete rakendamisest ministeeriumides, kutsutud Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Kultuuriministeeriumi esindajad;

riigieelarve kontrolli erikomisjoni videoistungil – kell 8.30: kahest Riigikontrolli kontrolliaruandest, kutsutud Riigikontrolli esindajad.

Sündmus

Kell 12 – väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kohtub Soome, Norra, Taani ja Rootsi suursaadikutega.

Reede, 26. veebruar

Komisjoni istung

Euroopa Liidu asjade videoistungil – kell 10: seisukoha andmine Euroopa Komisjoni avalikule konsultatsioonile taastuvenergia- ja energiatõhususdirektiivide ülevaatuse kohta.

Sündmus

Kell 12.30 – Balti Assamblee Eesti delegatsiooni esimees Aadu Must ja aseesimees Johannes Kert osalevad videosilla vahendusel Balti Assamblee, Põhjamaade Nõukogu ja Beneluxi parlamendi presiidiumite kohtumisel.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
tel 631 6592, 510 6179
e-post merilin.kruuse@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Eesti-Aserbaidžaani parlamendirühma avaldus

Mõistame teravalt hukka Khojaly okupatsiooni ajal 25. – 26. veebruari 1992. aasta öösel Aserbaidžaani tsiviilisikute vastu toime pandud inimsusevastased kuriteod. Selle massimõrva toimepanijad tuleb võtta vastutusele.

Tervitame igasuguse sõjalise tegevuse lõpetamist Aserbaidžaani Vabariigi ja Armeenia Vabariigi vahel Mägi-Karabahhi piirkonnas. Avaldame toetust Aserbaidžaani Vabariigi jõupingutustele, mille eesmärgiks on vabanenud territooriumidel püsiva rahu loomine, lõimumine ja ülesehitamine.  

Eesti-Aserbaidžaani parlamendirühma liikmed

Lisainfo:
Sven Sester
Eesti-Aserbaidžaani parlamendirühma esimees
631 6432
sven.sester@riigikogu.ee

Keskkonnakomisjon arutas metsateemalist kollektiivset pöördumist

Keskkonnakomisjon arutas oma tänasel avalikul istungil metsateemalist kollektiivset pöördumist, milles soovitakse, et lageraied rahvusparkides, looduskaitsealadel ja loodusparkides tuleb keelata, raiemahtusid tuleb vähendada ning loomastiku kaitseks nende sigimisperioodil tuleb keelata kõik raied ajavahemikul 15. aprillist kuni 15. juunini. Samuti soovitakse, et valitsus annaks Eestis metsaga seotud otsuste kujundamisel määrava sõna- ja otsustusõiguse looduskaitseühendustele ning nendega koostööd tegelevatele looduskaitseteadlastele ja ökoloogidele, muudaks metsandusse puutuvaid õigusakte nii, et metsade rüüstamine ja metsalooduse kahjustamine ei oleks enam seaduslik.

Keskkonnakomisjoni esimees Erki Savisaar ütles, et teema on väga tähtis ja selle arutelu  jätkatakse järgmisel komisjoni istungil. Tema sõnul on metsandusega seotud küsimused niivõrd tähtsad, et need vajavad põhjalikku laiapõhjalist arutelu tulenevalt metsanduse arengukava koostamisest.

Arutelul osalesid pöördumise algatajad, Eesti Erametsaliidu, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse liidu, Eestimaa Looduse Fondi, Tartu Ülikooli ning Eesti Maaülikooli ja Keskkonnaministeeriumi esindajad.

Riigikogu eelinfo kolmapäevaks, 20. jaanuariks

Kell 12 – infotund

Riigikogu liikmete küsimustele vastavad infotunnis peaminister Jüri Ratas, kultuuriminister Tõnis Lukas ning majandus- ja taristuminister Taavi Aas.

Jüri Ratas vastab küsimustele COVID-19 tingimustes haiglate toimetuleku, Estonia laevahuku uurimise komisjoni moodustamise, individuaalsete piirangute leevendamise ning vaktsineerimise kohta.

Tõnis Lukas vastab küsimustele sportimisega seotud uute piirangute, rahvusteaduste lisafinantseerimise, eesti keele õppe tuleviku, vabakutseliste loovisikute sotsiaalsete garantiide ning loometoetuste kasvatamise plaani kohta tööturutõrke tingimustes.

Taavi Aas vastab küsimustele teehoiukava, ettevõtlustoetuste, turismi toetusmeetmete, Rail Balticu ning kruusateede kohta.

Kell 14 – Riigikogu kaugosalusega istung

Kolmas lugemine – üks eelnõu:

Põhiseaduskomisjoni algatatud kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõuga (298 SE) muudetakse kohtute seadust selliselt, et kohtunike täiskogu oleks võimalik mõjuval põhjusel edasi lükata ja korraldada osaliselt või täielikult elektrooniliselt. Kehtiva seaduse järgi toimub kohtunike täiskogu ilma ühegi erandita iga aasta veebruari teisel reedel.

Samuti nähakse ette kohtunike täiskogu valitud omavalitsusorganite kohtunikest liikmete ametiaja pikenemine nii kauaks, kuni järgmine täiskogu määrab nende asemele uued liikmed.

Esimene lugemine – üks eelnõu:

Valitsuse algatatud liiklusseaduse ning autoveoseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (299 SE).

Eelnõuga luuakse õiguslik alus mootorsõiduki ja haagise erisüsteemi kontrollimiseks. Arvestades tehnoloogia kiiret arengut ja võimalikku vajadust paindlikult reageerida uute tehnoloogiate kasutuselevõtmisele, kehtestab eelnõu üldise raamistiku erisüsteemide kontrollimisele ning kontrollimisega tegelevatele asutustele. Eelkõige puudutab see praegu maagaasiga sõitvate sõidukite kütusepaake. Uuenduse eesmärk on tagas kütusena surumaagaasi ja veeldatud maagaasi tarbivate sõidukite ohutus.

Kava kohaselt peavad maagaasi tarbivad sõidukid hakkama alates 2021. aastast läbima kohustuslikus korras regulaarset kontrolli, kus kontrollitakse nende sõidukite kütusepaakide nõuetele vastavust.

Üldiselt tagatakse sõidukite ohutus läbi korralise tehnoülevaatuse, mida täiendab liiklusjärelevalve käigus tehtav tehnonõuetele vastavuse kontroll, kuid maagaasi tarvitatavate sõidukite kütusepaagid on enamasti kaetud või asetsevad sõiduki katusel, mis tähendab, et tehnoülevaatusel ei saa nende seisukorda piisavalt hinnata. Samuti nõuab kontrollimine erialaste teadmiste omamist, näiteks kompetentsus hinnata kütusepaagi mikrovigastusi vms, mida ei ole otstarbekas eeldada kõikidelt tehnoülevaatajatelt. Samas jääb ka edaspidi tehnoülevaatajal kohustus veenduda gaasi toitesüsteemi üldises ohutuses, näiteks, et süsteem ei pihkuks.

Sõidukite maagaasi paake kontrollivad praegu enamasti margiesindused, kelle töötajad on läbinud vastava koolituse ning teevad seda vastavalt valmistaja juhenditele, millele tehnoülevaatajatel ei ole võimalik alati kiirelt ligi pääseda.

Riigikogu pressiteenistus
Liisa Johanna Lukk
tel 6316456, 53310789
e-post liisajohanna.lukk@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Majanduskomisjon kooskõlastas Arenguseire Keskuse alanud aasta tegevuskava

Majanduskomisjoni esimees Sven Sester ütles, et eelmise aasta märksõnadeks olid koroonaviirus ja sellest tingitud kriisid majanduses ja sotsiaalsfääris. „Kriisidest võib aga võitjana väljuda, kui õigel ajal õigetele nuppudele vajutada. Üks osa ASKi mulluseid uuringuid keskenduski või puudutasid osaliselt kriisi mõjusid ja riigi rolli suurenemist majanduses ning andsid meile häid mõtteid erinevate otsuste langetamisel,“ ütles ta.

Sester lisas, et ASKi töö ja soovitused jäävad ka alanud aastal poliitikakujundamisel oluliseks sisendiks, et maandada tulevikuarenguga kaasnevaid riske. „Kooskõlastasime tänasel istungil ASKi uue aasta tööplaani, milles lisaks neljale uurimissuunale on ühe tegevussuunana fookuses ka teiste maailma mõttekodade uurimistulemuste vahendamine. Riigikogu liikmetel on oma tegevuse laiema konteksti tajumiseks oluline teada, millised teemad on maailma mõttekodades käsitlemisel.“

Majanduskomisjoni aseesimees Kristen Michal tõstis alanud aasta uurimissuundadest esile tulevikukindla maksustruktuuri, mille lõpptulemiks peaks olema alternatiivsed maksumudelid ja nende omavaheline võrdlus sotsiaal-majandusliku ja riigieelarvele avalduva mõju alusel. „Riigi rahanduse kestlikkuse jaoks on oluline kujundada maksusüsteem selliseks, et see soosiks igaühe isiklikku teadlikku planeerimist oma toimetuleku ja tervise parandamiseks ning pensioni kasvatamiseks,“ ütles Michal.

Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilovi sõnul on alanud aasta arenguseire teemade ühisnimetajaks pikaajaliselt jätkusuutlik rahastamine. „Käsitleme pikaajalise hoolduse korraldust ja rahastust, mida tõsiselt survestab rahvastiku vananemine ja sellega seotud hooldusvajaduse kasv. Käsitleme muutuvat nõudlust kõrghariduse järele ning õpingute rahastusvõimaluse üle inimese elukaare. Tulevikukindla maksustruktuuri arenguseires analüüsime võimalusi kujundada maksude abil inimeste käitumist, eesmärgiga ohjeldada riigi kulude kasvu kaugemas tulevikus,“ rääkis ta.

Istungil osalesid Arenguseire nõukoja esimees Jaan Pillesaar ja nõukoja liige Mait Palts, ning keskuse juhataja Tea Danilov ja uuringute juht Lenno Uusküla.

Arenguseire Keskus on ühiskonna ja majanduse pikaajalisi arenguid analüüsiv mõttekoda Riigikogu Kantselei juures.

Riigikogu pressiteenistus
Veiko Pesur
tel 631 6353, 55 590 595
e-post veiko.pesur@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Menetlusse võeti eelnõu täitemenetluse seadustiku muutmiseks

Valitsuse 18. jaanuaril algatatud täitemenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (315 SE).

Eelnõuga tehakse muudatused täitemenetluse lõpetamise regulatsioonis ja sellega seonduvalt ka teistes seadustes, et lihtsustada täitemenetluse lõpetamist tsiviilnõudes. Eelnõuga tehakse järgmised olulisemad muudatused: kohtutäituril tekib võimalus tsiviilnõudes täitemenetlus täitmise aegumise korral lõpetada; avaldus täitemenetluse lõpetamiseks täitmise aegumise tõttu vaadatakse kohtus edaspidi läbi hagita menetluses; kohtutäiturile sätestatakse õigus nõuda menetluse lõpetamise korral menetluse põhitasu 50 protsendi ulatuses ja nähakse ette uus tasu aegumisest tuleneva täitemenetluse lõpetamise avalduse läbivaatamise eest;  2021. aasta jaoks sätestatakse kohtutäiturile pikem võlgniku avalduse läbivaatamise aeg; täpsustatakse täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumise katkemise ja peatumise aluseid. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

Keskkonnakomisjoni ja maaelukomisjoni 18. jaanuaril esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele avamere vesiviljeluse mahu määramiseks” eelnõu (316 OE).

Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek seada strateegiline eesmärk viia avamere vesiviljeluse maht järgneva viie aasta jooksul vähemalt 10 000 tonni juurdekasvuni lähtudes põhimõttest, et asustusmaterjal kasvatatakse ette maismaa kalakasvatustes. Nimetatud eesmärgi elluviimiseks tuleb soodustada ja toetada tänapäevaste ja innovaatiliste tehnoloogiate kasutamist vesiviljeluses, seejuures lähtudes põhimõttest, et arendused ei halvendaks mereala seisundit ega seoks ohtu hea seisundi saavutamist.

Seletuskirjas märgitakse, et eelnõu on esitatud tulenevalt vajadusest teha valdkonna arendamiseks põhimõtteline otsus soodustada riiklikul tasandil keskkonnasäästlikku vesiviljelust ja isevarustatuse tagamist kodumaise kasvatatud kalaga ning saada riiklikul tasandil selgus vesiviljeluse valdkonna arenguvõimaluste osas.

Selgitusena tuuakse, et vesiviljelus on kalade, karpide, vähkide ja veetaimede (nt vetikad) kasvatus, kasutades tehnoloogiaid, mis on mõeldud nende toodangu saamiseks suuremas mahus, kui seda võimaldaksid looduslikud keskkonnatingimused. See on üks kiiremini kasvavaid toidusektoreid maailmas, mis juba annab meie planeedil poole kogu tarbitavast kalast. Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.

Sotsiaaldemokratliku Erakonna fraktsiooni 18. jaanuaril esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele” eelnõu (317 OE).

Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek koostada 1. maiks 2021analüüs ja esitada selle põhjal Riigikogule ettepanekud raha mõju ja raiskamise vähendamiseks Euroopa Parlamendi valimistel, kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel, Riigikogu valimistel ning rahvahääletustel, sealhulgas ülempiiri seadmise valimiskuludele ja valimisreklaami mahule. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee

 

 

 

 

Sotsiaalkomisjon käsitleb avalikul istungil muudatusi vaktsiinitarnetes

Sotsiaalkomisjoni esimehe Tõnis Mölderi sõnul tõi eelmine nädal uudise, et ravimitootjad plaanivad vaktsiinitarneid ajutiselt kahandada. „Soovime teada saada, kuivõrd see mõjutab Eesti esialgset vaktsineerimiskava ja milliste võimalike probleemide ennetamisega meil seetõttu tegeleda tuleks. Samuti kuulame tänasel jätkuarutelul eri ära huvigrupid, kelle ettekanneteni me eelmisel nädalal ajanappusel paraku ei jõudnud,“ rääkis Mölder.

Sotsiaalkomisjoni aseesimees Helmen Kütt lisas, et ravimitootjate teated tarnete vähendamisest tulevad kõige ebasobivamal ajal ning riigil tuleb teha kõik mis võimalik, et vältida võimalikke fataalseid tagajärgi. „Isegi kui meile lubatakse hiljem suuremaid koguseid, võib paljude inimeste jaoks see liiga hilja olla. Eriti suur vajadus vaktsineerimiseks on eakatekodudes töötavatel ja elavatel inimestel, sest selge on see, et eakatel on haiguse kulg raskem ja nende sattumine ka haiglaravile tõenäolisem,“ ütles Kütt.

Istungile on kutsutud Sotsiaalministeeriumi, Terviseameti, Eesti Perearstide Seltsi, Eesti Õdede Liidu, Eesti Haiglate Liidu, Ravimiameti, Eesti Arstide Liidu, Eesti Haigekassa, Eesti Puuetega Inimeste Koja, Eesti Sotsiaalasutuste Juhtide Nõukoja, Eesti Linnade ja Valdade Liidu, Eesti Apteekrite Liidu, Eesti Hambaarstide Liidu ja Eesti Patsientide Liidu esindajad.

Sotsiaalkomisjoni istung avalik osa algab kell 14 ja seda saab jälgida veebist.

Riigikogu pressiteenistus
Veiko Pesur
tel 631 6353, 55 590 595
e-post veiko.pesur@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Arenguseire: Koroonakriis pärsib rohepööret kaubanduses

Koroonakriis pärsib rohepööret kaubanduses, sest kasvanud tähelepanu hügieenile suurendab pakendite kasutamist ja kriisi tõttu on peatatud investeeringud keskkonnasäästlikkusse, selgub Arenguseire Keskuse raportist „Viiruskriisi mõju Eesti majandusele. Stsenaariumid aastani 2030“. Viiruskriis on Eestis andnud hoogu juurde e-kaubandusele, kuid see pole asendanud tavapoodide käibeid.

„Viiruskriis on tugevalt mõjutanud kaubanduse tavapärast toimimist,“ ütles Arenguseire Keskuse ekspert Uku Varblane. „Kiire ümberorienteerumisega e-kanalitele ja kontaktivabadele lahendustele on osa kaubandussektorist suutnud küll kriisi negatiivset mõju leevendada, kuid kasvanud e-kaubandus ei kata siiski tavapoodide vähenenud käibeid.“

Varblase sõnul võib tuua pikaajaline viiruskriis kaasa kaubandusturu konsolideerumise ja konkurentsi vähenemise, sest väiksemad ettevõtted lõpetavad tegevuse. „E-kaubanduse esiletõus avab Eesti kaubanduse jällegi globaalsele konkurentsile, sest kohalikud ettevõtted peavad hakkama enam konkureerima üleilmsete suurte e-poodidega,“ rääkis Varblane. „Tarbimisharjumuste püsiv muutus ja nihkumine e-kaubanduse suunas loob ettevõtjatele seega uusi võimalusi, kuid nõuab konkurentsis püsimiseks uusi oskusi nagu andmeanalüüs ja digiturundus.“

Uku Varblase sõnul on viiruskriisiga saanud mõneks ajaks tagasilöögi ka rohepööre kaubanduses. „Näiteks kui viimastel aastatel on olnud tugev suundumus pakendamise vähendamisele, siis viiruskriisiga tekkinud suurem tähelepanu hügieeninõuetele on andnud sellele tagasilöögi ning e-kaubandus kui selline ongi tavakaubandusest pakendimahukam. Samuti on pandud kaubanduses ootele energiatõhususe parandamisega seotud arendusprojektid – ebaselgel ajal ei soovi keegi liigseid riske võtta,“ lisas ta.

Varblane lisas, et tarbijate ootustele vastamiseks on kaubandusettevõtetele keskkonnasäästu rõhutamine siiski oluline, sest eriti noorem põlvkond on keskkonnamõjude osas järjest teadlikum. „Säästlikkust tuleb silmas pidada nii tarneahelate ülesehitamisel, brändide valikul kui ka toodete pakendamisel,“ ütles Varblane.

Hulgi- ja jaekaubanduses oli 2019. aastal hõivatud 18,3% ehk 101 000 töötajat, sektori osakaal Eesti majanduses loodud lisandväärtusest ulatus 13,5%-ni ehk 3,3 miljardi euroni.

Hulgikaubanduses tegutsevate ettevõtete kuukäive vähenes käesoleva aasta märtsist oktoobrini aasta varasemaga võrreldes kokku 10,4% võrra, jaekaubanduses on tänu heade tulemustega suvekuudele jõudnud summaarne müügikäive eelmise aasta tasemele.

Arenguseire Keskuses koostatud COVID-19 kindlusindeksi järgi paigutub hulgi- ja jaekaubandus 17 vaadeldud majandusharu seas kriisile vastupidavuselt seitsmendale kohale (0,67 punkti).

COVID-19 kindlusindeks

COVID-19 kindlusindeks hindab erinevate majandusharude suhtelist mõjutatust viiruskriisist ja indeksi põhineb ettevõtete erinevatel majandusnäitajatel. Indeksi väärtus jääb vahemikku -5 (suurim negatiivne mõju) kuni +5 (väikseim negatiivne mõju). Indeksis võetakse arvesse majandusharus tegutsevate ettevõtete käibe muutust (summaarne käive perioodil märts-august 2020 võrreldes aasta varasema perioodiga), töötajate arvu muutust nii võrrelduna 2019. aasta sama perioodiga kui ka eriolukorra järgset dünaamikat, tööjõukulude muutust ning ka ettevõtete kasumi ja investeeringute muutust eelmise aasta sama perioodiga võrreldes.

COVID-19 kindlusindeks

Joonis. COVID-19 kindlusindeks. Arvutuste aluseks on Eesti Statistikaameti andmed 

TAUST

Lühikokkuvõtete koostamisel on arvutuste ja jooniste tegemisel tuginetud Eesti Statistikaameti andmetele ning arenguperspektiivide kirjeldamisel on aluseks intervjuud haruliitude esindajatega ning koostöös SA Kutsekoja OSKA uuringugrupiga läbi viidud fookusgrupi intervjuud.

Arenguseire Keskus on ühiskonna ja majanduse pikaajalisi arenguid analüüsiv mõttekoda Riigikogu Kantselei juures. Keskus viib läbi uurimisprojekte Eesti ühiskonna pikaajaliste arengute analüüsimiseks, uute trendide ja arengusuundade avastamiseks.

Priit Sibul: õpetajaamet on liigselt reguleeritud

Täna toimus Riigikogus olulise tähtsusega riikliku küsimusena arutelu teemal „Õpetajate järelkasv ja õpetajaameti väärtustamine kui Eesti riigi jätkusuutlikkuse alustala“. Kõnes Isamaa fraktsiooni nimel ütles Priit Sibul, et õpetajaamet on üle reguleeritud ning erinevad reformid on loonud olukorra, kus Eestis on tuhandeid kvalifikatsiooninõuetele mittevastavaid õpetajaid.

Sibul tõi välja, et Eesti õpetajate koolitust puudutavad muudatused on tekitanud olukorra, kus Eesti koolides töötab tuhandeid kvalifikatsiooninõuetele mittevastavaid õpetajaid. „Eestis töötab koolides 5000 n.ö kvalifikatsioonile mittevastavat inimest, neist 4061 õpetajal puudub magistrikraad ja 946 on kõrghariduseta. See on erinevate reformide ja nõuete tagajärg. Neist enamik on õpetajaks õppinud  võimekad inimesed, keda võib tabada oht enda amet kaotada. Neid inimesi ei tasu hüljata. On ju nende n.ö kvalifikatsioonita inimeste näol tegu õpetajate põlvkonna esindajatega, kes on aidanud viia Eesti haridustulemusteni, mille üle me uhkust tunneme,“ ütles ta.

Sibul tõi kõnes välja, et oluline on usaldada kooli ja koolijuhti. „Koolijuht on kõige pädevam hindama, kes sobib kooli meeskonda tööle. Haridusel, haridustasemel ja õpetaja ettevalmistusel on oma koht, aga lõpliku otsuse peab alati saama langetada koolijuht, sest koolielu korraldamine on tema vastutus.“

„Ükskõik kui detailselt me seaduseid, ametijuhendeid ja muid nõudeid ette ei kirjuta jääb kõige keskmeks ikkagi õpetaja kui inimene. Meil on kooli vaja isiksusi, kes suudaks oma imeliste ainealaste teadmiste taustal näha lapsi, avastada nende andeid. See nõuab suurt südant ja kutsumust olla õpetaja,“ ütles Sibul.

Ta rõhutas, et kõige tähtsam on, et õpetaja oleks inimene, kes suudaks lisaks teadmiste edasi andmisele näha ja avastada laste andeid. „Lapsed arenevad mitte tänu poliitikutele, seadustele ja haridussüsteemile. Vaid ikka tänu headele õpetajatele. Aitäh neile selle eest.“

Riigikogu arutas õpetajate järelkasvu ja õpetajaameti väärtustamist

Kultuurikomisjoni esimehe Aadu Musta sõnul tuli komisjoni arutelude käigus välja, et ei ole ühtegi hariduselu tahku, mis ei puudutaks ka õpetajaid, nende järelkasvu ja kutsekindlust.

Musta sõnul on õpetajate töötasud üks hästi tõsine küsimus, millega on samm-sammult ka edasi liigutud, aga sellele vaatamata on teema endiselt aktuaalne. Ta viitas üldisele arvamusele, et õpetajate palk võiks olla mitte Eesti keskmine, vaid vähemalt 1,2-kordne keskmine palk. Samuti on tema sõnul mõistlik, otstarbekas ja kohustuslik tasustada lisatöid.

Paljude tahkude seas kerkis Musta sõnul komisjoni aruteludes esile õpetaja tööpanuse ja professionaalsuse õiglase vahekorra küsimus. Tema sõnul on olulised mitte ainult õpetajate töötingimused, vaid ka pideva arenemise tingimused.

Kokkuvõttes ütles Must, et Eesti vajab laiahaardelist, tõsist, hästi läbi kaalutud ja professionaalset haridusreformi. „Kui Riigikogu samale arvamusele jõuab, siis sellega paneme tugeva aluskivi Eesti riigi jätkusuutlikkusele, sest ilma väga hea hariduseta ei ole meile edusamme teistes valdkondades,“ ütles Must. „Haridusreformi osa ei ole loomulikult mitte ainult koolikorralduse, vaid ikka sisu küsimus.“

Tallinna Prantsuse Lütseumi ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja ning hariduslike erivajadustega õpilaste õppe koordinaator Liis Reier tõi oma ettekandes välja, et Eesti haridus on Euroopas esikohal ja maailmas kolmandal kohal, aga OECD riikide keskmisest kulutab Eesti haridusele 30 protsenti vähem. „Praegu on küsimus selles, kui tahame hoida seda taset, mis meil on, siis peame väga kiiresti hakkama midagi tegema,“ sõnas Reier.

Ta märkis, et Eesti koolides töötavatest õpetajatest umbes kolmandik pole kvalifitseeritud. Umbes 1000 on keskharidusega ning 10 või 15 õpetajat on isegi põhiharidusega.

Reieri sõnul on õpetajaameti väärtustamine ja õpetajate järelkasv omavahel täiesti lahutamatult seotud küsimused. „Eesti hariduse jätkusuutlikkus sõltub sellest, kuidas väärtustavad praegu töötavad õpetajad oma ametit,“ ütles Reier. Tema sõnul valmistab muret, et noored ei pea õpetajaametit perspektiivikaks. „Noorte arvates ei ole samaväärset haridust ja samaväärseid kompetentse nõudvate töödega õpetaja töö võrdväärselt tasustatud. Nad näevad, et nad peavad sellele tööle asumiseks nii palju vaeva nägema, nii palju pingutama, nad peavad õppima väga palju ja neil peavad olema väga erilised isikuomadused, et selles töös toime tulla,“ loetles Reier.

Rääkides koormuse ja töötasu suhtest, ütles Reier, et kaasava hariduse põhimõtete ja individuaalsete õpiteede toetamise, samuti digiõppe rakendumise tulemusel lisandub kogu aeg ülesandeid. „Probleem ei ole sageli mitte ainetunnikoormus, vaid õpetaja koormus kasvab seoses muude kohustustega, mis jäävad ainetunnist väljapoole,“ ütles ta.

Kokkuvõttes ütles Reier, et haridustöötajate töötasustamiseks ja täiendõppe korraldamiseks peab olema riigieelarves kindlasti senisest rohkem vahendeid. Tema sõnul peavad paremini olema reguleeritud õpetaja karjäärimudel, töökohustused. Koolides on vaja rohkem tööjõudu, sest eripedagoogid, sotsiaalpedagoogid ja logopeedid ei suuda täita kõiki neid kohustusi, mis õpetajad tegelikult peaksid õpilastega üksühele suhtes ära tegema. Reieri sõnul on siin valiku küsimus. „Kui me ei jõua seda kinni maksta, siis tuleb oluliselt vähendada koolidele pandud kohustusi, peame leidma need kohad üles, millest me saame loobuda,“ ütles Reier.

Tartu Ülikooli Pedagogicumi juhataja professor Margus Pedaste ütles, et õpetajate järelkasv ja õpetajaameti väärtustatus on Eesti riigi jätkusuutlikkuse alustala. „Õpetajate järelkasv sõltub suuresti just koolidest ja laiemalt kogu ühiskonnast, meie suhtumisest ja eeskujust, õpetajaameti väärtustamisest,“ ütles Pedaste.

Ta tegi ettepaneku rakendada õpetajaametis karjäärimudelit ning siduda see palgapoliitikaga. Samuti pakkus ta, et õpetajal oleks ka võimalus võtta vaba semester enesetäiendamiseks ja arendustööks või uurimiseks. „Kui õpetajatel on arenguvõimalus ja väljakutsed, siis tahavad ka nende õpilased senisest enam ise õpetajaks saada,“ lausus Pedaste.

Pedaste lükkas ümber müüdi sellest, et ülikoolides on puudus huvilistest õpetajakoolituse vastuvõtul. Eestis on tema sõnul vaja palju rohkem õpetajaid kui ühegi teise elukutse esindajaid, mida ülikoolides koolitatakse. „Kui Riigikogu leiab, et õpetajaid on rohkem vaja, siis ülikoolid on valmis neid rohkem koolitama, kui selleks eraldatakse ka vajalik eelarve,“ lubas Pedaste. Ta lisas, et oluline on ka õpetajakoolituse eriala stipendium, mida peaks saama vähemalt 50 protsenti üliõpilastest ja mille suurus peaks olema vähemalt 500 eurot kuus senise 160 euro asemel.

Kui soovime, et meie õpetajad kauem koolis töötaks, tuleks Pedaste sõnul panustada kolmele alusele: õpetaja hästi hakkama saamine, õpetajakoolituse läbimine ja arenguvõimaluste olemasolu.

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps ütles, et õpetajatest ja nende töö kvaliteedist iga õppija arengu toetamisel sõltub suurel määral hariduse kvaliteet tervikuna ning sellega koos õppija heaolu ja edasine elukäik – kogu riigi tulevik.

Rääkides õpetaja tööajast ütles Reps, et Eesti õpetaja keskmine tööaeg on nende endi hinnangul olulisel määral üle 40 tunni nädalas. „Olukord on pidev ja see teebki ju murelikuks,“ sõnas minister ja tõdes, et läbipõlemise ennetamiseks ja kvaliteetse õpetamise tagamiseks on vaja tagada, et õpetajate reaalne tööaeg oleks paremini sätestatud.

Reps ütles, et kui õpetaja karjäärimudelit rakendada, tuleb seal tasuküsimus oluliselt läbipaistvamaks teha. Ministri sõnul on õpetajate palk jätkuvalt oluline. Ta möönis, et kahjuks sel aastal avalikus sektoris palgad ei tõuse, kuid küsimus on perspektiivis ja seda peab valitsus kevadel eelarvestrateegia puhul väga täpselt vaatama, et perspektiivitunnetus õpetajatele tagasi anda.

Minister tõi veel esile Hariduse arengukava 2021–2035, mis toob välja koolijuhtide toetamise. Sealt joonistub ka välja, et peame jätkama omavalitsuse haridustöötajate koolituse programmiga, sest kehv haridustöötaja omavalitsuses on ka väga demotiveeriv.

Reps ütles, et õpetajate palkade miinimumi kõrval tuleb vaadata läbi kvalifikatsioonireeglid ning karjäärimudel ja tunnistada ausalt, et oleks aeg tuua tagasi palgaastmed.

Fraktsioonide esindajatena võtsid läbirääkimistel sõna Priit Sibul (I), Heidy Purga (RE), Marko Šorin (K), Helle-Moonika Helme (EKRE) ja Katri Raik (SDE). Sõnavõtuga esines veel Siim Kallas (RE). Kõnelejad tõid välja erinevaid õpetajaametit ja järelkasvu puudutavaid aspekte.

Istungi stenogramm.

Videosalvestist istungist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
6316356; 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee   
Päringud: press@riigikogu.ee