Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Menetlusse võeti Riigikogu avalduse “Ajaloomälust ja ajaloo võltsimisest” eelnõu

73 Riigikogu liikme algatatud Riigikogu avalduse “Ajaloomälust ja ajaloo võltsimisest” eelnõu (140 AE).

Riigikogu avaldus on ajendatud Venemaa Föderatsiooni võimude provokatiivsetest sõnavõttudest seoses Teise maailmasõja puhkemisega, ajalooliste faktide võltsimisest oma suurriikliku ideoloogia huvides ja selleks korraldatud agressiivsetest meediakampaaniatest. Molotovi-Ribbentropi pakti ja selle salaprotokollide õigustamisega loob Venemaa Föderatsioon endale pinnast agressiivse välispoliitika jätkamiseks naaberriikide ja kogu läänemaailma suunas.

Riigikogu avalduses taunitakse Venemaa Föderatsiooni võimude katseid ümber kirjutada ajalugu ning õigustada Teise maailmasõja eel kommunistliku Nõukogude Liidu ja natsionaalsotsialistliku Saksamaa vahel sõlmitud mittekallaletungilepingut ja selle salaprotokolle. Seejuures püütakse lääneriike näidata peamiste süüdlastena sõja puhkemises, eelkõige Molotovi-Ribbentropi pakti salaprotokolliga kahe agressori vahel jaotatud Poolat.

Riigikogu avaldus kutsub Vabariigi Valitsust üles toetama autentse ajaloomälu säilitamist ja rõhutab vajadust lülitada Eesti koolide õppeprogrammidesse totalitaarsete režiimide kuritegusid ja demokraatiat ähvardanud ohte käsitlevad teemad.

Avalduses meenutatakse 14. veebruaril 2012. aastal heaks kiidetud Riigikogu avaldust, milles mõisteti hukka Nõukogude Liidu ja natsionaalsotsialistliku Saksamaa repressiivse poliitika ning isikud, kes nimetatud režiimide teenistuses on toime pannud inimsusvastaseid kuritegusid, sõltumata nende kodakondsusest ja kuritegude toimepaneku kohast.

Juhtivkomisjoniks määrati väliskomisjon.

Riigikogu liikmete Helle-Moonika Helme, Jaanus Karilaiu, Urmas Espenbergi, Urmas Reitelmanni, Uno Kaskpeiti, Kalle Grünthali, Kai Rimmeli, Kert Kingo, Jaak Valge, Leo Kunnase, Paul Puustusmaa, Riho Breiveli, Tiit Kala, Anti Poolametsa, Merry Aarti,   Siim Pohlaku ja Henn Põlluaasa 30. jaanuaril algatatud ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu (139 SE).

Eelnõu näeb ette kaotada apteekide omandipiirangud ning anda apteegipidajatele ja tervishoiuteenuse osutajatele õigus osta ravimeid otse tootjalt. Sellega soovitakse tagada ravimiturul vaba konkurents, mis parandab ravimite kättesaadavust ja suurendab tootevalikut. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

Riigikogu liikmete Jevgeni Ossinovski, Helmen Küti ja Riina Sikkuti 30. jaanuaril algatatud ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu (141 SE).

Eelnõu kohaselt loetakse apteegiseaduses kehtestatud proviisoromandi nõue täidetuks ka juhul, kui apteegiettevõtte valitsevaks omanikuks on mitu proviisorit ühiselt. Eelnõuga soovitakse viia lõpuni apteegireform, et vähendada riski, mil teatud asustatud kohad võiksid 1. aprillil jääda apteegiteenuseta. Eelnõuga tugevdatakse Ravimiameti ja Konkurentsiameti käsutuses olevaid sanktsioonimeetmeid, et vähendada hulgimüügiettevõtjate motivatsiooni erinevate skeemide kaudu vertikaalse integratsiooni keelust mööda hiilida. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

 

Riigikogu eelinfo reedest pühapäevani, 31. jaanuarist 2. veebruarini

Reede, 31. jaanuar

Sündmus

Kell 10.45 – Riigikogu esimees Henn Põlluaas kohtub Vatikani väliministri peapiiskop Paul Richard Gallagheriga. Kohtumisel osaleb ka väliskomisjoni liige Keit Pentus-Rosimannus.

Laupäev, 1. veebruar

Sündmus

Riigikogu esimees Henn Põlluaas osaleb 1.–2. veebruaril Tartu rahu 100. aastapäeva juubeliürituste lõpetamisel Tartus.

Välislähetused

30.–31. jaanuar
Balti Assamblee delegatsiooni liikmed Signe Kivi ja Helle-Moonika Helme osalevad Balti Assamblee haridus-, teadus- ja kultuurikomisjoni istungil Vilniuses Leedus.

30. jaanuar – 6. veebruar
Eesti-India parlamendirühma esimees Sven Sester, aseesimees Yoko Alender ning liikmed Erki Savisaar ja Andres Sutt osalevad parlamendirühma visiidil Indias.

31. jaanuar – 6. veebruar
Väliskomisjoni esimees Enn Eesmaa, aseesimees Marko Mihkelson ning liikmed Raimond Kaljulaid, Mihhail Lotman ja Anti Poolamets on visiidil Araabia Ühendemiraatides ning Kuveidi Riigis.

Riigikogu pressiteenistus
Liisa Johanna Lukk
tel 631 6456, 53 310 789
e-post liisajohanna.lukk@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

EKRE tegi ettepaneku vabastada apteegid hulgimüügifirmade haardest ja laiendada ravimimüügi õigust

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) Riigikogu fraktsiooni saadikud esitasid apteegireformi eelnõule parandusettepanekud, millega apteegid saaksid õiguse osta ravimeid ka mujalt kui Eesti hulgifirmadelt ning ravimimüügi õigus laieneks ka haiglatele ja perearstikeskustele.

Muudatusettepanekutega soovitakse ära hoida tänavu kevadel ees ootav apteekide massiline sulgemine ja suurendada ravimite kättesaadavust ja konkurentsi.

EKRE aseesimehe Martin Helme sõnul ei täida Reformierakonna valitsuse ajal vastu võetud ja 2020. aasta aprillis jõustuv apteegireform oma eesmärki.

„Hulgimüüjafirmad jääksid endiselt turgu kontrollima, aga sulgemisohus on 120 – 150 apteeki üle Eesti. Me ei ole nõus, et ravimite kättesaadavus reformi järel väheneb ja apteegiteenuse kvaliteet langeb. Inimeste tervisega mängimine pole meile vastuvõetav,“ ütles Helme. „Meie parandusettepanekute eesmärk on lõpetada apteekide sõltuvus Eesti hulgimüügifirmadest ja tekitada ravimiturul vaba konkurents.“

EKRE ettepanekute kohaselt suureneks isikute ring, kellel on õigus ravimeid Eestisse sisse ja Eestist välja vedada. Vastav õigus antakse apteegiteenuse osutajatele ning tervishoiuteenuse – haiglate, perearstikeskuste – osutajale.

Samuti on ettepanek tunnistada kehtetuks senine kord, mille kohaselt haiglaapteegil ei ole ravimite jaemüügiõigust. Muudatuse tulemusena saavad haiglaapteegid õiguse ravimeid müüa nii haigla patsientidele kui muudele isikutele.

Kehtetuks on kavas tunnistada punkt, mille kohaselt apteeki võib ravimeid hankida ainult ravimite tootmise või ravimite hulgimüügi tegevusloa omajale kuuluvast ettevõttest või teisest apteegist. Muudatuse tulemusena võib ravimeid osta ka otse tootjalt või välismaiselt hulgimüüjalt.

Neljanda ettepanekuna muudetaks kehtetuks piirangud apteegi omandistruktuuurile. Praegune omandikeeld sisuliselt ei toimi, sest turuosalised kasutavad apteegireformiga kohanemiseks JOKK-skeeme.

„Nende muudatuste jõustamisel saame apteegireformi, mis vähendab ravimi hulgimüüjate haaret, parandab ravimite kättesaadavust ja mõjub kokkuvõttes positiivselt rahvatervise tagamisele,“ ütles Helme.

Riigikogus andis ametivande Riigikohtu liige Juhan Sarv

Riigikohtu esimees Villu Kõve on Riigikogu otsuse eelnõu seletuskirjas öelnud, et Juhan Sarv on kogenud ja tunnustatud jurist, kelle senine pikaajaline töökogemus Riigikohtu kriminaalkolleegiumi nõunikuna ning Tartu Ringkonnakohtu kohtunikuna võimaldab tal oluliselt panustada Riigikohtu töösse ja Eesti kriminaalõiguse edasiarendamisse.

Sarv lõpetas 2002. aastal Tartu Ülikooli õigusteaduse erialal. Aastatel 2002–2017 töötas ta Riigikohtu kriminaalkolleegiumi nõunikuna. 2017. aasta augustist on Sarv töötanud Tartu Ringkonnakohtu kohtunikuna. Lisaks on karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku, Eesti Vabariigi põhiseaduse, kohtute seaduse ja põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse kommentaaride üks autoritest.

Fotod.

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Veiko Pesur
tel 631 6353, 55 590 595
e-post veiko.pesur@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Arenguseire Keskus avalikustas uuringu „Väärtused kui inimvara ja nende seos ühiskonna arenguga“ tulemused

Uuringus kasutati Euroopa sotsiaaluuringu ja Euroopa väärtuste uuringu andmeid aastatest 1999–2018 ja nende alusel tehti klasteranalüüs, millega kirjeldati Eesti inimeste seas levinud mõttemustreid.

Eesti areng on pärast taasiseseisvumist olnud kiire ning nii majanduse edusammud kui ka elanike elukvaliteedi kasv märkimisväärsed. Viimastel aastatel on aga areng aeglustunud ning Eesti ühiskond liigub edukesksetest 1990. aastatest tasapisi eemale. Vaikselt, kuid kindlalt kasvab nende hulk, kes ei taha raha ja edu nimel rabeleda ning hoolivad rohkem inimsuhetest ja keskkonnast.

Uuringu tulemustest saab pikemalt lugeda tänasest Eesti Päevalehest.

Uurimissuuna lõppraportiga saab tutvuda siin: https://www.riigikogu.ee/arenguseire/eesti-inimvara-olukord/ 

Uuringu autorid on Mare Ainsaar, Kairi Kasearu, Marju Lauristin, Anu Realo, Ave Roots, Andu Rammer, Tarmo Strenze

ENPA Eesti delegatsiooni eesmärk on juhtida tähelepanu Venemaa probleemile

Prantsusmaa presidendi kõnest ENPAl

Delegatsiooni juht Maria Jufereva-Skuratovski peab oluliseks dialoogi jätkamist ja Eesti osalemist assambleel. „Sellises keerulises olukorras on Eestil vaja osaleda dialoogis ja mitte boikoteerida assamblee tööd.“

Jufereva-Skuratovski sõnul ei ole hiljutine Venemaa volituste taastamise küsimus seekord ENPA päevakorras, kuid Eesti delegatsiooni keskne eesmärk Strasbourgis on hoida silm peal ja juhtida teiste liikmesriikide tähelepanu Venemaa poliitilise tegevuse tagajärgedele.

„Venemaa õigused assamblees taastati suvel teatud tingimustel, kuid meie ei ole sellega rahul, sest nad rikuvad rahvusvahelisi leppeid. Soovime teha koostööd kõigi liikmesriikidega, kes mõistavad, et Venemaal tuleb täieliku hääleõiguse taastamiseks täita kõik neile esitatud nõudmised,“ rääkis Jufereva-Skuratovski.

Delegatsiooni liige Eerik-Niiles Kross ütles, et põhitegevuseks sel sessioonil saab olema ENPA kriisi tõsiduse toomine suurte lääneriikide teadvusse. „Samuti arutame kaasamõtlejatega edasisi ühiseid aktsioone, mis pikas plaanis võiksid ENPA autoriteedi taastada.“

„Euroopa Nõukogu jaoks kriitilistel aegadel on Eesti delegatsioonile oluline olla kohal ja aktiivselt küsida ka teravaid küsimusi,“ sõnas delegatsiooni liige Indrek Saar. „Peame koos mõttekaaslastega andma endast parima, et see oluline organisatsioon ei kaotaks oma sihti seista igati demokraatia, inimõiguste ja õigusriigi eest.“

Täna võtab istungil sõna Prantsusmaa Euroopa asjade riigisekretär Amelie de Montchalin. Homme osaleb ENPA istungil Prantsusmaa president Emmanuel Macron, kes annab ülevaate Prantsusmaa eesistumise perioodi tegevusest.

Assamblee arutab reedeni kestval istungil vilepuhujate ehk rikkumistest teatajate ja terrorismohvrite kaitsmist. Samuti on päevakorras aruanded kliimapõgenike ja töörände kohta Ida-Euroopas ning sünnitusabi ja günekoloogilise vägivallaga seotud probleemid maailmas.

Maria Jufereva-Skuratovski ja Indrek Saar ENPA-l

Eesti liitus Euroopa Nõukoguga 1993. aastal. Sellest ajast esindab meie riiki Euroopa Nõukogu Parlamentaarses Assamblees selleks loodud Riigikogu delegatsioon.

Riigikogu pressiteenistus
Veiko Pesur
tel 631 6353, 55 590 595
e-post veiko.pesur@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

ELAKi esimees arutab Balti ja Poola kolleegidega Kaunases EL eelarvet

Ott ütles, et kohtumisel osalevate riikide seisukohad järgmise Euroopa Liidu eelarveperioodi küsimuses on sarnased. „Uude eelarvesse on planeeritud ühtekuuluvuspoliitika toetuste vähenemine, mis on tingitud eelkõige Suurbritannia kavast ühendusest lahkuda. Balti riigid ja Poola peavad väga oluliseks, et need toetused oluliselt ei langeks. Koos oleme läbirääkimistel neid seisukohti kaitstes tugevamad.“ Ta lisas, et Eesti kuulub uuel perioodil üleminekupiirkondade hulka, mis võib kaasa tuua omaosaluse tõusu projektides ja toetuste määra languse.

Esimehed arutavadki kohtumisel Euroopa Liidu järgmise eelarveperioodi (2021–2027) läbirääkimiste seisu.

Lisaks arutatakse detsembri alguses Helsingis toimuva COSAC-i ehk Rahvusparlamentide Euroopa Liidu asjade komisjonide täiskogu istungi programmi, kus on suur rõhk kliimateemadel.

Leedulased annavad ka ülevaate Rail Baltica projekti arengust riigis. Koos vaadatakse üle Kaunase raudteesõlm, kus kevadel algas Leedu esimese Rail Baltica raudteelõigu ehitamine.

Riigikogu pressiteenistus
Kristi Sobak
tel 631 6592, 51 906 975
e-post kristi.sobak@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Kadri Simson: peaminister kinnitas oma mandaati

„Opositsioon väitel oleks peaminister Jüri Ratas justkui politseijuhi tagandamist pealt vaadanud ning läinud vastuollu õigusriigi põhimõtetega. Tegelikult ei seisa ükski kirjapandud seadusetäht ise enda eest ning selles kriisis oli just peaminister see, kes õigusriigi mõtte ilma vilesid puhumata ja tulesid vilgutamata otsekohe kehtestas,“ sõnas Simson. Lisades, et opositsioonil on suur soov kedagi karistada, aga konflikte saab lahendada ka nii, et igale osapoolele jääb alles väärikus.

Keskerakonna aseesimehe Kadri Simsoni sõnul on Jüri Ratase poolt juhitud valitsused teinud mitmeid edasiviivaid otsuseid, nii eelmises kui ka tänases valitsuses. „Eelmise valitsuse poolt kehtestatud maksureform mitte ainult ei tõstnud madalamat ja keskmist palka teenivate inimeste sissetulekuid, vaid aitas vähenda ümbrikupalga maksmise osakaalu. Tänane valitsus on esimeste kuude jooksul jõudnud teha positiivseid otsuseid, mille osas saame sisulisi arutelusid pidada riigikogu sügisistungijärgul. Olgu selleks siis riigireform, pensionitõus või noorte kodakondsust puudutav küsimus,“ ütles Simson riigikogus peetud kõnes.

„Oluline on ümber lükata ka mitmed saalis kostnud valeväited, nagu elaks praegune valitsus Reformierakonna valitsuse kogutud reservide arvelt. 2014. aastal oli Reformierakonna juhtimisel valitsussektori netopositsioon -0,2%, mis halvenes järk-järgult veelgi. Jüri Ratase valitsus on käitunud reservidega vastutustundlikult. Praeguste prognoosi kohaselt väheneb võlakoormus reservide mahust kiiremini, mistõttu suurenevad netovarad 2019. aasta lõpuks 0,3%-ni SKP-st,“ lükkas Simson valeväited ümber.

Riigikogu arutas tänasel erakorralisel istungil peaminister Jüri Ratasele esitatud umbusaldusavaldust, mille algatasid 44 saadikut. Umbusaldusavaldus ei leidnud toetust, poolt hääletas 40 saadikut, vastu oli 55 saadikut.

Indrek Saar: peaminister kannab täisvastutust ühiskonna lõhestamise eest

Saare sõnul annab ainuüksi Mart ja Martin Helme katse tagandada seadusevastaselt ametist politseijuht ja sellele järgnenud peaministri leebe reaktsioon põhjuse seada nii valitsusjuhi kui kogu valitsuse usaldusväärsus küsimärgi alla.

„Siseminister ja rahandusminister näitasid taaskord kogu ühiskonnale oma tahet lammutada demokraatlik õigusriik. Ei tea mitmes kord astusid nad Eesti põhiseaduse mõtte ja sätte vastu,“ rääkis Ratase umbusaldushääletuse eel kõne pidanud Saar. „Hiljutine valitsuskriis on vaid kild pea neli kuud kestnud mustris, kus ühe valitsuserakonna juhtkond alavääristab või solvab mõnda ühiskonnagruppi, peab Eesti iseseisvuse suurimaks ohuks Euroopa Liitu ja õhutab ühiskonnas Euroopa Liidu vastasust…Kõik see on toimunud Jüri

Ratase silme all, kas tema vabanduste saatel või siis vaikival nõusolekul,“ lisas Saar.

Sotsiaaldemokraatide liidri kinnitusel lasub Jüri Ratasel täisvastutus selle eest, et Eesti ühiskond on tänu EKRE juhtidele varasemast rohkem lõhenenud, et nii meie sisepoliitiline kui välispoliitiline kurss on muutumas ja liitlassuhted on proovile pandud.

„Ratase vedamisel ei ole meie Eesti muutunud ühtehoidvamaks ja ühtsemaks. Ratase juhitud valitsus ei ole tulnud välja Eestit edasiviivate lahendustega. Strateegiliste, tulevikku suunatud otsuste asemel on valitsuse arsenalis kolme erakonna hetkekasust kantud populistlikud ja tihti ka vandalistlikud sammud,“ rääkis Saar.

„Sotsiaaldemokraadid leiavad, et peaministri usalduskrediit on ammendunud – seepärast hääletame me Jüri Ratase umbusaldusavalduse poolt. Mida kiiremini tänane, Eesti rahvuslikke huve kahjustav valitsus vahetub, seda parem Eestile,“ lõpetas Saar.

Täiendav info: Indrek Saar, 5082436

Helmen Kütt: Tööandjapensionile tuleb hoog sisse lükata

„Tänase pensionisüsteemi vastutustundetu lammutamise asemel, mida valitsuskoalitsioon praegu üritab, tuleb hoopis soodustada vabatahtlikku pensionieaks säästmist, et meil ei oleks tulevikus väga palju kõrges eas väga vaeseid inimesi,“ ütles Helmen Kütt. „Sotsiaaldemokraadid pakuvad ühe lahendusena maksumuudatust, mille alusel kohaldatakse tööandja pensionifondi tehtud sissemaksetele 13-protsendilist sotsiaalmaksu määra.“ Kehtiva korra järgi tuleb neilt maksetelt tasuda 33 protsenti sotsiaalmaksu.

Küti sõnul ei motiveeri tänased reeglid tööandjaid kuidagi kolmandasse sambasse panustama, sest see on neile väga kulukas. Vaid üksikud Eesti tööandjad on seni seda võimalust kasutanud.

„Tööandjapensionile tuleb hoog sisse lükata. Maksusoodustus motiveerib tööandjaid tegema suuremas mahus makseid töötaja vabatahtlikku pensionikindlustusse. See parandab inimeste toimetulekut pensionieas,“ rääkis Kütt.

Sotsiaalkomisjoni aseesimehe sõnul Eesti ühiskond vananeb, mistõttu tuleb ka meie kolmesambalist pensionisüsteemi paremaks ja tõhusamaks muuta. „Nii rahandusministeeriumi, sotsiaalministeeriumi kui Euroopa Komisjon prognoosid näitavad, et pensionitõus tulevikus aeglustub ja jääb palgatõusust maha. Täiendav säästmine vanaduspõlveks on seega ülioluline,“ lausus Kütt.

Täiendav info: Helmen Kütt, 5114339