Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu eelinfo 3. – 9. veebruarini

Välislähetused

30. jaanuar – 6. veebruar
Eesti-India parlamendirühma esimees Sven Sester, aseesimees Yoko Alender ning liikmed Erki Savisaar ja Andres Sutt osalevad parlamendirühma visiidil Indias.

31. jaanuar – 6. veebruar
Väliskomisjoni esimees Enn Eesmaa, aseesimees Marko Mihkelson ning liikmed Raimond KaljulaidMihhail Lotman ja Anti Poolamets on visiidil Araabia Ühendemiraatides ja Kuveidis.

3.–5. veebruar
Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Anneli Ott ja komisjoni liige Urve Tiidus, korruptsioonivastase erikomisjoni esimees Katri Raik, kultuurikomisoni aseesimees Heidy Purga ning komisjoni liikmed Kristina Šmigun-Vähi ja Signe Kivi, maaelukomisjoni liikmed Merry Aart ja Erkki Keldo, majanduskomisjoni liikmed Jüri Jaanson ja Kai Rimmel, rahanduskomisjoni aseesimees Maris Lauri, riigikaitsekomisjoni liikmed Jaak Juske ja Peeter Rahnel, sotsiaalkomisjoni liikmed Marika Tuus-Laul, Signe Riisalo ja Urmas Espenberg, väliskomisjoni liige Raivo Tamm ning õiguskomisjoni aseesimees Toomas Kivimägi ja komisjoni liige Heljo Pikhof külastavad Euroopa Komisjoni ja Euroopa Liidu institutsioone Brüsselis Belgias.

3.–8. veebruar
Riigikogu liige Helle-Moonika Helme osaleb National Prayer Breakfastil ja kohtub USA senaatoritega Washingtonis USAs.

4.–5. veebruar
Riigikogu esimees Henn Põlluaas on visiidil Euroopa Komisjoni juurde Brüsselis Belgias.

4.–5. veebruar
Riigikogu liige Kalle Laanet osaleb eesti keele õpetamise alustamise teemalistel kohtumistel Poznani ülikoolis Poolas.

5.–7. veebruar 
Riigikogu liige Signe Kivi on osaleb kohtumistel Eesti saatkonnas Brüsselis Belgias.

6.– 11. veebruar
Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee Eesti (ENPA) delegatsiooni liige Raivo Tamm osaleb Aserbaidžaani valimiste vaatlusel ENPA delegatsiooni liikmena.

Riigikogu pressiteenistus
Veiko Pesur
tel 631 6353, 55 590 595
e-post veiko.pesur@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Põlluaas ja Vatikani välisminister hindasid kõrgelt Eesti ja Püha Tooli omavahelisi suhteid

Põlluaas väljendas kohtumisel Vatikani välisministri peapiiskop Paul Richard Gallagheriga heameelt, et Eesti ja Vatikani suhted on väga head, mida on toetanud aastate jooksul toimunud kõrgetasemelised visiidid.

„Me oleme tänulikud Püha Toolile noore iseseisva Eesti Vabariigi tunnustamise eest esmakordselt 10. novembril 1921. aastal ja pärast Eesti iseseisvuse taastamist 28. augustil 1991. aastal. Me hindame kõrgelt Püha Tooli seisukohta Eesti annekteerimise mittetunnustamise kohta Nõukogude Liidu poolt,“ ütles Põlluaas. Ta tunnustas Vatikani tähelepanu eest, mida osutas oma külaskäiguga paavst Franciscus Eestile 100. aastapäeva tähistamise puhul  „Vatikani toetust Eesti Vabariigile on eriliselt heameel rõhutada just nüüd, mil me tähistame Tartu rahulepingu 100. aastapäeva.“

Vatikan peab eriti tähtsaks kristlaste ja kristlike väärtuste kaitset maailma erinevates paikades. Kohtumisel oli elav arutelu kristlike ja eetiliste väärtuste hoidmise ja kaitsmise üle riikide omavahelistes suhetes. Käsitleti olukorda nii Euroopas kui ka maailma pingelistes kriisipiirkondades, kus on vaja tagada inimeste kaitse ja humanitaarabi.

Kõne all oli ka kliimamuutuste temaatika, humanitaarkriiside lahendamine ja hädasolijate abistamine.

Kohtumisel osales ka väliskomisjoni liige Keit Pentus-Rosimannus ja apostellik nuntsius peapiiskop Petar Rajic.

Fotod:

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

 

 

Balti Assamblee komisjoni istung keskendub ökoloogilise jalajälje kahandamisele

Delegatsiooni liige Signe Kivi ütles, et Eesti üks olulisi eesmärke Balti Assamblee uue eesistujariigina on Balti riikide rahvusvaheline kultuuriline brändimine ökoloogilise jalajälje vähendajana. „Kliimamuutuse ränki mõjusid on tunda kõikides riikides ning see nõuab kiiret ja kaugeleulatuvat kollektiivset tegutsemist ja tugevat poliitilist tahet. Seega sooviks Eesti eesistujariigina teha ettepaneku ühendada kaks aktuaalset valdkonda – kultuurikorraldajad ja minimaalse ökoloogilise jalajälje,“ sõnas Kivi.

Delegatsiooni liige Helle-Moonika Helme tõi teise olulise assambleel käsitletava teemana esile koostöö Euroopa Tuumauuringute Keskuse ehk CERNiga. „Eesti ühineb tõenäoliselt juba suvel CERNiga assotsieerunud liikmesriigina, mis on täisliikmeks saamisele eelnev etapp. CERNi liikmesriikidel on erilised kohustused ja eesõigused. Nad panustavad CERNi programmide kapitali ja tegevuskuludesse ning on esindatud CERNi nõukogus, mis vastutab kõigi oluliste otsuste eest organisatsooni ja selle tegevuse asjus,“ rääkis Helme.

Balti Assamblee (BA) on kolme Balti riigi parlamendi konsultatiivne koostööorganisatsioon, mis arutab vastastikust huvi pakkuvaid küsimusi. Eesti on sel aastal assamblee eesistujariik.

Riigikogu pressiteenistus
Veiko Pesur
tel 631 6353, 55 590 595
e-post veiko.pesur@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Sümpoosionil arutati riigikaitsekohtuga seotud küsimusi

Riigikogu konverentsisaalis toimunud sümpoosioni korraldasid Eesti Reservohvitseride Kogu, Eesti NATO Ühingu ja riigikaitsekomisjon.

Ettekande tegid veel riigikaitsekomisjoni liige Johannes Kert, endine põhiseaduskomisjoni esimees Rait Maruste ja endine õiguskomisjoni esimees Daimar Liiv.

Sümpoosion “Riigikaitsekohus, kas ja kuidas”

Sümpoosioni avab Riigikogu esimees Henn Põlluaas, osalemas on riigikaitsekomisjoni ja põhiseaduskomisjoni  liikmed. Sümpoosioni ettekandjate hulgas on riigikaitsekomisjoni liige Johannes Kert, endine põhiseaduskomisjoni esimees professor Rait Maruste ja endine õiguskomisjoni esimees Daimar Liiv.

Riigikogu eelinfo 3. – 9. juunini

Esmaspäev, 3. juuni

Kell 15 – täiskogu istung

Riigikogu kinnitab töönädala päevakorra.

Esimene lugemine – neli eelnõu:

Riigikogu otsuse „Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu liikmete nimetamine“ eelnõu (24 OE); jalgpallivõistluste ja teiste spordiürituste pealtvaatajate vägivalda ning muid korrarikkumisi käsitleva Euroopa konventsiooni denonsseerimise seaduse eelnõu (25 SE); alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (30 SE); alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning tulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (7 SE).

Riigikogu liikmete kõnesoovide korral toimub vaba mikrofon.

Kell 11 – komisjonide istungid

Euroopa Liidu asjade komisjonis – kell 13.30: Eesti seisukohtadest 6. – 7. juunil toimuval ELi justiits- ja siseküsimuste nõukogu istungil, kutsutud justiitsminister Raivo Aeg ja siseminister Mart Helme; Eesti seisukohast autoriõigusi digitaalsel ühtsel turul käsitleva direktiivi eelnõu suhtes 15. aprillil toimunud Euroopa Liidu nõukogu istungil, kutsutud justiitsminister Raivo Aeg; Eesti seisukohtadest 6. – 7. juunil toimuval ELi transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika nõukogu istungil, kutsutud majandus- ja taristuminister Taavi Aas ning väliskaubandus- ja infotehnoloogia minister Kert Kingo;

keskkonnakomisjonis – kell 11.10: jäätmeseaduse, jäätmeseaduse muutmise seaduse ning jäätmeseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (15 SE); ioniseeriva ja mitteioniseeriv kiirguse ning kiirgusohutuse põhimõtetest, kutsutud Keskkonnaministeeriumi esindajad;

kultuurikomisjonis – kell 11.10: Eesti keelepoliitika põhialuste ettevalmistamisest, kutsutud Haridus- ja Teadusministeeriumi, Eesti keelepoliitika põhialuste koostamise töörühma ja Riigikantselei esindajad;

maaelukomisjonis – kell 11.10: kohtumine Põllumajandusameti peadirektori Egon Paltsiga;

majanduskomisjonis – kell 11.10: kohtumine ASi Eesti Raudtee juhtidega, kutsutud Eesti Raudtee juhatuse esimees Erik Laidvee ja juhatuse aseesimees, finantsdirektor Andrus Kimber;

põhiseaduskomisjonis – kell 11.15: õiguskantsleri 10. mai pöördumisest volikogu liikme õiguste kaitsest halduskohtus, kutsutud õiguskantsler Ülle Madise, Justiitsministeeriumi, Rahandusministeeriumi ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindajad; õiguskantsleri ettepanekust viia väärteomenetluse seadustik põhiseadusega kooskõlla, kutsutud õiguskantsler Ülle Madise ja Justiitsministeeriumi esindajad;

rahanduskomisjonis – kell 11.15: Riigikogu otsuse „Tagatisfondi nõukogu liikmete nimetamine“ eelnõu; maksukorralduse seaduse, kohtute seaduse ja vedelkütuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (29 SE); väärtpaberituru seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (28 SE); riigi eelarvestrateegiast aastatel 2020 – 2023; Rahandusministeeriumi ülevaade ettevalmistatavatest eelnõudest;

riigikaitsekomisjonis – 14. mail Brüsselis toimunud Euroopa Liidu kaitseministrite kohtumisest, kutsutud Kaitseministeeriumi ametnikud; Eesti kodanike hoiakutest kaitseküsimustes, kutsutud Turu-uuringute ASi uuringujuht;

sotsiaalkomisjonis – kell 11.10: Sotsiaalministeeriumi õigusloomeplaanidest, kutsutud sotsiaalminister Tanel Kiik; Arenguseire Keskuse tegevusest, kutsutud Arenguseire Keskuse esindaja;

väliskomisjonis – kohtumine suursaadikute ja suursaadikukandidaatidega; Riigikogu otsuse „Eesti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Läti Vabariigi Parlamentidevahelise Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamineˮ eelnõu; komisjoni liikmete tegevusest;

õiguskomisjonis – kell 11.15: Riigikontrolli ülevaatest Eesti idapiiri väljaehitamise ettevalmistamisest, kutsutud riigikontrolör Janar Holm, Siseministeeriumi ning Politsei- ja Piirivalveameti esindajad; Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ameti (Europol) tegevust kontrolliva EP parlamentaarse ühiskontrolli töörühma (JPSG) liikmete kandidaatide nimetamisest;

julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjonis – kell 13.30: kohtumine Kaitsepolitseiameti peadirektori Arnold Sinisaluga;

korruptsioonivastases erikomisjonis – kell 13.30: ülevaade GRECO V hindamisvooru soovitustest kõrgete ametiisikute ja nende nõunike kohta;

riigieelarve kontrolli erikomisjonis – kell 13.15: Riigikontrolli ülevaatest Eesti idapiiri väljaehitamise ettevalmistamisest, kutsutud siseminister Mart Helme, Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher ning Siseministeeriumi ja Riigikontrolli esindajad, istung on avalik, toimub veebiülekanne (ruum L 333).

Sündmused

Kell 13 – Riigikogu aseesimees Siim Kallas kohtub suurettevõtjatega.

Kell 14 – Riigikogu väliskomisjoni esimees Enn Eesmaa kohtub Ameerika Ühendriikide saatkonna ajutise asjuri Elizabeth Horstiga.

Teisipäev, 4. juuni

Kell 10 – täiskogu istung

Esimene lugemine – kaks eelnõu:

Riigikogu otsuse „Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus nõukogu liikmete tagasikutsumine ja uute liikmete nimetamine“ eelnõu (23 OE); Põhja-Makedoonia Vabariigi ühinemist käsitleva Põhja-Atlandi lepingu protokolli heakskiitmise seaduse eelnõu (26 SE).

Ülevaade kohtukorralduse, õigusemõistmise ja seaduste ühetaolise kohaldamise kohta, ettekandja Riigikohtu esimees Villu Kõve

Kell 14 – komisjonide istungid

keskkonnakomisjoni ja sotsiaalkomisjoni ühisistung – kollektiivsest pöördumisest „Nõuame 5G tehnoloogia paigaldamise peatamist Eestis“, kutsutud pöördumise algataja, Keskkonnaministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Tallinna Tehnikaülikooli, Sotsiaalministeeriumi, Terviseameti, Eesti Linnade ja Valdade Liidu ning Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu esindajad; istung on avalik, toimub veebiülekanne (konverentsisaal).

kultuurikomisjonis – Riigikogu otsuse „Ettepanek Vabariigi Valitsusele Eesti alus- ja koolihariduse ühtseks ja eestikeelseks muutmiseks“ eelnõu (2 OE); arengukava „Lõimuv Eesti 2030“ väljatöötamisest, kutsutud Kultuuriministeeriumi esindajad;

maaelukomisjonis – kohtumine Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhataja Sirje Potisepa ja volikogu esimehe Veljo Ipitsaga;

majanduskomisjonis – riigi eelarvestrateegiast aastatel 2020 – 2023 ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusloome plaanidest, kutsutud väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kert Kingo; Eesti Vabariigi valitsuse ja Araabia Ühendemiraatide valitsuse vahelise lennuliiklust nende riikide territooriumide vahel ja väljaspool neid käsitleva kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (27 SE), riigi eelarvestrateegiast aastatel 2020 – 2023, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusloome plaanidest ning Rail Balticu rajamise projekti Eesti osa vahearuandest, kutsutud majandus- ja taristuminister Taavi Aas;

rahanduskomisjonis – kell 13: kollektiivsest pöördumisest „Maksustame ilutulestikuga paugutamise vabatahtlike päästjate toetuseks“; rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (8 SE); alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (30 SE) ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning tulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (7 SE), kohtumine huvigruppidega (ruum J. Tõnisson);

riigikaitsekomisjonis – kohtumine NATO staabielemendi juhtkonnaga; kohumine USA suursaatkonna asejuhi suursaadiku ülesannetes Elizabeth Horsti, kaitseatašee Povilas Strazdase ja teiste diplomaatidega;

väliskomisjonis – arengutest Ukrainas pärast presidendivalimisi ja enne ennetähtaegseid parlamendivalimisi 21. juulil, kutsutud Eesti suursaadik Ukrainas Gert Antsu (videokonverents) ja Välisministeeriumi esindaja; Põhja-Makedoonia Vabariigi ühinemist käsitleva Põhja-Atlandi lepingu protokolli heakskiitmise seaduse eelnõu (26 SE); kohtumine suursaadikute ja suursaadikukandidaatidega;

õiguskomisjonis – Õiguskantsleri ettepanekust viia väärteomenetluse seadustik põhiseadusega kooskõlla, kutsutud Õiguskantsleri Kantselei, Justiitsministeeriumi ja Siseministeeriumi esindajad.

Sündmused

Kell 7 – Riigilipu piduliku heiskamise tseremoonia Eesti lipu päeva puhul. Tseremoonial peavad kõne Riigikogu esimees Henn Põlluaas ja Eesti Lipu Seltsi esimees Jüri Trei, õnnistussõnad ütleb Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Urmas Viilma. Lipu päeva puhul tuleb Eestit tervitama Taani Lipu Seltsi president Erik Fage-Pedersen. Eesti ja Taani riigilipud tähistavad tänavu vastavalt oma 135. ja 800. aastapäeva. Kuberneri aeda on üles rivistatud vahipataljoni, Kaitseliidu, Naiskodukaitse, noorkotkaste, kodutütarde, skautide, gaidide ja akadeemiliste ühenduste auvalve, samuti seltside, ühingute ja koolide liputoimkonnad. Mängib Kaitseväe orkester ning laulavad Eesti Naislaulu Seltsi ja Tallinna koolide koorid. Kooride esituses kõlavad Juhan Aaviku „Hoia, Jumal, Eestit“ Aleksander Leopold Raudkeppi sõnadele ning Enn Võrgu „Eesti Lipp“ Martin Lipu sõnadele. Kella 15 – 19 pääsevad huvilised Pika Hermanni torni.

Kell 7.45 – Eesti-Taani parlamendirühma liikmed kohtuvad Taani Lipu Seltsi liikmetega.

Kell 13 – Riigikogu aseesimehed Helir-Valdor Seeder ja Siim Kallas kohtuvad Riigikohtu esimehe Villu Kõvega.

Kell 13 – keskkonnakomisjoni liikmed kohtuvad Euroopa Komisjoni kliima peadirektoraadi peadirektori Raffaele Mauro Petriccionega (ruum L333).

Kolmapäev, 5. juuni

Kell 12 – infotund

Kell 14 – täiskogu istung

Esimene lugemine – üks eelnõu:

Riigikogu otsuse „Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamine“ eelnõu (16 OE).

Sündmused

Kell 11 – Riigikogu Toimetiste uue numbri esitlus. Ajakiri keskendub fookusteemana Eesti riigireformile. Riigireformi teemalises vestlusringis osalevad Riigireformi SA nõukogu liige  Raivo Vare, Arenguseire Keskuse uuringute juht Meelis Kitsing ja Riigkontrolli audiitor Eva-Maria Asari, vestlusringi juhib ajakirja peatoimetaja Mart Raudsaar, esitlus on avalik, toimub veebiülekanne (Toompea lossi kunstisaal).

Kell 18 – Eesti-Hiina parlamendirühma liikmed kohtuvad Hiina suursaadiku Li Chaoga (Hiina saatkond).

Neljapäev, 6. juuni

Kell 10 – täiskogu istung

Teine lugemine – üks eelnõu:

Jäätmeseaduse, jäätmeseaduse muutmise seaduse ning jäätmeseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (15 SE).

Kell 14 – komisjonide istungid

rahanduskomisjonis – 15 minutit pärast täiskogu istungi lõppu: Riigikogu otsuse „Tagatisfondi nõukogu liikme nimetamine“ eelnõu; alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (30 SE); alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning tulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (7 SE);

õiguskomisjoni ja julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni väljasõiduistung – kell 7: väljasõit idapiirile;

väliskomisjonis – kell 13: Eesti välismajanduspoliitika ja väliskaubanduspoliitika lühi- ja pikemaajalistest prioriteetidest, kutsutud väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kert Kingo;

korruptsioonivastases erikomisjonis – kell 8.30: kohtumine Justiitsministeeriumi korruptsiooniekspertidega;

riigieelarve kontrolli erikomisjonis – 10 minutit pärast täiskogu istungi lõppu: Riigikontrolli kontrolliaruande tutvustus, kutsutud Riigikontrolli esindajad; ülevaade riigi eelarvestrateegiast 2020–2023 (tulude ja kulude meetmed), kutsutud Rahandusministeeriumi esindajad.

Sündmus

Kell 9.30 – Eesti-Aafrika parlamendirühma aseesimees Oudekki Loone ja liige Annely Akkermann kohtuvad Pan-Aafrika parlamendi delegatsiooni liikmetega (ruum O. Strandman).

Reede, 7. juuni

Komisjoni istung:

Euroopa Liidu asjade komisjonis – kell 10: Euroopa Komisjoni riigipõhistest soovitustest Eestile (Euroopa Semester), kustutud Euroopa Komisjoni Eesti esinduse asejuht; Ühendkuningriigi EList lahkumise hetkeseisust ja läbirääkimistest Ühendkuningriigi ja ELi tulevikusuhte üle, kutsutud Välisministeeriumi esindajad.

Sündmused

Kell 9 – Balti Assamblee majandus-, energia-ja innovatsioonikomisjoni ning loodusvarade- ja keskkonnakomisjoni ühisistung (Riigikogu konverentsisaal).

Kell 10 – riigikaitsekomisjoni liikmed kohtuvad Prantsuse Senati aseesimehe ja riigikaitsekomisjoni liikme Hélène Conway-Mouretiga, kohtumisel osaleb ka Prantsusmaa suursaadik Eestis Claudia Delmas-Scherer.

Kell 12 – Riigikogu esimees Henn Põlluaas avab rändnäituse „Riigikogu 100“ (Paide raekoja ees).

Kell 14.30 – Eesti-India parlamendirühma esimees Sven Sester kohtub India suursaadiku Vani Raoga.

Välislähetused

2. – 4. juuni
Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee (ENPA) Eesti delegatsiooni liige Marianne Mikko osaleb ENPA kodukorra ja isikupuutumatuse komitee kohtumisel Pariisis Prantsusmaal.

3. – 7. juuni
Riigikogu liige Signe Kivi tutvub ühiskondlike hoonete planeerimisega Manchesteris, Liverpoolis ja Birminghamis Suurbritannias.

4. – 5. juuni
Riigikogu esimees Henn Põlluaas osaleb Kesk- ja Ida-Euroopa parlamendispiikrite 4. tippkohtumisel Varssavis Poolas.

4. – 6. juuni
Riigikogu liige Helle-Moonika Helme osaleb Jeruusalemmas Iisraeli Parlamendi korraldataval kohtumisel (Jerusalem Prayer Breakfast) eri riikide kristlike valitsusjuhtide ja poliitiliste liidritega.

4. – 6. juuni
Riigikogu liige Marina Kaljurand kohtub Brüsselis Euroopa Parlamendis Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsiooniga.

6. juuni
Riigikogu liige Kaja Kallas osaleb Baltic Investors Forumil Vilniuses Leedus.

9. – 10. juuni
Balti Assamblee (BA) Eesti delegatsiooni liige Aadu Must osaleb BA presiidiumil Riias Lätis.

9. – 10. juuni
Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Anneli Ott kohtub Läti, Leedu ja Poola parlamentide Euroopa Liidu asjade komisjonide esimeestega Varssavis Poolas.

Riigikogu pressiteenistus
Veiko Pesur
tel 631 6353, 55 590 595
e-post veiko.pesur@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Menetlusse võeti eelnõu pensionitõusu kohta ja kollektiivne pöördumine „Lageraied Ajalukku”

Eelnõu näeb ette pensioni baasosa tõusu pärast 2020. aasta 1. aprillil toimuvat indekseerimist 100 euro võrra ning ja rahvapensioni tõusu 60 euro võrra.

Seletuskirjas märgitakse, et Rahandusministeerium hindas 70 eurose erakorralise pensiontõusu maksumuseks 2020. aastal 140 miljonit eurot, seega on 100 eurose pensionitõusu maksumus 200 miljonit eurot. Rahvapensioni tõus suurendab riigi kulusid 2020. aastal 2,5 miljoni euro võrra.

Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse ka Eesti Metsa Abiks MTÜ 23. mail algatatud kollektiivne pöördumine „Lageraied Ajalukku” ja edastati see menetlemiseks keskkonnakomisjonile.

Kollektiivsele pöördumisele allakirjutanud toetavad lageraiest jätkusuutlikumaid, loodus- ja inimsõbralikemaid majandamisviise. Nad leiavad, et riigimetsades tuleks ulatuslikud lageraied lõpetada, kuna tegemist pole mitte puidutööstuse toorme allika, vaid rahvale kuuluva ühise rikkusega.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

 

 

 

Balti Assamblee keskendub idapartnerluse juubeliaasta konverentsil tulevikule

 

Konverentsil arutatakse kümne aasta eest alguse saanud idapartnerluse programmi tuleviku üle ja otsitakse võimalusi, kuidas ühtlustada ja parandada rahvusvahelist koostööd. Lisaks on ühe teemana arutlusel uute võimalike liikmete vastuvõtmine.

Riigikogu aseesimees Siim Kallas ütles, et kohtumise üks märksõnu on lähitulevik – mida toovad meile järgmised kümme aastat ja kuidas ise parema tuleviku ning koostöö nimel õiget kurssi sättida.

„Idapartnerlus on esimeste tegutsemisaastatega tõestanud oma vajalikkust. See on aidanud kohaneda uute väljakutsetega ja tugevdanud meie mõlemapoolseid kasulikke suhteid. Samuti ei saa alahinnata programmi mõju idapartnerite demokraatia, stabiilsuse ja julgeoleku arengule,“ sõnas Kallas.

Väliskomisjoni esimees Enn Eesmaa märkis, et idapartneritega kokkulepitud reformide elluviimine jääb eelseisvatel aastatel peamiseks eesmärgiks, et tagada partnerluse positiivset mõju ja jätkuvat edu. Eesmaa rõhutas sealjuures kodanikuühiskonna olulist rolli.

Balti Assamblee Eesti delegatsiooni liige Johannes Kert peab oluliseks idapartnerite toetamist ja nende seniste saavutuste tunnustamist, et innustada neid reformidega jätkama. „Balti Assamblee roll on aidata selgitada lääne ja põhjala riikidele idapartnerite vajadusi ja eesmärke. Idapartnerite toetamine on oluline ka regiooni julgeoleku seisukohalt, sest sarnaseid väärtusi jagavad riigid koos on tugevamad,“ ütles Kert. „Eesti on alati toetanud ja toetab ka edaspidi idapartnerluse riike, jagades nendega oma kogemusi ja teadmisi.“

Idapartnerlus on Euroopa Liidu koostöö Armeenia, Aserbaidžaani, Valgevene, Gruusia, Moldaavia ja Ukrainaga. Koostöös püüeldakse jõukama, stabiilse ja demokraatliku piirkonna ülesehitamisele, et tuua Ida-Euroopa partnerriigid Euroopa Liidule lähemale.

Tulevikuaruteludes tuleb kindlasti juttu ka programmi laiendamisest. Hiljutise Eurobaromeetri uuringu järgi toetab 43 protsenti avalikkusest Euroopa Liidu edasist laienemist, samas kui 45 protsenti on uute riikide kaasamise vastu.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
631 6356, 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee 
Päringud: press@riigikogu.ee

Balti riikide väliskomisjonide juhid esitasid Bellingcati Pulitzeri auhinna kandidaadiks

Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson ütles, et praeguses üha laienevate väärinfo levitamise kampaaniate ja tunnustatud uudistevahendajate vastaste rünnakute õhkkonnas on faktipõhine, läbipaistev ja põhjalikult uuriv ajakirjandus, mis otsib tõde kõikjalt, kus seda leida võib, olulisem kui kunagi varem. „Bellingcat rakendab ühe kiiduväärse eesmärgi nimel koos töötavate inimeste parimaid omadusi. Nende teadmised digitaalse tehnoloogia kasutamise alal avatud lähteallikatest pärinevate andmete uurimiseks on juba avaldanud märkimisväärset mõju rahvusvahelistele suhetele. Loodan, et nad toovad ka edaspidi päevavalgele lahkhelisid ja usaldamatust külvata soovivate tumedate jõudude varjatud teod,“ ütles Mihkelson.

Läti Seimi väliskomisjoni esimees Rihards Kols ütles, et Bellingcat on aidanud kaasa hilisajaloo ühe suurima mõistatuse lahendamisele, jõudes rahvusvahelise ajakirjanduse esilehtedele oma paljastusega, et Salisbury mürgitamisjuhtumi kahtlusalune Ruslan Boširov on tegelikult polkovnik Anatoli Vladimirovitš Tšepiga, kõrgelt autasustatud Venemaa sõjaväeluure vanemohvitser, kes 2014. aasta lõpus pälvis riigi kõrgeima aunimetuse. „Bellingcat on kõik oma uurimised läbi viinud ühesuguse sihikindla pühendumuse ja kohusetundega ning kindlasti teevad nad seda ka edaspidi. Kõikidel Bellingcati uurimiste tulemustel on üks kindel ühine omadus – nad püüavad leida tõde kõige vastuolulisematest, kõige keerulisematest asjadest ja kohtadest,“ ütles Kols.

Kandidaadiks esitamise avalduses on öeldud, et Bellingcat on kaasa aidanud uut tüüpi ajakirjanduse esilekerkimisele. See on platvorm, mis toob kokku avatud lähteallikatest pärinevaid andmeid kasutavad kriitiliselt meelestatud ja kodanike seast esile kerkinud uurivad ajakirjanikud, kes omavahelises koostöös uurivad kogu maailma puudutavaid teemasid, millest teatakse liiga vähe ja mida eiratakse, ning teavitavad neist. Ja kuigi enamik uurivast ajakirjandusest on kaetud salapäraga, tutvustab see platvorm ajakirjanike tegevust, toob üksikasjaliselt esile, kuidas nad loost teada said ja milliseid tehnikaid kasutasid. See mitte ainult ei julgusta avalikkust oma tegevuses osalema, vaid tähistab ka uut läbipaistvuse taset kriitilistest teemadest teavitamise valdkonnas.

Leedu Seimi väliskomisjoni esimees Juozas Bernatonis märkis, et hübriidohtude ajastul vajame me hübriidreageerimist ja Bellingcati meeskonnal on kogu vajalik võimekus selle väljaarendamiseks. „Oma tegevuse ja uuriva ajakirjanduse kaudu aitavad nad tegusalt kaasa meie demokraatliku süsteemi kaitsmisele desinformatsiooni ja valeuudiste eest, mida levitatakse eesmärgiga suurendada ühiskondade killustumist, vaenulikkust ja usaldamatust demokraatia vastu. Tänapäeval räägime me palju „valeuudistest“ ja „trollivabrikutest“ ning tulevikku vaadates peame mõtlema lahendamist vajavatest küsimustest, mis kerkivad esile seoses tehisintellekti arengu ja uute tehnoloogiate kiirete edusammudega. Kui tahame tõsta oma vastupanuvõimet, on meil selgelt tuntav vajadus kodanikuühiskonna aktiivsete liikmete käivitatavate algatuste järele, ja Bellingcat on siin suurepäraseks eeskujuks,“ ütles Bernatonis.

Nagu auhinna kandidaadi esitamise avalduses on öeldud, vastutab Bellincat organisatsioonina mõningate suurimate uudislugudega tegelemise ja nende avalikustamise eest kogu maailmas. Bellingcati panus tõe avalikustamise heaks on erakordsel tasemel. Nad on saavutanud suurepäraseid tulemusi uuriva ajakirjanduse valdkonnas. On saabunud aeg tunnustada nende panust uut tüüpi ajakirjanduse loomisse ja nende uurivat tööd.

Bellingcat on Briti ajakirjaniku ja blogija Eliot Higginsi asutatud veebilehekülg, kus ta avaldab uuriva ajakirjanduse artikleid sõjatsoonidest, inimõiguste rikkumistest ja kuritegelikust allilmast. Rahvusvahelise tähelepanu saavutas ta Süüria kodusõja, Donbassi sõjas ja Ukrainas alltulistatud Malaysia reisilennuki kohta avaldatud artiklitega.

Pulitzeri preemiat annab välja New Yorgis asuv Columbia Ülikooli erinõukogu alates 1917. aastast Joseph Pulitzeri testamendi alusel.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
631 6356, 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee 
Päringud: press@riigikogu.ee

Täna saab alguse 3-päevane rahvusvaheline seminar “Teaduselt parlamendile”

Et see nõnda läheks, on tarvis õppida küsima õigeid küsimusi ja rääkida keeles, millest kõik ühtmoodi aru saavad. Püüame koos tippteadlaste ja tegevpoliitikutega ühiselt aru saada, kuidas ja millises formaadis jõuaks teadlaste nõu kõige paremini nendeni, kes peavad tegema otsuseid, mis sageli mõjutavad meie kõigi elu paljude aastate vältel.

Räägime suud puhtaks, mida ja kuidas ei tohiks nõuandmisel kunagi teha ning kuidas hoida üksteisest lahus nõuandmine, lobitöö, kriitika ja protestimine. Teame, et oluline pole mitte see, mida räägime, vaid see, mida teine kuuleb. Seetõttu kuulame tippspetsialistide soovitusi selle kohta, kuidas levivad ja mil moel interpreteerivad meie vestluspartnerid keerukaid ja vastuolulisi signaale. Paneme tähele tipp-poliitikute arvamusi, millist tüüpi nõu nad on saanud kasutada.

Harjutame esitluskunsti ja seda, kuidas keerukaid teadustulemusi teiste valdkondade esindajatele lühidalt ja atraktiivselt esitleda. Korjame arutlustest üles parimad mõtted, mida rakendada Eestis teadusnõustamise süsteemi arendamiseks.

Oma teadmisi ja kogemusi jagavad teiste seas mitmekordne minister Marko Pomerants, Euroopa komisjoni teadusuuringute ühiskeskuse asedirektor Maive Rute, Helsingi ülikooli kantsler emeritus Kari Raivio, Tartu ülikooli prorektor Kristjan Vassil ning tippteadlased Euroopa Liidu tulevikutehnoloogiate võrgustikust FuturICT2.0. Sõnastamisoskuste ja esinemiskunsti saladusi avavad laupäevastes töötubades Urmas Vaino, Kaspar Kaljas ja Indrek Simm.

Vaata otseülekannet Eesti Teaduste Akadeemia kodulehelt!

Seminar-töötoa „Teaduselt parlamendile“ korraldavad 31.01–02.02.2019 Eesti Teaduste Akadeemia ja Arenguseire Keskus koostöös Euroopa komisjoni teadusuuringute ühiskeskusega.