Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu korraldab koroonaviiruse leviku tõkestamiseks töö ümber

Riigikogu juhatus otsustas nõupidamisel fraktsioonide esindajatega, et Riigikogu lahendab 1. maini vaid ajakriitilisi küsimusi.  

Vanematekogu teeb Riigikogule ettepaneku muuta kuni eriolukorra lõpuni igal esmaspäevasel istungil täiskogu töö ajagraafikut selliselt, et täiskogu istung toimub üksnes esmaspäeviti ja infotund kolmapäeviti. Avalikkus ja meedia saavad istungeid jälgida veebiülekandena.

Riigikogu komisjonid kogunevad ainult esmaspäeviti, vältimatu vajaduse korral sagedamini. Komisjonide istungitele kutsutakse külalisi vastavalt vajadusele ning eelistatud on külaliste osalemine videosilla vahendusel.

Riigikogu liikmete kõik välislähetused on tühistatud, lähetuse vältimatu vajaduse otsustab Riigikogu juhatus. Riigikogu liikmetel on tungivalt soovitatud mitte reisida välismaale ning siseriiklike kohtumiste puhul püüda vältida kokkusaamisi Toompea lossis.

Ajutiselt on piiranud nende inimeste sissepääs Toompea lossikompleksi, kelle külastused ei ole otseselt seotud Riigikogu tööga. Toompea lossi külastamine ekskursioonideks, näituste külastamiseks ja istungite jälgimiseks on keelatud.

Palume kõigil ajakirjanikel Riigikogu töö kajastamisel eelistada kaugtöö võimalusi ning Riigikogu liikmetelt kommentaaride saamiseks eelistada telefoniintervjuud. Fotode ja videomaterjali saamiseks palume pöörduda Riigikogu Kantselei avalike suhete osakonna poole.

Lisaks tegi vanematekogu põhiseaduskomisjonile ülesandeks töötada välja regulatsioon, mis võimaldaks eriolukorras komisjonide istungite korraldamist elektrooniliste sidevahendite vahendusel.

Tegemist on ajutiste piirangutega. Jälgime olukorra arengut ja informeerime teid uutest otsustest.

Olukorra hindamiseks ja edasiste tegevuste arutamiseks koguneb vanematekogu regulaarselt eeldatavalt kolmapäeviti kell 9.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
631 6356, 515 3903
[email protected] 
Päringud: [email protected]

Väliskomisjonide juhid kutsuvad looma Venemaa agressioonikuriteo uurimiseks rahvusvahelist tribunali

Väliskomisjonide juhtide sõnul jätkab Venemaa Föderatsioon rahvusvaheliste seaduste ja kohustuste, sealhulgas kõigi ÜRO põhikirja põhimõtete jõhkrat ja jultunud rikkumist, pidades agressiivset sõda Ukraina, tema suveräänsuse, sõltumatuse ja territoriaalse terviklikkuse vastu. Nende sõnul kujutab rahvusvahelisi kokkuleppeid, lepinguid või tagatisi rikkuva agressioonisõja kavandamine, ettevalmistamine, algatamine või läbiviimine endast kuritegu rahu vastu.

„Rõhutame, et kuriteod, mille Venemaa Föderatsiooni relvajõud siiani Ukrainas on toime pannud, näitavad küünilisust ja karistamatust ning sõjalise jõu kasutamist piiravate sõjapidamise reeglite ja seaduste eiramist. Mõistame hukka Venemaa Föderatsiooni agressioonisõja Ukraina vastu ja ei tunnusta vallutatud territooriumide annekteerimist,“ märgivad nad Euroopa Liidu–Ukraina tippkohtumise eel tehtud avalduses.

Väliskomisjonide juhid avaldavad kindlat toetust Rahvusvahelise Kriminaalkohtu algatatud uurimisele, et teha kindlaks ja võtta vastutusele kõik isikud, kes on Ukraina territooriumil toime pannud sõjakuritegusid ja inimsusevastaseid kuritegusid. „Toetame spetsiaalse rahvusvahelise tribunali loomist, et anda kohtu alla 24. veebruaril 2022 Venemaa Föderatsiooni täiemahulise sõjalise sissetungiga suveräänse Ukraina territooriumile algatatud rahvusvahelise agressioonikuriteo toimepanijad, luues selleks asjakohase õigusliku aluse lisaks Rahvusvahelisele Kriminaalkohtule, mis ei saa teostada jurisdiktsiooni selle agressiooni üle,“ ütlevad nad.

Lisaks väljendavad komisjonide juhid solidaarsust Ukraina ja tema rahvaga, kutsudes kõiki partnereid üles näitama oma toetust igal võimalikul viisil, sealhulgas Ukrainat külastades.

Avaldusega on ühinenud Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tšehhi, Taani, Soome, Belgia, Sloveenia, Horvaatia, Hispaania, Rootsi, Iirimaa, Norra, Ukraina, Ühendkuningriigi, Saksamaa, Bulgaaria ja Hollandi ning Euroopa Parlamendi väliskomisjonide juhid. Eestist kirjutas avaldusele alla Riigikogu väliskomisjoni esimees Andres Sutt.

Avalduse täistekst eesti ja inglise keeles

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
[email protected]
päringud: [email protected]

Riigikogu eelinfo teisipäevaks, 31. jaanuariks

Komisjonide istung

riigikaitsekomisjoni ja väliskomisjoni ühisel videoistungil – kell 15: Riigikogu otsuse „„Eesti julgeolekupoliitika alused“ heakskiitmine“ eelnõu (775 OE), kutsutud peaminister Kaja Kallas ja Riigikantselei esindaja.

Välislähetused

29. jaanuar – 3. veebruar
Eesti-Maroko parlamendirühma esimees Raivo Tamm ning liikmed Sven SesterToomas Kivimägi ja Kalvi Kõva kohtuvad Maroko parlamendi sõprusrühmaga Marrakechis Marokos.

29. jaanuar – 5. veebruar
Väliskomisjoni liige Indrek Saar kohtub Esindajatekoja ja Senati esindajatega Washingtonis Ameerika Ühendriikides.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
tel 631 6592, 510 6179
e-post [email protected]
päringud [email protected]

Erikomisjon võtab fookusesse parvlaev Estonia uurimise

Erikomisjoni esimehe Tõnis Möldri sõnul on Eesti, Soome ja Rootsi ohutusjuurdlusasutused äsja valmis saanud esialgse hindamise vahearuande, kuid samas on ametist lahkuv Eesti Ohutusjuurdluse Keskuse (OJK) juhataja Rene Arikas välja tulnud tõsiste etteheidetega, mille kohaselt on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium sekkunud keskuse sõltumatusse.

„Keskuse juhataja saatis eelmisel nädalal Riigikogu juhatusele kirja, kus informeeris keskuse tegevuse ja ohutusjuurdluse takistamisest, tegevuse pärssimisest ja seaduste rikkumisest. Ohutusjuurdluse keskusele on seadustega antud sõltumatus ohutusjärelevalve tegemisel ning kui on tõstatatud kahtlus, et ministeerium sellesse sekkub, siis võtame seda väga tõsiselt,” ütles Mölder, kelle sõnul soovib komisjon kuulata ära kõigi osaliste selgitused ja hinnangud. “Lisaks soovime saada ülevaate nädala eest esitletud esialgse hindamise vahearuande järeldustest ja sellest, kuidas on võimalik uurimisega edasi minna.“

Erikomisjoni istungile on kutsutud rahandusminister Annely Akkermann, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kantsler Ahti Kuningas, Ohutusjuurdluse Keskuse juhataja Rene Arikas, keskuse juhina veebruaris tööd alustav Märt Ots ning riigikontrolör Janar Holm.

Eesti, Soome ja Rootsi ohutusjuurdlusasutused esitlesid esialgse hindamise vahearuannet 23. jaanuaril. Päev varem saatis Arikas Riigikogu juhatusele kirja, kus palus astuda võimaluse korra samme, et lõpetada OJK tegevuse ja parvlaev Estonia hindamise takistamine ja pärssimine ning tagada rahvusvahelistest reeglitest, Euroopa Liidu õigusaktidest ja Eesti seadustest tulenevate nõuete täitmine.

Arikase sõnul pole olnud võimalik korduvatele püüdlustele vaatamata kaasata ohutusjuurdluse alasesse tegevusse eriteadmistega eksperte ega tööle võtta laevaõnnetuste uurijaid. Tema sõnul on tegu OJK tegevuse ja ohutusjuurdluse otsese takistamisega, mille tulemusena pole tagatud OJK kui juurdlusorgani ning ohutusjuurdluse tegevuse sõltumatus ja erapooletus. „Samuti on selle tulemusel parvlaev Estonia hindamise projekt oma graafikust oluliselt maas ning on tekitatud eelarvestamata lisakulutusi. Lisaks ülaltoodule on leidnud aset korduvad erinevate seaduste nõuete mittetäitmise juhtumid ning Ohutusjuurdluse Keskuse tegevuse pärssimise episoodid,“ ütles ta.

Erikomisjoni avalik istung algab kell 12 ja seda saab jälgida veebiülekandes.

Videosalvestisi istungitest saab vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil. (NB! Salvestised jõuavad veebi viivitusega.)

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
[email protected]
päringud: [email protected]

Riigikogu eelinfo esmaspäevaks, 30. jaanuariks

Komisjoni istung

riigieelarve kontrolli erikomisjoni erakorralisel istungil – kell 12: parvlaev Estonia uurimise rahastamisest ja vahearuandest, kutsutud rahandusminister Annely Akkermann, riigikontrolör Janar Holm ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Ohutusjuurdluse Keskuse ja Riigikontrolli esindajad; istung on avalik, toimub veebiülekanne (ruum L333 ja videosild).

Sündmus

Kell 8.36 – pidulik riigilipu heiskamise tseremoonia eesti kirjanduse päeva puhul. Kuberneri aias peavad kõne president Alar Karis, kultuurikomisjoni esimees Liina Kersna ja eesti kirjanduse päeva esindaja Maarja Vaino. President annab üle aasta kirjandusõpetaja tunnustuse. Riigilipu heiskamist Pika Hermanni torni assisteerivad Eesti Kirjanike Liidu esimees Tiit Aleksejev, Eesti Lastekirjanduse Keskuse direktor Triin Soone ja Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi juhatuse esimees Kaja Sarapuu.

Välislähetused

29.–30. jaanuar
Euroopa Liidu asjade komisjoni aseesimees Anti Poolamets osaleb rahvusparlamentide Euroopa Liidu asjade komisjonide esimeeste kohtumisel (COSAC) Stockholmis Rootsis.

29. jaanuar – 3. veebruar
Eesti-Maroko parlamendirühma esimees Raivo Tamm ning liikmed Sven SesterToomas Kivimägi ja Kalvi Kõva kohtuvad Maroko parlamendi sõprusrühmaga Marrakechis Marokos.

29. jaanuar – 5. veebruar
Väliskomisjoni liige Indrek Saar kohtub Esindajatekoja ja Senati esindajatega Washingtonis Ameerika Ühendriikides.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
tel 631 6592, 510 6179
e-post [email protected]
päringud [email protected]

Kaljulaid ja Laanet Saksamaal: eskalatsioonioht teeb sakslasi Ukraina toetamisel ettevaatlikuks

Kaljulaidi sõnul saadi eri parteide poliitikutelt kinnitust, et Saksamaa jätkab Ukraina abistamist. Riigikaitsekomisjoni esimees rõhutas Saksamaa kolleegidele, et Ukrainale tuleb anda sõjalised vahendid, et nad saaksid võita tagasi kogu oma territooriumi, kaasa arvatud Krimmi poolsaare. „Suurriigina tunnetavad sakslased erilist vastutust Euroopa julgeoleku eest ja neile on tähtis, et sõda Euroopas ei laieneks otseseks relvastatud vastasseisuks Venemaa ja NATO riikide vahel. Võimalik eskalatsioonioht teeb sakslasi ettevaatlikuks, kuid samal ajal on suhtumine Venemaasse Berliinis väga tugevalt muutunud ning niinimetatud Zeitenwende ehk pööre Saksamaa poliitikas jätkub. Ka Saksamaa viimaste nädalate Ukrainat toetavad otsused oleksid aasta eest olnud paljudele mõeldamatud,“ ütles Kaljulaid.

Laaneti sõnul valitseb Eesti ja Saksamaa poliitikute seas üksmeel selles osas, et Ukrainat toetavate lääneriikide ühtsuse hoidmine on ülimalt oluline. Ta tõi esile, kui tähtis on avalikkusele selgitada meie riike ähvardavaid julgeolekuohtusid ja seda, miks tuleb ukrainlasi abistada. Sakslastele on väga tähtis, et suured otsused, nagu otsus saata Leopard 2 lahingtanke, tehtaks koos Euroopa ja Atlandi-üleste liitlastega. Kohtumistel toonitasid Riigikogu riigikaitsekomisjoni esindajad, et konsensuslikult langetatud abistamisotsused on head, kuid tuleb mõista, et Ukraina kaotab iga päev sadu inimelusid ja toetajatel on vaja otsusteni jõuda kiiremini.

Komisjoni esindajad tutvustasid kohtumistel Eesti otsuseid tõsta kaitsekulud vähemalt kolme protsendini SKPst ning teisi samme kiirendatud korras riigikaitse tugevdamiseks. Lisaks kummagi riigi kaitseinvesteeringute plaanidele arutati ka ettevalmistusi ja ootusi suvel toimuvaks NATO Vilniuse tippkohtumiseks.

Kaljulaid ja Laanet kohtusid Berliinis Bundestagi riigikaitsekomisjoni juhi Marie-Agnes Strack-Zimmermanni, Saksamaa Kaitseministeeriumi parlamentaarse riigisekretäri Thomas Hitschleri ja rea teiste Bundestagi liikmetega.

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
[email protected]
päringud: [email protected]

Riigikogu eelinfo 30. jaanuarist 5. veebruarini

Esmaspäev, 30. jaanuar

Komisjoni istung

riigieelarve kontrolli erikomisjoni erakorralisel istungil – kell 12: parvlaev Estonia uurimise rahastamisest ja vahearuandest, kutsutud rahandusminister Annely Akkermann, riigikontrolör Janar Holm ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Ohutusjuurdluse Keskuse ja Riigikontrolli esindajad; istung on avalik, toimub veebiülekanne (ruum L333 ja videosild).

Sündmus

Kell 8.36 – pidulik riigilipu heiskamise tseremoonia eesti kirjanduse päeva puhul. Kuberneri aias peavad kõne president Alar Karis, kultuurikomisjoni esimees Liina Kersna ja eesti kirjanduse päeva esindaja Maarja Vaino. President annab üle aasta kirjandusõpetaja tunnustuse. Riigilipu heiskamist Pika Hermanni torni assisteerivad Eesti Kirjanike Liidu esimees Tiit Aleksejev, Eesti Lastekirjanduse Keskuse direktor Triin Soone ja Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi juhatuse esimees Kaja Sarapuu.

Teisipäev, 31. jaanuar

Komisjonide istung

riigikaitsekomisjoni ja väliskomisjoni ühisel videoistungil – kell 15: Riigikogu otsuse „„Eesti julgeolekupoliitika alused“ heakskiitmine“ eelnõu (775 OE), kutsutud peaminister Kaja Kallas ja Riigikantselei esindaja.

Kolmapäev, 1. veebruar

Komisjoni istung

majanduskomisjoni erakorralisel videoistungil – kell 9: elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (696 SE), elektrituruseaduse täiendamise seaduse eelnõu (344 SE), kaubandusliku meresõidu seaduse ja meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (741 SE), kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad; ehitusseadustiku, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse ning riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu (746 SE), kutsutud Justiitsministeeriumi ja Riigikogu Kantselei esindajad.

Reede, 3. veebruar

Komisjoni istung

Euroopa Liidu asjade komisjoni videoistungil – kell 10: Eesti seisukohad 6.–8. veebruaril toimuval Euroopa Liidu konkurentsivõime nõukogu mitteametlikul kohtumisel, kutsutud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan Järvan ning haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas; Eesti seisukohad 6. veebruaril toimuval Euroopa Liidu üldasjade nõukogu istungil, kutsutud välisminister Urmas Reinsalu; seisukoha andmine Euroopa Komisjoni määruse eelnõu ettepaneku kohta, millega kiirendatakse eurovälkmaksete kasutuselevõttu, kutsutud Rahandusministeeriumi esindaja.

Sündmus

Kell 9 – Riigikogu esimees Jüri Ratas kohtub Vanalinna Hariduskolleegiumi üheksandate klasside õpilastega.

Välislähetused

29.–30. jaanuar
Euroopa Liidu asjade komisjoni aseesimees Anti Poolamets osaleb rahvusparlamentide Euroopa Liidu asjade komisjonide esimeeste kohtumisel (COSAC) Stockholmis Rootsis.

29. jaanuar – 3. veebruar
Eesti-Maroko parlamendirühma esimees Raivo Tamm ning liikmed Sven Sester, Toomas Kivimägi ja Kalvi Kõva kohtuvad Maroko parlamendi sõprusrühmaga Marrakechis Marokos.

29. jaanuar – 5. veebruar
Väliskomisjoni liige Indrek Saar kohtub Esindajatekoja ja Senati esindajatega Washingtonis Ameerika Ühendriikides.

2.–3. veebruar
Väliskomisjoni esimees Andres Sutt, aseesimees Enn Eesmaa ja liige Henn Põlluaas kohtuvad Eduskunta väliskomisjoni ning Soome välisministri ja kaitseministriga Helsingis Soomes.

2.–3. veebruar
Balti Assamblee Eesti delegatsiooni juht Urve Tiidus osaleb Balti Assamblee kultuurikomisjoni istungil Vilniuses Leedus.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
tel 631 6592, 510 6179
e-post [email protected]
päringud [email protected]

Noored matkivad Riigikogus parlamendi tööd

Riigikogu simulatsioon kestab Riigikogu istungisaalis täna kella 9.45–15.30 ning seda saab jälgida veebiülekandes.

Keskkooli- ja ülikooliealised õpilased on jagatud viie fraktsiooni ja meediatiimi vahel. Neljapäeval koostasid noored Tallinna Ülikoolis eelnõusid ning kohtusid Riigikogu liikmete Mart Võrklaeva, Marko Šorini, Tarmo Kruusimäe ja Toomas Jürgensteiniga. Täna kogunetakse Riigikogus, et koostatud eelnõusid istungisaalis kaitsta.

Riigikogu tööd simuleeriv Noorte Riigikogu toimub teist korda.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
tel 631 6592, 510 6179
e-post [email protected]
päringud [email protected]

Riigikogu arutas olulise tähtsusega riikliku küsimusena inimeste ja ettevõtete toimetulekut

Istungil ettekandega esinenud Tallinna Ülikooli sotsioloogia professor Ellu Saar osutas, et inimeste heaolu koosneb tervest reast komponentides. „Ühelt poolt ta sisaldab muidugi saavutusi, sinna hulka kuuluvad positsioon, näiteks sissetulek, aga samas see puudutab sotsiaalseid sidemeid ja seotust, samuti rõõmu,“ märkis ta. Saar lisas, et enamik parteisid räägib toimetulekust kui eeskätt kitsalt majanduslikku toimetulekut. „Aga tegelikult see sisaldab ju ka sotsiaalset toimetulekut, samuti psühholoogilist toimetulekut. See on laiem mõiste.“

Rääkides majanduslikust toimetulekust pööratakse Saare sõnul väga tihti põhitähelepanu just vaesusele, täpsemalt räägitakse suhtelise vaesuse määrast ja absoluutse vaesuse määrast. „Absoluutse vaesuse piiriks on arvestuslik elatusmiinimum. Ja suhtelist vaesust iseloomustatakse kui 60 protsenti sissetulekute mediaanist. Kui vaadata, siis absoluutse vaesuse määr on langenud. Sellega ei tohiks probleeme olla. Aga kui me vaatame suhtelise vaesuse määra, siis see juba 2021. tõusis ja 22,8 protsenti Eesti elanikest saab väiksemat sissetulekut kui 60 protsenti üldse sissetulekute mediaanist,“ tõi ta esile. Teine väga oluline näitaja on Saare sõnul püsiv suhtelise vaesuse määr. „See näitab nende protsenti, kes on vaesuses vähemalt kahe aasta jooksul eelnevast kolmest aastast. Ka see vaesuse määr on ka suhteliselt kõrge.“

Saare sõnul on võrdluses teiste Euroopa riikidega Eesti esirinnas vanemaealiste suhtelise vaesuse määra poolest. „Kui Euroopa Liidus keskmiselt on see 15 protsenti, siis Eestis jäi ta koguni üle 40 protsendi. Kõige madalam ongi see Slovakkias, Prantsusmaal, Taanis,“ selgitas ta. Lisaks viitas ta OECD uuringule, mille tulemusel leiti, et 82 protsendile Eesti elanikele teeb muret just majanduslik toimetulek vanaduspõlves ja seda on keskmisest kümnendiku võrra enam.

Muuhulgas puudutas Saar ettekandes ka lastega perede toimetulekut, kodumajapidamiste säästumäära ja sotsiaalkulutuste osakaalu SKT-st. „Kui Euroopa Liidu keskmisest on see 25 protsenti, siis Eestis on see 17,7 protsenti. Esirinnas on Prantsusmaa 31 protsendiga.“

Eesti Mööblitootjate Liidu juhatuse esimees Enn Veskimägi rääkis oma ettekandes, et probleemid hakkasid ettevõtjate jaoks koroonapandeemia alguse liikumispiirangutega. Pandeemia lõpus märkimisväärsete hinnatõusude ja tarneraskuste kiuste tekkinud lootus tootmise taastumisele purunes aga energiakandjate hinnatõusu tulles. „Mina leidsin, et see energia hind hakkab kõige rohkem mõjutama tööstussektorit, kus on suur energiatarbimine, ja eriti neid, kes ekspordivad. Ja nii juhtuski,“ sõnas ta.

Veskimägi avaldas nördimust selle üle, et Eesti ei toetanud vastupidiselt naaberriikidele ja Saksamaale energiakriisiga toimetulekul tööstusettevõtteid. „Mingisuguseid meetmeid kehtestati siis mikro- ja väikeettevõtetele – ja tööstussektor, kus on keskmised ja suured ettevõtted, kes ongi tegelikult eksportijad, jäid toetustest ilma,“ sõnas ta ja tõi näiteid tagajärgedest. „Väga kahju oli sellest, kui oma uksed sulges Repo Vabrikud, kes on Eesti mööblitööstuse suurimad tarnijad,“ sõnas ta ja selgitas, et ettevõtte olukord karmistus iga kuuga. „See hakkas sellest hetkest, kui hakati seaduslikult ahju ajama ka puitu. Ja see, mis kütteks läks ahju, see oli üks ja sama fraktsioon, mis palgitöötlemisel järele jäi. Ja sellega hinnad hakkasid ka mööbliplaadile kasvama, mis avaldas mõju ka mööblihindadele,“ nentis ta.

Muuhulgas tõi Veskimägi lahendust vajavate probleemidena esile tööjõupuudust ja vajadust haritud spetsialistide järele ning pakkus, et Eestile piisaks ühest majandusministrist.

Samuti esinesid ettekannetega Eesti Keskerakonna fraktsiooni liige Jaak Aab ning Aqva Hotels OÜ tegevjuht Roman Kusma.

Istungi stenogramm

Videosalvestist istungist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil. (NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Maris Meiessaar
tel 631 6353, 5558 3993
e-post [email protected]
päringud [email protected]

 

 

Riigikogu eelinfo reedest pühapäevani, 27.–29. jaanuarini

Komisjoni istung

Euroopa Liidu asjade komisjoni videoistungil – kell 10: Eesti seisukohad 30. jaanuaril toimuval Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusnõukogu istungil, kutsutud maaeluminister Urmas Kruuse.

Sündmused

Kell 10 – Riigikogu vaimse tervise toetusrühma ja MTÜ Eesti SV Tugigrupid konverents „Intsest ja selle tagajärjed“ (Konverentsisaal ja veebiülekanne).

Kell 10 – Riigikogu esimees Jüri Ratas osaleb Mudel-Eesti SA korraldataval Noorte Riigikogu simulatsioonmängul (Riigikogu istungisaal).

Kell 14 – Eesti–Iisraeli parlamendirühma esimees Eerik-Niiles Kross osaleb Holokausti ja teiste inimsusevastaste kuritegude ohvrite mälestamise päeva tseremoonial Tallinnas Rahumäel Juudi kalmistul ning asetab Riigikogu nimel lilled.

Välislähetused

23.–27. jaanuar
ENPA Eesti delegatsiooni esimees Eerik-Niiles Kross ja liige Indrek Saar osalevad ENPA täiskogu esimesel osaistungil Strasbourgis Prantsusmaal.

25.–27. jaanuar
Riigikaitsekomisjoni esimees Raimond Kaljulaid ja liige Kalle Laanet viibivad visiidil Saksamaa Kaitseministeeriumis ja Saksamaa parlamendi riigikaitsekomisjonis Berliinis Saksamaal.

29.-30. jaanuar
Euroopa Liidu asjade komisjoni aseesimees Anti Poolamets osaleb Euroopa Liidu riikide parlamentide Euroopa Liidu asjade komisjonide esimeeste kohtumisel COSAC Stockholmis Rootsis.

29. jaanuar – 3. veebruar
Eesti–Maroko parlamendirühma liikmed esimees Raivo Tamm ja liikmed Sven Sester, Toomas Kivimägi ja Kalvi Kõva külastavad Maroko parlamendi sõprusrühma Marrakechis Marokos.

Riigikogu pressiteenistus
Maris Meiessaar
tel 631 6353, 5558 3993
e-post [email protected]
päringud [email protected]

Ratas ELi spiikritele: toetuse suurendamine Ukrainale on just praegu kriitilise tähtsusega

Ratas kinnitas ELi riikide spiikrite virtuaalsel kohtumisel Eesti toetust Rootsi eesistumise prioriteetidele, rõhutades seejuures ka parlamentaarse koostöö olulisust. Rootsi 1. jaanuaril alanud eesistumise prioriteetideks on julgeolek, konkurentsivõime, rohe- ja energiapööre ning demokraatlikud väärtused ja õigusriik.

Oma sõnavõtus rääkis Riigikogu esimees julgeolekust, Euroopa Liidu ühtsusest ja Ukraina jätkuva toetamise vajadusest. “Jagame täielikult teie seisukohta, et peame üha enam keskenduma Ukraina jätkuvale majanduslikule ja sõjalisele toetamisele, samuti toetama Ukraina ülesehitamist ja integratsiooni Euroopa Liiduga,” ütles ta.

Tema sõnul on Euroopa vastus Venemaa agressioonile olnud tugev ja ühtne, kuid vaja on teha rohkem. “Relvade, laskemoona ja muu varustuse annetamine Ukrainale on just praegu kriitilise tähtsusega,” ütles Ratas ning lisas, et kui me kõik teeksime Ukraina abistamiseks enam, saabuks kiiremini ka Ukraina võit. Ta tõi ühtlasi esile, et Eesti on andnud Ukrainale sõjalist abi enam kui ühe protsendi ulatuses SKPst.

Ratas rõhutas, et samal ajal tuleb suurendada agressiooni hinda Venemaale. “Peame jätkama tööd Venemaale täiendavate sanktsioonide kehtestamise ja nafta hinnalae alandamisega. Samuti tuleb Venemaa vastutusele võtta agressioonikuriteo eest,” ütles ta.

Ratas avaldas lootust, et Rootsi eesistumise ajal toimub Rootsi ja Soome NATO liikmeks saamise näol ka oluline muutus, mis mõjutab positiivselt mitte ainult meie regiooni, vaid kogu Euroopa Liitu ja NATO-t.

Fotod kohtumisest (autor: Erik Peinar / Riigikogu Kantselei)

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
[email protected]
päringud: [email protected]