Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Menetlusse võeti eelnõu kohustusliku kogumispensioni reformi kohta

Valitsuse 14. novembril algatatud  kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (kohustusliku kogumispensioni reform) eelnõu (108 SE).

Eelnõuga muudetakse kohustuslik kogumispension vabatahtlikuks. Seletuskirjas märgitakse, et teise pensionisamba vabatahtlikuks muutmine suurendab inimeste vabadust ning parandab teadlikkust pensionisüsteemist. Sellele lisaks laienevad investeerimisvõimalused ja suureneb konkurents, mille tulemusena peavad fondihaldurid klientide hoidmiseks senisest rohkem pingutama. Eelduslikult toob see kaasa parema pensionifondide tootluse, mis tagab tulevikus omakorda suurema pensioni.

Eelnõuga tehakse muudatused II pensionisamba regulatsioonis, millega lisatakse pensionikogujatele täiendavaid valikuvõimalusi. Olulisemad eelnõuga tehtavad muudatused on järgmised: inimestel tekib otsustusõigus, kas koguda pensioniraha II sambas või ei – seda nii neil, kes muudatuste jõustumisel on II sambaga juba liitunud kui ka neil, kes seda veel ei ole; lisaks pensionifondides raha kogumisele saab pärast muudatuste jõustumist koguda raha ka pensioni investeerimiskonto kaudu; inimestel tekib õigus võtta II sambas kogutav raha teatud tingimustel kasutusele juba pensioni kogumise ajal; pensioniikka jõudes on iga inimese enda otsustada, mil viisil kogutud raha kasutada.

Valdav osa eelnõuga tehtavatest muudatustest rakendub aastal 2021. See eeldab mitme II samba toimist toetava IT-süsteemi arendamist ja muude ettevalmistuste tegemist aastal 2020.

Kuna eelnõu menetlus on kavandatud kiireloomulisena, siis ei koostatud selle ettevalmistamisel hea õigusloome ja normitehnika eeskirja alusel eelnõu väljatöötamiskavatsust. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon. 

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni 13. novembril esitatud Riigikogu otsuse “Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamine tõe väljaselgitamiseks siseministri väidete kohta prokuratuuri poliitilisest kallutatusest” eelnõu (107 OE).

Eelnõu näeb ette moodustada Riigikogu uurimiskomisjon, et selgitada välja, kas siseministri väidetel prokuratuuri sõltumatuse ja poliitilise kallutatuse kohta on alust ning teha ettepanekud poliitilise mõjutamisega seotud riskide maandamiseks. Komisjoni kuuluks igast fraktsioonist üks liige. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

 

Riigikogu eelinfo reedest pühapäevani, 15.–17. novembrini

Reede, 15. november

Komisjoni istung

Euroopa Liidu asjade komisjonis – kell 10: Eesti seisukohtadest 15. novembril toimuval Euroopa Liidu majanduse- ja rahanduse nõukogu (eelarve) istungil (ECOFIN), kutsutud Rahandusministeeriumi esindaja; Eesti seisukohtadest 18. novembril toimuval Euroopa Liidu põllumajanduse ja kalanduse nõukogu istungil, kutsutud maaeluminister Mart Järvik; Eesti seisukohtadest 19. novembril toimuval Euroopa Liidu üldasjade nõukogu istungil, kutsutud välisminister Urmas Reinsalu; Eesti seisukohtadest 21.–22. novembril toimuval Euroopa Liidu hariduse-, noorte, kultuuri- ja spordinõukogu istungil (EYCS), kutsutud kultuuriminister Tõnis Lukas.

Pühapäev, 17. november

Sündmus

Kell 11 – Riigikaitsekomisjoni esimees Andres Metsoja asetab riigikaitsekomisjoni poolt pärja langenute mälestamiseks Saksa rahva leinapäeva mälestusüritusel Maarjamäe sõdurikalmistul.

Välislähetused

14.–15. november
Riigikogu liige Eerik-Niiles Kross osaleb Sergei Magnitski nimelise inimõiguste auhinna üleandmise tseremoonial Londonis Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigis.

14.–15. november
Riigikogu Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) delegatsiooni juht Maria Jufereva-Skuratovski osaleb ENPA Poliitikaasjade komisjoni kohtumisel Berliinis Saksamaal.

14.–17. november
Riigikogu liige Katri Raik osaleb seminaril „The European Union: Varied. Diverse. United?“ Liebenbergis Saksamaal.

14.–18. november
Riigikogu Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) Parlamentaarse Assamblee delegatsiooni liige Heljo Pikhof osaleb Valgevene parlamendi valimiste vaatlemisel.

15.–16. november
Riigikogu liige Taavi Rõivas osaleb kõnelejana Innovate Europa – Security Hackatonil Skopjes Põhja-Makedoonia Vabariigis.

15.–17. november
Väliskomisjoni aseesimees Marko Mihkelson osaleb 21. sajandi poliitikakujundamise teemalisel seminaril Berliinis Saksamaal.

Riigikogu pressiteenistus
Veiko Pesur
tel 631 6353, 55 590 595
e-post veiko.pesur@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Rahanduskomisjon saatis tulumaksuseaduse muudatused täiskogu istungile

Rahanduskomisjoni esimehe Aivar Koka sõnul puudutavad eelkõige muudatused sünnitus- või koondamishüvitisi, toetusi lasterikastele peredele ja täiendavat maksuvaba tulu alates kolmandast lapsest. Samuti lahendatakse kolmandate riikidega seotud maksustamise ebakõlad.

„Neljandas kvartalis sünnitus- või koondamishüvitise saanutele luuakse võimalus lükata osa oma hüvitisest maksustamise mõttes järgmisesse aastasse, et kasutada oma maksuvaba tulu senisel tasemel. Hüvitise osalise n-ö ülekandmisega järgmisse aastasse saavutatakse maksustamisel olukord, kui sünnitushüvitist või koondamishüvitist saaks iga kuu,“ selgitas Kokk. Ta lisas, et tulumaksust vabastatakse riigieelarvest makstavad toetused lasterikka pere elamistingimuste parendamiseks ja väikeelamu energiatõhususe suurendamiseks. Kokk rõhutas, et eelnõu  kohaselt ei vähene täiendav maksuvaba tulu lapse eest, kui laps saab toitjakaotuspensioni või rahvapensioni toitja kaotuse korral. Täiendav maksuvaba tulu lapse eest suureneb alates kolmandast lapsest 100 euro võrra kuus.

Eelnõuga võetakse üle ka EL-i direktiiv kolmandate riikidega seotud maksustamise ebakõlade kohta. Eesmärk on vältida topeltmittemaksustamist. Seletuskirjas märgitakse, et sellised ebakõlad võivad põhjustada topeltmahaarvamist või mahaarvamist ilma tuluna arvesse võtmiseta, nähakse eelnõus ette normid, mille kohaselt kas maksustatakse makset, kulu või kahjumit, mida saab teises riigis maha arvata või mis on teises riigis tulumaksust vabastatud, või ei lubata rakendada tulumaksuvabastust tulule, mis on teises riigis maha arvatud või tulumaksust vabastatud.

Lähtudes direktiivi eesmärgist vältida topeltmittemaksustamist ja tagada äriühingute kasumi maksustamine, vabastatakse edaspidi välismaalt saadud dividend Eestis tulumaksust üksnes juhul, kui dividendilt on tulumaks kinni peetud või selle aluseks olevalt kasumiosalt on tulumaks makstud.

Lisaks tagatakse residendist füüsilise isiku välismaalt saadud tulule, sealhulgas pensionile Eestis saadud tuluga võrdväärsed maksustatavast tulust tehtavad mahaarvamised. Sama võimaldatakse ka EMP lepinguriigi residentidele, kes saavad tulu Eestis. Hetkel piiratakse mahaarvamisi Eestis maksustatavast tulust proportsionaalselt Eestis maksustatava tulu osakaaluga maksustamisperioodi kogu maksustatavas tulus. Muudatuse tulemusena saab teha kõiki mahaarvamisi täies ulatuses hoolimata sellest, kui suur osa tulust on teenitud Eestis.

Füüsilise isiku, mitteresidendi, lepingulise investeerimisfondi fondivalitse ja aktsiaseltsifondi tuludeklaratsiooni esitamise tähtaega pikendatakse 30. aprillini ning tulumaksu tasumise ja tagastamise tähtaega 1. oktoobrini. Samuti  tõstetakse füüsilisest isikust ettevõtja avansiliste maksete tasumise piirmäära 64 eurolt 300 eurole.

Komisjoni istungil jagas selgitusi rahandusminister Martin Helme.

Rahanduskomisjon saatis valitsuse algatatud tulumaksuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (106 SE) täiskogu istungile esimeseks lugemiseks 18. novembril.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

 

Kultuurikomisjon toetab sportlaste tasustamise selgemat korraldamist

Kultuurikomisjoni esimees Aadu Must ütles, et praktikas makstakse praegu maksuvabasid stipendiume ka sportlastele, kellega olemuslikult ollakse töösuhtes. Sellisel juhul ei maksta riiklikke makse, mistõttu sportlasel puuduvad ka sotsiaalsed garantiid. „Segadused sissetulekutes võivad jätta jälje aga sportlikele tulemustele või peavad paljud talendid tulevikule mõeldes hoopis teise karjäärivaliku tegema,“ sõnas ta.

Analüüside järgi maksti aastatel 2016–2017 stipendiumi ligi 1350 sportlasele ja 2018. aastal 928 sportlasele. „Paljudel neist pole ravikindlustust ega teki pensioniõiguslikku staaži. Muudatuse tulemusena kasvab nende sportlaste arv, kellega spordiorganisatsioonid sõlmivad lepingu, mis tagab neile sotsiaalsed garantiid. Eelnõu kahandab tuntavalt praegust olukorda ümbritsevat halli ala,“ rääkis Must.

Kultuurikomisjoni liige Kristina Šmigun-Vähi märkis, et segadused tasustamise süsteemis on probleem, mis toob kaasa ebakindlust kogu spordimaastikul. „Eelnõuga soovitakse luua eriregulatsioon sportlasestipendiumi ja -toetuse maksmiseks, et vältida vaidlusi ja stipendiumide maksmise kuritarvitamisi ning luua stabiilsem olukord spordivaldkonnas,“ sõnas Šmigun-Vähi. „Sportlaseks olemist võib selle eelnõu seaduseks saamisel elukutseks lugeda ja see on suurepärane,“ lisas ta.

Eelnõu kohaselt võib sportlasele maksta stipendiumi maksuvabalt kokku kuni 12-kordse kuu töötasu alammäära ulatuses kalendriaastas. Sportlasel on võimalik saada stipendiumi mitmelt spordiorganisatsioonilt või spordikoolilt piirmäära täitumiseni.

Teise teemana täiendatakse karistusseadustiku dopingukuritegude sätet, mille järgi loetakse dopingukuriteoks aine või meetodi määramist, kasutamisele kallutamist, samuti abistamist ja ainete toimetamist üle riigipiiri või tootmist, valmistamist, turustamist, vahendamist või edasiandmist. Kehtiva korra järgi on karistatav vaid dopingu kasutamisele kallutamine kui kasutatakse ravimit.

Eelnõuga luuakse ka spordivõistlustega manipuleerimise vastu võitlemiseks kontaktpunkt, mis koolitab ja teavitab asjaomaseid organisatsioone spordivõistlustega manipuleerimise vastase võitluse osas.

Valitsuse algatatud spordiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (105 SE) tutvustas komisjonile kultuuriminister Tõnis Lukas.

Riigikogu pressiteenistus
Veiko Pesur
tel 631 6353, 55 590 595
e-post veiko.pesur@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Kersti Sarapuu: struktuursest tasakaalust on tähtsam inimese heaolu

Reformierakonna esimene muudatusettepanek tähendanuks 204,4 miljoni euro võrra eelarve kulutuste vähendamist, et jõuda nende poolt soovitud struktuursesse tasakaalu. Paraku ka ülejäänud muudatusettepanekuid tehes reformierakonna fraktsioon teadis, et need ei saa teoks, kuna meelega valiti katteallikad, mida kasutada polnud võimalik, sest sellel eelarve real polnudki niipalju vahendeid,“ ütles Sarapuu, lisades, et riigieelarve peab eelkõige teenima Eesti inimeste huve.

Riigikogu rahanduskomisjoni liikme Sarapuu sõnul on ootused alati suuremad kui võimalused, kuid siiski astus valitsus järgmise aasta riigieelarvega edasiviiva sammu ühiskonna nõrgimate poole, viies ellu erakorralise pensionitõusu. „Opositsiooni poolt tehtud muudatusettepanek oleks avaldanud mõju neile, kelle pension on üle 500 euro. Valitsus otsustas erakorralise tõusu abil kergitada baasosa ning tänu sellele kasvab iga-aastase indekseerimise koosmõjul vanaduspension järgmise aasta aprillis 45 eurot, mõjutades eelkõige neid, kes teenivad alla 500 eurost vanaduspensioni,“ ütles Sarapuu, lisades, et selle otsuse suurimateks kritiseerijateks on ikka need, kes viimase 12 aasta jooksul on pensione erakorraliselt tõstnud täpselt null eurot.

„Opositsiooni erakondade rünnak valitsuskoalitsiooni poolt tehtud valikute kohta ei tule üllatusena, kuid meie hinnangul leevendab 2020. aasta riigieelarve mitmeid Eesti elu ja inimeste kitsaskohti. Kahtlemata tuleb pingutada edasi, kuid keerulistes eelarve tingimustes on valitsuskoalitsioon jaganud raha erinevate valdkondade vahel parimal võimalikul moel,“ ütles Sarapuu.

2020. aasta riigieelarve eelnõu kulude maht on 11,6 ning tulude maht 11,8 miljardit eurot.

Umbusaldusavaldus maaeluminister Mart Järvikule ei leidnud Riigikogus toetust

Reformierakonna fraktsiooni juht Kaja Kallas ütles umbusaldusavaldust üle andes, et minister on viimase kuue kuuga tõestanud, et pole vääriline valitsuse liikme ametit pidama. „Ta on oma tegevusega takistanud Veterinaar- ja Toiduameti tegevust toiduohutuse tagamisel, seades potentsiaalselt ohtu inimeste tervise. Ta on avalikult valetanud, ta on eelistanud erahuve riigi huvidele. Kõik need on piisavad põhjused, et maaeluministrit umbusaldada,“ ütles Kallas.

Maaeluminister Mart Järvik põhjendas lühidalt, et on sattunud skandaali seoses tüliga ministeeriumis. „See algas sellest, et tahtsin algatada ja andsin sellest teada, et algatan toiduohutuse auditi. Sealtmaalt meil kantsleriga enam koostöö ei laabunud. Ja sealtmaalt hakkas ka vastutöö minu vastu, mitte ainult tema poolt, vaid ka osa ametnike poolt, mis on võimendunud siis nüüd lõpuks läbi meedia selleni, et olen siin puldis ja mul on võib-olla au saada nende ministrite nimekirja, kellele on umbusaldust avaldatud,“ ütles Järvik.

Seejärel vastas minister Riigikogu liikmete arvukatele küsimustele, milles sooviti saada täpsemat teavet tema tegevuse kohta maaeluministrina. Järvik tõrjus oma vastustes talle esitatud süüdistusi ja kinnitas, et ei astu ametist tagasi.

Läbirääkimistel võtsid fraktsioonide nimel sõna Ivari Padar (SDE) ja Kaja Kallas (R).

Teise lugemise läbis ELis toidutarneahela kontrolli ühtlustav eelnõu

Valitsuse algatatud loomatauditõrje seaduse, riigilõivuseaduse, söödaseaduse, toiduseaduse ja veterinaarkorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (90 SE) viiakse nimetatud seadused kooskõlla Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega. Eelnõuga parandatakse Euroopa Liidu toidutarneahela õigusaktide järgimist ja kaitset riskide eest, mis mõjutavad inimeste, loomade ja taimede tervist liikmesriikides.

Eesmärk on kehtestada Euroopa Liidu raamistik, mis ühtlustab ametliku kontrolli ja muud ametlikud toimingud kogu toidutarneahelas. Euroopa Liidu õigusest tulenev põhimõte ei luba vahetult kohaldatavate õigusaktide sätteid korrata või neid riigisiseses õiguses ümber kirjutada. Seetõttu on vajalik ajakohastada või tunnistada kehtetuks mitmed loomatauditõrje seaduse, söödaseaduse, toiduseaduse ja veterinaarkorralduse seaduse sätted.

Muu hulgas muudetakse väljaspool Euroopa Liidu tolliterritooriumi asuvast riigist või territooriumilt mitteloomse sööda Eestisse toimetamise ametliku kontrolli tegemise korda. Imporditava mitteloomse sööda saabumisel Eestisse loobutakse sajaprotsendilisest kontrollist piiripunktis ja selle asemel keskendutakse selliste söötade kontrollile, mis võivad kujutada suuremat ohtu looma ja inimese tervisele ning keskkonnale. Oluliseks muudatuseks on söödaseaduses ka ametliku kontrolli ja muude ametlike toimingute rahastamise põhimõtete muutmine. Kehtiv ametlike kontrollide tegemise eest tasutav riigilõiv asendatakse kontrollitoimingute eest võetava järelevalvetasuga. Selline tasustamise süsteem arvestab kontrollitoimingutega seotud tegelikke kulusid ja võimaldab paindlikkust eri tüüpi ettevõtete puhul. Selle muudatuse tõttu vajab muutmist ka riigilõivuseadus.

Istungi stenogramm.

Fotod istungilt (laekuvad viivitusega).

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu
(Salvestis jõuab veebi viivitusega)

Riigikogu pressiteenistus
Kristi Sobak
tel 631 6592, 51 906 975
e-post kristi.sobak@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Erikomisjon sai ülevaate Maaeluministeeriumi meetmetest huvide konflikti vältimisel

Komisjoni esimees Katri Raik ütles, et komisjoni eesmärk oli saada ülevaade huvide konflikti tekkimise asjaoludest Maaeluministeeriumis ja selle valitsemisalas. „Maaeluministeeriumis ja selle haldusalas toimunud juhtumid kinnitavad, et Euroopa Nõukogu juures asuva korruptsioonivastase riikide ühenduse GRECO soovitused tegeleda ministrite ja poliitiliste nõunike huvide konfliktide riskide maandamisega on igati põhjendatud,“ üles Raik.

Erakorralisel istungil andis selgitusi ministeeriumi kantsler Illar Lemetti. Minister Mart Järvik istungil ei osalenud.

Komisjoni liikmete küsimused puudutasid ministeeriumi reegleid huvide konflikti käsitlemisel, majavälise õigusabi kaasamist ja tööjaotust ministeeriumi õigusosakonnaga,  ministeeriumi teabevahetust allasutustega ning võimalikku sekkumist allasutuse töösse. Ühe küsimusena arutati, kuidas vältida ministri nõunike huvide konflikti.

Komisjon teeb Maaeluminisiteeriumile ja Veterinaar- ja Toiduametile täiendavad päringud ning jätkab arutelu esmaspäevasel korralisel istungil.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
631 6356, 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee 
Päringud: press@riigikogu.ee

2020. aasta riigieelarve

Riigikogu lõpetas 13. novembril tuleva aasta riigieelarve seaduse eelnõu teise lugemise ja suunas selle kolmandale lugemisele. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati 27. november.

Valitsuse algatatud 2020. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (82 SE) kohaselt on tuleva aasta riigieelarve kulude maht 11,6 ning tulude maht 11,8 miljardit eurot. Võrreldes tänavuse aastaga kasvavad kulutused ligikaudu 240 miljonit eurot ja tulud 760 miljonit eurot.

Tuleva aasta riigieelarve on nominaalses tasakaalus ja struktuurselt liigub tasakaalu poole, olles puudujäägis 0,7 protsendiga SKPst. 2021. aastaks väheneb struktuurne puudujääk 0,2 protsendile ja eelarve jõuab nominaalselt ülejääki.

Eesti maksukoormus püsib kahel järgneval aastal 33,2 protsendil SKPst ja langeb 2022. aastal 32,7 protsendi peale SKPst. Valitsussektori võlakoormus väheneb nii eurodes kui ka osatähtsusena SKPs, langedes tänavuselt 8,8 protsendilt 2020. aastal 8 protsendile. See tähendab absoluutsummades vähenemist 2,4 miljardi pealt 2,3 miljardi peale.

Rahandusministeeriumi suvise majandusprognoosi järgi kasvab majandus käesoleval aastal 3,3 protsenti. 2020. aastal on kasv prognoosi järgi 2,2 protsenti.

Teiseks lugemiseks laekus Riigikogu liikmete ja fraktsioonide poolt 33 muudatusettepanekut. Rahanduskomisjon jättis laekunud muudatusettepanekud arvestamata, sest katteallikateks pakutud lahendused  ei sobinud, põhjendas rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk.

Muudatusettepanekute hääletamisel tänasel täiskogu istungil ei saanud need samuti vajalikku toetust.

Läbirääkimistel sõna võtnud saadikud esitasid oma kriitilised seisukohad. Kõnetoolis käis 30 saadikut: Maris Lauri (RE), Aivar Sõerd (RE), Urmas Kruuse (RE), Liina Kersna (RE), Annely Akkermann (RE), Jürgen Ligi (RE), Urve Tiidus (RE), Andres Sutt (RE), Lauri Läänemets (SDE), Ivari Padar (SDE),  Taavi Rõivas (RE), Vilja Toomast (RE), Mart Võrklaev (RE), Helmen Kütt (SDE), Hanno Pevkur (RE), Heidy Purga (RE), Riina Sikkut (SDE), Kristen Michal (SDE), Jaak Juske (SDE), Kalvi Kõva (SDE), Kaja Kallas (RE), Madis Milling (SDE), Kersti Sarapuu (K), Indrek Saar (SDE), Keit Pentus-Rosimannus (RE), Yoko Alender (RE), Siim Pohlak (EKRE), Katri Raik (SDE), Aivar Kokk (I) ja Peeter Ernits (EKRE).

Reformierakonna fraktsioon ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Reformierakonna fraktsioon ettepaneku teine lugemine katkestada. Hääletus: 44 poolt, 54 vastu. Ettepanek ei leidnud toetust. 

Riigieelarve seaduse eelnõu esimene lugemine

Riigikogu lõpetas 23. oktoobril valitsuse algatatud 2020. aasta riigieelarve seaduse eelnõu esimese lugemise.

Eelnõu tutvustanud rahandusminister Martin Helme ütles, et Eesti maksukoormus püsib kahel järgneval aastal 33,2 protsendil SKPst ja langeb 2022. aastal 32,7 protsendi peale SKPst. „Valitsussektori võlakoormus väheneb nii eurodes kui ka osatähtsusena SKPs, langedes tänavuselt 8,8 protsendilt 2020. aastal 8 protsendile. See tähendab absoluutsummades vähenemist 2,4 miljardi pealt 2,3 miljardi peale. Selle näitajaga on Eesti valitsussektori võlakoormus Euroopa Liidus madalaim,“ märkis minister.

„Valitsus jätkab konservatiivse eelarvepoliitikaga, mille üheks osaks on eesmärk hoida eelarve struktuurselt tasakaalus. Nii toetab eelarvepoliitika tasakaalus majanduskasvu ning riigi jooksvaid kulutusi ei kaeta võlgadega,“ ütles Helme.

„2020. aastast on riigil esimest korda tegevuspõhine eelarve ning selle eelarvekontseptsiooni aluseks on süsteem, mis seob strateegilise ja operatiivse juhtimistasandi ning annab juhtidele vajalikud finants- ja juhtimisinstrumendid otsuste tegemiseks, nende elluviimiseks ja ka tulemuste kontrollimiseks,“ tõi minister välja.

Helme ütles, et 2020. aasta riigieelarve on vastutustundlik ja toetub valitsuse moodustamisel kokku lepitud viiele prioriteedile. Ta rääkis, et nendeks on peresõbralik Eesti, kus inimesed tunnevad ennast turvaliselt ja kindlalt; sidus ühiskond, mille liikmed tunnevad end kaasatuna ja lõhed erinevate ühiskonnagruppide vahel vähenevad; teadmistel põhinev majandus ja elukestev õpe; tõhus valitsemine, et riigiga suhtlemine oleks lihtne ja sujuv, ning turvaline ja kaitstud riik, kus kõigi põhiõigused ja vabadused on tagatud.

„Eesti majanduse hetkeseis on tugev ja Rahandusministeeriumi suvise majandusprognoosi järgi kasvab majandus käesoleval aastal 3,3 protsenti. 2020. aastal on kasv prognoosi järgi 2,2 protsenti. Seoses sellega kasvab ka riigieelarve maht,“ märkis minister. „Maailmamajanduse ja Eestit kõige rohkem mõjutavate riikide majanduse väljavaade on paraku viimastel kuudel nõrgenenud ja seetõttu kasvab Eesti majandus järgnevatel aastatel varasemaga võrreldes aeglasemas tempos. Sellegipoolest on Eesti majanduse hetkeseis parem, kui maailmamajanduse laiem pilt eeldada võiks ja Eesti majanduse näitajad on siiani jäänud tugevaks,“ rääkis Helme.

Minister tõi välja, et kokkuhoiumeetmed, mille valitsus kevadel riigi eelarvestrateegias kokku leppis, vajavad järgmise aasta riigieelarves jätkuvat tähelepanu. Helme ütles, et kokkuhoiu vajaduse tõttu peavad riigiasutused oma töökorralduse ja kulud kriitiliselt üle vaatama, mis võimaldab muuta riiki säästlikumaks ja tõhusamaks. Minister tõi välja, et valitsus jätkab järgmise aasta eelarve protsessis tõsiselt ka riigieelarve revisjoni tegemisega. Lisaks märkis Helme, et järgmise aasta riigieelarve on eelarve, mis toob ettevõtetele ja inimestele maksurahu. „Maksutõuse see ei too ja uusi makse ka ei kehtestata, samuti on maksukoormus kahanev,“ ütles minister.

Rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk tutvustas eelnõu menetluskäiku.

Läbirääkimistel võtsid sõna fraktsioonide esindajad.

Kersti Sarapuu Keskerakonna fraktsioonist ütles, et tuleva aasta riigieelarve sisaldab positiivseid uudiseid kõikides valdkondades ning seejuures on oluline, et tegemist on vastutustundliku eelarvega, mis pakub võimalusi oluliste küsimuste lahendamiseks ning parandamiseks. Siim Pohlak Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist ütles, eelarve toetab eesti rahvuse ja kultuuri kestmist. Priit Sibul Isamaa fraktsioonist ütles, et eelarves on mitmed prioriteedid kajastatud ja tuleva aasta eelarve tagab seda, et Eesti oleks kaitstud, konkurentsivõimeline ning eestikeelne ja -meelne. Riina Sikkut Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist ütles, et eelarve ei peaks olema läbikukkumine maaelu ja maainimest jaoks, nagu käesolev eelarve on. Maris Lauri Reformierakonna fraktsioonist ütles, et tegemist on sõnamurdlikkuse, visioonipuudulikkuse ja vastutustundetuse eelarvega.

Reformierakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 39 Riigikogu liiget ja vastu oli 51 liiget. Seega ettepanek ei leidnud toetust ja eelnõu läbis esimese lugemise.

Muudatusettepanekute tähtaeg on 6. november kell 17.15.

2020. aasta eelarve eelnõu on nominaalses tasakaalus ja struktuurselt liigub tasakaalu poole, olles puudujäägis 0,7 protsendiga SKPst. 2021. aastaks väheneb struktuurne puudujääk 0,2 protsendile ja eelarve jõuab nominaalselt ülejääki. Valitsussektori võlakoormus väheneb nii eurodes kui ka osatähtsusena SKPst. Kui tänavu oli võlakoormus 8,8 protsenti SKPst, siis 2020. aastal on valitsussektori võlakoormus 8 protsenti. Absoluutsummades väheneb valitsussektori võlakoormus tänavuselt 2,4 miljardilt eurolt 2,3 miljardile eurole. Maksukoormus püsib kahel järgneval aastal stabiilselt 33,2 protsendil SKPst ja langeb prognoosi kohaselt 2022. aastal 32,7 protsendile SKPst.

Rahanduskomisjon alustas tuleva aasta riigieelarve menetlemist

Rahandusminister Martin Helme ütles komisjonile, et tuleva aasta riigieelarve aluseks on võetud 2,2 protsendiline majanduskasv. 2020. aasta eelarve eelnõu on nominaalses tasakaalus ja struktuurselt liigub tasakaalu poole, olles puudujäägis 0,7 protsendiga SKPst. 2021. aastaks väheneb struktuurne puudujääk 0,2 protsendile ja eelarve jõuab nominaalselt ülejääki.

Rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk märkis, 2020. aastast on riigil esimest korda tegevuspõhine eelarve. Ta selgitas, et selle eelarve kontseptsiooni aluseks on süsteem, mis seob strateegilise ja operatiivse juhtimistasandi ning annab juhtidele vajalikud finants- ja juhtimisinstrumendid otsuste tegemiseks, nende elluviimiseks ja kontrolliks.

„Eelnõus peavad olema kirjas mõõdikud, kuidas tulemust hinnata,“ ütles Kokk. Ta lisas, et komisjonil on kavas eelnõu menetluse käigus laiapindne arutelu koos ministeeriumide esindajatega, et tuua selgus ministeeriumide valitsemisalade lõikes.

Rahanduskomisjoni aseesimees Maris Lauri juhtis tähelepanu rahavoogude kohta käiva informatsiooni vähesusele. „See on oluline teave, mille kohta pole antud ammendavat selgitust,“ ütles Lauri. Ta lisas, et eelarve ülesehitus vajab parandamist ja sisukus ühtlustamist. Lauri tõi samuti esile, et vahendite kasutamise eesmärgid pole piisava täpsusega kirja pandud. „Eelarves ja seletuskirjas oleks oodanud informatsiooni süsteemsemat esitamist,“ märkis Lauri.

Rahanduskomisjon otsustas saata 2020. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (82 SE) Riigikogu täiskogu istungile esimeseks lugemiseks 23. oktoobril.

Peaminister Jüri Ratase poliitiline avaldus seoses riigieelarve eelnõu üleandmisega

Ratase sõnul toetub riigieelarve eelnõu valitsuse moodustamisel kokku lepitud viiele prioriteedile: „Esimeseks, peresõbralik Eesti, kus inimesed tunnevad end turvaliselt ja kindlalt. Teiseks, sidus ühiskond, mille liikmed tunnevad end kaasatuna ja lõhed erinevate ühiskonnagruppide vahel vähenevad. Kolmandaks, teadmistel põhinev majandus ja elukestva õppe arendamine. Neljandaks, tõhus valitsemine, et riigiga suhtlemine oleks lihtne ja sujuv. Ning viiendaks, turvaline ja kaitstud riik, kus kõigi põhiõigused ja -vabadused on võrdselt tagatud.“

Peaminister selgitas, et 2020. aastal püsivad Eesti kaitsekulud üle 2 protsendi SKP-st, mis järgmisel aastal on ligi 615 miljonit eurot.  Teadus- ja arendustegevuse rahastamine riigieelarvest kasvab Ratase sõnul järgmisel aastal mitme ministeeriumi valitsemisalas võrreldes tänavusega kokku peaaegu 16 miljoni euro ulatuses, mille hulgas on 5,3 miljonit eurot uurimistoetuste ja teaduse baasfinantseerimise rahastust. Kokku panustab riigieelarve teadus- ja arendustegevuse heaks 216 miljonit eurot.

Peaminister ütles, et alates 2020. aasta 1. aprillist tõuseb keskmine vanaduspension 45 euro võrra. Valitsusjuhi sõnul eraldatakse lisaraha palgafondi suurendamiseks õpetajatele, riigipalgalistele sotsiaaltöötajatele, kultuuritöötajatele ning panustatakse ka siseturvalisuse valdkonda. Riigipalgaliste sotsiaalse rehabilitatsiooni, erihoolekande ja asendushoolduse spetsialistide palgad tõusevad järgmisel aastal keskmiselt 2,5 protsenti. Jätkub ka tervishoiutöötajate palgatõus ning riik suunab palgakokkuleppe tagamiseks sinna 50 miljonit eurot. Kokku on riigieelarves tervishoiule kavandatud järgmiseks aastaks ligi 1,68 miljardit.

Fraktsioonide esindajate sõnavõtud

Indrek Saar (SDE) tõi välja, et sotsiaaldemokraadid töötavad alanud sügisel selle nimel, et 2020. aasta eelarve muutuks hoolivamaks ja vastutustundlikumaks. „Oleme alati valmis arutama seda, kuidas suunata maksukoormust madalapalgaliste pealt enam nende õlgadele, kel läheb paremini ja kelle õlad rohkem kanda suudavad,“ ütles Saar.

Siim Pohlak (EKRE) märkis, et eelarve on ilma maksutõusudeta ja uute aktsiisitõusudeta, lisaks väheneb valitsussektori võlakoormus. Samas tõstetakse päästjate ja politseinike palku ning väärtustatakse õpetajaid ning õppejõude, lisaraha saab teadus. „Selle eelarvega tehakse ära palju olulisi asju. See eelarve on terve Eesti, mitte ainult suurlinnade või pealinnade nägu,“ lausus Pohlak.

Kersti Sarapuu (KE) sõnul on oluline see, et keerulises eelarvesituatsioonis suutis valitsus leida võimalusi oluliste küsimuste lahendamiseks ning parandamiseks. „Eesmärke on küll palju, kuid nende seast paistab väga selgelt silma Eesti inimene. Oluliselt panustatakse riigitöötajate, õpetajate, lasteaiaõpetajate, päästetöötajate, politseinike ja teiste palgafondi. Tõstetakse toetusi, sh puuetega laste toetusi ning viiakse ellu uusi investeeringuid, et suurendada Eestis elavate inimeste heaolu,“ loetles Sarapuu. 

Kaja Kallas (RE) avaldada head meelt selle üle, et riigieelarves on ette nähtud palgatõusud neile eluvaldkondadele, kes on seda kindlasti väärt. Kuid ta juhtis tähelepanu, et see palgatõus on samas suurusjärgus üldise hinnatõusuga ja kaugeltki mitte see, mis varasemalt lubatud. Kallas kritiseeris, et valitsus hakkab keskmist pensionit maksustama tulumaksuga ning on edasi lükanud 100 miljoni euro ulatuses investeeringuid. Kallas heitis ette, et valitsus kärbib keset majanduskasvu, lapib kulusid, mitte ei investeeri. „Te räägite uutest maksudest, mitte majanduse elavdamisest. Sel eelarvel ei ole suunda, eesmärke ega ka mitte raha. Lubasite võimule tulles suuri muutusi, eelarves neid näha ei ole. See on sõnamurdjate eelarve,“ ütles Kallas.

Sven Sester (I) rõhutas, et järgmise aasta eelarve on ajalooliselt selline eelarve, kus ei ole ühtegi uut maksutõusu ja ühtegi uut maksu ei tule, ka maksukoormus on kahanev. Sesteri sõnul on eelarve peresõbralik, toetab eesti keele õpet ja keelekümblust ning kaitsekulutusi. „Raha on suunatud õigesti, raha on suunatud lähtudes poliitilistest prioriteetidest,“ sõnas Sester.

Riigikogu eelinfo teisipäevaks, 15. oktoobriks

Kell 10 – täiskogu istung

Õiguskantsleri ettepanek kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 18 lõike 1 punkti 6 Eesti Vabariigi põhiseadusega kooskõlla viimiseks, ettekandja õiguskantsler Ülle Madise.

Esimene lugemine – kaks eelnõu:

Valitsuse algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse § 61 täiendamise seaduse eelnõus (79 SE) käsitletakse pärast pensionide indekseerimist pensionide baasosa tõstmist 7 euro võrra 1. aprillil 2020.

Seletuskirjas märgitakse, et pensioni baasosa kui solidaarsuskomponendi erakorraline tõstmine suurendab kõikide vanaduspensionäride (sh soodustingimustel vanaduspensionide seaduse ja väljateenitud aastate pensionide seaduse alusel pensione saavate inimeste), järelejäänud töövõimetuspensionäride ning toitjakaotuspensionäride pensione. Solidaarsuskomponendi tõstmine aitab suhteliselt rohkem just madalamat pensioni saavaid mittetöötavaid pensionäre. Pensioni baasosa tõstmine puudutab 2020. aastal ligi 330 000 inimest ja vähendab pensionäride suhtelise vaesuse määra 0,6 protsendipunkti võrra.

Sotsiaaldemokraatliku erakonna fraktsiooni algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse § 61 täiendamise seaduse eelnõu (31 SE) näeb ette pensioni baasosa tõusu pärast 2020. aasta 1. aprillil toimuvat indekseerimist 100 euro võrra ning ja rahvapensioni tõusu 60 euro võrra.

Kell 14 – komisjonide istungid

keskkonnakomisjonis – Neitsijärve korrastamisest ja tervendamisest; jäätmeseaduse § 66 täiendamise seaduse eelnõu;

kultuurikomisjonis – kodakondsuse seaduse ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu (57 SE), kutsutud Haridus- ja Teadusministeeriumi, Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi, Eesti Matemaatika Seltsi ja Koolimatemaatika Ühenduse, Eesti Bioloogiaõpetajate Ühingu, Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Seltsi, Eesti Koolijuhtide Ühenduse, Eesti Kutseõppe Edendamise Ühingu, Eesti Linnade ja Valdade Liidu, Eesti Õpilasesinduste Liidu, Eesti Õpetajate Liidu ning Eesti Vabade Waldorfkoolide Ühenduse esindajad, istung on avalik, toimub veebiülekanne (Riigikogu konverentsisaal);

maaelukomisjonis – 2020. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (82 SE) Maaeluministeeriumi valitsemisala osa tutvustus ning loomatauditõrje seaduse, riigilõivuseaduse, söödaseaduse, toiduseaduse ja veterinaarkorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (90 SE), kutsutud maaeluminister Mart Järvik; maareformi seaduse ja maareformi käigus kasutusvaldusesse antud maa omandamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (87 SE);

majanduskomisjonis – kohtumine Maksu- ja Tolliameti juhtidega; 2020. aasta riigieelarve seaduse (82 SE) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala osa tutvustus ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusloome plaanide tutvustus, kutsutud väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kert Kingo; energiamajanduse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (48 SE);

põhiseaduskomisjonis – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/788 „Euroopa kodanikualgatuse kohta” rakendamise seaduse eelnõu (74 SE), arvamuse andmine õiguskomisjonile Riigikogu otsuse „„Kriminaalpoliitika põhialused aastani 2030“ heakskiitmine“ eelnõu (52 OE) kohta ja arvamuse andmine õiguskomisjonile Riigikogu otsuse „„Õigusloomepoliitika põhialused aastani 2030“ heakskiitmine“ eelnõu (53 OE) kohta, kutsutud justiitsminister Raivo Aeg;

rahanduskomisjonis – 2020. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (82 SE), kutsutud rahvastikuminister Riina Solman;

riigikaitsekomisjonis – julgeolekuolukorra arengutest, kutsutud Kaitseministeeriumi valitsemisala esindajad;

sotsiaalkomisjonis – esmatasandi arstiabi korraldusest Eestis, kutsutud Sotsiaalministeeriumi, Terviseameti, Eesti Perearstide Seltsi, Eesti Õdede Liidu, Eesti Haigekassa ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindajad (ruum L 332);

väliskomisjonis – „Eesti välispoliitika arengukava 2030“, kutsutud Välisministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ning Eesti Teenusmajanduse Koja esindajad (J. Tõnissoni nõupidamisruum).

Sündmus

Kell 8.30 – riigikaitsekomisjoni liikmed kohtuvad Balti Kaitsekolledži juhtimiskursuse ja kindralstaabi kursuse ohvitseridega (A. Rei nõupidamisruum).

Välislähetused

12.–16. oktoober
Parlamentidevahelise Liidu (IPU) Eesti delegatsiooni esimees Aivar Kokk ning delegatsiooni liikmed Helle-Moonika Helme, Toomas Kivimägi (12.–17.10) ja Marika Tuus-Laul osalevad IPU 141. assambleel Belgradis Serbias.

13.–15. oktoober
Väliskomisjoni esimees Enn Eesmaa osaleb NB8 kohtumisel Põhjamaade ja Balti riikide parlamentide väliskomisjonide esimeestega Stockholmis Rootsis.

14.–17. oktoober
Riigikogu väliskomisjoni liige Keit Pentus-Rosimannus peab ettekande Globaalse Julgeoleku foorumil Dohas Kataris.

14.–20. oktoober
Rahanduskomisjoni liige Andres Sutt osaleb Maailmapanga ja Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) aastakoosoleku raames toimuval parlamentaarsel seminaril Washingtonis USAs.

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
marie.kukk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Sotsiaalkomisjon sai ülevaate järgmise aasta riigieelarve sotsiaalvaldkonna kuludest

Sotsiaalkomisjoni esimees Tõnis Mölder märkis, et sotsiaalvaldkonna kulud kasvavad käesoleva aastaga võrreldes 9,5 protsenti. Kaks kolmandiku sellest võtavad enda alla pensionide ja ravikindlustuse kasv.

Uuest eelarvest on Mölderi sõnul esile tõstmist väärt täiendava raha eraldamine vähiuuringutele ja isa vanemapuhkusele ning puuetega laste toetused. „Vähktõve ennetuseks ja sõeluuringuteks on ette nähtud ligi 1,16 miljonit eurot, millest miljoni moodustab täiendav raha,“ ütles Mölder.

Ta lisas, et järgmise aasta 1. juulist jõustub isa täiendav vanemahüvitis. „Selle saamise õigus on isal, kelle laps sünnib 2020. aasta 1. juulil või hiljem. Isal on õigus saada isapuhkust 30 kalendripäeva ulatuses kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Selle kuludeks on eelarvesse prognoositud 7,6 miljonit eurot, täpne summa selgub aasta lõpus,“ rääkis Mölder.

Sotsiaalkomisjoni aseesimees Helmen Kütt ütles, et kahjuks ei leia eelarve midagi omastehooldajate murede lahendamiseks ja pensioni baasosa tõus on vaid 7 eurot, mis tema sõnul kindlasti ei vasta valimiste eel lubatule ja inimeste poolt oodatule.

„Tõsi, puudega laste toetusteks on 2020. aasta eelarves ette nähtud 22,3 miljonit eurot, mis on 9,1 miljonit rohkem kui tänavu, kuid see otsus toetusi tõsta langetati juba Riigikogu eelmise koosseisu poolt ja sedagi vaatamata valitsuse mittetoetavale seisukohale. Eestis elab ligi 13 000 puudega last, kelle elu ja kelle vanemate elu selle toetuse tõttu veidigi paraneb,“ rääkis Kütt. Tema sõnul on hea ka see, et lisaks suunatakse Euroopa Sotsiaalfondi tulemusreservist raske ja sügava puudega laste tugiteenuste tegevuste jätkamiseks 2021-2023. aastal 8,05 miljonit eurot.

Järgmise aasta riigieelarve sotsiaalvaldkonda puudutavat osa tutvustasid sotsiaalminister Tanel Kiik ja rahvastikuminister Riina Solman.

Riigikogu pressiteenistus
Veiko Pesur
tel 631 6353, 55 590 595
e-post veiko.pesur@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee