Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu korraldab koroonaviiruse leviku tõkestamiseks töö ümber

Riigikogu juhatus otsustas nõupidamisel fraktsioonide esindajatega, et Riigikogu lahendab 1. maini vaid ajakriitilisi küsimusi.  

Vanematekogu teeb Riigikogule ettepaneku muuta kuni eriolukorra lõpuni igal esmaspäevasel istungil täiskogu töö ajagraafikut selliselt, et täiskogu istung toimub üksnes esmaspäeviti ja infotund kolmapäeviti. Avalikkus ja meedia saavad istungeid jälgida veebiülekandena.

Riigikogu komisjonid kogunevad ainult esmaspäeviti, vältimatu vajaduse korral sagedamini. Komisjonide istungitele kutsutakse külalisi vastavalt vajadusele ning eelistatud on külaliste osalemine videosilla vahendusel.

Riigikogu liikmete kõik välislähetused on tühistatud, lähetuse vältimatu vajaduse otsustab Riigikogu juhatus. Riigikogu liikmetel on tungivalt soovitatud mitte reisida välismaale ning siseriiklike kohtumiste puhul püüda vältida kokkusaamisi Toompea lossis.

Ajutiselt on piiranud nende inimeste sissepääs Toompea lossikompleksi, kelle külastused ei ole otseselt seotud Riigikogu tööga. Toompea lossi külastamine ekskursioonideks, näituste külastamiseks ja istungite jälgimiseks on keelatud.

Palume kõigil ajakirjanikel Riigikogu töö kajastamisel eelistada kaugtöö võimalusi ning Riigikogu liikmetelt kommentaaride saamiseks eelistada telefoniintervjuud. Fotode ja videomaterjali saamiseks palume pöörduda Riigikogu Kantselei avalike suhete osakonna poole.

Lisaks tegi vanematekogu põhiseaduskomisjonile ülesandeks töötada välja regulatsioon, mis võimaldaks eriolukorras komisjonide istungite korraldamist elektrooniliste sidevahendite vahendusel.

Tegemist on ajutiste piirangutega. Jälgime olukorra arengut ja informeerime teid uutest otsustest.

Olukorra hindamiseks ja edasiste tegevuste arutamiseks koguneb vanematekogu regulaarselt eeldatavalt kolmapäeviti kell 9.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
631 6356, 515 3903
[email protected] 
Päringud: [email protected]

Euroopa 19 riigi spiikrid kutsuvad USAd andma Ukrainale võitluse jätkamiseks abi

Spiikrid märkisid kirjas, et hiljutine sünge aastapäev märkis kahe aasta möödumist päevast, mil Venemaa ja tema diktaatorlik režiim panid Ukrainasse sisse tungides toime provotseerimata ja põhjendamatu agressiooniakti. „Ilmselgelt ei ole see sissetung ohuks mitte ainult Ukraina iseseisvusele, suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele, vaid ähvardab kogu demokraatlikku maailma, ohustades terve Euroopa ja Euro-Atlandi piirkonna julgeolekut,“ ütlesid nad.

Nende sõnul on ühistele väärtustele pühendunud ning reeglitel ja ÜRO põhikirja austamisel põhinevat maailmakorda austavad riigid kahe aasta jooksul jätkuvalt ühinenud, et aidata Ukrainal ja tema rahval tõrjuda julma agressiooni, mis nõuab iga päev sadu inimelusid. „Meie ühine abi on aidanud agressorit peatada ja vabastada suure osa varem okupeeritud Ukraina aladest. Me avaldame tunnustust Ameerika Ühendriikide määravale ja silmapaistvale rollile selles ühises jõupingutuses. USA on järjekindlalt näidanud, et mõlemad juhtivad erakonnad toetavad jõuliselt Ukraina võitu tema võitluses Venemaa sissetungi vastu,“ seisab kirjas.

Spiikrite sõnul on Venemaa sissetung Ukrainasse avaldanud märkimisväärset mõju maailma julgeolekuolukorrale. „Näeme, et samal ajal kui Iraan ja Põhja-Korea on hakanud Venemaale otsest sõjalist toetust pakkuma, on Kremli režiimi kuritegelik tegevus andnud hoogu teistele diktaatorlikele ja ebademokraatlikele režiimidele, muutunud vanade konfliktide eskaleerumise käivitajaks ja toonud meid uute vastasseisude lävele. Täna liigub maailm kiiresti kestliku maailmakorra hävitamise suunas,“ ütlesid nad.

Euroopa 19 riigi spiikrid kinnitasid, et peavad oma kohustuseks ja ülesandeks takistada kaosesse ja karistamatusse langemist ning seetõttu on nende riigid pühendunud Ukraina ja tema kaitsejõudude toetamise jätkuvale suurendamisele, pidades seda märkimisväärseks investeeringuks meie individuaalsesse ja kollektiivsesse julgeolekusse. „Kurjuse telg tuleb murda ja kõik kurjategijad vastutusele võtta. Sellest saaks märkimisväärne heidutus edasiste konfliktide ärahoidmiseks ning see annaks meie rahvastele tagasi kontrolli- ja turvatunde,“ märkisid nad.

Spiikrid avaldasid Esindajatekoja esimehele saadetud kirjas veendumust, et tänu tema isiklikule juhtimisele näitab Kongress üles ajaloolist kahe erakonna ühtsust Ukraina abistamiseks tehtavate ühiste jõupingutuste toetamisel. „Seetõttu palume teil astuda järgmine samm ajaloolise otsuse vastuvõtmiseks eelnõu HR 815 kohta, mis tagab USA abi välisriikidele ja annab Ukrainale vajalikud rahalised vahendid võitluse jätkamiseks,“ ütlesid nad.

Ühiskirjale kirjutasid alla spiikrid Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Hollandi, Horvaatia, Islandi, Itaalia, Leedu, Läti, Moldova, Poola, Portugali, Prantsusmaa, Põhja-Makedoonia, Saksamaa, Tšehhi ja Ukraina parlamendist. Eestist andis ühiskirjale allkirja Riigikogu esimees Lauri Hussar.

Ühisavalduse täistekst

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
[email protected]
päringud: [email protected]

Euroopa Liidu asjade komisjon arutab avalikul istungil mittetulundusühingute piiriülest rahastust

Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Liisa Pakosta märkis, et Euroopa Komisjoni ettepanekud ei ole Eestile sobivad. „Uue bürokraatliku ühinguvormi juurde loomine ei aita meie hinnangul kolmandat sektorit Eestis tugevamaks. Pean väga oluliseks huvigruppide kaasamist ja täna arutamegi ühiselt, kas direktiivi ettepanek on sobilik või mitte,“ selgitas esimees.

„Uue, Euroopa Komisjoni poolt soovitud ühingu vormi loomine nõuab ka palju ressurssi ja see kulu ei ole saadava kasuga võrreldes mõistlik,“ tõdes ta ja lisas, et pealegi on sarnaseid algatusi olnud ka varem ja need ei ole osutunud populaarseks. Pakosta märkis, et pigem tuleb olemasolevate ühingute tegevust soodustada Euroopa Liidus äriühingutega sarnaste tingimuste loomisega, nagu näiteks reeglid vastastikuse tunnustamise kohta, registreerimispõhimõtete ühtlustamine ja informatsiooni avalikustamise nõuded, samuti registritevaheline andmevahetus.

Istungile on kutsutud Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna eraõiguse talituse nõunikud Marget Pae ja Külliki Feldman, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtluse osakonna parema õigusloome ja ELi ühtse digivärava nõunik Stina Avvo ning piiriüleste teenuste nõunik Svetlana Štšur, Vabaühenduste Liidu juhataja Triin Toomesaar ja Kodanikuühiskonna Sihtkapitali juhataja Anneli Roosalu.

Euroopa Liidu asjade komisjoni avalik videoistung algab kell 13.30 ning seda saab jälgida veebiülekande vahendusel.

Riigikogu pressiteenistus
Maris Meiessaar
631 6353, 5558 3993
[email protected]
päringud: [email protected]

Riigikogu eelinfo esmaspäevaks, 26. veebruariks

Komisjoni istung

Euroopa Liidu asjade komisjoni videoistungil – kell 13.30: seisukoha andmine: Euroopa Komisjoni esitatud algatused, mis reguleerivad mittetulundusühingute piiriülest tegutsemist ELis, kutsutud Justiitsministeeriumi eraõiguse talituse nõunik Marget Pae, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtluse osakonna parema õigusloome ja ELi ühtse digivärava nõunik Stina Avvo ning piiriüleste teenuste nõunik Svetlana Štšur, Vabaühenduste Liidu juhataja Triin Toomesaar ja Kodanikuühiskonna Sihtkapitali juhataja Anneli Roosalu; istung on avalik, toimub veebiülekanne;

Euroopa Liidu asjade komisjoni videoistungil – pärast avalikku istungit: seisukoha andmine: nõukogu otsus, millega antakse luba alustada läbirääkimisi ELi ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel institutsiooniliste lahenduste üle siseturgu käsitlevate ELi ja Šveitsi kokkulepete puhul ning kokkulepete üle, mis on aluseks Šveitsi alalisele panusele liidu ühtekuuluvusse ja Šveitsi osalemisele liidu programmides, kutsutud Välisministeeriumi esindaja.

Välislähetused

22.–29. veebruar
Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson osaleb Ukraina toetuseks loodud üleilmse parlamentaarse võrgustiku United4Ukraine väliskomisjonide juhtide visiidil Ukrainasse.

24.–29. veebruar
Riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu ning Riigikogu liikmed Meelis Kiili (25.–29. veebruar) ja Eerik-Niiles Kross osalevad Balti riikide kaitsedelegatsiooni visiidil Iisraeli.

25.–28. veebruar
Riigikogu aseesimees Jüri Ratas osaleb Los Angelese Eesti Seltsi kutsel Eesti Vabariigi 106. aastapäeva tähistamisel Los Angeleses Ameerika Ühendriikides.

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
[email protected]
päringud: [email protected]

Hussar lipuheiskamisel: vabadus on kallis ja selle hind on väga kõrge

Hussari sõnul oli meie esiisade usk Eestisse see, mis läbi vabadussõja ja Tartu rahu andis meile kättevõideldud õiguse omal maal ise valitseda ja omi asju otsustada. „See usk oma riiki ja selle tulevikku on juhtinud meid täna siia, et saame üheskoos, vabalt ja võõrast võimust sõltumata oma tulevikku kujundada,“ ütles ta Kuberneri aias peetud kõnes.

Hussar juhtis tähelepanu ka teisele tähtpäevale – täpselt 35 aastat tagasi heisati Pika Hermanni torni taas sinimustvalge lipp. „Kümned tuhanded siin torni jalamil ja sajad tuhanded üle Eesti vaatasid seda toona, 35 aastat tagasi, klomp kurgus ja rõõmuvärin südames. See kõik oli võimalik, sest meie rahvas ei kaotanud mitte kunagi usku vabasse Eestisse, meie oma riiki ja sellesse, et Vene ajast tulek ja Eesti aega minek on võimalik,“ lausus ta.

Hussari sõnul algas täna kaks aastat tagasi Euroopas aga suur sõda ning sellest hetkest alates oleme püsivalt mõtetes vabadusvõitlust pidava Ukrainaga, kelle jaoks on rahvuslipu heiskamine omal maal väljakutse. „Nende vabadust püütakse neilt jõuga võtta iga päev. Peame ise meeles ja tuletame iga päev kõigile teistele meelde, et vabadus on kallis ja selle hind on väga kõrge. Vabaduse eest tuleb võidelda võiduka lõpuni,“ ütles ta ning kinnitas, et Eesti seisab Ukraina kõrval kuni nende vabadussõja võiduka lõpuni.

Hussar tänas kõiki kohalviibijaid ning iga inimest, kes on täna heisanud sinimustvalge ja kes on Eestisse uskunud. „Meil on palju saavutusi, mille üle olla uhked, kuid suurim neist on meie oma riik – iseseisev, vaba ja sõltumatu. Palju õnne meile kõigile meie armsa riigi sünnipäevaks! Elagu Eesti!“ ütles Riigikogu esimees pidulikul tseremoonial.

Lipuheiskamise tseremoonial ütles õnnistussõnad Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Urmas Viilma ning Eesti Vabariigi iseseisvusmanifesti luges ette EMTA lavakunstikooli XXXI lennu üliõpilane Markus Andreas Auling. Eesti Meestelaulu Seltsi kooride ja Tallinna politseiorkestri esituses kõlasid Enn Võrgu „Eesti Lipp“ Martin Lipu sõnadele, Juhan Aaviku „Hoia, Jumal, Eestit“ Aleksander Leopold Raudkepi sõnadele, Viktor Konstantin Oxfordi „Jää vabaks, Eesti meri“ ning Raimund Kulli „Kodumaa“ Mihkel Veske sõnadele.

Riigikogu esimehe kõne

Fotod lipuheiskamiselt (autor: Erik Peinar / Riigikogu Kantselei)

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
[email protected]
päringud: [email protected]

Riigikogu eelinfo 26. veebruarist 3. märtsini

Esmaspäev, 26. veebruar

Komisjoni istung

Euroopa Liidu asjade komisjoni videoistungil – kell 13.30: seisukoha andmine: Euroopa Komisjoni esitatud algatused, mis reguleerivad mittetulundusühingute piiriülest tegutsemist ELis, kutsutud Justiitsministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Vabaühenduste Liidu ja Kodanikuühiskonna Sihtkapitali esindajad; istung on avalik, toimub veebiülekanne;

Euroopa Liidu asjade komisjoni videoistungil – pärast avalikku istungit: seisukoha andmine: nõukogu otsus, millega antakse luba alustada läbirääkimisi ELi ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel institutsiooniliste lahenduste üle siseturgu käsitlevate ELi ja Šveitsi kokkulepete puhul ning kokkulepete üle, mis on aluseks Šveitsi alalisele panusele liidu ühtekuuluvusse ja Šveitsi osalemisele liidu programmides, kutsutud Välisministeeriumi esindaja.

Reede, 1. märts

Komisjoni istung

Euroopa Liidu asjade komisjoni videoistungil – kell 9: Eesti seisukohad 4.–5. märtsil toimuval ELi justiits- ja siseküsimuste nõukogu istungil, kutsutud justiitsminister Kalle Laanet ja siseminister Lauri Läänemets; Eesti seisukohad 4. märtsil toimuval ELi transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika nõukogul, kutsutud kliimaminister Kristen Michal; seisukoha andmine: Eesti seisukohad tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise algatuste paketi kohta, kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja.

Välislähetused

22.–29. veebruar
Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson osaleb Ukraina toetuseks loodud üleilmse parlamentaarse võrgustiku United4Ukraine väliskomisjonide juhtide visiidil Ukrainasse.

24.–29. veebruar
Riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu ning Riigikogu liikmed Meelis Kiili (25.–29. veebruar) ja Eerik-Niiles Kross osalevad Balti riikide kaitsedelegatsiooni visiidil Iisraeli.

25.–28. veebruar
Riigikogu aseesimees Jüri Ratas osaleb Los Angelese Eesti Seltsi kutsel Eesti Vabariigi 106. aastapäeva tähistamisel Los Angeleses Ameerika Ühendriikides.

3.–5. märts
Riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu ja väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson osalevad Euroopa Liidu välis- ja julgeolekupoliitika ning julgeoleku- ja kaitsepoliitika parlamentaarsel konverentsil Brugges Belgias.

3.–5. märts
Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni liige Eerik-Niiles Kross osaleb assamblee õigusasjade ja inimõiguste komitee kohtumisel Pariisis Prantsusmaal.

3.–5. märts
Balti Assamblee Eesti delegatsiooni aseesimees Enn Eesmaa osaleb Läänemere parlamentaarse konverentsi alalise komitee kohtumisel Brüsselis Belgias.

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
[email protected]
päringud: [email protected]

Euroopa Liidu asjade komisjon: toitu on vaja senisest palju enam päästa

Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Liisa Pakosta lausus, et komisjonis oli toidu- ja tekstiilijäätmete vähendamise teemal esmaspäeval koos huvirühmadega põhjalik arutelu, mis jätkus tänasel istungil. „Eestis on palju inimesi, kellele toiduülejääk oleks väga suureks abiks,“ rõhutas Pakosta. „Vastutustundlik ja keskkonnasäästlik oleks pingutada selle nimel, et üleliigset toitu ei visataks ära.“

Euroopa Liidus visatakse aastas ära ligi 59 miljonit tonni toitu, mis on 131 kilogrammi elaniku kohta ja koguväärtusega 132 miljardit eurot. Eestis visatakse aastas ära 230 000 kilogrammi söögikõlblikku toitu, mis tähendab, et iga tund läheb raisku üks prügiautotäis toitu. Euroopa Liidu asjade komisjon kinnitas direktiivi osas Eesti seisukohad, mille järgi tuleks kaubandus- ja toitlustussektorile ning kodumajapidamistele seada eraldi toidujäätmete vähendamise sihtmäärad, mis kumulatiivselt vähendaksid toidujäätmete teket 2030. aastaks 30 protsenti.

Komisjoni aseesimees Enn Eesmaa nentis, et samavõrd suur probleem on tekstiilijäätmetega, mida algatusega samuti vähendada soovitakse. „Eestis tekib aastas umbes 16 000 tonni tekstiilijäätmeid, millest korduskasutamiseks ja ringlusse võtmiseks kogutakse kokku vaid 22 protsenti, ülejäänu läheb põletusse või prügimäele. Uusi riideid toodetakse viis korda rohkem kui on korduskasutatavat tekstiili – selline olukord ei ole jätkusuutlik. Algatusega soovitakse panna tootjatele rohkem vastutust, et vältida ületootmist ja ebakvaliteetsete riiete tootmist. Praegu pärineb kolmandik ookeanide mikroplastist nn kiirmoe rõivaste pesemisest,“ osutas ta.

Eesti ettepanek on, et kolmandatest riikidest netipoodide vahendusel Euroopasse jõudvatele tekstiilitoodetele rakendataks tootjavastutusnõuded ning Euroopa Liit looks liiduülese tekstiilitootjate registri. Istungil juhiti tähelepanu ka probleemile, et riided koosnevad erinevatest materjalidest, mistõttu on nende töötlemine keeruline. Samuti rõhutati, et ringlusesse võetavat kaupa tuleb koguda tekstiiliprügist eraldi. Märgiti, et oluline on ka vahet teha, kas tegu on loodusliku või sünteetilise kiuga.

Selle päevakorrapunkti arutelus osalesid esmaspäevasel istungil Kliimaministeeriumi ja huvigruppide esindajad. Huvirühmi esindasid Pieter Boerefijn Eesti Toidupangast, Revaluate asutaja Kerli Kant Hvass, FudLoop tegevjuht Tarmo Seliste, MTÜ Roheline Vald esindaja Kairi Niinepuu-Mark, Humana Eesti infojuht Mari-Helene Kaber ning Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja keskkonnavaldkonna juht Elena Sapp.

Euroopa Liidu asjade komisjon kinnitas tänasel istungil kooskõlas keskkonna- ja majanduskomisjoni arvamusega valitsuse esitatud seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi kohta, millega muudetakse jäätmeid käsitlevat direktiivi.

Lisainfo: Liisa Pakosta tel 502 6191

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]

 

Riigikogu juhatus muutis kuue komisjoni koosseisu

Kinnitati Tõnis Möldri lahkumine sotsiaalkomisjoni liikme kohalt ja asumine majanduskomisjoni liikme kohale ning Aleksandr Tšaplõgini lahkumine põhiseaduskomisjoni liikme kohalt ja asumine sotsiaalkomisjoni liikme kohale.

Kinnitati ka Ester Karuse lahkumine julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni liikme kohalt, Lauri Laatsi lahkumine riigieelarve kontrolli erikomisjoni liikme kohalt ja asumine julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni liikme kohale. Samuti kinnitada Vadim Belobrovtsevi asumine riigieelarve kontrolli erikomisjoni liikme kohale ja Andre Hanimäe lahkumine korruptsioonivastase erikomisjoni liikme kohalt ning Andrei Korobeiniku asumine korruptsioonivastase erikomisjoni liikme kohale.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]

 

Mati Raidma Viinis: ühiskonna usaldus meisse oleneb sellest, kas suudame sõjakurjategijad vastutusele võtta

OSCE PA Eesti delegatsiooni esimees Mati Raidma märkis oma tänases sõnavõtus, et OSCE piirkonna riikide ühiskondade usalduse säilitamiseks ja OSCE PA tuleviku tagamiseks peab organisatsioon silmas pidama kahte asja. „Esiteks peame jääma kindlaks seisukohale, et Vene režiimil – mis on ignoreerinud kõiki rahvusvahelisest õigusest tulenevaid reegleid – ja selle esindajatel pole kohta meie laua taga. Kui astume Putini režiimiga dialoogi, on OSCE PA kui organisatsioon läbi kukkunud,” märkis Raidma.

„Teiseks meie võimet või võimetust võtta Venemaa ja selle riigijuhid päriselt vastutusele ja tuua nad sõjakurjategijatena kohtu ette. OSCE tõsiseltvõetavus praegu ja tulevikus oleneb sellest, kas jääme põhimõttekindlalt truuks rahvusvahelise õiguse põhisele toimimisele. Koos,” rõhutas Raidma.

22.-23. veebruaril toimuval OSCE PA talveistungil Viinis osalevad Riigikogu OSCE PA delegatsiooni esimees Mati Raidma ja delegatsiooni asendusliige Kristo Enn Vaga. Olulisemate teemadena arutatakse istungil OSCE PA tulevikku, Venemaa-vastaseid sanktsioone ja nende rakendamist ning Ukraina jätkuvat toetamist. 

Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni Parlamentaarse Assamblee põhieesmärk on kaasata liikmesriike rohkem Euroopa poliitika- ja julgeolekuküsimuste lahendamisse, tõhustada tsiviilkontrolli sõjaliste küsimuste üle ning suurendada parlamendisaadikute vastutust ja mõjujõudu. 

Assamblee 57 liikmesriigist osaleb organisatsiooni töös 323 valitud parlamendisaadikut. Lisaks teeb assamblee koostööd 11 partnerriigiga üle kogu maailma. Venemaa osalus organisatsioonis on faktiliselt peatunud.

Riigikogu pressiteenistus
Maris Meiessaar
631 6353, 5558 3993
[email protected]
päringud: [email protected]

Riigilipu pidulik heiskamine

Tulge koos pere ja sõpradega. Alustame üheskoos Eesti riigi sünnipäeva!

Kava

7.34 Lipu heiskamine

Eesti Vabariigi hümn
Fredrik Pacius (1809–1891) | Johann Voldemar Jannsen (1819–1890)
„Mu isamaa, mu õnn ja rõõm“ (1869)
Koor ja orkester, dirigent Riivo Jõgi

Riigikogu esimehe Lauri Hussari kõne

Enn Võrk (1906-1962) | Martin Lipp (1854-1923)
„Eesti lipp“ (1922)
Koor ja orkester, dirigent Indrek Vijard

7.46 EELK peapiiskopi Urmas Viilma õnnistussõnad

7.49 Juhan Aavik (1884 – 1982) | Aleksander Leopold Raudkepp (1877-1948)
„Hoia, Jumal, Eestit“
Koor ja orkester, dirigent Andrus Siimon

Eesti Vabariigi iseseisvusmanifesti loeb ette EMTA lavakunstikooli XXXI lennu üliõpilane Markus Andreas Auling

Viktor Konstantin Oxford (1893-1984)
„Jää vabaks, Eesti meri“ (1943)
Koor ja orkester, dirigent Kuldar Schüts

Lauri Hussari tänusõnad

Marss „Kodumaa“ (1920)
Raimund Kull (1882-1942)
Orkester ja koorid

Pidulikul lipuheiskamisel esinevad Eesti Meestelaulu Seltsi koorid ning Tallinna politseiorkester. Kuberneri aeda üles rivistatud akadeemiliste ühenduste, isamaaliste organisatsioonide ja koolide liputoimkonnad.

Tseremoonia lõpeb orienteerivalt kell 8.06.

Mihkelson osaleb 22 riigi väliskomisjonide juhtide ühisvisiidil Ukrainasse

Kohtumistel parlamendi ja valitsuse liikmetega arutatakse olukorda lahinguväljal ning vajaliku abiga jätkamist, et aidata Ukrainal saavutada agressioonisõda pidava Venemaa üle strateegiline võit. Samuti räägitakse kohtumistel Venemaale edasise surve avaldamise võimalustest ja Venemaa vastutusele võtmisest nii sõjakuritegude, agressioonikuriteo kui ka kahjude tekitamise eest Ukrainas.

Rahvusvaheline delegatsioon kohtub Kiievis Ülemraada esimehe Ruslan Stefantšuki, parlamendikomisjonide juhtide ja ombudsmaniga ning külastab Ülemraada istungit. Samuti on neil plaanis kohtumised Euroopa ja euroatlandi integratsiooni asepeaministri Olha Stefanišõna, Ukraina ülesehitamise asepeaministri Oleksandr Kubrakovi, kaitseministri Rustem Umerovi ja relvajõudude esindajatega. Väliskomisjonide juhid osalevad ka Kiievis toimuval Jalta Euroopa Strateegia foorumil ning kohtuvad Valgevene demokraatlike jõudude esindajatega.

Visiidil osalevad Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Hollandi, Horvaatia, Iirimaa, Islandi, Itaalia, Kanada, Kreeka, Leedu, Luksemburgi, Läti, Moldova, Poola, Prantsusmaa, Saksamaa, Taani, Tšehhi ja Ühendkuningriigi parlamendi väliskomisjonide juhid, kes kuuluvad Ukraina toetuseks loodud üleilmsesse parlamentaarsesse võrgustikku United4Ukraine.

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
[email protected]
päringud: [email protected]