Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

IV Riigikogu koosseis kandis Eesti seadusandlikku võimu 15. juunist 1929 kuni 14. juunini 1932. Selle koosseisu kuulusid rahvaesindajad kümnest erakonnast ja valimisliidust. Suurima esindatusega olid Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei, Põllumeestekogud ning Asunikkude, Riigirentnikkude ja Väikepõllupidajate Koondis. Pinged majanduses süvendasid ka vastasseisu poliitikas. Olulisemad vastuvõetud õigusaktid olid kaitseseisukorra seadus, teraviljaseadus ja uus avalike algkoolide seadus. Lisaks koostati eelnõu, mis sätestas riigipea ameti ja parlamendiliikmete arvu vähendamise 100-lt 80-le.

Valimised

IV Riigikogu valimised toimusid 11.–13. maini 1929. Hääleõiguslikke kodanikke oli 712 670 ja neist käis valimas 508 106 ehk osaluseks kujunes 69,3%.

Valimised võitis Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei, saades 25 kohta (24,1% antud häältest). Järgnesid Põllumeestekogud – 24 kohta (23,1%), Asunikkude, Riigirentnikkude ja Väikepõllupidajate Koondis – 14 kohta (13,7%) ning Eesti Tööerakond – 10 kohta (10,2%). Väiksematest erakondadest ja valimisliitudest pääsesid Riigikokku:

  • Eesti Rahvaerakond
  • Kommunistlik Eesti Tööliste Partei
  • Kristlik Rahvaerakond
  • Saksa-Rootsi valimisblokk
  • Majandusrühm jt

Riigikogu esimeheks valiti Karl Einbund, esimeseks abiesimeheks Mihkel Martna ja teiseks abiesimeheks Rudolf Penno.

Seadusloome

IV Riigikogu koostas eelnõu, mis sätestas riigipea ameti ja parlamendiliikmete arvu vähendamise 100-lt 80-le.

Pinged majanduses süvendasid ka vastasseisu poliitikas. Märtsis 1932 lõpetas Riigikogu põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu menetlemise ja see otsustati panna augustis rahvahääletusele. Eelnõu töötas välja erakondadevaheline alamkomisjon ning see nägi ette riigipea ameti loomist ja parlamendiliikmete arvu vähendamist 100-lt 80-le.

Olulisimad IV Riigikogu vastuvõetud seadused olid teraviljaseadus, millega rukki ja rukkijahu sissevedu sai riigi ainuõiguseks, ja uus avalike algkoolide seadus, mis sätestas koolikohustuse kuni algkooli 6. klassi lõpetamiseni või õpilase 16 aasta vanuseks saamiseni. Tähtsat rolli mängis ka vastu võetud kaitseseisukorra seadus.

Helmut Maandi kirjeldab tööd Riigikogus järgmiselt. Riigikogu liikmed, kes elasid Tallinnas või selle lähemas ümbruses, said pidada oma isiklikke ameteid. Riigikogu töö võimaldas tegeleda oma erialase ametiga. Täiskogu istungeid peeti umbes paar korda nädalas ja sedagi enamasti õhtupoole, algusega kell 17. Päeval töötasid komisjonid, kuid sinna ei kuulunud kõik Riigikogu liikmed. Tallinnast kaugemal elavatel saadikutel oli olukord halvem. Tavaliselt sõitsid nad istungjärkude ajal esmaspäevaks Tallinna, elasid hotellis või tuttavate juures ning sõitsid reedel kodukohta tagasi. Eesti kaugematest paikadest pärit Riigikogu liikmed kasutasid Tallinnas olemise aega ametiasutuste külastamiseks ja oma piirkonna elanike ametiasjade korraldamiseks. („Eestit tagasivaates“, 1987)

Üles

Viimati muudetud: 05.11.2020

Tagasiside