Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Menetlusse võeti järgmise aasta riigieelarve seaduse eelnõu

Valitsuse 25. septembril algatatud 2020. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (82 SE).

Tuleva aasta riigieelarve eelnõu kulude maht on 11,6 ning tulude maht 11,8 miljardit eurot. Võrreldes tänavuse aastaga kasvavad kulutused ligikaudu 240 miljonit eurot ja tulud 760 miljonit eurot.

2020. aasta eelarve eelnõu on nominaalses tasakaalus ja struktuurselt liigub tasakaalu poole, olles puudujäägis 0,7 protsendiga SKPst. 2021. aastaks väheneb struktuurne puudujääk 0,2 protsendile ja eelarve jõuab nominaalselt ülejääki.

Valitsussektori võlakoormus väheneb nii eurodes kui ka osatähtsusena SKPst. Kui tänavu oli võlakoormus 8,8 protsenti SKPst, siis 2020. aastal on valitsussektori võlakoormus 8 protsenti. Absoluutsummades väheneb valitsussektori võlakoormus tänavuselt 2,4 miljardilt eurolt 2,3 miljardile eurole.

Maksukoormus püsib kahel järgneval aastal stabiilselt 33,2 protsendil SKPst ja langeb prognoosi kohaselt 2022. aastal 32,7 protsendile SKPst.

Seletuskirjas märgitakse, et 2020. aastast on riigil uue ülesehitusega eelarve. Varasema, kulude lõikes kirjeldatud eelarve kõrval koosneb riigieelarve ministrite juhitavatest programmidest. See tähendab, et valitsus seab tulemuseesmärgid programmidele ja nende saavutamiseks osutavad riigiasutused teenuseid, mille kvaliteet, maht ja hind on kokku lepitud. Iga euro programmis on seotud teenusega, igal eurol on eesmärk. Uut eelarvestamise formaati, mis ühendab strateegilise planeerimise ressursside finantsjuhtimisega, on valmistatud ette alates 2007. aastast. Tulemustest lähtuv vahendite planeerimine on osa riigireformist, mille tulemusena on kavas saavutada mõjusam ja tõhusam riigiülesannete täitmine, kvaliteetsem avalike teenuste pakkumine, valitsussektori kulutuste ja töötajate arvu vähenemine ning valitsussektori paindlikum ja vähem bürokraatlikum töökorraldus. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Valitsuse 25. septembril algatatud riigilõivuseaduse, isikut tõendavate dokumentide seaduse ja konsulaarseaduse muutmise seaduse eelnõu (78 SE).

Eelnõuga muudetakse riigilõivumäärasid välisesinduses tehtavate toimingute eest ning kehtestatakse uued riigilõivud toimingute eest, mis siiamaani on lõivustamata.

Muudatusega soovitakse viia välisesinduses tehtavate toimingute eest kehtestatavad riigilõivud vastavusse tegelike kulutustega. Riigilõivu, mida võetakse seaduste alusel tehtavate toimingute eest välisesinduses, tõstetakse nii, et see on 30 eurot kõrgem kui riigilõiv, mida võetakse sama toimingu tegemise eest Eestis. Eelnõu on välja töötatud eelkõige katmaks kulusid, mis on seotud taotluste vastuvõtmise, väljastamise ja postiteenuste kasutamisega. Kehtestatakse riigilõiv dokumentide väljastamise eest Eesti välisesinduses või aukonsuli kaudu, mis siiamaani on olnud tasuta teenus. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Valitsuse 25. septembril algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse § 61 täiendamise seaduse eelnõu (79 SE).

Eelnõus käsitletakse pärast pensionide indekseerimist pensionide baasosa tõstmist 7 euro võrra 1. aprillil 2020.

Seletuskirjas märgitakse, et pensioni baasosa kui solidaarsuskomponendi erakorraline tõstmine suurendab kõikide vanaduspensionäride (sh soodustingimustel vanaduspensionide seaduse ja väljateenitud aastate pensionide seaduse alusel pensione saavate inimeste), järelejäänud töövõimetuspensionäride ning toitjakaotuspensionäride pensione. Solidaarsuskomponendi tõstmine aitab suhteliselt rohkem just madalamat pensioni saavaid mittetöötavaid pensionäre. Pensioni baasosa tõstmine puudutab 2020. aastal ligi 330 000 inimest ja vähendab pensionäride suhtelise vaesuse määra 0,6 protsendipunkti võrra. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

Valitsuse 25. septembril algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning sotsiaalmaksuseaduse, tulumaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (80 SE).

Eelnõuga muudetakse sigarettide ja suitsetamistubaka aktsiisi, väikeõlletootja soodustusi ning kuumutatava tubakatoote määratlusega seonduvat. Lisaks täpsustatakse õigusselguse huvides aktsiisikauba maksumärgistamise põhimõtteid.

Eelnõuga muudetakse väiketootja õlle toomismahu piiri 0,6 miljonilt liitrilt 1,5 miljoni liitrini aastas, et ettevõtjad saaksid teha pikemaajalisi plaane investeeringuteks. Tootmismahu piiri muutmist on taotlenud Väikepruulijate Liit ning see on olnud poliitiliste arutelude objekt. Sigarettide 2020. aastaks planeeritud aktsiisitõus langetatakse 10 protsendilt 5 protsendile, et vähendada hinnaerinevusest tulenevat survet piirikaubandusele Lätiga ning nähakse ette 5 protsendilised aktsiisitõusud aastateks 2021–2023. Aktsiisiseaduses sätestatud suitsetamistubaka aktsiisitõusu 2020. aastaks ei muudeta ja aktsiisi tõstetakse ligikaudu 8,3 protsenti 2021. aastal, et see moodustaks 2/3 sigarettide 2021. aasta minimaalsest aktsiisisummast. Selliselt loetakse suitsetamistubakas sigarettidega võrdväärselt maksustatuks. Lisaks nähakse ette suitsetamistubaka 5 protsendilised aktsiisitõusud aastateks 2022 ja 2023. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Valitsuse 25. septembril algatatud 2019. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (81 SE).

Vastavalt riigieelarve seadusele võib valitsus riigieelarve muutmiseks kulude kogumahtu muutmata algatada mitte hiljem kui kaks kuud enne eelarveaasta lõppu riigieelarve muutmise seaduse eelnõu. Arvestades, et 2019. aasta riigieelarve seadus on koostatud eelmise aasta sügisel ning osa rahastamisvajadusi on muutunud, siis tehakse eelarvesse vajalikud muudatused. Kokku kajastab eelnõu 56 muudatust. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Riigikogu liikmete Kalle Laaneti, Jürgen Ligi, Andrus Seeme, Kristen Michali, Erkki Keldo, Annely Akkermanni, Kristina Šmigun-Vähi, Urmas Kruuse, Vilja Toomasti, Jüri Jaansoni, Aivar Sõerdi, Ants Laaneotsa ja Toomas Kivimägi 25. septembril algatatud alkoholiseaduse muutmise seaduse eelnõu (83 SE).

Eelnõu näeb ette anda kohalikele omavalitsustele suuremad õigused oma territooriumil alkoholimüügi reguleerimiseks.

Eelnõu võimaldab kohalike omavalitsuste volikogudel piirata alkohoolse joogi jaemüüki kohapeal tarbimiseks kogu haldusterritooriumil või selle mõnes osas ajavahemikus kella 22.00-st kuni 10.00-ni, puhkepäevale eelneval ööl kella 00.00-st kuni 10.00-ni. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

 

Mart Võrklaev asub Riigikogu liikmeks

Riigikogu juhatus otsustas, et seoses Kalle Pallingu tagasiastumisega asub 2019. aasta 30. septembril Riigikogu liikmeks asendusliige Mart Võrklaev.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

 

Riigikogu eelinfo reedest pühapäevani, 27. – 29. septembrini

Reede, 27. september

Komisjoni istung

Euroopa Liidu asjade komisjonis – kell 10: Eesti seisukohadest 4. oktoobril toimuval Euroopa Liidu  keskkonnanõukogu istungil, Eesti võimalustest saavutada aastaks 2050 süsinikuneutraalsus (2020 ja 2030 kliimaeesmärkide täitmine Eestis), kutsutud keskkonnaminister Rene Kokk; Riigikogu Euroopa Liidu asjade menetluse analüüsist.

Sündmused

Kell 9 – põhiseaduskomisjoni liikmed kohtuvad Jaapani parlamendi põhiseaduskomisjoni liikmetega.

Kell 10 – Riigikogu esimees Henn Põlluaas avab XV Rahvusvahelise merenduskonverentsi (Tallinki Konverentsikeskus).

Kell 12 – Eesti-USA parlamendirühma esimees Andres Sutt ja aseesimees Keit Pentus-Rosimannus kohtuvad USA saatkonna asjuri Brian R. Roraffiga (O. Strandmani nõupidamisruumis).

Laupäev, 28. september

Sündmus

Kell 18 – Riigikogu aseesimees Siim Kallas osaleb Eesti Muusika-ja Teatriakadeemia 100. aastapäeva tähistamisel ja uue kontserdimaja avamisel.

Välislähetused

26.–27. september
Balti Assamblee Eesti delegatsiooni liikmed Sven Sester, Erki Savisaar, Kalvi Kõva ja Üllar Saaremäe osalevad Balti Assamblee majandus- ja keskkonnakomisjonide istungil Vilniuses Leedus.

27.–29. september
Riigikogu liige Yoko Alender esineb European Women’s Academy of political leadership and campaigning konverentsil Sofias Bulgaarias.

27.–29. september
Riigikogu väliskomisjoni aseesimees Marko Mihkelson osaleb strateegiakonverentsil Elmaus Saksamaal.

29.– 30. september
Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Anneli Ott osaleb Eesti, Läti, Leedu ja Poola Euroopa Liidu asjade komisjonide esimeeste parlamentaarsel kohtumisel Vilniuses Leedus.

29. september – 1. oktoober
Rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk ja liige Jürgen Ligi osalevad Euroopa Liidu liikmesriikide parlamentaarsel konverentsil EL-i stabiilsuse, majandusliku koordinatsiooni ja juhtimise teemal (IPC/SECG) Helsingis Soomes.

29. september – 4. oktoober
Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) Eesti delegatsiooni esimees Maria Jufereva-Skuratovski ning delegatsiooni liikmed Eerik-Niiles Kross (29.09–3.10) ja Indrek Saar osalevad ENPA IV osaistungil Strasbourgis Prantsusmaal.

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
marie.kukk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Sotsiaaldemokraatide eelnõu lükkab tööandjapensionile hoo sisse

Sotsiaalkomisjoni aseesimehe Helmen Küti sõnul tuleb tänase pensionisüsteemi vastutustundetu lammutamise asemel hoopis kehtivat süsteemi paremaks teha. „Meie esitatud sotsiaalmaksuseaduse muudatuse eesmärgiks on äratada varjusurmast üles tööandjapension ja soodustada nii täiendavat vanaduspõlveks säästmist,“ märkis Kütt.

Sotsiaaldemokraatide eelnõu järgi kohaldatakse tööandja pensionifondi tehtud sissemaksetele edaspidi 33 protsendi asemel 13-protsendilist sotsiaalmaksu määra. Küti sõnul ei motiveeri tänased reeglid tööandjaid kuidagi kolmandasse sambasse panustama, sest see on väga kulukas. Vaid üksikud Eesti tööandjad on seni seda võimalust kasutanud.

Kütt avaldas lootust, et eelnõu arutelu riigikogus saab olema sisuline ja tulemusele orienteeritud. „Eeldused selleks on head, kuna tänane valitsus lubab koalitsioonilepingus kaaluda tööandja poolt töötajatele pensioni kogumise võimaluste soodustamist. Samuti on Eesti Tööandjate Keskliit toonud välja vajaduse töötajatele tööandja poolt pensioni maksmise soodsamaks muutmise vajadust,“ rääkis Kütt.

„Pakutud maksusoodustus innustab tööandjaid tegema suuremas mahus makseid töötaja vabatahtlikku pensionikindlustusse. Lükkame siis tööandjapensionile ühiselt hoo sisse. See on üks võimalus parandada tulevaste pensionäride toimetulekut,“ lisas Kütt.

Täiendav info: Helmen Kütt, 5114339

Riigikogus läbisid esimese lugemise maksumuudatuste eelnõud

Reformierakonna fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (14 SE) tahetakse vabastada kõik pensionid keskmise vanaduspensioni ulatuses tulumaksust.

Seletuskirjas märgitakse, et selline muudatus laieneb ka toitjakaotuspensionile ja töötavatele pensionäridele. Muudatus hõlmab väljamakseid kõikidest pensionisüsteemi sammastest.

Eelnõu kohaselt kehtestab valitsus oma määrusega keskmise vanaduspensioni arvestamise korra, et tagada igakuiselt keskmise vanaduspensioni tulumaksuga maksustamata jätmine.

Keskmine vanaduspension on Sotsiaalkindlustusameti andmetel 2019. aasta 1. aprillist 483 eurot kuus. Järgmine pensionite korraline indekseerimine toimub 2020. aasta esimeses kvartalis.

Läbirääkimistel võttis sõna Jürgen Ligi (R).

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud sotsiaalmaksuseaduse § 7 muutmise seaduse eelnõuga (42 SE) tahetakse langetada sotsiaalmaksu määra 13 protsendile nendelt maksetelt, mille tööandja teeb töötaja pensionifondi. Seejuures kehtiks see madalam määr neile sissemaksetele, mis ei ületa tulumaksuseaduses sätestatud tulumaksuvabastuse piirmäära.

Kehtiva sotsiaalmaksuseaduse alusel tuleb tasuda tööandja pensionifondi tehtud maksetelt sotsiaalmaksu 33%. Eelnõuga tahetakse motiveerida tööandjaid tegema suuremas mahus makseid töötaja vabatahtlikku pensionikindlustusse ja suunata sellega ka töötajaid ise oma pensioniks täiendavalt koguma.

Tööandja pensionifond on vabatahtlik töötaja pensionifond, kuhu võib oma töötajate, avalike teenistujate või juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorganite liikmete eest teha sissemakseid. Tulumaksuseaduse kohaselt ei tohi need summad ületada kalendriaastas 15% isiku brutotöötasust või 6000 eurot.

Läbirääkimistel võtsid sõna Helmen Kütt (SDE) ja Jürgen Ligi (R).

Istungi stenogramm.

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu
(Salvestis jõuab veebi viivitusega)

Riigikogu pressiteenistus
Kristi Sobak
tel 631 6592, 51 906 975
e-post kristi.sobak@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee