Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

III Riigikogu kandis Eesti seadusandlikku võimu 15. juunist 1926 kuni 14. juunini 1929. Selle koosseisu kuulusid rahvaesindajad kümnest erakonnast ja valimisliidust. Enim olid esindatud Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei, Põllumeestekogud, Asunikkude, Riigirentnikkude ja Väikepõllupidajate Koondis ning Eesti Tööerakond. Tähtsamate otsustena võeti vastu Eesti Panga põhikiri ja rahaseadus, mis kehtestas Eestis rahaühikuna krooni ja sendi. Samuti kehtestati Eestis meetermõõdustik.

Valimised

III Riigikogu esimest abiesimeest Mihkel Martnat nimetatakse Eesti sotsiaaldemokraatia isaks.

III Riigikogu koosseisu valimised toimusid 15.–17. maini 1926. aastal. Valimisõiguslikke kodanikke oli 701 769 ja neist käis hääletamas 514 595 ehk osaluseks kujunes 73,3%.

Valimised võitis Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei, kes sai 24 kohta (22,9%). Järgnesid Põllumeestekogud – 23 kohta (21,4%), Asunikkude, Riigirentnikkude ja Väikepõllupidajate Koondis – 14 kohta (13,5%) ning Eesti Tööerakond – 13 kohta (12,4%). Vähemate häältega olid Riigikogus esindatud ka Eesti Rahvaerakond, kommunistlik Eesti Tööliste Partei, Kristlik Rahvaerakond, Vene Rahva ühendatud nimekiri, Saksa-Balti Erakond ja Üleriikline Majaomanikkude Seltside Liit.

Helmut Maandi kirjeldab Riigikogu tööd järgmiselt. Riigikogu rühma suuruse alammäär oli viimastes Riigikogudes kaks liiget. Määr oli madal, et võimaldada vähemusrahvustel saata esindajaid Riigikogusse. Kehtestati ka kautsjon, mis tuli maksta riigi arvele, kui erakonna nimekiri vajalikku hulka hääli ei saanud. („Eestit tagasivaates“, 1987)

Riigikogu esimeheks valiti Karl Einbund, esimeseks abiesimeheks Mihkel Martna ja teiseks abiesimeheks Rudolf Penno.

Eesti kroon võeti III Riigikogu otsusega kasutusele 1. jaanuaril 1928 ja täpselt aasta hiljem kehtestati ka Eestis meetermõõdustik.

Seadusloome

Aprillis 1927 võttis Riigikogu vastu Eesti Panga põhikirja ja rahaseaduse, mis kehtestas Eesti raha nimetusteks krooni ja sendi.

Eesti kroon võeti kasutusele 1. jaanuaril 1928 ja täpselt aasta hiljem kehtestati meetermõõdustik. Muudest õigusaktidest olid tähtsaimad välislaenu seadus ja „Riigi Teataja“ seadus.

Mõned Riigikogu liikmed pidasid sageli rahvakoosolekuid. Oli neid, kes aasta läbi kõik oma vabad õhtud kasutasid kuskil külas või koolimajas selgituskoosolekute pidamiseks.

Rahvakoosolekuid peeti muidugi rohkem valimiste eel. (H. Maandi, „Eestit tagasivaates“, 1987)

Jaan Tõnisson Riigikogu kõnepuldis. Allikas: Eesti Rahvusarhiiv 4399.1.5.110

Jaan Tõnisson Riigikogu kõnepuldis. Allikas: Eesti Rahvusarhiiv 4399.1.5.110

Üles

Viimati muudetud: 16.11.2021

Tagasiside