Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu lõpetas elektri universaalteenust võimaldava eelnõu teise lugemise

Valitsuse algatatud elektrituruseaduse ja konkurentsiseaduse muutmise seaduse eelnõu (655 SE) võimaldab piiritleda elektri tootmishinna ning müüa elektrit kodutarbijatele universaalteenusena. Eelnõuga pannakse riigiettevõttele Eesti Energia kohustus müüa alates oktoobrist kuni 30. aprillini 2026 elektrit Eesti kodutarbijatele ja kõigile elektri edasimüüjatele ka universaalteenusena. Lisaks on Eesti 63 elektrimüüjal võimalus hakata seaduse jõustumisel universaalteenuse raames elektrit müüma.

Eelnõu ei sätesta universaalteenuse hinda, vaid paneb paika hinnakujunduse põhimõtted. Hinna määrab Konkurentsiamet, võttes arvesse tootmiskulusid ja elektritootja mõistlikku kasumit; elektrimüüja võib juurde arvestada müügikulud. Baashinnaks on Konkurentsiameti kooskõlastatud Enefit Poweri tootmishind, millele on lisatud üldteenuse osutaja põhjendatud kulud ja mõistlik ärikasum. Elektrimüüjad peavad avaldama universaalteenuse hinna oma veebilehel.

Universaalteenust osutaval elektrimüüjal on aasta lõpuni kohustus ja seejärel õigus pakkuda oma kliendile automaatset universaalteenusele üle viimist, kui tarbijale seni müüdud elektrienergia hind on suurem kui universaalteenuse hind. Pakkumisega nõustumiseks ei pea tarbija midagi tegema, pakkumisest loobumiseks tuleb aga oma soovist müüjale vähemalt kaks päeva enne uue lepingu jõustumist teada anda. Juba käivitunud universaalteenusest võib igal ajal loobuda.

Tarbijad saavad universaalteenusele üle minna ilma kehtiva lepingu lõpetamise leppetrahvita kuni 2023. aasta 30. septembrini.

Läbirääkimistel võtsid sõna Martin Helme, Helle-Moonika Helme, Henn Põlluaas, Rene Kokk, Mart Helme, Urmas Reitelmann, Kalle Grünthal ja Siim Pohlak Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Taavi Aas ja Tõnis Mölder Keskerakonna, Kalvi Kõva ja Toomas Jürgenstein Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Aivar Kokk, Heiki Hepner ja Tarmo Kruusimäe Isamaa ning Annely Akkermann ja Kristen Michal Reformierakonna fraktsioonist.

Esimese lugemise läbis seitse eelnõu

Riigikogus läbis esimese lugemise Isamaa fraktsiooni algatatud välismaalaste seaduse muutmise seaduse eelnõu (561 SE), mis näeb ette õigusliku aluse loomise Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja avalike toetajate elamislubade tühistamiseks. Samuti välistab eelnõu neile uute elamislubade ja viisade andmise.

Läbirääkimistel võtsid sõna Henn Põlluaas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Mihhail Lotman Isamaa fraktsioonist.

Juhtivkomisjon tegi ettepaneku eelnõu tagasi lükata, kuid see ei leidnud täiskogus toetust. Eelnõu tagasilükkamise poolt oli üks ja selle vastu hääletas 26 Riigikogu liiget.

Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud perekonnaseisutoimingute seaduse muutmise seaduse eelnõu (597 SE), millega nüüdisajastatakse abielu- ja lahutusmenetlust, kus võetakse kasutusele elektrooniline asjaajamine. Edaspidi ei pea abiellumis- ja lahutusavalduse esitamiseks minema perekonnaseisuametisse kohale, vaid seda saab teha ka elektrooniliselt. Samuti saab veebi teel esitada digiallkirjaga kinnitatud abiellumis- ja abielu lahutamise avalduse notarile.

Muudatuste jõustumisel säilib kaheetapiline abielu- ja lahutusmenetlus, mis tähendab, et pärast avalduste esitamist saab abielu jätkuvalt sõlmida vaid isiklikult perekonnaseisuametniku, notari või vaimuliku juures ning ka lahutuspäeval tuleb minna isiklikult perekonnaseisuametisse kohale.

Eelnõu on seotud digi- ja e-riigi arendamisega ning eesmärgiga muuta teenused sündmuspõhiseks. Elektroonilise abiellumis- ja lahutusavalduse esitamise võimaluse loomine on vajalik eeltingimus, et liita abielu ja lahutuse kui elusündmustega seotud teenused ühtseks sündmusteenuseks. Kavas on lisada sündmusteenuse juurde ka automaatne nimevahetus ning võimaldada nimevahetusega seotud uute dokumentide taotlemist.

Läbirääkimistel võttis sõna Kert Kingo Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, kuid see ei leidnud toetust. Tagasilükkamise poolt hääletas 12, selle vastu aga 41 Riigikogu liiget.

Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (623 SE), millega reformitakse kaitseväekohustuslaste ja kaitseväekohustust võtta soovivate inimeste terviseseisundi hindamist arstlikes komisjonides.

Eelnõuga lõpetatakse arstlike komisjonide tegevus eraldi haldusorganitena ning senise kolmeliikmelise komisjoni asemel antakse terviseseisundi hindamise õigus Kaitseressursside Ameti ja Kaitseväe määratud arstidele. Et hinnata terviseseisundi vastavust tervisenõuetele, saavad arstid eelnõuga vaikimisi juurdepääsu tervise infosüsteemis olevatele andmetele, kuid inimesele jääb võimalus soovi korral juurdepääs keelata. Samuti sätestatakse eelnõuga väljaspool kaitseväeteenistust kaitseväelase vormiriietuse ja eraldusmärkide kasutamise üle täpsem järelevalve ja luuakse asendusteenistusele reservteenistus.

Läbirääkimistel võttis sõna Heiki Hepner Isamaa fraktsioonist.

Riigikogus läbis esimese lugemise valitsuse algatatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (626 SE), mis suurendab omavalitsuste enesekorraldusõigust, jättes seadusest välja detailsed omavalitsuste sisemist korraldust ette kirjutavad normid.

Demokraatia tõhustamiseks muutub eelnõuga paindlikumaks elanike kaasamine: kohaliku rahvaalgatuse puhul ei nõuta enam õigusakti eelnõu esitamist. Elanikud võivad edaspidi esitada algatuse vabas vormis ning see võib puudutada ka kohaliku elu küsimust, mis ei eelda õigusakti vastuvõtmist. Samuti tekib vähemalt 10 protsendil omavalitsuse hääleõiguslikest elanikest võimalus algatada kohalik rahvaküsitlus, mille lõpliku läbiviimise otsustab volikogu.

Läbirääkimistel võtsid sõna Jaak Valge Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Heiki Hepner Isamaa ja Reili Rand Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist.

Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud töölepingu seaduse § 10 täiendamise seaduse eelnõu (625 SE), mille kohaselt saavad tööandjad võimaluse sõlmida töötutega senisest enam lühiajalisi töölepinguid, mis tagavad töötegijaile töövõtu- ja käsunduslepingutest suurema kaitse.

Kehtiv kord võimaldab tähtajalist töölepingut sõlmida järjestikku, see tähendab väiksema kui kahekuulise vahega, maksimaalselt kaks korda või ühe korra pikendada. Piirava regulatsiooni tõttu võivad tööandjad sõlmida töölepingu asemel muu võlaõigusliku lepingu, näiteks käsundus- või töövõtulepingu. Sel juhul jääb aga töötaja ilma tööõiguslikust kaitsest, näiteks ei kohaldata tööaja piiranguid, töötasu alammäära, puhkuse ega tööohutuse nõudeid.

Eelnõu lubab sõlmida kuni kaheksapäevaseid tähtajalisi töölepinguid kuue kuu jooksul piiramatult, ent peab arvestama, et kui sõlmida uus tähtajaline tööleping pärast kuuekuulist perioodi, siis muutub leping tähtajatuks. Töötu võib tööampse teha kuni kaheksa päeva kuus ning kokku kuni 12 kalendrikuul 24 kuu jooksul.

Läbirääkimistel võtsid sõna Heljo Pikhof Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Anti Poolamets Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.

Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud karistusregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu (621 SE), millega viiakse seadus kooskõlla ELi direktiiviga, et tõhustada liikmesriikide vahel teabe jagamist ning reguleerida karistusandmete vahetamist inimeste kohta, kes ei ole ELi kodanikud.

Praegu vahetatakse Euroopa karistusregistrite infosüsteemi kaudu peamiselt liikmesriikide kodanike karistusandmeid. Kolmandate riikide kodanike karistusandmete vahetamiseks on plaanis kasutusele võtta ühtne infosüsteem, mille kaudu saab edaspidi efektiivsemalt tuvastada, kas kolmanda riigi kodanik või ka kodakondsuseta inimene on ELi liikmesriigis kuriteo toimepanemise eest karistatud. Muudatuste rakendamisega kasvab ühtlasi liikmesriikide teabevahetuse turvalisus, kuna liikmeriikidele kehtivad samad kõrgetasemelised nõuded.

Läbirääkimistel võttis sõna Tarmo Kruusimäe Isamaa fraktsioonist.

Samuti läbis esimese lugemise valitsuse algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse (Nõukogu määruse (EL) 2019/1111, mis käsitleb kohtualluvust, abieluasjade ja vanemliku vastutusega seotud kohtuasjades tehtud lahendite tunnustamist ja täitmist ning rahvusvahelisi lapserööve (uuesti sõnastatud), rakendamine) eelnõu (622 SE), mille eesmärk on parandada kohtute ja haldusasutuste koostööd ning lihtsustada lahendite täitmist piiriülestes perekonnaõigusega seotud asjades.

Muudatuste kohaselt saab sujuvamalt kohaldada ELi määrust, mis käsitleb kohtualluvuse kontrollimist piiriülese toimega perekonnaõigusega seotud asjades ning sellistes vaidlustes tehtud kohtulahendite tunnustamist, täidetavaks tunnistamist ja täitmist. Selleks sätestatakse kord, kuidas toimub seni teises liikmesriigis elanud lapse Eestisse paigutamine. Samuti kaotatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikust lapse ärakuulamise vanusepiir, pannakse paika, millised ametnikud või asutused väljastavad määruse alusel tõendeid, ning määratakse Justiitsministeerium ja Sotsiaalkindlustusamet keskasutusteks, kes määruses ette nähtud kohustusi täidavad.

Muudatused lihtsustavad kohtute ja haldusasutuste koostööd rahvusvahelistes abieluasjades, vanemliku vastutusega seotud asjades ning rahvusvaheliste lapseröövidega seonduvates asjades, samuti muutub lihtsamaks lahendite tunnustamine ja täitmine Eestis.

Istung lõppes kell 21.13.

Istungi stenogramm

Videosalvestist istungist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil. (NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
tel 631 6356, 520 0323
e-post [email protected]
päringud [email protected]

Riigikogu liikmed moodustasid Intermariumi toetusrühma

Toetusrühma esimees Anti Poolamets märkis, et rühm loodi Ukraina Ülemraada eeskujul, mille 230 liiget asutasid Intermariumi toetusrühma 30. septembril 2020. „Ukraina vajab laiemat ja kiiremat lülitamist rahvusvahelistesse koostööformaatidesse. Intermariumil ehk merevahelise riikide ühendusel on sügav, sajanditepikkune Leedu, Ukraina, Poola ja Valgevene aladel toimunud koostöö taust. Tegu on võimsa regionaalse riikide rühmaga, mis jagavad ühist ajaloolist pikaaegse suveräänsuse kaotamise või piiramise kogemust kommunistlike režiimide ajal. Seetõttu oskavad Intermariumi riigid vabadust kõrgelt hinnata. Nende riikide rahvaarv, majanduslik kaal ja sõjaline võimsus võimaldaks koostöös luua tugeva vastukaalu Venemaa imperiaalsetele ambitsioonidele,“ selgitas esimees.

Samuti on Poolametsa sõnul väga oluline transpordikoridoride, sealhulgas gaasiühenduste kaasajastamine, et need riigid ei oleks Venemaa poolt šantažeeritavad. „Intermariumi koostöömudelisse peaks tulevikku vaadates kuuluma ka Valgevene, mis eeldab riigi iseseisvumist Venemaa kontrolli alt ning demokraatia taastamist,“ lisas ta.

Ühenduse liikmed

Intermariumi toetusrühma esimees on Anti Poolamets ning rühma kuuluvad Jaak Valge, Urmas Reitelmann, Tarmo Kruusimäe, Ruuben Kaalep, Leo Kunnas ja Paul Puustusmaa.

Riigikogus moodustatud parlamendirühmad aitavad Riigikogu liikmetel suhelda teiste riikide parlamentidega, viia ellu välispoliitikat ja tutvustada Eestit mujal maailmas. Toetusrühmade kaudu saavad Riigikogu liikmed ja fraktsioonid tõmmata tähelepanu konkreetsele teemale ning toetada ja kaitsta kitsama eluvaldkonna huve.

XIV Riigikogu on moodustanud kokku 67 parlamendirühma ja 96 toetusrühma.

Parlamendirühmade nimekiri
Toetusrühmade nimekiri

Riigikogu pressiteenistus
Maris Meiessaar
tel 631 6353, 5558 3993
e-post [email protected]
päringud [email protected]

 

 

 

Riigikogu eelinfo neljapäevaks, 15. septembriks

Kell 10 – täiskogu istung

Kolmas lugemine – üks eelnõu

Valitsuse algatatud elektrituruseaduse ja konkurentsiseaduse muutmise seaduse eelnõu (655 SE) võimaldab piiritleda elektri tootmishinna ning müüa elektrit kodutarbijatele universaalteenusena.

Eelnõuga pannakse riigiettevõttele Eesti Energia kohustus müüa alates oktoobrist kuni 30. aprillini 2026 elektrit Eesti kodutarbijatele ja kõigile elektri edasimüüjatele ka universaalteenusena. Lisaks on Eesti 63 elektrimüüjal võimalus hakata seaduse jõustumisel universaalteenuse raames elektrit müüma.

Eelnõu ei sätesta universaalteenuse hinda, vaid paneb paika hinnakujunduse põhimõtted. Hinna määrab Konkurentsiamet, võttes arvesse tootmiskulusid ja elektritootja mõistlikku kasumit; elektrimüüja võib juurde arvestada müügikulud. Baashinnaks on Konkurentsiameti kooskõlastatud Enefit Poweri tootmishind, millele on lisatud üldteenuse osutaja põhjendatud kulud ja mõistlik ärikasum. Elektrimüüjad peavad avaldama universaalteenuse hinna oma veebilehel.

Majanduskomisjon tegi eelnõusse teise lugemise eel muudatuse, mille kohaselt on universaalteenust osutaval elektrimüüjal aasta lõpuni kohustus ja seejärel õigus pakkuda oma kliendile automaatset universaalteenusele üle viimist, kui tarbijale seni müüdud elektrienergia hind on suurem kui universaalteenuse hind. Pakkumisega nõustumiseks ei pea tarbija midagi tegema, pakkumisest loobumiseks tuleb aga oma soovist müüjale vähemalt kaks päeva enne uue lepingu jõustumist teada anda. Juba käivitunud universaalteenusest võib igal ajal loobuda.

Tarbijad saavad universaalteenusele üle minna ilma kehtiva lepingu lõpetamise leppetrahvita kuni 2023. aasta 30. septembrini.

Teine lugemine – üks eelnõu

Valitsuse algatatud psühhiaatrilise abi seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (600 SE) kohaselt kuulub psühhiaatriline sundravi Haigekassa tervishoiuteenuste loetellu ja seda hakatakse rahastama Haigekassa eelarvest.

Haigekassa kontrollib juba praegu lepingu alusel kõiki psühhiaatrilise sundravi ja vältimatu psühhiaatrilise abi eest esitatud raviarveid ning tasub ka ravikindlustamata inimeste vältimatu psühhiaatrilise abi, sealhulgas tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise abi osutamise eest. Tervishoiuteenuste rahastamise ühtlustamiseks lisatakse kohtu määratud psühhiaatrilise sundravi teenus Haigekassa eelarvest rahastatavate tervishoiuteenuste hulka. Praegu kaetakse psühhiaatrilise sundravi kulud Sotsiaalministeeriumi kaudu riigieelarvest.

Esimese lugemise eel tegi sotsiaalkomisjon eelnõusse muudatused, mis annavad kliinilisele psühholoogile õiguse tegutseda iseseisva spetsialistina ehk osutada üld- või eriarstiabist lahus tegevusloa alusel psühholoogilist ravi.

Tegevusluba saab taotleda juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja, kelle juures töötab kliinilise psühholoogi kutsega või samaväärse ettevalmistusega inimene. Tegevusloa nõue aitab tagada, et iseseisvalt psühholoogilise ravi osutajad vastavad kvalifikatsiooninõuetele, nende tegevus ja rakendatavad sekkumised vastavad vähemalt psühholoogiliste sekkumiste miinimumtasemele ning ravi osutatakse tervishoiuteenuse osutajalt tavaliselt oodatava hoolega.

Haigekassa saab muudatustega õiguse sõlmida Terviseameti kontrollitud teenuseosutajatega psühholoogilise ravi osutamiseks lepinguid ning perearstidel tekib võimalus suunata kõik patsiendid, kes vajavad psühholoogilist ravi, Haigekassa lepingupartnerite juurde.

Teise lugemise eel täiendas sotsiaalkomisjon eelnõu muudatustega, millega lisatakse iseseisvalt tegutsevate spetsialistide hulka ka logopeedid ja füsioterapeudid, kellele hakkab samuti kehtima tegevusloa nõue. Tegevusloata võib ravi eesmärgil füsioteraapiat ning logopeedilist ja psühholoogilist ravi osutada 2024. aasta 30. juunini.

Kell 14 – komisjonide istungid

riigikaitsekomisjonis – julgeolekuolukorra arengud, kutsutud Kaitseministeeriumi valitsemisala esindajad;

väliskomisjonis – Rootsi parlamendivalimised ja Eesti prioriteedid ÜRO 77. Peaassambleel, kutsutud Välisministeeriumi esindajad.

Välislähetused

11.–15. september
Riigikogu liige Andres Sutt osaleb innovatsiooni ja tehnoloogia maailmakongressil Penangis Malaisias.

13.–15. september
Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) delegatsiooni liige Eerik-Niiles Kross osaleb ENPA liikmesriikide kohustuste täitmise järelevalve komitee istungil Pariisis Prantsusmaal.

15.–17. september
Euroopa Parlamentidevahelise Kosmosekonverentsi delegatsiooni esimees Timo Suslov osaleb kosmosekonverentsi plenaaristungil Pariisis Prantsusmaal.

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
tel 631 6356, 520 0323
e-post [email protected]
päringud [email protected]

Infotunnis arutati energiakriisi lahendusi

Peaminister tõdes, et oleme korraga energia- hübriid-, ja infosõjas ning raskete aegade üleelamise alus on mitte minna omavahel tülli. „Putin ei ole varjanud seda, et ta kasutab energiat relvana läänemaailma suhtes. Putin panustab sellele, et meie ei pea vastu, et lääs murdub, meie ühtsus murdub ja me lähme ka ühiskondadena üksteisega tülli. Aga me ei saa seda Putinile anda – see on otseselt meie julgeoleku küsimus,“ rääkis Kallas. „Oleme seda joont hoidnud, et Eesti ei oleks mitte kunagi enam üksi. Mitte kunagi enam üksi! Selle tõttu, et me olime üksi 1940-ndatel, oli ja sai võimalikuks okupatsioon Eestis. Aga see, et meil on liitlased, et me oleme tegelikult teistega koos ja lahendame neid küsimusi koos, siis see on meie tugevus,“ lisas ta.

Peaminister loetles meetmeid, mis on juba kokku lepitud, et talvise kütteperioodi üleelamine oleks kergem nagu näiteks elektri universaalteenuse kehtestamine, gaasi hinna hüvitamine, toimetulekutoetuse tõus 33 protsendi võrra ja tulumaksuvaba miinimumi tõus 654 euroni. „Need toetused on vajalikud selleks, et see talv üle elada. Eesti on olnud esirinnas igasuguste pakettide väljatöötamisel selle jaoks, et mõelda oma inimestele ja aidata inimesi rasketel aegadel,“ sõnas Kallas.

Samuti sõnas peaminister, et ei maksa naeruvääristada kokkuhoidu. „Tegeleme energia tootjatega, et ka ülemääraseid kasumeid jagada inimestele ja ettevõtjatele tagasi või hinda allapoole tuua. Aga kõige selle juures on oluline kokkuhoid, sellepärast et pakkumine ei suurene meil üleöö,“ märkis ta.

Peaminister Kaja Kallas vastas Helle-Moonika Helme küsimusele riigi olukorra, Jaak Aabi küsimusele majandusprognoosi, Rene Koka küsimusele Euroopa Kontrollikoja liimeskandidaadi esitamise, Siim Pohlaku küsimusele energiakriisi, Taavi Aasa küsimusele valitsusliikmete tegevuse ning Anti Poolametsa küsimusele elamislubade tühistamise kohta.

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas vastas Jaanus Karilaiu küsimusele riigivalitsemise ning Siret Kotka küsimusele Ukraina sõjapõgenike laste koolikohustuse täitmise kohta.

Siseminister Lauri Läänemets vastas Kert Kingo küsimusele sisejulgeoleku, Alar Lanemani küsimusele siseturvalisuse personaliga seotud probleemide põhjuste ja lahenduste kohta ning Tõnis Möldri küsimusele politseinike ja päästjate palga kohta.

Infotunni stenogramm

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega.)

Riigikogu pressiteenistus
Maris Meiessaar
tel 631 6353, 5558 3993
e-post [email protected]
päringud [email protected]

 

Tule tööle!

Kantselei on avatud ja tänapäevane riigiasutus, hinnatud koostööpartner Eestis ja Euroopas.
Oleme oma valdkonnas parimad asjatundjad, avatud headele ideedele, täiendame oma teadmisi ja oskusi ning õpime vigadest. Austame eriarvamusi ja toetame kolleege, et ühiselt eesmärkideni jõuda.
Hoiame oma riigi ja parlamendi väärtusi ning traditsioone.

Meie tööpakkumised

Ootame kandideerima:

Ootame enda sekka nutikaid ja vahvaid kolleege!

Riigikogu Kantselei pakub võimalusi ka praktikaks

Kantselei suvepäevad Prangli saarel

Kantselei suvepäevad Prangli saarel

Kui tunned huvi praktikakoha vastu, saada meile oma elulookirjeldus ja lühike põhjendus, miks soovid kantseleisse praktikale tulla ning millist üksust eelistaksid. Praktikat Riigikogu Kantseleis ei tasustata. 

Lisainfo

Helen Ilisson
personaliosakonna konsultant
631 6329
[email protected]

Kõrghariduse toetusrühm sai tudengitelt autasu

Kohtumise fookuses olid kõrghariduse probleemid tudengite vaatevinklist. Eesti tudeng õpib ja töötab rohkem kui enamikus teistes riikides: keskmiselt 54 tundi nädalas. Kas tudeng töötab õppimise kõrvalt või
õpib töötamise kõrvalt? Kuidas see mõjub tudengite õppimisele ja tervisele? Kas lahenduseks võiks olla õppelaenureform või stipendiumide süsteem või võimalus õppida osakoormusega õppes?

Seminaril tutvustati üliõpilaste vaimse tervise uuringut ja Arenguseire Keskuse analüüsi õppelaenumudelitest. Oma vaadet kõrghariduse probleemidele jagasid Tartu Ülikooli, Tallinna Ülikooli ja Talltechi üliõpilasesindused, kõrgkoolide esindajad aga ka vaimse tervise asjatundjad. Paneeldiskussioonidest, kus osalesid ettevõtjad, rektorid ja poliitikud, selgus, kuivõrd tudengite mured on ka tööandjate, ülikoolide ja poliitikute mured.

Sündmust saab järele vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

Kohtumine Prantsusmaa Rahvusassamblee riigikaitsekomisjoni liikmega

Riigikaitsekomisjoni esimees Raimond Kaljulaid, aseesimees Leo Kunnas, liikmed Mati Raidma ja Kalle Laanet kohtusid Prantsusmaa Rahvusassamblee riigikaitsekomisjoni liikme hr François Cormier-Bouligeoniga ning Prantsusmaa suursaadiku T.E hr Éric Lamouroux’ga.

Riigikogu eelinfo esmaspäevaks, 15. augustiks

Komisjonide istungid

keskkonnakomisjoni erakorralisel videoistungil – kell 10: reostusest Põltsamaa vallas Umbusi jõel, kutsutud Keskkonnaameti esindajad;

riigieelarve kontrolli erikomisjoni erakorralisel istungil – kell 11: planeeritavatest maksutõusudest ja maksumuudatustest, kutsutud majandus- ja taristuminister Riina Sikkut, tervise- ja tööminister Peep Peterson, riigikontrolör Janar Holm, Rahandusministeeriumi, Eesti Panga ning Maksu- ja Tolliameti esindajad; istung on avalik, toimub veebiülekanne (ruum L333 ja videosild).

Sündmus

Kell 16 – riigikaitsekomisjoni esimees Raimond Kaljulaid kohtub Saksamaa Liidupäeva kaitsekomisjoni liikme Kevin Leiseri ja Saksamaa suursaatkonna ajutise asjuri Mario Sven Sauderiga.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
tel 631 6592, 510 6179
e-post [email protected]
päringud [email protected]

Riigikogu eelinfo reedeks, 15. juuliks

Kell 9 – täiskogu erakorraline istungjärk

Riigikogu kinnitab erakorralise istungjärgu töö ajagraafiku.

Peaminister Kaja Kallase poliitiline avaldus.

Üks tund pärast esimese erakorralise istungjärgu lõppu – teine täiskogu erakorraline istungjärk

Peaministrikandidaat Kaja Kallase ettekanne valitsuse moodustamise aluste kohta.

Peaministrikandidaadile valitsuse moodustamiseks volituste andmine. Volituste andmise otsustab Riigikogu poolthäälteenamusega (s.o. peaministrikandidaat saab volitused, kui selle poolt hääletab rohkem Riigikogu liikmeid kui selle vastu).

Kolmas lugemine – üks eelnõu

Valitsuse algatatud väetiseseaduse, kemikaaliseaduse ja toote nõuetele vastavuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (614 SE) ühtlustatakse ja ajakohastatakse Euroopa Liidus turustatavate väetiste tootmis- ja kvaliteedinõudeid.

Senine väetise liikide loetelul põhinev süsteem asendatakse paindlikumaga, väetised jagatakse toimekategooriatesse ja väetiste tootmiseks kasutada lubatud toorained koostisainete kategooriatesse. Väetiste tootmise ja turustamise uute nõuetega liigutakse ringmajandusel põhinevale lähenemisele, mis tähendab, et eri tootmisharude kõrvalsaadusi lubatakse edaspidi taaskasutada väetisetoodetena. Selle tulemusel on tootjatel lihtsam erinevatel koostisainetel põhinevaid tooteid kombineerida ning väetisetoodete valik laieneb.

Komisjoni istung

Väliskomisjoni videoistungil – 15 minutit pärast teise erakorralise istungjärgu lõppu: Eesti seisukohad 18. juulil toimuval Euroopa Liidu välisasjade nõukogu istungil, kutsutud Välisministeeriumi esindaja.

Riigikogu pressiteenistus
Maris Meiessaar
tel 631 6353, 5558 3993
e-post [email protected]
päringud [email protected]

 

Riigikogu erakorralised istungjärgud toimuvad reedel ja esmaspäeval

Valitsuse ettepanekul algab esimene erakorraline istungjärk Toompea lossi istungisaalis reedel kell 9. Istungjärgu päevakorras on peaministri poliitiline avaldus seoses valitsuse tagasiastumisega.

Teine erakorraline istungjärk toimub 29 Riigikogu liikme ettepanekul reedel tund aega pärast esimese istungjärgu lõppu. Päevakorras on peaministrikandidaat Kaja Kallasele valitsuse moodustamiseks volituste andmine ning valitsuse algatatud väetiseseaduse, kemikaaliseaduse ja toote nõuetele vastavuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (614 SE) kolmas lugemine.

Kui peaministrikandidaat saab Riigikogult valitsuse moodustamiseks volitused, toimub kolmas erakorraline istungjärk esmaspäeval algusega kell 15. Istungjärgu päevakorras on valitsuse ametivanne ning valitsuse algatatud laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse ning meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (571 SE) kolmas lugemine.

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
tel 631 6356, 520 0323
e-post [email protected]
päringud [email protected]