Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikontrolör vastas arupärimisele kultuuriehitiste rahastamise kohta

Riigikogu liikmete Priit Sibula, Tõnis Möldri, Mart Maastiku, Helir-Valdor Seederi, Urmas Reinsalu ja Riina Solmani esitatud arupärimisele riikliku tähtsusega kultuuriehitiste rahastamise kohta (nr 600) vastas riigikontrolör Janar Holm.

Arupärijad viitasid asjaolule, et meil on riiklikult tähtsad kultuuriobjektid, mille nimekiri on Riigikogus kokku pandud. Selle asemel, et sinna lisada uus objekt, kus paistab olevat konsensus, siis nüüd on selle nimekirja ja seaduse, otsuse avamise asemel otsustatud muuta kultuurkapitali seaduse ja hasartmängumaksu seadust.

Arupärijad soovisid teada, kuidas on võimalik Eesti õigusaktide kohaselt rahastada täiendavat kultuuriehitist nõnda, et see ei mõjuta Riigikogu otsustega kinnitatud riikliku tähtsusega kultuuriobjekti valmimist.

Holmi sõnul on küsimus seotud sellega, et arupärimises viidatud eelnõu kohaselt võib Eesti Kultuurkapitali nõukogu kultuuriministri ettepanekul ja piisava hulga raha olemasolu korral lisaks Riigikogu kinnitatud riiklikult tähtsatele kultuuriehitistele otsustada ühe riikliku tähtsusega kultuuriehituse rahastamise, kui see ei mõjuta Riigikogu poolt kinnitatud riikliku tähtsusega kultuuriehitiste valmimist.

Küsimus sellest, kas täiendava kultuuriehitise rahastamine võib mõjutada Riigikogu otsustega kinnitatud riikliku tähtsusega kultuuriehitise valmimist, tekib teisel juhul, kui objektid kallinevad või kui Riigikogu otsuses nimetatud objektide ehitamist on võimalik varem alustada. „Minu hinnangul täiendava kultuuriehitise lisandumine ei takista Riigikogu otsusega varem kinnitatud kultuuriehitiste valmimist juhul, kui see ei lükka edasi nende ehitamise algust ega pikenda nende ehitamise aega,“ ütles Holm.

Holm ütles, et riigikontrolörina ei saa ta anda hinnangut sellele, kas otsustusõiguse andmine ministrile on põhjendatud või põhjendamatu. Riigikogul on võimalik Eesti Kultuurkapitali seadust muutes otsustada erinevate viiside üle kultuuriehitiste jaoks laekunud summade jagamisel, sealhulgas praeguses eelnõus esitatud kujul. „Küll aga menetlusökonoomika seisukohast oleks Riigikogul olnud soovi korral võimalik eelnõuga soovitud eesmärk saavutada ka lihtsamalt ja väiksema menetlusvaevaga,“ selgitas Holm.

Ta märkis, et eelnõu seletuskirja kohaselt tehakse muudatused riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamise otsustusprotsessis selleks, et luua võimalus Eesti Rahvusringhäälingu uue telemaja ehitamiseks. „Selle eesmärgi täitmiseks oleks piisanud sellest, kui Riigikogu oleks oma otsusega täiendanud riiklikult tähtsate kultuuriobjektide pingerida uue objektiga: Eesti Rahvusringhäälingu uue telemajaga,“ ütles Holm.

Alates 1996. aastast on kavandatava riiklikult tähtsa kultuuriobjekti staatuse andnud Riigikogu. Eelnõu vastuvõtmisel otsustab Riigikogu kultuurikomisjonile heakskiitmiseks ja kultuurkapitali nõukogule otsustamiseks esitatava riiklikult tähtsa kultuuriobjekti kultuuriminister.

Arupärijad viitasid asjaolule, et Riigikogu on teinud otsuse rahastada filmilinnakut, ühte seaduses nimetatud viiest objektist. Nüüd on selgunud, et üleminekufondi vahenditest hakatakse rajama Jõhvi rahvusvahelist filmistuudiote kompleksi.

Holm selgitas, et riigikontrolli andmetel ei ole Jõhvi rahvusvahelise filmistuudiote kompleksi ehitamise rahastamise otsust veel tehtud. Otsus sünnib meile antud info kohaselt märtsis või aprillis. Küll on aga jaanuari lõpus majandus- ja kommunikatsiooniministri poolt kinnitatud Ida-Virumaa inkubatsiooniteenuste programm, mis on osa tervikprogrammist, millega luuakse Jõhvi kaks inkubatsioonikeskust filmitööstuse produktsiooni tugiteenusteks ning digitaalsete multimeediateenuste arendamiseks.

Holm märkis, kas erinevatest allikatest avaliku raha suunamine erinevate filmilinnakute rajamiseks on põhjendatud, siis seda saab hinnata ka Riigikogu ise, kes on kinnitanud riikliku tähtsusega kultuuriehitiste nimekirja.

Peaminister Kaja Kallas vastas arupärimistele, mis käsitlesid Eesti kriitilist demograafilist olukorda (nr 597), Eestist lähtuvat Venemaaga seotud äritegevust Ukraina sõja ajal (nr 598) ning automaksu negatiivseid mõjusid lastega peredele (nr 602).

Arupärimise esitajad võtsid menetlusest tagasi peaminister Kaja Kallasele esitatud arupärimise (nr 426), mis käsitles valitsuse plaani sulgeda Koidula piiripunkt.

Istung lõppes kell 19.21

Istungi stenogramm

Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]

Anastassia Kovalenko-Kõlvart: konkurentsiseaduse muudatused on põhiseadusega vastuolus

“Konkurentsiametist saab uus karistusorgan. Arvestades trahvide suurust ja ametile antavat läbiotsimise õigust on nende menetluse puhul olemuselt tegemist süüteomenetlusega, mille mõned tagajärjed väljuvad oma intensiivsuselt isegi kriminaalmenetluse piirest,” lausus Anastassia Kovalenko-Kõlvart.

Selle asemel, et rohkem kui kaks aastat väldanud majanduslanguse tingimustes ettevõtteid toetada, teeb valitsus Anastassia Kovalenko-Kõlvarti sõnul kõik selleks, et majanduskeskkonda veelgi halvendada ja ettevõtjaid hirmu all hoida. “On arusaamatu, mis probleemi soovitakse lahendada. Kas meil on tõesti nii palju konkurentsialaseid rikkumisi, et valitsus on ettevõtjatest teinud uued vaenlased, otsides karmimaid karistusmeetmeid, mida oleks lihtsam ja kiirem rakendada. Samal ajal kui kõik majanduseksperdid ütlevad, et praeguses kriisis tuleb ettevõtlust aidata, on valitsus hoopis asunud ettevõtlusega võitlema. Valitsus on läinud niivõrd hoogu ettevõtjate karistamise tahtega, et on isegi valmis minema põhiõiguste vastu ning loobuma sellisest aluspõhimõttest, nagu süütuse presumptsioon,” lisas Keskerakonna saadik.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart lisas, et ettevõtjatel on oht jääda seninägematul määral ametkondliku suva ja võimalike kuritarvituste meelevalda. “Põhimõtteliselt võime olla olukorras, kus 100-miljonilist rahatrahvi saab määrata ilma isikut ära kuulamata, piirdudes isiku kaasamisega talle rahatrahvi määruse kättetoimetamisega,” selgitas õiguskomisjoni aseesimees. “On täiesti arusaamatu, kuidas plaanitakse kaasata halduskohtuid ning millised on võimalused menetluses osalemiseks või otsuste vaidlustamiseks.”

Majanduskomisjon otsustas saata eelnõu esimesele lugemisele, mis toimub 10. aprillil.

Riigikogu eelinfo teisipäevaks, 12. märtsiks

Kell 10 – täiskogu istung

Esimene lugemine – neli eelnõu

Riigikaitsekomisjoni algatatud elektroonilise side seaduse ja looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (392 SE) eesmärk on täiendada seadusandlust, et ohualapõhist ohuteadet saaks edastada lisaks hädaolukorra lahendamise õppusele ka sõjaväelise väljaõppe ehk õppekogunemise, suurõppuse ja lisaõppekogunemise puhul. Täiendav alus võimaldab elu ja tervist või riigi julgeolekut ohustavate sündmuste lahendamiseks paremini valmistuda ka juhul, kui õppus korraldatakse eesmärgiga valmistada ette riigi sõjalist kaitset.

Teise olulise muudatusena võimaldatakse sõjaväelise väljaõppe tõhusamaks läbiviimiseks ja riigikaitse eesmärgi saavutamiseks harjutada teatud reaalseid võimeid, näiteks jõgedele pioneerisildade paigaldamist ja nende eemaldamist. Eelnõuga luuakse õiguslik alus, et Keskkonnaamet saaks anda Kaitseväele nõusoleku kasutada ranna ja kalda piiranguvööndit ning ehituskeeluvööndit õppekogunemise läbiviimiseks.

Kolmanda muudatuse eesmärk on võimaldada ranna ja kalda ehituskeeluvööndis ehitada ehitist, mis tagab riigikaitse eesmärgi, samuti võimaldada riigikaitse tagamiseks omandatava veekoguäärse ehitisega kinnisasja omanikule pakkuda kinnisasja vahetust samaväärse kinnisasja vastu.

Rahanduskomisjoni algatatud riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõuga (391 SE) suurendatakse Riigikogu rolli põhiseaduslike institutsioonide eelarveotsuste tegemisel ning välditakse olukorda, kus valitsus otsustab nende sõltumatute institutsioonide rahastamise üle, kelle ülesanne on täitevvõimu tegevuse sõltumatu kontrollimine ja tasakaalustamine.

Eelnõu loob aluse, et põhiseaduslike institutsioonide eelarvetaotlused kiidab heaks Riigikogu rahanduskomisjon enne riigieelarve eelnõu algatamist Riigikogus. Valitsusel on ka edaspidi õigus ja kohustus hinnata põhiseadusliku institutsiooni eelarvetaotlust. Põhiseaduslikud institutsioonid esitavad eelarvetaotlused täies ulatuses rahanduskomisjonile ja Rahandusministeeriumile ning erimeelsuste korral esitab valitsus eriarvamuse koos põhjendusega rahanduskomisjonile. Rahanduskomisjoni otsus ja põhiseaduslike institutsioonide eelarvetaotlused lisatakse riigieelarve eelnõu seletuskirja juurde lisadena.

Põhiseaduse järgi on Riigikogu, Vabariigi President, Riigikontroll, Õiguskantsler ja Riigikohus kui põhiseaduslikud institutsioonid oma tegevuses sõltumatud. Sõltumatus kui demokraatliku õigusriigi alus ja võimude lahususe kindlustaja tähendab kõige üldisemalt, et põhiseaduslikud institutsioonid peavad oma ülesannete täitmisel olema vabad muude riigivõimuharude, eelkõige täitevvõimu survest.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (289 SE) võimaldab kohaliku omavalitsuse volikogudel korraldada siduvaid rahvahääletusi ja kehtestada võimalus kohalikel elanikel endil rahvaalgatuse korras rahvahääletusi esile kutsuda.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (276 SE) soovitakse muuta seadust nii, et valitsuse liikmete osas oleks tagatud julgeolekukontroll kogu riigisaladuse loa kehtivuse perioodi jooksul.

Kell 14 – komisjonide istungid

Keskkonnakomisjonis – arvamuse andmine majanduskomisjonile energiamajanduse korralduse seaduse ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse täiendamise seaduse eelnõu (359 SE) kohta, kutsutud Kliimaministeeriumi ja Eesti Keskkonnaühenduste Koja esindajad; arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile: Eesti seisukohad kombineeritud transpordi direktiivi eelnõu kohta (COM (2023) 702), kutsutud Eesti Sadamate Liidu, Logistika ja Transiidi Assotsiatsiooni, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Kliimaministeeriumi esindajad;

kultuurikomisjonis Haridus- ja Teadusministeeriumi tööplaanid, hariduslepe, koolivõrgu korrastamine, kutsehariduse reform, kutsutud haridus- ja teadusminister Kristina Kallas; Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele õpetajate töötingimuste parandamiseks“ eelnõu (373 OE), Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmiseks“ eelnõu (279 OE), kutsutud Haridus- ja Teadusministeeriumi esindaja;

põhiseaduskomisjonis – rahvusvahelise sanktsiooni seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (332 SE), kutsutud õiguseksperdid; kohtuhaldusmudeli väljatöötamiskavatsusest;

rahanduskomisjoni ja maaelukomisjoni ühisel istungil mootorsõidukimaksu seaduse eelnõu (364 SE), kutsutud huvigruppide ja Rahandusministeeriumi esindajad; istung on avalik, toimub veebiülekanne (Riigikogu konverentsisaal);

riigikaitsekomisjoni väljasõiduistungil – kell 14.15: Ameerika Ühendriikide Euroopa väejuhatuse juhitava suurõppuse Austere Challenge 24 (AC24) külastamine;

sotsiaalkomisjonis – kohalike omavalitsuste sotsiaaltransporditeenus puuetega inimestele, kutsutud Sotsiaalministeeriumi, Eesti Linnade ja Valdade Liidu, Eesti Puuetega Inimeste Koja, Õiguskantsleri Kantselei ning Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti esindajad;

väliskomisjonis – julgeolekuolukorra arengud, kutsutud Kaitsepolitseiameti esindaja;

õiguskomisjonis arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile: Eesti seisukohad Euroopa Liidu määruse kohta äritehingutes esinevate hilinenud maksete tõkestamiseks (COM(2023) 533), kutsutud Justiitsministeeriumi esindajad; Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades denonsseerimise seaduse eelnõu (362 SE), kutsutud Justiitsministeeriumi esindaja ja muudatusettepaneku esitaja; Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele vähendada kohtutäituritel sissenõude summast sõltuvaid põhitasu määrasid poole võrra“ eelnõu (273 OE); Riigikogu otsuse ,,Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele sisekaitsereservi loomise kohta Siseministeeriumi valitsemisalas“ eelnõu (275 OE); Riigikogu otsuse ,,Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele prokuratuuri üle teenistusliku järelevalve teostamise tõhustamiseks“ eelnõu (280 OE).

Sündmused

Kell 8.30 – Estonia laevahuku uurimise toetusrühma koosolek; koosolekust on veebiülekanne (ruum L333).

Kell 11 – Eesti-Taani parlamendirühma liikmed kohtuvad Taani suursaadiku Niels Boel Abrahamseniga.

Kell 13 rahanduskomisjon kohtub Euroopa Kontrollikoja presidendi Tony Murphyga (A. Rei nõupidamisruum).

Kell 19.30 – väliskomisjoni liikmed kohtuvad Prantsusmaa suursaadiku Emmanuel Mignot’ga.

Välislähetused

3.–14. märts
Riigikogu Eesti-Taiwani toetusrühma esimees Kristo Enn Vaga on visiidil Taipeis Taiwanis.

10.–15. märts
Riigikogu liige Eerik-Niiles Kross kuulab ÜRO julgeolekunõukogu istungit ja kohtub ÜRO esindajatega New Yorgis ja Washingtonis Ameerika Ühendriikides.

11.–13. märts
Riigikaitsekomisjoni liige Raimond Kaljulaid osaleb Baltimaade ja Saksamaa kaitse- ja julgeolekupoliitika seminaril Berliinis Saksamaal.

12.–15. märts
Riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu osaleb kaitse- ja strateegiafoorumil Pariisis Prantsusmaal.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
[email protected]
päringud: [email protected]

Balti Assamblee kuulutas välja tänavuse konkursi

Kirjandusauhind antakse romaani, näidendi, luule-, novelli- või esseekogu või muu kirjandusteose autorile teose eest, mis on kirjutatud eesti, leedu või läti keeles ja millel on oluline mõju Balti regiooni kultuuriloole. Teos peab olema esmakordselt avaldatud viimase viie aasta jooksul.

Kunstiauhind antakse kunstiteose või -teoste sarja autorile või esitajale. Selle võib määrata ka lavastajale, solistile, näitlejale, balletiartistile või kunstnike rühmale väljapaistva panuse eest Balti riikide kunstialase koostöö edendamisse viimase kolme aasta jooksul.

Teadusauhind antakse humanitaar-, sotsiaal- või loodusteaduste valdkonnas tehtud märkimisväärse teadustöö/tsükli eest, millel on märkimisväärne mõju Balti regioonis ja laiemgi rahvusvaheline tähtsus ning mis on avaldatud viimase viie aasta jooksul.

Dokumendid eesti ja inglise keeles (esildis põhjendusega, nominendi elulookirjeldus ja foto, teos ja selle lühikirjeldus, kaks arvustust) palume saata e-posti aadressile [email protected]. Dokumentide esitamise tähtaeg on 3. juuni 2024.

2023. aastal sai Balti Assamblee auhinna kunstide kategoorias silmapaistva ja mitmekülgse kunstnikutöö ning projekti „Biotoopia“ eest Eesti kunstnik Peeter Laurits. Kirjandusauhinna pälvis Leedu tõlkija ja luuletaja Antanas A. Jonynas sonettide kogumiku „Naujieji sonetai“ eest. Teadusauhinna pälvis Läti muusikateadlane Arnolds Laimonis Klotiņš monograafiate eest, mis käsitlevad muusika-ja loomingulist elu sõjajärgses stalinismiaegses Lätis ning samal ajal Euroopas eksiilis toimunud Läti muusikaelu.

Eesti nominent kirjandusauhinnale oli Rein Raud romaaniga „Päikesekiri“ ning teadusauhinna nominent oli Tartu Ülikooli meediauuringute professor Andra Siibak, kelle viimase viie aasta teadustöö käsitleb uute digitehnoloogiate kasutamisega kaasnevaid võimalusi ja riske.

Balti Assamblee annab kirjandus-, kunsti- ja teadusauhindu välja alates 1994. aastast, eesmärgiga soodustada nende valdkondade arengut Balti riikides.

Riigikogu pressiteenistus
Maris Meiessaar
631 6353, 5558 3993
[email protected]
päringud [email protected]

 

Majanduskomisjon valis esimehe ja aseesimehe

Riigikogu majanduskomisjoni valimistel sai komisjoni esimeheks taas Priit Lomp ja uueks aseesimeheks valiti Aleksei Jevgrafov.

Komisjoni esimehe ja aseesimehe erakorralised valimised toimusid seoses senise aseesimehe Lauri Laatsi tagasiastumisega ja asumisega keskkonnakomisjoni liikme kohale. Taolistel puhkudel toimuvad komisjoni esimehe ja aseesimehe valimised koos.

Riigikogu pressiteenistus
Maris Meiessaar
631 6353, 5558 3993
[email protected]
päringud: [email protected]

ELAK arutab avalikul istungil Euroopa Liidu uut kaitsetööstuse strateegiat

Euroopa Liidu asjade komisjoni esimehe Liisa Pakosta sõnul on Eestil olnud väga oluline roll teiste liikmesriikide ja komisjoni nügimisel, et kaitsetööstus saaks vajaliku tähelepanu ja toe. Pakosta märkis, et ühine kaitsetööstuse rahastamine ja piirangute leevendamine on praeguses julgeolekuolukorras hädavajalik.

„Kogu senise ajaloo jooksul on Euroopa Liit rõhutanud oma rolli rahu hoidjana ja lükanud kaitsetööstust piinlikkustundega kuskile laua alla peitu. Lõpuks on aru saadud, et rahu jaoks on vaja nii raudset heidutust kui ka senisest palju rohkem Ukraina abistamist relvade ja tehnoloogiaga,“ lausus Pakosta. Ta rõhutas, et väga tähtis on seejuures saada rohkem selgust rahastusse, mis võib ka puudutada iga Euroopa Liidu kodanikku. „Väga olulised on ka uued töökohad ja kaitsetööstuse roll majanduse ning innovatsiooni arendamisel,” loodab Pakosta.

Esimehe sõnul soovivad Riigikogu liikmed saada ülevaate, mida tähendab Euroopa Liidu uus kaitsetööstuse strateegia Eesti jaoks, millised on strateegia mõjud Eesti julgeolekule, ning ühtlasi kuulda, milline seisukoht on strateegia osas Eesti kaitse- ja kosmosetööstusel.

Strateegias kirjeldatakse Euroopa kaitsesektori tehnoloogilise ja tööstusliku baasi arendamise üksikasju ja kasutuspotentsiaali ning seatakse suund järgmiseks aastakümneks. Strateegias sätestatakse, et 2030. aastaks tuleb ühiselt hankida vähemalt 40 protsenti kaitsevarustusest. Eesmärgid on seatud ka selleks, et üha enam kaitseotstarbelisi hankeid jääks Euroopa Liitu.

Istungil avavad teemat Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Vivian Loonela, kaitseminister Hanno Pevkur, Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liidu tegevjuht Kalev Koidumäe ning Riigikogu riigikaitsekomisjoni liikmed.

Avalik istung toimub algusega kell 13 Riigikogu konverentsisaalis ja seda saab jälgida veebiülekande vahendusel. Järele saab istungit vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

Lisainfo: Liisa Pakosta tel 502 6191

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
[email protected]
päringud: [email protected]

Erikomisjon arutab omavalitsuste rahastamismudelit

Komisjoni esimehe Urmas Reinsalu sõnul ei aita pelgalt raha juurde andmine lahendada probleemi neis omavalitsustes, kelle rahalised võimalused jäävad ülejäänud omavalitsustest oluliselt maha. „Iga omavalitsuse puhul on oluline arvestada piirkondlikke eripärasid ja investeeringuvajadusi,“ lisas ta.

Kohalikud omavalitsused saavad oma tulusid vähe mõjutada, valdav osa tulusid on riigi otsustada. Kuigi riik jagab omavalitsustele raha ühtsetel alustel, jaguneb see tegelikkuses omavalitsuseti ebaühtlaselt.

Erikomisjoni istungile on kutsutud regionaalminister Madis Kallas, Eesti Linnade ja Valdade Liidu tegevdirektor Veikko Luhalaid, Pärnu linnapea Romek Kosenkranius, Saue vallavanem Andres Laisk, Kohila vallavanem Allar Haljasorg ja Setomaa vallavanem Raul Kuldre.

Komisjoni avalik istung algab kell 13.15 ja seda saab jälgida veebiülekandes.

Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

Riigikogu pressiteenistus
Eleen Lindmaa
631 6456, 5551 4433
[email protected]
päringud: [email protected]

Riigikogu eelinfo esmaspäevaks, 12. veebruariks

Kell 15 – täiskogu istung

Riigikogu kinnitab töönädala päevakorra.

Riigikogu ees peab kõne Euroopa Parlamendi president Roberta Metsola.

Riigikogu liikmete arupärimisele lemmikloomaregistri kohta (nr 594), käibemaksu tõusu kohta (nr 344) ja riigi infrastruktuuri alarahastamise kohta (nr 421) vastab regionaalminister Madis Kallas.

Riigikogu liikmete arupärimisele käibemaksu tõusu kohta (nr 239) ja rohepöörde mõju kohta Välisministeeriumi haldusalale (nr 318) vastab välisminister Margus Tsahkna.

Riigikogu liikmete arupärimisele Soodla harjutusvälja ja riigikaitse eripiirkonna 3A kasutuse kohta (nr 545), riigi infrastruktuuri rahastamise kohta (nr 330), inflatsiooni mõju kohta Kaitseministeeriumi haldusalale (nr 425), rohepöörde mõju kohta Kaitseministeeriumi haldusalale (nr 431) vastab kaitseminister Hanno Pevkur.

Riigikogu liikmete kõnesoovide korral toimub vaba mikrofon.

Komisjonide istungid

Euroopa Liidu asjade komisjonis – kell 13.30: kollektiivsest pöördumisest „EI WHO sunnimeetmete rakendamisele!“;

keskkonnakomisjonis – kell 11.10: arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile: Eesti seisukohad jäätmete direktiivi ülevaatamise kohta – COM(2023) 420, kutsutud      Kliimaministeeriumi esindajad;

kultuurikomisjonis – kell 11.10: Riigikogu otsuse „Riigikogu liikmest Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu liikme nimetamine“ eelnõu (372 OE), Riigikontrolli aruandest Riigikogule „Õpetajate vastavus kvalifikatsiooninõuetele ja ainepädevus“, kutsutud Riigikontrolli ning Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajad;

maaelukomisjonis – kell 11.10: kollektiivsest pöördumisest „Loom ei ole asi! Tema koht ei ole poeletil“, kutsutud MTÜ Loomus esindajad, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi esindajad;

majanduskomisjonis – kell 11.10: lennundusseaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (347 SE), kutsutud Kliimaministeeriumi esindajad; energiamajanduse korralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (356 SE), energiamajanduse korralduse seaduse ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse täiendamise seaduse eelnõu (359 SE), Eesti Vabariigi valitsuse ja Korea Vabariigi valitsuse vahelise lennuteenuste lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (357 SE), kutsutud kliimaminister Kristen Michal; Nordica erikontrolli tulemustest, kutsutud kliimaminister Kristen Michal ja ministeeriumi esindaja;

rahanduskomisjonis – kell 11.15: arvamuse andmine riigikaitsekomisjonile kaitseliidu seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule (335 SE) esitatud muudatusettepanekute kohta;

riigikaitsekomisjonis – kell 11: Seisukoha andmine Kaitseväe juhataja kandidaadi kolonel Andrus Merilo ametisse nimetamise kohta, kutsutud kaitseminister Hanno Pevkur, Kaitseväe juhataja kandidaat kolonel Andrus Merilo;

sotsiaalkomisjonis – kell 11.10: erivajadustega inimeste soodustused mootorsõidukimaksuga seonduvalt, kutsutud sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo, Eesti Puuetega Inimeste Koja esindaja; ortodontiateenuse kättesaadavusest ja probleemidest, kutsutud Sotsiaalministeeriumi, Tervisekassa, Terviseameti, Eesti Hambaarstide Liidu ja Eesti Ortodontide Seltsi esindajad (A. Rei nõupidamisruum);

väliskomisjonis – kell 11.15: välispoliitika arutelust olulise tähtsusega riikliku küsimusena Riigikogu täiskogul 13. veebruaril, kutsutud välisminister Margus Tsahkna; välisteenistuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (353 SE) , kutsutud välisminister Margus Tsahkna; Riigikogu avalduse „Venemaa poolt küüditatud laste tagasitoomiseks Ukrainasse“ eelnõu (375 AE);

korruptsioonivastases erikomisjonis– kell 14.30: Euroopa Komisjoni õigusriigi raporti küsimustikust;

riigieelarve kontrolli erikomisjonis – kell 13.15: rahanduspoliitikast, kutsutud rahandusminister Mart Võrklaev, Riigikontrolli esindajad; istung on avalik, toimub veebiülekanne (ruum L333 ja videosild).

Sündmus

Kell 14.25 – Riigikogu esimees Lauri Hussar kohtub Euroopa Parlamendi presidendi  Roberta Metsolaga.

 

Välislähetused

11.–13. veebruar
Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Liisa Pakosta ning rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann (12.–13. veebruar) ja liikmed Marek Reinaas (12.–13. veebruar) ja Jürgen Ligi osalevad Euroopa parlamentaarse nädala raames toimuval Euroopa Liidu stabiilsuse, majandusjuhtimise ja koordineerimise konverentsil (SECG) Brüsselis Belgias.

11.–14. veebruar
Riigikogu liige Andres Sutt osaleb tippkohtumisel World Governments Summit 2024 Dubais Araabia Ühendemiraatides.

Riigikogu pressiteenistus
Maris Meiessaar
631 6353, 5558 3993
[email protected]
päringud: [email protected]

Zelenskõi Riigikogus: tänan teid, et olete vabaduse poolel

Zelenskõi nimetas istungisaalis peetud kõnes sümboolseks, et Eesti ja Ukraina ajaloo vaatenurgast omandab 24. veebruar täiesti teise mõtte. „Just sellel päeval Eesti tähistab ja jääb alati tähistama oma vabariigi iseseisvumist. Just 24. veebruaril proovisid praegused Venemaa peremehed uuendada oma vana Nõukogude Liitu või Vene impeeriumit või mingit hübriidimpeeriumit, rünnates Ukrainat. 24. veebruaril me ei murdunud – meie kõik, meie inimesed, meie sõbrad, kogu vaba maailm,“ ütles ta.

Tema sõnul oli Ukraina enda jaoks otsustanud hakata võitlema ning maailma vabad rahvad toetasid neid. „Mõni toetas kohe, nagu Eesti, ja ma olen teile selle eest tänulik. Mõni toetas hiljem ja me hindame ka seda. Praegu on enamus maailma ühel või teisel viisil Ukraina poolel, rahvusvahelise õiguse poolel ja Vene genotsiidse agressiooni vastu,“ lausus ta ning lisas, et 24. veebruar oleks võinud muuta ajalugu uue vabadusekaotuse poole, aga ajalugu tegi pöörde veel suurema vabaduse, sõltumatuse ja Euroopa vankumatuse poole, kui keegi ette nägi.

Zelenskõi rõhutas, kui oluline on praegu toimuv võitlus võita ning mitte ainult sellepärast, et see on võitlus Ukraina rahva, linnade ja kogukondade eest, mida Venemaa proovib muuta varemeteks. „Me peame võitma selle võitluse, mitte ainult sellepärast, et selles otsustatakse meie riigi saatus ning kõikide riikide ja rahvaste saatus, kes piirnevad Venemaaga. Selles võitluses otsustatakse, milline on praegu ning milline hakkab olema peale meid ja meie lapsi ja lapselapsi globaalne suhtumine vabadusse. Vabadus peab oskama võita, seistes vastu türanniale,“ ütles ta ja lisas, et just sellepärast on Venemaa Ukraina vastu alustatud sõjal tähendus kõikide rahvaste jaoks, kes hindavad oma vabadust või kes unistavad vabaks saamisest.

Ukraina president ütles, et on siiralt tänulik selle eest, et Eesti on koos Ukrainaga. “Tänan iga toetuspaketi eest, mida te annate meie võitlejatele, meie Ukraina rahvale. Ma olen tänulik relvade eest, millega te olete aidanud. Suur tänu teie initsiatiivide eest, millel tõesti on mõju kogu Euroopa kursile! Suur tänu teie otsustavuse eest Venemaa survestamisel, et agressor tunneks tõesti, et agressioonist tingitud kõige suuremad kaotused on just temal – sellel kurjategijal, mõrtsukal, sellel terroristil, mitte sellel, kelle elu Putin on otsustanud hävitada,“ ütles ta.

Zelenskõi sõnul tuleb Venemaad kogu vabas maailmas edasi survestada. „Iga sanktsioonide vältimise skeem, mida Venemaa on kasutanud, peab olema blokeeritud. Iga vara, mida Venemaa või temaga seotud isikud on proovinud peita maailma jurisdiktsioonides, peab olema külmutatud ja kasutatud selleks, et kaitsta [Ukrainat] Venemaa agressiooni eest ja aidata [Ukrainat] uuesti üles ehitada selle sõja järel,“ märkis ta ja lisas, et iga kaitsetööstus, mis praegu on või mis võiks olla loodud Euroopas ja võiks aidata Euroopal kaitsta vabadust, peab hakkama sajaprotsendiliselt tööle.

Zelenskõi toonitas ka, et Euroopa peab vastu ainult siis, kui on ühtne. „Selle kahe aasta jooksul me oleme üles näidanud suurimat ühtsuse taset. Ja ma olen tänulik selle eest, kuidas te kaitsete seda ühtsust, kuidas te kaitsete ühiseid huvisid. Olen tänulik selle eest, kuidas te muu hulgas aitate kaasa ka meie Euroopa ja euroatlantilisele integratsioonile, selle eest, kuidas te aitate meie inimesi, ukrainlasi. See on samuti ühtsuse näide, tõelise euroopalikkuse näide. Ja eriti, kuidas te aitasite meie inimesi, kes otsisid kaitset sõja eest ja leidsid selle Eestis. Ma olen tänulik teile selle eest. Ma olen tänulik teile selle soojuse eest, teie solidaarsuse eest meiega ja loomulikult selle eest, et 24. veebruaril te valisite vabaduse,“ ütles ta.

Riigikogu esimees Lauri Hussar ütles Riigikogu istungisaalis, et Eesti on Venemaa agressioonisõjas Ukraina vastu seisnud kindlalt Ukraina kõrval ja seisab ka edaspidi. „Teie võitlus on ka meie võitlus,“ märkis ta ning lisas: „Käimasolev sõda peab lõppema Ukraina võiduga, vaba maailma võiduga.“

Pärast kõnet tegid Riigikogu liikmed istungisaalis Ukraina presidendiga ühisfoto. Kõne eel tegi Ukraina president Valges saalis sissekande külalisraamatusse ning ametlikud fotod Riigikogu esimehe ja delegatsiooniga, kuhu kuulusid juhatuse liikmed, väliskomisjoni, riigikaitsekomisjoni ja Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees ning Eesti-Ukraina parlamendirühma juhid.

Stenogramm

Fotod (autor: Erik Peinar / Riigikogu Kantselei)

Videosalvestist kõnest saab vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil nii eesti, inglise kui ka ukraina keeles.

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
[email protected]
päringud: [email protected]

Riigikogu eelinfo reedeks, 12. jaanuariks

Riigikogu eelinfo reedeks, 12. jaanuariks

Komisjonide istungid

Euroopa Liidu asjade komisjoni ja majanduskomisjoni ühisistungil – kell 9: Euroopa Liidu hoonete energiatõhususe direktiiv, kutsutud Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Vivian Loonela, Kliimaministeeriumi esindaja, Euroopa Parlamendi Eesti saadikud; istung on avalik, toimub veebiülekanne (Riigikogu konverentsisaal).

Euroopa Liidu asjade komisjonis – kell 10.30: Eesti seisukohad 15. jaanuaril toimuval eurorühma kohtumisel ja 16. jaanuaril toimuval Euroopa Liidu majandus- ja rahandusnõukogu istungil, kutsutud rahandusminister Mart Võrklaev; Eesti seisukohad 15.–16. jaanuarini toimuval Euroopa Liidu keskkonnanõukogu mitteametlikul kohtumisel, kutsutud Kliimaministeeriumi esindaja.

Sündmus

Kell 11 – Eesti-Läti parlamendirühm ja Läti-Eesti parlamendirühm külastavad Valga linnavalitsust ning Valgamaa Kutsehariduskeskust.

Riigikogu pressiteenistus
Eleen Lindmaa
631 6456, 5551 4433
[email protected]
päringud: [email protected]