Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu eelinfo reedest pühapäevani, 8. –10. novembrini

Komisjoni istung

Euroopa Liidu asjade komisjonis – kell 10: Eesti seisukohtadest 11. novembril toimuval Euroopa Liidu välisasjade nõukogu istungil, kutsutud välisminister Urmas Reinsalu; Eesti seisukohtadest 12. novembril toimuval Euroopa Liidu välisasjade nõukogu (kaitseküsimused) istungil, kutsutud Kaitseministeeriumi esindajad.

Sündmus

Kell 12 – Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Anneli Ott, väliskomisjoni esimees Enn Eesmaa ja aseesimees Marko Mihkelson kohtuvad ühiskonnaõpetuse õpetajatega (J. Tõnissoni nõupidamisruum).

Välislähetused

6.–8. november
Väliskomisjoni liige Keit Pentus-Rosimannus osaleb valeinformatsiooni levikut uuriva rahvusvahelise komitee kohtumisel Dublinis Iirimaal.

7.–13. november
Riigikogu liige Eerik-Niiles Kross osaleb Baltic Advocacy Day üritusel Washingtonis ja kohtumistel ÜRO-s New Yorgis.

Riigikogu pressiteenistus
Kristi Sobak
tel 631 6592, 51 906 975
e-post kristi.sobak@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Loone sai NATO Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni juhiks

Delegatsiooni koosseisust arvati välja delegatsiooni juht Kadri Simson (K) ja delegatsiooni juhiks nimetati Kerstin-Oudekki Loone (K). Delegatsiooni koosseisust arvati välja delegatsiooni liige Sven Sester (I) ja nimetati delegatsiooni liikmeks Andres Metsoja (I). Samuti arvati delegatsiooni koosseisust välja delegatsiooni asendusliige Sven Mikser (SDE) ja nimetati delegatsiooni asendusliikmeks Jevgeni Ossinovski (SDE).

Delegatsiooni kuuluvad varasema otsuse alusel delegatsiooni liige Ants Laaneots (RE) ja asendusliige Leo Kunnas (EKRE).

Otsuse vastuvõtmisele eelnes elav diskusioon uue delegatsiooni juhi sobivuse üle sellesse ametisse. Läbirääkimistel võtsid sõna Valdo Randpere (RE) ja Oudekki Loone (K).

Väliskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse “Riigikogu otsuse ˮPõhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamineˮ muutmine” (85 OE) poolt hääletas 50 ja vastu oli 33 saadikut.

Ametivande andis uus väliskaubanduse- ja infotehnoloogia minister Kaimar Karu.

Istungi stenogramm:

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu

(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

 

Arenguseire Keskus lõi Eesti regionaalse majanduse arengustsenaariumid

Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilovi sõnul lähtuti stsenaariumide loomisel Eesti regionaalset majandust kõige enam mõjutavatest uuendustest ja trendidest. “Kõige olulisemate piirkondade majandusliku tuleviku määrajatena tulid analüüsist esile tehnoloogiline areng ja kliimaküsimused. Aga nende tegurite arengukiirus, avaldumisviis ja koosmõju teiste arengutrendidega võivad olla väga erinevad. Seepärast kasutasimegi stsenaariumeid, et mitmeid eri arenguvariante esile tuua, nendes peituvaid riske ja võimalusi hinnata,” selgitas Danilov.

Uuringus leitakse, et Eesti regionaalset arengut mõjutavad sellised trendid nagu automatiseerimine ja tehisintellekti rakendused, hajutatud energiatootmine ja uute töövormide levik, kasvavad keskkonnanõuded ja tarbijaeelistuste muutumine, samuti ka linnastumine ja vastulinnastumine ning mitmete maa- ja loodusvarade väärtuse kasvamine.

Arenguseire Keskuse ekspert ja regionaalse majanduse uurimissuuna juht Uku Varblane rõhutas, et kuigi Eesti regionaalpoliitikas on eesmärgiks seatud piirkondade eripäral põhineva potentsiaali rakendamine, ei ole see seni suutnud väärata majandustegevuse järjest suuremat koondumist Tallinna ja Tartu ümbrusesse.

“Harjumaa kasvab teistest piirkondadest kiiremini ning piirkondlikud kasvukeskused ei ole loodetud määral tuult tiibadesse saanud. Ühiskondlikud ja rahvastikuprotsessid on siiani maapiirkondade tulevikuperspektiive pigem halvendanud, kuid tehnoloogiline areng ja kasvav keskkonnameelsus koos muutustega elustiilis ja töövormides võib maapiirkondade pakutava elukeskkonna atraktiivsust tõsta ning anda uue hoo väikeettevõtlusele,” selgitas Varblane.

Arengustsenaarium “Suur-Tallinn” näeb ette suurtesse keskustesse koonduva arengu. Stsenaariumi iseloomustab pealinnaregiooni kasv, tehnoloogia- ja teadmistepõhise majanduse ruumiline koondumine ning maapiirkondade tühjenemine. “Selle stsenaariumi puhul näeme ette, et jätkub inimeste ja ressursside koondumine Tallinna, vähemal määral ka Tartu ja Pärnu ümbrusse. Koondumist tõukab tagant see, et uute tehnoloogiate rakendamine on kallis ja erioskusi nõudev ning need võetakse seetõttu kasutusele üksnes suurtes keskustes. Samuti ka see, et hea elukvaliteedi ja staatuse tunnuseks on eelkõige tarbimine ning suurlinna eluviis on inimeste jaoks ihaldusväärne,” kirjeldas Varblane võimalikku arengustsenaariumi.

Stsenaariumis “Kasvukeskuste Eesti” on märksõnadeks jõuline regionaalpoliitika, piirkondade suurem autonoomia ja vähenev ebavõrdsus. Kohalike ressursside ja kasvava teadmusbaasi pinnalt tekib lisaks Harju- ja Tartumaale Eestisse 4–6 atraktiivsete elu- ja töökohtadega regiooni. “Tehnoloogilised uuendused muudavad selles stsenaariumis asukoha vähem oluliseks ning soodustavad väikesemahulist majandustegevust, mis toetab piirkondlikke ankurtööandjaid ja loob töökohti. Stsenaariumi tõuketeguriteks on ka pealinnaregiooni elukalliduse kiire kasv ja elukeskkonna halvenemine ning kõrgema keskmise vanusega eelistatav rahulikum elulaad,” selgitas Arenguseire Keskuse ekspert.

Stsenaarium “Ökokapitalistlik Eesti” on looduskeskkonna taluvusvõimet arvestav, kuid kontsentreeritud tootmisega ekspordikeskne arengumudel. “Keskkonnasääst tähtsustub oluliselt, kuid kuna uued tootmistehnoloogiad ning säästlikud lahendused on kulukad ja nõuavad suurt tegevusmahtu, kerkivad tootmisüksused üksnes suurematesse linnadesse või loodusressursside vahetusse lähedusse. Maapiirkondades jätkub inimeste väljavool ning suureneb tööpuudus, kuna tegevuskeskkond on väikeettevõtluseks ebasoodne,” sõnas Varblane.

Stsenaariumi “Ökokogukondade Eesti” iseloomustavad keskkonnasõbralikum ja sotsiaalsem elulaad ning senisest lokaalsem ja hajutatum majandus. “Keskkonna halvenemise tagajärgede teadvustamine kutsub esile elulaadipöörde säästlikkuse suunas. Maale kolimisest saab kasvav trend. Koos keskkonnasäästlike uusasukatega paraneb maapiirkondade elukvaliteet ja füüsiline keskkond,” tõi Varblane välja ning lisas, et osad piirkonnad arenevad selles stsenaariumis teistest kiiremini ja teisi ähvardab väljasuremine.

Uuringus selgitatakse ka poliitilisi valikuid, mis arengut ühe või teise stsenaariumi suunas juhivad. Seejuures tuuakse näiteid, kuidas regionaalpoliitikat saab ajada erinevate poliitikate kaudu. Näiteks ülikoolide ühendamine ja regionaalsete kolledžite kaotamine on kooskõlas ruumiliselt kontsentreeritud majandusmudeliga, samas kui piirkondlikud teadus- ja arendusüksused ning (tehnoloogia)õppekavad toetavad hajutatud majandusmudelit. Sarnaseid otsustuskohti leiab ka transpordipoliitikas (kiired ühendused pealinnaga või piirkondadesisene hea aegruumiline ühendatus), ettevõtluspoliitikas (ühetaoline lähenemine või piirkondlikult erinevad tingimused toetusmeetmetes) kui ka teistes poliitikavaldkondades.

Uurimissuuna materjalidega saab tutvuda siin:
https://www.riigikogu.ee/arenguseire/regionaalse-majanduse-arengud

 

Arenguseire Keskuse konverents „Teistmoodi tulevik”

Nendele ja paljudele teistele küsimustele otsime vastuseid Arenguseire Keskuse konverentsil “Teistmoodi tulevik”.

Päevakava

7. november 2019 
Hotell Hilton Tallinn Park (Fr. R. Kreutzwaldi 23, Tallinn)

08.30‒09.00     Kogunemine ja kohv

09.00–09.10     Avasõnad
Riigikogu majanduskomisjoni esimees Sven Sester

09.10–09.50     Regionaalse arengu dilemmad Euroopas (inglise keeles, tõlge eesti keelde)
Milano-Bicocca Ülikooli majandusdotsent dr Alessandra Michelangeli

09.50–10.20     Millised trendid mõjutavad Eesti piirkondade tulevikku?
Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse (RAKE) vanemanalüütik Veiko Sepp

10.20–10.50     Kohvipaus

10.50–11.20     Eesti regionaalse majanduse arengustsenaariumid aastani 2035
Arenguseire Keskuse ekspert Uku Varblane

11.20–12.00     Paneeldiskussioon
Riigihalduse minister Jaak Aab, Riigikogu liige Katri Raik, Riigikogu liige Priit Sibul, Vabariigi Presidendi majandusnõunik Heido Vitsur ning Põlva vallavanem Georg Pelisaar
Arutelu juhib Arenguseire Keskuse uuringute juht Meelis Kitsing

12.00–13.00     Lõuna

13.00–13.30     Väärtusmustrid Eesti ühiskonnas ja nende muutumine ajas
Tartu Ülikooli sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika vanemteadur dr Mare Ainsaar

13.30–14.00     Eesti elanike sissetuleku- ja varaprofiilid
Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse (RAKE) analüütikud Elsa Trumm ja Maie Kiisel

14.00–14.30     Tuleviku vanemaealiste rahalise heaolu stsenaariumid aastani 2050
Arenguseire Keskuse ekspert Johanna Vallistu

14.30–14.45     Digiküsitlus
Millise stsenaariumi täitumist soovitakse kõige enam? Millise stsenaariumi suunas oleme teel?

14.45–15.00     Lõppsõna

Päeva juhib Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov.

Esinejate tutvustused

                                                                                Michelangeli

Alessandra Michelangeli 

Milano-Bicocca Ülikool
majandusdotsent               

Alessandra Michelangeli, BA (Bocconi Ülikool), MSc ja PhD majandusteaduses (Bocconi Ülikool ja Cergy-Pontoise’i Ülikool), on Milano-Bicocca Ülikooli majandusteaduste professor. Ta uurib peamiselt linnade ja piirkondade majandust, avalikku majandust, mitmemõõtmelist heaolu ja ebavõrdsust. Ta on avaldanud mitmeid akadeemilisi artikleid rahvusvahelistes majandusajakirjades, sealhulgas Journal of Economic Theory, Applied Economics, Journal of Economic Inequality, Urban Studies, Regional Studies. Ta on toimetanud linna- keskkonna elukvaliteedist kõneleva raamatu, mille on avaldanud kirjastus Routledge, ning on kaasautor raamatule, mis räägib elukvaliteedist Itaalia linnades ning mille on avaldanud Bocconi Ülikooli kirjastus.
 Veiko Sepp

Veiko Sepp              

Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike
rakendusuuringute
keskus (RAKE)                
vanemanalüütik

Veiko Sepp on alates 2003. aastast töötanud sotsiaalteaduslike rakendusuuringute valdkonnas kesken- dudes regionaalse arengu, ettevõtluse ja kohaliku omavalitsuse teemadele – esmalt konsultatsiooni- ja koolituskeskuses Geomedia ning alates 2012. aastast Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuses. Lisaks on ta õpetanud Tartu Ülikooli Skytte instituudis sotsiaalteaduslike uurimismeetodite ja ELi regionaalpoliitika ainekursusi.
 Mare Ainsaar

Mare Ainsaar                   

Tartu Ülikool
sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika vanemteadur

Mare Ainsaar töötab Tartu Ülikoolis sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika vanemteadurina. Tal on teaduste magistri kraad Tartu Ülikooli geograafia instituudist ja sotsiaalteaduste doktori kraad Turu ja Tartu Ülikoolist (2004). Ta on täiendanud ennast lühiajaliselt Oxfordi Ülikoolis, Kesk-Euroopa Ülikoolis Budapestis ja Praha Karli Ülikoolis. Järeldoktorantuuri ajal töötas ta Max Plancki Demograafia Instituudis Rostockis. Lisaks Tartu Ülikoolile on tal töökogemus Turu, Münsteri ja Södertörni ülikoolidest ning ta on olnud seotud paljude rahvusvaheliste projektidega. Ta oli aastatel 1999–2003 ja 2008–2009 Eesti rahvastikuministri nõunik ja 2005–2007 Tartu Ülikooli teadus-arendusosakonna juhataja. Mare Ainsaar on Euroopa Sotsiaal- uuringu teaduskoordinaator Eestis. Tema peamised teaduslikud uurimisteemad on seotud inimeste heaolu, rahvastiku, sotsiaalpoliitika ja uurimismetoodika küsimustega.
 Elsa Trumm

Elsa Trumm               

Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike
rakendusuuringute keskus (RAKE)                  

projektijuht-analüütik

Elsa Trumm töötab Tartu Ülikoolis rakendusuuringute keskuses projektijuhi-analüütikuna. Teda paeluvad kõige rohkem tööturuteemad, sotsiaalsed praktikad ja innovatsioon avalike teenuste korralduses, aga ta on analüütiku või projektijuhina kaasa löönud ka keskkonna-, disaini-, majanduse-, jm teemalistes uuringutes. Põnevatele küsimustele vastuseid otsib ta väga erinevate meetoditega ning tema jaoks on oluline ka see, millisel kujul vastused lõpuks huvilisteni viiakse.
 Maie Kiisel

Maie Kiisel              

Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike
rakendusuuringute keskus (RAKE)                  

analüütik

Maie Kiisel töötab Tartu Ülikoolis rakendusuuringute keskuses analüütikuna. Tema uurimis- ja juhendamis-teemad on sotsiaalteooria, keskkonna- ja riskikommunikatsioon, muutuste juhtimine, sotsiaalsed praktikad ja sotsiaalne innovatsioon, vabaühendused, kommunikatsioon ja osalus ruumi planeerimises. Vabal ajal lööb ta kaasa vabaühendustes.
Johanna Vallistu portree

Johanna Vallistu    

Arenguseire Keskus
Ekspert                                                             

Johanna Vallistu on lõpetanud Tallinna Tehnikaülikooli tehnoloogia valitsemise ja Sciences Po poliitikate ja programmide hindamise magistrantuuri. Bakalaureusekraadi omandas ta Stockholmi Kõrgemas Majandus-koolis Riias. Johanna on eelnevalt töötanud Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuses (RAKE) analüütikuna ning Technopolis Groupis innovatsiooni- ja majanduspoliitikate konsultandina. Arenguseire Keskuses on Johanna Vallistu juhtinud „Tööturg 2035“ ja „Tuleviku eakate rahaline heaolu“ uurimissuundi. Alates 2019. aastast on Johanna TalTechi Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi doktorant. Tema uurimisvaldkond on tuleviku sotsiaalkindlustussüsteem ja töö tulevik.
 

Uku Varblane        

Arenguseire Keskus
Ekspert                                                          

Uku Varblane on lõpetanud Tartu Ülikooli majandusteaduskonna magistriõppe fookusega majanduse modelleerimisele ja riigimajandusele ning on läbimas doktorantuuri, kus tema uurimisteemaks on tootlikkuse ja globaalsete väärtusahelate seosed. Ta on täiendanud ennast Sloveenias Ljubljana Ülikoolis, Rootsis Jönköpingi Ülikoolis ning Thbilisi Ülikoolis Gruusias. Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendus- uuringute keskuse (RAKE) juhatajana on tal enam kui 10-aastane kogemus majanduse valdkonna rakendusuuringute läbiviimisel ja juhtimisel.

 

Kingo sai õiguskomisjoni liikmeks

Riigikogu juhatus kinnitas Riho Breiveli lahkumise õiguskomisjoni liikme kohalt ja asumise keskkonnakomisjoni liikme kohale ning kinnitas Kert Kingo asumise õiguskomisjoni liikme kohale.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

OTSEÜLEKANNE! Arenguseire Keskuse konverents „Teistmoodi tulevik”

Tutvu konverentsi programmiga siin:
https://www.riigikogu.ee/arenguseire/teistmoodi-tulevik-2019/

Otseülekande link Riigikogu veebis: https://www.riigikogu.ee/live/5/et

 

Võrklaev asus keskkonnakomisjoni ja Euroopa Liidu asjade komisjoni liikme kohale

Riigikogu juhatus kinnitas Riho Breiveli lahkumise keskkonnakomisjoni liikme kohalt ja asumise õiguskomisjoni liikme kohale ning Rein Suurkase lahkumise õiguskomisjoni liikme kohalt ja asumise keskkonnakomisjoni liikme kohale.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Riigikogu arutas teadus- ja arendustegevuse rahastamist

„Teadus ja kõrgharidus. Õpetajate palk, kõrgharidus ja teadus, ütleksin nii, on investeering tulevikku. Ja sarnaselt kaitsekuludega, millega me kõik oleme leppinud, et see on seaduses fikseeritud, väärib ka panustamine teadusesse seaduses äramärkimist 1 protsendiga sisemajanduse koguproduktist aastast 2022,“ ütles Katri Raik (SDE) eelnõu tutvustamisel.

Algatajad põhjendasid, et mahajäämus teadus- ja arendustegevuse rahastamisel pidurdab Eesti liikumist teadmistemahuka majanduse poole. Teadlaste tööturg on rahvusvaheline ning piiratud teadus-ja arendustegevuse rahastamine sunnib Eesti teadlasi lahkuma parema teadus- ja arendustegevuse rahastusega riikidesse.

Ametivande andis Riigikogu liige Mart Võrklaev.

Vabas mikrofonis võttis sõna Jaak Juske.

Istungi stenogramm:

Fotod:

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu

(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

 

Riigikogu eelinfo teisipäevaks, 8. oktoobriks

Kell 10 – täiskogu istung

Esimene lugemine – kuus eelnõu:

Valitsuse algatatud meretöö seaduse ja meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (56 SE) võetakse Eesti seadusesse üle kaks Euroopa Liidu vastavat direktiivi. Lisaks viiakse Eesti õigus kooskõlla Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) meretöö konventsiooni 2016. aastal vastuvõetud muudatustega (muudatused jõustusid Eesti suhtes 8.01.2019).

Eelnõu näeb ette, et direktiivi ülevõtmisega peab reeder alla 24 meetri pikkustel kalalaevadel töötavate isikutega sõlmima meretöölepingu. Hetkel kehtib alla 24 meetri pikkustel kalalaevadel töölepingu alusel töötavatele isikutele tavapärane tööõiguse regulatsioon. Meretööleping tagab töötajatele täiendava kaitse. Näiteks peab reeder tagama korrapärase toitlustamise ja meditsiinilise abi osutamise laeval. Kalalaeva all peetakse silmas laeva, mida kasutatakse kala kaubanduslikuks püügiks. Nõude kohaldamisest on välja arvatud kalalaevad, millega püütakse kala oma tarbeks. Eesti kalalaevaregistris oli möödunud aasta lõpu seisuga 1695 alla 24 meetri pikkust kalalaeva, millest kõiki ei kasutata kala kaubanduslikuks püügiks.

Eelnõu näeb ette, et direktiivi ülevõtmisega kehtestatakse finantstagatissüsteem nii laevapere liikme hülgamise kui ka laevapere liikmete tööõnnetusest ja kutsehaigestumisest põhjustatud kulude hüvitamiseks. Piisav finantstagatis peab olema kõigil reederitel, kelle laevadel peab olema meretöötunnistus (laeva kogumahutavus 500 GT või suurem). Finantstagatiseks võib olla vastutuskindlustus, pangagarantii või muu tagatis, mis võimaldab tagada hüvitise maksmise.

Seletuskirjas märgitakse, et valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega tagatise piisavuse hindamise ja suuruse arvutamise põhimõtted. Tagatise piisavust hindab Veeteede Amet meretöötunnistuse andmisel. Kõik Eesti lipu all sõitvad laevad, millel on meretöötunnistus, juba omavad vastutuskindlustust.

ILO meretöö konventsiooni muudatuse kohaselt on võimalik meretöötunnistuse kehtivuse lõppemisel olemasolevat tunnistust kuni viieks kuuks pikendada. Seda juhul, kui laev on edukalt läbinud ülevaatuse meretöötunnistuse uuendamiseks, kuid laevale ei ole kohe võimalik väljastada uut tunnistust. Kehtiva õiguse kohaselt tunnistuse pikendamise võimalus puudub.

Seadus jõustub üldises korras. Eelnõu kohaselt kehtestatakse üleminekusäte, mille kohaselt alates 1. jaanuarist 2020 loetakse alla 24 meetri pikkusel kalalaeval töötavate töötajatega sõlmitud tööleping meretöölepinguks. Kehtivad töölepingud tuleb seadusega vastavusse viia 31. detsembriks 2020.

Valitsuse algatatud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö konventsiooni koodeksi 2014. ja 2016. aasta muudatuste ratifitseerimise seaduse eelnõu (75 SE).

2014. aasta muudatused puudutavad reederi kohustust omada finantstagatist laevapere liikme hülgamise puhul ning tööõnnetusest ja kutsehaigusest tulenevate lepinguliste nõuete katmiseks. Finantstagatiseks võib olla näiteks vastutuskindlustus, pangagarantii või muu tagatis, mis võimaldab tagada hüvitise maksmise. Meremehe hülgamiseks loetakse näiteks olukorda, kus reeder on jätnud meremehe ilma vajalikust ülalpidamisest või on ühepoolselt temaga töösuhte lõpetanud.

2016. aastal vastu võetud muudatused puudutavad meretöötunnistuse pikendamist olukorras, kus tunnistuse kehtivus lõppeb ja uut tunnistust ei ole võimalik koheselt välja anda, kuid laev on kontrolli läbinud ja täitnud tunnistuse saamiseks vajalikud tingimused. Meretöötunnistuse kehtivust võib sellisel juhul kuni viieks kuuks pikendada. Kehtiva õiguse kohaselt tunnistuse pikendamise võimalus puudub.

Muudatused mõjutavad eelkõige Eesti riigilipu all sõitva, meretöötunnistust omava laeva laevapere liikmeid ja reedereid ning Veeteede Ametit. Samas on kavandatud muudatuste mõju väike, sest kõik meretöötunnistust omavad Eesti lipu all sõitvad laevad omavad P&I vastutuskindlustust, millega kaetakse laevapere liikme repatrieerimise ja hülgamisega ning tervisekahjustuste ja surmaga seotud kulud.

Meretöö konventsioon võeti vastu 23. veebruaril 2006 eesmärgiga luua ühtsed põhimõtted tagamaks kõigile meremeestele inimväärsed töö- ja elamistingimused. Riigikogu ratifitseeris meretöö konventsiooni 23. veebruaril 2016 ning see jõustus Eesti Vabariigi suhtes 5. mail 2017. Konventsiooni on ratifitseerinud 92 ILO liikmesriiki.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud keskkonnatasude seaduse täiendamise seaduse eelnõu (41 SE) näeb ette jaotada riigieelarvesse laekunud keskkonnatasudest vähemalt 25 protsenti Ida – Virumaa programmi ja selles nimetatud tegevuste elluviimiseks.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (40 SE) võimaldatakse taotleda naturalisatsiooni korras Eesti Vabariigi kodakondsust Eestis sündinud alla 15- aastastele lastele, kelle vanem või vanemad on kas määratlemata kodakondsusega isikud või kolmanda riigi kodanikud ning elasid Eestis püsivalt enne 20. augustit 1991. Eelnõuga loobutakse Eesti kodakondsuse taotlemisel tingimusest pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse nõudest, säilitades samas nõude, et taotleja viibiks Eestis seaduslikult elamisloa või elamisõiguse alusel.

Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (37 SE) võimaldatakse mitmikkodakondsust Eesti kodanikele, kes on omandanud Eesti kodakondsuse sünniga. Eelnõuga nähakse ette ka Eesti kodakondsuse taastamise võimalus isikutele, kes omandasid Eesti kodakondsuse enne 1992. aasta 26. veebruari, kuid keda sunniti sellest loobuma või loeti Eesti kodakondsuse kaotanuks või sellest loobunuks.

Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning erakooliseaduse muutmise seaduse eelnõuga (39 SE) luuakse võimalus keskseks direktorite töö- ja arengualaseks hindamiseks. Eelnõu rakendamisel antakse direktoritele professionaalset tagasisidet, mis on suunatud direktorite ametialase arengu toetamisele. Hindamistulemustest lähtuvad soovitused kooli pidajale on kantud eesmärgist tagada Eesti üldhariduskoolides pakutava hariduse kõrge kvaliteet, et koolides töötavad direktorid on õppimise liidrid, et koolides on rakendunud õppija vajadusi arvestav, loovust ja innovaatilisust arendav õpikäsitus.

Kell 14 – komisjonide istungid

keskkonnakomisjoni ja maaelukomisjoni ühisistung – vesiviljeluse veekaitsenõuetest ja saastetasudest, kutsutud Keskkonnaministeeriumi, Maaeluministeeriumi, Vesiviljeluse Liidu ja OÜ Simuna Ivax esindajad (J. Tõnissoni nõupidamisruum);

keskkonnakomisjonis pärast ühisistungi lõppu – arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile Eesti seisukohadest ELi pikaajalise strateegilise visiooniga kliimaneutraalse majanduseni minekust teatise kohta; atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise seadus (54 SE);

kultuurikomisjonis – Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele eesti keele elujõu, arengu ja õppe tugevdamiseks“ (60 OE) eelnõu; arvamuse andmine õiguskomisjonile Riigikogu otsuse “„Õigusloomepoliitika põhialused aastani 2030“ heakskiitmine“ eelnõu (53 OE) kohta;

majanduskomisjonis – kohtumine Nordica juhtidega; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala 2020. aasta eelarve tutvustus ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusloome plaanide tutvustus, kutsutud majandus- ja taristuminister Taavi Aas;

põhiseaduskomisjonis – õiguskantsleri ettepanekust Riigikogule kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 18 lõike 1 punkti 6 põhiseadusega kooskõlla viimiseks, kutsutud õiguskantsler Ülle Madise;

rahanduskomisjonis – kell 13.45: käibemaksu seaduse muutmise seaduse eelnõu (76 SE); alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (80 SE); 2019. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (81 SE); 2020. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (82 SE), kutsutud rahandusminister Martin Helme; ~ kell 15.30: 2020. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (82 SE), kutsutud kaitseminister Jüri Luik; ~ kell 16: 2020. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (82 SE), kutsutud väliskaubandus- ja IT-minister Kert Kingo; ~ kell 16.30: 2020. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (82 SE),kutsutud majandus- ja kommunikatsiooniminister Taavi Aas;

riigikaitsekomisjonis – 2020. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (82 SE) Kaitseministeeriumi valitsemisalast, kutsutud kaitseminister Jüri Luik;

sotsiaalkomisjonis – häirenuputeenusest sotsiaalkaitses, kutsutud Sotsiaalministeeriumi, Tallinna Linnavalitsuse ja teenusepakkuja esindajad; Kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (59 SE), kutsutud rahandusminister Martin Helme; arvamuse andmine õiguskomisjonile Riigikogu otsuse “„Õigusloomepoliitika põhialused aastani 2030“ heakskiitmine“ eelnõu (53 OE) kohta;

väliskomisjoni väljasõiduistung – „Eesti välispoliitika arengukava 2030“: Eesti arengukoostöö ja humanitaarabi praktikast, kutsutud MTÜ Mondo, MTÜ Arengukoostöö Ümarlaud ja Välisministeeriumi esindajad (MTÜ Mondo).

Sündmus

Kell 16 – Riigikaitsekomisjoni esimees Andres Metsoja kohtub USA saatkonna ajutise asjuri Brian R. Roraffi, asejuhi John Spykermani ja kaitseatašee kolonelleitnant Povilas Strazdasega.

Välislähetus

7.–10. oktoober
Julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni aseesimees Hanno Pevkur osaleb rahvusvahelisel luure järelevalve foorumil Londonis Suurbritannias.

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
marie.kukk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Maaelukomisjon: kalatoodete ohutus on tagatud

Maaelukomisjoni esimehe Tarmo Tamme sõnul toodi komisjoni istungil välja kalaskandaali põhjustanud tegurid, mis olid listeeriabakteri leiu kohta M. V. Wooli kalatööstuses. Tamme hinnangul läks „lumepall“ veerema seoses oletuste kaudu. „Veendusime koos asjaomaste asutustega, et M. V. Wooli kalatööstusest väljastatud tooted on ohutud ega kahjusta tarbijate tervis,“ ütles Tamm. 

Komisjoni istungil tõdeti veelkord, et Veterinaar- ja Toiduamet on leidnud küll listeeriabakteri tootmiskeskkonnast, kuid tehase valmistoodang on pideva kontrolli tulemusena olnud ohutu, mistõttu on see lubatud saata tarbijateni. Komisjoni istungil kinnitasid Veterinaar- ja Toiduameti esindajad, et ettevõtet on kontrollitud ja kontrollitakse järgekindlalt kalatoodete toiduohutusele vastavuse  kohta. Viimaste kuude kontrolli tulemused pole näidanud bakterite levikut.

Maaelukomisjoni aseesimees Urmas Kruuse pidas tähtsaks toiduohutusega seotud probleemide avalikku käsitlemist, et tagada tarbijate teadlikkus toiduainete kvaliteedi kohta. „Täielik avalikustamine on toiduohutuse aluseks. Just see on kõige parem meetod, kuidas saavutada tarbijate usaldus,“ ütles Kruuse. Ta ei pidanud õigeks maaeluminister Mart Järviku sekkumist Veterinaar- ja Toiduameti tegevusse seoses esile kerkinud kalaskandaaliga.  „Veterinaar- ja Toiduamet on sõltumatu organisatsioon, mille tegevusse sekkumine paneb kahtluse alla toiduohutust jälgiva ametkonna tegevuse. „Ükski minister ei saa seada kahtluse alla rahvusvaheliselt tunnustatud metoodikat,“ märkis Kruuse. „Tulemuseks on usaldusväärsuse kahanemine nii ametkonna tegevuse kui ka meie toiduainetetööstuse toodete kvaliteedi suhtes,“ lisas ta.

Komisjoni esimees Tarmo Tamm rõhutas, et me kõik seisame eesti puhta toidu eest. Istungil rõhutati, et Veterinaar- ja Toiduameti järjekindel põhjalik tegevus peab tagama toiduohutuse. Sellest tuleb anda avalikkusele teada põhjendatud informatsiooni kaudu, et vältida faktide mitmeti tõlgendamist.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee