Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogus läbis esimese lugemise sideandmete päringute läbipaistvust suurendav eelnõu

Kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (392 SE) järgi annab edaspidi kriminaalmenetluse raames kogutavate sideandmete päringuteks lube prokuröri taotlusel kohus. Peale vältimatu vajaduse tuleb eelnõu järgi lubade andmisel arvestada ka kuriteo raskust ja laadi ning päringuga kaasnevat isikuõiguste riivet.

Komisjoni ajendas eelnõu algatama Euroopa Liidu Kohtu 2. märtsi otsus, milles leiti, et prokuratuuri ei saa pidada sõltumatuks asutuseks andmaks lube sideandmete päringuteks, kuivõrd prokuratuur ise juhib kriminaalmenetlust ja esindab kohtus riiklikku süüdistust.

Riigikogu liikmete arupärimistele rahumeelselt meelt avaldavate inimeste vastu ebaproportsionaalse jõu kasutamise (nr 66), Eesti-Vene piirilepingu ratifitseerimise (nr 69), vaktsineerimise prioriteetide ja nende järgimise (nr 70) ning valge raamatu ja diskrimineerimise kohta (nr 72) vastas peaminister Kaja Kallas ning tiibetlaste inimõiguste piiramise kohta Hiina Rahvavabariigi poolt (nr 71) vastas välisminister Eva-Maria Liimets.

Istung lõppes kell 21.33.

Istungi stenogramm

Videosalvestist istungist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
tel 631 6592, 510 6179
e-post merilin.kruuse@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Erikomisjon: Maaelu Edendamise Sihtasutuse meetmed vajavad täiendavat auditit

Komisjoni esimees Urmas Reinsalu ütles, et tänasel istungil esile kerkinud küsimuste raames palub komisjon kaaluda Riigikontrollil läbi viia nii täiendav tegevusriskide kui ka finantsaudit. „Arvesse võttes Riigikontrolli ülevaate järeldusi, palume MESil esitada nimekirja laenusaajatest, laenumahtudest ja laenude üldtingimustest, mida Covid-19 kriisi meetmena laenudena välja makstud,“ ütles Reinsalu.  

Reinsalu rõhutas, et toetusmeetmed olid vastavalt Maaeluministeeriumi ja MESi vahelisele leppele mõeldud koroonaviiruse levikust tingitud ootamatute likviidsusraskuste leevendamiseks, mitte aga rutiinse laenu refinantseerimiseks.

Komisjoni liikme Annley Akkermanni sõnul on kriisiabi meetmetest toetust saanud väga erinevad ettevõtted pea kõigist majandusvaldkondadest. „Erinevused toetust saanud ja mittesaanud ettevõtete majandusnäitajate vahel kõiguvad väga suures ulatused, isegi kordades, seetõttu ei saa esitatud statistikale tuginedes väita, et toetusi oleks õnnestunud jagada kindlalt fokusseeritult,“ rääkis Akkermann.

Akkermann juhtis tähelepanu, et meetmete tingimusi koostama hakates ei olnud kellelgi selget teadmist, kuidas koroonapandeemia areneb, aga tuleviku tarbeks on mõtteainet küllaga. „Ebaefektiivselt jagatud toetusmeetmed ühest küljest lihtsalt raiskavad riigi raha, aga teisest küljest moonutavad ka konkurentsi, ühtviisi halvad on mõlemad,“ märkis Akkermann. „Riigi raha peab olema kasutatud tõhusalt ja mõjusalt. Esitatud aruande põhjal ei saa seda kinnitada ega ümber lükata.“

Komisjonile jagasid selgitusi Eesti Töötukassa, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse, SA KredEx, Maaelu Edendamise Sihtasutus ja Riigikontrolli esindajad.

Videosalvestist istungist saab vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
631 6356, 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

 

Riigikogu eelinfo teisipäevaks, 1. juuniks

Kell 10 – täiskogu istung

Isamaa fraktsiooni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Eesti energiajulgeoleku ja varustuskindluse väljakutsetest“ arutelu. Ettekande teevad Euroopa Parlamendi tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni liige Riho Terras, TalTechi energiatehnoloogia instituudi professor, jätkusuutliku energeetika ja kütuste uurimisrühma juht Alar Konist ning Riigikogu liige Andres Metsoja.

Esimene lugemine – kolm eelnõu:

Valitsuse algatatud veterinaarseaduse eelnõu (384 SE) ELi loomatervise määruse rakendumisega ajakohastatakse Eesti õigusaktid. Senised siseriiklikud loomatervishoidu käsitlevad õigusaktid koondatakse ühtseks veterinaarseaduseks, mille eesmärk on koondada, ühtlustada ja ajakohastada valdkonna õigus, rakendada ELi loomatervise määrust ja teisi veterinaaria valdkonna ELi vahetult kohaldatavaid määruseid, sõnastada ELi liikmesriigi pädevusse jäävad sätted, rakendusprotseduurid ja volitusnormid, mis on vajalikud nõuete täpsemaks esitamiseks. Uus seadus aitab tagada ettevõtja jaoks parema õigusselguse ja Eesti õiguse sidususe ELi õigusaktidega.

Oluliseks muudatuseks on ettevõtjate puhul teatud tegevusaladel loakohustuse muutumine teatamiskohustuseks, uued teatamiskohustused seoses maismaaloomade pidamisega ning uued loakohustused seoses ELi ühisturul kauplemisega.

Teatud põllumajanduslooma puhul peab selle pidaja hakkama koostama bioturvalisuse kava. Läbimõeldud meetmed loomataudi ärahoidmiseks aitavad ära hoida loomataudide leviku. Nõue kehtib juba praegu seakasvatus- ja vesiviljelusettevõtetele. Edaspidi võib seda nõuet laiendada riskipõhiselt. Loomaliigid, kelle pidamisel tuleb bioturvalisuse kava koostada, kehtestab valdkonna eest vastutav minister oma määrusega. Bioturvalisuse kava ei pea koostama kodumajapidamises oma tarbeks peetava põllumajanduslooma pidamise korral.

Seoses ELi loomatervise määruse kohaldumisega muutuvad mõnevõrra loomataudi ennetuse ja tõrje alused. Eriti ohtlike loomataudide tõrje korraldamine toimub Põllumajandus- ja Toiduameti koostatava situatsioonplaani alusel. Kehtivas seaduses sätestatud kohalikke ja riiklikke loomatauditõrje komisjone enam ei moodustata. Loomataudiohu ja puhkemise korral lähtutakse ELi loomatervise määrusest, veterinaarseadusest, situatsioonplaanist ja hädaolukorra seadusest.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Riigikogu liikme Raimond Kaljulaidi algatatud ehitusseadustiku § 97 muutmise seaduse eelnõu (362 SE).

Eelnõu muudatusega tunnistatakse kehtetuks ehitusseadustiku § 97 lõige 6, mille kohaselt linnas, alevis ja alevikus on teega külgneva maatüki omanik kohustatud korraldama sõidutee ja tema kinnisasja vahel asuva kõnnitee koristuse, sealhulgas lume ja libeduse tõrje, tasemel, mis võimaldab kõnniteel ohutult liigelda. Kinnistuga külgneva kõnnitee korrashoiukohustus peaks olema mitte kinnistuomanikul, vaid kõnnitee omanikul ehk omavalitsusel, kellel on võimalik see ülesanne anda  üle lepinguga teenuseosutajale.

Eelnõu näeb ette vabastada kinnistu omanikud kõnniteede korrashoiukohustusest ning  anda see kohustus üle kohalikele omavalitsustele. Tulenevalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-st 6 on omavalitsusüksuse ülesandeks muuhulgas korraldada valla või linna teede ehitamist ja korrashoidu.

Isamaa fraktsiooni algatatud ehitusseadustiku ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse (koduomanike omavalitsuste kõnniteede koristamise kohustusest vabastamine) eelnõu (369 SE).

Eelnõu näeb ette vabastada koduomanikud omavalitsustele kuuluvate kõnniteede koristamise kohustusest ja tagada seeläbi ka omavalitsustele kuuluvate kõnniteede õigeaegne ja parema kvaliteediga koristamine.

Kell 14 – komisjonide istungid

keskkonnakomisjoni videoistungil – keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (keskkonnaregistri seaduse kehtetuks tunnistamine) eelnõu (292 SE), kutsutud Keskkonnaministeeriumi esindajad;

kultuurikomisjoni videoistungil – autoriõiguse seaduse muutmise seadus (autoriõiguse direktiivide ülevõtmine) (368 SE), kutsutud MTÜ Eesti Filmitööstuse Klaster, Eesti Filmioperaatorite Liidu, Eesti Fonogrammitootjate Ühingu, Tallinna Keskraamatukogu, Eesti Autorite Ühingu, Eesti Kirjastuste Liidu, Eesti Esitajate Liidu, Google’i ja Justiitsministeeriumi esindajad;

maaelukomisjoni videoistungil – kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (365 SE), kutsutud Maaeluministeeriumi, Siseministeeriumi ja Kaitseministeeriumi esindajad; põllumajandustoote ja toidu tarneahelas ebaausa kaubandustava tõkestamise seaduse eelnõu (377 SE), kutsutud Maaeluministeeriumi esindajad;

majanduskomisjoni videoistungil – elektroonilise side seaduse, ehitusseadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (301 SE), kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad; arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile: nõukogu määrus Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõtte asutamine, nõukogu määrus Euroopa Horisondi ühisettevõtete asutamine ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus liidu osalemise kohta Euroopa metroloogia partnerluses, kutsutud Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad; arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile: Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni avaliku konsultatsiooni „Gaasivõrgud – turulepääsu käsitlevate Euroopa Liidu eeskirjade läbivaatamine“ kohta, kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja; tööturu teemadest, kutsutud Eesti Töötukassa ja Statistikaameti esindajad;

põhiseaduskomisjoni videoistungil – Euroopa Parlamendi valimise seaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse (Euroopa Parlamendi liikme osalemine kohaliku omavalitsuse volikogu töös) eelnõu (389 SE), kutsutud Rahandusministeeriumi, Justiitsministeeriumi ja riigi valmisteenistuse esindajad; kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (397 SE), kutsutud Rahandusministeeriumi ja algataja esindajad; Riigikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (374 SE), kutsutud Justiitsministeeriumi, riigi valmisteenistuse ja algataja esindaja; isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (366 SE), kutsutud Siseministeeriumi esindajad; Riigikogu rollist riigieelarve menetluses, kutsutud Rahandusministeeriumi esindaja;

rahanduskomisjoni videoistungil – kollektiivsest pöördumisest „Riik peab eemaldama RMKlt raiesurve“, kutsutud pöördumise algatajate, Riigimetsa Majandamise Keskuse, Keskkonnaministeeriumi ja Rahandusministeeriumi esindajad; istung on avalik, toimub veebiülekanne;

riigikaitsekomisjoni videoistungil – Euroopa Komisjoni teatisest tegevuskava sünergia kohta tsiviil-, kaitse- ja kosmosetööstuse vahel (COM(2021) 70), kutsutud Kaitseministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Eesti Kaitsetööstuse Liidu esindajad; Riigikogu rollist eelarve menetluses (1-6/21-78);

sotsiaalkomisjoni ja rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjoni ühisel istungil – kell 14.05: „Laste vaesus – jalg taha juba stardis“, kutsutud viipekeeletõlk, Sotsiaalministeeriumi, Statistikaameti, Tartu Ülikooli, Õiguskantsleri Kantselei, Pere Sihtkapitali, Eesti Lastevanemate Liidu, MTÜ Mitmikud, Lastekaitse Liidu, MTÜ Eesti Lasterikaste Perede Liidu ja MTÜ Lasterikkad Isad esindajad; istung on avalik, toimub veebiülekanne (Riigikogu konverentsisaal ja videosild); kell 15.40 – COVID-19 vaktsineerimise plaani täitmisest Eestis – elanikkonna kaitsesüstimise korraldamisest, kutsutud Sotsiaalministeeriumi esindajad;

õiguskomisjoni videoistungil – äriseadustiku ja raamatupidamise seaduse muutmise seaduse (digilahendused äriühinguõiguses) eelnõu (394 SE), kutsutud justiitsminister Maris Lauri; töölepingu seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (403 SE), kutsutud tervise- ja tööminister Tanel Kiik; Riigikogu rollist eelarve menetluses; Riigikogu otsuse eelnõu algatamine Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ameti tegevust kontrolliva parlamentaarse ühiskontrolli töörühma liikme nimetamiseks. 

Sündmused

Kell 9.40 – Riigikogu esimees Jüri Ratas külastab koos Leedu parlamendi esimehe Viktorija Čmilytė-Nielseniga kommunismiohvrite memoriaali ja Metsakalmistut.

Kell 11 – Riigikogu esimees Jüri Ratas kohtub Šveitsi suursaadiku Konstantin Obolensky’ga.

Kell 11 – väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kohtub Prantsuse suursaadiku Eric Lamouroux’ga.

Kell 14.15 – väliskomisjon kohtub president Kersti Kaljulaidiga.

Välislähetus

28. mai – 1. juuni
Riigikogu aseesimees Martin Helme esineb konverentsil „Another project for Europe“ Portugalis.

Riigikogu pressiteenistus
Liisa Johanna Lukk
tel 631 6456, 53 310 789
e-post liisajohanna.lukk@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Riigikaitsekomisjon: tsiviil-militaar koostöö Tapal ei vaja erimeetmete rakendamist

Komisjoni esimehe Enn Eesmaa sõnul veendus komisjon, et mai keskel läksid britid küll Tapa linnas teenistusest vaba aega veetes liiale, kuid ühe kahetsusväärese intsidendi põhjal ei saa teha üldistusi. „15. mai juhtum oli kindlasti kahetusväärne, kuid meile kinnitati, et vahejuhtum pole olemas oleva info põhjal midagi sellist, mis viitaks olukorra eskaleerumisele ja ei vaja erimeetmete rakendamist,“ ütles Eesmaa.

Komisjon taunib igat taolist vahejuhtumit ja hoiab ka edaspidi taolised intsidendid tähelepanu all. Komisjoni hinnangul tuleb arvestada ka võimalusega, et iga juhtumi kajastamisel on meie idanaabril võimalus selle pinnalt alustada desinformatsiooni kampaaniat. 

Eesmaa rõhutas, et koostöö NATO kontingendiga on kõikidel tasanditel väga hea. „See ei ole üksnes sõjaväelaste ladus koostöö, vaid ka igapäevane koostöö mitmel tasandil kohaliku omavalitsuse ja kohalike elanikega,“ ütles ta ja viitas näiteks spordirajatiste ehitusele Tapal.

Tsiviil-militaarkoostööst Tapa linnas andsid komisjonile ülevaate Kaitseväe juhataja asetäitja kindralmajor Indrek Sirel ja Kaitseministeeriumi kaitsevalmiduse asekantsler Meelis Oidsalu.

Sirel möönis, et 15. mai vahejuhtum Tapal oli väga häiriv ja kahetusväärne, kuid ei vaja erakorraliste meetmete rakendamist. „Oleme valmis nendele asjadele reageerima, kui probleemid peaksid korduma,“ ütles Sirel. Tema sõnul on sõjalise korra ja distsipliini tagamine Tapa linnakus ja väljaspool seda kogu aeg tähelepanu all.

Sirel rääkis komisjonile, et olukorda on arutatud ka Tapa vallavanemaga ning koostöö kohaliku omavalitsusega jätkub. Sireli sõnul pole Tapa vallalt tulnud sõnumit, et olukord oleks ärev. Ta kirjeldas, et läbisaamine kohalike elanikega on hea, kuigi nad ise viitavad, et igapäevane kontakt on minimaalne. Sireli sõnul on NATO kontingendi liikmetele soovitatud teenistusest vaba aega veeta võimalusel ka väljaspool Tapat. 

NATO sõdurid on Tapal teeninud aastast 2014. Nelja aasta jooksul on roteeruvalt teeninud üle 5000 briti sõduri. Nende aastate jooksul on registreeritud alla kümne vahejuhtumi.

Tapa linnas mai keskel liitlasvägede sõduri ja Eesti kaitseväelase vahel puhkenud intsidendi suhtes on alustatud kriminaalmenetlust. Avaliku korra võimalikku rikkumist ja sunni kasutamise nõuetekohasust menetleb Politsei- ja Piirivalveamet (PPA).

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
631 6356, 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Riigikogu esimees kinnitas Tsihhanovskajale Eesti jätkuvat toetust Valgevene rahvale

„Jälgime Valgevene rahva püüdlusi võitluses vaba ja demokraatliku tuleviku eest jätkuva tähelepanu ja toetusega,“ rääkis Ratas. „Tsiviillennuki maanduma sundimine ning seeläbi reisijate ja meeskonna elu ohtu seadmine on lubamatu. Tegemist oli selgelt rahvusvahelise õiguse rikkumisega ning riikliku terroriaktiga, mis vajab selget ja mõjusat reageerimist,“ rääkis Ratas.

Ta rõhutas, et Eesti jätkab teema rahvusvaheliste organisatsioonide fookuses hoidmisega. Samuti kinnitas Riigikogu esimees, et Eesti nõuab 23. mail vahistatud Valgevene opositsiooniaktivisti Roman Pratasevitši ja teiste poliitvangide tingimusteta vabastamist ning toetab vabade ja õiglaste valimiste läbiviimist Valgevenes.

Tsihhanovskaja andis ülevaate viimastest arengutest Valgevenes ning võimalustest, kuidas rahvusvaheline kogukond Valgevene kodanikuühiskonda toetada saab. Ta tõi esile Valgevene iseseisvuse toetamist, Eesti tegevust ÜRO Julgeolekunõukogus ning sihitud sanktsioone.

Samuti kohtub Tsihhanovskaja Riigikogu liikme Urmas Reinsalu ning Riigikogu väliskomisjoni esimehe Marko Mihkelsoniga.

Kohtumiste fotod (NB! Fotod laekuvad viivitusega.)

Riigikogu pressiteenistus
Liisa Johanna Lukk
tel 631 6456, 53 310 789
e-post liisajohanna.lukk@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Rahanduskomisjon saatis finantsjärelevalvega seonduva eelnõu teisele lugemisele

Rahanduskomisjoni algatatud eelnõuga laiendatakse riikliku finantsjärelevalvega seonduva teabe avaldamise aluseid ning luuakse Finantsinspektsiooni seaduses õiguslik alus hoiatusteadete avaldamiseks. Eelnõu võimaldab Finantsinspektsioonil avaldada hoiatusteateid ja hoiatada avalikkust nõuetele mittevastavatest tegevustest ja vastavatest kahtlustest finantsjärelevalve valdkonnas.

Rahanduskomisjoni esimees Erki Savisaar ütles, et muudatusega antakse Finantsinspektsioonile kindel seaduslik alus hoiatusteadete avaldamiseks. „Selline hoiatusteadete avaldamine on tavapärane ka muudes riikides. Nende kaudu teavitatakse avalikkust sellest, kas tasub oma raha teatud ettevõtmistega siduda või mitte,“ selgitas Savisaar. Ta tõi esile, et muudatusega on praegu kiire just sellepärast, et kui teise pensionisamba raha vabaneb, on oht, et tegutsema hakkab rohkem isikud, kes pakuvad inimestele mingeid investeerimisvõimalusi või muid  finantstooteid selleks tegevusluba omamata. „On väga mõistlik, kui Finantsinspektsioonil on selleks ajaks olemas kindel õiguslik alus sellekohaseid hoiatusteateid avalikustada,“ märkis Savisaar. Ta viitas asjaolule, et seni sellist õigust Finantsinspektsioonile ei olnud. Muudatus tuleneb Riigikohtu soovitusest, et selline õigus peaks olema selgelt reguleeritud seadusega.

Rahanduskomisjoni aseesimees Aivar Kokk toonitas, et olukord finantsturul nõuab järelevalve tugevdamist, millest annavad märku II pensionisamba vahenditega seotud tehingud. „Arvestades üha kasvavat finantsteenuste turgu ja uut sorti teenuste turule tulekut, kasvab üha enam tõenäosus, et avalikkuse jaoks „reklaamitakseˮ välja selliseid finantsteenuseid või -tooteid, mille osutamiseks või pakkumiseks võib olla vajalik Finantsinspektsiooni tegevusluba, kuid vastavat teenust või toodet pakkuval isikul seda ei ole,“ märkis Kokk.

Rahanduskomisjon tegi täiskogule ettepaneku Finantsinspektsiooni seaduse täiendamise seaduse eelnõu (380 SE) teine lugemine lõpetada.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal, 631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

 

Heiki Hepner naaseb Riigikokku

Riigikogu juhatus otsustas, et seoses Jüri Luige tagasiastumisega asub 1. juunil Riigikogu liikmeks asendusliige Heiki Hepner.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal, 631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

 

 

Riigikogu esimees kõneles Leedu ametikaaslasega koostööst Valgevene toetamisel

Pooled kinnitasid, et nii kahepoolsed suhted Eesti ja Leedu vahel kui ka koostöö NATOs ja Euroopa Liidu tasandil on väga hea. Ratas ütles, et transpordiühendused ja sealhulgas Rail Baltica on Balti koostöös tähtsal kohal. Samuti energiajulgeolek ja elektrivõrkude sünkroniseerimine.

Pikemalt käsitleti kohtumisel idapartnerluse riikide toetamist, eriti Valgevene olukorda ja erinevaid võimalusi selle mõjutamiseks. Kõne all oli ka idapartneritele vaktsiinide annetamine.

Pooled avaldasid heameelt, et koroonaviiruse levik on aeglustumas ning vähendatud piirangute tingimustes on taas võimalik silmast-silma kohtuda.

Leedu parlamendi esimehe sõnul on Eesti kogemused küberkaitse vallas Leedule eeskujuks. Samuti tunneb Leedu tema sõnul huvi Eesti haridussüsteemi korralduse vastu. Leedu pool avaldas Eestile tänu, et Eesti on toetanud Leedu piiri lähedal Astravetsis käivitatud Valgevene esimese tuumajaama sulgemise ideed.

Kohtumisel osalesid ka väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson ja Balti Assamblee Eesti delegatsiooni esimees Aadu Must. Mihkelson kinnitas kahe riigi pikaajalist ja head välispoliitilist koostööd. Tema sõnul tuleb teha tihedat koostööd, et hoida Euroopa ühtsust ning transatlantilisi suhteid. Samuti selleks, et seista vastu Venemaa agressioonidele ning Hiina mõjuvõimu kasvule. Musta sõnul on oluline ja väga lähedane suhe Balti riikide vahel ka Balti Assamblees.  

Pärastlõuna kohtub Leedu parlamendi esimehega Riigikogu aseesimees Hanno Pevkur. Kohtumisel osalevad Balti Assamblee Eesti delegatsiooni esimees Aadu Must ja Euroopa Liidu asjade komisjoni aseesimees Riina Sikkut. Päeva jooksul toimivad veel kohtumised Riigikogu rahanduskomisjoni esimehe ja Riigikogu Eesti-Leedu parlamendirühma esimehe Erki Savisaare ja Riigikogu sotsiaalkomisjoni aseesimehe Helmen Kütiga.

Kohtumise fotod (autor: Erik Peinar, Riigikogu)

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
631 6356, 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

 

 

Arenguseire: platvormitöötajad teenivad alla Eesti keskmise

Digiplatvomide vahendusel töötavate inimeste sissetulek on Eesti keskmisest madalam, selgub kolmapäeval, 2. juunil avaldatavast Arenguseire Keskuse uuringust „Platvormitöö Eestis 2021“.

 „Platvormitöötajate keskmine igakuine netosissetulek kõikide sissetulekuallikate peale on 1017 eurot, mis jääb alla sama perioodi Eesti keskmisele netopalgale – 1255 eurot,“ ütles Arenguseire Keskuse ekspert Johanna Vallistu.

Johanna Vallistu sõnul tegeleb suurem osa platvormitöö tegijatest kullerteenuste, sõidujagamise ja  erinevate töödega teiste inimeste kodudes (näiteks ehitustööd, remont, aiatööd, lapsehoid). „Seega on Eestis tehtav platvormitöö praegu üsna kohaliku iseloomuga, kuigi suured töövahendusplatvormid pakuvad töötajatele võrdlemisi lihtsat juurdepääsu ka globaalsele tööturule,“ lisas Vallistu.

Platvormitöö on digitaalse töövahendusplatvormi abil leitud tööotste tegemine erinevatele klientidele. Platvormitöö võib olla nii kohapõhine kui veebipõhine ning väheseid või spetsialiseerunud oskuseid eeldav. Enim tuntud platvormitöö tüübid on sõidujagamine, kullerteenus, aga ka IT-töö ja graafiline disain veebiplatvormidel. Arenguseire Keskuse uuring käsitleb kaheksat enam levinud platvormitöö tüüpi.

Uuringufirma SaarPoll viis Arenguseire Keskuse tellimusel märtsis 2021 uuringusuuna „Tuleviku töö“ raames läbi esindusliku valimiga uuringu, millega seirati platvormitöö kui tööviisi kasutamist Eestis. Vaata ka  2018. aasta uuringu tulemusi.  

Arenguseire Keskus avaldab kolmapäeval, 2. juunil uuringu „Platvormitöö Eestis 2021“, mis vaatleb Eesti elanike poolt digitaalsete töövahendusplatvormide vahendusel tehtud tööde trende viimase kolme aasta jooksul. Uuringut tutvustavad Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov, keskuse ekspert Johanna Vallistu ning kommenteerivad Eesti Tööandjate Keskliidu tegevjuht Arto Aas ning Sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler Sten Andreas Ehrlich.

Arenguseire Keskus on ühiskonna ja majanduse pikaajalisi arenguid analüüsiv mõttekoda Riigikogu Kantselei juures. Keskus viib läbi uurimisprojekte Eesti ühiskonna pikaajaliste arengute analüüsimiseks, uute trendide ja arengusuundade avastamiseks.

 

Eestis on visiidil Leedu parlamendi esimees

Täna hommikul kohtub ta Toompeal Riigikogu esimehe Jüri Ratasega. Kohtumisel osalevad ka väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson ja Balti Assamblee Eesti delegatsiooni esimees Aadu Must.

Seejärel kohtub Viktorija Čmilytė-Nielsen Kadriorus president Kersti Kaljulaidiga.

Pärastlõuna kohtub Leedu parlamendi esimehega Riigikogu aseesimees Hanno Pevkur. Kohtumisel osalevad Balti Assamblee Eesti delegatsiooni esimees Aadu Must ja Euroopa Liidu asjade komisjoni aseesimees Riina Sikkut.

Päeva jooksul toimivad veel kohtumised Riigikogu rahanduskomisjoni esimehe ja Riigikogu Eesti-Leedu parlamendirühma esimehe Erki Savisaare, Riigikogu sotsiaalkomisjoni aseesimehe Helmen Küti ning haridus- ja teadusministeeriumi kantsleri Mart Laidmetsaga.

Leedu parlamendi esimees külastab ka Eesti tarbekunsti- ja disainimuuseumi, kus tutvub näitusega „Sissejuhatus Eesti disaini“ ning kohtub seejärel leedu kogukonna esindajatega.

Teisipäeva asetavad Riigikogu esimees Jüri Ratas ja Leedu parlamendi esimees Viktorija Čmilytė-Nielsen lilled Maarjamäe memoriaalile ning Paul Kerese hauale Metsakalmistul.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
631 6356, 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee