Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu eelinfo reedest pühapäevani, 6.–8. detsembrini

Reede, 6. detsember

Komisjoni istung

Euroopa Liidu asjade komisjonis – kell 10: Eesti seisukohtadest 10. detsembril toimuval ELi üldasjade nõukogu istungil ning Eesti seisukohtadest 9. detsembril toimuval ELi välisasjade nõukogu istungil, kutsutud välisminister Urmas Reinsalu; Eesti seisukohtadest 9.–10. detsembril toimuval Euroopa Liidu tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste (EPSCO) nõukogu istungil, kutsutud sotsiaalminister Tanel Kiik ning Sotsiaalministeeriumi esindajad.

Sündmused

Kell 11 – väliskomisjon kohtub ÜRO Rahvusvahelise Kriisigrupi direktori Richard Gowaniga.

Kell 13 – väliskomisjon kohtub president Kersti Kaljulaidiga.

4.–6. detsember
Riigikogu liikmed Jüri Jaanson, Urve Tiidus, Oudekki Loone ja Ruuben Kaalep osalevad III Kõrgematel Digiriigi ja Küberkaitse Kursustel Viinistu Kultuuri- ja Konverentsikeskuses.

Välislähetused

3.–11. detsember
Keskkonnakomisjoni aseesimees Yoko Alender osaleb ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 25. istungil Madridis Hispaanias.  

8.–11. detsember
NATO Parlamentaarne Assamblee (NATO PA) Eesti delegatsiooni esimees Oudekki Loone ning delegatsiooni liikmed Ants Laaneots ja Andres Metsoja osalevad NATO PA Transatlantilisel foorumil Washingtonis USAs.

8.–10. detsember
Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) Eesti delegatsiooni esimees Maria Jufereva-Skuratovski osaleb ENPA poliitikaasjade komisjoni kohtumisel Pariisis Prantsusmaal.

Riigikogu pressiteenistus
Liisa Johanna Lukk
tel 631 6456, 53 310 789
e-post liisajohanna.lukk@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Riigikogus läbis teise lugemise välisesinduste riigilõivumääradega seotud eelnõu

Valitsuse algatatud riigilõivuseaduse, isikut tõendavate dokumentide seaduse ja konsulaarseaduse muutmise seaduse eelnõuga (78 SE) soovitakse viia välisesinduses tehtavate toimingute eest kehtestatavad riigilõivud vastavusse tegelike kulutustega. Riigilõivu, mida võetakse seaduste alusel tehtavate toimingute eest välisesinduses, tõstetakse nii, et see on 30 eurot kõrgem kui riigilõiv, mida võetakse sama toimingu tegemise eest Eestis. Eelnõu on välja töötatud eelkõige katmaks kulusid, mis on seotud taotluste vastuvõtmise, väljastamise ja postiteenuste kasutamisega. Kehtestatakse ka riigilõiv dokumentide väljastamise eest Eesti välisesinduses või aukonsuli kaudu, mis siiani on olnud tasuta teenus.

Riigikogu menetlusest langes välja üks eelnõu:

Riigikogu liikmete Kalle Laaneti, Jürgen Ligi, Andrus Seeme, Kristen Michali, Erkki Keldo, Annely Akkermanni, Kristina Šmigun-Vähi, Urmas Kruuse, Vilja Toomasti, Jüri Jaansoni, Aivar Sõerdi, Ants Laaneotsa ja Toomas Kivimägi algatatud alkoholiseaduse muutmise seaduse eelnõu (83 SE) nägi ette anda kohalikele omavalitsustele suuremad õigused oma territooriumil alkoholimüügi reguleerimiseks.

Eelnõu oleks võimaldanud kohalike omavalitsuste volikogudel piirata alkohoolse joogi jaemüüki kohapeal tarbimiseks kogu haldusterritooriumil või selle mõnes osas ajavahemikus kella 22.00-st kuni 10.00-ni ning puhkepäevale eelneval ööl kella 00.00-st kuni 10.00-ni.

Läbirääkimistel võtsid sõna Jürgen Ligi Reformierakonna fraktsioonist ning Tarmo Kruusimäe Isamaa fraktsioonist.

Juhtivkomisjoni ettepanek oli eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 43 Riigikogu liiget, vastu oli 20 liiget ja erapooletuid liikmeid oli 1. Seega langes eelnõu menetlusest välja.

Istungi stenogramm.

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Liisa Johanna Lukk
tel 631 6456, 53 310 789
e-post liisajohanna.lukk@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Riigikogu eelinfo kolmapäevaks, 6. novembriks

Kell 12 – infotund

Riigikogu liikmete küsimustele on vastamas peaminister Jüri Ratas, sotsiaalminister Tanel Kiik ja keskkonnaminister Rene Kokk.

Peaminister Jüri Ratas vastab küsimustele koalitsioonilepingu täitmise, järjepidevuse, valitsusliikmete valetamise, Mart Järviku parteilise sekkumise toiduohutusse, valetamise, parteilise juhtimise ja väärtuste kohta.

Sotsiaalminister Tanel Kiik vastab küsimustele ravimipoliitika, apteegireformi, pensionite, haldusalas toimuva, omastehoolduse, Eesti rahva tervise, hambaravihüvitise ja vaimse tervise probleemide ennetamise kohta.

Kell 14 – täiskogu istung

Kolmas lugemine – üks eelnõu:

Valitsuse algatatud energiamajanduse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (48 SE) kaotatakse põhjendamatu erisus, mille tõttu on Eestis kehtiv energiamajanduse korralduse seadus vastuolus Euroopa Liidu energiatõhususe vastava direktiiviga. Vastuolu põhjuseks on kehtiva seaduse säte, mis ei kohusta suurettevõtjast jaotusvõrguettevõtjaid ja ülekandevõrguettevõtjaid koostama regulaarseid energiaauditeid. Erisuse kaotamisel peavad edaspidi energiaauditeid tegema ka Elektrilevi OÜ ja AS Tallinna Sadam.

Teine lugemine – 13 eelnõu:

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel ÜRO rahuvalvemissioonil Liibanonis“ eelnõu (63 OE) võimaldab panustada kuni kolme kaitseväelasega Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) missioonil UNIFIL (United Nations Interim Force in Lebanon).

UNIFIL-i ülesanne on ära hoida vaenutegevuste tekkimine, toetada Liibanoni relvajõude Lõuna-Liibanonis ning koordineerida Liibanoni ja Iisraeli valitsuse tegevust neis küsimustes. Samuti on UNIFIL-i ülesanne aidata tagada humanitaarabi kättesaadavus tsiviilelanikele ning toetada sisepõgenike vabatahtlikku ja turvalist koju naasmist.

Eesti osales UNIFIL-is aastatel 1996–1997, mil panustas rahuvalvekompaniiga (135 kaitseväelast). 2015. aasta kevadest 2018. aasta sügiseni panustas Eesti UNIFIL-i jalaväerühma ja toetuselemendiga – kokku 38 kaitseväelasega – Soome ja Iiri ühispataljoni koosseisus. Alates 2018. aasta sügisest panustab Eesti ühe staabiohvitseriga missiooni peakorteris Naqouras. 2020. aastal jätkab Eesti UNIFIL-i panustamist kuni kolme kaitseväelasega.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu sõjalisel missioonil EUNAVFOR Med/Sophia“ eelnõu (64 OE) võimaldab panustada kuni kuue kaitseväelasega operatsioonil EUNAVFOR Med/Sophia.

EUNAVFOR Med/Sophia ülesanne on tõkestada illegaalset migratsiooni Vahemerel ning tõsta Liibüa rannavalve ja mereväe võimekust ja teostada nende väljaõpet. Samuti kogutakse informatsiooni Liibüast illegaalselt transporditava nafta kohta ning tõhustatakse inimkaubandusega seotud infovahetust EL-i liikmesriikide, FRONTEX-i ja EUROPOL-i vahel. Operatsiooni mandaadi viimasel pikendamisel märtsis 2019 lõpetati laevade osalemine operatsioonil, millega kadus reaalne võime päästa Vahemerel inimelusid.

Operatsioonil osalemisega panustab Eesti solidaarselt teiste liikmesriikidega EL-i sõjalisse operatsiooni, mis aitab tõkestada Euroopasse suunduvat ebaseaduslikku rännet. Osalemine suurendab ka Eesti välispoliitilist nähtavust ja annab Eesti kaitseväelastele võimaluse saada operatsioonil mitmekülgseid kogemusi.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonil Iraagis“ eelnõu (65 OE) näeb ette osaleda jätkuvalt kuni viie kaitseväelasega NATO missioonil Iraagis. NATO Brüsseli tippkohtumisel juulis 2018 loodi uus väljaõppemissioon, mis aitab Iraagil üles ehitada jätkusuutlikud, läbipaistvad, kaasavad ja tõhusad julgeolekustruktuurid ning koolitada välja Iraagi enda instruktorid väljaõppe teostamiseks riigi julgeolekustruktuurides.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve“ eelnõu (66 OE) näeb ette osaleda jätkuvalt kuni 20 kaitseväelasega rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve. Operatsiooni eesmärgiks  ISIL-i vastane otsene ja toetav sõjaline tegevus eelkõige Iraagis ja Süürias. Operatsiooni oluliseks ülesandeks on Iraagi julgeolekujõudude koolitamine. USA juhitav ISIL-i vastane rahvusvaheline sõjaline operatsioon Inherent Resolve käivitus 15. juunil 2014. Eesti osalemine operatsioonil algas augustis 2016.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsel rahutagamismissioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süürias“ eelnõu (67 OE) võimaldab panustada kuni kuue kaitseväelasega Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) rahutagamismissioonil Lähis-Idas.

UNTSO (United Nations Truce Supervision Organization) on ÜRO esimene rahuvalvemissioon, mis on puhtalt vaatlusmissioon. Missioonil osalevad sõjalised vaatlejad on relvastamata ning nende ülesanne on jälgida rahukokkulepetest ja relvastuskokkulepetest kinnipidamist Lähis-Idas, vältides seeläbi konfliktide eskaleerumist.

Eesti sõjalised vaatlejad osalevad UNTSO missiooni koosseisus alates 1997. aastast. 2014. aastast suurendati Riigikogu otsusega Eesti panust missioonil kuni kuue kaitseväelaseni, kes mehitavad sõjalise vaatleja ja vanemstaabiohvitseri ametikohti.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil sellesse esmakordsel panustamisel“ eelnõu (68 OE) võimaldab kasutada kuni 50 kaitseväelast riigikaitseseaduse § 34 lõike 4 alusel, mille kohaselt määrab Riigikogu oma otsusega igaks aastaks kaitseväelaste piirarvu, kes võivad osaleda Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu (EL) või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) juhitaval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil sellesse esmakordsel panustamisel. Eesti täpne panus ja selle suurus oleneb konkreetse operatsiooni vajadustest ning otsustatakse nimetatud paragrahvi lõike 1 alusel üldkorras.

Konfliktid ja kriisid maailma eri regioonides võivad eskaleeruda ootamatult ja kiiresti ning vajaduse korral peab Eesti olema suuteline kiiresti ja paindlikult lähetama Kaitseväe üksusi kriisi- või konfliktipiirkonda, et tagada rahvusvaheline stabiilsus ja kaitsta niiviisi ka Eesti julgeolekuhuve. Eelnõuga luuakse võimalus reageerida paindlikult kiiresti eskaleeruvale olukorrale, mis ei mahu muude riigikaitseseaduses sätestatud kiiret reageerimist võimaldavate erandite alla (nt NATO reageerimisjõudude koosseisus osalemine).

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni reageerimisjõudude koosseisus“ eelnõu (69 SE) võimaldab panustada kuni 210 kaitseväelasega Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) reageerimisjõudude koosseisu.

NATO reageerimisjõudude (NATO Response Force − NRF) loomine otsustati Praha tippkohtumisel 2002. aastal. NRF on kõrgvalmiduses üksus, mis suudab ellu viia sõjalisi operatsioone mistahes maailma punktis. NRF-il on võtmeroll NATO lühikese etteteatamisajaga kollektiivkaitseoperatsioonide käivitamisel. NRF allub SACEUR-ile (Supreme Allied Commander Europe). NRF-i siirmise otsustab Põhja-Atlandi Nõukogu. NRF-i täismehitatuse tagamine on otseselt Eesti riigi huvides, sest NRF tagab NATO pühendumuse heidutusele ja kollektiivkaitsele.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu väljaõppemissioonil ja ÜRO rahutagamismissioonil Malis“ eelnõu (70 OE) võimaldab panustada kuni kümne kaitseväelasega Euroopa Liidu väljaõppemissioonile Malis ja kuni kümne kaitseväelasega Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) rahutagamismissioonile Malis.

Euroopa Liidu Nõukogu moodustas 17. jaanuari 2013 otsusega 2013/34/ÜVJP väljaõppemissiooni EUTM Mali (European Union Training Mission in Mali) Malis. Sellest missioonist on kujunenud Euroopa Liidu üks tähtsamatest sõjalistest missioonidest, millesse koos Eestiga panustab ligi 600 kaitseväelasega 27 riiki, sealhulgas 22 Euroopa Liidu liikmesriiki.

Eesti kaitseväelaste osalemine ÜRO operatsioonidel aitab tugevdada Eesti panust ÜRO tegevusse rahu kindlustamisel ja suurendab Eesti nähtavust ÜRO-s. Eesti panus EUTM Mali missiooni on oluline, sest Eesti üks eesmärke on osaleda aktiivselt Euroopa Liidu ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika elluviimisel. Missioonidel osalemisega panustab Eesti Euroopat mõjutavate ohtude vastasesse ühisesse võitlusesse, kaasaarvatud terrorismivastasesse võitlusesse ja rändeprobleemide lahendamisse.

EUTM Mali eesmärk on toetada Mali relvajõudude sõjalise võime arendamist ning parandada julgeolekuolukorda Malis. Lisaks sellele toetatakse poliitilise stabiilsuse saavutamist ja Alžiiri rahuleppe rakendamist. Saheli piirkonda laiemalt toetab EUTM Mali läbi G5 Saheli ühendväe operatsioonialase võimekuse parandamise ja piirkondliku koostöö tõhustamise, keskendudes esmajoones ühistele julgeolekuohtudele, eelkõige terrorismile ja inimkaubandusele.

25. aprillil 2013 loodi ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga rahuvalvemissioon MINUSMA (United Nations Multidimensional Integrated Stabilization Mission in Mali). MINUSMA strateegiline eesmärk on toetada 2015. aastal sõlmitud Mali rahu- ja leppimisleppe elluviimist, suunates oma jõupingutused üha enam poliitilise dialoogi toetamisele ning Mali riigivõimu taastamisele Kesk-Malis, kus on suurenenud vägivald. ÜRO missiooni teine strateegiline eesmärk on Mali laiaulatusliku strateegia rakendamise hõlbustamine kaitsmaks tsiviilisikuid, vähendamaks kogukonnasisest vägivalda ning tagamaks peamiste avalike teenuste osutamist esmajoones Kesk-Malis.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe koosseisus“ eelnõu (71 OE) näeb ette osalemise kuni 24 kaitseväelasega Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe (Joint Expeditionary Force ehk JEF) koosseisus. JEF on Ühendkuningriigi algatatud, omanduses ja juhitav ning teiste riikide liikmesusega tahtekoalitsioon. JEF koondab sarnaselt mõtlevaid riike, kel on ühine ohutunnetus ja kes on üldjuhul valmis kiiresti ja paindlikult operatsioonidesse panustama.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel väljaõppe- ja nõustamismissioonil Afganistanis“ eelnõu (72 OE) näeb ette osaleda jätkuvalt kuni 46 kaitseväelasega NATO juhitaval väljaõppe- ja nõustamismissioonil Afganistanis. Missiooni tegevus on suunatud Afganistani julgeolekuküsimustega seotud ministeeriumitele ja julgeolekujõududele, keskendudes sõjaväe ja politsei kõrgemale juhtimistasemele. Eesti osales operatsioonil ISAF (International Security Assistance Force) Afganistanis 11 aastat (2003-2014), RSM-il (Resolute Support Mission) alates 2015. aastast ning plaanib jätkata liitlaskohustuste täimist NATO juhitud väljaõppe- ja nõustamismissioonil senises mahus. Panustades NATO suurimasse käimasolevasse sõjalisse operatsiooni aitab Eesti kaasa rahvusvahelise julgeoleku olukorra parandamisse.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Prantsusmaa sõjalisel operatsioonil Barkhane Malis“ eelnõu (73 OE) võimaldab panustada kuni 95 kaitseväelasega Prantsusmaa sõjalisse operatsiooni Barkhane Malis.

Operatsioon Barkhane on Prantsusmaa juhitud iseseisev rahvusvaheline sõjaline operatsioon Saheli piirkonnas (Burkina Faso, Mali, Mauritaania, Niger, Tšaad) ning Prantsusmaa suurim sõjaline välisoperatsioon (isikkoosseis 4500). Operatsiooni strateegiline eesmärk on ohjata Saheli piirkonnast lähtuvaid üleilmseid aga eelkõige Euroopa suunalisi probleeme nagu terrorism ja ebaseaduslik ränne. Operatsiooni lõppeesmärk on stabiliseerida sõjaliste operatsioonidega olukorda piirkonnas määrani, mis võimaldab piirkonna riikide võimudel iseseisvalt julgeolekuolukorda tagada. Samuti toetab operatsioon Barkhane regiooni riikide valitsusi siseriikliku stabiilsuse loomisel.

Koostöö operatsiooni Barkhane raames on tugevdanud veelgi Eesti ja Prantsusmaa strateegilist liitlassuhet ning sõjalist koostööd. Kahe riigi kaitseväe üksuste koostöö käimasolevas sõjalises operatsioonis on tõstnud üksuste koostegutsemisvõimet. Tulenevalt senisest heast koostööst on Prantsusmaa teinud Eestile ettepaneku suurendada Eesti panust operatsiooni Barkhane ning alustada ühiselt erioperatsioonide üksuste koostööd Mali relvajõudude väljaõpetamisel. Sarnane koostööettepanek on tehtud ka teistele riikidele, kaasaarvatud Põhjamaadele. Lisaks soovib Eesti operatsiooni Barkhane raames tegutsevat jalaväerühma täiendada lisavõimetega selliselt, et üksus saaks oma ülesandeid väekaitse raames iseseisvalt ellu viia.

Eesti kaitsepoliitika huvi on toetada stabiilset julgeolekukeskkonda üleilmselt ja Euroopa riikide solidaarset panustamist Euroopat mõjutavate ohtude vastases võitluses ning seda võimalusel nende tekkekohas. Samuti aitab panustamine operatsiooni Barkhane süvendada strateegilist suhet Eesti ja Prantsusmaa vahel, mis baseerub lisaks jagatud väärtusruumile ka ühisel arusaamal julgeolekukeskkonnast ning seda mõjutavatest ohtudest. Prantsusmaa osaleb aktiivselt NATO heidutushoiaku tugevdamisel, panustades oma üksustega liitlaste suuremasse kohalolekusse Balti riikides, sealhulgas Eestis.

Valitsuse algatatud meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (47 SE) võetakse Eesti õigusesse üle vastavad Euroopa Liidu direktiivid, mille eesmärk on reisilaevade ohutusnõuete ajakohastamine ja ühtlustamine. Eelnõuga soovitakse parandada reisijate ja laevapere ohutust ning päästevõimalusi reisilaevadel. Samuti tahetakse tagada, et otsingu- ja päästetööde ning võimaliku õnnetuse tagajärgedega tegelemine oleks tõhusam ja et pädevatel asutustel oleks operatiivne teave reisilaeval viibinud isikute kohta. Lisaks ühtlustatakse reisparvlaevadel ja kiirreisilaevadel teostatavad kohustuslikud kontrollid ja vähendatakse dubleerivaid kontrollimenetlusi.

Eelnõu sätestab kohustuse teatada reisilaeval viibivate isikute arv elektroonilisse mereinfosüsteemi. Reisilaevad, mis teevad üle 20 meremiili regulaarreise ning mis ei ole vastavast kohustusest vabastatud meresõiduohutuse seaduse alusel, edastavad elektroonilisse mereinfosüsteemi ka reisilaeval viibivate isikute nimekirja. Eelnõus jäetakse välja reederi kohustus pidada isikuregistrit.

Eelnõu puudutab reisilaevade omanikke ja operaatoreid, kelle laevad teostavad regulaarreise ja külastavad Eesti sadamaid. Lisaks puudutab eelnõu Veeteede Ameti laevade järelevalve osakonna ametnike ja inspektorite tööd. Eelnõu puudutab ka kõiki ettevõtjaid, kelle reisilaevad teostavad regulaarreise nii Eesti-siseselt kui ka teistesse Euroopa Liidu või välisriigi sadamatesse.

Valitsuse algatatud väärtpaberituru seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (28 SE) võetakse Eesti õigusse üle Euroopa Liidu aktsionäride õiguste vastav direktiiv, mille eesmärk on edendada börsiettevõtete ja aktsionäride vahelist suhtlemist. Direktiiv puudutab ainult neid ettevõtteid, kelle aktsiatega kaubeldakse börsil.

Eelnõuga suurendatakse aktsionäride võimalusi kujundada börsiettevõtte juhatuse ja nõukogu liikmete tasustamispoliitikat. Tasustamise põhimõtete olulised muudatused tuleb esitada üldkoosolekule hääletamiseks vähemalt iga nelja aasta tagant. Lisaks peab ettevõte igal aastal avaldama oma veebilehel juhtide tasustamisaruande, kus on nimelised andmed juhtide tasu kohta.

Muudatustega paranevad börsiettevõtete võimalused tuvastada oma aktsionäre, eeskätt suuremaid aktsionäre, kellel on üle 0,5 protsendi ettevõtte aktsiatest ning kes hoiavad oma aktsiaid esindajakontol. Esindajakonto on konto, mille vahendusel hoitakse aktsiaid teise isiku jaoks – näiteks võib pank hoida kliendi aktsiaid oma kontol.

Fondivalitsejatel tuleb muudatuste jõustudes hakata avalikustama veebilehel ka kaasamispoliitikat ja kord aastas ülevaadet selle elluviimisest. Kaasamispoliitika kirjeldab, kuidas nende investeerimisstrateegia on kooskõlas äriühingutesse investeerimisel aktsionäriõiguste rakendamisega. Tuleb välja tuua, kuidas jälgitakse äriühingu strateegiat, finantsilist tulemuslikkust, riske, juhtimist ja teisi olulisi küsimusi.

Eelnõu puudutab ka Euroopa Liidu prospektimäärust, mis reguleerib väärtpaberite avaliku pakkumise prospekti nõudeid. Prospekti järgi saab investor otsustada, kas pakutavatesse väärtpaberitesse investeerida. Eelnõu kohaselt võiks edaspidi prospekti koostada rahandusministri määruse nõuete kohaselt, kui väärtpaberite avaliku pakkumise maht on alla 8 miljoni euro. Praegu kehtiv künnis on 5 miljonit eurot. Künnisest suurema pakkumise prospekt tuleb koostada Euroopa Liidu prospektimääruse rangemate nõuete järgi. Alla 2,5 miljoni euro suuruse väärtpaberite avaliku pakkumise korral ei pea ettevõte prospekti koostama.

Esimene lugemine – kaks eelnõu:

Valitsuse algatatud maksubaasi kahandamise ja kasumi ümberpaigutamise ennetamiseks maksulepingutega seotud meetmete rakendamise mitmepoolse konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõuga (88 SE) vähenevad nii Eesti residentide võimalused hoiduda kõrvale teenitud tulude maksustamisest kui ka mitteresidentide võimalused kasutada Eestit maksudest hoidumiseks.

OECD poolt väljatöötatud konventsiooni eesmärk on ohjeldada selliste maksuskeemide kasutamist, mis võimaldavad piiriüleselt makse optimeerida, kasutades ära riikide maksusüsteemides olevaid auke ja ebakõlasid. Konventsiooni kaudu on võimalik riikidel oma maksulepingud viia ühekorraga kooskõlla OECD-s kokkulepitud miinimumstandardiga.

Eesti kirjutas konventsioonile alla 29. juunil 2018. Praeguseks on konventsioonile alla kirjutanud 89 riiki. Eesti katab konventsiooniga kõik oma ratifitseeritud maksulepingud. Kokku muudab konventsioon 58 Eesti maksulepingut.

Pärast 2016. aastat Eesti poolt läbi räägitud maksulepingud vastavad juba konventsioonis sätestatud standardile. Hetkel on nendest lepingutest jõustunud Jaapani leping, parafeeritud on lepingud Hong Kongi, Pakistani, Mauritiuse ja Guernseyga.

Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Hiina Rahvavabariigi Hongkongi erihalduspiirkonna valitsuse vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksutest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu (93 SE) eesmärk on soodustada investeeringuid lepingupoolte vahel.

Leping annab investoritele võrreldes riigisisese õigusaktiga suurema õiguskindluse lepinguga reguleeritud maksusüsteemi elementide suhtes, kuna kahepoolse rahvusvahelise lepingu muutmine nõuab üldjuhul rohkem aega kui riigisisese õigusakti muutmine. Eesmärgi saavutamiseks piirab leping tulumakse, mida tuluallikariik teise riigi residentide tulule võib kehtestada, tagab isikute võrdse kohtlemise ning kõrvaldab võimaliku topeltmaksustamise. Lepingus sätestatud vastastikuse teabevahetuse kohustus loob lisavõimalusi maksupettuste tõkestamiseks.

Valitsus kiitis lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli heaks 12. septembril 2019 istungil ning volitas lepingule ja protokollile alla kirjutama rahandusministrit. Lepingule ja protokollile kirjutati alla 25. septembril 2019 Tallinnas.

Hongkongi erihalduspiirkond on suure autonoomsusega Hiina Rahvavabariigi osa, millel on oma seadusandlik kogu ning tema pädevuses on ka maksuseaduste vastuvõtmine. Hongkongi erihalduspiirkonna puhul rakendatakse põhimõtet „üks riik, kaks süsteemi“. Põhiseaduse kohaselt vastutab Hongkongi erihalduspiirkond oma siseasjade ja välissuhete eest, samas kui Hiina Rahvavabariigi valitsus vastutab välis- ja kaitsepoliitika eest.

Eesti ja Hongkongi vaheline leping järgib üldjoontes Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni koostatud tüüplepingut. Eestil on topeltmaksustamise vältimise lepingud sõlmitud 59 riigiga.

Sündmus

Kell 11.45 – Eesti-Ukraina, Eesti-Armeenia ja Eesti-Gruusia parlamendirühma liikmed kohtuvad IRI (International Republic Institute) delegatsiooniga (J. Tõnissoni nõupidamisruum).

Välislähetused

4.–6. november
Riigikogu liige Raimond Kaljulaid osaleb Atlandi-ülesel julgeolekukonverentsil Brüsselis Belgias.

4.–6. november
Väliskomisjoni esimees Enn Eesmaa osaleb Vabariigi Presidendi riigivisiidil Kuveiti.

5.–8. november
Väliskomisjoni liige Keit Pentus-Rosimannus osaleb valeinformatsiooni levikut uuriva rahvusvahelise komitee kohtumisel Dublinis Iirimaal.

7. november
Euroopa Liidu asjade komisjoni aseesimees Riina Sikkut osaleb Eesti, Läti ja Leedu parlamentide Euroopa Liidu asjade komisjonide esindajate ühiskohtumisel Saksamaa Bundestagi Euroopa Liidu asjade komisjoniga Berliinis.

Riigikogu pressiteenistus
Kristi Sobak
tel 631 6592, 51 906 975
e-post kristi.sobak@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Menetlusse võeti eelnõu tarbijate huvide kaitseks e-kaubanduses

Valitsuse 4. novembril algatatud  tarbijakaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (103 SE).

Eelnõuga tugevdatakse tarbijate huvide kaitset e-kaubanduses ja parandatakse asutuste vahelist koostööd piiriüleste rikkumiste avastamisel ja lahendamisel.

Eelnõuga tehakse täiendused, mis on vajalikud uue tarbijakaitsealaste õigusaktide täitmise tagamist ja asutuste vahelist koostööd käsitleva EL-i otsekohalduva määruse (nn CPC määrus) rakendamiseks. Lisaks muudetakse tarbijavaidluste komisjoni menetluskorda paindlikumaks.

CPC määrusega suunatakse liikmesriike tagama järelevalveasutustele piisavaid volitusi, mis võimaldavad teha tõhusat järelevalvet digitaalses keskkonnas. Seetõttu antakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (TTJA) täiendavad õigused järelevalve tegemisel digitaalses keskkonnas – õigus saada teavet igalt isikult (sh krediidiasutustelt), tehingus vastutava isiku tuvastamisel. Samuti antakse TTJA-le õigus äärmuslikul juhul takistada tarbijate õiguste tagamiseks juurdepääsu veebiliidesele (nt e-poele, mobiilirakendusele). Õiguste kasutamine peab olema põhjendatud ja proportsionaalne, arvestades rikkumise laadi ning võimaliku kahju suurust ja olemust. Määruse rakendamiseks täiendatakse ja ühtlustatakse CPC määrusega hõlmatud valdkondades sanktsioone.

Tarbijavaidluste komisjoni menetluses tehakse muudatused, et tõhustada ja lihtsustada tarbijavaidluste kohtuvälist lahendamist. Näiteks võimaldatakse vaidluste lahendamist üheliikmelises komisjonis ja kaebaja nõusolekul kirjalikus menetluses ilma istungita. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Valitsuse 4. novembril algatatud  ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Singapuri Vabariigi vahelise investeeringute kaitse lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (104 SE).

Leping parandab investeerimiskliimat EL-i liikmesriikide ja Singapuri vahel.

Seletuskirjas märgitakse, et lepingust on kasu Eesti investoritele, sest see tagab investeeringute kaitse ja aitab lahendada vaidlusi. Lepinguga luuakse kaheastmeline investeerimiskohtu süsteem, mille eesmärgiks on tagada investoritele parem õiguskaitse ning menetleda nende vaidlusi kiiremini ja läbipaistvalt. Samuti tagab leping ka Singapuri investorite kaitse Eestis.

Lepingu eelnõu kiideti heaks valitsuse 4. oktoobri 2018 istungil. Eesti kirjutas lepingule alla 15. oktoobril 2018 Luksemburgis. EL ja Singapur kirjutasid lepingule alla 19. oktoobril 2018  Aasia-Euroopa tippkohtumisel Brüsselis. Leping jõustub pärast seda, kui kõik riigid on lepingu riigisiseste menetluste kohaselt ratifitseerinud. Juhtivkomisjoniks määrati väliskomisjon.

Riigikohtu esimehe Villu Kõve 25. oktoobril esitatud Riigikogu otsuse „Juhan Sarve Riigikohtu liikmeks nimetamine“ eelnõu (102 OE).

Eelnõu näeb ette nimetada Juhan Sarv Riigikohtu liikmeks alates 1. septembrist 2019.

Riigikohtu esimees põhjendab ettepanekut, et Juhan Sarv on kogenud ja tunnustatud jurist, kelle senine pikaajaline töökogemus Riigikohtu kriminaalkolleegiumi nõunikuna ning Tartu Ringkonnakohtu kohtunikuna võimaldab tal oluliselt panustada Riigikohtu töösse ja Eesti kriminaalõiguse edasiarendamisse. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

 

Riigikogus läbis esimese lugemise Eesti Panga seaduse muutmise eelnõu

Rahanduskomisjoni algatatud Eesti Panga seaduse muutmise seaduse eelnõuga (97 SE) lisatakse nõue, mille kohaselt peavad nõukogus olema esindatud lisaks valdkonna asjatundjatele kõikide Riigikogusse kuuluvate erakondade esindajad. Muudatustega täpsustatakse, et Riigikogu fraktsioonid nimetavad oma esindaja ja Eesti Panga nõukogu esimees nimetab valdkonna asjatundjad. Eelnõuga täpsustatakse, et nõukogu liikmetel peab olema nõukogu töös osalemiseks piisavad teadmised ja kogemused ning Eesti Panga nõukogu liiget ei või ametisse nimetada rohkemaks kui kaheks järjestikuseks ametiajaks. Seaduseelnõu vajab vastuvõtmiseks Riigikogu koosseisu häälteenamust.

Läbirääkimistel võttis Reformierakonna fraktsiooni nimel sõna Jürgen Ligi, kes märkis, et ajend seaduse muutmiseks on praeguse Eesti Panga nõukogu esimehe käitumine.

Isamaa fraktsiooni nimel võttis sõna Aivar Kokk, kes rõhutas, et igal Riigikogu liikmel on õigus teha eelnõule enne teist lugemist Eesti Panga nõukogu liikmete määramise kohta muudatusettepanekuid.

EKRE fraktsiooni nimel võttis sõna Henn Põlluaas, kes avaldas heameelt kõigi Riigikogu fraktsioonide toetuse üle eelnõule.

Esimese lugemise läbis veel üks eelnõu

Valitsuse algatatud riigilõivuseaduse, isikut tõendavate dokumentide seaduse ja konsulaarseaduse muutmise seaduse eelnõuga (78 SE) muudetakse riigilõivumäärasid välisesinduses tehtavate toimingute eest ning kehtestatakse uued riigilõivud toimingute eest, mis siiamaani on lõivustamata. Muudatusega soovitakse viia välisesinduses tehtavate toimingute eest kehtestatavad riigilõivud vastavusse tegelike kulutustega. Riigilõivu, mida võetakse seaduste alusel tehtavate toimingute eest välisesinduses, tõstetakse nii, et see on 30 eurot kõrgem kui riigilõiv, mida võetakse sama toimingu tegemise eest Eestis. Eelnõu on välja töötatud eelkõige katmaks kulusid, mis on seotud taotluste vastuvõtmise, väljastamise ja postiteenuste kasutamisega. Kehtestatakse ka riigilõiv dokumentide väljastamise eest Eesti välisesinduses või aukonsuli kaudu, mis siiamaani on olnud tasuta teenus.

Riigikogu võttis vastu kaks otsust

Väliskomisjoni algatatud Riigikogu otsusega „Riigikogu otsuse „Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamine“ muutmine“ (86 OE) arvatakse delegatsiooni koosseisust välja delegatsiooni juht Mart Nutt ja nimetatakse delegatsiooni juhiks Sven Sester. Lisaks arvatakse eelnõuga delegatsiooni koosseisust välja delegatsiooni liige Kerstin-Oudekki Loone ja nimetatakse tema asemel delegatsiooni liikmeks Marko Šorin.

Otsuse vastuvõtmise poolt hääletas 76 Riigikogu liiget.

Rahanduskomisjoni algatatud Riigikogu otsusega „Audiitori nimetamine Riigikontrolli 2019.–2021. aasta tegevuse kontrollimiseks“ (92 OE) teeb rahanduskomisjon ettepaneku nimetada Riigikontrolli 2019.–2021. aasta tegevust kontrollima AS Deloitte Audit Eesti. Tulenevalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusest arutatakse otsuse eelnõu ühel lugemisel ja selle vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälteenamus.

Otsuse vastuvõtmise poolt hääletas 74 Riigikogu liiget.

Istungi stenogramm.

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu
(Salvestis jõuab veebi viivitusega)

Riigikogu pressiteenistus
Kristi Sobak
tel 631 6592, 51 906 975
e-post kristi.sobak@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Keskkonnakomisjoni liikmed kohtusid Ukraina Ülemraada delegatsiooniga

Keskkonnakomisjon eesotsas komisjoni esimehe Erki Savisaarega kohtus Ukraina Ülemraada delegatsiooniga. Kohtumisel räägiti Ukraina poliitilisest olukorrast, Eesti keskkonnateemalistest arengukavadest, keskkonna järelevalvest ja metsanduslikest küsimustest.

 

Riigikogus saab tutvuda Len Girini töödega

Riigikogu esimehe Henn Põlluaasa sõnul on kultuur universaalne vahend erinevate rahvaste omavahelise suhtluskeelena. Liiati kui kunstnik elab meie keskel, tunnetab meie traditsioone ja austab neid.

Näitusel on väljas sakraalse temaatikaga kunstiteosed naha intarsias, millega imiteeritakse vanu freskosid ja kirikute mosaiikide erilist omapära. „Need nahas kujutatud ikoonid annavad võimaluse vaadata inimese hinge, loovad rahu ja tasakaalu,“ ütles Põlluaas.

MTÜ Vene Muuseumi „Prototüüpide“ näituse sarja on loonud pereduett Len Girin ja Jolanta Barauskaite.

Len Girin ja Jolanta Barauskaite lõpetasid Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi. Mõlemad olid Eesti Disainerite Liidu liikmed. BaGir nimelise loomingulise duetina on kunstnikud meile kinkinud rida erinevaid improvisatsioone, mis kutsuvad vaatlejaid enda sisse vaatama ja oma hinge uudistama.

Len Girin suri 2018. aasta septembris. Tema lesk Jolanta Barauskaite kinkis MTÜ Vene Muuseumile suurema osa tema teostest.

Näituse Toompea lossi III korruse kunstisaalis korraldab MTÜ Vene Muuseum koostöös Riigikogu Kantseleiga.

Ekspositsiooni saab vaadata tööpäevadel kell 10-16, Toompea lossi sisenemisel on vaja esitada isikut tõendav pildiga dokument.

Len Girini töid tutvustav näitus jääb avatuks 30. novembrini 2019.

Fotod:

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

 

Rahanduskomisjon arutab koos huvigruppidega pensionireformiga seotud asjaolusid

Rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk ütles, et Rahandusministeerium on saatnud kavandatava pensionireformiga seotud eelnõu kooskõlastusringile, mistõttu on vajalik kuulata ära erinevad seisukohad pensionreformi läbiviimise erinevate aspektide kohta.

„Kooskõlastusringil olev eelnõu projekt pakub välja erinevaid võimalusi seoses pensioni II samba vahendite üle otsustamiseks. Eelnõu näeb ette paindlikud lahendused ja annab võimaluse inimestel ise otsustada, kas jätkata vahendite kogumist II pensionifondi, võtta raha välja või investeerida ise,“ ütles Kokk. Ta lisas, et rahanduskomisjon on avatud ettepanekutele, mis teevad plaanitava pensionireformi veelgi paremaks.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

 

Keskkonnakomisjon arutab ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemisega seotud probleeme

Keskkonnakomisjoni esimehe Erki Savisaare sõnul tuleb kiiremas korras leida lahendus kahele probleemile. Esiteks olukorrale, kus turul tegutsevad ettevõtted veavad ehitus- ja lammutusjäätmed küll kokku, kuid jätavad need käitlemata. Teiseks olukorrale, kus isegi kasutades tänast maailma parimat tehnoloogiat ei ole võimalik ehitusjäätmeid taaskasutusele võtta kuna oleme kehtestanud taaskasutuseks põhjendamatud ja ebarealistlikud tingimused.

„Lubamatu on olukord, kus kuhjatakse ehitusjäätmed lihtsalt hunnikutesse ja ainukeseks käitlemise lahenduseks on nende matmine prügilasse. See on tõsine oht keskkonnale,“ ütles Savisaar. Tema hinnangul võiks taaskasutuse lahendusi olla mitmeid alustades vanade karjääride täitmisest ehitus- ja lammutusjäätmetega ning lõpetades ehitusjäätmete kasutamisega toorainena uute ehituste juures. „Kindlad reeglid tuleb kiiremas korras kirja panna vastavates dokumentides,“ toonitas Savisaar.

Komisjoni aseesimehe Yoko Alenderi sõnul on vaja järgida ka materjalide taaskasutamise nõuet. „See peaks olema sees riigi- ja kohalike omavalitsuste poolt korraldatavate hangete tingimustes,“ ütles Alender.

Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemisega seotud probleemide süsteemse lahenduse leidmiseks on komisjoni istungile kutsutud Keskkonnaministeeriumi, Keskkonnaameti, Keskkonnainspektsiooni, Tallinna linnavalitsuse ja Ettevõtlusameti ning Eesti Ringmajandusettevõtete Liidu esindajad.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

 

Riigikogu komisjonide avalik istung keskendub kodanikuühiskonna arengule

„Oleme Euroopa Liidus vabatahtliku panustamise poolest keskmised. Samas on kasvanud meie Eesti „Teeme ära!“ talgupäevast välja ülemaailmne koristusaktsioon, kus puhtama planeedi nimel löövad kaasa miljonid inimesed,“ ütles põhiseaduskomisjoni esimees Paul Puustusmaa. Ta lisas, et vabatahtlikud panustavad Eestis peamiselt kohaliku elu edendamisse ja loodushoidu.

Sotsiaalkomisjoni esimees Tõnis Mölder avaldas heameelt, et viimaste aastatega on vabatahtlike arv märkimisväärselt kasvanud. „Uuringu kohaselt on vabatahtlike potentsiaal Eestis siiski alakasutatud ja seepärast tuleks ka edaspidi valdkonna arengut toetada. Kindlasti tuleks suurendada tööandjate valmisolekut toetada töötajate panust vabatahtlikku tegevusse,“ ütles Mölder.

Kultuurikomisjoni esimees Aadu Must tõi välja, et vabatahtlikuna tegutsevad tõenäolisemalt need, kelle teadlikkus on suurem. „Seetõttu on oluline teavitustegevus vabatahtliku töö väärtusest ja mõjust nii ühiskonnale kui ka inimesele endale. Vabatahtlikuks satutakse enamasti kellegi kutsel, nii et mida rohkem aktiivseid inimesi oma sõpru kaasa lööma kutsuvad, seda sidusama ja tugevama ühiskonna loome,“ ütles Must.

Istungi avab Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Paul Puustusmaa. Kodanikuühiskonna uuest programmist ja valitsuse eesmärkidest räägib rahvastikuminister Riina Solman. Rahvusvahelise spordivabatahtlike liikumise Scult asutaja ja tegevjuht Ott Pärna kõneleb vabatahtliku tegevuse võimalustest ning selle kasust riigile ja ühiskonnale. Telia Eesti juhtkonna liige ja kommunikatsioonidirektor Katrin Isotamm räägib tööandja motivatsioonist töötajate vabatahtliku tegevuse soodustamisel. Sõnavõtuga esineb ka Riigikogu kodanikuühiskonna toetusrühma esimees Heiki Hepner. Istungi lõpetab arutelu.

Istungil on lubanud osaleda Vanurite Eneseabi- ja Nõustamisühingu, SA Kodanikuühiskonna Sihtkapitali, Eesti Külaliikumise Kodukant, Vabaühenduste Liidu, Eesti Kirikute Nõukogu, Domus Dorpatensise, MTÜ Maakondlikud Arenduskeskused, MTÜ Nähtamatud Loomad, Eesti Lasterikaste Perede Liidu, Serve The City Tallinna, Päästearmee, Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku, e-Riigi Akadeemia Sihtasutuse, SA Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskuse, Eesti Tööandjate Keskliidu, loomade eestkoste organisatsiooni Loomus, MTÜ Eesti Vähiliidu, Helpific’u, Eesti Linnade ja Valdade Liidu, Eesti HIV-positiivsete võrgustiku, Avatud Lootuse Fondi ja MTÜ Eesti Üliõpilaskondade Liidu esindajad.

Istungit saab jälgida veebiülekandes.

Riigikogu pressiteenistus
Kristi Sobak
tel 631 6592, 51 906 975
e-post kristi.sobak@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee