Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Sotsiaalkomisjon: perearstinduse probleemid tuleb kiiremas korras lahendada

Eestis töötab praegu 743 perearsti ja on 786 perearstinimistut. Neist 79 nimistus on alla 1200 isiku, mis on nimistu alumine piirmäär. Sotsiaalkomisjoni esimees Tõnis Mölder märkis, et kellelegi ei ole saladuseks esmatasandi arstiabi probleemid maapiirkondades. „Arstide seas ei ole suurt motivatsiooni tööd teha väljaspool Tallinna või Tartut ja eriti teravalt torkab huvipuudus silma just nooremate arstide hulgas. Seega tuleks väljaspool Tallinna ja Tartut töötavaid perearste motiveerida läbi rahaliste vahendite, seahulgas nii praegu töötavaid kui ka sinna tööle suunduvaid perearste.“

„Samuti on murekohaks Tallinna linna eripära, kus on samal ajal nii suuri nimistuid kui ka väikeseid ja perearstid kolivad väiksematest piirkondadest üldse ära,“ lisas Mölder.

Tema sõnul oleks kohalikel omavalitsustel palju teha noorte julgustamisel oma nimistuid avama. Samuti võiks tulevikus perearsti ja nimistu lahti siduda ning kokku siduda äriühingu ja nimistu. Ehk perearst ei saaks enam oma nimistuga ettevõttest lahkuda. „Lahenduste otsimist ei ole mingit mõtet kusagile kaugusse lükata ja kui süsteem ise paika ei lähe, tulebki riigil ja omavalitsustel hoogu anda,“ sõnas Mölder.

Sotsiaalkomisjoni aseesimees Helmen Kütt lisas, et esmatasandi arstiabis on oluline koostöö ja seda nii sotsiaalvaldkonna kui ka tervishoiu vahel. „Rõõmustav oli täna Haigekassa esindajalt kuulda, et kauaoodatud probleemile hooldekodudes töötavate õdede ja nende rahastuse küsimuses on lahendus leitud ja lootus on, et juba 1. jaanuarist hakkab Haigekassa ka seda teenust teatud tingimustel rahastama.“

Küti sõnul teeb head meelt, et muredele lahenduste otsimisega tegeletakse aktiivselt ja Sotsiaalministeeriumis on valmimas eelnõu, mis viib sisse muudatused tervishoiuteenuste korraldamise seadusesse. “Kindlasti hoiab sotsiaalkomisjon selles valdkonnas toimuvatel tegevustel ja lahenduste otsimistel ka edaspidi silma peal,“ ütles Kütt.

Perearstinduse probleeme aitasid sotsiaalkomisjonil lahata Sotsiaalministeeriumi, Terviseameti, Eesti Perearstide Seltsi, Eesti Õdede Liidu, Eesti Haigekassa ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindajad.

Riigikogu pressiteenistus
Veiko Pesur
tel 631 6353, 55 590 595
e-post veiko.pesur@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Riigikogu liikmed moodustasid Eesti-Šveitsi parlamendirühma

Eesti-Šveitsi parlamendirühma esimees Anti Poolamets ütles, et peale kultuurisuhete pakub erilist huvi ka Šveitsi otsedemokraatia toimimine. „Praegusel koalitsioonil on valmidus rahvaalgatuslike referendumite seadustamiseks. Kindlasti kasutame selles osas ka Šveitsi pikka ajaloolist kogemust,“ sõnas Poolamets.

Parlamendirühma liikmed

Lisaks Anti Poolametsale kuuluvad parlamendirühma Ruuben Kaalep, Jaak Valge, Leo Kunnas ja Urmas Espenberg.

Riigikogus moodustatud parlamendirühmad aitavad Riigikogu liikmetel suhelda teiste riikide parlamentidega, viia ellu välispoliitikat ja tutvustada Eestit mujal maailmas. Toetusrühmade kaudu saavad Riigikogu liikmed ja fraktsioonid tõmmata tähelepanu konkreetsele teemale ning toetada ja kaitsta kitsama eluvaldkonna huve.

XIV Riigikogu on moodustanud kokku 60 parlamendirühma ja 58 toetusrühma.

Parlamendirühmade nimekiri

Toetusrühmade nimekiri

Riigikogu pressiteenistus
Veiko Pesur
tel 631 6353, 55 590 595
e-post veiko.pesur@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Riigikogu eelinfo kolmapäevaks, 16. oktoobriks

Kell 12 – infotund

Riigikogu liikmete küsimustele on vastamas peaminister Jüri Ratas, väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kert Kingo ning rahvastikuminister Riina Solman.

Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kert Kingo vastab küsimustele haldusalas toimuva, väliskaubanduse, eelarve, majanduskasvu potentsiaali, töökorralduse, Tallinna Linnahalli renoveerimise, tehisintellekti ning valdkonna saavutuste kohta. Samuti elu võimalikkuse kohta maal ning rahvusvahelise koostöö kohta IT arengus.

Rahvastikuminister Riina Solman vastab küsimustele kaasvastutaja rolli ning Eesti tuleviku kohta.

Kell 14 – täiskogu istung

Teine lugemine – üks eelnõu:

Valitsuse algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (54 SE) võetakse Eesti õigusesse üle EL-i direktiiv, mille eesmärk on hoogustada kasvuhoonegaaside heitkoguste kulutõhusat vähendamist ja süsinikdioksiidiheite vähendamist toetavaid investeeringuid. Samuti on eesmärk viia seadus kooskõlla EL-i määrusega, millega muudetakse lennunduse valdkonnas lubatud heitkoguse ühikute enampakkumisel saadud tulu kasutamise eesmärke, ja otsusega, millega luuakse kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi turustabiilsusreserv.

Direktiiviga ajakohastatakse kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi ja täpsustatakse reegleid järgmiseks, 2021-2030. aasta kauplemisperioodiks. Peale selle luuakse lisavõimalused investeeringute tegemiseks. Peamine uus võimalus järgmisel kauplemisperioodil on moderniseerimisfond, mis võimaldab Eestil toetada investeeringuid energiasüsteemide moderniseerimiseks ning madala CO2 heitega majandusele üleminekuks teistes valdkondades. Valitsusele antakse ka võimalus rakendada meedet, millega eraldatakse lubatud heitkoguse ühikuid elektritootmiskäitistele, kes teevad investeeringuid energiasektori moderniseerimiseks.

Veel muudetakse lennunduse valdkonnas lubatud heitkoguse ühikute enampakkumisel saadud tulu kasutamise eesmärke ning sätestatakse alates 2021. aastast kohustus hakata õhusõidukikäitajatel vähendama tasuta eraldatud lubatud heitkoguse ühikute kogust lineaarselt 2,2 protsenti sarnaselt paiksete käitistega.

Veel viiakse seadus kooskõlla EL-i, mis käsitleb EL-i kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi turustabiilsusreservi loomist ja toimimist.

Seletuskirjas märgitakse, et turustabiilsusreservi eesmärk on kontrollida lubatud heitkoguse ühikute ülejääki turul. Seni on ülejääk olnud väga suur, mille tõttu oli kuni 2018. aasta alguseni ühiku hind madal. Ühikute ülejääki hakkab Euroopa Komisjon järk-järgult vähendama, tõstes teatud osa turustabiilsusreservi. Esimest korda rakendub turustabiilsusreserv 2019. aastal. Euroopa Komisjon eraldab lubatud heitkoguse ühikuid teatud ulatuses seni, kuni ülejääk on suur. Kui mingil põhjusel lubatud heitkoguse ühikute kogus turul väheneb alla kriitilise piiri, tõstab Euroopa Komisjon turustabiilsusreservist ühikuid tagasi turule.

Sündmus

Kell 16 – Riigikogu aseesimees Siim Kallas peab TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikoolis loengu Euroopa Liidu transpordipoliitikast ja uue Euroopa Liidu Komisjoni tööst.

Välislähetused

12.–16. oktoober
Parlamentidevahelise Liidu (IPU) Eesti delegatsiooni esimees Aivar Kokk ning delegatsiooni liikmed Helle-Moonika Helme, Toomas Kivimägi (12.–17.10) ja Marika Tuus-Laul osalevad IPU 141. assambleel Belgradis Serbias.

14.–17. oktoober
Riigikogu väliskomisjoni liige Keit Pentus-Rosimannus peab ettekande Globaalse Julgeoleku foorumil Dohas Kataris.

14.–20. oktoober
Rahanduskomisjoni liige Andres Sutt osaleb Maailmapanga ja Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) aastakoosoleku raames toimuval parlamentaarsel seminaril Washingtonis USAs.

16.–24. oktoober
Riigikogu liige Katri Raik osaleb haridusjuhtide üritusel „2019 Estonian Principals` Tour to China“ Shanghais Hiinas.

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
marie.kukk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Oudekki Loone: 45-eurone pensionitõus tagab eakatele inimväärikuse

„Keskerakonna juhtimisel tõsteti erakorraliselt pensione aastatel 2005-2007 ning oleme olnud eestvedajaks nüüdki, kui iga-aastase indekseerimise ja erakorralise tõusu koosmõjul kasvab aprillis vanaduspension 45 eurot,“ ütles Oudekki Loone. „Keskerakonnale on olnud pension alati üks olulisemaid teemasid, mida kinnitab ka fakt, et Keskerakonna valitsused tõstsid aastatel 2017-2020 vanaduspensioni 132 eurot. Reformierakonna valitsused tõstsid 2011-2016 vanaduspensioni 90 eurot ehk sisuliselt poole vähem.“

Euroopa Komisjon on oma iga-aastases Eesti riigiraportis korduvalt tõstatanud, et vanemaealiste suhtelise vaesuse määr on Eestis endiselt väga kõrge. „Vaesus on eakate seas aina süvenenud ning statistikaameti andmetel 2017. aastal tõusis 65-aastaste ja vanemate suhtelise vaesuse määr 47,5%-ni. Seega on pensionitesse panustamine hädavajalik ning iga lisaeuro aitab parandada eakate toimetulekut ning pakkuda neile väärikat vanaduspõlve,“ sõnas Loone.

Poliitiku sõnul on tegemist esimese sammuna, tugeva ja väärikat elu garanteeriva riigipensioni teel. „Valimisplatvormi sai lubadus tõsta pensionit koos indekseerimisega 100 eurot, kuid hetkel pidime lähtuma riigi rahalistest võimalustest. Vaatamata sellele ei jää peaministrierakond paigal tammuma, vaid töötab selle nimel edasi, et täita valijatele antud lubaduse teine pool,“ sõnas Loone, lisades, et Keskerakonna eesmärk on elukvaliteediga kauplemise asemel selle tagamine.

Riigikogus läbis täna esimese lugemise pensionikindlustuse seaduse § 61 täiendamise seaduse eelnõu, mille eesmärk on vähendada eakate vaesust ning tõsta nende toimetulekut ja heaolu.

Menetlusse võeti eelnõu kõrgendatud ülemmääraga rahatrahvi kohta

Valitsuse 14. oktoobril algatatud karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (Euroopa Liidu õigusest tulenevad rahatrahvid) eelnõu (94 SE).

Eelnõuga täiendatakse karistusseadustiku üldosa nii, et seadus võimaldaks täita Euroopa Liidu õiguses sätestatud nõudeid ja kohaldada konkreetsetes valdkondades (finantssektor ja andmekaitse) teatud rikkumiste eest senisest suuremat rahatrahvi ülemmäära. Eelnõuga nähakse ette õiguslik raamistik suurema ülemmääraga rahatrahvide kehtestamiseks. Konkreetsed väärteokoosseisud ja karistused pannakse paika eraldi eelnõuga.

Seletuskirjas märgitakse, et kõrgendatud ülemmääraga rahatrahv on erandlik rahatrahvi liik, mida saab kohaldada põhjendatud juhul ning siis, kui see on vajalik Eestile siduva rahvusvahelise kohustuse täitmiseks. Rahvusvahelise kohustuse mõiste hõlmab nii sõlmitud välislepinguid kui ka Euroopa Liidu õiguse allikaid.

Kõrgendatud ülemmääraga rahatrahvina on edaspidi võimalik nii füüsilisele kui ka juriidilisele isikule mõista väärteo eest karistuseks kuni 20 000 000 eurot või kuni kolmekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastav summa.

Juriidilise isiku rahatrahvina võib arvestada samuti kuni 15 protsendiga juriidilise isiku või seaduses sätestatud juhul tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.

Seoses eelnevate muudatusega tõstetakse ühtlasi juriidilisele isikule kuriteo eest ette nähtud rahalise karistuse ülemmäära 16 000 000 eurolt 40 000 000 euroni. Samuti loobutakse põhimõttest, mille kohaselt ei tohi käibe põhjal arvutatud rahaline karistus olla suurem rahalise karistuse fikseeritud ülemmäärast.

Kõrgendatud ülemmääraga rahatrahvi mõju tasakaalustamiseks pikendatakse rahatrahvi tasumise tähtaega praeguselt 15 päevalt 45 päevani. Samuti tehakse muudatused, mis toovad senisest enam esile rahatrahvi ositi tasumise võimalust. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

Valitsuse 14. oktoobril algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Hiina Rahvavabariigi Hongkongi erihalduspiirkonna valitsuse vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksutest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu (93 SE).

Hongkongi erihalduspiirkond on suure autonoomsusega Hiina Rahvavabariigi osa, millel on oma seadusandlik kogu ning tema pädevuses on ka maksuseaduste vastuvõtmine. Hongkongi erihalduspiirkonna puhul rakendatakse põhimõtet „üks riik, kaks süsteemi“. Põhiseaduse kohaselt vastutab Hongkongi erihalduspiirkond oma siseasjade ja välissuhete eest, samas kui Hiina Rahvavabariigi valitsus vastutab välis- ja kaitsepoliitika eest.

Eesti ja Hongkongi vaheline leping järgib üldjoontes Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni koostatud tüüplepingut.

Valitsus kiitis lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli heaks 12. septembril 2019 istungil ning volitas lepingule ja protokollile alla kirjutama rahandusministrit. Lepingule ja protokollile kirjutati alla 25. septembril 2019 Tallinnas.

Topeltmaksustamise vältimise lepingute eesmärk on soodustada investeeringuid lepingupoolte vahel. Leping annab investoritele võrreldes riigisisese õigusaktiga suurema õiguskindluse lepinguga reguleeritud maksusüsteemi elementide suhtes, kuna kahepoolse rahvusvahelise lepingu muutmine nõuab üldjuhul rohkem aega kui riigisisese õigusakti muutmine. Eesmärgi saavutamiseks piirab leping tulumakse, mida tuluallikariik teise riigi residentide tulule võib kehtestada, tagab isikute võrdse kohtlemise ning kõrvaldab võimaliku topeltmaksustamise. Lepingus sätestatud vastastikuse teabevahetuse kohustus loob lisavõimalusi maksupettuste tõkestamiseks.

Eestil on topeltmaksustamise vältimise lepingud sõlmitud 59 riigiga. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Rahanduskomisjoni 10. oktoobril esitatud Riigikogu otsuse „Audiitori nimetamine Riigikontrolli 2019.–2021. aasta tegevuse kontrollimiseks“ eelnõu (92 OE).

Tulenevalt seadusest määrab audiitori Riigikontrolli eelarveaasta tegevuse kontrollimiseks Riigikogu rahanduskomisjoni ettepanekul. Rahanduskomisjon teeb ettepaneku nimetada Riigikontrolli 2019.–2021. aasta tegevust kontrollima AS Deloitte Audit Eesti.

AS Deloitte Audit Eesti on Eestis tegutsenud 23 aastat ja kuulub Deloitte Kesk-Euroopa regiooni. Ettevõte pakub kõiki traditsioonilisi konsultatsiooniteenuseid – audit, maksu-ja juriidiline nõustamine, finants-ja juhtimiskonsultatsioonid ja siseaudit. Klientide hulka kuuluvad mitmed avaliku sektori asutused, kohalikud suurettevõtted, rahvusvahelised korporatsioonid ning ka väikesed ja keskmised ettevõtted panganduse, kindlustuse, tootmise, infrastruktuuri, energeetika, kinnisvara, teeninduse, hulgi-ja jaekaubanduse sektoris, samuti Euroopa Struktuurifondide väljundorganisatsioonid Eestis. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

 

Riigikogu juhatus muutis põhiseaduskomisjoni ja õiguskomisjoni koosseisu

Riigikogu juhatus kinnitas Andrei Korobeiniku lahkumise põhiseaduskomisjoni liikme kohalt ja asumise õiguskomisjoni liikme kohale. Samuti kinnitati Marek Jürgensoni lahkumine õiguskomisjoni liikme kohalt ja asumine põhiseaduskomisjoni liikme kohale.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

 

Riigikogus läbisid esimese lugemise pensionitõusuga seotud eelnõud

Valitsuse algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse § 61 täiendamise seaduse eelnõu (79 SE) käsitleb pärast pensionide indekseerimist pensionide baasosa tõstmist seitsme euro võrra 1. aprillil 2020. Pensionitõusu suuruseks koos indekseerimisega kujuneb prognoosi kohaselt 45 eurot.

Pensioni baasosa tõstmine puudutab seletuskirja kohaselt 2020. aastal ligi 330 000 inimest ja vähendab pensionäride suhtelise vaesuse määra 0,6 protsendipunkti võrra. Seletuskirjas märgitakse, et pensioni baasosa erakorraline tõstmine suurendab kõikide vanaduspensionäride, töövõimetuspensionäride ja toitjakaotuspensionäride pensione. Solidaarsuskomponendi tõstmine aitab suhteliselt rohkem just madalamat pensioni saavaid mittetöötavaid pensionäre.

Läbirääkimistel võtsid sõna Jürgen Ligi (R), Oudekki Loone (KE) ja Indrek Saar (SDE).

Sotsiaaldemokraatliku erakonna fraktsiooni algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse § 61 täiendamise seaduse eelnõu (31 SE) näeb ette pensioni baasosa tõusu pärast 2020. aasta 1. aprillil toimuvat indekseerimist 100 euro võrra ja rahvapensioni tõusu 60 euro võrra.

Seletuskirjas märgitakse, et eelnõuga soovitakse parandada eakate toimetulekut. Vanaduspensione soovitakse tõsta määral, et keskmine vanaduspension ületaks suhtelise vaesuse määra. Eelnõuga ette nähtud rahvapensioni tõus aitab seletuskirja kohaselt eakad välja absoluutsest vaesusest.

Läbirääkimistel võttis sõna Helmen Kütt (SDE).

Riigikogu jättis õiguskantsleri ettepaneku toetuseta:

Õiguskantsler Ülle Madise tegi Riigikogule ettepaneku viia kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 18 lõike 1 punkti 6 kooskõlla põhiseadusega. Punkt rikub õiguskantsleri sõnul kandideerimisõigust ja põhiõigust valida vabalt elukutse, tegevusala ja töökoht.

Õiguskantsler selgitas, et põhiseadusega on vastuolus piirang, mis ei luba volikogu liikmeks inimesi, kellel on linna või vallaga tööleping. Ta tõi näiteks bussijuhid, koristajad ja staadionivahid, kes peavad kohalikel valimistel valituks osutudes valima oma töökoha ja mandaadi vahel.

„Õigus kandideerida ja valituks osutudes esinduskogus ka tööle asuda, nagu ka õigus valida ja säilitada oma töökoht on väga kaalukad põhiõigused. Nende õiguste piiramiseks peavad olema selged ja loogilised põhjendused,“ ütles Madise, kelle sõnul antud juhul selliseid põhjendusi ei ole. Madise märkis, et volikogudesse kuuluvad sageli kohalikud aktiivsed inimesed ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses ning korruptsioonivastases seaduses on juba kirjas selged ja ranged taandumisreeglid.

Läbirääkimistel võttis sõna Hanno Pevkur (R), kes märkis, et kohalike omavalitsuste volikogudesse kuulumise küsimuses piiri tõmbamine on pigem õiguspoliitiline valik. Ta kutsus fraktsioone üles sel teemal sisuliselt kaasa mõtlema.

EKRE fraktsiooni nimel kõneles Paul Puustusmaa, kelle sõnul fraktsioon antud küsimuses põhiseadusega vastuolu ei näe. Ta märkis, et õiguskantsleri ettepanek võib tuua kaasa suurema korruptiivse tulu ohu ja EKRE seda ei toeta.

Siim Kiisler (I) märkis, et õiguskantsleri pakutud seadusemuudatus olukorda ei lahenda ja sisuline vastuolu põhiseadusega puudub. Seega ei ole tema sõnul põhjust õiguskantsleri ettepanekut toetada. Ta lisas, et edasist analüüsi väärib küsimus, kuidas tõsta usaldust kohaliku omavalitsuste volikogude vastu.

Tarmo Kruusimäe (I) ütles oma sõnavõtus, et Eestis on ametniku mõiste kitsas. Ta märkis, et töötajal on praegu õigus kandideerida, aga probleem tekib siis, kui ta osutub valituks ja tal tuleb teha otsus ameti ja mandaadi vahel.

Õiguskantsleri ettepaneku poolt hääletas 31, vastu oli 37 ja erapooletuks jäi kaks Riigikogu liiget. Õiguskantsleri ettepanek ei leidnud seega toetust.

Istungi stenogramm.

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu
(Salvestis jõuab veebi viivitusega)

Riigikogu pressiteenistus
Kristi Sobak
tel 631 6592, 51 906 975
e-post kristi.sobak@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Kohtumine juhtimiskursuse ja kindralstaabi kursuse ohvitseridega

Kell 8.30 Riigikaitsekomisjoni liikmed kohtuvad Balti Kaitsekolledži juhtimiskursuse ja kindralstaabi kursuse ohvitseridega. Kohtumine toimub ruumis L241.

Kultuurikomisjon arutab huvirühmadega põhikooli lõpueksamitest loobumist

Komisjoni esimehe Aadu Musta sõnul on tegemist eelnõuga, mis vajab võimalikult paljude huvirühmade kaasamist. „See puudutab kogu ühiskonda ja seetõttu kutsusime kokku erinevad osapooled, et kuulata ära nende seisukohad. Kindlasti tuleb üksjagu ettepanekuid, mida tuleb eelnõu edasise menetluse käigus kaaluda,“ märkis esimees.

Must lisas, et sõltumata eelnõu lõpptulemusest, ei mõjuta see nende õpilaste lõpueksameid, kelle põhikooli lõpetamine seisab ees eeloleval kevadel. „Need õpilased, kes lõpetavad tuleval kevadel 9. klassi, peavad igal juhul eksamid sooritama,“ lisas esimees.

Komisjoni aseesimehe Heidy Purga sõnul on eelnõule laekunud hulgaliselt erinevaid muudatusettepanekuid, mida komisjon peale avaliku istungi toimumist ja erinevate huvigruppide ärakuulamist tõsiselt arutama hakkab. „Kindlasti ei soovi me nii põhjalikus protsessis kiirustada,“ märkis Purga.

Komisjoni istungile on kutsutud Haridus- ja Teadusministeeriumi, Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi, Eesti Matemaatika Seltsi ja Koolimatemaatika Ühenduse, Eesti Bioloogiaõpetajate Ühingu, Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Seltsi, Eesti Koolijuhtide Ühenduse, Eesti Kutseõppe Edendamise Ühingu, Eesti Linnade ja Valdade Liidu, Eesti Õpilasesinduste Liidu, Eesti Õpetajate Liidu ning Eesti Vabade Waldorfkoolide Ühenduse esindajad.

Komisjoni avalik istung algab kell 14 Riigikogu konverentsisaalis. Sellest toimub ka veebiülekanne.

Valitsuse algatatud kodakondsuse seaduse ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu (57 SE) ja huvirühmade arvamustega saab tutvuda eelnõu kaardil.

Videosalvestist istungist saab hiljem vaadata www.youtube.com/riigikogu.

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
marie.kukk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Riigikogu eelinfo esmaspäevaks, 16. septembriks

Kell 15 – täiskogu istung

Riigikogu kinnitab töönädala päevakorra.

Riigikogu liikme Marko Šorini ametivanne.

Riigikogu liikmete esitatud arupärimistele vastab peaminister Jüri Ratas ühenduse kohta saartega (nr 1) ning haridus- ja teadusminister Mailis Reps eesti viipekeele tõlke kättesaadavuse kohta (nr 2).

Riigikogu liikmete kõnesoovide korral toimub vaba mikrofon.

Kell 11 – komisjonide istungid

Euroopa Liidu asjade komisjonis – kell 13.30: Eesti seisukohtadest 20. septembril toimuval Euroopa Liidu transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika nõukogu istungil, kutsutud majandus- ja taristuminister Taavi Aas; Eesti täiendatud seisukohast Euroopa Komisjoni algatatud ühinguõiguse paketti kuuluva ja äriühingute piiriülest liikuvust käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi eelnõu kohta, kutsutud Justiitsministeeriumi esindaja; Euroopa Komisjoni teatisest „Euroopa Liidu strateegiline lähenemisviis ravimitele keskkonnas“, kutsutud Keskkonnaministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi esindaja;

keskkonnakomisjonis – kell 11.10: kollektiivsest pöördumisest „Lageraied ajalukku!“ (A. Rei nõupidamisruum);

kultuurikomisjonis – kell 11.10: kodakondsuse seaduse ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu (57 SE), Haridus- ja Teadusministeeriumi teise poolaasta eelnõudest ja teemadest, kutsutud haridus- ja teadusminister Mailis Reps;

maaelukomisjonis – kell 11.10: kohtumine Maa-ameti peadirektori Tambet Tiitsi ja tema asetäitjaga kinnisvara ja katastri valdkonnas; 27.–28. oktoobril Helsingis toimuvast EL rahvusparlamentide põllumajanduskomisjonide esimeeste kohtumisest;

majanduskomisjonis – kell 11.10: meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (47 SE), energiamajanduse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (48 SE), Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumisega seonduv liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu (61 SE), kutsutud majandus- ja taristuminister Taavi Aas;

põhiseaduskomisjonis – kell 11.15: kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (58 SE), kutsutud siseminister Mart Helme ja Justiitsministeeriumi esindaja; kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (40 SE), kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (37 SE), kutsutud Siseministeeriumi esindajad;

rahanduskomisjonis – kell 11.15: Rahandusministeeriumi ülevaade ettevalmistatavatest eelnõudest; tegevuspõhisest eelarvestamisest; tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (14 SE);

riigikaitsekomisjonis – 28.–29. augustil Brüsselis toimunud Euroopa Liidu kaitseministrite kohtumistest, kutsutud kaitseminister Jüri Luik ja Kaitseministeeriumi ametnikud; Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel ÜRO rahuvalvemissioonil Liibanonis“ eelnõu (63 OE), Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu sõjalisel missioonil EUNAVFOR Med/Sophia“ eelnõu (64 OE), Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonil Iraagis“ eelnõu (65 OE), Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve“ eelnõu (66 OE), Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsel rahutagamismissioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süürias“ eelnõu (67 OE), Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil sellesse esmakordsel panustamisel“ eelnõu (68 OE), Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni reageerimisjõudude koosseisus“ eelnõu (69 OE), Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu väljaõppemissioonil ja ÜRO rahutagamismissioonil Malis“ eelnõu (70 OE), Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe koosseisus“ eelnõu (71 OE), Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel väljaõppe- ja nõustamismissioonil Afganistanis“ eelnõu (72 OE), Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Prantsusmaa sõjalisel operatsioonil Barkhane Malis“ eelnõu (73 OE), kutsutud kaitseminister Jüri Luik, Kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Herem, Kaitseministeeriumi ja Kaitseväe esindajad; Kaitseväe osalusega välismissioonide piirkondades toimuvast, kutsutud Kaitseväe esindajad;

sotsiaalkomisjonis – kell 11.10: kohtumine Tööandjate Keskliidu esindajatega; kollektiivsest pöördumisest „Nõuame 5G tehnoloogia paigaldamise peatamist Eestis!“;

väliskomisjonis – Eesti Vabariigi valitsuse ja Jaapani valitsuse vahelise töötamisõigusega turismi kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (46 SE), kutsutud välisminister Urmas Reinsalu; Eesti prioriteetidest ja tegevustest algaval ÜRO 74. Peaassambleel, kutsutud välisminister Urmas Reinsalu, Välisministeeriumi ja Keskkonnaministeeriumi esindajad;

õiguskomisjonis kell 11.15: koostööst Justiitsministeeriumiga startup-ide probleemide lahendamisel, kutsutud justiitsminister Raivo Aeg; Riigikogu otsuse „„Õigusloomepoliitika põhialused aastani 2030“ heakskiitmine“ eelnõu (53 OE), kutsutud justiitsminister Raivo Aeg ja Riigikogu Kantselei esindaja; Riigikogu otsuse „„Kriminaalpoliitika põhialused aastani 2030“ heakskiitmine“ eelnõu (52 OE), karistusseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (Euroopa Liidu finantshuvide kaitse direktiivi ja alaealiste menetlusõiguste direktiivi ülevõtmine) (50 SE), kutsutud justiitsminister Raivo Aeg;

julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjonis – kell 13.30: kohtumine Välisluureameti peadirektori Mikk Marraniga;

korruptsioonivastases erikomisjonis – kell 13.30: Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse liikmete huvide kontrollist; järelepärimistest kohalikesse omavalitsustesse opositsiooni kaasamisest koalitsiooni poolt otsuste tegemisse ja muusse tegevusse; GRECO V hindamisvooru soovituste rakendamisest ministrite ja poliitiliste nõunike tegevuse läbipaistvust tagavate meetmete olulisest suurenemisest;

rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjonis – kell 13.30: 2021. aasta rahvaloenduse meetodist, kutsutud Statistikaameti ja teadlaskonna esindajad (ruum L 332);

eesti keele õppe arengu probleemkomisjonis – kell 13.30: eesti keele õppe korralduse taustainfost; õpetajakoolituse korraldusest ja õppematerjalidest venekeelses lasteaias;

riigieelarve kontrolli erikomisjonis – kell 13.15: Riigikontrolli kontrolliaruande „Täiskasvanute eesti keele õppe korraldus ja riiklik rahastamine“ arutelu, kutsutud haridus- ja teadusminister Mailis Reps, siseminister Mart Helme, rahvastikuminister Riina Solman, sotsiaalminister Tanel Kiik, justiitsminister Raivo Aeg ja riigikontrolör Janar Holm, istung on avalik, toimub veebiülekanne (ruum L 333);

Sündmus

Kell 15.50 – riigikaitsekomisjoni esimees Andres Metsoja kohtub Soome Kaitseväe juhataja kindral Timo Pekka Kivineni ja teda saatva delegatsiooniga.

Välislähetus

16.–18. september
Riigikogu liige Raimond Kaljulaid osaleb Saksa Välispoliitika Nõukogu AI-teemalisel arutelul Berliinis.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
631 6356, 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee 
Päringud: press@riigikogu.ee