Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu istungil arutati majanduse taaskäivitamise ja ajutise toetuse Euroopa rahastu küsimusi

Peaminister Jüri Ratas märkis poliitilises avalduses seoses Euroopa Liidu majanduse taaskäivitamise kavaga, et seoses koroonaviirusega kaasnes väga tõsine mõju majanduse toimimisele ning väljavaadetele, mis on pannud paljud riigid, sektorid, ettevõtted ja inimesed raskesse olukorda. Sellega on kaasnenud Euroopa Liidu ajaloo suurim majanduslangus, mis võib kujuneda palju sügavamaks kui kümne aasta taguse kriisi ajal.

Euroopa Komisjoni hinnangul kujuneb käesoleval aastal Euroopa Liidu majanduslanguseks 7,4 protsenti. Kui viirus peaks sügisel naasma ning tooma taas kaasa piiravad meetmed, võib langus ulatuda 16 protsendini. Eesti puhul on komisjoni hinnang languseks 6,9 protsenti, mis jääb riikide keskmisele alla.

„Meie majandust mõjutavadki Eesti Panga hinnangul praegu kõige rohkem neli tegurit, mis on: välisnõudluse ja turismi vähenemine, kehtestatud piirangud, ebakindlus tuleviku ees ning riigi abimeetmed,“ ütles Ratas. Ta selgitas, et panga viimase hinnangu kohaselt võib Eesti majandus tänavu langeda mullusega võrreldes 10 protsenti ning järgmisel aastal kriisist madalseisust väljumisel võib kasv ulatuda ajutiselt 8,5 protsendini. Loomulikult on kõigis prognoosides praegu väga palju määramatust, mis on tingitud üsna suurest teadmatusest ning viiruse võimalikust uuest lainest.

Tema hinnangul on kindel see, et taastumine saab olema aeglane. Meie jaoks mõjutab seda loomulikult väliskeskkond, meie olulisemate kaubanduspartnerite olukord lähiregioonis ja Euroopa Liidus. Euroopa majandus on omakorda tugevasti mõjutatud maailmamajandusest.

Lühema- ja pikaajalise kriisist väljumise vaate eesmärk peabki nüüd olema vältida tervisekriisi muutumist pikemaajaliseks majanduskriisiks. Paljud sektorid kogesid väga suurt langust juba kriisi alguses, aga teistesse jõuab selle mõju viitega. See kõik on kontekst, millega me peame arvestama ning millele tuleb meil reageerida.

Euroopa Komisjon esitas neid asjaolusid arvesse võttes ettepaneku Euroopa majanduse taaskäivitamise toetamiseks. „Valitsus on valmis osalema ühekordses ja ajaliselt piiratud toetusmeetmete rakendamises, mille kogumaht oleks komisjoni ettepaneku kohaselt 750 miljardit eurot. Sellest 500 miljardit on ette nähtud toetustena ning 250 miljardit laenuvõimalusena riikidele,“ ütles Ratas. Ta selgitas, et Eestile eraldatav osa suureneks selle tulemusena järgmisel Euroopa Liidu eelarve perioodil 3,3 miljardi euro võrra, millest 1,85 miljardit moodustaks toetused ning ülejäänu soodsatel tingimustel laen. See on rohkem kui pool sellest summast, mis meil on kasutada praegusel eelarveperioodil.

„Lõplikud detailid selguvad loomulikult alles eesootavates aruteludes, aga kava käivitamiseks on vaja kõigi liidu liikmesriikide ühehäälset toetust ning sellele peab andma oma nõusoleku ka Euroopa Parlament,“ märkis Ratas.

Peaministri sõnul analüüsiti ka majanduse taaskäivitamise kava õiguslikke aspekte. „Selle tulemusel leidsime, et kava ja Euroopa Liidu omavahendite otsus vastavad liidu aluslepingutele. Taaskäivitamise kava loomise aluseks olev artikkel 122 Euroopa Liidu Toimimise Lepingus võimaldab liidu tasandil võtta kasutusele ajutisi ja erandlikke meetmeid, et aidata liikmesriikidel koroonaviiruse kriisi järel majandusi taaskäivitada,“ ütles Ratas.

Peaministri sõnul on laenu võtmisel on tagatud Euroopa Liidu eelarve tulude ja kulude tasakaalu reeglist kinnipidamine. Samuti maksab iga liikmesriik laenukohustust tagasi vastavalt oma osakaalule liidu eelarve sissemaksetes ega võta enda peale teiste riikide kohustusi. Kindlasti leidub turul pakutud rahapaigutusele huvilisi ning laen saab olema soodne.

„Tehtud ettepanek ei muuda Euroopa Liidu olemust ning sellega ei kaasne uusi pädevusi. Pigem saab kava käsitleda liidu pikaajalise eelarve fondide juurde esitatud lisaeelarvena. Ühe lahendusena selle finantseerimiseks on nähtud ka uute või harmoneeritud Euroopa Liidu maksude loomist või omavahendite ehk eelarvetulude kehtestamist. See oleks poliitiline valik, kuid Eesti valitsus ei toeta ei uute ühiste maksude kehtestamist ega hääletuskorra muutmist ning peab praegu kehtivaid kokkuleppeid heaks kompromissiks,“ märkis Ratas.

Peaminister ütles, et arutlusel olev Euroopa Liidu pikaajaline eelarve ja majanduse taaskäivitamise kava aitavad hoida fookust tulevikul ning ühiselt kokku lepitud poliitilistel prioriteetidel. Selleks on konkurentsivõime kõrval ka digi- ja rohepöörde muutmine uueks majanduskasvu strateegiaks. Neist investeeringutest ja reformidest sõltub suuresti tulevane majanduskasv. Kui kasv on madal, siis väheneb aeglasemalt ka võlakoormus. Investeeringuid, sealhulgas neid, mida taaskäivitamise kava abil kogu Euroopas ellu viime, saab vaadata võimalusena kiirema majanduskasvu abil lähitulevikus jõulisemaks võlakoormuste alandamiseks.

Ratas rõhutas, et me tahame võimalikult täpselt ette teada, millised kulud sellega riigieelarvele tulevikus kaasnevad. Praeguse ettepaneku ja praeguste arvestuste kohaselt peaks Eesti osa Euroopa Liidu 750 miljardi eurose laenu tagasi maksmisel olema aastatel 2028 – 2058 kokku umbes üks miljard eurot. See teeb umbes 35 miljonit eurot aastas.

Ratase sõnul saab loomulikult see täpselt selgeks alles läbirääkimiste käigus, mis saavad alguse juba sellel reedel.

Läbirääkimistel võtsid sõna Kaja Kallas (R), Anneli Ott (K), Indrek Saar (SDE), Siim Pohlak (EKRE) ja Helir-Valdor Seeder (I).

Riigikogu lõpetas ajutise toetuse Euroopa rahastut käsitleva otsuse eelnõu esimese lugemise

Valitsuse algatatud Riigikogu otsuse „Riigigarantii andmine nõukogu määruse (EL) 2020/672, millega luuakse COVID-19 puhanguga kaasnenud eriolukorras töötuseriski leevendamiseks pakutava ajutise toetuse Euroopa rahastu (TERA), artikli 11 alusel“ eelnõu (210 OE) kohaselt annab Riigikogu Euroopa Komisjonile riigigarantii summas 48 716 500 eurot ELi Nõukogu määruse, millega COVID-19 puhanguga kaasnenud eriolukorras töötuseriski leevendamiseks pakutava ajutise toetuse Euroopa rahastu (TERA), artikli 11 alusel.

Garantiileppes sätestatakse garantii tagatisel antava finantsabi maksimaalne maht, garantii realiseerumise tingimused, aruandlus, garantii kestvus ning leppe seotus nõukogu määrusega. Määruses tuuakse välja rahastu loomise eesmärk ja kasutamine, liikmesriikide garantii korraldus, rahastu kehtivuse aeg ja aruandlus. Määruse artiklites 11 ja 12 sätestatakse garantii andmine ja rahastu kättesaadavus, nende sätete kohaselt oodatakse liikmesriikide garantiid rahastu kogumahust 25%-le ehk 25 miljardile eurole. Garantii jaguneb liikmesriikide rahvusliku kogutulu (RKT) osakaalu alusel ELi RKT-st, Eesti osa garantiis on 0,194866%, jaotused ja garantiisummad on toodud garantiileppes.

Otsuse rakendamine ei too Eesti Vabariigile kaasa vahetuid otseseid kohustusi. Kohustused tekivad, kui garantii realiseerub ning Eesti peab tasuma komisjonile garantii nõude või garantii lisanõude alusel küsitud summad. Samas on komisjon kohustatud hüvitama liikmesriikidele garantii nõude või garantii lisanõude alusel makstud summad peale seda, kui laenusaaja on tagasimaksed tasunud või garantii nõudes mitteosalenud riigid on vastavad nõuded täitnud.

Läbirääkimistel võttis sõna Jürgen Ligi (R).

Riigikogu võttis vastu seaduse ja otsuse

Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud taimekaitseseaduse, mahepõllumajanduse seaduse, riigilõivuseaduse ning taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse muutmise seaduse (142 SE), millega viiakse seadused kooskõlla ELi taimetervise määruse ja ametliku kontrolli tegemist reguleeriva määrusega, mida kohaldatakse alates 14. detsembrist 2019. Selleks ajakohastatakse või tunnistatakse kehtetuks mitmed taimekaitseseaduse, mahepõllumajanduse seaduse, riigilõivuseaduse ning taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse sätted. Lisaks muudetakse taimekaitseseadust tingituna ELi vastava direktiivi muutmisest.

Taimekaitseseaduses on oluliseks muudatuseks majandustegevusteate esitamise kohustuse laiendamine pea kõigile taimse istutusmaterjali müügiga tegelevatele ettevõtjatele. Tegevusloa nõue kehtestatakse ka neile ettevõtjatele, kes soovivad tegeleda näiteks puidust pakkematerjaliga ning ettevõtjatele, kes soovivad väljastada taimepassi.

Muutuvad taimetervise järelkontrolli rahastamise põhimõtted. Ajakohastatud on ka taimetervise valdkonna riigilõivud, et katta ametliku kontrolli kulud.

Mahepõllumajanduse seaduses kehtestatakse ametliku kontrolli tegemise üldised alused ning proovide võtmise ja analüüsimise nõuded. Muudatusena ei väljastata enam imporditud mahepõllumajandusliku toote turuleviimise lubasid, sest vastav ELi impordisüsteem on muutunud. Ühtlasi ajakohastatakse mahepõllumajandusliku tootmise järelevalvetoimingute riigilõivud, et kompenseerida mahepõllumajanduse sektori kiirest arengust tulenev järelevalve kulude suurenemine.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 91 saadikut.

Riigikogu kiitis heaks rahanduskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse “Eesti Panga Nõukogu liikmete nimetamine” (209 OE), mille vastuvõtmise poolt hääletas 91 saadikut.

Nõukogu liikmete esitamise ettepanek lähtus asjaolust, et Eesti Panga Nõukogu varasema koosseisu volitused on lõppenud. Tulenevalt seadusest nimetab Eesti Panga Nõukogu liikmed Riigikogu rahanduskomisjoni ettepanekul.

Riigikogu fraktsioonid tegid ettepaneku nimetada Eesti Panga Nõukogu liikmeks Jaanus Karilaiu (K), Ivari Padari (SDE), Sven Sesteri (I), Andres Suti (R) ja Jaak Valge (EKRE). Eesti Panga Nõukogu esimees tegi ettepaneku nimetada nõukogu liikmeteks valdkonna asjatundjad Kaie Keremi, Enn Listra, Rein Minka ja Urmas Varblase.

Eesti Panga seaduse kohaselt peavad nõukogu liikmed olema Eesti kodanikud, kellel on kõrgharidus ning nõukogu töös osalemiseks vajalikud teadmised ja kogemused ning kelle suhtes ei esine seaduses sätestatud aluseid. See tähendab, et tema suhtes ei ole jõustunud süüdimõistev kohtuotsus kriminaalasjas ja tema suhtes ei ole jõustunud pankrotimäärus, ärikeelu kohaldamine või seaduse alusel ettevõtjaks olemise õiguse äravõtmine. Eesti Panga seaduse kohaselt ei tohi nõukogu liige töötada ühegi fondivalitseja, investeerimisfondi, investeerimisühingu, krediidiasutuse, kindlustusandja või muu finantsjärelevalve alla kuuluva subjekti juures ega kuuluda nende juhtimisorganitesse.

Läbirääkimistel võttis sõna Anti Poolamets (EKRE).

Riigikogu lõpetas viie eelnõu teise lugemise

Valitsuse algatatud päästeseaduse ja relvaseaduse muutmise seaduse eelnõu (128 UA) arutas Riigikogu uuesti 21. mail 2020 ja otsustas seadust muutmata kujul uuesti mitte vastu võtta. Riigikogu pidas vajalikuks seadust muuta, mistõttu käivitus uuesti eelnõu menetlemine selle esimese lugemise lõpetamise etapist.

Päästeseadust täiendatakse sätetega, mis reguleerivad, kuidas on korraldatud kriisiinfo teenuse osutamisel arvatava kannatanu isikuandmete töötlemine. Kriisiinfo teenuse osutamise käigus töödeldakse nii Häirekeskuse poole pöörduja (helistaja) isikuandmeid, samuti arvatava kriisiolukorras kannatanu isikuandmeid, kui vastavate päringute võimalus on otsustatud käivitada. Töödeldavate andmete täpne koosseis reguleeritakse hädaabiteadete menetlemise andmekogu põhimääruses (nii helistaja kui arvatava kannatanu nimi ja isikukood/sünniaeg, omavaheline seos, lisaks helistaja telefoninumber).  

Otsuse anda kriisiinfo teenuse kaudu infot arvatavate kriisiolukorras kannatanute kohta, saavad teha vaid neli asutust oma pädevuse piires: Terviseamet, Päästeamet, Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet. Vastava otsuse tegemisel tuleb hinnata, kas andmete töötlemine kriisiinfo teenuse osutamisel nende väljaandmise vajaduse tinginud erakorralise sündmuse korral on proportsionaalne ja muud teavituskanalid ei ole selleks piisavalt tõhusad. 

Selge sõnaga on sätestatud andmete töötlemise ulatus, mida hädaabiteadete menetlemise andmekogu pärib tervise infosüsteemist ja piirang, et arvatava kannatanu terviseandmeid ei töödelda. Samuti on sätestatud, et igaühel on õigus enda kohta keelata (patsiendiportaali vahendusel) kriisiinfo teenuse osutamisel tervise infosüsteemist enda kohta andmete väljaandmine.

Läbirääkimistel võtsid sõna Toomas Kivimägi (R), Jevgeni Ossinovski (SDE) ja Taavi Rõivas (R).

Eesti Reformierakonna fraktsioon ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Hääletus: 40 poolt, 49 vastu. Ettepanek ei leidnud toetust. Eelnõu teine lugemine lõpetati.

Valitsuse algatatud ehitusseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (173 SE) kolm suuremat muudatust puudutavad nõudeid elu- ja mitteeluhoonete pikaajalise rekonstrueerimise strateegiale ja toetusmeetmetele, elektriauto laadimistaristu paigaldamisele ning olemasolevate tehnosüsteemide energiatõhususe hindamisele ja süsteemide energiatõhususele. ELi direktiivist ülevõetavad nõuded aitavad kaasa direktiivi lõppeesmärkide saavutamisele. ELi vastav direktiiv on välja töötatud ühe osana Euroopa Komisjoni puhta energeetika meetmepaketist, mille fookuses on energiatõhusus, taastuvenergia ja tarbijate seisukohalt õiglane energia hind. Euroopa Liit on võtnud kohustuse vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks veel vähemalt 40 protsenti võrreldes 1990. aasta tasemega. Euroopa Liidus soovitakse suurendada tarbitava taastuvenergia osa, energiajulgeolekut, konkurentsivõimet ja jätkusuutlikkust. Euroopa Liidu energia lõpptarbimisest 40 protsenti ja kasvuhoonegaaside heitest 36 protsenti on tingitud olemasoleva hoonefondi kasutamisest. Nende näitajatega moodustab hoonefond Euroopa Liidu energiatarbest kõige suurema osa. Eestis on vastavad näitajad veelgi kõrgemad, sest hoonete osa energia lõpptarbimisest ulatub Eestis 50 protsendini. Lähtudes hoonete suurest mõjust energia lõpptarbimisele on hoonete energiatõhususe parandamine äärmiselt oluline.

Vastavalt direktiivile kohalduvad tehnosüsteemide nõuded edaspidi ka lokaalsetele taastuvenergia süsteemidele ehk energiat tootvatele süsteemidele. Seadusega sätestatakse nõue, et uue hoone püstitamisel varustatakse selle küttesüsteem isereguleerivate seadmetega, kui see on tehniliselt teostatav ja majanduslikult põhjendatud. Nõuded kohalduvad uutele hoonetele, mis peavad vastama energiatõhususe miinimumnõuetele.

Teise lugemise käigus lisati eelnõusse otsene viide grupierandi määrusele, millega korratakse üle, et riigiabi toetusskeem on seadustatud grupierandi alla kuuluvana.

Valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (187 SE) lisatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala kirjeldusse maapõueressursside valdkond ning määratakse tegevustena ka geoloogiline kaardistamine ja riikliku geoloogilise kompetentsi tagamine.

Valdkond hõlmab nii Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hallatava Eesti Geoloogiateenistuse põhitegevust kui ka olemasolevaid seda koordineerivaid ametikohti ministeeriumi enda koosseisus. Kehtiva seaduse kohaselt on maapõue tegevusega seotud teemad Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala ülesandeks on maavarade vajaduse prognoosimine, maavaradega seotud sotsiaal-majanduslike mõjude hindamine, maapõue majandusliku potentsiaali kasutamiseks ning arendamiseks vajaliku teadus- ja arendustegevuse koordineerimine, maapõuealaste uuringute koordineerimine ja rahastamine, geoloogilise kaardistamise läbiviimine ja rahastamine. Keskkonnaministeeriumi valitsemisalasse jääb strateegiline planeerimine (ressursitõhusus, saastetasud, jäätmetekke vähendamine), üldgeoloogilise uurimistöö lubade, geoloogilise uuringu lubade ja maavara kaevandamise lubade andmine ning muude maapõue ja maavarade kasutamise ja kaitse alaste kooskõlastuste ja lubade andmine.

Valitsuse algatatud vedelkütuse erimärgistamise seaduse muutmise ning sellega seonduvalt maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (203 SE) lubatakse põlevkivi kaevandavatel ettevõtjatel ajutiselt kasutada eriotstarbelist diislikütust põlevkivikaevanduste- ja karjääride territooriumitel, karjääritehnikas ja seadmetes, sealhulgas kaevandusmasinates ning põlevkivi ja tuha transpordiks kasutatavates masinates. Avalikel teedel erimärgistatud kütusega sõita ei tohi. Erimärgistatud diislikütust saab kasutada perioodil 1. juuli 2020 kuni 30. aprill 2022.

Kehtiva seaduse kohaselt on perioodil 1. mai 2020 kuni 30. aprill 2022  diislikütuse aktsiisimäär 372 eurot ning erimärgistatud diislikütuse aktsiisimäär 100 eurot 1000 liitri kohta. Alates 1. maist 2022. on diislikütuse aktsiisimäär 493 eurot ning erimärgistatud diislikütuse aktsiisimäär 133 eurot 1000 liitri kohta.

Valitsuse algatatud keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu (204 SE) näeb ette vähendada põlevkivi kaevandavate ettevõttete kulusid, võimaldades neil ajutiselt tasuda põlevkivi lend- ja koldetuha ladestamisel madalamat saastetasu. Seaduse täiendamise eesmärk on sätestada, et 2020. aastal rakendatakse COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 kriisiga seoses erandlikult põlevkivi lend- ja koldetuhale saastetasumäära 1,31 eurot tonni eest kehtiva 2,98 euro asemel.

Läbirääkimistel võtsid sõna Jevgeni Ossinovski (SDE) ja Heiki Kranich (R).

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Hääletus: 39 poolt, 47 vastu. Ettepanek ei leidnud toetust. Eelnõu teine lugemine lõpetati

Riigikogu lõpetas veel nelja eelnõu esimese lugemise

Isamaa fraktsioon, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon, Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (207 SE) näeb ette peatada kaheks aastaks tubakavedeliku aktsiisi kogumine, mille eesmärgiks on ohjata piirikaubandust ja salaturgu. Muudatuste jõustumine on kavandatud 2020. aasta 1. detsembriks.  Aktsiisi kogumise peatamisega antakse ettevõtjatele võimalus vähendada tubakavedeliku hinda ja seeläbi luua kasutajatele stiimul toodete soetamiseks Eesti müügikohtadest selle asemel, et neid piirikaubandusest või salaturult soetada.

Valitsuse algatatud liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõuga (191 SE) luuakse elektritõukerataste ja muude kergete elektrisõidukite kasutamise turvalisuse ja liiklejate ohutuse huvides asjakohased liiklusreeglid ja nõuded selliste sõidukite kasutamisel.

Kasutusele võetakse uus sõidukite kategooria – kergliikur, mis hõlmab erinevaid ühe inimese vedamiseks ette nähtud elektri jõul liikuvaid sõidukeid, näiteks elektrilised tõukerattad, elektrirulad, tasakaaluliikurid ja muud taolised istekohata sõidukid.

Eelnõu näeb ette lubada kergliikur sõitma eelkõige jalakäijale ja jalgratturile ettenähtud keskkonda, erandina ka sõiduteele. Reguleeritakse tee ületamise nõuded ja tee andmise kohustused ning kergliikuri juhi kohustused ohutuse tagamisel. Suurimaks sõidukiiruseks kehtestatakse kergliikurile 25 km/h, seejuures jalakäijate vahetus läheduses tuleb sõita jalakäijat mitte ohustava kiirusega.

Kergliikuriga sõiduteel liiklemiseks nõutakse 10–15-aastaselt kergliikuri juhilt jalgratta juhtimisõigust ja alla 16-aastane juht peab kandma teel sõites kinnitatud rihmaga kiivrit. Samuti kehtestatakse nõuded kergliikurite võimsusele, helkurite ja tulede kasutamisele, sätestatakse kergliikuri suurim lubatud laius, nõuded peatumisele ja parkimisele ning sätestatakse trahvimäärad liiklusnõuete rikkumise eest.

 Täiendavalt täpsustatakse jalgrattureid, pisimopeedi- ja mopeedijuhte puudutavaid nõudeid, eelkõige nende asukohta teel ja tee andmise kohustustega seonduvat.

Valitsuse algatatud raudteeseaduse eelnõu (201 SE) korrastab kehtivat raudteeseadust. Lisaks kehtiva seaduse teksti ja struktuuri muutmisele täiendatakse raudteeseadust direktiividest tulenevate sätete ja vähesel määral siseriiklike nõuete täpsustamisega.

Alates 2003. aastast kehtivat raudteeseadust on selle vastuvõtmisest enam kui 30 korda muudetud, mis on teinud seaduse teksti raskesti loetavaks, seetõttu on mõistlik välja anda uus seaduse terviktekst. Eelnõu näeb ette vähendada riigilõivumäära, kui raudteeliiklusregistri toiminguteks esitatakse taotlus TTJA e-teenuse infosüsteemi kaudu. Samas lisatakse seadusesse ka täiendavaid lõivusid näiteks raudteeveeremi tehnohoolde ja remondi ning raudteeveeremi ehituse tegevusloa muutmise taotluste läbivaatamise eest.

Eelnõuga ülevõetavate ELi direktiivide puhul on tegemist neljanda raudteepaketi tehnilise samba õigusaktidega, mille eesmärk on viia lõpule Euroopa ühtse raudteeturu loomine. Nimetatud paketi eesmärk on elavdada raudteesektorit ja teha see konkurentsivõimelisemaks võrreldes teiste transpordisektoritega. Tehnilise samba rakendamisega loodetakse suurendada konkurentsi raudteesektoris vähendades kulusid ja halduskoormust ettevõtetele, kes soovivad tegutseda mitmes Euroopa Liidu riigis. Selleks saab edaspidi taotleda lubasid ELi Raudteeameti kaudu.

Valitsuse algatatud energiamajanduse korralduse seaduse ja maagaasiseaduse muutmise seaduse eelnõu (202 SE) kohustab riiki parandama energiatõhusust selliselt, et sõltumata majanduskasvu tasemest peab olema eesmärgiks energiatarbimise vähendamine.

Eelnõuga võetakse üle ELi vastavast direktiivist tulenevad uued kohustused, mis aitavad energiakasutuse vähendamisel saavutada ELi pikaajalisi eesmärke. Direktiiviga nähakse ette liikuda sellise energialiidu suunas, mille raames käsitatakse energiatõhusust omaette energiaallikana.

Eelnõuga täpsustatakse riikliku energiatõhususe saavutamise fikseerimist valitsuse tasandil koos seda toetavate poliitikameetmetega ning energiatõhususkohustuse jaotuskavaga. Reguleeritakse hoonete lõpptarbija kütte, jahutuse ja sooja tarbevee tarbimise mõõtmist ja sellega seotud arvete esitamist. Energiatarnija peab paigaldama üldmõõturi, ent korterelamutes korteripõhiste lõppkasutajate mõõturite paigaldamine on vajalik siis, kui see on kulutõhus ja tehniliselt teostatav. Lõppkasutajale tuleb arvete esitamisel alates 25. oktoobrist 2020 hakata andma ulatuslikku võrdlusinfot eesmärgiga, et tarbija saaks muuta oma käitumist.

Riigikogu kuulas ära vastuse arupärimisele

Peaminister Jüri Ratas vastas arupärimistele tööturu olukorra kohta (nr 34).

Peaminister Jüri Ratasele esitatud arupärimise käsitlus eelarve kulude seire kohta (nr 35) jäi pooleli esmaspäevase istungi tööaja lõppemise tõttu. Jätkatakse teisipäeva istungil. Samuti lükkus esmaspäevaks kavandatud majandus- ja taristuministri Taavi Aasa vastus arupärimisele teehoiukava kohta aastateks 2020–2030 (nr 25) teisipäeva istungi päevakorda.

Istungi stenogramm:

Istung lõppes 16. juunil kell 00.01.

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega.)

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

 

Riigikogu eelinfo teisipäevaks, 16. juuniks

Kell 10 – täiskogu istung

Riigikogu esmaspäevase istungi tööaja lõppemise tõttu lisandus teisipäeva istungi päevakorda kahe arupärimise käsitlemine.

Peaminister Jüri Ratasele esitatud arupärimise käsitlus eelarve kulude seire kohta (nr 35) jäi pooleli esmaspäevase istungi tööaja lõppemise tõttu. Jätkatakse tänasel istungil. Samuti lükkus esmaspäevaks kavandatud majandus- ja taristuministri Taavi Aasa vastus arupärimisele teehoiukava kohta aastateks 2020–2030 (nr 25) tänase istungi päevakorda.

Teisel lugemisel on kaks eelnõu:

Valitsuse algatatud perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (185 SE) täpsustatakse lastetoetuse maksmist üle 16-aastasele lapsele. Eelnõu kohaselt saab vanemahüvitise maksmist vastavalt vanema soovile kalendrikuude kaupa peatada ja jätkata kuni lapse 3-aastaseks saamiseni. Eelnõuga täpsustatakse, et vanemahüvitist võib peatada ja jätkata alles pärast lapse 70 päeva vanuseks saamist. Muudatusega tagatakse õigusselgus, et ka emad, kellel ei ole õigust sünnitushüvitisele, saaksid kasutada oma individuaalõigust hüvitisele lapse esimese 70 elupäeva jooksul ja seda õigust ei saaks vanemahüvitise peatamisega hiljem üle kanda isale.

Samuti pikendatakse eelnõuga järjestikuste sündide periood, mille puhul arvutatakse uus vanemahüvitis varasemast tulust lähtuvalt, kolme aastani. Muudatus on vajalik, et kindlustada perede majanduslik toimetulek laste järjestikuse sünni korral, hoida ära soovitud sündide edasilükkamine ning viia säte samadele alustele lapsehoolduspuhkuse pikkusega.

Lisaks muudetakse täitemenetlusaegse elatisabi maksmise regulatsiooni. Eelnõuga luuakse võimalus maksta elatisabi kolm kuud kiiremini. Seeläbi parandatakse üksi last kasvatava vanema toimetulekut lapsele vajaliku kasvukeskkonna tagamisel.

Valitsuse algatatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (206 SE) suurendatakse töötushüvitiste süsteemis paindlikkust ja pakutakse inimestele töötuse korral suuremat sotsiaalset kaitset.

Eelnõu kohaselt võib edaspidi töötuna arveloleku ajal ajutiselt töötada kuni kaheksal päeval kuus. Töötuna arvel oleku ajal võib isik eelnõu kohaselt ajutiselt töötada kõige rohkem 12 kalendrikuul 24-kuulise ajavahemiku jooksul ning töö eest makstav tasu igakordse ajutise töötamise eest konkreetsel kalendrikuul ei tohi ületada 40 protsenti käesoleva aasta töötutasu alammäärast. Tänavuse aasta alampalga määr on 584 eurot ja ja 40 protsenti sellest on 233 eurot.

Eelnõuga täpsustatakse töötuskindlustushüvitise arvutamist olukorras, kus kindlustatu töötas enne töötuks jäämist Eestis ning enne seda väljaspool Eestit teises Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Šveitsi Konföderatsioonis. Tõusevad ka töötasu hüvitised: esimesel sajal töötuse päeval hakkab töötuskindlustushüvitis olema senise 50 protsendi asemel 60 protsenti eelnevast sissetulekust ning töötutoetus hakkab olema 35 protsendi asemel 50 protsenti eelmise aasta töötasu alammäärast.

Eelnõuga muudetakse töötute hooajalise töötamise soodustamiseks töötuskindlustushüvitise saamise tingimusi nii, et peale hooajatöö lõppemist taas töötuks jäädes jätkub hüvitise maksmine, kui eelmisest hüvitise maksmise perioodist on jäänud kasutamata päevi ning tööle asumisest ei ole möödunud rohkem kui 12 kuud.

Eelnõu näeb ette seaduse jõustumise 1. septembril 2020, mil jõustuvad ajutise töötamise sätted. Töötutoetuse ja töötuskindlustushüvitise asendusmäära suurendamine jõustub 1. augustil 2020. Asendusmäärade muudatused toimuvad seega alates 1. augustist arvestatavatele hüvitistele ning tagasiulatuvat mõju ei oma.

Esimesel lugemisel on kaks eelnõu:

Valitsuse 18. mail algatatud pankrotiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (195 SE).

Eelnõu tõhustab pankrotimenetlusi ja parandab seeläbi ärikeskkonna toimimist. Kujundatakse ümber nõuete kaitsmise ja tunnustamise kord.

Käesoleval ajal toimub nõuete kaitsmine selleks ette nähtud võlausaldajate koosolekul ning vaidlused nõuete üle lahendatakse eraldiseisvates ja aeganõudvates menetlustes. Eelnõu kohaselt toimub nõuete kaitsmine edaspidi kirjalikult ja tunnustamine kohtus ühes menetluses. Viiakse sisse vastuväidete põhistamise kohustuslikkus ja täiendatakse kaitsmiseta tunnustatavate nõuete nimekirja, mille tulemusel vähenevad vaidlused nõuete üle.

Samuti nähakse ette kohtute suurem spetsialiseerumine maksejõuetusasjadele, mille tulemusel lahendavad kohtunikud asju kiiremini ja ühtlasemalt. Juriidiliste isikute maksejõuetusasjade lahendamine koondatakse Harju ja Tartu maakohtutesse. Füüsiliste isikute puhul jääb kohtualluvus samaks.

Lisaks muudetakse läbipaistvamaks ja prognoositavamaks pankrotihalduri tasustamise süsteemi. Kehtiva seaduse järgi arvestatakse halduri tasu pankrotivara suuruse alusel, haldur ei pea oma töö kohta pidama tööajaarvestust ega koostama eeldatavat tegevuskava. Eelnõuga tehakse ettepanek, et haldur peab menetluse alguses oma kulutusi ja võimalikku tasu planeerima kõikides menetlustes ning pidama tööaja arvestust. See muudab menetluse läbipaistvamaks ja aitab kohtutel ja võlausaldajatel halduri tasu kujunemist paremini hinnata.

Füüsilise isiku pankrotimenetluses, mis on loomupoolest lihtsam, võimaldatakse tasu maksta ühekordse kindlaks määratud toimingutasuna. Haldur ei pea toimingutasu valimise korral

tööajaarvestust pidama. Halduri tasu hakkab katma ka halduri üldkulusid, näiteks kulud büroo pidamisele. Sellega seoses tõstetakse halduri tasu alam- ja ülemmäärasid 21 protsenti, mis on keskmine üldkulude määr.

Laiendatakse pankrotiavalduse esitamise kohustust. Kehtiva seaduse järgi on võimalik, et juhatuse liikme puudumisel ei ole kellelgi kohustust esitada pankrotiavaldust. Muudatusega laiendatakse pankrotiavalduse esitamise kohustust isikutele, kellel on kohustus tagada juhatuse olemasolu. Sellised isikud on näiteks osaühingu puhul nõukogu liikmed ja osanikud. Nemad ei vastuta, kui juhatus on olemas.

Seoses COVID-19 koroonaviiruse mõjust tingitud majandusliku olukorra ootamatu ja järsu muutumisega võimaldatakse eelnõuga ajutiselt saneerimiskava ja võlgade ümberkujundamise kava paindlikumalt muuta. Kehtiv seadus saneerimiskava muutmist ei võimalda. Tegemist on ajutise võimalusega ja vastava taotluse saab esitada kuni 2020. aasta lõpuni. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

Eesti Reformierakonna fraktsiooni ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni 22. aprillil algatatud Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 140 muutmise seaduse eelnõu (182 SE).

Muudatusega lühendatakse eriolukorras arupärimiste vastamise tähtaega, et parandada infovahetust Valitsuse ja Riigikogu vahel.

Eelnõu seadusena vastu võtmisel paraneb Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse infovahetus ning Riigikogu roll täitevvõimu suunamisel ja poliitika kujundamisel. Muudatuste tulemusena tekib valitsusliikmete kohustus eriolukorras vastata Riigikogu liikmete arupärimisele kiiremini.

Kell 14 – komisjonide istungid

keskkonnakomisjoni videoistungil – arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile: Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni teatise „Euroopa roheline kokkulepe“ ja Kliimaseaduse kohta, kutsutud Keskkonnaministeeriumi esindajad;

kultuurikomisjoni väljasõiduistungil – Eesti Rahvusraamatukogu nõukogu tegevusest, kutsutud nõukogu liikmed ning Eesti Rahvusraamatukogu peadirektor Janne Andresoo (Eesti Rahvusraamatukogu);

majanduskomisjonis – Arenguseire nõukoja liikme nimetamisest; arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile: Eesti seisukohad Euroopa Liidu liikmesriikidele suunatud konsultatsiooni kohta, mis hindab direktiivi 2014/94/EL (alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu kohta) läbivaatamise vajadust, kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad; komisjoni tööst (A. Rei nõupidamisruum);

põhiseaduskomisjoni videoistungil – seadusega prokuratuurile pandud ülesannete täitmisest 2019. aastal, kutsutud peaprokurör Andres Parmas; välismaalaste seaduse muutmise seaduse (tööjõukriisi leevendamine) eelnõu (192 SE), kutsutud algataja ja Siseministeeriumi esindajad; kollektiivsest pöördumisest „Mart Helme astu tagasi“;

rahanduskomisjoni videoistungil – kell 13.30: Riigikogu otsuse „Riigigarantii andmine nõukogu määruse (EL) 2020/672, millega luuakse COVID-19 puhanguga kaasnenud eriolukorras töötuseriski leevendamiseks pakutava ajutise toetuse Euroopa rahastu (TERA), artikli 11 alusel“ eelnõu (210 OE); komisjoni tööst;

riigikaitsekomisjoni väljasõiduistungil – energiajulgeolekust, varustuskindlusest ja võrkude juhtimisest, kutsutud ASi Elering juhatuse esimees Taavi Veskimägi (AS Elering);

sotsiaalkomisjonis – perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (185 SE); tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (206 SE); Riigikontrolli kontrolliaruandest „Eesti Haigekassa kontrollitegevus tervishoiuteenuste rahastamise üle“, kutsutud Eesti Haigekassa juhatuse esimees Rain Laane, riigikontrolör Janar Holm, Terviseameti ning Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse esindajad;

riigieelarve kontrolli erikomisjoni videoistungil – kell 13: komisjoni tööst; Riigikontrolli kontrolliaruandest, kutsutud Riigikontrolli esindajad;

väliskomisjonis – välisteenistuse seaduse rakendamisest, kutsutud välisminister Urmas Reinsalu; arenguseirest „Globaalsete jõujoonte muutused ja tähendus Eestile“, kutsutud Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov; komisjoni tööst;

Sündmused

Kell 9 – Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Anneli Ott ja aseesimees Riina Sikkut osalevad Rahvusparlamentide Euroopa Liidu asjade komisjonide juhtide videokonverentsil.

Kell 16 – metsanduse toetusrühma kohtumine Keskkonnaministeeriumi, Keskkonnaagentuuri ja Riigimetsa Majandamise Keskuse esindajatega (ruum L 332).

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

 

 

 

 

Siim Pohlak: EKRE fraktsioon on euroliidu “päästepaketi” osas skeptiline

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon on Euroopa Liidu niinimetatud päästepaketi osas skeptiline, ütles EKRE Riigikogu fraktsiooni esimees Siim Pohlak.

“Kui mõni rahvus hindab midagi oma vabadusest kõrgemalt, siis ta kaotab oma vabaduse. Ja iroonia seisneb selles, et kui see on kas mugavus või raha, mida ta kõrgemalt hindab, siis kaotab ta ka selle. See armastatud briti kirjanikule kuuluv tsitaat võiks võtta ju lühidalt kokku Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna positsiooni antud teemal,” ütles Pohlak.

“Ma ei hakka varjama, et EKRE fraktsioon on kogu selle päästepaketi osas skeptiline. Kui nii pakett kui Euroopa Liidu järgmise perioodi eelarve on alles läbirääkimiste suhteliselt algfaasis, tuleb olla tähelepanelik just võimalike kõrvalmõjude suhtes, mida see protsess endaga kaasa võib tuua. Me ei vaidlusta, et Euroopa majandus vajab abi ja tuge praegu, aga meile on ülioluline, et Euroopa Liidu majanduse taaskäivitamise kavaga ei kaasneks täiendavat föderaliseerumist. Mida rohkem otsustusõigust anname Eestist ära Brüsselisse, seda rohkem kaotab meie riik ja rahvas, isegi kui saame selle pealt lühikest rahalist kasu.”

Pohlaku sõnul on EKRE endiselt seisukohal, et Euroopa Liit peab olema ja peab jääma rahvusriikide liiduks, mitte liikuma liitriigi poole.

“Rohkem Euroopat ei tähenda automaatselt tugevamat Euroopat, nagu meie liberaalidest kolleegid kipuvad naiivselt arvama. EKRE ei toeta Euroopa Liidu üleste maksude kehtestamist ja olukorda, milles peaksime hakkama maksma kinni teiste riikide võlgu või leiaksime end seisust, kus näiteks maksuküsimuste juures loobutakse ühehäälsuse põhimõttest. Täna on neid muresid arvesse võetud ja nagu ma ütlesin, Euroopa majandus vajab turgutamist ja EKRE fraktsioon toetab valitsust ja soovib peaministrile jõudu Eesti positsioonide esindamisel.”

Indrek Saar: EKRE üllatas oma Euroopa-meelsusega

„Valitsuse ootamatu Euroopa-meelsus väärib kiitust. See oli väike ime, et EKRE nõustus pikalt puiklemata Euroopa nn ühislaenuga. Nagu ka see, et seekord ei süljanud EKRE juhtpoliitikud tuld ja tõrva Euroopa Liidu suunal. Kas käes on aeg tuua Toompea lossi Valgesse saali tagasi Euroopa Liidu lipp,“ ütles Saar täna riigikogu kõnetoolist.

Saare kinnitusel on kavandatav Euroopa turgutamise pakett kasulik nii Euroopa Liidule kui Eestile, mis annab meile võimaluse aidata kriisis kannatada saanud majandus võimalikult kiiresti jalule. “Eesti huvides on tugev ja ühtne Euroopa Liit, mis suudab kriisidele tõhusalt reageerida ja tulla toime globaalsete väljakutsetega ning seista inimeste heaolu tagamise eest,“ rääkis Saar. „Abipakett näeb ette, et majanduskriisist väljumise toetamine keskenduks ka kliimamuutuste leevendamisele ja innovatsiooni toetamisele. Rohepöör ja digipööre on ka Eesti kaks suurt eesmärki.“

Kuigi päästekava fookus on majanduse taastamisel, on Euroopa Liit on ennekõike väärtuste liit, osutas Saar. „Siinkohal ei saa unustada, et valitsusse kuuluv EKRE on järjekindlalt ja räigelt vastandunud Euroopale ja euroopalikele väärtustele ning seadnud kahtluse alla senise Eesti välispoliitilise kursi. See oli läinud suvel, kui siseminister Mart Helme võrdles Euroopa Liitu Nõukogude Liiduga. Kahjuks näib see liin jätkuvat  -. rahandusminister Martin Helme äsjane avaldus surmanuhtluse taastamisest on kõnekas taganemine seni Euroopas valdavast arusaamast, et inimelu on püha,“ märkis Saar.

„See sunnib küsima, kas EKRE toetus Euroopa taaskäivitamise kavale on ülim silmakirjalikkus või on tõepoolest tegu väikese ümbersünniga,“ lisas ta.

Täiendav info: Indrek Saar, 5082436

Riigikogu nimetas ametisse Eesti Panga uue nõukogu

Nõukogu liikmete esitamise ettepanek lähtus asjaolust, et Eesti Panga Nõukogu varasema koosseisu volitused on lõppenud. Tulenevalt seadusest nimetab Eesti Panga Nõukogu liikmed Riigikogu rahanduskomisjoni ettepanekul.

Riigikogu fraktsioonid tegid ettepaneku nimetada Eesti Panga Nõukogu liikmeks Jaanus Karilaiu (K), Ivari Padari (SDE), Sven Sesteri (I), Andres Suti (R) ja Jaak Valge (EKRE). Eesti Panga Nõukogu esimees tegi ettepaneku nimetada nõukogu liikmeteks valdkonna asjatundjad Kaie Keremi, Enn Listra, Rein Minka ja Urmas Varblase.

Eesti Panga seaduse kohaselt peavad nõukogu liikmed olema Eesti kodanikud, kellel on kõrgharidus ning nõukogu töös osalemiseks vajalikud teadmised ja kogemused ning kelle suhtes ei esine seaduses sätestatud aluseid. See tähendab, et tema suhtes ei ole jõustunud süüdimõistev kohtuotsus kriminaalasjas ja tema suhtes ei ole jõustunud pankrotimäärus, ärikeelu kohaldamine või seaduse alusel ettevõtjaks olemise õiguse äravõtmine. Eesti Panga seaduse kohaselt ei tohi nõukogu liige töötada ühegi fondivalitseja, investeerimisfondi, investeerimisühingu, krediidiasutuse, kindlustusandja või muu finantsjärelevalve alla kuuluva subjekti juures ega kuuluda nende juhtimisorganitesse.

Rahanduskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse “Eesti Panga Nõukogu liikmete nimetamine” (209 OE) vastuvõtmise poolt hääletas 91 saadikut.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

 

 

Peaminister Jüri Ratas tegi poliitilise avalduse seoses Euroopa Liidu majanduse taaskäivitamise kavaga

Sellega on kaasnenud Euroopa Liidu ajaloo suurim majanduslangus, mis võib kujuneda palju sügavamaks kui kümne aasta taguse kriisi ajal.

Euroopa Komisjoni hinnangul kujuneb käesoleval aastal Euroopa Liidu majanduslanguseks 7,4 protsenti. Kui viirus peaks sügisel naasma ning tooma taas kaasa piiravad meetmed, võib langus ulatuda 16 protsendini. Eesti puhul on komisjoni hinnang languseks 6,9 protsenti, mis jääb riikide keskmisele alla.

„Meie majandust mõjutavadki Eesti Panga hinnangul praegu kõige rohkem neli tegurit, mis on: välisnõudluse ja turismi vähenemine, kehtestatud piirangud, ebakindlus tuleviku ees ning riigi abimeetmed,“ ütles Ratas. Ta selgitas, et panga viimase hinnangu kohaselt võib Eesti majandus tänavu langeda mullusega võrreldes 10 protsenti ning järgmisel aastal kriisist madalseisust väljumisel võib kasv ulatuda ajutiselt 8,5 protsendini. Loomulikult on kõigis prognoosides praegu väga palju määramatust, mis on tingitud üsna suurest teadmatusest ning viiruse võimalikust uuest lainest.

Tema hinnangul on kindel see, et taastumine saab olema aeglane. Meie jaoks mõjutab seda loomulikult väliskeskkond, meie olulisemate kaubanduspartnerite olukord lähiregioonis ja Euroopa Liidus. Euroopa majandus on omakorda tugevasti mõjutatud maailmamajandusest.

Lühema- ja pikaajalise kriisist väljumise vaate eesmärk peabki nüüd olema vältida tervisekriisi muutumist pikemaajaliseks majanduskriisiks. Paljud sektorid kogesid väga suurt langust juba kriisi alguses, aga teistesse jõuab selle mõju viitega. See kõik on kontekst, millega me peame arvestama ning millele tuleb meil reageerida.

Euroopa Komisjon esitas neid asjaolusid arvesse võttes ettepaneku Euroopa majanduse taaskäivitamise toetamiseks. „Valitsus on valmis osalema ühekordses ja ajaliselt piiratud toetusmeetmete rakendamises, mille kogumaht oleks komisjoni ettepaneku kohaselt 750 miljardit eurot. Sellest 500 miljardit on ette nähtud toetustena ning 250 miljardit laenuvõimalusena riikidele,“ ütles Ratas. Ta selgitas, et Eestile eraldatav osa suureneks selle tulemusena järgmisel Euroopa Liidu eelarve perioodil 3,3 miljardi euro võrra, millest 1,85 miljardit moodustaks toetused ning ülejäänu soodsatel tingimustel laen. See on rohkem kui pool sellest summast, mis meil on kasutada praegusel eelarveperioodil.

„Lõplikud detailid selguvad loomulikult alles eesootavates aruteludes, aga kava käivitamiseks on vaja kõigi liidu liikmesriikide ühehäälset toetust ning sellele peab andma oma nõusoleku ka Euroopa Parlament,“ märkis Ratas.

Peaministri sõnul analüüsiti ka majanduse taaskäivitamise kava õiguslikke aspekte. „Selle tulemusel leidsime, et kava ja Euroopa Liidu omavahendite otsus vastavad liidu aluslepingutele. Taaskäivitamise kava loomise aluseks olev artikkel 122 Euroopa Liidu Toimimise Lepingus võimaldab liidu tasandil võtta kasutusele ajutisi ja erandlikke meetmeid, et aidata liikmesriikidel koroonaviiruse kriisi järel majandusi taaskäivitada,“ ütles Ratas.

Peaministri sõnul on laenu võtmisel on tagatud Euroopa Liidu eelarve tulude ja kulude tasakaalu reeglist kinnipidamine. Samuti maksab iga liikmesriik laenukohustust tagasi vastavalt oma osakaalule liidu eelarve sissemaksetes ega võta enda peale teiste riikide kohustusi. Kindlasti leidub turul pakutud rahapaigutusele huvilisi ning laen saab olema soodne.

„Tehtud ettepanek ei muuda Euroopa Liidu olemust ning sellega ei kaasne uusi pädevusi. Pigem saab kava käsitleda liidu pikaajalise eelarve fondide juurde esitatud lisaeelarvena. Ühe lahendusena selle finantseerimiseks on nähtud ka uute või harmoneeritud Euroopa Liidu maksude loomist või omavahendite ehk eelarvetulude kehtestamist. See oleks poliitiline valik, kuid Eesti valitsus ei toeta ei uute ühiste maksude kehtestamist ega hääletuskorra muutmist ning peab praegu kehtivaid kokkuleppeid heaks kompromissiks,“ märkis Ratas.

Peaminister ütles, et arutlusel olev Euroopa Liidu pikaajaline eelarve ja majanduse taaskäivitamise kava aitavad hoida fookust tulevikul ning ühiselt kokku lepitud poliitilistel prioriteetidel. Selleks on konkurentsivõime kõrval ka digi- ja rohepöörde muutmine uueks majanduskasvu strateegiaks. Neist investeeringutest ja reformidest sõltub suuresti tulevane majanduskasv. Kui kasv on madal, siis väheneb aeglasemalt ka võlakoormus. Investeeringuid, sealhulgas neid, mida taaskäivitamise kava abil kogu Euroopas ellu viime, saab vaadata võimalusena kiirema majanduskasvu abil lähitulevikus jõulisemaks võlakoormuste alandamiseks.

Ratas rõhutas, et me tahame võimalikult täpselt ette teada, millised kulud sellega riigieelarvele tulevikus kaasnevad. Praeguse ettepaneku ja praeguste arvestuste kohaselt peaks Eesti osa Euroopa Liidu 750 miljardi eurose laenu tagasi maksmisel olema aastatel 2028 – 2058 kokku umbes üks miljard eurot. See teeb umbes 35 miljonit eurot aastas.

Ratase sõnul saab loomulikult see täpselt selgeks alles läbirääkimiste käigus, mis saavad alguse juba sellel reedel.

Läbirääkimistel võtsid sõna Kaja Kallas (R), Anneli Ott (K), Indrek Saar (SDE), Siim Pohlak (EKRE) ja Helir-Valdor Seeder (I).

Istungi stenogramm:

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

 

Õiguskomisjon toetas rahalise trahvi alternatiivina rahunemispeatust

Komisjoni esimees Jaanus Karilaid ütles, et muudatuse laiem eesmärk on parandada Eesti liikluskultuuri. „Uuringud on näidanud, et trahvide määramine ei ole andnud soovitud tulemusi ja seetõttu on hea kui politsei saab kasutada ka alternatiivseid võimalusi,“ rääkis Karilaid. Ta tõi välja, et kavandatav muudatus on ainulaadne, sest teadaolevalt ei ole sellist lähenemist teistes riikides veel katsetatud.

45-minuti pikkuse rahunemispeatuse saaksid trahvi maksmise asemel valida need kiiruseületajad, kes ei ületanud lubatud piirkiirust rohkem kui 20 kilomeetrit tunnis.  

Komisjoni liige Urve Tiidus leidis, et tegemist on hea algatusega. „Trahviraha maksmise asemel pakub politsei kiiruseületajale kohapeal võimaluse võtta aeg maha ja oma rikkumise üle järele mõelda,“ rääkis Tiidus. Tema sõnul on meetmel mõju kui inimene ei saa sel ajal tegeleda omale meelepärast tegevustega, vaid peaks näiteks politseiautos vaatama filmi liiklusohutusest.

Politsei testis rahunemispeatust juba mullu, kuid soovib selle meetme mõju paremaks hindamiseks projektiga jätkata.

Rahunemispeatusega luuakse seega veel üks võimalus mõjutada inimese liikluskäitumist ja kiiruspiirangutest kinnipidamist juba varases staadiumis, mil toime pandud rikkumine ja liikluskäitumises tehtud vead ei ole veel nii tõsised, et peaksid kaasa tooma karmi sanktsiooni, kuid on piisavad, et neile asjakohast tähelepanu pöörata.

Seadus on kavandatud jõustuma 2020. aasta 1. detsembril.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
631 6356, 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

 

Kultuurikomisjon sai ülevaate Eesti Rahvusringhäälingu tegevusest

Kultuurikomisjon sai Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu esimehelt Rein Veidemannilt ülevaate viimasel ajal ERRi nõukogu fookuses olnud teemadest. ERRi juhatuse esimees Erik Roose andis infot rahvusringhäälingu telekanalite vaadatavusest, auditooriumi suurusest, ERRi veebikeskkonna külastatavusest ja meedia usaldusväärsusest. Arutelus räägiti ERRi seaduse kitsaskohtadest ning rahvusringhäälingu ootusest, et kultuurielu, kultuurisündmuste ja rahvuskultuuriliselt oluliste saavutuste arhiveerimist võiks toetada Kultuurkapitali nõukogu

Komisjonide ühisistungil arutati vesiviljeluse arendamist

Pöördumise seletuskirjas rõhutatakse, et Eesti on mereriik, kus kalandusel on rannikualadel olnud ajalooliselt oluline roll ning hetkel on Eesti jätnud kasutamata oma merealade avamere kalakasvatuse potentsiaali. Sektori eesmärgiks on luua kohalik vertikaalselt integreeritud kalatööstuse valdkond, mis hõlmaks kalapüüki, kalajahu ja -õli tootmist, kalakasvatust, kalatöötlemist ja turustamist.

Arutelu käigus toonitasid vesiviljelejad, et nad on huvitatud koostööst riigiga pakkumaks strateegilisi kalavarusid hädaolukorras, et kindlustada eestlastele mitmekesine kodumaine toidulaud ka kriiside ajal.

Kohtumisel käsitleti võimalusi, kuidas selline koostöö ja isevarustatus tagada, et sektor oleks riiklikult prioriteetne ja kuidas tagada tootmisvõimekuse igakülgne väljaarendamine.

Keskkonnakomisjoni esimees Erki Savisaar ja maaelukomisjoni esimees Tarmo Tamm kinnitasid arutelu järel, et tõstatud probleemid on tähtsad, millele on vaja leida lahendus.

Komisjonide ühisistungil osalesid Keskkonnaministeeriumi, Maaeluministeeriumi ja Eesti Avamere Vesiviljelejate Ühistu esindajad.

 

 

 

Komisjonide ühisistungil arutati vesiviljeluse arendamist

Pöördumise seletuskirjas rõhutatakse, et Eesti on mereriik, kus kalandusel on rannikualadel olnud ajalooliselt oluline roll ning hetkel on Eesti jätnud kasutamata oma merealade avamere kalakasvatuse potentsiaali. Sektori eesmärgiks on luua kohalik vertikaalselt integreeritud kalatööstuse valdkond, mis hõlmaks kalapüüki, kalajahu ja -õli tootmist, kalakasvatust, kalatöötlemist ja turustamist.

Arutelu käigus toonitasid vesiviljelejad, et nad on huvitatud koostööst riigiga pakkumaks strateegilisi kalavarusid hädaolukorras, et kindlustada eestlastele mitmekesine kodumaine toidulaud ka kriiside ajal.

Kohtumisel käsitleti võimalusi, kuidas selline koostöö ja isevarustatus tagada, et sektor oleks riiklikult prioriteetne ja kuidas tagada tootmisvõimekuse igakülgne väljaarendamine.

Keskkonnakomisjoni esimees Erki Savisaar ja maaelukomisjoni esimees Tarmo Tamm kinnitasid arutelu järel, et tõstatud probleemid on tähtsad, millele on vaja leida lahendus.

Komisjonide ühisistungil osalesid Keskkonnaministeeriumi, Maaeluministeeriumi ja Eesti Avamere Vesiviljelejate Ühistu esindajad.