Eelretsenseeritavad artiklid

Käsikirjad tuleb esitada toimetusele elektrooniliselt aadressil Helle dot Ruusing at riigikogu dot ee.

Eelretsenseeritavad teadusartiklid antakse retsenseerida selle valdkonna kahele eksperdile. Eksperdi anonüümne retsensioon edastatakse autorile koos teatega käsikirja vastuvõtmise või tagasilükkamise kohta. Autor on kohustatud tegema käsikirja nõutud parandused ning pidama kinni toimetuse määratud tähtaegadest.

Käsikirja pikkus ei tohi ületada 45 000 tähemärki (joonised, tabelid, kirjandusviited kaasa arvatud).

Vt ka  "Nõudeid käsikirjale”.

Retsensendi nime autorile ja autori nime retsensendile ei avaldata.

Nõuded käsikirjale

RiTo artiklite ja lühiuuringute maksimaalne soovitav pikkus on kuni 30 000 tähemärki koos tühikutega, see on umbes 6 RiTo-lehekülge. Sellele võivad kokkuleppel lisanduda joonised, graafikud, tabelid jm ilmestav materjal. Samal ajal kehtib iga kaastöö puhul eraldi kokkulepe, mille puhul artikkel võib maksimaalsest pikkusest erineda. Tellimiskirjas autoritele antud tähemärkide hulk on tähtis optimaalseks küljenduseks.

Eelretsenseeritavate artiklite pikkus on kuni 45 000 tähemärki koos tühikute, jooniste, tabelite, graafikute ja kirjandusviidetega.

Viitamine

RiTo-s kasutatavad viitamisnõuded on järgmised.

Viited olulisele kasutatud kirjandusele märgitakse teksti sees sulgudes järgmises näites esitatud viisil: Weber 1990, 17 (autor, teose avaldamise aasta ja lehekülje number).

Teatud juhtudel võib kokkuleppel lehekülje numbri ära jätta. Ammendav viide on teksti lõpus kasutatud kirjanduse loetelus vormistatud järgmiselt:

Weber, M. (1990). Teose pealkiri. Ilmumiskoht: Väljaandja.   või

Weber, M. (1990). Artikli pealkiri. – Teose või ajakirja nimi, kus artikkel avaldatud. Ilmumiskoht: Väljaandja. (Ajakirjas avaldamise puhul lisatakse ka ajakirja number ja lehekülje number)

Joonealused kommentaarid ja selgitused ei ole üldjuhul soovitatavad. Vajaduse korral märgitakse need tekstis ülaindeksiga ning nad peavad sisaldama artikli või lühiuuringu sisu seisukohalt olulist lisateavet, mis on põhiteksti ülekoormamise vältimiseks otstarbekas tekstist välja tuua.

Vormistamine

Tekst sisestada võimalikult lihtsalt, kasutades ainult neid kujundusvõtteid, mis on sisult olulised. Tekstis kasutada üht kirjasuurust (12) ja üht kirjatüüpi (Times New Roman). Excelist erinev arvutigraafika, vene tähtede kooditabel (või šrift) kooskõlastada tegevtoimetajaga.

Tabelite ja graafikute vormistamine

Lihtsamad tabelid on soovitatav teha Wordi tabelina. Joonised, graafikud jms tuleb küljendamise huvides luua ja esitada eraldi Excelis.

Lühikokkuvõte

Autor esitab koos kaastööga toimetusele teksti lühikokkuvõtte kuni üheleheküljelise ingliskeelse tõlke tarvis. Parema lõpptulemuse huvides võib lühikokkuvõte olla ka ingliskeelne, eestikeelsele tekstile lisada erialaterminite ingliskeelsed vasted.

CV

Autor esitab koos kaastööga oma lühikese CV, kus on märgitud:

Sünniaasta ja -koht.

Haridus. Lühiülevaade autori akadeemilisest haridusteest koolide, erialade, akadeemiliste kraadide ja õppimisperioodide täpsusega. Vajaduse korral võib lisada olulisi täienduskoolitusi.

Töö. Autori eri- ja ametialane karjäär, sh vähemalt kaks viimast ametikohta. Tagasiulatuvalt võiks piirduda aastaarvuga 1985.

Kuulumine ühendustesse. Kodu- ja välismaiste kodanikualgatuslike või kutsealaste organisatsioonide loend koos staatusega, kui autor kuulub juhtorganisse. Poliitiku puhul märkida esimese organisatsioonina oma poliitiline erakond.

Foto

Autor esitab koos kaastööga ka oma foto.

Ajakiri ei maksa honorare.