Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu korraldab koroonaviiruse leviku tõkestamiseks töö ümber

Riigikogu juhatus otsustas nõupidamisel fraktsioonide esindajatega, et Riigikogu lahendab 1. maini vaid ajakriitilisi küsimusi.  

Vanematekogu teeb Riigikogule ettepaneku muuta kuni eriolukorra lõpuni igal esmaspäevasel istungil täiskogu töö ajagraafikut selliselt, et täiskogu istung toimub üksnes esmaspäeviti ja infotund kolmapäeviti. Avalikkus ja meedia saavad istungeid jälgida veebiülekandena.

Riigikogu komisjonid kogunevad ainult esmaspäeviti, vältimatu vajaduse korral sagedamini. Komisjonide istungitele kutsutakse külalisi vastavalt vajadusele ning eelistatud on külaliste osalemine videosilla vahendusel.

Riigikogu liikmete kõik välislähetused on tühistatud, lähetuse vältimatu vajaduse otsustab Riigikogu juhatus. Riigikogu liikmetel on tungivalt soovitatud mitte reisida välismaale ning siseriiklike kohtumiste puhul püüda vältida kokkusaamisi Toompea lossis.

Ajutiselt on piiranud nende inimeste sissepääs Toompea lossikompleksi, kelle külastused ei ole otseselt seotud Riigikogu tööga. Toompea lossi külastamine ekskursioonideks, näituste külastamiseks ja istungite jälgimiseks on keelatud.

Palume kõigil ajakirjanikel Riigikogu töö kajastamisel eelistada kaugtöö võimalusi ning Riigikogu liikmetelt kommentaaride saamiseks eelistada telefoniintervjuud. Fotode ja videomaterjali saamiseks palume pöörduda Riigikogu Kantselei avalike suhete osakonna poole.

Lisaks tegi vanematekogu põhiseaduskomisjonile ülesandeks töötada välja regulatsioon, mis võimaldaks eriolukorras komisjonide istungite korraldamist elektrooniliste sidevahendite vahendusel.

Tegemist on ajutiste piirangutega. Jälgime olukorra arengut ja informeerime teid uutest otsustest.

Olukorra hindamiseks ja edasiste tegevuste arutamiseks koguneb vanematekogu regulaarselt eeldatavalt kolmapäeviti kell 9.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
631 6356, 515 3903
[email protected] 
Päringud: [email protected]

Menetlusse võeti heaolu arengukava

Heaolu arengukava 2023–2030 on eelmise samanimelise arengukava jätk, mis suunab töö- ja sotsiaalvaldkonna sihte järgmisel kaheksal aastal ning katab tulemusvaldkonda „Heaolu“, mis on üks 17-st riigi eelarvestrateegia tulemusvaldkonnast.

Arengukavas on defineeritud heaolu Sotsiaalministeeriumi pädevusse kuuluvate poliitikavaldkondade – laste ja perede heaolu, sooline võrdsus ja võrdne kohtlemine, tööhõive, pikk ja kvaliteetne tööelu, abivajadusele vastav sotsiaalhoolekanne, sotsiaalse ebavõrdsuse ja vaesuse vähendamine ning vanemaealiste toetamine – kaudu. Kuigi inimese heaolu on mõjutatud ka inimese tervislikust seisundist, tegeleb tervise valdkonna eesmärkidega süvendatult Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030, mis käsitleb terviseriskide, tervislike eluviiside ja keskkonnatervise edendamist ning tervishoiusüsteemi korraldamist.

Heaolu arengukava kirjeldab olulisemaid väljakutseid, seab strateegilised eesmärgid ja määrab nende saavutamiseks vajalikud muutused aastatel 2023–2030, arvestades sealjuures nii riigi pikaajalises arengustrateegias „Eesti 2035“ seatud sihtidega, (eelkõige sihid „Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed“ ja „Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud“) kui ka ÜRO ülemaailmsete säästva arengu eesmärkidega ning Euroopa Liidu suundade ja rahvusvaheliselt võetud kohustustega.

Arengukavas kirjeldatud eesmärkide ja probleemide puhul tuleb tagada pakutavate sotsiaalteenuste toimepidevus ehk pakkuda inimestele olulisi teenuseid nii tavaolukorras kui kriisi- ja eriolukorras. Riik peab tegema kõik, et ei tekiks ohtu elule ja tervisele.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
6316351, 51902837
[email protected]
päringud: [email protected]

Riigikogu eelinfo 6.–12. veebruarini

Riigikogu IX istungjärgu 4. töönädal 6.– 9. veebruarini

Esmaspäev, 6. veebruar

Kell 15 – täiskogu istung

Riigikogu kinnitab töönädala päevakorra.

Esimene lugemine – kaks eelnõu: Riigikogu otsuse „„Eesti julgeolekupoliitika alused“ heakskiitmine“ eelnõu (775 OE) ja Riigikogu otsuse „Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve“ muutmine“ eelnõu (776 OE).

Riigikogu liikmete arupärimisele õpilaste immuniseerimise kohta (nr 161) vastab tervise- ja tööminister Peep Peterson.

Riigikogu liikmete kõnesoovide korral toimub vaba mikrofon.

Kell 11 – komisjonide istungid

Euroopa Liidu asjade komisjoni ja väliskomisjoni ühisistungil – kell 14: Eesti seisukohad 9.–10. veebruaril toimuval Euroopa Ülemkogu erakorralisel kohtumisel, kutsutud peaminister Kaja Kallas;

keskkonnakomisjonis – kell 11.10: atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu (765 SE), kutsutud Riigikogu liige Jürgen Ligi ja Keskkonnaministeeriumi esindajad; keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (734 SE), kutsutud Keskkonnaministeeriumi, Siseministeeriumi ja Keskkonnaameti esindajad; metsaseaduse ja planeerimisseaduse täiendamise seaduse eelnõu (755 SE), kutsutud Keskkonnaministeeriumi esindajad;

kultuurikomisjonis – kell 11.10: muinsuskaitseseaduse, halduskoostöö seaduse ja muuseumiseaduse muutmise seaduse eelnõu (760 SE), kutsutud Kultuuriministeeriumi esindajad; kõrgharidusseaduse ning õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seaduse eelnõu (767 SE), kutsutud Haridus- ja Teadusministeeriumi ja Rahandusministeeriumi esindajad;

maaelukomisjonis – kell 11.10: maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse ning veterinaarseaduse muutmise seaduse eelnõu (738 SE), kutsutud Maaeluministeeriumi esindajad; kohanimeseaduse ja ruumiandmete seaduse muutmise seaduse eelnõu (768 SE); maakatastriseaduse, asjaõigusseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (761 SE);

majanduskomisjoni videoistungil – kell 11.10: elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (696 SE), kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad; ehitusseadustiku, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse ning riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu (746 SE), kutsutud Justiitsministeeriumi ja Riigikogu Kantselei esindajad; e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (736 SE), kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja; konkurentsiseaduse muutmise seaduse eelnõu (759 SE), kutsutud Justiitsministeeriumi ja Konkurentsiameti esindajad; arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile: Eesti seisukohad Euroopa Liidu hädaolukorra instrumendi eelnõude kohta ning Eesti seisukohad ELi lühiajalise majutuse üüriteenustega seotud andmete kogumise algatuse kohta, kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad;

põhiseaduskomisjonis – kell 11.15: politsei ja piirivalve seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (756 SE), Eesti Vabariigi valitsuse ja Soome Vabariigi valitsuse vahelise rahvastiku registreerimise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (763 SE) ja rahvastikuregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu (762 SE), kutsutud Siseministeeriumi esindajad; kohtute seaduse ja kohtumenetluse seadustike muutmise seaduse (erakorralise ja sõjaseisukorra aegne kohtupidamine) eelnõu (753 SE), kutsutud Justiitsministeeriumi esindajad; välisriigis hääletamine, kutsutud riigi valimisteenistuse esindaja;

rahanduskomisjonis – kell 11.15: makse- ja arveldussüsteemide seaduse eelnõu (743 SE); kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (771 SE); käibemaksuseaduse ja ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu (757 SE); Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele toiduainete käibemaksu langetamiseks 5-le protsendile“ eelnõu (751 OE);

riigikaitsekomisjonis – Eesti seisukohad Euroopa Liidu küberkaitsepoliitika teatise kohta, kutsutud Kaitseministeeriumi esindaja; kaitseväeteenistuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (754 SE), kutsutud Kaitseministeeriumi, Kaitseressursside Ameti ja Kaitseväe Peastaabi esindajad;

sotsiaalkomisjonis – kell 11.10: soodustingimustel vanaduspensionide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (710 SE); tööturumeetmete seaduse eelnõu (735 SE); tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja vangistusseaduse muutmise seaduse eelnõu (699 SE); okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse muutmise seaduse eelnõu (770 SE), kutsutud Sotsiaalministeeriumi esindaja; heaolu arengukava 2023–2030, kutsutud sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo ning tervise- ja tööminister Peep Peterson;

väliskomisjonis – kell 11.15: julgeolekuolukorra arengud, kutsutud Kaitseministeeriumi esindajad;

õiguskomisjonis – kell 11.15: karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (Euroopa Liidu õigusest tulenevad rahatrahvid) eelnõu (94 SE) ning audiitortegevuse seaduse, finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse (finantsvaldkonna väärteokaristuste reform, ELi õigusest tulenevad karistused) eelnõu (111 SE), kutsutud Justiitsministeeriumi, Rahandusministeeriumi ja Finantsinspektsiooni esindajad; relvaseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (627 SE), relvaseaduse muutmise seaduse eelnõu (558 SE) ja relvaseaduse muutmise seaduse eelnõu (557 SE) ühendamine, kutsutud algatajate ja Siseministeeriumi esindajad; relvaseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse (digilahendused loamenetluses ning teenistus- ja tsiviilrelvade registri arendamine) eelnõu (737 SE), kutsutud Siseministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi ning arvamuse avaldajate ja kaasatavate esindajad;

korruptsioonivastases erikomisjonis – kell 13.30: kohtumine Riigikogu liikme Liina Kersnaga Tartu Erakooliga seotud küsimustes;

julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjonis – kell 14.30: kohtumine peaminister Kaja Kallasega;

riigieelarve kontrolli erikomisjonis – kell 13.15: omavalitsuste finantsraskused, kutsutud riigihalduse minister Riina Solman ning Rahandusministeeriumi, Eesti Linnade ja Valdade Liidu, Rõuge vallavalitsuse, Põhja-Sakala vallavalitsuse, Kohtla-Järve linnavalitsuse ja Riigikontrolli esindajad; istung on avalik, toimub veebiülekanne (ruum L333 ja videosild).

Sündmus

Kell 13 – Riigikogu esimees Jüri Ratas külastab Päästeametit.

Teisipäev, 7. veebruar

Kell 10 – täiskogu istung

Esimene lugemine – kaks eelnõu: Riigikogu otsuse „Margit Vuti Riigikohtu liikmeks nimetamine“ eelnõu (752 OE) ja Riigikogu otsuse „Janar Holmi riigikontrolöri ametisse nimetamine“ eelnõu (769 OE).

Uuesti arutamine – üks seadus: välisteenistuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (45 UA).

Kell 14 – komisjonide istungid

kultuurikomisjonis – teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse eelnõu (773 SE), kutsutud Haridus- ja Teadusministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, erateadus- ja arendusasutuste ning Eesti Bioeetika ja Inimuuringute Nõukogu esindajad;

riigikaitsekomisjonis – riigikaitse arengukava 2022–2031 sõjalise kaitse osa uuendamine ja Kaitseväe diviisi loomine, kutsutud kaitseminister Hanno Pevkur ja Kaitseväe juhataja kindral Martin Herem;

sotsiaalkomisjonis – Centari uuring „Tervisetehnoloogiate hindamise protsess ja otsustuskriteeriumid Eestis”, kutsutud Centari, Ravimitootjate Liidu, Haigekassa, Sotsiaalministeeriumi, Ravimiameti ja Eesti Varude Keskuse esindajad; ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu (683 SE), kutsutud algatajate, Sotsiaalministeeriumi, Ravimitootjate Liidu ja Haigekassa esindajad; Eesti Haigekassa seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (Eesti Haigekassa nimetamine Tervisekassaks) eelnõu (772 SE), kutsutud Sotsiaalministeeriumi ja Haigekassa esindajad;

väliskomisjonis – Eesti tegevus soome-ugri hõimurahvaste toetamisel, kutsutud Haridus- ja Teadusministeeriumi, Kultuuriministeeriumi, Välisministeeriumi, soome-ugri rahvaste konsultatiivkomitee, Fenno-Ugria Asutuse ja Seto Kongressi esindajad (ruum L332);

õiguskomisjonis – kriminaalmenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (kriminaalmenetluse revisjoni) eelnõu (367 SE), kutsutud Justiitsministeeriumi, Siseministeeriumi, Harju Maakohtu ja Eesti Advokatuuri esindajad; relvaseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (627 SE), kutsutud Siseministeeriumi esindajad; relvaseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse (digilahendused loamenetluses ning teenistus- ja tsiviilrelvade registri arendamine) eelnõu (737 SE), kutsutud Siseministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi ning arvamuse avaldajate ja kaasatavate esindajad.

Sündmus

Kell 12 – Riigikogu esimees Jüri Ratas osaleb Postimehe arvamusliidrite lõunal.

Kolmapäev, 8. veebruar

Kell 12 – infotund

Kell 14 – täiskogu istung

Kolmas lugemine – viis eelnõu: kohtute seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (633 SE), turvategevuse seaduse eelnõu (638 SE), makse- ja arveldussüsteemide seaduse eelnõu (743 SE), soodustingimustel vanaduspensionide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (710 SE) ning riigivaraseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (712 SE).

Teine lugemine – 11 eelnõu: Riigikogu otsuse „Riigikogu otsuse „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050ˮ muutmine“ eelnõu (616 OE), kaitseväeteenistuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (754 SE), kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (684 SE), tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (699 SE), tööturumeetmete seaduse eelnõu (735 SE), maapõueseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (745 SE), ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse eelnõu (523 SE), elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (696 SE), ehitusseadustiku, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse ning riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu (746 SE), e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (736 SE) ning konkurentsiseaduse muutmise seaduse eelnõu (759 SE).

Komisjoni istung

riigieelarve kontrolli erikomisjonis – kell 9: Riigikontrolli kontrolliaruanne, kutsutud Riigikontrolli esindajad.

Neljapäev, 9. veebruar

Kell 10 – täiskogu istung

Olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Rohepööre või rohepöörasus?“ arutelul esinevad ettekandega keskkonnaminister aastatel 2020–2021 Rain Epler, TalTechi energeetikaprofessor Alar Konist ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni liige Martin Helme.

Kell 14 – komisjonide istungid

keskkonnakomisjonis – Riigikogu otsuse „Metsanduse arengukava aastani 2030 kinnitamine“ eelnõu (774 OE), kutsutud Keskkonnaministeeriumi, juhtkogu ja huvigruppide esindajad; istung on avalik, toimub veebiülekanne (Riigikogu konverentsisaal ja videosild);

riigikaitsekomisjonis – kell 13.05: julgeolekuolukorra arengud, kutsutud Kaitseministeeriumi valitsemisala esindajad;

väliskomisjonis – Eesti majandusdiplomaatia prioriteedid, kutsutud Välisministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning EASi ja KresExi ühendasutuse esindajad.

Sündmus

Kell 10.15 – väliskomisjon kohtub Jevgenia Kara-Murza ja teiste Vaba Venemaa Fondi esindajatega.

Reede, 10. veebruar

Komisjoni istung

Euroopa Liidu asjade komisjoni videoistungil – kell 10: seisukoha andmine ELi hädaolukorra instrumendi eelnõude kohta ning Euroopa Komisjoni määruse eelnõu ettepaneku kohta, milles käsitletakse lühiajalise majutuse üüriteenustega seotud andmete kogumist ja jagamist ning millega muudetakse määrust (EL) 2018/1724, kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja.

Sündmused

Kell 10.45 – Riigikogu esimees Jüri Ratas ja liikmed Kalvi Kõva, Sven Sester, Toomas Jürgenstein, Tõnis Mölder, Indrek Saar, Marko Torm, Timo Suslov ja Kaido Höövelson osalevad Balti Assamblee korvpalliturniiril Käärikul.

Kell 15 – Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni Parlamentaarse Assamblee (OSCE PA) Eesti delegatsiooni liige Heljo Pikhof osaleb videosilla teel Balti- ja Põhjamaade ning Poola OSCE PA delegatsioonide kohtumisel.

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
[email protected]
päringud: [email protected]

Eesti ja Soome põhiseaduskomisjonide juhid: põhiõigused peavad olema tagatud ka kriiside ajal

Odinetsi sõnul on seoses viimaste aastate kriisidega – nii koroona-, sõja- kui majanduskriisiga – korduvalt kerkinud päevakorda põhiõiguste tagamise teemad. „Pandeemia ajal olid selleks erinevad piirangud ja kohustused, näiteks distantsi hoidmine või vaktsineerimine. Venemaa sõda Ukraina vastu tõstis jälle esile piirangud Venemaa kodanikele ning majandus- ja energiakriis inimeste toimetuleku mured,“ loetles Odinets ühiskonnas teravat vastukaja tekitanud probleeme. „Sõltumata kriiside keerukusest peame jälgima, et nii seadusandlikul kui täitevvõimu tasandil oleksid inimeste põhiõigused maksimaalselt tagatud.“

Ojala-Niemelä märkis, et Soome kogemuse põhjal on seadusandjal selliste kriiside puhul nagu pandeemia surve kiireks tegutsemiseks. „Kuid isegi erandlikel asjaoludel ja eriti erandlikel asjaoludel peame oma põhiseaduslike tagatiste eest hästi hoolt kandma. Kriiside ajal rakendatavad meetmed peavad olema vajalikud ja proportsionaalsed,” ütles ta.

Riigilipu pidulik heiskamine

Kava

7.33     Lipu heiskamine

Eesti Vabariigi hümn
Fredrik Pacius (1809–1891) | Johann Voldemar Jannsen (1819–1890)

„Mu isamaa, mu õnn ja rõõm“ (1869)
Koor ja orkester, dirigent Riivo Jõgi

Riigikogu esimehe Jüri Ratase kõne

Enn Võrk (1906-1962) | Martin Lipp (1854-1923)
„Eesti lipp“ (1922)
 Koor ja orkester, dirigent Heldur Harry Põlda

EELK peapiiskopi Urmas Viilma õnnistussõnad

Juhan Aavik (1884 – 1982) | Aleksander Leopold Raudkepp (1877-1948)
 „Hoia, Jumal, Eestit“
Koor ja orkester, dirigent Kuldar Schüts

Eesti Vabariigi iseseisvusmanifest

 Viktor Konstantin Oxford (1893-1984)
„Jää vabaks, Eesti meri“(1943)
Koor ja orkester, dirigent Roland Viilukas 

Jüri Ratase tänusõnad

Raimund Kull (1882-1942)
marss „Kodumaa“ (1920)
Orkester ja koorid, dirigent Riivo Jõgi

Esinevad Eesti Meestelaulu Seltsi koorid ja Tallinna politseiorkester.

Pidulikul lipuheiskamisel on Kuberneri aeda üles rivistatud akadeemiliste ühenduste, isamaaliste organisatsioonide ja koolide liputoimkonnad. 

Lisainfo

Merje Meisalu
631 6300
[email protected]

Balti Assamblee kultuurikomisjoni arutelu keskendub meediakoostööle

BA Eesti delegatsiooni juht Urve Tiidus selgitas, et Venemaa peetav infosõda tingib eriliselt suure vajaduse selle järele, et inimesed oskaks eristada objektiivset infot propagandast. „Meediaharidust on vaja, sest lünkliku meediakirjaoskusega inimest on lihtsam infosõjas ära kasutada nii, et ta ise sellest arugi ei saa,“ põhjendas Tiidus kohtumise teemavalikut.

„Samuti on muutumises meediamaastiku majandusolukord. Kuna inimesed eelistavad saada infot sotsiaalmeediast, siis on ka reklaamiraha rännanud sinna ning kohalike meediaväljaanneteni ja elukutseliste ajakirjanikeni jõuab vähem raha, mida kvaliteetse inforuumi loomiseks kasutada. See on tähtis koostöö koht,“ selgitas Eesti delegatsiooni esimees. Nendel põhjustel on Balti Assambleel plaanis arutada võimalusi asutada Eesti, Läti ja Leedu ühine meediakirjaoskuse parandamise programm ning usaldusväärse info edastamise platvorm, mis kajastaks Baltimaades toimuvat eesti, läti, leedu, aga ka inglise ja vene keeles.

Ühtlasi arutatakse kohtumisel Balti riikide kultuurikoostöö edendamist ja ühiseid pingutusi inimeste kokku toomisel. Samuti võetakse jutuks kutse- ja rakendusharidus ning nii reaalalade kui ka kosmose valdkonna teadustöö.

Balti Assamblee on kolme Balti riigi parlamendi konsultatiivne koostööorganisatsioon, mis arutab vastastikust huvi pakkuvaid küsimusi. 2023. aastal on Balti Assamblee eesistujaks Eesti. Meie eesistumisaja juhtmõtteks on vastupanuvõimeline, turvaline, usaldusväärne ja jätkusuutlik Balti regioon.

Riigikogu pressiteenistus
Maris Meiessaar
tel 631 6353, 5558 3993
e-post [email protected]
päringud [email protected]

Riigikogu eelinfo reedeks, 3. veebruariks

Komisjoni istung

Euroopa Liidu asjade komisjoni videoistungil – kell 10: Eesti seisukohad 6.–8. veebruaril toimuval Euroopa Liidu konkurentsivõime nõukogu mitteametlikul kohtumisel, kutsutud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan Järvan ning haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas; Eesti seisukohad 6. veebruaril toimuval Euroopa Liidu üldasjade nõukogu istungil, kutsutud välisminister Urmas Reinsalu; seisukoha andmine Euroopa Komisjoni määruse eelnõu ettepaneku kohta, millega kiirendatakse eurovälkmaksete kasutuselevõttu, kutsutud Rahandusministeeriumi esindaja.

Sündmus

Kell 9 – Riigikogu esimees Jüri Ratas kohtub Vanalinna Hariduskolleegiumi üheksandate klasside õpilastega.

Välislähetused

29. jaanuar – 3. veebruar
Eesti-Maroko parlamendirühma esimees Raivo Tamm ning liikmed Sven Sester ja Toomas Kivimägi kohtuvad Maroko parlamendi sõprusrühmaga Marrakechis Marokos.

29. jaanuar – 5. veebruar
Väliskomisjoni liige Indrek Saar kohtub Esindajatekoja ja Senati esindajatega Washingtonis Ameerika Ühendriikides.

2.–3. veebruar
Väliskomisjoni esimees Andres Sutt, aseesimees Enn Eesmaa ja liige Henn Põlluaas kohtuvad Eduskunta väliskomisjoni ning Soome välisministri ja kaitseministriga Helsingis Soomes.

2.–3. veebruar
Balti Assamblee Eesti delegatsiooni juht Urve Tiidus osaleb Balti Assamblee haridus-, teadus- ja kultuurikomisjoni istungil Vilniuses Leedus.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
tel 631 6592, 510 6179
e-post [email protected]
päringud [email protected]

Väliskomisjoni delegatsioon arutab Helsingis Ukraina toetamist ja NATO laienemist

Väliskomisjoni esimehe Andres Suti sõnul soovivad komisjoni esindajad rääkida nii oma Soome kolleegide kui ka Soome valitsuse liikmetega Ukraina edasise toetamise plaanidest. „Ukraina vajab liitlastelt jätkuvat relvaabi ning seda nii kaasaegsete tankide, õhutõrje kui ka muu relvastuse näol. Vaid nii lõpeb Venemaa agressioonisõda Ukraina võidu ja territooriumi vabastamisega,“ ütles ta ning lisas, et ühe teemana tuleb kindlasti jutuks Venemaa agressioonikuriteo uurimiseks eritribunali loomine.

Suti sõnul räägitakse töövisiidil ka Soome ja Rootsi NATOga liitumise protsessist. Tema sõnul suurendab NATO laienemine oluliselt meie piirkonna julgeolekut ning seetõttu loodab Eesti mõlema riigi võimalikult kiiret ühinemist alliansiga.

Väliskomisjoni delegatsioon kohtub visiidil Soome parlamendi väliskomisjoni liikmete, aga ka välisminister Pekka Haavisto, kaitseminister Mikko Savola ja kaitseväe juhataja kindral Timo Kivineniga.

Lisaks Sutile osalevad töövisiidil väliskomisjoni aseesimees Enn Eesmaa ja komisjoni liige Henn Põlluaas.

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
[email protected]
päringud: [email protected]

Tule tööle!

Kantselei on avatud ja tänapäevane riigiasutus, hinnatud koostööpartner Eestis ja Euroopas.
Oleme oma valdkonnas parimad asjatundjad, avatud headele ideedele, täiendame oma teadmisi ja oskusi ning õpime vigadest. Austame eriarvamusi ja toetame kolleege, et ühiselt eesmärkideni jõuda.
Hoiame oma riigi ja parlamendi väärtusi ning traditsioone.

Meie tööpakkumised

Ootame kandideerima:

Ootame enda sekka nutikaid ja vahvaid kolleege!

 

 

Riigikogu valimised 2023

XIV Riigikogu tavapärane töö kestab volituste lõpuni ehk XV Riigikogu tööle asumiseni.

Millised on valimisõiguse põhimõtted?

Lähtuvalt põhiseaduse §-st 60 on Riigikogu valimised:

Kellel on õigus valida ja olla valitud?

Õigus valida on kõigil teovõimelistel vähemalt 18-aastastel Eesti kodanikel, kes ei kanna vanglakaristust. Rahvaesindajaks saab kandideerida alates 21 eluaastast. Riigikogu liikmeks ei või kandideerida tegevväelane ega isik, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud kuriteos ja kannab vanglakaristust.

Valimistel võivad osaleda nii erakonnad kui ka üksikkandidaadid. Erakond saab kandidaadid üles seada valimisringkonnas. Kõigist ringkondades ülesseatud kandidaatidest koostab erakond üleriigilise nimekirja.

Kuidas selguvad valimistulemused?

Valimistulemuste selgitamisel lähtutakse proportsionaalsuse põhimõttest. Iga erakond saab Riigikogus kohti vastavalt oma kandidaatidele antud häälte summale – mida rohkem hääli, seda rohkem kohti ja vastupidi.

Valimistulemused selguvad kõigepealt valimisringkonna tasandil, kus jaotatakse isiku- ja ringkonnamandaadid. Alles pärast seda jaotatakse üleriigilised kompensatsioonimandaadid. Mandaate on kokku 101 ehk sama palju kui kohti Riigikogus ja need on jagatud valimisringkondade vahel.

Mandaatide jaotus

Kuidas mandaadid jaotatakse?

Vaata, kuidas mandaadid jaotatakse:

Valimiskool osa 8 2/2

Tutvu valimiste üksikasjadega Valimised Eestis veebilehel.

Milline on d’Hondti meetod?

Riigikogu valimistel kasutatav kompensatsioonimandaatide jaotamine modifitseeritud d’Hondti jagajate meetodil annab väikese eelise rohkem hääli kogunud erakondadele.

D’Hondti jagajate jada on 1, 2, 3, 4 jne. Eestis kasutatakse veidi muudetud jagajate jada, kus jada elemendid alates kahest on astendatud 0,9-ga. Sellise jada väärtused on 1,000, 1,866, 2,688, 3,482 jne.

D’Hondti jagajate meetodi järgi mandaatide jaotamiseks arvutatakse kõigepealt igale erakonnale nii mitu võrdlusarvu, kui erakonna nimekirjas on kandidaate. Võrdlusarvud saadakse erakonna häälte arvu jagamisel jagajate jada iga elemendiga.

Järgnevalt võrreldakse erakondade võrdlusarve ja kõigepealt saab mandaadi see erakond, kelle võrdlusarv on suurem. Järgmise mandaadi saab suuruselt järgmise võrdlusarvu saanud erakond jne. Niimoodi jaotatakse kõik seni jaotamata mandaadid.

Kaitsekulude suurendamise kokkulepet sisaldavad julgeolekupoliitika alused jõuavad Riigikogu ette

Julgeolekupoliitika aluste vastuvõtmist juhtiva riigikaitsekomisjoni esimehe Raimond Kaljulaidi sõnul annaks uuendatud julgeolekupoliitika aluste konsensuslik heakskiitmine Riigikogus riigikaitse valdkonna rahastamise osas kindluse ning see oleks tugev erakondadeülene sõnum.

„Ühe olulisima muudatusena on julgeolekupoliitika alustes fikseeritud, et kulutame ka pikemas perspektiivis riigikaitsele vähemalt kolm protsenti SKPst, millele lisandub Eesti kui liitlasi vastuvõtva riigi kulude rahastamine. Samuti näeb alusdokument ette, et kogu riigi ja elanikkonna kriisikindluse suurendamiseks kindlustatakse riigikaitse mittesõjaliste võimete püsiv rahastamine riigi eelarvestrateegias,“ ütles ta. „Kui need kaks põhimõtet täiskogus kinnituse saavad, siis on tegu märkimisväärse erakondadeülese kokkuleppega riigikaitse valdkonnas. See on kindlasti sõnum ka rahvusvaheliselt – nii meie liitlastele kui ka võimalikule vastasele, et Eesti on valmis end kaitsma ja valmis kaitsesse panustama.“

Väliskomisjoni esimees Andres Sutt pidas oluliseks, et julgeolekupoliitika alustes tähtsustatakse liitlassuhteid, kuid tuuakse Venemaa ohu kõrval esile ka Hiina kui pikaajalise strateegilise rivaali kasvanud mõju rahvusvahelisel areenil. „On oluline, et veel see Riigikogu koosseis julgeolekupoliitika aluseid uuendab, sest Venemaa täiemahulise agressioonisõja tõttu on maailma julgeolekupilt hoopis teistsugune kui eelmise alusdokumendi heakskiitmise ajal. Ootan, et saaksime ajakohastatud julgeolekupoliitika alused Riigikogu täiskogus lähinädalatel heaks kiita,“ ütles ta.

Valitsuse esitatud julgeolekupoliitika alused lähtuvad uuendatud strateegilisest ohuhinnangust ning toetuvad 2017. aastal vastu võetud julgeolekupoliitika alustele. Dokumendi eesmärk on kirjeldada 2023. aasta alguse seisuga julgeolekukeskkonda, selgitada pingelisemaks muutunud julgeolekukeskkonnas Eesti eesmärke ja kirjeldada eesmärkide saavutamiseks vajalikke tegevusi. Dokument käsitleb Eesti tegevust viies tegevusvaldkonnas: ühiskonna sidusus ja riigi kerksus, majandusjulgeolek ja elutähtsad teenused, sisejulgeolek ja avalik kord, sõjaline kaitse ning rahvusvaheline tegevus.

Riigikaitsekomisjoni ja väliskomisjoni tänasel ühisistungil tutvustas Riigikogu otsuse „„Eesti julgeolekupoliitika alused“ heakskiitmine“ eelnõu (775 OE) peaminister Kaja Kallas. Riigikaitsekomisjon otsustas üksmeelselt teha täiskogule ettepaneku eelnõu esimene lugemine 6. veebruaril lõpetada. Riigikogu otsustab julgeolekupoliitika aluste heakskiitmise kahel lugemisel.

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
[email protected]
päringud [email protected]