Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Toompea lossi peakorruse keskosas paikneb elegantne läbi maja ulatuv Valge saal. Eesti Vabariigi iseseisvumise järel pidasid Valges saalis istungeid 120 Asutava Kogu liiget ja just seal võeti 15. juunil 1920 vastu Eesti Vabariigi esimene põhiseadus. Eestimaa Kubermanguvalitsuse hoone osana aastatel 1767–1773 ehitatud saal oli mitmel hilisemal perioodil ka Eesti valitsuse tööruum.

Valge saal

Eellugu

Eesti alad läksid Vene tsaaririigi koosseisu põhjasõja ajal, 1710. aastal. Teadaolevalt peatus Vene tsaar Peeter I Toompeal 1711. aasta jõulude ajal. Sealne ümbrus teda ei vaimustanud ja ta otsustas rajada endale residentsi Kadriorgu. Nii langes Toompea unustuse hõlma ja ligi pool sajandit seal suuremaid ehitustöid ei tehtud. Olukord muutus peale Vene keisrinna Katariina II 1764. aasta visiiti Baltimaadesse. Nimelt andis keisrinna selle visiidi mõjul nii 1766. kui ka 1767. aastal käsu ehitada Toompeale Eestimaa Kubermanguvalitsuse hoone (ehitati 1767–1773), mille ühe osana valmis ka Valge saal.

Hoone rajati linnuse idaossa ja seda ehitades lammutati osa keskaegse linnuse ringmüürist koos kagutiivas asunud Stür den Kerli (alamsaksa k “tõrju vaenlast”) torniga. Projekti autor oli Jenast pärit Eestimaale elama asunud arhitekt ja stukimeister Johann Schultz. Fassaadi kujunduses kasutati barokk-kunsti motiive, kuid maja sees peegeldus juba valgustusliku klassitsismi ihalus. Valitud stiili tõttu sarnanes hoone nii välisilmelt kui ka interjööri poolest aadlipaleega. Ilmselt sai just see põhjuseks, miks hoonet hakati 18. sajandi lõpus Toompea lossiks nimetama.

Suurte otsuste saal

Elegantne Valge saal asub Toompea lossi peakorruse keskosas ja ulatub läbi maja. Peale Eesti Vabariigi iseseisvumist 1918. aastal sai sellest istungisaal 120-le Asutava Kogu liikmele. Esimene istung peeti 27. mail 1919. aastal. Ruumi oli saalis vähe ja see viis Asutava Kogu vanematekogu peagi otsuseni ehitada keskaegse konvendihoone kohale rajatud vangla varemetele rahvaesinduse jaoks uus suurema saaliga hoone.

15. juunil 1920 võeti Valges saalis vastu Eesti Vabariigi esimene põhiseadus. Asutav Kogu pidas seal oma viimase istungi 20. detsembril 1920. Uue aasta alguses kogunenud 100-liikmeline I Riigikogu pidas Valges saalis istungeid kuni uue parlamendihoone valmimiseni 1922. aasta sügisel. Edaspidi kasutas Valget saali Vabariigi Valitsus.

1934. aastal kehtestatud autoritaarse korra mõjul hakati riiklust sümboliseerivas Toompea lossis tegema muudatusi, et vastata uue aja nõudmistele. Lossi renoveerimistöödel ja lisahoonete rajamisel lähtuti paleelikust esindustraditsionalismist. Nii rekonstrueeriti ka Valge saal, kust eemaldati täielikult Johann Schultzi loodud dekoor. Eesmärk oli saalist kujundada valitsuse kabinet.

Valitsuskabinetist esindusruumiks

Praegu on Vabariigi Valitsuse esindushoone Stenbocki maja Toompea mäe põhjaküljel.

Enne selle renoveerimise lõppu 2000. aastal töötas valitsus Toompea lossi Valges saalis – alates Eesti taasiseseisvumisest 1991. aasta augustis.

Valitsuse ärakolimisega sai Valgest saalist Riigikogu esindusruum, millena kasutatakse seda ka praegu. Maalidega otsasein on taustaks riigilippudele, mis pannakse välja pidulikeks pildistamisteks.

Valge saal on Riigikogu esindusruum, kus toimuvad pidulikud pildistamised

Arhitektuur

Varaklassitsistlikus stiilis loodud saali algne ilme oli külluslik. Selle kunstmarmortahvlitel  kujutati antiigitemaatikat, peamiselt valgest stukist reljeefseid võidutrofeesid. Tahvlite kohal asetsesid vaaside ja võidupärgade kujutised.

Saali teine otsasein on praegu kaetud peeglitega – pöördpildina 1935. aasta kujundusele, kui seal paiknesid peegliga kamin ja raamatukapid, mis ei ole kahjuks originaalkujul säilinud. Lagi on kaetud renessanss-stiilis stukkdekooriga, milles on tunda Antiik-Rooma mõjusid.

Ennistamine

Aastast 2000 on Valge saali interjööri hoitud ja taastatud muinsuskaitse eritingimustest lähtuvalt. See tähendab, et taastatud on just 1935. aasta kujundust.

Valget saali renoveeriti põhjalikult 2013. aastal. Lossi sisehoovi poole jäävatesse uksepealsetesse kaarniššidesse paigutati kaks August Janseni maali, mis olid 1936. aastal korraldatud võistlusel spetsiaalselt võidutöödena välja valitud, et neid avasid täita. Maalid kannavad pealkirju „Rahvamajandus “ ja „Eesti triumf“ ning on säilinud originaalidena. Neist esimene kujutab endast omaaegset tüüpilist arhitektuurikaunistust, mis kõneleb eestlaste tublist tööst ja visast tahtest. Maalil kujutatakse sümboliseeritult põllumajandust ja tööstust, ehitust ja merekaubandust.

Teine maal kujutab antiikallegooria kaudu Eesti triumfi vabadussõjas. Pildi keskne motiiv on kvadriigal ehk neljahobuserakendil üle taeva võidukalt kihutav blond talutüdruk. Teda saadavad võidupärgadega antiiksed sõdalased, käes Eesti lipud. Kõiki neid tervitavad kodus võitu oodanud naised ja lapsed. Samasugune antiikse allegooria kasutamine on olnud omane ka teistele Euroopa rahvastele.

August Janseni maal “Eesti triumf” Valges saalis

August Janseni maal “Eesti triumf” Valges saalis

Üles

Viimati muudetud: 16.11.2021

Tagasiside