Hussar rõhutas Ühendkuningriigis Ukraina toetamise vajadust ja Vene ohtu
Hussari sõnul on Eestil ja Ühendkuningriigil pika ajalooga head suhted ja tihe koostöö ning see on aja jooksul üha tugevnenud. Ta tänas Ühendkuningriiki panuse eest Eesti ja NATO idapiiri kaitse tugevdamisse ning kinnitas, et Eesti jääb NATOs pühendunud liitlaseks.
Hussar rõhutas vajadust jätkata Venemaa algatatud agressioonisõjas Ukraina toetamist ning tõsta veelgi agressiooni hinda Venemaale. Muu hulgas tõi ta esile, et Riigikogu andis just täna heakskiidu Euroopa Nõukogu kokkuleppele, millega asutatakse Ukraina vastu toime pandud agressioonikuriteo eritribunali halduskomitee, ning sellega sai Eestist esimene riik, kus parlament on kokkuleppe heaks kiitnud.
Hussar rõhutas seejuures, et Venemaa imperialistlikud eesmärgid ei ole muutunud. „Me peame Euroopas väga selgelt teadvustama Venemaast lähtuvat ohtu ning tegema senisest veelgi enam koostööd,“ ütles ta Ühendkuningriigi parlamendis toimunud kohtumistel.
Kohtumistel räägiti ka vajadusest tõsta Euroopa kaitsevõimet, sealhulgas suurendada NATOs kaitsekulusid ja arendada kaitsetööstuste vahelist koostööd. Samuti arutati suhteid Ameerika Ühendriikidega.
Hussar kohtus täna Londonis parlamendi alamkoja spiikri Lindsay Hoyle’i ja ülemkoja spiikri Michael Forsyth’iga. Samuti oli tal kohtumine väliskomisjoni ning Ühendkuningriigi-Eesti parlamendirühma liikmetega. Õhtul osaleb Hussar Eesti saatkonnas toimuval vabariigi aastapäeva vastuvõtul kohalikele eestlastele.
Riigikogu esimeest saadavad visiidil väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson, Eesti-Suurbritannia parlamendirühma esimees Yoko Alender ja parlamendirühma liige Reili Rand.
Fotod (autor: Erik Peinar / Riigikogu Kantselei)
Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
[email protected]
päringud: [email protected]
Riigikogu tegi avalduse Tiibeti laste kaitseks
Riigikogu võttis vastu 53 saadiku esitatud Riigikogu avalduse „Tiibeti laste kaitseks“(763 AE), kus mõistab hukka Hiina assimilatsioonipoliitika ja Tiibeti internaatkoolisüsteemi, mille eesmärk on kaotada tiibetlaste ja teiste vähemuste, näiteks uiguuride erinevad keelelised, kultuurilised ja usulised traditsioonid.
Avalduses märgitakse, et Hiina Rahvavabariigi ametlik poliitika rõhutab riigis elavate etniliste vähemusrahvuste suhtes võrdsust ja autonoomiat, kui samas keskendutakse nende rahvuste sotsiaalsele kontrollile ja assimileerimisele. „Hiina ametivõimud on loonud 4–18aastastele lastele de facto kohustuslike ja politiseeritud internaatkoolide ulatusliku süsteemi, mis nõuab neilt kohustusliku hariduse omandamist mandariini keeles, ilma et neil oleks võimalik põhjalikult õppida ja kasutada tiibeti keelt ning õppida Tiibeti kultuuri ja ajalugu,“ seisab avalduses, kus viidatakse ka ÜRO Inimõiguste Nõukogu eriraportööride raportile ja sellele tuginedes vastu võetud Euroopa Parlamendi resolutsioonile, kus mõisteti teravalt hukka repressiivne assimilatsioonipoliitika kogu Hiinas.
Riigikogu nõuab avalduses Tiibetis lastele kehtestatud internaatkoolisüsteemi ja perekondade lahutamise tava viivitamatut kaotamist ning kutsub Hiina Rahvavabariigi ametivõime üles lubama luua Tiibeti erakoole. Samuti kutsub Riigikogu riike ja Euroopa Komisjoni üles nõudma, et Hiina Rahvavabariigi valitsus väljastaks Euroopa diplomaatidele viisad, et külastada internaatkoole kogu Tiibetis, ning lubaks sõltumatutel ajakirjanikel ja rahvusvahelistel vaatlejatel piirkonda siseneda.
Lisaks teeb Riigikogu avalduses üleskutse teiste riikide parlamentidele võtta vastu avaldused Tiibeti laste kaitseks ja edastada need Euroopa Liidu institutsioonidele, Ühinenud Rahvaste Organisatsioonile ning Hiina Rahvavabariigi valitsusele ja parlamendile.
Läbirääkimistel võtsid sõna Margit Sutrop Reformierakonna, Anti Poolamets Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Tõnis Lukas Isamaa ja Juku-Kalle Raid Eesti 200 fraktsioonist. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel võttis sõna Ester Karuse.
Avalduse vastuvõtmise poolt hääletas 67 Riigikogu liiget.
Riigikogu võttis vastu ka valitsuse algatatud Ukraina vastu toime pandud agressioonikuriteo eritribunali halduskomitee asutamise Euroopa Nõukogu laiendatud osalise kokkuleppe heakskiitmise seaduse (760 SE). Seadusega kiideti heaks Euroopa Nõukogu kokkulepe, millega asutatakse Ukraina vastu toime pandud agressioonikuriteo eritribunali halduskomitee ja reguleeritakse selle tegevust.
Ukraina ja Euroopa Nõukogu leppisid mullu juulis kokku, et Euroopa Nõukogu egiidi all luuakse agressioonikuriteo eritribunal. Eritribunal on rahvusvaheline kohus, millel on pädevus uurida ja mõista kohut Venemaa agressioonikuriteo toime pannud isikute, sealhulgas Venemaa Föderatsiooni tippjuhtkonna üle ka pärast nende ametiaja lõppu. Tribunalil on õigus agressioonikuriteos süüdi mõistetud isikuid karistada vastavalt rahvusvahelisele õigusele.
Eesti on osalenud eritribunali ettevalmistavas töös alates 2022. aastast, olles osa 40 riigist koosnevast tuumikgrupist, kuhu kuulusid ka Euroopa Liidu ja Euroopa Nõukogu esindajad. Tuumikgrupp lõpetas töö 2025. aasta kevadel, koostades tribunalile vajalike alusdokumentide projektid. Ukraina esitas tribunaliga seotud dokumendid Euroopa Nõukogule mullu 14. mail, mille järel andis Euroopa Nõukogu ministrite asemike komitee 24. juunil volituse allkirjastada kokkulepped tribunaliga ja asutada halduskomitee. Kokkuleppele kirjutasid alla Euroopa Nõukogu peasekretär ja Ukraina president 25. juunil ning Ukraina parlament ratifitseeris selle juuli keskpaigas.
Kokkuleppes osalemine toob kaasa eritribunali rahastamise kohustuse. Esialgsel hinnangul on eritribunali kulu 60–70 miljonit eurot aastas, mis jagatakse osalisriikide vahel. Kokkulepe on tähtajatu ning riigi rahaline kohustus saab olema pikaajaline.
Seaduse vastuvõtmist toetas 59 Riigikogu liiget.
Kaks eelnõu läbis teise lugemise
Riigikogus läbis teise lugemise valitsuse algatatud reklaamiseaduse ja isikuandmete kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu (696 SE), millega viiakse Eesti õigus vastavusse Euroopa Liidu poliitreklaami läbipaistvuse määrusega.
Poliitilise reklaami avaldamisele seatakse määrusega kaks suuremat nõuet: reklaam tuleb avaldada koos poliitreklaami märgisega ning selle kohta tuleb koostada läbipaistvusteade. Märgistused tuleb reklaamile lisada sõltumata sellest, kas tegu on audiovisuaalse, trükimeedia-, interneti- või veebivälise reklaamiga. Reklaami nõuetekohase märgistamise ja läbipaistvusteate olemasolu eest vastutab reklaami avaldaja.
Erinõuded nähakse ette internetipõhisele poliitreklaamile, kui kasutatakse suunamis- ja edastusmeetodeid, mis põhinevad isikuandmete töötlemisel. Sellisel juhul tuleb teenusepakkujatel pidada arvestust, et tagatud oleksid nii isikuandmete kaitse kui ka läbipaistvuse nõuded.
Eelnõu kohaselt teevad Eestis poliitreklaami läbipaistvuse määruse täitmise üle järelevalvet Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ning Andmekaitse Inspektsioon. Eelnõuga nähakse nõuete rikkumise eest ette ka väärteokaristused.
Teisel lugemisel viidi eelnõusse muudatused, millega loobutakse eraldi ekspertkomisjoni loomisest ning antakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile õigus küsida vajadusel erakondade rahastamise järelevalve komisjonilt arvamust, et aidata keerukamatel juhtudel selgitada, kas konkreetne teavitus, sõnum või tegevus kvalifitseerub poliitreklaami määruse tähenduses poliitreklaamiks.
Läbirääkimistel võtsid sõna Isamaa fraktsiooni kuuluv Mart Maastik, Keskerakonna fraktsiooni kuuluvad Lauri Laats ja Vladimir Arhipov ning fraktsioonitu Kalle Grünthal.
Isamaa ja Keskerakonna fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada, kuid see ei leidnud toetust. Arutelu katkestamist toetas 21, selle vastu hääletas aga 42 Riigikogu liiget.
Teise lugemise läbis ka valitsuse algatatud avaliku teabe seaduse ja keeleseaduse muutmise seaduse eelnõu (759 SE), millega täpsustatakse e-riigi personaalsete teenuste õiguslikke aluseid.
Eesti teabeväravast eesti.ee saab eelnõu kohaselt sündmusteenuste pakkumiseks keskne kontaktpunkt, mis arendatakse tehnoloogianeutraalseks. Portaalis hakatakse kuvama kogu teenuseprotsessi isikustatud kujul.
Eelnõuga luuakse ka andmenõusolekusüsteem, kus inimesed saavad anda, hallata ja tagasi võtta oma nõusolekuid, ning volituste haldamise süsteem, kus ettevõtjad saavad hallata oma volitusi. Samuti luuakse eelnõuga tõlkeandmekogu, kus riigiasutused saavad hallata tellitavaid tõlkeprojekte. Eelnõu järgi avatakse tõlkevärav kõigile 2027. aastast, võimaldades nii masintõlget kui ka anonüümitud tõlkemälude kasutamist.
Esimese lugemise läbis üks eelnõu
Riigikogus läbis esimese lugemise Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ning Riigikogu liikmete Ester Karuse, Tanel Kiige ja Andre Hanimäe algatatud erakonnaseaduse muutmise seaduse eelnõu (777 SE), millega pannakse erakondade rahastamise järelevalve komisjonile kohustus esitada kord aastas Riigikogule ülevaade oma tööst.
Algatajate sõnul on muudatuse eesmärk tugevdada demokraatia toimimist, parandada erakondade rahastamise läbipaistvust ning tagada avalikkusele regulaarne ülevaade erakondade rahastamise järelevalve seisust.
Kaks eelnõu langes menetlusest välja
Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud piiriülese asendusemaduse keelustamise seaduse eelnõu (762 SE), millega sooviti keelata Eestis nii riigisisene kui ka piiriülene asendusemadus. Algatajate sõnul sooviti eelnõuga ennetada riske ja kehtestada selge õiguslik vastutus asendusemaduse tellijatele, vahendajatele ja teenusepakkujatele.
Läbirääkimistel võtsid sõna Evelin Poolamets Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Riina Sikkut Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist.
Õiguskomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Tagasilükkamist toetas 46 ja selle vastu hääletas 13 Riigikogu liiget.
Samuti lükkas Riigikogu esimesel lugemisel tagasi Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud Eesti Rahvusringhäälingu seaduse kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu (758 SE), millega sooviti likvideerida Eesti Rahvusringhääling ja tunnistada kehtetuks selle tegevust reguleeriv seadus. Algatajate sõnul oli eelnõu eesmärk kaotada meediamaastikul maksumaksja rahaga ülal peetav meediakontsern ning luua rohkem eraõiguslikku avatud konkurentsi ja mitmekesisust avalikus infoväljas.
Läbirääkimistel võtsid sõna Raimond Kaljulaid Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Liina Kersna Reformierakonna, Urmas Reinsalu Isamaa ja Anti Poolamets Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.
Kultuurikomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Tagasilükkamist toetas 46 ja selle vastu oli üheksa Riigikogu liiget.
Istung lõppes kell 20.06
Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
[email protected]
päringud: [email protected]
Riigikogu eelinfo neljapäevaks, 12. veebruariks
Kell 10 – täiskogu istung
Kultuurikomisjoni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Eesti inimarengu aruanne 2026. Haridus ühiskonna peeglis“ arutelul osalevad ettekannetega kultuurikomisjoni esimees Liina Kersna, Eesti inimarengu aruande 2026 peatoimetaja Eneli Kindsiko, Tartu Ülikooli poliitikauuringute instituudi tehnoloogiauuringute kaasprofessor Mihkel Solvak ning Tartu Ringkonnakohtu kohtunik Mario Truu.
Teine lugemine – üks eelnõu
Valitsuse algatatud inimgeeniuuringute seaduse eelnõu (749 SE) eesmärk on muuta geenivaramu ja geeniuuringute korraldus selgemaks, ajakohasemaks ja läbipaistvamaks.
Sellega kaasajastatakse 25 aastat kehtinud seadust, et Eesti Geenivaramus sisalduvaid geneetilisi andmed oleks võimalik kasutada teadustöös ja tervishoius laialdaselt kasutusele võtta. Eestis on 212 000 geenidoonorit – inimese kohta rahvastikust on see maailmas suurim osakaal.
Praegu ei ole geenidoonori ja andmete taotleja jaoks piisavalt selge, milliseid andmeid ja kuidas Eesti Geenivaramus töödeldakse ning kuidas neid saab kasutada. Edaspidi saab geenidoonor teha tervise infosüsteemis tahteavalduse selle kohta, kas ja kuidas lubab ta kasutada oma andmeid nii personaalmeditsiinis kui ka teadusuuringutes.
Teadlased ja arstid saavad geenidoonori loal terviseandmeid täiendada riigi infosüsteemidest ning sellega saab kaotada terviseandmete topelt säilitamise kohustuse. Selle tagajärjel saab osutada paremat personaalmeditsiini teenust, millega võib kaasneda haiguste varasem avastamine ja ennetamine, terviseteadlikkuse tõus ja riskikäitumise vähenemine, samuti täppisravi ning vähem ravimite kõrvaltoimeid.
Muudatusega antakse kõikide tervisevaldkonna andmekogude andmeväljastuste eetikamenetlus ühe teaduseetikakomitee pädevusse.
Kell 14 – komisjonide istungid
majanduskomisjonis – ehitusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (743 SE), kutsutud Kliimaministeeriumi esindaja ja huvigruppide esindajad;
rahanduskomisjonis – olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Kuidas ohjeldada küberkuritegevust finantsvaldkonnas. Tasakaal turvalisuse ja põhiõiguste vahel.“ ettevalmistamine;
riigikaitsekomisjoni väljasõiduistungil – fiiberoptilistest droonidest (Kaitseliidu Peastaap).
Sündmus
Kell 12.15 – Riigikogu aseesimees Toomas Kivimägi kohtub Riigikogus Kreeka suursaadik Georges Papadopoulosiga.
Kell 14.30 – Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Peeter Tali kohtub Moldova laienemisministri Christina Gherasimoviga.
Välislähetused
10.–12. veebruar
Riigikogu esimees Lauri Hussar viibib ametlikul visiidil Suurbritannias, kus külastab Westminsteri paleed, kohtub parlamendi alamkoja spiikriga ning Eesti kogukonnaga Londonis. Delegatsiooni kuuluvad väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson, Eesti-Suurbritannia parlamendirühma esimees Yoko Alender ja liige Reili Rand.
10.–12. veebruar
Eesti-Ukraina parlamendirühma liige Peeter Ernits osaleb seoses generaatorite üleandmisega visiidil Žõtomõri Ukrainas.
12.–15. veebruar
Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson osaleb Müncheni julgeolekukonverentsil Münchenis Saksamaal.
Riigikogu pressiteenistus
Maris Meiessaar
631 6353, 5558 3993
[email protected]
päringud: [email protected]
Infotunnis arutati alampalga läbirääkimiste seisu
Riigikogu liige Helmen Kütt tõstatas infotunnis teemana alampalga küsimuse ja valitsuse rolli sotsiaalpartnerite läbirääkimistes. Kütt tõi esile, et Eestis saab alampalka üle 20 000 inimese ning läbirääkimised riikliku lepitaja juures on veninud. Ta uuris, kas valitsus on arutanud regionaalseid meetmeid, mis aitaksid tööandjaid ning toetaksid madalapalgaliste toimetulekut.
Peaministri ülesandeid täitev haridus- ja teadusminister Kristina Kallas kinnitas, et mõistab muret madalapalgaliste inimeste pärast, kuid rõhutas, et alampalga kokkulepe on sotsiaalpartnerite otsustus. Kallase sõnul on aastate jooksul põhimõte, et alampalk ei ole keskvalitsuse määrata, end õigustanud. Küsimus seisnevat ennekõike meie majanduse olukorrast ja tööandjate võimest palka maksta.
„Keskvalitsuse sekkumine lõpuks viib selleni, et meie majandussektori, ettevõtjate võime investeerida ka inimestesse läheb palju halvemaks, kui keskvalitsus seda ette reguleerima hakkab,” tõi Kallas välja.
Ta lisas, et valitsus toetab madalapalgalisi pigem muude toetusmeetmete kaudu ning tõi esile, et Eesti ei ole alampalga osakaalu poolest töötajate hulgas lähiriikidega võrreldes erand: „Eestis saab alampalka umbes 3–4% töötavatest inimestest, Lätis 15% ja Leedus 10%.”
Kallas kinnitas, et valitsus peab oluliseks vähendada kõrge inflatsiooni mõjusid majapidamistele ning jälgib tähelepanelikult madalapalgaliste toimetulekut.
Infotunnis vastas Kristina Kallas veel Riigikogu liikmete küsimustele valitsuse poliitika, poliitilise olukorra, riigi olukorra ja energeetika kohta. Regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras vastas küsimustele toidujulgeoleku ja jääteede kohta. Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo vastas küsimustele Eesti majanduse kaitsmise ning kohaliku tööjõu puuduse kohta Ida-Virumaal.
Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
Riigikogu pressiteenistus
Maiki Vaikla
631 6456, 5666 9508
[email protected]
päringud: [email protected]
Riigikogus toimub konverents ülekaalu mõjudest inimesele ja ühiskonnale
Konverentsi modereerib sotsiaalkomisjoni esimees Signe Riisalo, kelle sõnul on ülekaal ja rasvumine kasvava mõjuga rahvatervise, majanduse ja ühiskonna probleem. „Tuleb leida võimalused, kuidas ennetuse, ravi ja poliitikakujundamise kaudu olukorda parandada. Saamegi neid võimalusi nüüd oma ala parimate ekspertide abil kaardistada,“ sõnas ta.
Konverents „Ülekaalu mõjud inimesele ja ühiskonnale“ toimub 18. veebruaril kella 9–12 Riigikogu konverentsisaalis. Osalemise soovist saab teada anda siin ning sündmust on võimalik täies mahus jälgida ka veebiülekandes.
Konverentsi korraldab Riigikogu sotsiaalkomisjon koostöös Eesti Kaaluravi Seltsi ja Ravimitootjate Liiduga.
Päevakava
09.00 – 09.05 Avasõnad – Signe Riisalo
09.05 – 09.10 Patsiendilood (videod)
Lühiloengud
09.10 – 09.30 Rasvumine kui tervise probleem – Kristel Ehala-Aleksejev, TÜK meestekliiniku üldarst-toitumisterapeut
09.30 – 09.45 Ülekaalulisuse majanduslik ja sotsiaalne mõju, Rainer Reile, TAI
09.45 – 10.00 Kaalutõusu psühholoogilised põhjused – Uku Vainik, TÜ psühholoogia instituudi käitumisgeneetika professor
10.00 – 10.15 Tervislik eluviis ja ennetusstrateegiad – Taavi Tillmann, TÜ rahvatervise kaasprofessor
10.15 – 10.30 Tõenduspõhised sekkumised rasvumise ravis – Vallo Volke, endokrinoloog, Lääne-Tallinna Keskhaigla ülemarst
10.30 – 10.45 Kohvipaus
10.45 – 11.55 Paneelarutelu. Osalevad Riigikogu sotsiaalkomisjoni liige Eero Merilind ja konverentsi esinejad Kristel Ehala-Aleksejev, Rainer Reile, Uku Vainik, Taavi Tillmann, Vallo Volke ning arutelu modereerib Riigikogu sotsiaalkomisjoni liige Irja Lutsar.
12.00 Lõppsõna
Pärast konverentsi on kell 12–13 võimalik soovijail teha kehaanalüüs kehakoostise analüüsimise seadmega.
Riigikogu pressiteenistus
Maris Meiessaar
631 6353, 5558 3993
[email protected]
päringud: [email protected]
Venemaa mõjutustegevuse uurimiskomisjoni asuvad juhtima Kross ja Poolamets
Krossi sõnul plaanib uurimiskomisjon järgmisel istungil kinnitada töökava ja arutada uurimistöö metodoloogiat. „Eesmärk on koostada Vene Föderatsiooni mõjutustegevuse laiapindne ülevaade, analüüsida selle mõju ühiskonnale, tuvastada mõjutustegevuse mustreid ja sihtmärke. Komisjoni töö tulemusel valmiva raportiga loodetakse parandada ühiskonna teadlikkust vaenuliku mõjutustegevuse ohtudest ning tehakse ettepanekud seadusandluse ja muude võimalike kaitsemehhanismide rakendamiseks, mis tugevdaks Eesti kaitsevõimet ja demokraatiat,“ ütles ta.
Riigikogu moodustas kõigi fraktsioonide esindajatest koosneva uurimiskomisjoni jaanuari lõpus. Komisjon keskendub oma töös neljale põhiteemale: Vene mõjutustegevuse rahastamine Eestis, Eesti avaliku sektori võimalik roll, propaganda mõju Eesti elanikkonnale ning hübriidsõja raamistik. Muu hulgas peab komisjon välja selgitama, millises ulatuses on Venemaa Föderatsiooni huve edendavad projektid, ühendused ja tegevused saanud otsest või kaudset rahastust Eesti riigiasutustelt, kohalikelt omavalitsustelt, omavalitsuste allasutustelt või nende kontrollitavatelt äriühingutelt. Samuti peab komisjon selgitama, millises ulatuses on Eestis tegutsevad äriühingud, organisatsioonid, ühendused ja üksikisikud osalenud või olnud Venemaa mõjutus- ja lõhestustegevusega seotud.
Komisjoni ülesanne on anda Riigikogule terviklik ülevaade nii mõjutustegevuse ulatusest kui ka teha ettepanekuid seadusandlikeks, korralduslikeks ja julgeolekumeetmeteks. Koos sõltumatute ekspertidega peab komisjon välja töötama ettepanekud, kuidas ennetada ja vähendada mõjutus- ja lõhestustegevusega seotud riske ning parandada ametiasutuste suutlikkust ohtude tuvastamisel. Lõpparuande peab komisjon Riigikogule ja avalikkusele esitama hiljemalt 1. veebruariks 2027.
Lisaks Krossile ja Poolametsale kuuluvad uurimiskomisjoni Vladimir Arhipov, Madis Kallas, Helir-Valdor Seeder, Timo Suslov, Peeter Tali ja Toomas Uibo.
Fotod (autor: Merje Meisalu / Riigikogu Kantselei)
Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
[email protected]
päringud: [email protected]
Riigikogu eelinfo esmaspäevaks, 12. jaanuariks
Kell 15 – täiskogu istung
Riigikogu kinnitab töönädala päevakorra.
Riigikogu liikmete arupärimisele huvihariduse ja noorsootöö rahastamise kohta (nr 861) vastab haridus- ja teadusminister Kristina Kallas.
Riigikogu liikmete kõnesoovide korral toimub vaba mikrofon.
Komisjonide istungid
Kultuurikomisjonis – kell 11.10: kollektiivne pöördumine „Eesti kool on eesti keele kodu“, kutsutud kollektiivse pöördumise ning Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajad; maakondlike haridustegevuste korraldus ja rahastamine, kutsutud Harjumaa Omavalitsuste Liidu, Raplamaa Omavalitsuste Liidu ning Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajad;
maaelukomisjonis – kell 11.10: Maa- ja Ruumiameti tutvustus ning ülevaade maa hindamise metoodikast, kutsutud Maa- ja Ruumiameti esindajad;
majanduskomisjonis – kell 11.10: Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (766 SE), riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu (772 SE), kutsutud rahandusminister Jürgen Ligi; elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu (776 SE), kutsutud Kliimaministeeriumi, Eesti Elektritööstuse Liidu, ASi Eesti Energia ja OÜ Elektrilevi esindajad (A. Rei nõupidamisruum);
põhiseaduskomisjonis – kell 11.15: Riigikogu liikme staatuse seaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (750 SE), kutsutud algataja ning Justiits- ja Digiministeeriumi esindajad; Riigikogu otsuse „Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamine Venemaa Föderatsiooni mõjutustegevuse, selle rahastamise viiside ning sellega seotud riskide uurimiseks“ eelnõu (770 OE), kutsutud muudatusettepanekute tutvustaja;
rahanduskomisjonis – kell 11.15: hoiu-laenuühistu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (671 SE); Eesti Vabariigi ja Andorra Vürstiriigi vahelise tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu (765 SE); arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi eelnõu kohta, millega muudetakse tubakatoodete aktsiisiga maksustamise direktiivi COM(2025) 580;
riigikaitsekomisjonis – kell 11.10: Balti kaitsevööndi arengud, kutsutud kaitseminister Hanno Pevkur ning Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse ja Kaitseväe Peastaabi esindajad;
sotsiaalkomisjonis – kell 11.10: tervishoiuteenuste korraldamise seaduse täiendamise seaduse (ohjeldusmeetmete rakendamine) eelnõu (780 SE), kutsutud sotsiaalminister Karmen Joller; töövaidluse lahendamise seaduse väljatöötamiskavatsus, kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja;
väliskomisjonis – kell 11.15: olukord Ukrainas, kutsutud Eesti suursaadik Ukrainas Annely Kolk (videosild); Eesti erakorralise ja täievolilise suursaadiku kandidaat, kutsutud Välisministeeriumi esindaja ja suursaadikukandidaat; aktuaalsed välispoliitilised küsimused, kutsutud Välisministeeriumi esindaja; väliskomisjoni kevadistungjärgu töökava; välispoliitika arutelu olulise tähtsusega riikliku küsimusena Riigikogu täiskogul;
õiguskomisjonis – kell 11.15: töölepingu seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (602 UA), kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Eesti Ametiühingute Keskliidu esindajad; Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele algatada naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise Euroopa Nõukogu konventsiooni denonsseerimine“ eelnõu (751 OE), kutsutud algataja esindaja; õiguskomisjoni esindaja määramine Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi istungile;
julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjonis – kell 13.30: Vene mõjutustegevus Eestis ja julgeolekuolukord riigis, kutsutud Kaitsepolitseiameti esindaja;
korruptsioonivastases erikomisjonis – kell 13.15: huvide deklaratsioonid; komisjonile saadetud pöördumised (ruum L332);
riigieelarve kontrolli erikomisjonis – kell 13.15: : Riigikontrolli kontrolliaruanne „Riigieelarve raha kasutamata jäämise põhjused ja mõju ning raha kasutamine järgmisel eelarveaastal“; kutsutud riigikontrolör Janar Holm, Riigikontrolli peakontrolör Märt Loite ja vanemaudiitor Ermo Liedemann, Rahandusministeeriumi eelarvepoliitika asekantsler Sven Kirsipuu, riigi rahanduse talitluse juhataja Kadri Klaos, finantstalitluse juhataja Viola Mäemurd ja finantstalitluse nõunik Kaisa Rosin, regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi innovatsiooni ja strateegia asekantsler Tõnis Tänav ning strateegia- ja finantsosakonna juhataja Silver Salla, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eelarve valdkonna juht Helena Siemann ja eelarveosakonna juhataja Andres Uusma; istung on avalik, toimub veebiülekanne (ruum L333).
Sündmus
Kell 13 – Riigikogu esimees Lauri Hussar kohtub Iisraeli uue suursaadiku Amit Gil-Bayaziga.
Välislähetus
11.–13. jaanuar
Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Peeter Tali osaleb rahvusparlamentide Euroopa Liidu asjade komisjonide esimeeste (COSAC) kohtumisel Nikosias Küprosel.
Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
[email protected]
päringud: [email protected]
Riigikogu eelinfo reedest pühapäevani, 12.–14. detsembrini
Reede, 12. detsember
Komisjonide istungid
Euroopa Liidu asjade komisjoni videoistungil – kell 9: Eesti seisukohad 15. detsembril toimuval ELi transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika nõukogu istungil, Eesti seisukohad 16. detsembril toimuval ELi keskkonnanõukogu istungil ning seisukoha andmine: Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse ettepanek, millega luuakse tuumaohutuse koostöö ja dekomisjoneerimise instrument perioodiks 2028–2034, kutsutud energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt; Eesti seisukohad 16. detsembril toimuval ELi üldasjade nõukogu istungil ning seisukoha andmine ELi ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise ulatusliku lepingute paketi allkirjastamise kohta, kutsutud välisminister Margus Tsahkna; seisukoha andmine Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse ettepaneku kohta, mis käsitleb ELi elanikkonnakaitse mehhanismi ning liidu toetust tervisealasteks kriisideks valmisolekuks ja neile reageerimiseks, kutsutud siseminister Igor Taro;
väliskomisjoni videoistungil – kell 11: Eesti seisukohad 15. detsembril toimuval ELi välisasjade nõukogu istungil ning informatsioon Ukraina kahjunõuete rahvusvahelise komisjoni asutamise konventsiooni eelnõu heakskiitmise kohta, kutsutud välisminister Margus Tsahkna.
Pühapäev, 14. detsember
Sündmus
Kell 16 – Riigikogu esimees Lauri Hussar osaleb üle-eestilise jõulurahu väljakuulutamisel Jõgeval.
Välislähetused
11.–12. detsember
Balti Assamblee Eesti delegatsiooni liige Irja Lutsar osaleb assamblee tervishoiuteemalisel konverentsil Riias Lätis.
11.–12. detsember
Riigikogu liige Mario Kadastik osaleb Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni (CERN) nõukogu istungil Genfis Šveitsis.
11.–13. detsember
Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni liige Eerik-Niiles Kross osaleb assamblee büroo ja Venemaa demokraatlike jõudude koostööplatvormi kohtumistel Pariisis Prantsusmaal.
11.–16. detsember
Riigikogu liige Ando Kiviberg osaleb kohtumistel Ternopilis Ukrainas.
Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
[email protected]
päringud: [email protected]
Menetlusse võeti eelnõu erakonnaseaduse muutmiseks
Eelnõuga sätestatakse nõue, mille kohaselt erakondade rahastamise järelevalve komisjon esitab kord aastas Riigikogule ülevaate talle seadusega pandud ülesannete täitmise kohta. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.
Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]
Sotsiaalkomisjon valis uue aseesimehe
Sotsiaalkomisjoni erakorralised juhivalimised tingis komisjoni senise aseesimehe, Tallinna abilinnapeaks saanud Riina Solmani lahkumine Riigikogust.
Riigikogu kodu- ja töökorra seadus näeb ette, et komisjoni aseesimehe volituste lõppemisel valitakse komisjoni esimees ja aseesimees üheaegselt.
Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
[email protected]
päringud: [email protected]
