Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Sooduspensionide reformi eelnõu läbis Riigikogus teise lugemise

Riigikogu võttis 78 häälega vastu valitsuse algatatud kohtuekspertiisiseaduse (644 SE), mille eesmärk on lahendada kohtuekspertiisi valdkonna praktilised probleemid. Täpsema sõnastusega tagatakse eksperdi, kohtueksperdi ja riiklikult tunnustatud eksperdi kohustuste selgem regulatsioon ning ekspertiisi ja uuringu eristamine.

Muudatustega luuakse ekspertiisiasutuse lepingupartneri regulatsioon, korrastatakse andmekogude ja registrite reguleerimist, liidetakse sõrmejälgede ja DNA-register üheks süüteomenetluse biomeetriaregistriks ning lisatakse tuleviku tarbeks õiguslik alus kahe uue biomeetrilise tunnuse kogumiseks. Veel muudetakse ekspertiisiasutuse rolli regulatsioon tegelikkusele vastavaks, ekspertiiside hinnakiri viiakse seadusest välja valitsuse määruse tasandile ning seadusega kehtestatakse ekspertiiside rahastamise alused.

Uue regulatsiooni üks eesmärk on kohtuekspertiisi valdkonna senisest suurem paindlikkus. Paindlikkus tagab eelkõige parema ja kiirema menetluse, mis sisaldab endiselt kõrge kvaliteediga ja teaduslikult põhjendatud eksperdiarvamust, mis võib aga vastavalt vajadusele olla vormistatud lühemalt või pikemalt.

Õiguskomisjon täiendas eelnõu teise lugemise eel muudatustega, mis on vajalikud täisdigitaalsele kriminaalmenetlusele üleminekuks. Ühtlasi luuakse muudatustega kohtuekspertiisi valdkonna õiguslik valmisolek üleminekuks täisdigitaalsele kohtumenetlusele. Komisjon toetas ka ekspertiisimääruse ja ekspertiisiakti vorminõuete muutmist, et lihtsustada nende vormistamist ja kaotada tarbetud bürokraatlikud nõuded.

Riigikogu võttis 60 häälega vastu valitsuse algatatud biotsiidiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (700 SE), millega muudetakse biotsiidilubade menetlemise riigilõivude ja tasude struktuuri ja suurust ning viiakse seadus kooskõlla ELi direktiiviga, mis käsitleb biotsiidide turul kättesaadavaks tegemist ja kasutamist.

Biotsiidiseaduses tehakse ka tehnilist laadi muudatusi, näiteks täpsustatakse kahjulike organismide tõrjumist puudutavaid sätteid, mis on seotud nõudega käte desovahendite kasutusjuhendite kättesaadavuse kohta avalikus kohas ja võimalusega avalikus kohas desovahendite konteinereid täita avatud pakendist. Lisaks koondatakse riiklik järelevalve ühe toote liigi või sihtotstarbe järgi ühe ameti alla, et vältida järelevalve dubleerimist.

Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud välissuhtlemisseaduse muutmise seaduse (714 SE), millega nähakse valitsusele või tema volitatud ministrile ette võimalus volitada halduslepinguga haldusülesanne täitmiseks riigi sihtasutusele või riigi osalusel asutatud sihtasutusele, et kasutada Euroopa Liidu toetust ja välisabi. Kui haldusülesanne antakse üle, lepitakse halduslepingus kokku ka haldusülesande täitmise rahastamise alused ja ulatus.

Muudatus võimaldab paindlikult valida toetusprogrammide rakendamiseks koostööpartnereid, kes vaatavad taotlused läbi, hindavad neid, teevad rahastamise otsused ning nõuavad vajadusel raha tagasi.

Seaduse vastuvõtmise poolt oli 58 ja selle vastu hääletas 13 Riigikogu liiget.

Teise lugemise läbis kolm eelnõu

Teise lugemise läbis valitsuse algatatud kohtute seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (633 SE), mis muudab maakohtute juhtimisstruktuuri ja näeb ette kohtunike spetsialiseerumise. Eelnõu kohaselt viiakse kõik maakohtud üle kohtumaja põhiselt juhtimiselt valdkondlikule juhtimisele. Samuti sätestatakse eelnõuga seaduse tasandil ringkonnakohtutes kolleegiumide loomine.

Eelnõu näeb ette kohtunike spetsialiseerumise haldus-, tsiviil- või süüteovaldkonnale ning edaspidi hakkavad kohtunikud kandideerima ametisse maakohtu tsiviil- või süüteoosakonda ja ringkonnakohtu haldus-, tsiviil- või kriminaalkolleegiumi. Kohtuniku üleviimise ühest osakonnast või kolleegiumist teise otsustab kohtuniku avalduse alusel kohtu esimees. Põhiseaduskomisjon tegi eelnõusse teise lugemise eel muudatuse, mille kohaselt peab esimees seejuures ära kuulama osakondade puhul kohtu üldkogu ja kolleegiumide puhul kolleegiumide esimeeste arvamuse.

Maakohtutes kaotatakse kohtute aseesimeeste ja kohtumaja juhtide ametikohad ning edaspidi nimetatakse neljaks aastaks ametisse tsiviil- ja süüteoosakonna juhatajad. Komisjoni tehtud muudatuse kohaselt peab maakohtu esimees enne osakonnajuhataja nimetamist ära kuulama vastava osakonna kohtunike arvamuse.

Kohtunike suurema spetsialiseerumise ja menetluspraktika ühtlustamiseks viiakse kõigi registriasjade menetlemine Tartu Maakohtusse ning Pärnu Maakohtusse luuakse kogu Eestit teenindav ja üle Eesti igas maakohtus paiknevate teenistujatega eestkoste järelevalve osakond.

Ühtlasi luuakse eelnõuga süsteem, mis toetab kohtujuristide professionaalsuse tõstmist ja kohtunikuametiks valmistumist. Eelnõuga ühtlustatakse ka kohtujuristide ja kohtunikuabide ametisse nimetamist ja hõlbustatakse süsteemisisest liikumist. Muudatuste kohaselt nimetab kohtunikuabid ametisse maakohtu esimees ning nende arvu määrab minister, olles kuulanud ära maakohtu esimehe arvamuse. Lisaks tõstetakse eelnõuga kohtunikuabide palka, mis hakkab olema 50 protsendi asemel 65 protsenti esimese astme kohtuniku ametipalgast.

Teise lugemise läbis valitsuse algatatud soodustingimustel vanaduspensionide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (710 SE), millega sätestatakse soodustingimustel vanaduspensionide ja väljateenitud aastate pensionide reform. Kavandatud on pikaajaline üleminek, mis võimaldab sooduspensioni määramiseks puuduoleva staaži juurde omandada või olukorraga kohaneda ja valmistuda vajaduse korral karjääripöördeks.

Eelnõu järgi saab juurde omandada vähemalt pool nõutavast soodusstaažist. Kui sooduspensioni määramiseks on staažinõue 12 aastat ja kuus kuud või vähem, saab täiendavat staaži juurde omandada kuni 2030. aasta 31. detsembrini ning pikema staažinõude korral 2036. aasta 31. detsembrini. Erandina kehtestatakse soodustingimustel vanaduspensionide ja väljateenitud aastate pensionide puhul pikem üleminekuperiood neile, kes töötavad all- ja pealmaa mäetöödel põlevkivi kaevandamise, töötlemise või rikastamise alal. Selles valdkonnas töötamist arvestatakse soodusstaaži hulka kuni 2049. aasta 31. detsembrini.

Pension määratakse kehtiva seaduse alusel juhul, kui on täidetud pensioni saamiseks kõik seadustes sätestatud nõuded, nagu soodusstaaž, üldstaaž ja sooduspensionile õigust andev vanus. Nendel, kellel on soodusstaaž juba eelnevalt omandatud, ei ole vaja täiendavat staaži juurde teenida ja neile määratakse pension, kui neil on selleks kõik nõuded täidetud.

Läbirääkimistel võtsid sõna Marika Tuus-Laul ja Marko Šorin Keskerakonna, Kert Kingo, Helle-Moonika Helme ja Kalle Grünthal Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Raimond Kaljulaid Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Tarmo Kruusimäe Isamaa fraktsioonist.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada, kuid see ei leidnud täiskogus toetust. Ettepanekut toetas 33 ja selle vastu hääletas 46 Riigikogu liiget.

Teise lugemise läbis valitsuse algatatud välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seaduse eelnõu (639 SE), millega luuakse õiguslik raamistik välisinvesteeringute usaldusväärsuse hindamiseks. Eelnõu reguleerib, millistel tingimustel ja korras hinnatakse kolmandate riikide välisinvestorite või nende kontrolli all olevate ettevõtjate usaldusväärsust juhul, kui välisinvestor soovib osaleda Eesti julgeoleku või avaliku korra seisukohalt olulises majandusvaldkonnas, tehes investeeringu kindlates sektorites tegutsevasse ettevõtjasse.

Sihtettevõtjate ringi, keda puudutavate välisinvesteeringute puhul hinnatakse mõju julgeolekule ja avalikule korrale, kuuluvad näiteks elutähtsa teenuse osutajad, riigi osalusega ettevõtjad, sõjalise või kahese kasutusega kauba tootjad või tarnijad, riigikaitseobjektide omanikud, teatud meediaettevõtjad ja transporditaristute valdajad.

Välisinvesteeringu loa annab eelnõu kohaselt Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Amet, olles selle eelnevalt kooskõlastanud erinevate ministeeriumite ja muude valitsusasutuste esindajatest koosneva välisinvesteeringukomisjoniga. Välisinvesteeringu luba ei anta, kui see ohustab Eesti või muu Euroopa Liidu liikmesriigi julgeolekut või avalikku korda.

Kahe eelnõu teine lugemine katkestati

Juhtivkomisjoni ettepanekul katkestas Riigikogu valitsuse algatatud maapõueseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (745 SE) teise lugemise. Eelnõu aitab maapõueseadust paremini rakendada ja valdkonda selgemalt reguleerida. Eelnõu näeb ette, et maavarade komisjon hakkab lisaks Keskkonnaministeeriumi valdkonnale nõustama ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valdkonda.

Eelnõuga laiendatakse võimalust taotleda lisaks põlevkivile ka teiste maavarade passiivse varu määramist aktiivseks varuks. Maavaravarude aktiivseks ümberhindamine toob kaasa maavarade varustuskindluse suurenemise, sest kaevandada saab ainult aktiivsena arvel olevat varu. Samuti aitab ümberhindamine kaasa maavarade säästvale kasutamisele, näiteks juhtudel, kui varem mäetehnilistel põhjustel passiivsena arvel olnud varu kaevandamiseks leitakse sobiv lahendus ja maavara saab aktiivseks ümberhindamise järel kasutusele võtta.

Eelnõuga muudetakse kaevandatud põlevkivi koguse tagantjärele taotlemine paindlikumaks. Nimelt võimaldatakse taotleda tagantjärele kaevandatud põlevkivi kaevandamismahtu 1. juulini, kui eelneva aasta 1. septembri seisuga on vaba kaevandamismahu jääki. Samuti nähakse ette, et fosforiidi ja metallitoorme uuringuloa saamisel on eesõigus riigil.

Läbirääkimistel võtsid sõna Heiki Hepner Isamaa ja Erki Savisaar Keskerakonna fraktsioonist.

Samuti katkestas Riigikogu juhtivkomisjoni ettepanekul majanduskomisjoni algatatud elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (696 SE) teise lugemise. Eelnõu eesmärk on kiirendada taastuvenergiale üleminekut, luues taastuvenergia edendamist soodustavad eeldused.

Praegu puudub taastuvelektrit tootma hakata plaanival ettevõtjal motivatsioon oma tootmise võimalikult kiireks väljaehitamiseks ja liitumispunkti kiireks kasutuselevõtuks ning see on saanud tuntavaks takistuseks uute elektrijaamade ehitamisele ja võrguga ühendamisele. Kui elektrivõrgu ressurss on märkimisväärses mahus broneeritud, kuid tootmisi ei ehitata mõistliku aja jooksul valmis, broneeringutest aga ei loobuta, siis ei mahu võrku kasutama tootjad, kes ka tegelikult elektrit toodaks.

Eelnõu lahendab fiktiivsete broneeringute probleemi, andes võrguettevõtjatele õiguse võtta broneeritud elektrivõrgu ressursi mittekasutamise eest põhjendatud tasu 38 000 eurot MWa kohta aastas. Uued tootmisambitsiooniga liitujad peavad võrguga liitumise lepingu sõlmimisel tasuma ka tagatise 38 000 eurot MWa. Kui tootmine päikesepaneelide puhul ühe ja muude tehnoloogiate puhul kahe aasta jooksul käivitub, saab elektritootja tagatise tagasi. Nõue kehtib tootmisseadmetele, mis on suuremad kui 15 kW, seega kodutarbijad ei pea deposiiti tasuma.

Peale selle sätestab eelnõu võrguettevõtjatele võimaluse osta kaoenergiat taastuvast allikast toodetud energiana. Täpsustatakse ka vähempakkumistega seotut – tagatis tuleb edaspidi esitada kõigil vähempakkumisel osalejatel, sõltumata tootmisseadme suurusest. Ehitusseadustikku ja maapõueseadustikku tuuakse maardla vahekasutuse nõuded ehk edaspidi on võimalik maardlatele rajada 35 aastaks taastuvenergiaehitisi. Samuti tuuakse atmosfääriõhukaitse seaduse ja vedelkütuse seadusesse vesiniku mõiste. Selle tulemusel saab transpordi taastuvenergiale ülemineku eesmärgi saavutamisel arvesse võtta ka vesinikku, kui seda kasutatakse näiteks maanteetranspordis.

Teise lugemise eel viis majanduskomisjon eelnõusse muudatuse, mis võimaldab taastuvelektrijaamade planeeringutele kuluvat aega kuni kahe aasta võrra lühendada. Peale selle soovitakse muuta looduskaitseseadust, et näiteks elektrituuliku rootor võiks ulatuda ehituskeeluvööndisse ilma, et ehituskeeluvööndi pindala peaks vähendama. Ka mereala avalike konkursside korraldus muutub lihtsamaks.

Läbirääkimistel võtsid sõna Kalle Grünthal ja Peeter Ernits Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Kristen Michal Reformierakonna ja Mihhail Korb Keskerakonna fraktsioonist.

Seitse eelnõu läbis esimese lugemise

Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse ning veterinaarseaduse muutmise seaduse eelnõu (738 SE), mille üks eesmärk on ajakohastada viiteid riigiabi käsitlevatele Euroopa Liidu õigusaktidele. Kuna eelnõu algatamise ajaks ei olnud Euroopa Komisjon uusi riigiabi suuniseid ja uut grupierandi määrust vastu võtnud, täitis majanduskomisjon eelnõus olnud lüngad esimese lugemise eel vajalike viidetega Euroopa Komisjoni õigusaktidele.

Eelnõu teine eesmärk on lõpetada riiklik sekkumine tuulekaera tõrjeabinõude rakendamisel maatulundus- või muul maal, sest tõrjeabinõude rakendamise kohustus on andnud soovitud tulemuse, umbrohu laialdane levik on vähenenud ja põllumajandusmaa kasutajad teevad oma põllumaal järjepidevat umbrohutõrjet, sealhulgas tuulekaera tõrjet, ka ilma riikliku sekkumiseta.

Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (736 SE), mis parandab kvalifitseeritud usaldusteenuse osutajate võimalusi pakkuda e-identimist ja e-tehinguteks vajalikke usaldusteenuseid, nagu ID-kaardi, Smart-ID ja mobiil-IDga allkirja andmist või isiku tuvastamist.

Praegu võivad kvalifitseeritud usaldusteenuse osutajad e-identimist ja e-tehinguteks vajalikke usaldusteenuseid pakkuda juhul, kui kahju tekkimisel on selle hüvitamise tagamiseks sõlmitud kindlustuspakkujaga vastutuskindlustusleping. Kuna Eesti turg on väike ja kohalikele teenusepakkujatele on nišiteenuse väljaarendamine kulukas, ei pakuta aga Eesti turule soovitud mahus erialast vastutuskindlustust.

Selleks, et teenuse osutamine kindlustuse saamata jäämise tõttu ei katkeks, kehtestatakse eelnõuga vastutuskindlustuslepingu sõlmimise kohustusele alternatiiv. Eelnõu kohaselt võimaldatakse tagada kahju hüvitamine vastutuskindlustusega samaväärse tagatisega või piisavate rahaliste vahendite olemasolu tõendamisega. Muudatus puudutab kvalifitseeritud usaldusteenuse pakkujaid, keda Eestis on praegu kaks: Guardtime OÜ ja SK ID Solutions AS.

Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud konkurentsiseaduse muutmise seaduse eelnõu (759 SE), mille eesmärk on tagada Konkurentsiametile makstava järelevalvetasu suuruse ja seega ka järelevalvetegevuse eelarve prognoositavus.

2022. aasta alguses jõustusid konkurentsiseaduse muudatused, mille kohaselt tuleb eriseadustega reguleeritud turgudel tegutsevatel ettevõtjatel tasuda Konkurentsiametile järelevalvetasu. Ettevõtjad, kelle teenuste hindasid ja tasusid Konkurentsiamet kooskõlastab, maksavad järelevalvetasu vastavalt iga võrgu- või tegevuspiirkonna või elektritootmise kohta haldusaktis märgitud müügitulule määras, milleks on 0,2 protsenti ettevõttele antud haldusaktis märgitud müügitulust.

Kui praegu on järelevalvetasu arvutamise aluseks iga kalendriaasta 15. juuli seisuga antud haldusakt, siis edaspidi võetakse jooksva aasta asemel arvesse eelmise aasta 15. juuli seis, mis muudab järelevalvetasu suuruse ettevõtjatele paremini prognoositavaks. 2024. aastast jõustuma planeeritud muudatus mõjutab reguleeritavate sektorite ligi 200 taristuettevõtjat.

Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud politsei ja piirivalve seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (756 SE), millega rakendatakse Euroopa Liidu määrusi, millega muu hulgas luuakse Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteem nendele kolmandate riikide kodanikele, kellelt ei nõuta Schengeni alale sisenemiseks viisat. Muudatuse eesmärk on hinnata, kas nende viibimine liikmesriikide territooriumil kujutab endast julgeolekuohtu, ebaseadusliku sisserände ohtu või suurt epideemiaohtu.

Kuigi määrus on ELi otsekohalduv õigusakt, on mõnes küsimuses jäetud liikmesriikidele õigus selles sätestatut täpsustada. Eelnõuga määratakse keskne juurdepääsupunkt ja pädevad asutused, kellel on süsteemile juurepääs, samuti reguleeritakse andmetega tutvumise, nende parandamise, täiendamise ja kustutamise ning nende töötlemise piiramisega seotud küsimusi ning reisiloa andmisest keeldumise, selle kehtetuks tunnistamise või tühistamise otsuse vaidlustamise korda.

ELi määrustega luuakse ka ELi infosüsteemide koostalitlusvõime raamistik ja selle rakendamiseks ühine isikuandmete hoidla. Eelnõuga määratakse asutused, kellel on õigus hoidlasse päringuid teha, ning luuakse alus migratsioonijärelevalve andmekogu loomiseks.

Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud rahvastikuregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu (762 SE), millega täiendatakse seadust seoses septembris allkirjastatud Eesti ja Soome vahelise rahvastiku registreerimise kokkuleppega, mille eesmärk on toetada inimeste vaba liikumist Eesti ja Soome vahel ning lihtsustada rahvastiku üle arvestuse pidamist. Kokkuleppe alusel vahetatavad andmed kantakse rahvastikuregistrisse ja Eesti ametiasutused saavad neid kasutada kui õigusliku tähendusega andmeid.

Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Soome Vabariigi valitsuse vahelise rahvastiku registreerimise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (763 SE), millega ratifitseeritakse septembris allkirjastatud kokkulepe, mille kohaselt saab Eesti Soome kolinud inimeste kohta kiiret ja korrektset infot, millele saab tugineda, sest riigid peavad tagama edastatavate andmete õigsuse. Kokkuleppe alusel saadud andmed kantakse rahvastikuregistrisse ja Eesti ametiasutused saavad neid kasutada kui õigusliku tähendusega andmeid.

Esimese lugemise läbis ka valitsuse algatatud kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (771 SE), millega tagatakse Euroopa Liidu üleeuroopalise personaalse pensionitoote (PEPP) määruse sujuv rakendamine. Eelnõuga arvatakse PEPP III samba regulatsiooni alla, rakendatakse sellele III samba pensioniiga ja maksusoodustusi ning lisatakse seadustesse viited PEPPile ja vastavale määrusele.

Kui seni on III sammas hõlmanud vabatahtlikke pensionifonde ja täiendava kogumispensioni kindlustuslepinguid, siis üleeuroopalise personaalse pensionitoote lisandumisega laieneb võimalik pensioniskeemide ring. Lisaks pensionifondile ja kindlustuslepingule võib PEPP olla ka alternatiivfondi, eurofondi, hoiuse või väärtpaberiportfelli kujul.

Istung lõppes kell 18.34.

Istungi stenogramm

Videosalvestist istungist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil. (NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
[email protected]
päringud: [email protected]

Riigikogu eelinfo neljapäevaks, 19. jaanuariks

Kell 10 – täiskogu istung

Riigikogu eesti keele õppe arengu probleemkomisjoni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Eestikeelsele õppele ülemineku probleeme“ arutelul esinevad ettekandega eesti keele õppe arengu probleemkomisjoni esimees Jürgen Ligi, Eesti keelenõukogu esimees, Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduste instituudi rakenduslingvistika osakonna juhataja, eesti keele võõrkeelena professor Birute Klaas-Lang, Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduste instituudi rakenduslingvistika osakonna eesti keele võõrkeelena didaktika kaasprofessor Mare Kitsnik ning Narva Eesti Riigigümnaasiumi direktor Irene Käosaar.

Kell 14 – komisjonide istungid

kultuurikomisjonis – teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse eelnõu (773 SE), kutsutud haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas;

keskkonnakomisjoni erakorralisel istungil – Riigikogu otsuse „Metsanduse arengukava aastani 2030“ eelnõu, kutsutud keskkonnaminister Madis Kallas.

Sündmused

Kell 16.15 – riigikaitsekomisjoni esimees Raimond Kaljulaid kohtub Ukraina suursaadiku Mariana Betsaga.

Kell 18 – Balti Assamblee eelarve- ja auditikomisjoni kohtumine (Nordic Hotel Forum).

Välislähetused

19.–20. jaanuar
Riigikogu liige Yoko Alender osaleb Rootsi-Eesti koostööfondi kohtumisel Hanaholmenil Soomes.

19.–22. jaanuar
Maaelukomisjoni esimees Sven Sester, liikmed Ivi Eenmaa ja Kaido Höövelson ning majanduskomisjoni liige Kalvi Kõva külastavad rahvusvahelist messi „Grüne Woche 2023“ ja osalevad üleilmsel toidu- ja põllumajandusfoorumil „Global Forum for Food and Agriculture 2023“ Berliinis Saksamaal.

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
[email protected]
päringud: [email protected]

Infotunnis käsitleti riigi mobiilirakenduse katseprojekti

Minister viitas vastates oma augustikuus toimunud Ukraina visiidile, mille raames ta kohtus ka sealse IT-ministriga ja tutvus Ukraina riikliku mobiilirakendusega. „Eesti X-tee on pannud aluse ka Ukraina infosüsteemi arhitektuurile ja Ukraina on teinud riikliku mobiiliäpi, millel kasutajad on 18 miljonit – see on põhimõtteliselt pool rahvaarvust kahe aastaga. See on uskumatu edulugu IT-teenuste mõttes avalikus sektoris,“ osutas ta. „Me toome selle mobiiliäpi ka Eestisse ja varsti hakkame – tõenäoliselt juba nädala jooksul kuulutan välja katseprogrammi – testima seda, kuidas on mobiilist riigiga suhtlemine,“ rääkis Järvan, kelle sõnul on see Eesti e-riigile väga oluline verstapost. „Selle asemel, et lükata keerulistesse IT-süsteemidesse aina funktsionaalsust juurde, muutub nende tänaste funktsionaalsuse kasutamine kodanikule oluliselt lihtsamaks, oluliselt meeldivamaks, nii et päriselt ka oleks riigiga suhtlus meeldiv tegevus.“

Peale selle on Järvani sõnul märgilise tähtsusega, et esimest korda on tulnud küberturvalisusesse 40 miljoni euro suurune rahastusbaas ja seal hulgas on esimest korda raha tarkvaraprobleemide lahendamiseks. „See tähendab seda, et kui meil on osad süsteemid juba 10 või 20 aastat vanad, siis tuleks seal auke lappida. Seni on meie IT-majad tegelikult uute projektide arvelt üritanud ka vanu kokku lappida, sest olgem ausad, poliitikutele vanade aukude lappimine ei ole nii huvitav kui uute asjade tegemine. See on sisuline asi, mille üle ma olen väga uhke,“ märkis Järvan.

Lisaks vastas ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Helle-Moonika Helme küsimusele e-valimiste ja Jaak Aabi küsimusele Eesti ettevõtete konkurentsivõime kohta.

Peaminister Kaja Kallas vastas Jaanus Karilaiu küsimusele inimeste ja ettevõtete toimetuleku kohta, Marko Šorini küsimusele riigi tugimaanteede kohta, Tarmo Tamme küsimusele õigusriigi ning Siret Kotka küsimusele e-valimiste turvalisuse.

Kultuuriminister Piret Hartman vastas Kaido Höövelsoni küsimusele Narva riigigümnaasiumi, Ruuben Kaalepi küsimusele lõimumispoliitika, Kert Kingo küsimusele kultuuri olukorra ning Mart Helme küsimusele integratsiooni kohta.

Infotunni stenogramm

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega.)

Riigikogu pressiteenistus
Maris Meiessaar
tel 631 6353, 5558 3993
e-post [email protected]
päringud [email protected]

Ratas ja Sutt avaldasid toetust Kosovo integratsioonile Euroopa Liiduga

Ratas ütles kohtumisel, et Eesti ja Kosovo jagavad samu väärtusi ning kahe riigi suhted on sõbralikud ja head. „Eesti toetab Kosovo püüdlusi rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks saamisel, sealhulgas eurointegratsioonil. See on eriti oluline praegusel turbulentsel ajal,“ ütles ta ning kinnitas, et Eesti on valmis jagama oma kogemusi ning tihendama koostööd ka hariduse ja IT, sealhulgas e-valitsemise ja küberjulgeoleku valdkonnas.

Väliskomisjoni esimees Andres Sutt tänas Kurtiga kohtudes Kosovot kõigi Euroopa Liidu poolt Venemaale kehtestatud sanktsioonidega liitumise eest. „Ukraina võitleb praegu ka meie vabaduse eest, samas kui Venemaa jätkab sõjakuritegude toimepanemist, süütute inimeste tapmist ja infrastruktuuri hävitamist Ukrainas,“ ütles ta.

Sutt kinnitas samuti, et Eesti toetab tugevalt Kosovo Euroopa Liidu püüdlusi ja viisavabastust Euroopa Liiduga, mida Kosovo juba aastaid ootab, ning on valmis arendama Kosovoga kahepoolset koostööd.

Kohtumistel arutati ka olukorda Kosovos ning Lääne-Balkanil laiemalt, samuti käsitleti energia- ja toidujulgeolekuga seotud küsimusi.

Fotod kohtumistest (autor: Erik Peinar / Riigikogu Kantselei)

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
e-post [email protected]
päringud [email protected]

Riigikogu eelinfo 21.–27. novembrini

Esmaspäev, 21. november

Kell 15 – täiskogu istung

Riigikogu kinnitab töönädala päevakorra.

Teine lugemine – kolm eelnõu: päästeseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (678 SE), elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu (740 SE), pühade ja tähtpäevade seaduse ning Eesti lipu seaduse muutmise seaduse eelnõu (635 SE).

Esimene lugemine – üks eelnõu: Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele võtta tarvitusele meetmed vene sõjajõudude vallutuspoliitikat õigustavate monumentide eemaldamiseks“ eelnõu (588 OE).

Riigikogu liikmete arupärimistele Eesti Rahvusringhäälingu uue telemaja (nr 156), ravikindlustuseta inimeste toimetuleku (nr 159) ja Neeme tn 50 kinnistu olukorra kohta (nr 160) vastab peaminister Kaja Kallas ning arupärimisele ravijärjekordade lühendamise meetmete kohta (nr 157) vastab tervise- ja tööminister Peep Peterson.

Riigikogu liikmete kõnesoovide korral toimub vaba mikrofon.

Kell 11 – komisjonide istungid

Euroopa Liidu asjade komisjonis – kell 13: Eesti seisukohad 8. detsembril toimuval Euroopa Liidu tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu mitteametlikul kohtumisel, kutsutud tervise- ja tööminister Peep Peterson ja Sotsiaalministeeriumi esindaja; Eesti seisukohad 25. novembril toimuval Euroopa Liidu välisasjade nõukogu kaubandusministrite istungil, kutsutud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan Järvan; Eesti seisukohad 28. novembril toimuval Euroopa Liidu välisasjade nõukogu arenguministrite istungil, kutsutud Välisministeeriumi esindaja; ülevaade Vabariigi Valitsuse tegevusest Euroopa Liidu poliitika teostamisel, kutsutud peaminister Kaja Kallas;

keskkonnakomisjonis – kell 11.10: keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (734 SE), geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (744 SE), maapõueseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (745 SE), ÜRO kliimamuutuse konverentsil COP27 toimunust, kutsutud keskkonnaminister Madis Kallas;

kultuurikomisjonis – kell 11.10: Eesti Kultuurkapitali seaduse muutmise seaduse eelnõu (720 SE); Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse (eestikeelsele õppele üleminek) eelnõu (722 SE), kutsutud Keskerakonna fraktsiooni esindaja, Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajad (A. Rei nõupidamisruum);

maaelukomisjonis – kell 11.10: Riigikontrolli auditist „Euroopa Liidu toetuste kasutamise riskid ja õppetunnid“, kutsutud Riigikontrolli esindajad;

majanduskomisjoni videoistungil – kell 11.10: elektroonilise side seaduse muutmise seaduse eelnõu (659 SE); kollektiivsest pöördumisest „Petitsioon „Energiabörsidelt lahkumine“ kohta“, meresõiduohutuse seaduse täiendamise seaduse eelnõu (697 SE); Riigikogu otsus „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja tegevuskava maapiirkondades elamise toetamiseks“ eelnõu (682 OE);

põhiseaduskomisjonis – kell 11.15: kohtute seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (633 SE), kutsutud Justiitsministeeriumi esindajad, Riigikohtu esimees, kohtunik Villu Kõve; Tallinna Ringkonnakohtu esimees, kohtunik Villem Lapimaa; Viru Maakohtu esimees, kohtunik Liina Naaber-Kivisoo; Pärnu Maakohtu esimees, kohtunik Toomas Talviste; Tallinna Halduskohtu esindaja, kohtunik Kristjan Siigur;

rahanduskomisjonis – kell 11.15: alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (705 SE ); tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (706 SE); kogumispensionide seaduse muutmise seaduse eelnõu (707 SE); 2022. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (685 SE); makse- ja arveldussüsteemide seaduse eelnõu (743 SE); Eesti Panga ülevaade majanduse olukorrast, kutsutud Eesti Panga president Madis Müller;

riigikaitsekomisjonis – naiste kaasamisest laiapindsesse ja sõjalisse riigikaitsesse, kutsutud Kaitseliidu Naiskodukaitse esinaine Airi Tooming ja Kaitseministeeriumi esindaja;

sotsiaalkomisjonis – kell 11.10: meditsiiniseadme seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (701 SE), kutsutud tervise- ja tööminister Peep Peterson, Sotsiaalministeeriumi esindaja; töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (725 SE), kutsutud algataja Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindaja, tervise- ja tööminister Peep Peterson ning Sotsiaalministeeriumi esindaja; okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse ja sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse (represseeritute ja tuumakatastroofi tagajärgede likvideerijate toetuse suurendamine) eelnõu (698 SE); sotsiaalhoolekande seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (704 SE); perehüvitiste seaduse ja perekonnaseaduse muutmise seaduse eelnõu (703 SE), kutsutud Sotsiaalministeeriumi ja Justiitsministeeriumi esindaja;

väliskomisjonis – 11.15: kollektiivne pöördumine „Palume aidata üliõpilastel Eestisse jääda!“, kutsutud kollektiivse pöördumise algatajate esindajad, Siseministeeriumi esindajad, Välisministeeriumi esindajad ning Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajad; Türgi parlamendi väliskomisjoni visiidi ettevalmistamine, kutsutud Välisministeeriumi esindajad (Riigikogu konverentsisaal);

õiguskomisjonis – kell 11.15: korteriomandi- ja korteriühistuseaduse muutmisest; relvaseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse (digilahendused loamenetluses ning teenistus- ja tsiviilrelvade registri arendamine) eelnõu (737 SE), relvaseaduse ja karistusregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu (627 SE), kutsutud siseminister Lauri Läänemets;

eesti keele õppe arengu probleemkomisjonis – kell 13.30: olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu ettevalmistamisest;

julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjonis – kell 13.30: julgeolekuasutuste seaduse ja Kaitseväe korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (721 SE), kutsutud Kaitseministeeriumi, Kaitsepolitseiameti ja Välisluureameti esindajad; kohtumine Kaitseväe luurekeskuse juhi kolonel Margo Grosbergiga;

korruptsioonivastases erikomisjonis – kell 13.30: Riigikogu liikme Siret Kotka eluasemekulude hüvitamise kohta avalikkuses esitatud väidetest (L332);

riigieelarve kontrolli erikomisjonis – kell 13.15: Riigikontrolli aruandest „Ohtlike ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise korraldus (järelaudit)“, kutsutud keskkonnaminister Madis Kallas, Keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra ning AS A.L.A.R.A. ja Riigikontrolli esindajad; istung on avalik, toimub veebiülekanne (ruum L333 ja videosild).

Sündmused

Kell 13.30 – Eesti-Iirimaa parlamendirühma liige Jüri Jaanson kohtub Iiri suursaadiku James Sherryga (Riigikogu kohvik).

Kell 15.15 – riigikaitsekomisjoni esimees Raimond Kaljulaid ja aseesimees Leo Kunnas osalevad Tallinna Prantsuse Lütseumi riigikaitseõpetuse tunnis.

Teisipäev, 22. november

Kell 10 – täiskogu istung

Peaminister Kaja Kallas ja Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Raivo Tamm annavad ülevaate valitsuse tegevusest Euroopa Liidu poliitika teostamisel.

Kell 14 – komisjonide istungid

keskkonnakomisjonis – maanteedel metsloomade ja sõidukite kokkupõrgete tagajärgedest, kutsutud Eesti Jahimeeste Seltsi, Maanteeameti, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Keskkonnaameti ja Keskkonnaministeeriumi esindajad;

kultuurikomisjonis põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse (eestikeelsele õppele üleminek) eelnõu (722 SE);

maaelukomisjoni videoistungil kohtumine Maaelu Edendamise Sihtasutuse esindajatega, kutsutud Maaelu Edendamise Sihtasutuse juhatuse liige Meelis Annus ja esindajad ning Maaeluministeeriumi esindajad;

majanduskomisjonis – kollektiivsest pöördumisest „Elektriliste tõukerataste parkimistava on ohtlik ja vajab liiklusseadusega reguleerimist!“, kutsutud kollektiivse pöördumise autorid Mari-Liis Jänes ja Ülo Michelson, samuti elektriliste tõukerataste pakkujate, samuti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Siseministeeriumi, Politsei- ja Piirivalveametist ning Tallinna Linnavalitsuse esindajad; istung on avalik, toimub veebiülekanne (Riigikogu konverentsisaal);

rahanduskomisjonis – 2023. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (708 SE); kogumispensionide seaduse ja väärtpaberite registri pidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (711 SE); maksualase teabevahetuse seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõust (732 SE); Riigikogu otsuse „Riigi 2021. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine” eelnõu (686 SE), Riigikogu otsuse „Riigigarantii andmine“ eelnõust;

riigikaitsekomisjoni ja väliskomisjoni ühisel istungil – uute Eesti julgeolekupoliitika aluste koostamisest, kutsutud Riigikantselei esindaja (A. Rei nõupidamisruum);

sotsiaalkomisjonis – ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu (683 SE), kutsutud algataja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esindaja, Sotsiaalministeeriumi esindaja; arvamuse andmine keskkonnakomisjonile biotsiidiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (700 SE) kohta, kutsutud Sotsiaalministeeriumi ja Maaeluministeeriumi esindaja; Riigikogu otsuse eelnõu „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja meetmed üksi elavate pensionäride toetamise suurendamiseks“ (718 OE), kutsutud Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindaja, Sotsiaalministeeriumi esindaja; Okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse muutmise seaduse eelnõu algatamisest, kutsutud Sotsiaalministeeriumi ja Justiitsministeeriumi esindaja;

õiguskomisjonis ohvriabi seaduse eelnõu (702 SE), kutsutud ministeeriumide esindajad.

Sündmused

Kell 10.15 – Riigikogu esimees Jüri Ratas kohtub Türgi väliskomisjoni esimehe Akif Çağatay Kılıçiga.

Kell 11 – Riigikogu esimees Jüri Ratas kohtub Läti parlamendi uue esimehe Edvards Smiltēnsiga.

Kell 11 – väliskomisjon kohtub Türgi parlamendi väliskomisjoni delegatsiooniga.

Kell 11 – õiguskomisjoni aseesimees ja Eesti-Jaapani parlamendirühma liige Marek Jürgenson, Eesti-Jaapani parlamendirühma esimees Kaido Höövelson ja õiguskomisjoni liige Anastassia Kovalenko-Kõlvart kohtuvad Jaapani suursaadiku Yukihiko Matsumuraga.

Kolmapäev, 23. november

Kell 12 – infotund

Kell 14 – täiskogu istung

Kolmas lugemine – 10 eelnõu: töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu (625 SE), täitemenetluse seadustiku muutmise ning täitemenetluse seadustiku ja kohtutäituri seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse täiendamise seaduse eelnõu (648 SE), loomakaitseseaduse ja geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (677 SE), päästeseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (678 SE), alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse ja vedelkütuse erimärgistamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (705 SE), tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (706 SE), kogumispensionide seaduse muutmise seaduse eelnõu (707 SE), Eesti Kultuurkapitali seaduse muutmise seaduse eelnõu (720 SE), elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu (740 SE), 2022. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (685 SE).

Teine lugemine – kaheksa eelnõu: Eesti Vabariigi valitsuse ja Norra Kuningriigi valitsuse vahelise investeeringute vastastikuse soodustamise ja kaitse lepingu lõpetamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (646 SE), elektroonilise side seaduse muutmise seaduse eelnõu (659 SE), korteriomandi- ja korteriühistuseaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (641 SE), äriseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (äriühingute piiriülene liikumine) eelnõu (713 SE), okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse ja sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse (represseeritute ja tuumakatastroofi tagajärgede likvideerijate toetuse suurendamine) eelnõu (698 SE), meditsiiniseadme seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (701 SE), perehüvitiste seaduse, perekonnaseaduse ja töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu (703 SE), sotsiaalhoolekande seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (704 SE).

Esimene lugemine – kaks eelnõu: elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu (679 SE), riigivaraseaduse, maareformi seaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (712 SE).

Komisjoni istung

Riigieelarve kontrolli erikomisjonis – kell 9: Haridus- ja Teadusministeeriumi kiirtestide hangete korralduse uurimisest, kutsutud Rahandusministeeriumi ning Haridus- ja teadusministeeriumi esindajad; Riigikontrolli kontrolliaruandest, kutsutud Riigikontrolli esindajad (ruum L333).

Sündmused

Kell 11 – Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov ja keskuse ekspert Johanna Vallistu esitlevad raportit „Andmeühiskonna tulevik. Stsenaariumid aastani 2035“, raportit kommenteerivad ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan Järvan ja Cybernetica Infoturbeinstituudi direktor Dan Bogdanov. Sündmus on avalik, toimub ka veebiülekanne keskuse Facebooki lehel (Arenguseire Keskuse suur saal ja videosild).

Kell 11.30 – kultuurikomisjoni aseesimees Liina Kersna avab Toompea lossi kunstisaalis skulptor Aime Kuulbuschi näituse „Nostalgiline“.

Kell 11.30 – väliskomisjon kohtub E-riigi Akadeemia Ukraina küberturvalisuse valdkonna ametnike õpperühmaga.

Kell 13 – Eesti-Türgi parlamendirühm kohtub Türgi suursaadiku Başak Türkoğluga (J. Tõnissoni nõupidamisruum).

Neljapäev, 24. november

Kell 10 – täiskogu istung

Majanduskomisjoni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Kuidas energiasõjas võidukas olla?“ arutelu raames esinevad ettekandega majanduskomisjoni esimees Kristen Michal, OÜ Utilitas Wind juhatuse liige Rene Tammist, Elering ASi juhatuse esimees Taavi Veskimägi ning Riigikantselei rohepoliitika koordinaator Kristi Klaas.

Kell 14 – komisjonide istungid

kultuurikomisjonis – põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning teiste seaduste muutmise seadus (eestikeelsele õppele üleminek) eelnõu (722 SE);

riigikaitsekomisjoni ja väliskomisjoni ühisel istungil – julgeolekuolukorra arengutest, kutsutud Kaitseministeeriumi esindajad;

väliskomisjonis – kell 13: Eesti seisukohad 25. novembril toimuval Euroopa Liidu kaubandusministrite kohtumisel, kutsutud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan Järvan; Eesti seisukohad 28. novembril toimuval Euroopa Liidu arenguministrite kohtumisel, Eesti seisukohad 29.–30. novembril toimuval NATO välisministrite kohtumisel, Eesti seisukohad 1.–2. detsembril toimuval Euroopa Koostöö- ja Julgeolekuorganisatsiooni (OSCE) välisministrite kohtumisel, välissuhtlemisseaduse muutmise seaduse eelnõu (714 SE), kutsutud välisminister Urmas Reinsalu; Riigikogu otsuse „Eesti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Läti Vabariigi Parlamentidevahelise Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamineˮ (748 OE); Euroopa Parlamentidevahelise Kosmosekonverentsi Eesti delegatsiooni muutmisest;

Sündmused

Kell 9 – Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Raivo Tamm kohtub Gruusia Parlamendi saadiku Givi Mikanadzega.

Kell 12 – väliskomisjon kohtub Gruusia parlamendisaadiku Givi Mikanadzega.

Kell 14 – Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Raivo Tamm kohtub Jaapani suursaadiku Yukihiko Matsumuraga.

Kell 16.30 – väliskomisjoni esimees Andres Sutt kohtub Rootsi suursaadiku Ingrid Tersmaniga.

Reede, 25. november

Komisjoni istung

Euroopa Liidu asjade komisjoni videoistungil – kell 11: Eesti seisukohad 28.–29. novembril toimuval Euroopa Liidu haridus-, noorte, kultuuri- ja spordinõukogu istungil, kutsutud kultuuriminister Piret Hartman ning haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas; Eesti seisukohad 1.–2. detsembril toimuval konkurentsivõime nõukogu kohtumisel (teadus), kutsutud haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas; seisukoha andmine Euroopa Komisjoni määruse eelnõu ettepaneku kohta, milles käsitletakse inimkasutuseks ettenähtud inimpäritolu materjali kvaliteedi- ja ohutusnõudeid ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2002/98/EÜ ja direktiiv 2004/23/EÜ – COM(2022)338, kutsutud Sotsiaalministeeriumi esindaja; seisukoha andmine Euroopa Komisjoni esitatud Euroopa hooldusstrateegia algatuste kohta COM(2022)440, 441, 442, kutsutud Sotsiaalministeeriumi esindaja; seisukoha andmine Euroopa Komisjoni määruse eelnõu ettepaneku kohta, mis käsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ennetamist ja selle vastu võitlemist COM(2022)209, kutsutud Siseministeeriumi esindaja.

Sündmus

Kell 15 – Rahvusooper Estonia töötajate istung Riigikogu istungisaalis. Üritus on üks osa rahvusooper Estonia ettepanekul toimuvast töötajate vahetuse päevast „Sassis päev“ Estonia ja Riigikogu vahel. Päeva kestel on Riigikogu liikmetel ja Riigikogu Kantselei töötajatel võimalik proovida erinevaid ameteid rahvusooperis. Istung on avalik ja toimub veebiülekanne.

Välislähetused

18.–21. november
Riigikogu NATO Parlamentaarse Assamblee (NATO PA) delegatsiooni esimees Mati Raidma ning liikmed Marko Šorin ja Mihhail Lotman osalevad NATO PA aastaistungil Madridis Hispaanias.

22.–24. november
Põhiseaduskomisjoni esimees Eduard Odinets (22.–23. november) ja liikmed Toomas Kivimägi, Marko Torm ja Üllar Saaremäe külastavad Tšehhi parlamendi põhiseaduskomisjoni Prahas Tšehhis.

23.–24. november
Riigikogu liige Yoko Alender osaleb keskkonnateemalisel konverentsil „New European Bauhaus: Into the Woods“ Haltias Soomes.

23.–26. november
Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) Eesti delegatsiooni liige Eerik-Niiles Kross osaleb ENPA alalise komitee kohtumisel Reykjavikis Islandil.

23.–26. november
Riigikogu OSCE Parlamentaarse Assamblee delegatsiooni liige Marko Šorin osaleb Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni Parlamentaarse Assamblee (OSCE PA) sügisistungil Varssavis Poolas.

24.–26. november
Riigikaitsekomisjoni esimees Raimond Kaljulaid ja Riigikogu liige Marko Mihkelson osalevad Aurora Foorumil Chichesteris Ühendkuningriigis.

25.–27. november
RIigikogu liige Heidy Purga osaleb Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu (ALDE) naispoliitikute ühenduse Alliance Of Her aastapreemia tseremooniaüritusel Brüsselis Belgias.

25.–30. november
Eesti-Ukraina parlamendirühma esimees Mati Raidma, aseesimees Tarmo Kruusimäe ning liikmed Riho BreivelJüri JaansonMihhail LotmanAnti Poolamets, Erki Savisaar, Andres Sutt ja Aivar Sõerd on visiidil Ukrainas.

27.–29. november
Riigikaitsekomisjoni esimees Raimond Kaljulaid (24.–29. november) ning liikmed Heiki Hepner, Kalle Laanet ja Alar Laneman osalevad riigikaitsekomisjoni töövisiidil Londonisse Ühendkuningriiki.

Riigikogu pressiteenistus
Maris Meiessaar
tel 631 6353, 5558 3993
e-post [email protected]
päringud [email protected]

NATO Parlamentaarne Assamblee koguneb Madridis

„Eesti delegatsiooni sõnumid Ukraina toetamiseks ja NATO Idatiiva tugevdamiseks on NATO Parlamentaarsel Assambleel lihtsad ja selged. Meile pole antud aega pikkadeks aruteludeks. Me peame andma endast maksimumi nüüd ja praegu. Ja kõik koos. Täna on laual kogu Euroopa julgeolekustruktuuri toimimine ja meie väärtuste tulevik,“  ütles Eesti delegatsiooni juht Mati Raidma

NATO PA aastaistung toimub 18.-21. novembril Madridis, kus Eesti delegatsiooni juhi Mati Raidma kõrval osalevad veel asejuht Marko Šorin ja liige Mihhail Lotman.

Raidma on assamblee julgeoleku- ja kaitsekomitee liige, Šorin poliitikakomitee liige ning Lotman demokraatia ja julgeolekukomitee liige.

Eesti delegatsioonil on kavas aastaistungi raames kohtumine Gruusia NATO PA delegatsiooniga, samuti on kavandatud kohtumine Põhjamaade ja Balti riikide koostöö ehk NB8 raames.

Riigikogu pressiteenistus 
Gunnar Paal,
6316351, 51902837
[email protected]
päringud: [email protected]

 

  

 

Riigikogu eelinfo kolmapäevaks, 19. oktoobriks

Kell 12 – infotund

Infotunnis osalevad peaminister Kaja Kallas, maaeluminister Urmas Kruuse ning tervise- ja tööminister Peep Peterson.

Peaminister vastab Kert Kingo küsimusele valitsuse otsuste, Jaanus Karilaiu küsimusele siseturvalisuse, Mart Helme küsimusele ukrainlaste, Peeter Ernitsa küsimusele allaheitlikkuse, Alar Lanemani küsimusele põhiseaduse ja riigikaitse ning Marek Jürgensoni küsimusele Neeme 50 elanike probleemide kohta. Tervise- ja tööminister vastab Jaak Aabi küsimusele tervishoiu rahastamise ning maaeluminister Tõnis Mölderi küsimusele toidutööstuse ja Dmitri Dmitrijevi küsimusele kalapüügi kohta.

Kell 14 – täiskogu istung

Kolmas lugemine – üks eelnõu:

Majanduskomisjoni algatatud elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõuga (680 SE) soovitakse kehtestada mikro- ja väikeettevõtetele võimalus alates tänavu novembrist kuni 2023. aasta lõpuni osta elektrimüüja käest elektrienergiat universaalteenusena. Eelnõu järgi laieneb elektrienergia universaalteenusena ostmise võimalus ka kuni ühe gigavatt-tunni ulatuses energiat tarbivatele füüsilisest isikust ettevõtjatele, sihtasutustele ja mittetulundusühingutele. Eelnõuga soovitakse vältida sihtgrupis olevate ettevõtete konkurentsivõime kadumist ja nende tegevuse lõpetamist.

Õiguskantsleri ettepanek kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse Eesti Vabariigi põhiseadusega kooskõlla viimiseks. Ettekande teevad õiguskantsler Ülle Madise, põhiseaduskomisjoni esimees Eduard Odinets ja majanduskomisjoni esimees Kristen Michal.

Umbusalduse avaldamise nõue majandus- ja taristuminister Riina Sikkutile.

Teine lugemine – seitse eelnõu:

Valitsuse algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse (nõukogu määruse (EL) 2019/1111, mis käsitleb kohtualluvust, abieluasjade ja vanemliku vastutusega seotud kohtuasjades tehtud lahendite tunnustamist ja täitmist ning rahvusvahelisi lapserööve (uuesti sõnastatud), rakendamine) eelnõu (622 SE) eesmärk on parandada kohtute ja haldusasutuste koostööd ning lihtsustada lahendite täitmist piiriülestes perekonnaõigusega seotud asjades.

Muudatuste kohaselt saab sujuvamalt kohaldada ELi määrust, mis käsitleb kohtualluvuse kontrollimist piiriülese toimega perekonnaõigusega seotud asjades ning sellistes vaidlustes tehtud kohtulahendite tunnustamist, täidetavaks tunnistamist ja täitmist. Selleks sätestatakse kord, kuidas toimub seni teises liikmesriigis elanud lapse Eestisse paigutamine. Samuti kaotatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikust lapse ärakuulamise vanusepiir, pannakse paika, millised ametnikud või asutused väljastavad määruse alusel tõendeid, ning määratakse Justiitsministeerium ja Sotsiaalkindlustusamet keskasutusteks, kes määruses ette nähtud kohustusi täidavad.

Muudatused lihtsustavad kohtute ja haldusasutuste koostööd rahvusvahelistes abieluasjades, vanemliku vastutusega seotud asjades ning rahvusvaheliste lapseröövidega seonduvates asjades, samuti muutub lihtsamaks lahendite tunnustamine ja täitmine Eestis.

Valitsuse algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu (611 SE) eesmärk on selgitada kooliväliste nõustamismeeskondade kaasabil välja Ukrainast Eestisse saabunud põgenikest õpilaste vajadused ja tagada neile jõukohane õpe. Õpilaste toetamiseks võimaldab eelnõu koolivälistel nõustamismeeskondadel soovituste andmisega päädivaid haldusmenetlusi läbi viia senisest efektiivsemalt, kaasates vaid vajalikud spetsialistid.

Komisjon otsustas teise lugemise käigus eelnõust välja jätta sätte, millega oleks loodud välisriigis põhihariduse omandanud õpilastele selleks õppeaastaks võimalus saada lisaõpet, et Eestis järgmisel haridustasemel õppima asumiseks valmistuda.

Valitsuse algatatud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõuga (615 SE) parandatakse töötervishoiuteenuse korraldust ja kvaliteeti ning tööandjate ja töötervishoiuarstide koostööd, et tagada ohutu töökeskkond ja ennetada tööga seotud terviseprobleeme.

Eelnõu kohaselt tuleb tööandjal edaspidi korraldada töötervishoiuteenuse osutamine nii, et sellega koos analüüsitakse ettevõtte töötervishoiu olukorda tervikuna. See tähendab, et peale senise töötajate tervisekontrolli korraldamise tuleb töötervishoiuarstil analüüsida ka ettevõtte töötervishoiu olukorda ja teha ettepanekuid töötingimuste parandamiseks, samuti nõustada tööandjaid töökeskkonna parandamisel ja anda töötajatele soovitusi tervise edendamiseks. Muudatused soodustavad ettevõtetes süsteemset lähenemist töötervishoiule, mis aitab parandada töökeskkonda, kaitsta töötajate tervist ja ennetada töötajate terviseprobleeme. See omakorda vähendab tööandjate kulusid, mis kaasnevad töötajate haigestumise ja töölt eemalolekuga. Eelnõuga nähakse ette ka tööandja ja töötaja kohustused kaugtöö korral ohutu töökeskkonna tagamisel.

Eelnõuga reguleeritakse töötaja terviseandmete töötlemist, kui see on vajalik töötervishoiu ja tööohutuse tagamiseks. Töötaja terviseandmete töötlemine võib olla vajalik keemilistest ja bioloogilistest ohuteguritest põhjustatud terviseriskide maandamiseks, töötervishoiuteenuse korraldamiseks, tööõnnetuste ja kutsehaiguste uurimiseks. Kuna ükski nimetatud kohustusest ei ole uus, siis sisuliselt tööandja õigusi ei laiendata, vaid muudetakse terviseandmete töötlemine osapooltele selgemaks.

Veel on eelnõu järgi kavandatud luua tööandjatele töökeskkonna andmekogus võimalus koostada ja säilitada tööõnnetuste ja kutsehaigestumise uurimise raporteid, mis vähendab paberdokumentide koostamise, edastamise ja säilitamisega kaasnevat halduskoormust.

Maaelukomisjoni algatatud kalapüügiseaduse muutmise seaduse eelnõu (136 SE) peamine eesmärk on minna Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kutselises kalapüügis niinimetatud olümpiapüügilt üle individuaalkvootide süsteemile.

Muudatustega antakse valitsusele õigus kehtestada Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel püügivahenditele lubatud aastasaak. See võimaldab jaotada püügikoormust hooaja vältel ühtlasemalt ning annab püüdjale stabiilsuse saak määratud koguses välja püüda. Valitsusele jäetakse kaalutlusruum, milliste kalaliikide kohta aastasaagid kehtestada, kuid algatajate soov on määrata taotlejatele Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel konkreetsed lubatud väljapüügimahud ehk individuaalkvoodid vähemalt majanduslikult kõige olulisemate kalaliikide, koha ja ahvena, ning Peipsi tindi ja rääbise kohta.

Juhtivkomisjon tegi teise lugemise käigus ettepaneku täiendada eelnõu sättega, mille järgi vähendatakse kalapüügiseaduses loetletud seitsme tõsise rikkumise kordumisel ettevõtte õiguspäraselt omandatud püügivõimalust kahel järgneval aastal kümne protsendi võrra. See tähendab, et kui samade püügilubade alusel toimub kalapüüginõuete kaalutletud tõsine rikkumine teist korda, hakatakse ettevõtte püügiõigust vähendama. Seejuures on Keskkonnaameti inspektoril kaalutlusõigus rikkumist tõsiseks mitte määrata.

Valitsuse algatatud kalandusturu korraldamise seaduse eelnõuga (645 SE) soovitakse luua riigisisene õigusraamistik Euroopa Liidu kalandusele ja vesiviljelusele suunatud fondide rakendamiseks, kalanduse riigiabi andmiseks ja kalanduse ühise turukorralduse meetmete rakendamiseks. Eelnõu abil viiakse ellu ELi ühise kalanduspoliitika ja ka riigisiseseid kalamajanduslikke eesmärke ning ELi eelarveperioodideks 2014–2020 ja 2021–2027 koostatud rakenduskavasid. Eelnõu aitab kaasa toetusteks eraldatud raha eesmärgipärasele kasutamisele ja tegevuste paindlikumale rahastamisele ning aitab tagada kalamajandusliku riigiabi andmist ELis kehtivate reeglite järgi.

Valitsuse algatatud perekonnaseisutoimingute seaduse muutmise seaduse eelnõuga (597 SE) nüüdisajastatakse abielu- ja lahutusmenetlust, kus võetakse kasutusele elektrooniline asjaajamine. Edaspidi ei pea abiellumis- ja lahutusavalduse esitamiseks minema perekonnaseisuametisse kohale, vaid seda saab teha ka elektrooniliselt. Samuti saab veebi teel esitada digiallkirjaga kinnitatud abiellumis- ja abielu lahutamise avalduse notarile.

Muudatuste jõustumisel säilib kaheetapiline abielu- ja lahutusmenetlus, mis tähendab, et pärast avalduste esitamist saab abielu jätkuvalt sõlmida vaid isiklikult perekonnaseisuametniku, notari või vaimuliku juures ning ka lahutuspäeval tuleb minna isiklikult perekonnaseisuametisse kohale.

Eelnõu on seotud digi- ja e-riigi arendamisega ning eesmärgiga muuta teenused sündmuspõhiseks. Elektroonilise abiellumis- ja lahutusavalduse esitamise võimaluse loomine on vajalik eeltingimus, et liita abielu ja lahutuse kui elusündmustega seotud teenused ühtseks sündmusteenuseks. Kavas on lisada sündmusteenuse juurde ka automaatne nimevahetus ning võimaldada nimevahetusega seotud uute dokumentide taotlemist.

Valitsuse algatatud karistusregistri seaduse muutmise seaduse eelnõuga (621 SE) viiakse seadus kooskõlla Euroopa Liidu direktiiviga, et tõhustada liikmesriikide vahel teabe jagamist ning reguleerida karistusandmete vahetamist inimeste kohta, kes ei ole ELi kodanikud.

Praegu vahetatakse Euroopa karistusregistrite infosüsteemi kaudu peamiselt liikmesriikide kodanike karistusandmeid. Kolmandate riikide kodanike karistusandmete vahetamiseks on plaanis kasutusele võtta ühtne infosüsteem, mille kaudu saab efektiivsemalt tuvastada, kas kolmanda riigi kodanik või ka kodakondsuseta inimene on ELi liikmesriigis kuriteo toimepanemise eest karistatud. Muudatuste rakendamisega kasvab ühtlasi liikmesriikide teabevahetuse turvalisus, kuna liikmeriikidele kehtivad samad kõrgetasemelised nõuded.

Esimene lugemine – viis eelnõu:

Valitsuse algatatud loomakaitseseaduse ja geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduse muutmise seaduse eelnõuga (677 SE) viiakse loomkatseprojekti loataotluste menetlemine Maaeluministeeriumist Põllumajandus- ja Toiduametisse, kes hakkab lube väljastama vastava hindamiskomisjoni ettepanekul. Eelnõu järgi täpsustatakse loomkatseprojekti mittetehnilise kokkuvõtte avaldamise ja järelhindamise korda. Katseloomade kaitse ülesanded antakse Põllumajandus- ja Toiduameti pädevusse, et suurendada järelevalve efektiivsust.

Valitsuse algatatud perehüvitiste seaduse ja perekonnaseaduse muutmise seaduse eelnõu (703 SE) näeb ette parandada lastega perede toimetulekut ja toetada sündimust ning tagada lasterikaste perede toetuse seos palga- ja elukalliduse tõusuga. Eritähelepanu on ühe vanemaga peredel ja lasterikastel peredel ehk peretüüpidel, kus on keskmisest suurem vaesusrisk või kus laste kasvatamisega kaasnevad perele suuremad kulud.

Eelnõu kohaselt suureneb alates 1. jaanuarist 2023. a esimese ja teise lapse toetus 80 euroni kuus (praegu 60 eurot), üksikvanema lapse toetus suureneb 80 euroni kuus (praegu 19.18 eurot). Samuti suureneb lasterikka pere toetus 3–6 lapse puhul 600 euroni kuus (praegu 300 eurot) ning 7 ja enama lapse puhul 800 euroni kuus (praegu 400 eurot).

Alates 1. jaanuarist 2023. a rakendatakse lasterikka pere toetuse maksmist ja sujuvat lõppemist kuni pere noorima lapse 24-aastaseks saamiseni. Muudatuse kohaselt järgmisel aastal 19-aastaste noorte puhul lasterikka pere toetuse maksmist enam ei lõpetata, vaid seda jätkatakse kuni noore 24-aastaseks saamiseni. Seega siseneb alates 2023.aastast igal aastal skeemi uus vanusgrupp noori. Samuti rakendub noore 24-aastaseks saamisel siis ka toetuse etapiviisiline vähenemine (ehk kolmest lapsest vanima 24-aastaseks saamisel toetuse summa 1/3 võrra väheneb, kolmest lapsest keskmise 24-aastaseks saamisel väheneb toetuse summa veel 1/3 võrra ja viimase lapse 24-aastaseks saamisel toetuse maksmine lõpeb). Alates 1. maist 2024. a indekseeritakse lasterikka pere toetus pensioniindeksiga.

Lisaks kavandatakse eelnõuga muudatust perekonnaseaduses sätestatud elatise arvutamise regulatsioonis, mille kohaselt ei võeta edaspidi miinimumelatise arvutamisel arvesse lasterikka pere toetust. Muudatuse eesmärk on tagada, et lasterikka pere toetuse suurenemine ei vähendaks lapse ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suurust. Muudatus aitab kaasa lasterikaste perede heaolu tagamisele, toetades sellega eelnõu üldist eesmärki.

Valitsuse algatatud välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seaduse eelnõu (639 SE) luuakse õiguslik raamistik välisinvesteeringute usaldusväärsuse hindamiseks selleks, et tagada Eesti ja muu Euroopa Liidu liikmesriigi julgeolek ja avalik kord.

Eelnõuga reguleeritakse, millistel tingimustel ja korras hinnatakse kolmandate riikide välisinvestorite või nende kontrolli all olevate ettevõtjate usaldusväärsust juhul, kui välisinvestor soovib osaleda Eesti julgeoleku või avaliku korra seisukohalt olulises majandusvaldkonnas, tehes investeeringu kindlaksmääratletud sektorites tegutsevasse ettevõtjasse.

Sihtettevõtjate ring, keda puudutavate välisinvesteeringute puhul hinnatakse mõju julgeolekule ja avalikule korrale, on piiritletud, nende seas on näiteks elutähtsa teenuse osutajad, riigi osalusega ettevõtjad, sõjalise või kahese kasutusega kauba tootjad või tarnijad, riigikaitseobjektide omanikud, teatud meediaettevõtjad ja transporditaristute valdajad.

Välisinvesteeringu loa annab Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Amet, olles selle eelnevalt kooskõlastanud erinevate ministeeriumite ja muude valitsusasutuste, seal hulgas julgeolekuasutuste, esindajatest koosneva välisinvesteeringukomisjoniga. Välisinvesteeringu luba ei anta, kui see ohustab Eesti või muu Euroopa Liidu liikmesriigi julgeolekut või avalikku korda. Uue regulatsiooni rahastamisvõimaluste üle on kavas arutada 2023-26 aasta riigieelarve ja riigi eelarvestrateegia protsessis.

Valitsuse algatatud elektroonilise side seaduse muutmise seaduse eelnõuga (659 SE) luuakse õiguslik alus elanikkonna operatiivse ja asukohapõhise ohuteavituse süsteemi kasutuselevõtuks. Tänu asukohapõhisele ohuteavitusele saab inimestele saata käitumisjuhiseid kriisiolukordades, näiteks keemiaõnnetuse, relvastatud rünnaku, plahvatusohu või ka metsatulekahjus ja muu ohu korral.

Ohtude korral, mis on varakult tuvastatavad, annab varajase hoiatuse olemasolu inimestele võimaluse hoida ära raskeid tagajärgi. Näiteks enne kriisi laadida telefoni akusid, tankida kütust, varuda joogivett ja toitu, vältida ohtlikesse kohtadesse minekut, varjuda või evakueeruda.

Ohuteavituse süsteemi kasutuselevõtt võimaldab saata ohuteavitusi vaid konkreetses ohupiirkonnas viibivatele inimestele. Hetkel kehtiva regulatsiooni järgi saadab sideettevõtja ohuteavituse kõigile oma klientidele ja rändlusteenuse kasutajatele SMS-i sõltumata sellest, kus inimene viibib.

Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle ka ELi direktiivist tulenev vastav kohustus. Ülevõtmise tähtaeg oli 21. juunil.

Valitsuse algatatud Ülemaailmse Postiliidu Addis Abeba erakorralise kongressi ning Abidjani kongressi lõppaktide ratifitseerimise seaduse eelnõu (660 SE) näeb ette ratifitseerida Ülemaailmse Postiliidu kongressidel vastu võetud välislepingud, mis muudavad Ülemaailmse Postiliidu põhikirja ja üldeeskirja ning kehtestavad postikonventsiooni uues sõnastuses.

Muudatuste eesmärk on postialaste mõistete selgem reguleerimine, osamaksude süsteemi paindlikumaks muutmine ning Ülemaailmse Postiliidu struktuuriüksuste ülesannete ja nõuete täpsustamine.

Postikonventsiooni muudatustega täpsustatakse seniseid reegleid, et teha nende järgimine arusaadavamaks ja paindlikumaks.

Komisjoni istung

riigieelarve kontrolli erikomisjonis – kell 9: Riigikontrolli kontrolliaruanne „Ülevaade Eesti Töötukassa koolitustest“, kutsutud Eesti Töötukassa ja Riigikontrolli esindajad; istung on avalik, toimub veebiülekanne (ruum L333 ja videosild).

Sündmused

Riigikogu liikmed Indrek Saar ja Marko Torm osalevad XLVI Kõrgematel Riigikaitsekursustel Roostal.

Kell 9.30 – väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kõneleb teaduspoliitika konverentsil „Teadus kui Eesti arengumootor. IX. Targalt avatud või suletud polariseerunud maailmas“ (Riigikogu konverentsisaal). Konverentsi kava. Ülekanne teadusportaalis Novaator.

Kell 12 – väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kohtub Austria suursaadiku Peter Mikliga.

Välislähetused

18.–20. oktoober
Riigikaitsekomisjoni esimees Raimond Kaljulaid osaleb Eesti, Läti, Leedu ja Prantsusmaa välis- ja julgeolekupoliitika seminaril Vilniuses Leedus.

19.–22. oktoober
Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson osaleb Eesti, Läti ja Leedu parlamentide väliskomisjonide esimeeste ühisvisiidil Georgiasse.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
tel 631 6592, 510 6179
e-post [email protected]
päringud [email protected]

Õiguskomisjon saatis esimesele lugemisele ohvriabi kättesaadavust parandava eelnõu

Komisjoni esimees Heljo Pikhof märkis, et kehtiva seaduse järgi saavad ohvrid psühholoogilist abi süüteomenetluse alusel, ent see lähenemine pole end õigustanud. „Eelnõu järgi saab seksuaalvägivalla ja perevägivalla ohvritele ning nende lastele pakkuda psühholoogilist nõustamist abivajaduse ilmnemisel, mitte süüteomenetluse alusel,“ lausus ta. „Eelnõu lähtub põhimõttest, et kannatanule tuleb tuge pakkuda tema vajadusi arvestades.“

Pikhof avaldas lootust, et eelnõu parandab ohvriabi kättesaadavust. „Praegu ei ole paljud ohvriabist teadlikud ning kannatanu ohvriabisse jõudmine sõltub isegi keeruliste juhtumite puhul inimese enda aktiivsusest, oskustest ja julgusest. See peab muutuma. Ohvrid ei tohi jääda eemale abist, mida nad vajavad ja millele neil on õigus. Ohvreid tuleb abini aidata ja toetada neid nii, et nende heaolu saab taastatud,“ rõhutas esimees.

Eelnõu eesmärk on võtta kõige raskemas olukorras ohvritelt kohustus ise aktiivselt abi otsida. Selleks sätestatakse ohvrile abi tagamiseks andmete vahetamise õiguslikud alused. Sätestatakse ka konfidentsiaalsuskohustus, et ohvriabi osutamisel teatavaks saanud andmed ohvri ja vägivalla toimepanija kohta oleksid hoitud.

Samuti sätestatakse kvalifikatsiooninõuded ohvriabi osutajatele ehk Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi töötajatele ja ameti lepingupartneritest kodanikuühendustele. Istungil märgiti, et sellisele tööle sobivad positiivsed, empaatilised ja hoolivad inimesed.

Veel muudetakse eelnõuga vägivallakuriteo ohvrite hüvitise taotlemine ohvrisõbralikumaks ja hüvitis kättesaadavamaks.

Istungil osales ja tutvustas eelnõu sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.

Komisjon otsustas saata valitsuse algatatud ohvriabiseaduse eelnõu (702 SE) Riigikogu täiskogu istungile esimesele lugemisele 24. oktoobril.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
tel 631 6592, 510 6179
e-post [email protected]
päringud [email protected]

Sotsiaalkomisjon saatis hooldusteenust reformiva eelnõu esimesele lugemisele

Sotsiaalkomisjoni esimees Helmen Kütt sõnas, et selle seaduseelnõu vastuvõtmisel muutub tänane olukord, kus teenuse saajale või tema lastele langeb ebaproportsionaalselt suur teenuse rahastamise koormus. „Hetkel maksavad lähedased 80 protsenti ja kohalik omavalitsus vaid 19 protsenti. Koos riigi abiga muutub rahastus ja kohalikke omavalitsusi toetades on võimalik teha ära vajalikud sammud, et täna rahaliselt kiratsevas sotsiaalvaldkonnas tegelikult ka muutusi esile kutsuda,“ sõnas Kütt ja lisas, et nüüd jääb teenuse saaja kanda hoolduskulust ligi pool.

„Inimesele on kõige parem koht elamiseks ja vananemiseks oma kodu ja kõik see, mis aitab tal kodus toime tulla, on kindlasti vajalik eelnevalt teha. Samuti ei jäta riik ja kohalikud omavalitsused ei jäta hätta inimesi, kes vajavad ööpäevaringset hoolt. Lähedased, kes ei jaksa maksta hooldekodukoha eest, ei pea jääma koju omastehooldajaks, vaid saavad seda võimalust valida siis, kui selleks on soov,“ märkis esimees.

Komisjoni aseesimehe Siret Kotka sõnul peab inimese elukaar olema elamisväärne ning väärikas täies mahus. „Mul on hea meel, et see eelnõu on meie laual. Kellegi heaolu ei tohi olla otseses sõltuvuses sissetulekust. Samal ajal peab inimene siiski saama võimalikult kaua elada oma kodus ning seni on koduteenuse vajadus olnud kolm korda suurem, kui praegu pakutud on. Selle reformiga saab koduteenust kahekordistada ja loodan, et see saab ka tõeks,“ sõnas Kotka.

Muuhulgas on eelnõuga võetud eesmärk rahastamise kaudu suurendada hooldustöötajate arvu. 2021. aastal oli keskmiselt ühel hooldustöötajal ühes vahetuses 18 klienti, muudatuse üks eesmärk on jõuda olukorrani, kus ühe hooldustöötaja kohta ühes vahetuses on maksimaalselt 12 teenuse saajat või kuni üheksa suure hooldusvajadusega teenusesaajat keskmiselt ööpäevas. See võimaldab tagada tänasest parema teenuse kvaliteedi ning vähendada hooldustöötajate töökoormust, et hooldustöötajatel jaguks ressurssi isikupõhisemaks hoolduseks ja teenuse saajate parema elukvaliteedi ning turvalisuse tagamiseks.

Sotsiaalministeeriumi hoolekandestatistika kohaselt sai 2021. aasta jooksul ööpäevaringset üldhooldusteenust 13 968, aasta lõpus 9100 inimest. Teenust saavate inimeste arv on aastatega suurenenud, viimase viie aasta jooksul ligikaudu 18 protsenti ehk 2094 inimese võrra.

Sotsiaalkomisjon otsustas saata sotsiaalhoolekande seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (704 SE) Riigikogu täiskogu ette esimesele lugemisele järgmisel nädalal ettepanekuga esimene lugemine lõpetada.

Riigikogu pressiteenistus
Maris Meiessaar
tel 631 6353, 5558 3993
e-post [email protected]
päringud [email protected]

Riigikogu liikmed moodustasid vaktsiinijärgsete terviseprobleemide lahenduste toetusrühma

Toetusrühma esimees Hele Everaus sõnas, et vaktsineerimistel on ajalooliselt väga oluline roll paljude haiguste leviku ärahoidmisel, kuid samas tuleb arvestada, et nii ravimid kui ka vaktsiinid pole sajaprotsendiliselt ohutud. „Eriti nõudlik on üldsus vaktsiinide suhtes, sest reeglina vaktsineeritakse terveid inimesi. Inimesed, peavad riske teadma. Vaktsineerimisprogrammide edu aluseks on usaldus. Usaldus põhineb avatusel kõikide andmete osas. Vaja on süstemaatilist vaktsineerimisjärgsete tervisekahjustuste registreerimist ja analüüsi, samuti ka igakülgset abi vaktsineerimisjärgsete tervisekahjustustega inimestele,“ selgitas ta.

Ühenduse liikmed

Vaktsiinijärgsete terviseprobleemide lahenduste toetusrühma esimees on Hele Everaus ja sellesse kuuluvad Jüri Jaanson, Viktor Vassiljev, Helle-Moonika Helme, Heljo Pikhof, Helmen Kütt, Tõnis Mölder, Tarmo Kruusimäe, Ivi Eenmaa, Priit Sibul, Kristina Šmigun-Vähi ning Aadu Must.

Riigikogus moodustatud parlamendirühmad aitavad Riigikogu liikmetel suhelda teiste riikide parlamentidega, viia ellu välispoliitikat ja tutvustada Eestit mujal maailmas. Toetusrühmade kaudu saavad Riigikogu liikmed ja fraktsioonid tõmmata tähelepanu konkreetsele teemale ning toetada ja kaitsta kitsama eluvaldkonna huve.

XIV Riigikogu on moodustanud kokku 67 parlamendirühma ja 97 toetusrühma.

Parlamendirühmade nimekiri
Toetusrühmade nimekiri

Riigikogu pressiteenistus
Maris Meiessaar
tel 631 6353, 5558 3993
e-post [email protected]
päringud [email protected]