Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Väliskomisjoni esimees kohtub Põhjala ja Balti kolleegidega

Eesmaa sõnul vahetatakse tänasel kohtumisel mõtteid hiljutiste poliitiliste arengute ning Euroopa ühtsuse ja turvalisuse üle viiruse leviku kontekstis. „Kriis näitas hästi, kuivõrd oluline on riikide omavaheline koostöö. Euroopa Liidu ühtsus pandi proovile, nüüd aga saame toimunule tagasi vaadata ning proovida kujundada ühtset arusaama edasistest sammudest ja võimalikest julgeolekuohtudest,“ märkis ta.

Väliskomisjoni esimehe sõnul on praeguses kriisiolukorras oluline ära tunda levivat valeinformatsiooni ning teadvustada sellega kaasnevaid ohte. „Segastel aegadel kerkib aina põletavama teemana esile eksitava teabe tahtlik levitamine ja kasutamine. Infooperatsioonide tõkestamisel on paremate tulemusteni jõudmiseks kindlasti oluline ka rahvusparlamentide tasemel praktikate ja õppetundide üle arutlemine ning kogemuste vahetamine,“ rääkis Eesmaa.

Põhja- ja Baltimaade väliskomisjonide esimeeste kaks korda aastas toimuvate kohtumiste eesmärk on arutada regionaalselt ja rahvusvaheliselt olulistel päevakajalistel teemadel. Järgmine NB8 väliskomisjonide esimeeste kohtumine toimub sügisel, korraldajamaa on Island.

Riigikogu pressiteenistus
Liisa Johanna Lukk
tel 6316456, 53310789
e-post liisajohanna.lukk@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon pärib aru riigi ülekulutuste kohta

Komisjoni esimehe Jürgen Ligi sõnul on Riigikontrolli ülevaade väga tähenduslik, kuna aastatel 2017-2020 on eelarvete otsused on olnud Eesti jaoks harjumuspäratult ettevaatamatud. “Oleksime ka koroonakriisiks palju paremini valmis olnud, kui poleks hea majanduskasvu ajaks planeerinud elamist minevikus loodud reservide arvel,“ ütles Ligi. „Rahanduse alustõed naeruvääristati kui dogmad, aga Riigikontroll rõhutab nad üle nagu mantra, et headel aegadel tuleb valmistuda halbadeks, mis jäi paraku tegemata. Kriisi ajaks olid reservid juba suuresti ammendatud ja riik sügavalt võlgades nii Töötukassa, Haigekassa kui haiglate ees.”

Tänase arutelu aluseks on Riigikontrolli ülevaade „Ülevaade rahandusprognoosi ja -seirega seotud riskidest riigi eelarvepoliitikas“, mille eesmärk oli selgitada, kas ja millised riskid riigi majandus- ja rahandusprognoosi koostamises ning riigieelarve tulude ja kulude seires võivad pärssida valitsuse kaalutletud eelarveotsuste tegemist.

Riigikontrolli ülevaatest selgub, et riik pole märganud oma rahakotis toimuvaid ülekulusid enne, kui need on juba päris suured ja midagi enam teha ei anna.

Istungile on kutsutud rahandusminister Martin Helme, riigikontrolör Janar Holm, eelarvenõukogu liige ja Riigikontrolli peakontrolör Märt Loite ning teised sama ameti esindajad.

Avalik istung algab kell 13.15 ja seda on võimalik jälgida veebiülekandes.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
631 6356, 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

 

 

Riigikogu uus juhatus: üheskoos saame keerulistest olukordadest üle

Riigikogu esimees Henn Põlluaas sõnas, et Riigikogu toimimine kriisi olukorras on hea näide eri poliitiliste jõudude koostööst, et keerulisest olukorrast võimalikult kiiresti ja valutult üle saada. Ta lisas, et kriis osutas ka ühele probleemsele kohale Riigikogu kodu- ja töökorra seaduses, mis ei lase Riigikogul istungeid kaugtöö vormis pidada.

Ka aseesimees Helir-Valdor Seederi sõnul näitab kriis, et parlament peab enda kodu- ja töökorraga tegelema. Üks väljakutse lähitulevikuks on see, et parlament saaks rohkem kaugtööd teha. Veel rääkis Seeder Riigikogu peagi ees ootavate kriisipakettide menetlemisest ja avaldas lootust, et sisulised vaidlused jäävad kultuursele pinnale ning erakonnad mõtleksid ühiselt, kuidas kriisist välja tulla.

Aseesimees Siim Kallas rõhutas opositsiooni rolli parlamentaarses demokraatias. Tema hinnangul on opositsiooni peamine missioon esitada küsimusi, kahelda, kritiseerida ja olla sisuline partner. Kallas ütles, et opositsioon on kriisi ajal valitsusele koostööpartner ja toetab neid raskete otsuste tegemisel. Ka Kallase sõnul vajab Riigikogu kodu- ja töökorra seadus üle vaatamist, et parlamendil oleks võimalik operatiivsemalt tegutseda.

Riigikogu valis täna 50 poolthäälega esimeheks tagasi Henn Põlluaasa ning aseesimeestena jätkavad seni sama ametit pidanud Helir-Valdor Seeder (51 poolthäält) ja Siim Kallas (40 poolthäält).

Fotod juhatuse valimiselt ja pressikonverentsilt.

(Fotod ja salvestis laekuvad viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Veiko Pesur
tel 631 6353, 55 590 595
e-post veiko.pesur@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Riigikogu eelinfo neljapäevaks, 26. märtsiks

Komisjonide istungid

Euroopa Liidu asjade komisjoni erakorralisel videoistungil – kell 16: Eesti seisukohtadest 26. märtsil toimuval Euroopa Ülemkogu videokonverentsil, kutsutud peaminister Jüri Ratas; Eesti seisukohtadest 27. märtsil toimuval Euroopa Liidu ühtekuuluvusministrite videokonverentsil, kutsutud Rahandusministeeriumi esindaja;

kultuurikomisjoni videoistungil – kell 13: kultuuriminister Tõnis Lukase ülevaade eriolukorra toimimisest ja mõjudest Kultuuriministeeriumi vastutusvaldkonnas;

väliskomisjoni videoistungil – kell 13: eriolukorra meetmetest Soomes, Lätis ja Poolas, kutsutud Eesti suursaadik Soome Vabariigis Harri Tiido, Eesti suursaadik Läti Vabariigis Arti Hilpus ja Eesti suursaadik Poola Vabariigis Martin Roger.

Riigikogu pressiteenistus
Liisa Johanna Lukk
tel 6316456, 53310789
e-post liisajohanna.lukk@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

 

Riigikogu juhatuses jätkavad Põlluaas, Seeder ja Kallas

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esimees Indrek Saar esitas Riigikogu esimehe kandidaadiks Ivari Padari kandidatuuri ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni aseesimees Alar Laneman Henn Põlluaasa kandidatuuri.

Salajasest hääletusest võttis osa 93 Riigikogu liiget. Riigikogu esimeheks valitud Henn Põlluaasa poolt hääletas 50 Riigikogu liiget ja Ivari Padari poolt 41 Riigikogu liiget. Kaks hääletussedelit olid kehtetud.

Isamaa fraktsiooni esimees Priit Sibul esitas aseesimehe kandidaadiks Helir-Valdor Seederi ja Eesti Reformierakonna fraktsiooni aseesimees Taavi Rõivas Siim Kallase kandidatuuri.

Salajasest hääletusest võttis osa 93 Riigikogu liiget. Helir-Valdor Seederi poolt hääletas 51 Riigikogu liiget ja Siim Kallase poolt 40 Riigikogu liiget. Kaks hääletussedelit olid kehtetud. Seega valiti Riigikogu esimeseks aseesimeheks Helir-Valdor Seeder ja teiseks aseesimeheks Siim Kallas.

Istungi stenogramm:

Fotod istungilt:

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu

(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal, 631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

 

 

 

 

Riigikogu infotunnis kõneldi eriolukorra mõjust Eesti haridusele

Ministri sõnul on olnud esimesed poolteist nädalat kaugõpet enamikule koolidele sellises ulatuses väga uudne, kuid olukorraga on hästi kohanetud. Samas leiab ta, et veebipõhiste ülesannete puhul on vaja leida hea tasakaal. „Väiksematele klassidele on olnud meil palve anda ette kogu nädal või kaks nädalat tööd, et lapsevanem saab ka näiteks juhatada oma lapse võib-olla mingi hetk hoopis lugema, kui ta teab, et on intensiivsem periood. Võib-olla näiteks joonistada või teha käelisi tegevusi,“ rääkis Reps.

Minister lisas, et digiõppe toetamisega tegeleb Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus, korraldades teemakohaseid seminare ning vastates tekkinud küsimustele. Samuti vastatakse tema sõnul küsimustele Haridus- ja Teadusministeeriumi infotelefoni vahendusel ning hoitakse pidevat ühendust kohalike omavalitsustega tekkinud probleemide või takistustega tegelemiseks.

„Kõik vaheõpilased, kes ei ole 9. ja 12. klassis, saavad lõpetada selle kooliaasta jooksvate hinnete alusel,“ rääkis Reps ning kinnitas, et sel kevadel ei toimu riiklikke tasemetöid ja hindamisi. Rääkides gümnaasiumi- ja kutsekooliklasside komplekteerimisest, lootis minister, et rakendatud erimeetmed töötavad ning mai algusest taastub vähemalt osaliselt tavavõimalus õppimiseks. Ta sõnas, et sellisel juhul võivad toimuda gümnaasiumi sisseastumistestid maikuus. Samal juhul võib tema sõnul kanduda ka riigieksamite ja ülikoolide sisseastumise protsess üle juulikuusse.

Haridus- ja teadusminister vastas veel Heidy Purga küsimusele koolide töökorralduse kohta.

Peaminister Jüri Ratas vastas Indrek Saare küsimusele eriolukorra tegevuste, Taavi Rõivase küsimusele COVID-19 testimise laiendamise, Ivari Padari küsimusele võõrtööjõu, Urve Tiiduse küsimusele kriisiolukorra haldamise muutuste, Jaak Juske küsimusele riigi kaitsevõime ning Jevgeni Ossinovski küsimusele tervisesüsteemi valmisoleku kohta.

Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kaimar Karu vastas Annely Akkermanni küsimusele kriisiabi meetmete ning Andres Suti küsimusele KredExi meetmete rakendamise võimekuse kohta.

Infotunni stenogramm.

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega.)

Riigikogu pressiteenistus
Liisa Johanna Lukk
tel 631 6456, 53 310 789
e-post liisajohanna.lukk@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

EKRE saadikud annetavad palgatõusu arvelt tuleva lisaraha kriisiabiks

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) Riigikogu fraktsiooni saadikud annetavad palgatõusu arvelt tuleva lisaraha majanduskriisi ajal heategevuseks.

“Meie saadikutele on moraalselt vastuvõetamatu leppida seadusest tuleneva palgatõusuga ajal, mil kogu ühiskonnal seisavad ees tõsised majandusraskused,” ütles fraktsiooni esimees Siim Pohlak.

“Kuna praegu puudub võimalus seaduse kaudu vähendada ametisoleva Riigikogu koosseisu palka, leppisime fraktsioonis kokku, et toetame oma palgast neid, keda kriis kõige valusamalt puudutab, samuti algatusi, mis aitavad kriisi leevendada.”

Pohlaku sõnul on mõned saadikud avaldanud soovi annetada just oma valimispiirkonna abivajajatele, aga samuti kavatseb fraktsioon luua annetusfondi, mis võimaldab teha suuremaid toetusi. Kriisifondi saavad soovi korral annetada ka teised erakonna liikmed ja toetajad.

Tea Danilov: koroonaviiruse kriis võimendab mitmeid arengusuundumusi

Umbes aasta eest juhtisin tähelepanu, et maailmamajandus regionaliseerub: järjest suurem osa rahvusvahelisest kaubandusest toimub tulevikus suuremate majanduspiirkondade sees, mitte nende vahel. Pikad, üle maailma ulatuvad tarneahelad ja teatud tootmisetappide koondumine üksikutesse riikidesse – tuntuim neist muidugi Hiina – aitavad küll tõsta efektiivsust, kuid suurendavad riske.

2011. aasta üleujutus Tais tõi kaasa suured häired arvutitööstuses, kuna seal toodeti 40% kõvaketastest maailmas. Koroonaviiruse kriis on põhjustanud väga ulatuslikke häireid tootmises ja transpordis, sundides ettevõtteid oma tarneahelaid ümber kujundama ja lühendama. Kombinatsioonis teiste regionaliseerumist tagant tõukavate arengutega nagu näiteks kasvavad kaubandustõkked ja interneti reguleerimine, tööstusrobotite hinnalangus ja keskkonnateadlikumad tarbijad, kiirendab see kurssi suurema isevarustavuse (ing k self-sufficiency) ja väiksema rahvusvahelise majandusliku sõltuvuse poole.

Kuna kaubandussidemed on ühenduskanal riikide vahel, toob suurem sõltumatus kaasa ka väiksemad ülekandeefektid. See võib muuta mitmed suurjõud senisest uljamaks omakasupüüdlike (majandus)poliitiliste sammude astumisel, kuna tagasilöökidega ei ole vaja arvestada. See omakorda muudab riikidevahelised konfliktid tõenäolisemaks.

Siiski, kuna koroonaviirus on loomult demokraatlik ja räsib ühtviisi kõiki maailmamajanduse suurjõude, võib see luua lühiajalise „võimaluste akna“ USA ja Hiina vaheliste erimeelsuste matmiseks ning ühisrinde loomiseks. Valges Majas on üleval küsimus, et kui mitte nüüd Hiinaga pingeid lõdvendada, siis millal? Siiski on ülearu optimistlik arvata, et selline pingelõdvendus saaks kaua kesta.

Koroonaviiruse kriis kiirendab automatiseerimist ja digilahenduste kasutamist tööstuses ning digikanalitesse kolimist teeninduses, sest selgus, et inimeste olemasolu vajadus tehastes, ladudes või pangakontorites on riskitegur.

Iga kriis on millekski võimalus – üldise börsilanguse taustal liiguvad tõusujoones videokonverentse ja kaugtöö lahendusi pakkuvate ettevõtete aktsiad. Puidukoorma mõõtmise digilahendust pakkuv ettevõte Timbeter on ootamatult avastanud, et nende tarkvara allalaadimine Itaalias on kasvanud seitse korda.

Kaugtöö on seni Eestis olnud pigem juhtide ja spetsialistide privileeg, kellel on olnud piisavalt läbirääkimisjõudu, et see võimalus endale välja rääkida. Praegu asetleidva kaugtöö kiire ja ulatusliku laienemise tulemusel saavad kogemuse võrra rikkamaks paljud ettevõtjad ja töötajad, kes seda seni polnud rakendanud. See kiirendab tõenäoliselt tööturul juba mõnd aega asetleidnud muutusi projektipõhise töö ja iseendale tööandjaks hakkamise suunas. Kui töötaja ja tööandja vaheline suhe kolib kaugkanalitesse, ei erine see enam kuigivõrd lepingu alusel sisseostetavast teenusest, mis aga on ju töölepingulisest töösuhtest maksude mõttes oluliselt soodsam.

Ülemaailmne koroonaviiruse puhang kombinatsioonis naftahinna madalseisuga võib tuua kaasa suure sammu kliimaeesmärkide saavutamise poole (iseasi, et väga valusa hinnaga majanduste ja ühiskondade jaoks). On tõenäoline, et viiruspuhang vähendab sel aastal kasvuhoonegaaside heitkoguseid, peamiselt lennundussektori ja rahvusvahelise kaubanduse mahtude vähendamise tõttu.

Viirusekogemus võib põhjustada pikaajalisi muutusi inimeste käitumises, kuna ka peale viirusepuhangu lõppu pelgavad inimesed lennukiga lendamist või kruiisilaevadega reisimist, samuti juurduvad virtuaalsed kohtumised-konverentsid ja kaugtöö, mis vähendavad tulevast transpordinõudlust.  Madal nafta hind paneb energiasektori ettevõtjad tõsisemalt vaatama puhta energia poole ning kiiremini jõutakse pöördepunkti, kuhu eelmisel aastal juba jõudis Eesti Energia, teenides tuuleelektri müügist rohkem tulu kui põlevkivielektrist.

Kuid leidub ka vastutuuli. Rahastamisraskuste ja Hiina tootmis- ja tarneprobleemide tõttu võivad jääda toppama arvukad pooleliolevad päikese- ja tuuleenergia ning energiasalvestuse projektid. Naftahinna langus muudab keerulisemaks niigi suhteliselt kallite elektrisõidukite müügi. Pole ka väheoluline, et inimeste üha suurenev hirm oma tervise ja toimetuleku pärast viib tähelepanu kliimaprobleemilt kõrvale.

Inimeste hoiakud muutuvad paratamatult ka muudes küsimustes, lahtine on vaid, kas üksnes lühi- või ka pikaajaliselt. Koroonaviiruse kogemus sarnaneb terrorismikogemusega, muutes inimesed leplikuks vabaduse vähenemise suhtes. On ju mõistlik ja vajalik aktsepteerida meetmeid nagu (nakkusohtlike isikute) riiklik jälgimine ja liikumispiirangud. Kuid kui ajutine olukord kestab piisavalt kaua, võib ühiskond riigi laiemate volitustega harjuda. Süveneda võib võõrahirm ja –viha, arvestades, kui palju avalikku tähelepanu suunatakse piirikontrollile ja riskiriikidele.  Kuigi arusaadavalt on praegu tähelepanu ja tegevuse keskmes inimeste tervis ja olukord majanduses, on siiski mõistlik ka neid riske teada ja meeles pidada.

Riigikogu esimehe Henn Põlluaasa pöördumine märtsiküüditamise 71. aastapäeval

Hea eesti rahvas!

Tänasel erakordselt kurval päeval süütame küünlad tuhandete märtsiküüditatute mälestuseks.

Täpselt 71 aastat tagasi, kaunil reedesel talvehommikul algas Eestis Kremli poolt paika pandud suuroperatsioon Priboi, Murdlaine. Okupatsioonirežiim oli otsustanud väikerahvad metoodiliselt hävitada. Eestist käis üle neli küüditamislainet, neist rängimaid just märtsis 1949.

23 000 eestlast viidi ära oma kodudest. Nad topiti loomavagunitesse ja algas sõit ida poole, Siberi suunas. Noorim küüditatu oli alles 3-päevane vastsündinu ja vanim – 95-aastane vanamemm. Kodumaale jäi maha 900 000 leinast räsitud eestlast. Alla miljoni.

Vagunite väikestest õhuavadest oli näha raagus puid ja põõsaid, millel askeldasid tihased. Kuid inimesed vagunites ei suutnud esimeste kevadmärkide üle rõõmustada. Nende näod olid nukrad ja silmis hirm. Mitte keegi ei teadnud, mis neid ees ootab.

1949. aasta 25. märtsil ja ka järgnevatel päevadel olid eestlased ja Eesti rahvas üksinda oma kurbuses, nagu ka samal ajal küüditatud lätlased ja leedulased. Hingevalu vaevas meid kõiki – nii noori kui vanu, nii rongile minejaid kui mahajääjaid. Ees ootas suur teadmatus.

Tegelikkuses tähendas see paljudele nälga ja surma. Osadele saatuse abil siiski ka tagasipöördumist. Kodusolijatele – lõputuna näivat ootamist ja hirmu kommunistliku sunnirežiimi all.

25. märts on igal aastal päev, mil me meenutame oma ajalugu ja eesti rahvaga toimunut. Me tunneme kaasa kõigile, kes pidid tundma valu nendel traagilistel päevadel ja pikkadel kannatuste-aastatel. Neid ligimesi oli liiga palju. Neil kellelgi ei olnud süüd.

Armsad inimesed!

Meie kohustus on rääkida toimunust ka siis, kui seisame silmitsi sootuks teistsuguste kriisidega – nagu täna. Me ei tohi ega saa minevikus toimunud kuritegusid unustada.

Ma kutsun kõiki süütama oma koduaknal küünla ja langetama pea. Me mälestame ega lase ajalool korduda!

Olge terved!

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
6316356; 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee   
Päringud: press@riigikogu.ee

Rahanduskomisjon arutab kriisiolukorra majandusmeetmete paketti ja finantsmeetmeid

Valitsus on koroonaviiruse mõjude leevendamiseks mõeldud majandusmeetmete paketi suuruseks kavandanud kaks miljardit eurot, mis on ligi seitse protsenti sisemajanduse koguproduktist.

„Peame läbimõeldult kasutama riigireservis olevaid vahendeid, võtma vajadusel laenu ja emiteerima riigi võlakirju,“ ütles rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk

Kokk märkis, et tähtis on tagada Kredexi ja Maaelu Edendamise SA pakutavate meetmete kaudu vahendeid ettevõtete pankrottide vältimiseks ja töötajatele sissetuleku tagamiseks. Samuti juba väljastatud pangalaenude tagasimaksegraafikute leevendamiseks, käibelaenude andmiseks ja investeerimislaenudeks. Töötukassal kanda on tähtis ülesanne, et tagada ettevõtluse seismise kaudu tekkinud tööjõu majandusliku toetamise probleemid, luua selleks süsteem ja leida vahendid. Koka sõnul on vaja kiiresti tuua selgus meetmete rakendamise tingimuste ja vahendite taotlemise korra kohta.

„Kaks miljardit täna on  suur summa ja seepärast tuleb väga selgelt vaadata, millist sektorit ja millise perioodi jooksul tuleb aidata,“ märkis Kokk. Ta selgitas, et riigil pole kohustust kõik kaks miljardit välja maksta, mistõttu tuleb pidevalt esimese ringi abiraha jagamist pingsalt jälgida. „Kindlasti ei tohi tekkida olukorda, kus me jagame ilma analüüsita raha, vaid iga asja puhul individuaalselt üle vaadata, kas raha eraldamine on otstarbekas,“ toonitas Kokk.

Koka sõnul peavad valitsuse majandusabi meetmed läbima järgmisel kuul lisaeelarve eelnõu kaudu menetluse Riigikogus, et tagada abipakti vahendite läbimõeldud jagamine. Komisjon kavatseb lisaeelarve arutellu kaasata huvigruppide esindajad.

Rahanduskomisjoni liige Aivar Sõerd märkis, et kavandatud abimeetmete esimene pakett on ajutise iseloomuga, et keerulised ajad üle elada ja pehmendada suuremaid kahjusid ning tagada likviidsus. Ta tõdes, et seda paketti tuleb hakata tõenäoliselt mõne kuu möödudes kohe pikendama.

„Peame läbi mõtlema pikemaajalise põhipaketi sisu, et kavandatud meetmete sisu oleks mõjus ja tulemuslik,“ ütles Sõerd. Ta märkis, et suurema kindluse annaks riigile pikaajaline laen, mis oleks soodsamate tingimustega ja mille tagasimakseid saaks hajutada.

Lisainfo:
Aivar Kokk, 503 0954
Aivar Sõerd, 506 2676

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal, 631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee