Riigikogu eelinfo kolmapäevaks, 31. jaanuariks
Komisjoni istung
Väliskomisjoni istungil – kell 12: Eesti seisukohad 2.–3. veebruarini toimuval Euroopa Liidu välisministrite mitteametlikul kohtumisel (Gymnich), kutsutud välisminister Margus Tsahkna.
Sündmused
Riigikogu aseesimees Jüri Ratas viibib maakonnavisiidil Järvamaal.
Riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu ja aseesimees Leo Kunnas osalevad mereväe tehnoloogia konverentsil „Navy Tech – Systems of Systems“ (Hilton Tallinn Park Hotel).
Kell 10 – väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kohtub Ukraina Diplomaatilise Akadeemia ametnikega.
Kell 18 – Riigikogu aseesimees Jüri Ratas külastab Rahumäe Põhikooli.
Välislähetus
26. jaanuar – 2. veebruar
Riigikogu esimees Lauri Hussar viibib Balti riikide spiikrite ühisvisiidil Kanadas ja Ameerika Ühendriikides.
Riigikogu pressiteenistus
Eleen Lindmaa
631 6456, 5551 4433
[email protected]
päringud: [email protected]
Riigikogus moodustati säilenõtke liikuvuse toetusrühm
Hussar Kanadas: Ukraina on meie väärtuste kaitse eesliinil
Hussar ütles Ottawas kohtumisel Kanada parlamendi alamkoja spiikri Greg Fergusega, et Venemaa Ukraina-vastase agressiooni puhul on tegu rünnakuga meie väärtustel põhineva maailmakorra vastu. „Selle kaitseks peab pingutama terve demokraatlik maailm. Peame jätkama Ukraina igakülgset toetamist kuni Ukraina võiduni. Ukraina on meie väärtuste kaitse eesliinil,“ ütles ta ning lisas, et peale sõjalise abi andmise tuleb panustada ka Ukraina ülesehitusse.
Hussar toonitas ka, et Venemaa peab hüvitama Ukrainale agressiooniga tehtud kahju. Ta juhtis tähelepanu, et Riigikogus on arutlusel eelnõu, mis loob võimaluse kasutada Ukrainale tekitatud sõjakahjude hüvitamiseks rahvusvaheliste sanktsioonide alusel Venemaa külmutatud varasid, ning pidas oluliseks koostööd Kanada parlamendiga, mis menetleb samasisulist eelnõu. Rääkides koostööst NATOs, rõhutas Hussar vajadust teha kõik selleks, et tuua suvel toimuval Washingtoni tippkohtumisel Ukraina NATO-le lähemale.
Balti riikide parlamentide esimehed tunnustasid Kanadat kui Lätis asuva NATO lahingugrupi raamriiki panuse eest Balti riikide julgeoleku tugevdamisse. Kohtumisel rääkisid spiikrid ka riikide kaitsevõime tugevdamisest ning kaitse- ja majanduskoostööst. Lisaks parlamendi esimehele kohtusid spiikrid Ottawas Kanada parlamendi Põhja- ja Baltimaade parlamendirühma liikmetega.
Balti spiikrite visiit jätkub Ameerika Ühendriikides, kus nad kohtuvad esindajatekoja spiikri Mike Johnsoni, endise spiikri Nancy Pelosi, senati väliskomisjoni esimehe Benjamin Cardini ning teiste esindajatekoja ja senati liikmetega.
Lisaks Hussarile osalevad visiidil Läti parlamendi esimees Daiga Mieriņa ja Leedu parlamendi esimees Viktorija Čmilytė-Nielsen.
Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
[email protected]
päringud: [email protected]
Osalemine konverentsil
Riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu ja aseesimees Leo Kunnas osalevad 30.01.-01.02.2024 mereväe tehnoloogia konverentsil “Navy Tech – Systems of Systems Conference” (Hilton Tallinn Park Hotel).
.
Kohtumine Euroopa Liidu sõjalise komitee esimehega
Riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu ja liige Peeter Tali kohtusid Euroopa Liidu sõjalise komitee esimehe (CEUMC) kindral Robert Briegeriga.
Kohtumine kontradmiral Cédric Chetaillega
Riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu kohtus Prantsusmaa suursaadiku residentsis kontradmiral Cédric Chetaillega.
Riigikogu eelinfo reedeks, 1. detsembriks
Komisjoni istung
Euroopa Liidu asjade komisjoni videoistungil – kell 9: Eesti seisukohad 4.–5. detsembril toimuval Euroopa Liidu justiits- ja siseküsimuste nõukogu istungil, kutsutud justiitsminister Kalle Laanet ja siseminister Lauri Läänemets; Eesti seisukohad 4. detsembril toimuval Euroopa Liidu transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika nõukogu (transport), kutsutud Kliimaministeeriumi esindajad; Eesti seisukohad 5. detsembril toimuval Euroopa Liidu transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika nõukogu (telekommunikatsioon), kutsutud majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo; Eesti seisukohad 7.–8. detsembril toimuval konkurentsivõime nõukogu kohtumisel (teadus), kutsutud haridus- ja teadusminister Kristina Kallas.
Sündmus
Kell 8.51 – Kaitseliidu Tallinna maleva Toompea malevkonna esindajad assisteerivad malevkonna moodustamise aastapäeva puhul riigilipu heiskamist Pika Hermanni torni.
Välislähetused
27. november – 6. detsember
Riigikogu liige Kristo Enn Vaga osaleb konverentsil „Effective legislative practices and constituent outreach“ Washingtonis Ameerika Ühendriikides.
29. november – 2. detsember
Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson, aseesimees Henn Põlluaas ning liikmed Anti Poolamets ja Luisa Rõivas on väliskomisjoni visiidil Ateenas Kreekas.
29. november – 4. detsember
LGBT+ kogukonna toetusrühma esimees Eduard Odinets osaleb Victory Institute’i konverentsil Washingtonis Ameerika Ühendriikides.
30. november – 1. detsember
Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) Eesti delegatsiooni liige Eerik-Niiles Kross osaleb ENPA õiguskomisjoni kohtumisel Pariisis Prantsusmaal.
30. november – 2. detsember
Balti Assamblee Eesti delegatsiooni esimees Timo Suslov osaleb Beneluxi Parlamentidevahelise Assamblee istungil Middleburgis Hollandis.
30. november – 4. detsember
Riigikogu liige Martin Helme osaleb algatuse Identiteedi ja Demokraatia partei (ID) juhtide kohtumisel Firenzes Itaalias.
Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
tel 631 6592, 510 6179
e-post [email protected]
päringud [email protected]
Väliskomisjon alustab töövisiiti Kreekas
Väliskomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni sõnul jagavad Eesti ja Kreeka nii partneritena Euroopa Liidus kui ka liitlastena NATOs samu väärtusi, aga ka muresid, mis puudutavad Euroopa julgeolekuolukorda ning rändesurvega toimetulekut piiridel.
Mihkelsoni sõnul soovib komisjon saada kohtumistel ülevaate arengutest Kreeka ja Türgi suhetes ning olukorrast piiril – kui rändesurve Kreeka maismaapiiril on kevadest alates olnud stabiilne, siis merel on toimunud tugev tõus. Samuti arutatakse tema sõnul vajalikke samme, et viia Ukraina vastu agressioonisõda pidav Venemaa strateegilise lüüasaamiseni ja aidata Ukrainal sõda võita, ning räägitakse Eesti ja Kreeka koostööst, sealhulgas majandussuhete ning kaitse- ja digikoostöö tihendamise võimalustest.
Kahe päeva jooksul kohtuvad väliskomisjoni liikmed Ateenas Kreeka parlamendi riigikaitse- ja väliskomisjoni juhi Dora Bakoyannise, parlamendi aseesimehe ja Euroopa Liidu asjade komisjoni juhi Ioannis Plakiotakise, Kreeka migratsiooni- ja asüüliministri Dimitris Kairidise, asevälisministri Alexandra Papadopoulou ja rahvusliku luureteenistuse peadirektori Themistoklis Demirisega.
Samuti on delegatsioonil kohtumised Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti Frontex Kreeka ja Küprose kontori juhi Grigorios Apostolou, mõttekoja Eliamep peadirektori Maria Gavouneli ning Kreeka rannavalve esindajatega.
Lisaks komisjoni esimehele osalevad visiidil väliskomisjoni aseesimees Henn Põlluaas ning liikmed Anti Poolamets ja Luisa Rõivas. Tegu on väliskomisjoni esimese visiidiga aprillis ametisse astunud parlamendikoosseisus.
Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
[email protected]
päringud: [email protected]
Balti parlamentide väliskomisjonide juhid on ühisvisiidil Türgis
Mihkelsoni sõnul on visiidi keskseteks teemadeks Ukraina toetamine Venemaa jätkuvas agressioonisõjas, aga ka Rootsi NATOga liitumise protsess. „On väga hea meel, et Rootsi NATOga ühinemist käsitlevad Põhja-Atlandi lepingu protokollid on jõudnud ratifitseerimiseks Türgi parlamenti. Loodan, et näeme Rootsit juba õige pea alliansi täieõigusliku liikmena,“ ütles ta.
Samuti räägitakse kohtumistel pingestunud olukorrast Lõuna-Kaukaasias ja Iisraeli-Hamasi sõja mõjust Lähis-Ida julgeolekuolukorrale.
Mihkelsoni sõnul on Eesti jaoks oluline ka Türgiga tehtav kaitsealane koostöö. „Türgi on meile väga oluline partner ja liitlane NATOs. Meie heade suhete üheks näiteks on üle-eelmisel nädalal kaitseministrite allkirjastatud kaitsetööstuste koostöökokkulepe ja ligi 230 ratassoomuki hankeleping, mis panustab otseselt Eesti julgeolekusse,“ ütles ta.
Balti riikide väliskomisjonide juhid kohtuvad visiidil Türgi parlamendi väliskomisjoni esimehe Fuat Oktay, riigikaitsekomisjoni esimehe Hulusi Akari ning Euroopa Liidu ja Türgi ühiskomisjoni esimehe İsmail Emrah Karayeliga. Samuti on neil plaanis kohtumised presidendi välispoliitika- ja julgeolekunõuniku, Türgi parlamendi väliskomisjoni endise juhi Akif Çağatay Kiliçi, välisministri Hakan Fidani ja asevälisministri Mehmet Kemal Bozayga.
Lisaks Mihkelsonile osalevad visiidil Läti parlamendi väliskomisjoni esimees Rihards Kols ja Leedu parlamendi väliskomisjoni esimees Žygimantas Pavilionis.
Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
[email protected]
päringud: [email protected]
Tanel Kiik: usalduskriisi lahendamiseks tuleb moodustada Riigikogu uurimiskomisjon
Tanel Kiige sõnul annab uurimiskomisjoni kokku kutsumiseks aluse Riigikogu kodu- ja töökorra seadus, mis kohustab kutsutud isikuid uurimiskomisjoni ette ilmuma, andma selgitusi ning vastama küsimustele. “Uurimiskomisjonil on õigus kutsuda komisjoni ette isikuid ning nõuda oma ülesannete täitmiseks vajalikke andmeid ja dokumente. Uurimiskomisjoni kutse peale mõjuva põhjuseta ilmumata jätmise, andmete või dokumentide esitamata jätmise või selgituste andmisest või küsimustele vastamisest keeldumise eest karistatakse kuni 300 trahviühiku suuruse rahatrahviga,” täpsustas Keskerakonna fraktsiooni esimees.
Tanel Kiik saatis vastava pöördumise ka Riigikogu juhatusele ja fraktsioonide esimeestele, lisades, et peab vajalikuks ka Riigikogu Vanematekogu kokku kutsumist, et ühiselt arutada, kuidas poliitilist olukorda lahendada ning mil viisil tagada parlamendi komisjonide töövõime.
“Eesti on juba teist nädalat tõsises usaldus- ja valitsuskriisis peaministri abikaasa osalusega ettevõtte äritegevuse tõttu Venemaal. Avalikkuse reaktsioon ja erinevad arvamusuuringud näitavad üheselt, et Eesti rahvas ootab peaministrilt märksa põhjalikumaid selgitusi ning poliitilise vastutuse võtmist. Paraku on nii peaminister kui Venemaal äri ajavad ettevõtjad seni keeldunud isegi Riigikogu erikomisjonide ette tulemisest, mis on usalduskriisi veelgi süvendanud,” rääkis Tanel Kiik.
Uurimiskomisjonil tuleb Tanel Kiige sõnul anda vastused vähemalt allolevatele küsimustele:
1. Millal sai peaminister teada, et tema abikaasa osalusega ettevõte teostab äritegevust Venemaal? Millal ja kelle poolt tehti otsus see lõpetada?
2. Kas Eesti julgeolekuasutused olid viidatud äritegevusest teadlikud ning kas nad on juhtinud kaasnevatele riskidele ka peaministri tähelepanu?
3. Millistel asjaoludel ja tingimustel andis peaminister oma abikaasa ettevõttele kokku 370 000 eurot laenu?
4. Kas peaministri poolt laenatud raha kasutati äritegevuse edendamiseks Venemaal ja kas peaminister teenis laenu pealt ka intressitulu?
5. Milliseid järeldusi ja muudatusi õigusaktides peame tegema, et tulevikus sarnaseid Eesti välis- ja julgeolekupoliitikat õõnestavaid olukordi vältida?
