Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu eelinfo reedeks, 15. jaanuariks

Komisjoni istung

Euroopa Liidu asjade komisjoni videoistungil – kell 10: Eesti seisukohad 18. jaanuaril toimuval eurorühma kohtumisel ja 19. jaanuaril toimuval Euroopa Liidu majandus- ja rahandusnõukogu mitteametlikul videokohtumisel (ECOFIN), kutsutud Rahandusministeeriumi esindajad; Eesti seisukohad 18. jaanuaril toimuval Euroopa ministrite mitteametlikul kohtumisel, kutsutud Välisministeeriumi esindajad.

Riigikogu pressiteenistus
Liisa Johanna Lukk
tel 6316456, 53310789
e-post liisajohanna.lukk@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Reformierakond alustab koalitsioonikõnelusi Keskerakonnaga

“Eilse päeva jooksul peetud vestlused viisid selleni, et toimiv valitsus on võimalik kokku panna Reformierakonna ja Keskerakonna vahel. Mul on hea meel, et kaks riigikogu suurimat erakonda on otsustanud valitsuse moodustada,” ütles Reformierakonna juht Kaja Kallas.

“Uus valitsus peab ametisse astuma väga raskel ajal. Oleme koroonakriisi keskel ja meil vaja kiiresti edasi liikuda, et säästa Eesti inimeste elu ja tervist ning hoida käigus meie majandust. Eesti ei saa endale praegu lubada poliitilist ummikseisu. Ma tunnen poliitilist vastutust, et viimaste aegade ühiskondlik pinge saaks maha võetud ja saaksime keskenduda sellele, mis on Eesti jaoks oluline,” märkis Kallas.

Koalitsioonikõnelused algavad täna kell 13.00 Riigikogus ruumis L241.

Riigikogus läbis esimese lugemise eelnõu rahvahääletuse korraldamiseks

Riigikogu hääletas Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonide ettepanekut eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt oli 48 Riigikogu liiget, vastu hääletas 51 Riigikogu liiget. Sellega jäi eelnõu menetlusse ja esimene lugemine lõpetati.  

Eelnõu (288 OE) näeb ette panna 2021. aasta 18. aprillil korraldatavale rahvahääletusele järgmine muu riigielu küsimus: „Kas abielu peab Eestis jääma mehe ja naise vaheliseks liiduks?“. Kanda hääletamissedelile küsimus: „Kas abielu peab Eestis jääma mehe ja naise vaheliseks liiduks?“ ja lahtrid vastusevariantidega „jah“ ja „ei“.

Eelnõule muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 30. detsember.

Läbirääkimistel võttis Reformierakonna (RE) fraktsiooni nimel sõna Kaja Kallas, kelle sõnul on kavandatav rahvahääletus korraga mõttetu, naeruväärne ja julm. Kallas tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata.

Keskerakonna (K) fraktsiooni nimel kõnelenud Tõnis Mölder ütles, et obstruktsioon võib ükspäev opositsioonile tulla bumerangina tagasi. Tema pöördus Riigikogu liikmete poole palvega anda rahvale võimalus pidada otsedemokraatia pidupäeva ja minna selle eelnõu aruteluga edasi.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) nimel esines referendumit toetava sõnavõtuga Mart Helme. Ta pöördus opositsioonisaadikute poole öeldes, et nende katsed seda eelnõu torpedeerida tuhandete või miljonite parandusettepanekutega on kriisi tekitamine Eesti riigis.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) fraktsiooni nimel võttis sõna Indrek Saar. Tema sõnul on see referendum halb igal ajal ja igas kohas ning ta esitas sotsiaaldemokraatide nimel eelnõu tagasilükkamise ettepaneku.

Isamaa (I) fraktsiooni nimel kõneles Helir-Valdor Seeder. Ta ütles, et perekonnaseaduses sätestatud abielu mõistet tuleb tugevamini kaitsta läbi rahvahääletuse. Seedri sõnul on silmakirjalik tänaseks kujunenud olukorras takistada rahvahääletuse läbiviimist.

Istungi alguses esitasid Riigikogu liikmed hulga protseduurilisi küsimusi seoses täiskogu IV istungjärgu 11. töönädala päevakorra kinnitamisega.

Vabas mikrofonis võtsid sõna Jevgeni Ossinovski, Lauri Läänemets, Peeter Ernits, Riina Sikkut, Andres Metsoja ja Imre Sooäär.

Istung lõppes kell 19.42.

Istungi fotod (autor: Erik Peinar, Riigikogu)

Istungi stenogramm.

Videosalvestist istungist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
6316356; 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee   
Päringud: press@riigikogu.ee

Riigikogu eelinfo teisipäevaks, 15. detsembriks

Kell 10 – täiskogu istung

Kolmas lugemine – kolm eelnõu:

Rahanduskomisjoni algatatud kogumispensionide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (287 SE) on seotud teise samba reformiga. Eelnõuga tehakse vajalikud parandused eelkõige pensioni investeerimiskontot puudutavas regulatsioonis ning parandatakse viitevead ja ebatäpsused.

Investeerimiskontoga seoses tehakse täpsustusi kontoga seotud raha ja andmete liikumises. Samuti lihtsustatakse teisest sambast raha väljamaksmise protsesse. Kui inimene läheb teisest sambast pensionile ja kasutab selleks kogu oma sambasse kogutud raha, siis eelnõu järgi lubatakse pensioniregistri pidajal selle inimese pensionikontole hiljem laekunud raha lihtsalt inimesele välja maksta või tema pensionilepingusse kanda, sõltuvalt sellest, kumba väljamakseviisi ta kasutas.

Eelnõuga laiendatakse investeerimisfondide seaduses olevat keeldu võtta pensionifondi osakute tagasivõtmise tasu osakuomanikult, kes on vanaduspensioniealine või kellel ei ole sellesse ikka jõudmiseni jäänud rohkem kui viis aastat, ka osakuomanikele, kellele on määratud puuduv töövõime ja kes teise samba reformiga on muidu ka juba nagunii võrdsustatud teise samba pensionäridega. Tagatisfondiseadusesse viiakse teise samba osakuomanikule tekitatud kahju hüvitamise regulatsiooni sisse viited pensioni investeerimiskontole, kuhu hüvitissumma tuleks kanda, kui isik ei tee enam sissemakseid pensionifondi, aga kasutab hoopis pensioni investeerimiskontot.

Lisatud muudatuste kohaselt ei saa kuni 2023. aastani esitada pensioniregistri pidajale nõuet arestida võlgnikule tehtavat väljamakset pärimise puhul, pensionile jäämise korral või isiku lahkumisel sambast enne pensioniiga. 2023. aastaks on kavas luua tehniline lahendus, mis võimaldab kohtutäituril saata pensioniregistrile arestimisakt, misjärel peab register esmalt täitma arestimisaktis oleva nõude ja alles seejärel tegema väljamakse võlgnikust pensionikonto omanikule. Seni kehtib praegune praktika, kus väljamakse tehakse pensionikonto omaniku arveldusarvele, mida kohtutäitur saab arestida.

Samuti võimaldatakse füüsilistest isikutest ettevõtjatel arvata omatoodetud põllumajandussaaduste võõrandamisest saadud tulust peale dokumentaalselt tõendatud ettevõtlusega seotud kulude täiendavalt maha kuni 5000 eurot. Muudatusel on positiivne mõju Eesti väiketalunikest FIEdele.

Valitsuse algatatud loomakaitseseaduse ja pankrotiseaduse muutmise seaduse eelnõu (226 SE) eesmärk on kaitsta loomade elu ja tervist, kui loomapidaja kohustused tuleb tema tegevuse tõttu talt üle võtta. Tegu on harva esinevate juhtumitega, näiteks kui loomakasvatajat ohustab pankrot ja tal pole enam võimalik loomade eest hoolitseda. Senise korra järgi peab loomapidamise kohustuse üle võtma kohalik omavalitsus. Muudatusega antakse see ülesanne alates 2021. aastast Põllumajandus- ja Toiduametile, mille eelarves nähakse selleks ette ka vajalikud vahendid.

Sellistes olukordades riigile tekkinud kulutused nõutakse sisse loomapidajalt, kellelt looma nõuetekohase pidamise kohustus üle võeti. Seda muudatust rakendatakse kõikide loomade suhtes: nii põllumajandusloomade kui ka lemmikloomade, tsirkuse-, katse- ja loomaaedade loomade ja teiste loomade suhtes. Muudatus ei käsitle hulkuvaid loomi.

Samuti muudetakse pankrotiseadust, nähes ka pankrotihaldurile ette kohustus tagada looma nõuetekohane pidamine, kui võlgniku vara hulka kuulub loom. Peale selle sätestatakse Põllumajandus- ja Toiduameti ning pankrotihalduri koostöökohustus.

Valitsuse algatatud tuleohutuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (120 SE) eesmärk on suurendada Eestis tuleohutute objektide hulka, teadvustada inimestele nende endi vastutust tuleohutusnõuete täitmisel, vähendada tules hukkunute arvu ning luua senisest paindlikumad võimalused avaliku ja erasektori koostööks. Vingumürgituse ja sellest põhjustatud surmade vähendamiseks muutub eelnõu kohaselt tahkeküttel küttesüsteemide olemasolul vingugaasiandur kohustuslikuks.

Peaminister Jüri Ratase poliitiline avaldus seoses COVID-19 haigusega kujunenud olukorraga Eestis.

Teise lugemise jätkamine – üks eelnõu:

Jätkub 6. mail katkestatud Eesti Reformierakonna algatatud Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse eelnõu (122 SE) teine lugemine.

Eelnõuga laiendatakse sihtgruppi ning kuulmispuudega isikute ringi, kellele Eesti Rahvusringhääling peab võimaluste piires tagama teleprogrammide originaalsaadete kättesaadavuse.

Eelnõuga asendatakse Eesti Rahvusringhäälingu seaduses § 5 lõike 1 punkti 1 kolmandas lauses sõna „vaegkuuljatele“ sõnadega „kuulmispuudega inimestele“. Seeläbi on lause sisuline mõte Rahvusringhäälingu originaalsaadete võimaluste piires maksimaalselt kättesaadavaks tegemine kuulmispuudega inimestele. Originaalsaadete hulka kuuluvad muuhulgas ka kõrgemate riigijuhtide avalikud, kogu ühiskonnale mõeldud ja rahvustelevisioonis ülekantavad pöördumised, kõned ning tervitused, mida praegu alati viipekeelega ei varustata.

Teine lugemine – kaks eelnõu:

Valitsuse algatatud maagaasiseaduse muutmise seaduse eelnõuga (256 SE) võetakse üle ELi direktiiv, mis käsitleb maagaasi siseturu ühiseeskirju.

Eelnõus toodud muudatused on seotud Konkurentsiameti täiendavate kohustustega seoses piiriüleste vaidluste läbiviimisega ja regulatsiooniga ülekandevõrgu või tootmisetapi torustiku käitamist käsitleva lepinguga sõlmimiseks kolmanda riigiga. Samuti täpsustatakse kolmanda riigi ja Eesti vahelise ülekandevõrgu või tootmisetapi torustiku käitamist käsitleva lepingu osas läbirääkimiste alustamist, lepingu sõlmimist ja selleks Euroopa Komisjonilt loa saamist.

Valitsuse algatatud kriminaalmenetluse seadustiku ja kohtuekspertiisiseaduse muutmise seaduse (arestimis- ja konfiskeerimisotsuste vastastikuse tunnustamise määruse ning Euroopa Prokuratuuri määruse rakendamine) eelnõu (261 SE) eesmärk on tagada Euroopa Liidu liikmesriikide vaheline koostöö arestimis- ja konfiskeerimisotsuste vastastikusel tunnustamisel vastavalt ELi määrusele, mis kohaldub alates 19. detsembrist 2020.

Eelnõu kohaselt on arestimisotsuste menetlemiseks ja täitmiseks pädev asutus Prokuratuur ning tunnustamiseks on pädev Harju Maakohus. Konfiskeerimisotsuste menetlemiseks on pädev Justiitsministeerium ja konfiskeerimisotsuste tunnustamiseks on pädev kohus. Eelduslikult muutub arestimis- ja konfiskeerimisotsuste vastastikune tunnustamine kiiremaks, kuna eelnimetatud määrus näeb otsuste tunnustamiseks ja täitmiseks ette konkreetsed tähtajad.

Lisaks tehakse eelnõuga muudatus seonduvalt ELi määruse kohaldumisega, mis näeb ette Euroopa Prokuratuuri asutamise. Eelnõuga sätestatakse Euroopa prokuröri ning Euroopa delegaatprokuröri volitused kriminaalmenetluses.

Eelnõule lisatud muudatustega täiendatakse sätteid, mis annavad riigi peaprokurörile teatud menetluspädevuse. Samuti sätestatakse, et Euroopa Prokuratuuri ülesannete täitmisel on Euroopa prokuröril ja Euroopa delegaatprokuröril samad õigused, mis prokuratuuril kriminaalmenetluse seadustiku kohaselt. Täpsustatakse ka prokuratuuri pädevust kohtueelses menetluses, kaebuse lahendamise korda ning ekspertiisiasutuse juhi töölepingu sõlmimist.

Esimene lugemine – kolm eelnõu:

Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse (vihakuritegude vastu võitlemine) eelnõuga (276 SE) täidetakse 2008. aastal Euroopa Liidu nõukogus vastuvõetud otsus võidelda rassismi ja ksenofoobia ilmingute vastu kriminaalõiguse vahenditega.

Seletuskirjas märgitakse, et eelnõu jõustumisel paraneb sotsiaalse keskkonna kaitsmine viha ja vaenuavalduste eest ning alusetu diskrimineerimise vastu mistahes alustel, olgu selleks siis rahvus, rass, kehaline tunnus, terviseseisund, puue, vanus, sugu, keel, päritolu, etniline kuuluvus, usutunnistus, veendumus, seksuaalne sättumus, sooidentiteet või varaline või sotsiaalne seisund.

Rahanduskomisjoni algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõuga (297 SE) antakse energia aktsiisivabastuse luba taotlevatele ja luba omavatele ettevõtjatele suuremaks paindlikkuseks hinnata aktsiisisoodustusele kvalifitseerumise hindamisperioodi pikkust. Kui kehtiv  seadus annab võimaluse hinnata elektrointensiivsust ja gaasitarbimise intensiivust viimase lõppenud majandusaasta andmete alusel, siis eelnõuga saab ettevõtja vabalt valida hindamisperioodi pikkuseks lõppenud üks kuni neli järjestikkust majandusaastat.

Eelnõuga kavandatud suurem paindlikkus annab võimaluse majandusraskusi kogevatele ettevõtjatele täita suurema tõenäosusega aktsiisisoodustuse lävendkriteeriumid ning vältida võimalikku aktsiisivahe tasumise kohustust.

Põhiseaduskomisjoni algatatud kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõuga (298 SE) muudetakse paindlikumaks kohtunike täiskogu kogunemise, hääletamise ja valimiste korda. Samuti täpsustatakse kohtunike täiskogu valitud kohtunikest liikmete ametiaja kestust omavalitsusorganites olukorras, kus nende ametiaeg on lõppenud, kuid täiskogu pole uusi liikmeid valinud.

Seletuskirjas märgitakse, et muudatuse eesmärk on tagada kohtunike täiskogu toimimine ka erandlikes tingimustes, kui kohtunikel pole võimalik füüsiliselt koguneda ja sellest tulenevalt kohtunikkonna jaoks olulisi otsuseid vastu võtta. Kehtiv regulatsioon ei võimaldada paindlikult korraldada korralise kohtuniku täiskogu kogunemist, täiskogul läbiviidavaid hääletamisi ja valimisi ning pikendada kohtunike täiskogu valitud omavalitsusorganite kohtunikest liikmete ametiaega. Kavandatavad muudatused võimaldavad kohtunike täiskogul koguneda osaliselt või täielikult videokonverentsi vormis, samuti rakendada otsuste vastuvõtmisel või omavalitsusorganite kohtunikest liikmete valimistel kirjalikku või elektroonilist hääletamist. Samuti on eelnõu eesmärk tagada omavalitsusorganite koosseisude jätkumine olukorras, kus omavalitsusorgani kohtunike täiskogu valitud kohtunikust liikme ametiaeg lõppeb tähtaja möödumise tõttu enne järgmise täiskogu toimumist.

Kell 14 – komisjonide istungid

keskkonnakomisjoni videoistungil – põlevkivituha töötlemise tehase eriplaneeringu algatamisest, kutsutud AS Ragns-Sellsi, Narva-Jõesuu linnavalitsuse, Rahandusministeeriumi ja Keskkonnaministeeriumi esindajad;

kultuurikomisjonis – kultuurivaldkonna arengukavast 2021–2035 seoses „Eesti 2035“ strateegiaga (262 OE), rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukavast 2021–2035 seoses „Eesti 2035“ strateegiaga (262 OE), kutsutud kultuuriminister Tõnis Lukas; Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse eelnõu (122 SE); Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukavast 2021–2035 (TAIE) (A. Rei nõupidamisruum);

maaelukomisjoni videoistungil – Eesti Kindlustusühistust Üks, kutsutud Eesti Kindlustusühistu Üks esindajad; MTÜ Mahetootjate Nõu- ja Jõukoja ning Tulundusühistu Wiru Vili kirjast, kutsutud Maaeluministeeriumi esindajad;

majanduskomisjonis – arvamuse andmine rahanduskomisjonile Riigikogu otsuse „Riigi pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“ heakskiitmine“ eelnõu (262 OE) kohta, kutsutud Riigikantselei ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad (Riigikogu konverentsisaal); kokkuvõte majanduskomisjoni sügisistungjärgu ja 2020. aasta töödest;

põhiseaduskomisjoni videoistungil – rahanduskomisjonile arvamuse andmine Riigikogu otsuse „Riigi pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“ heakskiitmine“ eelnõu (262 OE) kohta, kutsutud Riigikantselei esindaja; Riigikogu otsuse „Rahvahääletuse korraldamine abielu mõiste küsimuses“ eelnõu (288 OE);

riigikaitsekomisjoni videoistungil – kriisivarudest, sh kriisivarude haldamisest ja edasistest kavadest, kutsutud peaminister Jüri Ratas, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning AS Eesti Vedelkütusevaru Agentuuri esindajad; sidevahendite ristkasutusest ja koordineerimisest kriisiolukorras, kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Riigikantselei ning Riigi Infokommunikatsiooni SA esindajad;

sotsiaalkomisjoni videoistungil – digiretsepti alusel ravimite kättesaadavuse tagamisest e-apteekides, kutsutud Sotsiaalministeeriumi, Justiitsministeeriumi ja Andmekaitse Inspektsiooni esindajad; viimastest küberrünnakutest riigiasutustele, kutsutud Riigi Infosüsteemide Ameti, Terviseameti, Sotsiaalministeeriumi, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse, Patsientide Ühenduse ning Andmekaitse Inspektsiooni esindajad; Riigikogu otsuse “Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele haiguspäevade hüvitamise tingimuste ja korra muudatuste väljatöötamiseks” eelnõu (289 OE);

väliskomisjoni videoistungil – väliskomisjoni tellitud uuringu „Eesti huvid ja võimalused seoses globaalsete arengutega Arktikas järgneval kümnendil“ vahearuanne, kutsutud Eesti Välispoliitika Instituudi, Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse ning Tartu Ülikooli esindajad; arengutest Ameerika Ühendriikide sise- ja välispoliitikas, kutsutud Eesti suursaadik Ameerika Ühendriikides Jonatan Vseviov.

Sündmus

Riigikaitsekomisjoni esimees Andres Metsoja ning komisjoni liikmed Johannes Kert, Ants Laaneots ja Uno Kaskpeit kohtuvad Ühendkuningriigi kaitseministri Ben Wallace’iga. Kohtumisel osaleb ka Ühendkuningriigi suursaadik Eestis Theresa Bubbear.

Riigikogu pressiteenistus
Liisa Johanna Lukk
tel 6316456, 53310789
e-post liisajohanna.lukk@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Riigikogu komisjonid arutasid teaduse ja ettevõtluse suuremat koostoimet Eesti arengus

Majanduskomisjoni esimees Sven Sester märkis, et teaduse ja teadlaste senisest suurem kaasamine ettevõtete arenemisse aitab kaasa meie majanduse pikaajalise konkurentsivõime tagamisele. „Üks huvitav ja julge sõnum arengukavas ütleb, et ettevõtete toetamisel peab fookus nihkuma ekspordimahukuselt teadmusmahukusele ja innovatsioonile ning lisandväärtuse kasvatamisele. Riigikogu saab seadusandjana hoogu anda sellega, et aitame kujundada sobiva maksu- ja seadusandliku keskkonna,“ rääkis Sester.

Aastaks 2035 arengukavas seatud eesmärkide saavutamisele aitavad Sesteri sõnul kaasa ka Eesti tugevused: meie väiksus, paindlikkus ja tehnoloogiline avatus. „Meie trumbiks on Eesti ühiskonna tehnoloogiline avatus, mis soosib innovatsiooniliste lahenduste väljatöötamist ja kasutusele võtmist,“ sõnas Sester.

Kultuurikomisjoni aseesimees Heidy Purga  ütles, et 15 aastale ette vaataval arengukaval on ambitsioonikas eesmärk siduda senisest enam majandus ja teadus, kuid selle eeltingimuseks on, et meil oleks toimiv teadussüsteem ning teadussiirdele vastuvõtlik ja võimekas ettevõtlus. „Selleks, et teadlaskond ja teadusasutused saaksid oma võimekust kasvatada, tuleb neile tagada piisav ja stabiilne rahastus. Oluline on, et rahastusinstrumendid oleksid nii tippteadusele kui teaduse järelkasvule. Näiteks tuleb tagada uute teadmiste, tehnoloogiate ja ideede loomiseks vajalike alusuuringute rahastamise jätkumine, aga ka jätkata doktoriõppe tõhususe ja atraktiivsuse kasvatamist,“ rääkis Purga.

Ta lisas et üheks heaks võimaluseks avardada teadlaskarjääri on soodustada teadlaste liikumist erinevate sektorite vahel „Kui teadlastel tekivad paindlikumad võimalused liikuda akadeemilise, avaliku ja erasektori vahel, võidab sellest nii akadeemiline maailm kui ettevõtlus,“ selgitas Purga.

Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava viib ellu Eesti pikaajalist arengustrateegiat „Eesti 2035“.

Istungi fotod. (autor: Erik Peinar, Riigikogu)

Riigikogu pressiteenistus
Veiko Pesur
tel 631 6353, 55 590 595
e-post veiko.pesur@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Rahanduskomisjon saatis maksuvaba tulu arvestamisega seotud eelnõu esimesele lugemisele

Rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk ütles, et eelnõuga võrdsustatakse ka residendist füüsilise isiku ja muu lepinguriigi residendist füüsilise isiku maksuvaba tulu arvestus Eestis. „Ka kehtiv  seadus võimaldab muu lepinguriigi füüsilisest isikust residendil teha Eestis teenitud tulust neid mahaarvamisi, mida võimaldatakse residendist füüsilisele isikule. Erinevus Eesti residendi ja muu lepinguriigi residendi kohtlemises avaldub aga maksuvaba tulu arvestamises,“ ütles Kokk.

Rahanduskomisjoni liige Aivar Sõerd pidas tähtsaks võrdset kohtlemist mitmes aspektis.

“Maksuvaba tulu jooksva arvestuse korra laiendamine teise lepinguriigi residendile on tingitud eelkõige Eesti- Läti piiriala Läti residentide tõttu, kes käivad Eestis tööl. Tänasel rahanduskomisjoni istungi tuli küsida ka veidi laiemalt maksuvaba tulu arvestamise korra kohta ja et kas Rahandusministeeriumil on kavas seda korda kaasajastada. Asi on selles, et tulude kasvades satub üha rohkem inimesi oma tuludega tsooni, kus maksuvaba tulu määr sissetulekute kasvades hakkab järsult vähenema. Rahandusministeerium lubas järgmise aasta algul koostada uuendatud mõjuanalüüsi,” selgitas Sõerd.

„Eelnõuga tagatakse veel Frontexi ja EASO lähetustes osalevate teenistujate päevarahade, sõidu-, majutus- ja muude kulude hüvitiste maksustamise osas võrdne kohtlemine Euroopa Liidu institutsiooni või asutuse juures riiklikule eksperdile makstavate hüvitiste maksustamisel ja tsiviilmissioonidel osalemisel,“ ütles Sõerd.

Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (293 SE) esimene lugemine on kavas täiskogu istungil tuleva aasta 11. jaanuaril.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee

 

 

 

Anna Ebers Broughel: Teeme Ida-Virumaast Euroopa esimese “Võimaluste piirkonna”

Ida-Virumaal on palju ühist maailma piirkondadega, mis ei olnud valmis üleilmse majanduse muutusteks. Arvestades tehnoloogilist arengut 21. sajandil, on põlevkivitööstuse tähtsus möödapääsmatult langemas.

Eesti võetud rahvusvahelised kohustused jätavad vähe kahtlust, et tulevikus rahuldab riik oma energiavajadusi alternatiivsete kütuste abil. Pärast aastaid kestnud probleemi eitamist on jõudnud kätte aeg otsida Ida-Virumaa tuleviku tarvis ideid ja realistlikke realistlikke lahendusi. 

Eesti kirdepiirkonna suurimaks mureküsimuseks on sinna ettevõtete meelitamine. Kuigi elanike oskuste taseme tõstmisel rohkemate täiendõppekavade abil on häid külgi, on sellised programmid edukad ainult töökohtade olemasuli korral. Muul juhul need lihtsalt varjavad „tööta käte“ probleemi, mitte ei leevenda seda.

Šotimaast sai tuulenergeetika eestvedaja
Mida saaks teha, et Ida-Virumaa ettevõtlusele ligitõmbavaks muuta? Samasuguste piirkondlike probleemidega vastamisi seisvate riikide tegevuse pealt saab otsida võimalikke vastuseid. Ida-Virumaa üheks võimaluseks on saada riigis alternatiivenergeetika liidriks. Mõelge kasvõi Šotimaa püüdlusele saada Ühendkuningriigi tuuleenergiakantsiks. Lühikese aja jooksul ehitas see piirkond välja oma tuuleenergia tootmisvõimsuse ja toodab nüüd nii palju elektrit, et sellest piisab kahekordselt iga Šotimaa kodu elektriga varustamiseks.

Panustamine kasvavale sektorile, nagu taastuvenergia, selle asemel, et toetada sektorit, mis tõenäoliselt nn süsinikumullist kahju saab, on asjatundlik juhtimisotsus. Arvukad rahvusvahelised uuringud on jõudnud ühesugusele järeldusele – lähikümnenditel on kasvusektoriks alternatiivenergeetika. Lisaks sellele on tugeval taastuvenergiasektoril muidki eeliseid peale otseselt elektritööstuses loodud töökohtade. Suure taastuvenergiavaruga paikkonnad toetavad ka mitmeid muid tööstusharusid alates andmeaidandusest kuni kristallilise räni tootmiseni, mida kasutatakse pooljuhtide ja päikesepaneelide valmistamisel.

Sageli öeldakse, et kuna Eestis päikest piisavalt ei paista, pole ka päikeseenergeetikal siin tulevikku. Kuid kui küsimusele läheneda loovalt, siis ei pruugi see väide enam paika pidada. 100% taastuvatest allikatest pärineva elektriga päikesepaneelide ja moodulite tootmisega on hakanud tegelema meie lõunanaaber Leedu. Solitek, Leedu tootja, valmistab uuendusliku kontseptsiooniga päikesemooduleid ning tarnib neid Rootsi, Norrasse ja Soome. 

Teeme esimese Opportunity Zone’i

Ida-Virumaa peakski põhjalikult analüüsima, kuidas selliseid võimalusi saaks nende piirkonda meelitada ja millist majandusvõrgustikku on vaja, et muuta piirkond igas mõttes ettevõtlussõbralikumaks. Eesti kuulub ikka veel maailma kahekümne kõige ettevõtlussõbralikuma riigi hulka, kuigi viimastel aastatel oleme edetabelis langenud. Õigete poliitikate ühendamise tulemusel ei peaks see suundumus enam jätkuma.

Ühendriikides on riigijuhid määranud mitmeid alasid maksusoodustusega tsoonideks nn. võimaluste piirkondadeks (Opportunity Zones), mis pakuvad pikaajalistele investoritele atraktiivseid maksupuhkusi. Ida-Virumaa Euroopa esimeseks opportunity zone’iks nimetamine võiks tõsta piirkonna mainet kohana, kus saab tegeleda ettevõtlusega ilma Tallinnas või selle lähiümbruses kaasaskäiva kalli hinnasildita.

Opportunity zone tähendaks fondi, mis investeeriks Ida-Virumaa tööstusesse (nt. tuulepargid, bioenergeetika) või turismi, ehitaks uusi elamuid ja renoveeriks vanu maju energiatõhusamaks.

Üks asi, mis on kindlalt teada, on see, et regionaalse arengu probleemid ei lahene ise, isegi mitte aja jooksul, kui ümberkorraldustega järjekindlalt ei tegeleta. Eestil on põlevkivist palju kasu olnud, tänu põlevkivile on riik olnud aastakümneid suhteliselt energiasõltumatu. Aga nüüd on tulnud aeg liikuda edasi ja otsida uusi ärivõimalusi.

Dr. Anna Ebers Broughel on pärit Eestist, kuid töötab USA-s Tetra Tech’is majandusteadlasena, samuti on ta Estonian Business Schooli ning Johns Hopkinsi Ülikooli külalisteadur. 

 

Erikomisjon arutab hariduse tugiteenuste kättesaadavust

Komisjoni esimees Jürgen Ligi ütles, et probleem pole siin pelgalt rahas, vaid ennekõike spetsialistide olemasolus. „Loodame saada hinnangut muuhulgas sellele, kas viimaste aastate organisatsioonilised muutused on viinud defitsiitse ressursi jaotust olukorda optimaalsele lähemale,“ ütles Ligi.

Riigikontrolli audit näitas, et Haridus- ja Teadusministeerium on astunud viimastel aastatel olulisi samme, et parandada eripedagoogide, sotsiaalpedagoogide, logopeedide ja psühholoogide teenuse kättesaadavust koolides, kuid suurele osale probleemidest pole  samamoodi jätkates lahendust siiski loota. Tugispetsialistidest on puudus nii maakohtades kui ka suuremates linnades. Ühtekokku on puudu vähemasti 1000 täiskoha jagu spetsialiste.

Istungile on kutsutud haridus- ja teadusminister Jaak Aab, sotsiaalminister Tanel Kiik, Haridus- ja Noorteameti (HARNO) peadirektor Ulla Ilisson ja Riigikontrolli esindajad.

Avalik istung algab kell 13.15 ja seda on võimalik jälgida veebiülekandes.

Videosalvestist istungist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
631 6356, 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Riigikogus läbis esimese lugemise tühja kasseti tasu süsteemi muutev eelnõu

Valitsuse algatatud autoriõiguse seaduse muutmise seaduse (nn tühja kasseti tasu süsteemi muutmine ning Patendiameti ülesannete laiendamine) eelnõuga (233 SE) muudetakse nn tühja kasseti tasu ehk autori õigust saada hüvitist, kui tema teost kopeeritakse tema nõusolekuta isiklikuks kasutamiseks. Kehtiva õiguse kohaselt määratakse tühja kasseti tasu suurus seadusega ning salvestusseadmed ja -kandjad, millelt tasu küsitakse, kehtestatakse valitsuse määrusega.

Eelnõuga volitatakse valitsust kehtestama salvestusseadmetelt ja -kandjatelt kogutava tasu suurus määrusega ning sätestatakse tingimused, millest valitsus peab tasu suuruse ning salvestusseadmete ja -kandjate loetelu kehtestamisel lähtuma. Eelnõu kohaselt on tasu maksimaalne määr 6 eurot, kuid mitte rohkem kui 15 protsenti vastava salvestusseadme või -kandja keskmisest hulgimüügi hinnast Eestis. Samuti hakatakse uuendusena tühja kasseti tasu jagama ka filmi esmasalvestuse tootjatele.

Planeeritavad muudatused on vajalikud, et tagada süsteemi suurem paindlikkus ja võimalus seda korrigeerida vastavalt muutustele tarbijakäitumises, ka selles, milliseid seadmeid ja andmekandjaid helisalvestiste ja audiovisuaalsete teoste reprodutseerimiseks kasutatakse.

Lisaks eeltoodule antakse eelnõuga osa Justiitsministeeriumi autoriõigusega seotud rakenduslikke ülesandeid üle Patendiametile. Need ülesanded on orbteose staatust käsitleva info vahendaja roll  Eestis, riikliku järelevalve teostamine kollektiivse esindamise organisatsioonide tegevuse üle ning autoriõiguse komisjoni töö korraldamine.

Läbirääkimistel võttis Isamaa fraktsiooni nimel sõna Tarmo Kruusimäe.

Esimese lugemise läbis veel kolm eelnõu

Valitsuse algatatud notariaadiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (200 SE).

Eelnõuga muudetakse notari ametisse saamise korda. Selleks tuleb notari ametikoha täitmiseks edaspidi alati sooritada eksam ning enam ei saa kandideerida kunagi varem sooritatud eksamitulemuse alusel. Samuti täiendatakse muudatustega notariaadiseadust notarite, notarikandidaatide ja notari asendajate täiendusõppe kohustusega.

Olulise muudatusena ühtlustatakse notaritele ja kohtutäituritele distsiplinaarsüüteo eest ettenähtud maksimaalsed trahvimäärad advokaatidele ja patendivolinikele määratavate trahvimääradega. Rahatrahvi piirmäär tõstetakse 6400 eurolt 16 000 euroni.

Valitsuse algatatud Euroopa Liidu liikmesriikide vaheliste kahepoolsete investeerimislepingute lõpetamise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (218 SE).

ELi liikmesriikide vaheliste kahepoolsete investeerimislepingute lõpetamise lepingu eesmärk on lõpetada koordineeritult ELi sisesed kahepoolsed investeerimislepingud.

ELi liikmesriikide vahel on jõus ligikaudu 300 kahepoolset investeerimislepingut. Lepingute eesmärk nende sõlmimise ajal oli edendada investeeringuid, pakkudes vastastikuseid garantiisid investeeringutele negatiivset mõju avaldada võivate poliitiliste riskide vastu. Selliste investeerimislepingutega sooviti tugevdada investorite kaitset, kasutades selleks näiteks sundvõõrandamise korral makstavaid hüvitisi või menetlusi investeerimisvaidluste lahendamiseks.

Pärast ELiga ühinemist on liikmesriikide vajadus selliste täiendavate tagatiste järele kadunud, sest kõikide liikmesriikide suhtes kehtivad ühesugused ELi ühtse turu reeglid, sh need, mis käsitlevad piiriüleseid investeeringuid. Euroopa Kohtu kohtupraktika kohaselt ei ole lepingutes sisalduv vahekohtusse pöördumise võimalus ELi õigusega kooskõlas.

Leping lõpetab Eesti sõlmitud 12 ELi sisesest investeeringute kaitse lepingust 8. Need on Hispaania, Madalmaade, Kreeka, Läti, Leedu, Prantsusmaa, Saksamaa ja Belgia-Luksemburgi Majandusliiduga.

Soome ja Rootsiga lõpetatakse leping kahepoolselt. Ka Austria on teatanud, et soovib liikmesriikidega, kellega Austrial on kehtivad investeeringute kaitse lepingud, sõlmida kahepoolsed lõpetamise kokkulepped. Praegu pole lõplikult selge, mis saab Eesti Vabariigi Valitsuse ja Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendatud Kuningriigi Valitsuse vahelisest investeeringute soodustamise ja kaitse lepingust. See selgub UK EList väljumise protsessi käigus.

Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Rootsi Kuningriigi valitsuse vahelise investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse lepingu muutmise ja lõpetamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (240 SE).

Eelnõu näeb ette ratifitseerida Eesti Vabariigi valitsuse ja Rootsi Kuningriigi valitsuse vahelise investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse lepingu muutmise ja lõpetamise kokkulepe, mis sõlmitakse nootide vahetamise teel pärast ratifitseerimise seaduse vastuvõtmist Riigikogus.

Eesti ja Rootsi vahelisele lepingule kirjutati alla 1992. aasta 31. märtsil Stockholmis ja see jõustus 20. mail 1992. Tänavu 27. veebruari noodiga tegi Rootsi Eestile ettepaneku lepingut muuta ja see lõpetada. Lepingut tuleb enne lõpetamist muuta, kuna selle sätete järgi kehtib leping jõusoleku ajal tehtud investeeringute suhtes veel 20 aastat pärast lepingu lõpetamist. Lepingu lõpetamine on vajalik, et tagada Euroopa Liidu õigusaktidest tulenevalt kõikide ELi liikmesriikide investorite võrdne kohtlemine.

Investeeringute soodustamise ja kaitse lepingud käsitlevad valdkondi, mis on reguleeritud ELi õigusega. Pärast ELiga ühinemist on liikmesriikide vajadus selliste täiendavate tagatiste järele kadunud, sest kõigi liikmesriikide suhtes kehtivad ühesugused ELi ühtse turu reeglid, sh need, mis käsitlevad piiriüleseid investeeringuid.

Varem on Eesti lõpetanud kahepoolsed investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse lepingud Itaalia, Tšehhi, Taani ja Poolaga. Tänavu 5. mail kirjutati alla ELi liikmesriikide vaheliste kahepoolsete investeerimislepingute lõpetamise lepingule, mis lõpetab koordineeritult ELi-sisesed kahepoolsed investeerimislepingud. Leping lõpetab Eesti sõlmitud 12st ELi-sisesest investeeringute kaitse lepingust kaheksa. Need on Hispaania, Madalmaade, Kreeka, Läti, Leedu, Prantsusmaa, Saksamaa ja Belgia-Luksemburgi Majandusliiduga sõlmitud lepingud.

Istungi stenogramm

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega.)

Riigikogu pressiteenistus
Liisa Johanna Lukk
tel 631 6456, 53 310 789
e-post liisajohanna.lukk@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Riigikogu eelinfo neljapäevaks, 15. oktoobriks

Kell 10 – täiskogu istung

Kolmas lugemine – üks eelnõu:

Valitsuse algatatud raudteeseaduse eelnõu (201 SE) seletuskirja kohaselt on kehtivat raudteeseadust alates selle vastuvõtmisest 2003. aastal muudetud enam kui 30 korda, mis on teinud seaduse teksti raskesti loetavaks ning seetõttu on mõistlik välja anda uus seaduse terviktekst.

Eelnõu näeb ette vähendada riigilõivumäära, kui raudteeliiklusregistri toiminguteks esitatakse taotlus Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) e-teenuse infosüsteemi kaudu. Samas lisatakse seadusesse ka täiendavaid lõivusid näiteks raudteeveeremi tehnohoolde ja remondi ning raudteeveeremi ehituse tegevusloa muutmise taotluste läbivaatamise eest.

Raudteerajatiste ehitus- ja kasutusõigusega seotu üheselt mõistetavaks muutmiseks muudetakse eelnõuga ehitusseadustikku ning täpsustatakse nõudeid raudteerajatistele. Samuti määratakse raudteerajatiste projekteerimistingimuste väljastamise pädevaks asutuseks TTJA.

Eelnõuga ülevõetavate ELi direktiivide puhul on tegemist neljanda raudteepaketi tehnilise samba õigusaktidega, mille eesmärk on viia lõpule Euroopa ühtse raudteeturu loomine. Nimetatud paketi eesmärk on elavdada raudteesektorit ja teha see konkurentsivõimelisemaks võrreldes teiste transpordisektoritega. Tehnilise samba rakendamisega loodetakse suurendada konkurentsi raudteesektoris vähendades kulusid ja halduskoormust ettevõtetele, kes soovivad tegutseda mitmes Euroopa Liidu riigis. Selleks saab edaspidi taotleda lubasid ELi Raudteeameti kaudu.

Esimene lugemine – kaks eelnõu:

Riigikogu liikmete Indrek Saare, Keit Pentus-Rosimannuse, Jürgen Ligi, Signe Riisalo, Yoko Alenderi, Helmen Küti, Lauri Läänemetsa, Siret Kotka, Andrei Korobeiniku, Raimond Kaljulaidi, Oudekki Loone, Katri Raigi, Jüri Jaansoni, Toomas Kivimägi, Johannes Kerdi, Mart Võrklaeva, Jevgeni Ossinovski, Kalvi Kõva, Jaak Juske, Riina Sikkuti, Heljo Pikhofi, Liina Kersna ja Madis Millingu algatatud loomakaitseseaduse ja looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (219 SE).

Eelnõu näeb ette keelustada Eestis loomade aretamine ja pidamine üksnes või peamiselt karusnaha saamise eesmärgil.

Seletuskirjas märgitakse, et 2015. aasta 26. novembril esitleti Euroopa Parlamendis teadusraportit, mille kohaselt on karusloomafarmide keelustamine ainus lahendus karusnahatööstuses aset leidvate loomade heaolu tõsiste rikkumiste ärahoidmiseks. Raportist nähtub, et karusloomafarme, kus suudetaks metsloomade vajadustele vastu tulla, ei ole olemas. Ka parimad katsed loomade heaolunõudeid järgida ei suuda loomade heaolu tõsta tasemeni, mida enamik inimesi piisavaks peaksid.

Karusloomafarmide keelustamist on arutatud Eestis alates 2009. aastast, mil see teema esimest korda Riigikogus tõstatati. Riigikogu täiskogu on karusloomafarmide keelustamise üle hääletanud aastatel 2017 ja 2019. 10.mail 2017 lükati eelnõu (392 SE) esimesel lugemisel tagasi 49 poolt- ja 24 vastuhäälega. Teisel korral 2019. aasta alguses langes eelnõu välja 28 poolt- ja 25 vastuhäälega.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu (221 SE) näeb ette kulutada 100 protsenti kliimaühikute müügi tulust kliimaeesmärkide saavutamiseks.

Seletuskirjas märgitakse, et kehtiv seadus näeb ette kohustuse investeerida 50 protsenti heitmekaubanduse tuludest keskkonnaeesmärkide saavutamisse. Tegemist on direktiivi miinimumkohustusega. Kehtiv seadus lubab valitsusel kasutada ülejäänud heitmekaubanduse tulusid üldiste eelarvevajaduste katteks. Arvestades kliimakriisi tõsidust, Eesti erakordselt suurt ökoloogilist jalajälge inimese kohta ning süvenevat globaalset vajadust kiirendada roheinvesteeringuid, tuleb seaduse tasemel sätestada nõue kasutada kogu heitmekaubanduse tulu kliimaeesmärkide saavutamiseks.

Kell 14 – komisjonide istungid

kultuurikomisjonis – kell 13: õpetajate järelkasvust, kutsutud Eesti Linnade ja Valdade Liidu, Eesti Koolijuhtide Ühenduse ning Tallinna Koolmeistrite Nõukoja esindajad (A. Rei nõupidamisruum);

rahanduskomisjonis – kell 9: 2021. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (254 SE), kutsutud riigihalduse minister Jaak Aab; kell 13: 2021. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (254 SE), kutsutud sotsiaalminister Tanel Kiik;

sotsiaalkomisjonis – „Iga päev loeb – ehk uueneva vähiravi kättesaadavus täna ja tulevikus“, videosilla vahendusel on kutsutud Sotsiaalministeeriumi, Eesti Haigekassa, Tervise Arengu Instituudi, Ravimiameti, Onkoteraapia Ühingu, Eesti Onkoloogide Seltsi, Eesti Hematoloogide Seltsi, Eesti Kliiniliste Onkoloogide Seltsi, Vähiravifondi „Kingitud Elu“, Vähihaigete Laste Vanemate Liidu, MTÜ Meeta, Põhja Eesti Regionaalhaigla, Tartu Ülikooli Kliinikumi, Ida-Tallinna Keskhaigla, Eesti Puuetega Inimeste Koja, Eesti onkoloogiaõdede Ühingu, Ravimitootjate Liidu, WHO, Eesti Perearstide Seltsi, Eesti Leukeemiahaigete Liidu ja Eesti Vähiliidu esindajad, istung on avalik, toimub veebiülekanne (Riigikogu konverentsisaal);

väliskomisjonis – kell 13: julgeolekuolukorrast, kutsutud Kaitseministeeriumi esindajad.

Sündmused

Kell 10.15 – Riigikogu aseesimees Helir-Valdor Seeder kohtub Ungari suursaadiku Kristóf Forraiga.

Kell 12.30 – Eesti-Itaalia parlamendirühm kohtub Itaalia suursaadiku Daniele Rampazzoga.

Kell 13 – Riigikogu esimees Henn Põlluaas kohtub videosilla vahendusel Soome parlamendi spiikri Anu Vehviläineniga.

Kell 15.30 – NATO Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni esimees Oudekki Loone ja delegatsiooni asendusliige Leo Kunnas osalevad assamblee korraldatud veebiseminaril Mägi-Karabahhi teemal.

Kell 15.30 – Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni esimees Maria Jufereva-Skuratovski osaleb assamblee poliitikaasjade ja demokraatia komisjoni videokohtumisel.

Riigikogu pressiteenistus
Liisa Johanna Lukk
tel 631 6456, 53 310 789
e-post liisajohanna.lukk@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee