Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu korraldab koroonaviiruse leviku tõkestamiseks töö ümber

Riigikogu juhatus otsustas nõupidamisel fraktsioonide esindajatega, et Riigikogu lahendab 1. maini vaid ajakriitilisi küsimusi.  

Vanematekogu teeb Riigikogule ettepaneku muuta kuni eriolukorra lõpuni igal esmaspäevasel istungil täiskogu töö ajagraafikut selliselt, et täiskogu istung toimub üksnes esmaspäeviti ja infotund kolmapäeviti. Avalikkus ja meedia saavad istungeid jälgida veebiülekandena.

Riigikogu komisjonid kogunevad ainult esmaspäeviti, vältimatu vajaduse korral sagedamini. Komisjonide istungitele kutsutakse külalisi vastavalt vajadusele ning eelistatud on külaliste osalemine videosilla vahendusel.

Riigikogu liikmete kõik välislähetused on tühistatud, lähetuse vältimatu vajaduse otsustab Riigikogu juhatus. Riigikogu liikmetel on tungivalt soovitatud mitte reisida välismaale ning siseriiklike kohtumiste puhul püüda vältida kokkusaamisi Toompea lossis.

Ajutiselt on piiranud nende inimeste sissepääs Toompea lossikompleksi, kelle külastused ei ole otseselt seotud Riigikogu tööga. Toompea lossi külastamine ekskursioonideks, näituste külastamiseks ja istungite jälgimiseks on keelatud.

Palume kõigil ajakirjanikel Riigikogu töö kajastamisel eelistada kaugtöö võimalusi ning Riigikogu liikmetelt kommentaaride saamiseks eelistada telefoniintervjuud. Fotode ja videomaterjali saamiseks palume pöörduda Riigikogu Kantselei avalike suhete osakonna poole.

Lisaks tegi vanematekogu põhiseaduskomisjonile ülesandeks töötada välja regulatsioon, mis võimaldaks eriolukorras komisjonide istungite korraldamist elektrooniliste sidevahendite vahendusel.

Tegemist on ajutiste piirangutega. Jälgime olukorra arengut ja informeerime teid uutest otsustest.

Olukorra hindamiseks ja edasiste tegevuste arutamiseks koguneb vanematekogu regulaarselt eeldatavalt kolmapäeviti kell 9.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
631 6356, 515 3903
[email protected] 
Päringud: [email protected]

Riigikogul käis külas üle 6000 inimese

Huvilisi oli ka paljudest välisriikidest, nende seas Austraaliast, Bangladeshist, Belgiast, Hiinast, Hispaaniast, Horvaatiast, Indiast, Iraanist, Itaaliast, Jaapanist, Kreekast, Lätist, Pakistanist, Prantsusmaalt, Rootsist, Rumeeniast, Saksamaalt, Soomest, Suurbritanniast, Türgist, Ukrainast ja Ungarist.

Lahtiste uste päev algas Kaitseliidu Sakala Maleva torupilliansambli kontserdiga Toompea lossi rõdult. Lossi hoovis tervitas külalisi Riigikogu esimees Lauri Hussar.

Avatud olid Riigikogu esindus- ja tööruumid ning fraktsioonid, kus sai kohtuda saadikutega. Tavapäraselt menukad olid ekskursioonid ja Pika Hermanni külastamine. Riigikogu liikmetest viisid ekskursioone läbi Yoko Alender, Maria Jufereva-Skuratovski, Eduard Odinets, Anti Poolamets, Pipi-Liis Siemann ja Kristo Enn Vaga. Ekskursioonid toimusid ka ukraina ja viipekeeles.

Kohvikus peetaval arutelul vahetasid lõimumise teemal mõtteid Riigikogu liikmed Vadim Belobrovtsev, Eduard Odinets, Liisa Pakosta, Henn Põlluaas, Pipi-Liis Siemann ja Riina Solman. Arutelu juhtis Urmas Vaino.

Traditsioonilisest mälumängust võttis osa viis koolide ja kaks Riigikogu võistkonda. Esikoha pälvis Riigikogu I võistkond, kuhu kuulusid parlamendiliikmed Arvo Aller, Andrei Korobeinik, Eerik-Niiles Kross ja Peeter Tali. Kolmanda koha ja parima koolivõistkonna tiitli pälvis Rakvere Riigigümnaasiumi võistkond koosseisus Ainar Tropp, Henri Ljaš, Mikk Bobõlski ja Liisi Mülla. Mälumängu valmistasid ette ja viisid läbi tuntud kilbarid Indrek Salis ja Aare Olander.

Kultuuririkkuse aasta puhul olid üles seatud Eesti Vabaõhumuuseumi Kuie kooli töötoad koos vabariigiaegse Lau külapoe kaubavalikuga ning Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu töötoad, kus sai valmistada õnneristi, tuulevurri, rookrooni ja südamepaela.

Külas oli ka Tallinna Keskraamatukogu liikumis- ja keelemängude ning raamatukogubussiga Katarina Jee, külaliste teadmisi pani proovile Eesti Rahvusraamatukogu ning Riigivanem August Rei sihtasutus pakkus võimalust läbida Eesti ajaloo kiirkursus ja teha pilti Rei fotoseina taustal. Päeva lõpetas hea tuju kontsert ansamblilt EHALE.

Riigikogu tähistas lahtiste uste päevaga 105. sünnipäeva. Esimene iseseisvas Eestis rahva valitud esindus – Asutav Kogu – tuli kokku 23. aprillil 1919. aastal Tallinnas, mida Riigikogu tähistab alates 1999. aastast lahtiste uste päevaga. Tänavu toimus lahtiste uste päev 24. korda.

Fotod (autor: Erik Peinar / Riigikogu Kantselei).

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
[email protected]
päringud: [email protected]

Rahanduskomisjon arutas koos Soome kolleegidega maksusüsteemidega seotud küsimusi

Eduskunta rahanduskomisjoni liikmed eesotsas esimehe Markus Lohiga tutvustasid Soome maksusüsteemi ja lahendamist vajavaid küsimusi.

Rahanduskomisjoni esimehe Annely Akkermanni sõnul on nii Eestil kui ka Soomel sarnaseid probleeme, mis vajavad kiiret ja sisulist lahendamist. „Vahetasime kogemusi mõlema riigi maksusüsteemide kohta. Lähtusime sellest, et vähendamist vajab eelarvedefitsiit ja peatada tuleb võlakoormuse kasv,“ ütles Akkermann. Ta lisas, et kohtumisel selgitasime Soome kolleegidele meie maksubaasi kujunemist ja tutvusime põhjanaabrite mootorsõidukimaksu süsteemiga. Soomes kehtib vastav maks juba aastast 1958. „Soome soovib koguda selle maksuga 0.5 protsenti SKP-st ja neil seisab ees selle maksu kogumise põhimõtete ülevaatamine,“ selgitas Akkermann.

Rahanduskomisjoni liige Toomas Uibo rõhutas Soomega maksusüsteemidega seotud koostöö vajadust „Meil on üksteiselt palju õppida, et maksusüsteem oleks pikas vaates jätkusuutlik ja võimalikult õiglane ning haaraks ka elektrisõidukeid, sest fossiilkütustel baseeruvate sõidukite arv hakkab ka meil tulevikus jõudsalt vähenema,“ ütles Uibo.

Rahanduskomisjoni visiidil osalevad lisaks Annely Akkermannile ja Toomas Uibole veel Kersti Sarapuu ja Yoko Alender.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]

 

Riigikogu eelinfo 22.–28. aprillini

Esmaspäev, 22. aprill

Sündmus

Kell 11 – Eesti-Tai parlamendirühm kohtub Tai Senati infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni komisjoniga.

Teisipäev, 23. aprill

Sündmus

Kell 10 – Riigikogu aseesimees Jüri Ratas kõneleb ja asetab Riigikogu nimel pärja veteranide päeva mälestustseremoonial Tapal.

Reede, 26. aprill

Komisjoni istung

Euroopa Liidu asjade komisjoni videoistungil – kell 9: Eesti seisukohad 29. aprillil toimuval Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusnõukogu istungil, kutsutud Regionaalministeeriumi esindaja; seiskoha andmine väljaminevate investeeringute valge raamatu kohta, kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad; Eesti seisukohad 22. aprillil toimuval Euroopa Liidu välisasjade nõukogu istungil, kutsutud Välisministeeriumi esindaja ning Regionaalministeeriumi esindaja Eesti alalises esinduses Euroopa Liidu juures.

Sündmus

Kell 8 – Riigikogu liige Kristo Enn Vaga alustab Ukraina toetuseks jalgrattasõitu Tallinnast Kiievisse (Vabaduse väljak).

Välislähetused

18.–23. aprill
Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson viibib Balti riikide väliskomisjonide esimeeste visiidil Los Angeleses Ameerika Ühendriikides.

21.–23. aprill
Riigikogu esimees Lauri Hussar osaleb Euroopa Liidu spiikrite konverentsil Palmas Hispaanias.

21.–24. aprill
Eesti-Iirimaa parlamendirühma esimees Maris Lauri ning liikmed Annely Akkermann, Andrei Korobeinik ja Andres Sutt (22.–24. aprill) osalevad kohtumistel Iirimaa parlamendis Dublinis.

21.–25. aprill
Õiguskomisjoni esimees Eduard Odinets kõneleb Ukrainas toimuval foorumil „Karpaatide mere demokraatia nädal“ Ukraina ja Balti riikide koostöö tõhustamisele keskenduvas arutelus.

23.–26. aprill
Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Liisa Pakosta osaleb Euroopa Liidu asjade komisjonide esimeeste kohtumisel Berliinis Saksamaal.

24.–26. aprill
Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson viibib Eesti ja Läti väliskomisjonide esimeeste visiidil Berliinis Saksamaal.

24.–27. aprill
Riigikogu liikmed Martin Helme ja Varro Vooglaid osalevad konservatiivse poliitilise tegevuse konverentsil (CPAC) Ungaris Budapestis.

25.–26. aprill
Balti Assamblee (BA) Eesti delegatsiooni liikmed Karmen Joller, Meelis Kiili ja Peeter Tali ning riigikaitsekomisjoni aseesimees Leo Kunnas osalevad BA julgeolekukomisjoni ja heaolukomisjoni ühisistungil Vilniuses Leedus.

27.–30. aprill
Balti Assamblee (BA) Eesti delegatsiooni liige Enn Eesmaa osaleb Läänemeremaade parlamentaarse konverentsi alalise komitee visiidil Soome.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
[email protected]
päringud: [email protected]

Balti spiikrid Esindajatekoja esimehele: USA abi Ukrainale on hädavajalik just praegu

Riigikogu esimees Lauri Hussar, Läti parlamendi esimees Daiga Mieriņa ja Leedu parlamendi esimees Viktorija Čmilytė-Nielsen tänasid Johnsonit selle eest, et tema isiklikul juhtimisel on Kongress näitamas üles ajaloolist kahe erakonna ühtsust Ukraina abistamiseks tehtavate ühiste jõupingutuste toetamisel. „Euroopa astub ajaloolisi samme oma kaitsevõime tugevdamiseks, kuid see võtab paratamatult aega – aega, mida Ukrainal ei ole. Seepärast on USA abi hädavajalik praegusel äärmiselt otsustaval hetkel, enne kui Euroopa on saavutanud iseseisva võimekuse ennast kaitsta ja me teeme Ukraina abistamiseks veelgi rohkem,“ ütlesid nad.

Spiikrid avaldasid lootust, et Kongress teeb õige otsuse ja kiidab heaks abipaketi Ukrainale, kes vajab seda hädasti türannidele ja agressoritele vastu astumiseks ning meie kollektiivse julgeoleku heaks. „Ukraina toetamine on investeering meie kollektiivsesse turvalisse tulevikku. Nagu Te ise ütlesite, on ajahetki, mil me lihtsalt peame tegema õiget asja, isegi kui see on raske,“ märkisid nad Esindajatekoja esimehele saadetud kirjas.

Balti spiikrite sõnul on ühine abi aidanud agressorit peatada ja vabastada suure osa varem okupeeritud Ukraina aladest, kuid Venemaa kujutab endast jätkuvalt ähvardavat ohtu. Seetõttu avaldasid nad heameelt USA veenva juhirolli ning pühendumise üle Euroopa vabaduse ja julgeoleku toetamisel. „Täna liigub maailm kiiresti maailmakorra hävitamise suunas. Tunneme seda Euroopas iga päevaga üha enam, sest Venemaa ja teised pahatahtlikud jõud kasutavad kõikvõimalikke nende käsutuses olevaid vahendeid, sealhulgas hübriidseid, et meid destabiliseerida. Peame oma kohustuseks ja ülesandeks takistada seda langemist kaosesse ja karistamatusse,“ ütlesid nad.

Eesti, Läti ja Leedu spiikri kinnitusel on Balti riigid võtnud endale kohustuseks jätkuvalt suurendada oma toetust Ukrainale ja tema kaitsejõududele, lugedes seda märkimisväärseks investeeringuks meie individuaalsesse ja kollektiivsesse julgeolekusse. „Kurjuse telg tuleb murda ja kõik kurjategijad vastutusele võtta. Sellest saaks märkimisväärne heidutus edasiste konfliktide ärahoidmiseks ning see annaks meie rahvastele tagasi kontrolli- ja turvatunde,“ ütlesid nad.

Ühisavalduse täistekst eesti ja inglise keeles

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
[email protected]
päringud: [email protected]

Balti väliskomisjonide juhid toonitavad Ukraina toetamise vajadust ühisvisiidil Los Angelesse

Reedel kohtuvad Mihkelson ja Läti parlamendi väliskomisjoni esimees Rihards Kols Los Angelese abilinnapea Erin Bromaghimiga, külastavad Lõuna-California Ülikooli ja majandusarengu keskust ning osalevad kahel paneelarutelul, kus räägivad Venemaa agressioonisõja hinnast Ukrainas ja selle laiematest mõjudest maailma julgeolekuolukorrale.

Laupäeval liitub Mihkelsoni ja Kolsiga ka Leedu parlamendi väliskomisjoni esimees Žygimantas Pavilionis. Komisjonide esimeestel on kahe päeva jooksul plaanis mitmeid kohtumisi Kongressi liikmetega, et kutsuda Kongressi juba sel nädalavahetusel vastu võtma Ukraina abipaketti. Samuti kohtuvad nad Ukraina kogukonnaga Los Angeleses ja esinevad Balti Ameerika Vabaduse Liidu aastabanketil.

Ameerika Ühendriikidest suunduvad Balti väliskomisjonide esimehed Saksamaale, kus neil on järgmise nädala kolmapäeval ja neljapäeval kohtumised Berliinis.

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
[email protected]
päringud: [email protected]

ELAK arutab avalikul istungil tehisintellekti arendamise lihtsustamist väikeettevõtjatele

Euroopa Liidu asjade komisjoni esimehe Liisa Pakosta sõnul on komisjonil avaliku päevakorrapunkti raames kavas arutada, kuidas toetada Euroopa konkurentsivõimet tehisintellekti valdkonnas ning anda tehisintellekti arendavatele Eesti väike- ja iduettevõtetele võimalus kasutada Euroopa Liidu superarvuteid, et oma tehisintellekti mudeleid treenida.

„Räägime ühest võimalusest, kuidas august koos tugevamana välja ronida. Euroopa Liit võtab majanduse mahajäämust tõsiselt ja üks võimalus on toetada ettevõtjaid superarvutite kasutamisel. Piltlikult öeldes paneb Euroopa raha supervõimsatesse arvutitesse, ent reguleerib nende kasutust nii, et idufirmad ja väikeettevõtted mahuks ka supervõimsust oma äri eduks kasutama. Samuti avame arutelus innovaatiliste tehisintellektivabrikute loomise aluseid,“ lausus Pakosta. Ta lisas, et avalik arutelu on kasutatav ka õppematerjalina, kuna komisjon näitlikustab tavapärasest enam, kuidas Riigikogu Euroopa Liidu eelnõudega töötab.

Algatust tutvustavad Haridus- ja Teadusministeeriumi varaküsimuste asekantsler Henry Kattago, teadustaristu valdkonna juht Aile Tamm ning Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö valdkonna nõunik Piret Sütt ning Tartu Ülikooli teadusarvutuskeskuse juhataja Ivar Koppel, samuti on istungile kutsutud Euroopa Komisjoni Eesti esinduse asejuht Jane Õispuu ning Tartu Ülikooli Euroopa õpingute ja õigusteaduse tudengid.

Komisjoni väljasõiduistung Tartu Ülikoolis algab kell 11.45, mil esimese punktina on päevakorras noorte seisukohtade kuulamine Euroopa Liidu põhiõiguste strateegiate mõjudest Eestile. Arutelu all on puuetega inimeste, LGBTIQ ning soolise võrdõiguslikkuse strateegiad. Päevakorrapunkti juurde on kutsutud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna tudengid ja Euroopa Komisjoni Eesti esinduse asejuht Jane Õispuu.

„Peame noorte arvamuse kuulamist väga oluliseks, eriti põhiõigusi puudutavates küsimustes,“ rõhutas Pakosta. Ta viitas, et Euroopa Liidu asjade komisjon kuulab noorte arvamust esimest korda ning arutelu on väga tähtis ka seetõttu, et puuetega inimeste, LGBTIQ ja soolise võrdõiguslikkuse arengukavu pole komisjon seni põhjalikult arutanud.

Lugupeetud ajakirjanikud! Võimalus intervjuudeks on Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas (Näituse 13a) pärast esimest päevakorrapunkti orienteerivalt kell 13.30 ja pärast istungi lõppu orienteerivalt kell 16. Palun andke teada, kui on soov istungil osaleda.

Avalik istung algab kell 14.30 ja seda saab jälgida veebiülekandes Riigikogu kodulehel. Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

Lisainfo: Liisa Pakosta tel +372 502 6191

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
[email protected]
päringud: [email protected]

Riigikogu eelinfo reedest pühapäevani, 19.–21. aprillini

Reede, 19. aprill

Komisjonide istungid

Euroopa Liidu asjade komisjoni väljasõiduistungil – kell 11.45: ELi põhiõiguste strateegiate mõjud Eestile (puuetega inimeste, LGBTIQ-inimeste ja soolise võrdõiguslikkuse strateegiad COM(2021) 101, COM(2020) 698, COM(2020) 152), kutsutud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna tudengid (Tartu Ülikooli õigusteaduskond);

Euroopa Liidu asjade komisjoni väljasõiduistungil – kell 14.30: seisukoha andmine: nõukogu määruse ettepanek, millega muudetakse määrust (EL) 2021/1173 seoses EuroHPC algatusega idufirmade kohta, et suurendada Euroopa juhirolli usaldusväärse tehisintellekti vallas COM(2024) 29, kutsutud Haridus- ja Teadusministeeriumi, Eesti teadusarvutuste taristu ja Euroopa Komisjoni Eesti esinduse esindajad ning Tartu Ülikooli Euroopa õpingute ja õigusteaduse tudengid; istung on avalik, toimub veebiülekanne (Tartu Ülikooli õigusteaduskond);

väliskomisjoni videoistungil – kell 10: Eesti seisukohad 22. aprillil toimuval ELi välisasjade nõukogu kohtumisel, kutsutud välisminister Margus Tsahkna.

Laupäev, 20. aprill

Riigikogu lahtiste uste päev

Kell 11–16 – Riigikogu lahtiste uste päev algab Riigikogu esimehe Lauri Hussari tervituse ja lossi rõdult kõlava torupillikontserdiga. Toompea lossis toimuvad ekskursioonid, fraktsioonides saab kohtuda saadikutega ja avatud on pääs Pika Hermanni torni.

Kultuuririkkuse aasta puhul on üles seatud Eesti Vabaõhumuuseumi ning Eesti Rahvakunsti- ja Käsitööliidu töötoad. Tegevusi pakuvad ka Tallinna Keskraamatukogu, Rahvusraamatukogu ning Riigivanem August Rei Sihtasutus. Kohvikujuttudes arutatakse lõimumise teemal ning mälumängus osalevad koolide ja Riigikogu võistkonnad. Üritus ja kõik tegevused on tasuta. Täpsem info Riigikogu kodulehel.

Sündmus

Kell 21 – riigikaitsekomisjoni aseesimees Leo Kunnas võtab vastu Paides süüdatud jüriöö märgutule. Märgutulede süütamisega peetakse meeles Asutava Kogu kogunemise aastapäeva, aga ka jüriöö ülestõusu aastapäeva ja jüripäeva (Kuberneri aed).

Välislähetused

18.–19. aprill
Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann ning liikmed Kersti Sarapuu ja Toomas Uibo osalevad kohtumistel Soome parlamendis Helsingis.

18.–23. aprill
Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson viibib Balti riikide väliskomisjonide esimeeste visiidil Los Angeleses Ameerika Ühendriikides.

19.–21. aprill
Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni Parlamentaarse Assamblee (OSCE PA) Eesti delegatsiooni esimees Mati Raidma osaleb assamblee Leinsweileri seminaril Berliinis Saksamaal.

21.–23. aprill
Riigikogu esimees Lauri Hussar osaleb Euroopa Liidu spiikrite konverentsil Palmas Hispaanias.

21.–24. aprill
Eesti-Iirimaa parlamendirühma esimees Maris Lauri ning liikmed Annely Akkermann, Andrei Korobeinik ja Andres Sutt (22.–24. aprill) osalevad kohtumistel Iirimaa parlamendis Dublinis.

21.–25. aprill
Õiguskomisjoni esimees Eduard Odinets kõneleb Ukrainas toimuval foorumil „Karpaatide mere demokraatia nädal“ Ukraina ja Balti riikide koostöö tõhustamisele keskenduvas arutelus.

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
[email protected]
päringud: [email protected]

Kohtumine Ukraina parlamendi liikmega

Riigikaitsekomisjoni aseesimees Leo Kunnas ning komisjoni liikmed Enn Eesmaa, Peeter Tali ja Kristo Enn Vaga kohtusid Ukraina parlamendi riigikaitsekomisjoni liikme ja NATO Parlamentaarse Assamblee Ukraina delegatsiooni aseesimehe Solomiia Bobrovskaga.

Riigikogu arutas olulise tähtsusega riikliku küsimusena tuumaenergia kasutuselevõttu

Keskkonnakomisjoni esimees Igor Taro tõi ettekande alguses esile, et tegemist Riigikogu tuumaenergia kasutuselevõtu teemalise debati avanguga ning see küsimus peaks lähinädalatel sõnastuma vastavas Riigikogu liikmete eelnõus. „Tuumaenergia kasutuselevõtu arutelu pole lihtsalt küsimus Eesti energeetikatööstuse või majanduse pikast plaanist. See on suuresti keskkonna‑ ja kliimamõjude alane arutelu, kuidas me täidame endale võetud kohustused üleminekul kliimaneutraalsele majandusele, soovides samal ajal kasvatada Eesti inimeste heaolu. Nagu ühel varasemal energeetikaarutelul Riigikogus tõdesime, ilma energia tootmise kasvuta pole ühiskonna heaolu suurenemine selles universumis võimalik,“ rääkis ta.

Taro tõi muu hulgas esile, et tuumaenergia olelusringi analüüs näitab, et isegi võttes arvesse kogu protsessi keskkonnamõju, jääb selle süsiniku jalajälg samasse vahemikku, milles on ka vähese heitmega päikese‑ ja tuuleenergia. Muude fossiilsete või biokütustel põhinevate alternatiivide heitmemõju on kümneid kordi suurem. „Tõepoolest, tuumaenergiaga kaasneb samuti mitmeid väljakutseid, millest tõsisemad on tuumajäätmete lõppladestus ning julgeolekuriskid, millest kõnelevad järgmised ettekandjad. Mitmed neist väljakutsetest on lahendatavad tuumaenergiaalase raamistiku väljatöötamisel.“  Keskkonnakomisjoni esimehe sõnul on Riigikogu teha reeglite paikapanek, milliseid keskkonna‑ ja ohutusstandardeid peab iga tuumaenergiaprojekti arendaja minimaalselt täitma. Samuti on Riigikogu otsustada, milliste kuludega oleme valmis tagama 10, 15 või 20 aasta pärast võimalused täiendava heitmevaba energiatootmisviisi kiireks kasutuselevõtuks.

„Kui palju see kõik maksab, on kahtlemata asjakohane küsimus, ja veelgi olulisem küsimus täna oleks, kui palju läheks Eesti majandusele ja ühiskonnale maksma selle võimaluse välistamine pikas perspektiivis. Ajalooliselt on tuumaenergia kasutamine hoidnud ära enam kui 1,8 miljoni täiendavast õhusaastest ja kasvuhoonegaaside heitmetest põhjustatud enneaegse surma. Sajandi keskpaiga perspektiivis võib see heitmevaba energiatootmise viis säästa veel 0,5 miljonit kuni 7 miljonit elu tänu fossiilkütustest loobumisele,“ märkis ta ja rõhutas, et debati tuum võiks seega olla keskendumine pikale plaanile keskkonna‑ ja kliimaeesmärkide valguses.

Teisena tutvustas kliimaministeeriumi kiirguse ja tuumaohutuse valdkonna juht Reelika Runnel tuumaenergia töörühma lõpparuannet „Tuumaenergia kasutuselevõtmise võimalused Eestis“. Runnel andis ülevaate analüüsi koostamisest ning märkis, et kõiki lõpparuande sisendiks olevaid materjale hinnati ka Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri ekspertmissiooni käigus. „Missiooni käigus vaadati, kas me omame vajalikku arusaama kõigist kohustustest, mis tuumaenergia kasutamisega kaasnevad, ja oleme hinnanud piisava põhjalikkusega kõiki selle energialiigi kasutamisega seotud teemasid. Ekspertide hinnangu kohaselt on töörühma analüüsid ja ettevalmistus tuumaenergia kasutuselevõtu osas olnud põhjalikud ja piisavad, et saaksime selle energialiigi kasutamise osas vastu võtta teadliku otsuse,“ sõnas ta.

Runneli sõnul jõudis töörühm eelmise aasta lõpus järeldusele, et õigeaegse planeerimise, piisava rahastuse, poliitilise ning rahva toetuse korral on Eestis tuumaenergia kasutuselevõtt teostatav. “Tuumaenergia kasutuselevõtt toetaks meie 2050. aasta kliimaeesmärkide täitmise ja varustuskindluse tagamise eesmärke, pakuks stabiilset elektritootmist, edendaks Eesti teadus‑ ja arendustegevust, tooks kaasa majandusliku kasu ning looks töökohti kohalikele elanikele,“ märkis ta.

„Tuleb arvestada, et riigis, kus seda energialiiki varem kasutatud pole, nõuab tuumaenergia kasutuselevõtt põhjalikku ettevalmistust ning tuumaelektrijaamast elektritootmise alguseni kulub vähemalt kümmekond aastat,“ toonitas Runnel, kelle sõnul esimesed Eestile tinglikult sobivaks peetud reaktorid valmivad lääneriikides käesoleva kümnendi lõpus ning nende tehnoloogilise lahenduse puhul on tegemist vesijahutusega reaktorite väiksemate versioonidega ehk tehnoloogiaga, millega on maailmas juba üle 70 aasta kogemust.

Runnel tõi ka esile, et tuumaenergia kasutamisega seotud arutelude üheks peamiseks küsimuseks on tavaliselt tuumajäätmetega seonduv, mille osas on inimeste teadvusse kinnistunud rohkelt müüte ning eksiarvamusi. Üheks neist on see, et tuumaenergia kasutamine tekitab tohutul hulgal tuumajäätmeid, millega tegelemiseks pole lahendust. „Töörühma tellitud uuringu kohaselt tekitaks üks väikereaktor aastas ligikaudu 12 tonni kasutatud tuumakütust. Reaktori kogu eluea vältel, milleks on vähemalt 60 aastat, tekiks kasutatud kütust ühe reaktori kohta ligi 720 tonni, mida hoiustatakse jaama eluea vältel jaama territooriumil asuvas vahehoidlas. „Võrdluseks toon siinkohal, et Eesti aastane kogu jäätmeteke on 23 miljonit tonni. Sealhulgas tekib igal aastal ohtlikke jäätmeid 1,6 miljonit tonni,“ märkis ta ja lisas, et tuumakütust on võimalik 96 protsendi ulatuses ümber töödelda ja taaskasutada ning ka jäätmete käitlemiseks ja lõppladustamiseks on mitmeid valikuid. Runnel märkis muuhulgas, et toetus tuumaenergiale on püsinud ligikaudu 60 protsendi juures.

Kolmandas ettekandes käsitles Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse juhataja Lauri Tammiste tuumaenergia rolli kliimaneutraalse energiatootmise saavutamises Eestis aastaks 2050. Tammiste hoiatas, et räägib 2022. aasta uuringu põhjal, mida oleks kindlasti vaja kaasajastada. „Põhisõnum sellest modelleerimisest oli, et tuleviku tootmisportfell peab olema mitmekesine. Ei ole nii, et teeme ainult tuult, teeme ainult päikest, teeme ainult tuuma, teeme ainult biogaasi. Tegelikkuses on meil vaja väga mitmekesist tootmisportfelli,“ rõhutas ta kliimaneutraalsuse saavutamiseks vajalikku. Tammiste märkis, et uuringu kaheksast mudelist käsitles tuumajaama vaid kaks ning oluline on silmas pidada, et neist ainsas töötavas tuumaenergiaga stsenaariumis tuumajaam ise moodustas ligi veerandi kogu tootmisportfellist. „Sinna kõrvale oli ikka oli tuult ja päikest ja muid tehnoloogiaid vaja,“ märkis ta.

„Nagu on kirjas tuumaenergia töörühma raportis, siis tuum ei tohiks kuidagi kahjustada edenemist Eestis taastuvate kasutuselevõtul. Ehk teha ära need asjad, millele on täna tehnoloogiad olemas, küpsed, valmis kasutamiseks, nagu tuul, päike, tarbimise juhtimine, salvestus,“ rõhutas Tammiste.

Siseministeeriumi nõunik Aigo Allmäe selgitas tuumajulgeoleku tagamise aluspõhimõtetteid ning rõhutas, et Eestile on oluline arusaam, et riigi vastutus on võõrandamatu ja julgeoleku tagamine on meie prioriteet. „Kuigi osasid tuumajulgeolekufunktsioone täidab tuumarajatise operaator, siis režiimi loob ja selle täitmist kontrollib läbi pädevate asutuste riik. Tuumajaama tulevane operaator peab juba osana litsentsitaotlusest koostama füüsilise julgeoleku plaani, mis peab põhinema ohuhinnangutel või modelleeritud ohtudel, sisaldama ka projekti jooniseid, füüsilise kaitse süsteemi hindamise, rakendamise, hoolduse kirjeldust ning hädaolukordade kriiside plaane,“ selgitas ta.

Riigi tuumajulgeolekurežiim peab aga Allmäe sõnul tagama selle, et määratud pädevad asutused ja volitatud isikud on valmis reageerima tuumajulgeolekuga seotud sündmustele kohalikul, riiklikul ja ka rahvusvahelisel tasandil. „Valmisolek vajab täiendavalt arendamist ja ka senisest suuremat koostööd. Meil on tulevikku vaatavalt vaja panustada evakuatsioonikorralduslikku võimekusse, mille detailid saavad selguda järgnevates etappides, lähtudes ohutusanalüüsist. Meil on vaja parandada ka olemasolevat kiirgusseire võimekust ja muuta tänast kiirgusseireprogrammi tuumajaamaspetsiifiliseks, samuti tõsta laborivõimekust ja üleüldist kriisijuhtimise kompetentsi. Reageerivatel asutustel on vajalik soetada isikukaitsevahendeid. Tervishoiu valdkonnas on meil vaja varustada haiglad erikompetentsiga, täpselt samamoodi erinevad meditsiiniseadmed ja ravimid. Päästevõimekuse tõstmiseks on vaja meil välja töötada saasteärastusvõimekuse tervikkontseptsioon. Tervikuna on meil vaja tõsta sekkumistegevustes kaasuvates asutustes kiirgusohutusteadlikkust ja tagada esmareageerijate valmisolek võimalikele intsidentidele reageerimiseks. Ja kogu programmi jätkudes on teadmistesse investeerime võtmetähtsusega,“ loetles ta.

Läbirääkimistel võtsid sõna Yoko Alender (RE), Aivar Kokk (I), Rain Epler (EKRE), Priit Lomp (SDE), Liisa Pakosta (E200), Mario Kadastik (RE), Anti Poolamets (EKRE) ja Martin Helme (EKRE).

Istungi stenogramm

Fotod (autor: Erik Peinar / Riigikogu Kantselei)

Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

Riigikogu pressiteenistus
Maris Meiessaar
631 6353, 5558 3993
[email protected]
päringud: [email protected]

 

 

Menetlusse võeti avalduse eelnõu Moskva patriarhaadi kuulutamisest Venemaa Föderatsiooni sõjalist agressiooni toetavaks institutsiooniks

Riigikogu avalduses Moskva patriarhaadi kuulutamisest Venemaa Föderatsiooni sõjalist agressiooni toetavaks institutsiooniks on kirjas:

„Riigikogu mõistab karmilt hukka Venemaa Föderatsiooni sõja Ukraina vastu ja agressiooni käigus vallutatud territooriumi ebaseadusliku annekteerimise. Tuumarelvaga ähvardav Putini terroristlik režiim on muutunud kõige suuremaks ohuks rahule nii Euroopas kui ka kogu maailmas.

Riigikogu kutsus 23. veebruaril 2022 Euroopa Liit üles välja töötama meetmed, mis teeksid võimatuks Venemaa Föderatsiooni sõjapropaganda ja rahvuslikku vihkamise levitamise. Riigikogu kuulutas 18. oktoobril 2022 Venemaa Föderatsiooni valitseva režiimi terroristlikuks ja Venemaa Föderatsiooni terrorismi toetavaks riigiks, mille tegevusele tuleb ühiselt vastu astuda.  Euroopa Parlament võttis 23. novembril 2022 vastu resolutsiooni, mille kohaselt Venemaa Föderatsiooni toimepandud tahtlikud rünnakud tsiviilelanikkonna vastu, rängad inimõiguste ja humanitaarõiguste rikkumised on terroriaktid ja sõjakuriteod Ukraina elanikkonna vastu.

Moskva ja kogu Venemaa patriarh Kirill on alates 2022. aasta Venemaa täiemahulisest sõjast Ukraina vastu andnud oma avaliku toetuse Venemaa terroristliku režiimi agressioonile. Moskva Patriarhaadi juhtkond ning patriarh Kirill kasutab sõja propageerimise tööriistana Vene maailma ideoloogiat (Russki Mir), mille abil hävitatakse Venemaal demokraatia viimaseid ilminguid, militariseeritakse Vene ühiskonda ja õigustatakse agressiooni Venemaa Föderatsiooni laiendamiseks kõigile ajaloos Venemaa poolt domineeritud aladele, sealhulgas Ukrainasse.

27. märtsil 2024 võttis Vene Õigeusu Kiriku egiidi all loodud ülemaailmne Vene rahvakogu, mida juhib Moskva patriarh, vastu programmdokumendi „Vene maailma (Russki Mir) olevik ja tulevik“, mille kohaselt nähakse Ukrainas peetavat agressioonisõda püha sõjana nii Ukraina kui ka kogu läänemaailma vastu. Samuti nähakse kogu nõukogude-järgset ruumi Venemaa Föderatsiooni mõjusfääri kuuluvana.

Moskva Patriarhaadi üleskutsed kätkevad endas ohtu Eesti julgeolekule ja püsivusele, seejuures otsest ohtu avalikule ja põhiseaduslikule korrale Eestis. Vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ja üldtunnustatud põhimõtetele on sõjale või muul viisil relvajõu kasutamisele üleskutsumine kuritegu, kui sellega eiratakse rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtteid.

Eesti Vabariik demokraatliku riigina seisab usuvabaduse eest. Riik peab tagama vabaduse vabalt valida, millist religiooni inimene järgib. Tänases maailmas tuleb riigil kaitsta aga inimesi ka terroristliku ja muu vaenupropaganda ning vägivallale üleskutsete eest. Kaitse sellise propaganda eest puudutab ühtlasi Eestis elavaid õigeusklikke, sõltumata keelest, rahvusest või kanoonilisest kuuluvusest. Riigikogu avaldab nördimust religiooni ja õigeuskliku traditsiooni kuritarvitamise ja moonutamise eest Moskva patriarhaadi ja tänase Venemaa režiimi poolt. Arvestades Moskva patriarhaadi senist tegevust püsib suur oht sellises pseudo-religioosses kontekstis inimeste mõjutamiseks.

Riigikogu peab vastuvõetamatuks Moskva patriarhaadi kui institutsiooni tegevust Venemaa Föderatsiooni agressiooni õigustamisel ja toetamisel. Sellest lähtuvalt peab Riigikogu vajalikuks tunnistada Moskva patriarhaat Venemaa Föderatsiooni sõjalist agressiooni toetavaks organisatsiooniks. Kutsume üles kõiki riike ja rahvusvahelist kogukonda tõkestama Moskva patriarhaadi vaenulikku mõjutustegevust.

Ühtlasi rõhutab Riigikogu, et Moskva patriarhaadi kuulutamine Venemaa Föderatsiooni sõjalist agressiooni  ja terroristlikku režiimi toetavaks organisatsiooniks puudutab Moskva patriarhaati kui institutsiooni ja juhtorganit, mitte õigeusu traditsioone järgivaid inimesi. Õigeusklikud ühendused ja kogudused peaksid ka ise hindama vaenuliku mõjutustegevuse ohtu avalikule korrale ja oma liikmetele ning astuma vajalikke samme Moskva patriarhaadiga sidemete katkestamiseks. Eesti Vabariigis peab säilima põhiseaduslik võimalus teostada enda usuvabadust, arvestades kõikide siin elavate inimeste õigusi ja vabadusi.“

Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]