Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Komisjonid tutvusid HEV õpilaste koolide üle andmisega kohalikele omavalitsustele

HTM on andmas HEV õpilaste koole üle kohalikele omavalitsustele. HTM on märkinud, et üleandmine ei puuduta meelepuuetega ega psüühikahäiretega õpilaste koole ning riik annab HEV õpilaste kooli KOVile üle vaid omavalitsuste vastava selge soovi korral ja seda eelnevalt kokku lepitud tingimustel. Üks sellistest KOVile üle antud koolidest on Kosejõe Kool, kus tänane kohtumine ka toimus.

HEV õpilaste koolide üleandmisega seotud arutelu kultuurikomisjonis ja sotsiaalkomisjonis jätkub.

Kultuurikomisjoni ja sotsiaalkomisjoni väljasõiduistung

Menetlusse võeti eelnõu ENPA delegatsiooni muutmiseks

Väliskomisjoni 16. oktoobril esitatud Riigikogu otsuse “Riigikogu otsuse ˮEuroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamineˮ muutmine” eelnõu (95 OE).

Eelnõu näeb ette nimetada Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni asendusliikmeks Vilja Toomast.

Väliskomisjonis toimunud arutelude käigus esitati komisjoni liikmete poolt ettepanek nimetada Eesti delegatsiooni tegevuse tugevdamiseks kolmas asendusliige järgides ENPA põhikirjas toodud nõuet arvestada poliitiliste jõudude jaotust ning meeste ja naiste proportsionaalset esindatust rahvusparlamendis. Sellest tulenevalt tegi Eesti Reformierakonna fraktsioon ettepaneku nimetada delegatsiooni asendusliikmeks Vilja Toomast. Juhtivkomisjoniks määrati väliskomisjon.

Väliskomisjoni 16. oktoobril esitatud Riigikogu otsuse “Riigikogu otsuse ˮEuroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamineˮ muutmine” eelnõu (96 OE).

Eelnõu näeb ette arvata delegatsiooni koosseisust välja delegatsiooni liige Jaak Madison ja nimetada delegatsiooni liikmeks Urmas Reitelmann.

Riigikogu moodustas käesoleva aasta 5. juuni otsusega Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni koosseisus: delegatsiooni juht Maria Jufereva-Skuratovski, liikmed Eerik-Niiles Kross ja Jaak Madison ning asendusliikmed Indrek Saar ja Raivo Tamm.

Seoses Jaak Madisoni Riigikogu liikme volituste lõppemisega  arutas väliskomisjon oma 9. septembri istungil Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ettepanekut nimetada tema asemel delegatsiooni liikmeks Urmas Reitelmann. Juhtivkomisjoniks määrati väliskomisjon.

Rahanduskomisjoni 17. oktoobril algatatud Eesti Panga seaduse muutmise seaduse eelnõu (97 SE).

Eelnõuga täpsustatakse Eesti Panga nõukogu koosseisu moodustamist ja nõukogu liikmele esitatavaid tingimusi ning volituste kehtivuse aega.

Eelnõuga lisatakse  nõue, mille kohaselt peavad nõukogus olema esindatud kõik Riigikogusse kuuluvad erakonnad ja lisaks kuuluvad sinna valdkonna asjatundjad. Eesti Panga Nõukogu koosseis peab peegeldama Eesti Panga aruandekohustust Riigikogu ees. Seetõttu on kohane kui nõukogu koosseisu kuuluvad kõikide Riigikogus esindatud erakondade esindajad. Muudatustega täpsustatakse, et Riigikogu fraktsioonid nimetavad oma esindaja ja Eesti Panga Nõukogu esimees nimetab valdkonna asjatundjad. Täpsustatakse, et nõukogu liikmetel peab olema nõukogu töös osalemiseks piisavad teadmised ja kogemused ning Eesti Panga Nõukogu liiget ei või ametisse nimetada rohkemaks kui kaheks järjestikuseks ametiajaks.

Seletuskirjas märgitakse, et Riigikogu nimetab ametisse Eesti Panga Nõukogu esimehe ja liikmed, väljendub Eesti Panga poliitiline sõltumatus täidesaatvast võimust. Nõukogu on eelkõige kontrollorgan, mis võtab vastu otsuseid kõige olulisemates küsimustes, nimetab ametisse juhtivad Eesti Panga ametnikud ning teostab nende tegevuse üle järelevalvet. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]

 

 

 

Majanduskomisjon: seadusemuudatus aitaks õpilaste vedu ohutumaks muuta

Lapsevanemad pöördusid õiguskantsleri poole murega, et lapsi sõidutatakse ekskursioonidele ja kooli ebaturvaliste bussidega. Kehtivate seaduste järgi ei pea bussides turvavöösid olema. Turvavööd peavad olema kõigis uutes bussides, kuid vanade busside kohta see nõue ei kehti. Selliseid busse, kus turvavöösid ei ole, liigub Eesti teedel hinnanguliselt 800.

Majanduskomisjoni esimees Sven Sester märkis, et kuigi seadus võimaldab juba praegu ohutut ja turvalist ühistranspordi korraldamist, tuleks liiklusseadust täiendada nõudega, et õpilaste tellimusvedudel tohib kasutada vaid turvavööga ühissõidukeid.

Riik tellib Sesteri sõnul maakonnaliini vedudele, mida kasutatavad aktiivselt ka õpilased, vaid turvavöödega busse, mistõttu maakonnaliiniveol kasutatavaid busse, milles puuduvad turvavööd, jääb järjest vähemaks. „Soovitame aga ka kohalikel omavalitsustel ja lapsevanematel enne plaanitavat seadusemuudatust õpilasteveo tellimisel alati lähtuda analoogsetest nõuetest, mis kehtivad ka maakonnaliinidel,“ märkis Sester. Ta lisas, et turvalisus on väga tähtis ja majanduskomisjon töötab selle nimel, et vastav seadusemuudatus jõuaks parlamendi menetlusse.

„Ehkki ühistransport on Eestis turvaline, ei saa ennast sellest teadmisest uinutada lasta ja õpilaste veol tuleb alati lähtuda kainest mõistusest ja eelkõige ohutuse kaalutlustest ning meenutagem lastele igal võimalusel, et kui bussis on turvavöö, tuleb end alati sellega kinnitada,“ ütles Sester.

Majanduskomisjoni liige Jüri Jaanson lisas, et liiklusseaduse järgi tuleb turvavöö kinnitada, kui see on olemas. See nõue kehtib ühtmoodi nii koolibussides, valla-, maakonna- ja kaugliinidel kui ka ekskursioonibussides ja muudel tellimusvedudel. „Juba aastaid on maakonnaliinide hangetel alati turvavööd kohustuslikus korras nõutud. Eeldame, et omavalitsused, haridusasutused ja lapsevanemad on lastele transporditeenuse tellimisel alati hoolivad ja lähtuvad valikute tegemisele eelkõige laste ohutusest,“ rääkis Jaanson.

Majanduskomisjoni istungil osalesid ka Õiguskantsleri Kantselei, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Maanteeameti, Politsei- ja Piirivalveameti, Autoettevõtete Liidu, Eesti Linnade ja Valdade Liidu ning Lux Expressi esindajad.

Riigikogu pressiteenistus
Veiko Pesur
tel 631 6353, 55 590 595
e-post [email protected]
päringud [email protected]

Riigikogus läbis teise lugemise maksukeskkonnaga seotud eelnõu

Võrreldes olemasolevate piiriüleste maksuvaidluste lahendamise võimalustega tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingute või seotud ettevõtjate kasumi korrigeerimisel tekkiva topeltmaksustamise kõrvaldamise konventsiooni alusel, sätestab direktiiv detailsemad ning tõhusamad menetlusreeglid, annab kindlama ajaraamistiku vaidluste lahendamiseks ning tugevdab maksumaksja õigusi selles protsessis. Maksuvaidluse lahendamiseks tehtud lõplik otsus on maksuhalduritele siduv ning see viiakse täide kui maksumaksja sellega nõustub.

Kohtute seaduse muudatustega võimaldatakse kohtunikel osaleda sõltumatu tunnustatud isikuna selliste vaidluste lahendamisel nõuandekomisjoni ja alternatiivse vaidluste lahendamise komisjoni töös, samuti reguleeritakse rahvakohtunikukandidaatide isikukoodide avaldamist.

Eelnõu kohaselt on Maksu- ja Tolliametil võimalik avaldada maksusaladust sisaldavaid andmeid riigisiseste toetusprogrammide elluviijatele toetuste andmise tingimustele vastavuse ja sihipärase kasutamise kontrollimiseks, samuti Keskkonnaagentuurile spetsiifiliste vedelkütuse seaduse ja atmosfääriõhu kaitse nõuete täitmise kontrollimiseks.

Valitsuse algatatud maksukorralduse seaduse, kohtute seaduse ja vedelkütuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (29 SE) seletuskirjas seisab, et õiglasema maksukeskkonna tagamiseks on vaja tõhusat vaidluste lahendamise süsteemi, mille abil oleks võimalik kõrvaldada topeltmaksustamist.

Istungi stenogramm http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/201910171000.

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu (NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
[email protected]
Päringud: [email protected]

Rahanduskomisjon algatas Eesti Panga seaduse muutmise

Rahanduskomisjoni esimehe Aivar Koka sõnul on vaja täpsustada Eesti Panga nõukogu koosseisu moodustamist ja nõukogu liikmele esitatavaid tingimusi ning volituste kehtivuse aega.

„Eelnõuga soovime täpsustada, et nõukogus on esindatud lisaks valdkonna asjatundjatele kõik Riigikogusse kuuluvad erakonnad,“ ütles Kokk. Ta selgitas, et Eesti Panga nõukogu koosseis peab peegeldama aruandekohustust Riigikogu ees. Seetõttu on kohane kui nõukogu koosseisu kuuluvad kõikide Riigikogus esindatud erakondade esindajad. Kokk lisas, et see on olnud vaikimisi kokkulepe ka seni. Muudatustega täpsustatakse, et Riigikogu fraktsioonid nimetavad oma esindaja ja Eesti Panga nõukogu esimees nimetab valdkonna asjatundjad.

Eelnõuga täpsustatakse, et nõukogu liikmetel peab olema nõukogu töös osalemiseks piisavad teadmised ja kogemused ning Eesti Panga nõukogu liiget ei või ametisse nimetada rohkemaks kui kaheks järjestikuseks ametiajaks, selgitas rahanduskomisjoni aseesimees Maris Lauri.

„Nõukogu esimehe ja liikmete ametiaja piiramine on osa heast juhtimistavast. See tagab, et nõukogu liikmed vahelduvad, tuues uut kompetentsi ja värskust organisatsiooni arengusse ja juhtimisse. Nõukogu tööks vajalike teadmiste ja kogemuste nõude lisamine on elementaarne juhtimispõhimõte, mis kehtib näiteks börsil noteeritud ettevõtetele ja teistele ühingutele, kes lähtuvad Heast Ühingujuhtimise Tavast,“ ütles Lauri.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]